EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0452 - Abipolitseiniku seaduse
muutmise seaduse eelnõu (631 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 9.5.2018
resolutsioonile.
Osapooled: Siseministeerium; Justiitsministeerium
Tähtaeg: 31.05.2018 23:59
Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9a007e8-2143-4a86-9df7-
41a51e4ebefa
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9a007e8-2143-4a86-9df7-
41a51e4ebefa?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU Abipolitseiniku seaduse muutmise seadus Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel või muudes politsei tegevustes . “; paragrahvi 6 lõige 1 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Abipolitseinik või abipolitseinikuks astuda soovija ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba.“ ; paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–3, §-des 38, 41 , 42, 44, 45 lõikes 1 ning §-des 46–52 sätestatud meetmeid, kui ta on kaasatud meedet kohaldama politseiametniku korraldusel.“ ; paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–3 ning §-des 38, 44, 45 lõikes 1 , 46–49 ja 52 sätestatud meetmeid, kui ta teostab politsei ülesandel iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.“ ; paragrahvi 16 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 41 sätestatud meedet kohaldades kontrollida üksnes indikaatorvahendiga narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise sisaldumist isiku organismis. Abipolitseinik peab andma is iku viivitamata üle politseile: 1) indikaatorvahe ndi positiivse näidu korral või 2) kui isik keeldub narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise kontrollimisest indikaatorvahendiga.“ ; paragrahvi 32 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abipolitseinikule lubatud relvad on Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud gaasirelv, külmrelv, elektrišokirelv ja tulirelv.” ; paragrahvi 32 lõike 3 punkti 3 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku eelneval loal ja vastava tüübikoolituse läbimisel teisi liiki tulirelvi . “ ; p aragrahvi 32 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud erivahend või relv väljastatakse abipolitseinikule üksnes talle pandud ülesande täitmise ajaks. Politsei- ja Piirivalveameti peadirek tor või tema volitatud ametnik võib lubada abipolitseinikule väljastatud erivahendit või relva hoida alaliselt abipolitseiniku elukohas. Luba vormistatakse Politse i - ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga või tema volitat ud ametniku kirjaliku otsusega.“ ; paragrahvi 34 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „ 2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva vä givaldse kuriteo toimepanemist.“ ; paragrahv 35 sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Elektrišokirelva ja tulirelva kasutamine“ ; paragrahvi 35 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abipolitseinik võib abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.” ; paragrahvi 35 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abipolitseinik võib abipolitseiniku ülesande täitmisel kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele; 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse; 3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse. “ ; paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Abipolitseinik võib abipolitseiniku ülesande täitmisel kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.” ; paragrahvi 37 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abipolitseinikule antakse abipolitseiniku tunnistus ja eritunnused. Tunnistuse ja eritunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; paragrahvi 37 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abipolitseinik kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel politsei ametniku vormiriietust . Abipolitseinik peab esitama isikule tema nõudmisel abipolitseiniku tunnistuse .”; paragrahvi 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 37 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada abipolitseinikku ülesannete täitmiseks välisriiki ning maksta abipolitseinikule lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning päevaraha.” . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „….” „……………………………...” 2018. a __________________________________________________________________________ Algatavad Riigikogu liikmed 07 .05.2018. Jaak Madison Kalle Laanet Jaanus Karilaid Toomas Vitsut Raivo Aeg Uno Kaskpeit Valdo Randpere Külliki Kübarsepp Margus Tsahkna Liisa Oviir
Seletuskiri a bipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseiniku seadust, et luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös. Eelnõu ettevalmistaja Seadus e eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikogu liige Jaak Madison . 1.3. Märkused Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Arvestades järjepidevalt suurenev at abipolitseinike kaasatust igapäevases politseitegevuses, on vajadus seadusandlikult luua paindlikumad tingi mused vabatahtlike kaasamiseks. Siseturvalisuse arengukavas 2015–2020 tuuakse välja, et 2015. aastal panustasid abipolitseinikud politsei listesse tegevustesse kokku 87 362 tundi. Võrreldes 2014. aastaga on see kümnendiku võrra rohkem. 2015. aasta lõpuks oli Eestis 1000 abipolitseinikku ehk 1 abipolitseinik 1300 elaniku kohta. 2017. aasta lõpu seisuga oli üle Eesti abipolitseinikena registreeritud 1023 inimest ja nendest Põhja prefektuuris 371 abipolitseinikku. 2017. aastal osalesid abipolitseinikud politseilises tegevustes 120 589 tundi ja Põhja prefektuuri abipolitseinikud moodustasid sellest pea poole, 48 960 tundi. See on ligi 1000 tundi enam kui aasta varem. Põhja prefektuuri 48 abipolitseiniku panus 2017. aastal politseilises tegevuses algas 300 tunnist ja küündis üle 1000 tunni. Järjepidevalt on kasvanud abipolitseinike osalus politsei patrulltegevuses teise liikmena ehk politseiametniku paarilisena. Laiendatud on abipolitseinike kaasamist ka teistes valdkondades, nagu näiteks kiirreageerimisüksus , küberkuritegude büroo, narkokuritegude üksus, valvebüroo, piirivalve jne. Abipolitseinike ja politseiametnike aina suurenevat ühildumist töö korralduslikkus mõttes ilmestab veel asjaolu, et 2017. aastal siirdus Põhja prefektuuri 15 abipolits einikku tööle politseiametnikuna . Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 näeb ette, et abipolitseinikke võrgustikku, eriti hajaasustusega piirkondades, tuleks laiendada ja tugevdada. Kuna abipolitseinike panus aasta-aastalt järjest suureneb ja neid peetakse järjest olulisemaks partneriks siseturvalisuse tagamisel, on oluline tagada paindlikud võimalused vabatahtlike kaasamisel. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 3 lõike 1 muutmisega luuakse õigusselgus seoses abipolitseinike kaasamisega politsei listes tegevustes. Hetkel kehtiv seadus on tõlgendatav nii, et abipolitseinik saab olla kaasatud ainult tegevustes, millega ennetatakse ohtu avalikule korrale ja teostatakse liiklusjärelvalvet. Muudatusega antakse selgem sõnastus, mille kohaselt saab abipolitseinikku kaasata ka muudes tegevustes, n äiteks kriminaalpolitsei töös. Paragrahvi 6 lõike 1 1 muutmisega laiendatakse tervisekontrolli läbimisega seonduvat ka juba olemasolevatele abipolitseinikele, kuna praegu on erinevad nõutavad tervisekontrollid dubleeritud, mille tõttu suurendatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti kulusid, kuna tervisekontrolli läbimine kompenseeritakse Politsei- ja Piirivalveameti poolt . Lisaks vähendatakse seeläbi perearstide koormust. Paragrahvi 16 lõike 1 muutmisega antakse abipolitseinikule juurde senisest enam õigusi: narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine ja viibimiskeelu kehtestamine. Praegune seadusandlus annab loa kontrollida indikaatorvahendiga ainult alkoholi sisaldumist suust väljahingatavas õhus. Paraku pole see enam piisav, kuna aina enam teostab politsei oma igapäevases töös ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamise kontrolli. Eesmärgiks on n arkootilise joobe kontroll indikaatorvahendiga ühtlustada analoogselt alkoholi indikaatorvahendi kasutamisega. Reaalsuses on abipolitseinikul ametni ku korraldusel vaja tuvastada isiku võimalik narkootiline joove indikaatorvahendiga, sest 1) see aitab kiirendada menetlusprotsessi (samaaegselt saab ametnik tegeleda muude dokumentide täitmisega); 2) patrulltoimkondades võivad olla paaris naissoost politseiametnik ja meessoost abipolitseinik – kui kinni peetakse meessoost võimalik narkootilise aine tarvitaja, siis näiteks uriiniproovi peaks võtma meessoost isik (antud juhul abipolitseinik) . Abipolitseiniku poolt narkootilise joobe kontrolli käigus indikaatorvahendiga tekib kahjusid ja lisaohte minimaalselt, kuna indikaatorvahendi näitu arvestatakse menetluses ainult siis, kui isik ise tunnistab narkootilise aine tarvitamist (vastasel juhul minnakse vereproovi andma ), ja i ndikaatorvahendi positiivse näidu vaidlustamise võimalus on isikul igal juhul olemas. Abipolitseinikule viibimiskeelu kehtestamise võimaldamine on oluline, et tagada näiteks süüteomenetluse läbiviimine, sest ametnik ei peaks menetlemisega samaaegselt tegelem a kõrvaliste isikutega. Küll aga võib abipolitseinikel kõrvaliste isikutega suhtlemisel olla kompetentsi, kuid tal puudub võimalus keelata isikul viibimine teatud isiku läheduses või teatud kohas. Paragrahvi 16 lõike 2 muudatused on sarnased eelmise lõike muudatustega, kuid erinevuseks on, et õiguseid antakse juurde abipolitseinikule, kes teostab politsei korraldusel ülesandeid iseseisvalt. Praktikas, eriti maapiirkondades, on väga levinud, et ühes patrulltoimkonnas saadetakse patrullülesandeid täitma koos kaks iseseisva päd evuse omandanud abipolitseinikku , kelle tööpiirkonnas ei pruugi olla lähedal mitte ühtegi muud patrulltoimkonda. Sellest tulenevalt on oluline anda iseseisva pädevusega abipolitseinikule juurde õigus kehtestada viibimiskeeld ja õigus peatada sõidukit. Viibimiskeelu kehtestamise õiguse andmine iseseisvalt ülesandeid täitvale abipolitseinikule on oluline, kui abipolitseinik on sattunud peale süüteole või jõudnud kõige esimesena sündmuskohale kohale ja sellest tulenevalt on vaja sündmuskohta kaitsta . Lisaks antakse iseseisvalt ülesande täitmise ajal abipolitseinikule õigus peatada sõiduk, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Tööpraktikas esineb olukordi, kus iseseisva pädevusega abipolitseinikud autopatrullis olles märkavad liiklusrikkumist, millele tuleb koheselt reageerida (näiteks punase fooriga ristmikule sõitmine , ebakindla sõidustiiliga sõiduk jm ), kuid korralduse küsimine politseiametnikult sidekanali vahendusel võib võtta nii palju aega, et sõiduk võib selleks hetkeks olla silmist kadunud või liiga kaugel või on juhtunule reageerimisaeg veninud ebaadekvaatselt pikaks . Riiklikul tasandil levitatakse erinevate kampaania te käigus põhimõtteid , mille eesmärgiks on taunida ja vähendada erinevaid liiklusriskeerivaid tegevusi (nt kampaaniad joobes juhti mise ja kõrvaliste tegevuste vastu). Olukorras, kus politseivärvides sõiduk ei reageeri tema vahetus läheduses toimunud liiklusriskeerivale käitumisele, vähendab see politsei kui korrakaitseorgani usaldust ja mainet. Sõltumata sellest, millise pädevusega politsei vormiriietust kandev isik politseisõidukit juhib, peaks tal olema õigus ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks sõiduk peatada. Ka abipolitseinikelt nõutakse sarnaselt politseiametnikega alarmsõidukikoolituse läbimist, seega on oskused ja põhimõtted alarmsõidukit juhtida abipolitseinikul eelnevalt juba omandatud. Paragrahvi 16 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 , mis paneb paika tegevused indikaatorvahendiga narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine kontrollimisel. Paragrahvi 32 lõigete 2 ja 4 muutmisega ja lõike 3 punkti 3 täiendamisega punktiga 3¹ laiendatakse abipolitseinikele lubatud r elvade nimekirja ja nende hoiustamise võimalusi . Seoses 2018. a asta suvel politsei teenistusse tulevate elektrišokirelvadega on vaja seaduslikku voli nende kasutamiseks ka abipolitseinikele nende tö öülesannete täitmisel. Praegu kehtiv abipolitsei niku seadus seda ei võimalda, mis tekitaks olukorra, kus abipolitseinikul on tööülesannete täitmiseks väljastatud nii gaasi-, külm- kui tulirelv, kuid elektrišokirelva ei saa väljastada. Antud muudatus toob kaasa ka vajaduse võimaldada väljaõpe elektrišokirelva kasutamiseks, nii nagu see on ka teiste relvaliikide puhul. Lõike 3 punkti 3 täiendamisega punktiga 3¹ antakse võimalus kasutada abipolitseinikul ka muud liiki tulirelvi . Politseipatrullid on varustatud tugirelvadega, ennetamaks olukordi, kus võib vaja minna suuremat tulejõudu. Paraku ei anna praegune seadusandlus abipolitseinikele õigust seda kasutada, kuigi paljudel juhtudel on abipolitsein ik olnud erialaselt näiteks kaitse väelane ja võib omada vastavat väljaõpet . Mõistlik oleks luua võimalus läbi da tugirelvakoolitus samadel alustel politseiametnikega , millega luuakse abipolitseinikele õigus kasutada vajadusel tugirelva. Lõike 4 muutmisega antakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või tema volitatud ametnikule õigus väljastada luba hoiustada alaliselt abipolitseiniku elukohas talle väljastatud erivahendeid või relva. Muudatusega võetakse lausest välja sõna „erandkorras“. Muudatus on oluline seetõttu, et paljud abipolitseinikud elavad maapiirkondades ja ootamatu vajaduse korral tööle minna võtab politseijaoskonda vahendite ja/või relva järele sõitmine liialt ressursse. Jätkuvalt jääb siiski kohustus vormistada luba Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku kirjaliku otsusena, mis jätab suure kaalutlusõiguse antud otsuse langetamisel. Paragrahv 34 lõike 2 muu tmisega võimaldataks e gaasipihusti, kummi nuia ja teleskoopnuia kasutamine ükskõik millise vahetult eelseisva või juba asetleidva vägivaldse kuriteo toimepanemise tõkestamisel. Seadusepunktist eemaldatakse sõnapaar „esimese astme“. Näiteks kehaline väärkohtlemine ei ole esimese astme kuritegu, kuid selle rikkumise kõrvaldamiseks kasutatakse reaalsuses vajadusel gaasipihustit . Paragrahvi 35 muu tmisega viiakse see kooskõlla paragrahvi 32 lõike 2 muudatu sega, mis käsitleb elektrišokirelva lubamist tööülesannete täitmisel. Paragrahvi 35 lõike 1 ja 2 muu tmisega ja lõike 3 lisamisega laiendatakse tulirelva kasutamise tingimusi. Nimelt on hetkel kehtiva seadusandluse kohaselt lubatud tulirelva kasutada abipolitseinikul tööülesann ete täitmisel ainult hädakaitseks või looma ründevõimetuks muutmiseks. Paraku pole see enam kooskõlas reaalse olukorraga, kus järjepidevalt on kasvanud abipolitseinik e osalus politseilises töös. Ar v e stades asjaolu, et aina enam on abipolitseinikke, kes osalevad politseipatrullides teise l iikmena, siis praegune väga kitsas piirang võib tuua ette olukordi, kus politseipatrull ei saa operatiivselt lahendada väljakutseid. Näiteks ei ole hetkel kehtiva seaduse kohaselt võimalik abipolitseinikul kasutada tulir elva juhul, kui on tegemist sõiduki mitt epeatumisega, kus oleks vajadus ning võimalus peatada põgenev sõiduk tulirelva ga sõiduki rehvi läbi laskmise ga . Selline õigus oleks politseiametnikul, kuid üldiselt on politseiametnik politseisõidukis juhiks ja abipolitseinik patrulltoimkonna teise liikmena kõrvalistmel. Juhul kui abipolitseinikul on sooritatud alarmsõidukikoolitus, võib ta ka olla juhiks, kuid mittepeatuva sõiduki korral ei oleks aega politseisõiduki peatumiseks ja istekohtade vahetuseks, et vastava õigusega ametnik saaks kõrvalistmel antud ülesannet täita . Abipolitseinikul, kes osaleb patru lltoimkonna töös teise liikmena, on kohustus kanda tulirelva. Tulirelva kandmiseks läbitav koolitus ja eksam on samadel alustel, mis politseiametnikelgi. 2017. a asta lõpuks oli üle Eesti 207 abipolitseinikust tulirelvakandjat ja seoses nõudega omada tulirelvakan dmise õigust patrulltoimkonna teise liikmena, see arv kasvab. Kui 2016. aastal oli Põhja prefektuuris 101 abipolitseinikust tulirelvakandjat, siis 2017. aasta lõpuks juba 151 . Politseiametnikud lähtuvad tulirelva kasutamisel õigustest ja piirangutest, mida käsitleb korrakaitseseaduse paragrahv 81 ja antud muudatusega abipolitseiniku seaduses viiakse ka abipolitseinike õigused ja piirangud samadele alustele. Seoses muudatusega, mis võimaldab kasutada tööülesannete täitmisel elektrišokirelva, on tarvilik täiendada ka abipolitseiniku seaduse paragrahvi 35 ja lisada kolmas lõik, millega reguleeritakse elektrišokirelva kasutamise piiranguid ja õigusi. Antud muudatus on kooskõlas piirangute ja õigustega, mida käsitleb korrakaitseseaduse paragrahv 80. Paragrahvi 37 lõigete 1 ja 2 muu tmisega ja lõike 4 ning lõike 5 punkt 1 kehtetuks tunnistamisega soovitakse ühtlustada abipolitseiniku väljanägemist sarnaselt politseiametnikega. Esiteks ühtlustatakse vormielemente ja võetakse abip o litseiniku ülesannete täitmisel kasutusele politsei ametniku vormiriietus . Antud muudatusega viiakse edasi abipolitseinike kaasamist politsei süsteemi , kus ka väli selt ühtlustatakse vormi riietust . Kuna Eesti üheks eeskujuks abipolitseinike kaasamisel on Holland is toimiv süsteem , siis Hollandi näitel oleks mõistlik minna üle ühisele vormiriietusele . Samuti annab see märkimisväärse finantsilise kokkuhoiu, kuna kaob kohustus korraldada eraldi hankeid vormielementide tellimiseks. Teine muudatus lubaks teatud tööülesannete täitmisel loobuda abipolitseinikul ohutusvesti kandmisest. Praeguse regulatsiooni kohaselt võib abipolitseinik ohutusvestist loobuda vaid erandjuhtudel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku loa l, kuid järjest enam kaasatakse abipolitseinike politseilistesse tegevustesse, kus ohutusvesti ei kanta. Selliseid tegevusi viiakse läbi näiteks kiirreageerimis üksuses , küberkuritegude büroos , narkokuritegude üksuses, valvebüroos, piirivalves jm . Seega ei ole enam tegemist erandjuhtumitega, kui antakse luba mitte kanda ohutusvesti ja sellest johtuvalt on õigusselguse mõttes mõistlik see lause välja arvata. Antud muudatusega jäetakse abipolitseiniku seaduses välja paragrahvi 37 lõige 4 ja lõike 5 punkt 1, mis käsitlevad tingimusi vormiriietuse kandmiseks. Nimelt kohustab antud paragrahv kandma politseiametniku vormiriietust juhul, kui kantakse ülesande täitmisel tulirelva või täidetakse politsei ülesandel k äesoleva seaduse paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet iseseisvalt. Tegemist on vajaliku muudatusega, kuna abipolitsei nikke kaasatakse ka tegevustes , kus on vajalik erariiete kandmine, nagu näiteks varjatud paikkonna vaatlus või noorsoo politseinike poolt läbiviidavad politsei operatsioonid . Samuti ei kanna tihti politseiametniku vormiri ietust näiteks narkokuritegude üksus ja kriminaalbüroo abipolitseinikud , kuid tulirelva kandmine on antud ülesannete täitmisel õigustatud. Samuti paneb hetkel kehtiv seadusandlus piirangu abipolitseinike kaasamiseks antud seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel, kuna on kohustatu d kandma politseiametniku vormi riietust ja seega keelatud erariiete vajadusel kandmine. Eelnevast informatsioonist lähtuvalt on mõistlik antud piirang tühistada. Paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 . Antud muudatus annab seadusliku alus e abipolitseinike kaasamiseks politseilistes tegevustes, mis kätkevad endas välislähetust. Eelkõige tähendab see näiteks välismaalaste konvoeerimist , kel puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei o le seotud Euroopa Liidu õigusaktidega . 6. Seaduse mõjud Abipolitseiniku seaduse muudatusel on eelkõige positiivne mõju. Põhiline mõju on politseitöö ühtlustamine politseiametnike ja abipolitseinike vahel, mis tõstab eelkõige politsei poolt tehtava töö kvaliteeti ja suurendab sisejulgeolekut . Kuna abipolitseinike osakaal politseitöös on järjepidevalt suurenenud, siis näiteks tulirelva kasutamise laiendamisega samadele alustele politseiametnikega välditakse võimalike olukordade teket, kus politseipatrull ei saa reageerida väljakutsetele adekvaatselt ja ohtusid maksimaalselt minimaliseerides. Samuti loob see aluse suuremaks väljaõppeks ja koolitusteks koos politseiametnikega. Elektrišokirelva kasutamise võimaldamisega ühtlustatakse erivahendite kasutamise võimalust politseiametnikega, mis välistab olukorra, kus abipolitseiniku osalusel patrulltoimkond ei ole kehvema reageerimisvõimega. Kuna aastatega on abipolitseinikud aina enam kaasatud politseitöösse, siis paraku on seadusandlusse jäänud suuri lünki, mis vajavad parandamist. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teatav kulu kaasneb eelkõige kahe muudatusega. Esiteks elekt r išokirelvade lubamisega ülesannete täitmiseks abipolitseinikele, mis toob kaasa vajad use võimaldada vastav väljaõpe. Kulu suurust on keeruline hinnata, kuna abipolitseinikke on võimalik kaasata ka väljaõppe s s e üheskoos politseiametnikega. Teine kulu kaasneb vajadusega suurendada tulirelva koolitusi ja treeninguid, kuna laienevad õigused tulirelva kasutamiseks erinevates olukordades. Kulu suurus sõltub eelkõige tulirelva kandmist omavate abipolitseinike arvust ja nende lisandumise arvust . Kulu annab piirata, kui kaasata rohkem abipolitseinikke ühistele treeningutele koos politseiametnikega. Põhja prefektuuri laskeinstruktorite hinnangul võib aastane lisakulu jääda 20 000 euro ümber. Vastav summa tuleks leida kas sisemiste ressursside arvelt või lisarahastusena Siseministeeriumist. S amas tuleneks kokkuhoid seoses kahe muudatusega, mille tulemusel tekiks sisemistes ressurssides vahendeid tulirelva koolituste mahu suurendamiseks. Nimelt tekib kokkuhoid vormiriietuse ühtlustamise tulemusel, kuna kaob vajadus korraldada eraldi hankeid abipolitseinike vormielementide tellimiseks. Teine kokkuhoid tuleneb muudatusest, millega kaob vajadus Politsei- ja Piirivalveametil kompenseerida perioodilise tervisekontrolli läbimist juhul, kui abipolitseinikul on kehtiv mootorsõidu kiluba ja relvaluba. Kulude ja tulude paremaks optimeerimiseks on seaduse jõustumise ajaks määratud 1. jaanuar 2019. aastal, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium saaksid arvestada eelarve planeerimisel tekkivate kulude ja tuludega. Arvestades abipolitseinike tasustamata tööd ja läbi selle kaasnevat suur t kokkuhoidu riigile, võib pidada antud muudatus t ega kaasnevaid kulusid mitte märkimisväärseks . 8. Rakendusaktid Käesoleva seaduse eelnõu vastuvõtmise järel tuleb muuta järgmisi rakendusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 23.12.2010.a määrust nr 185 „ Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded “; 2 ) siseministri 21.12.2010.a määrust nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise kord“ ; 3) siseministri 21.12.2010.a määrust nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ ; 4 ) siseministri 21.12.2010.a määrust nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“ . 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõ ustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel on konsul teeritud Siseministeeriumiga. Huvirühmadest on kaasatud Eesti Abipolitseinike Kogu ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri abipolit seinike rühmade rühmaülemad. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „….” „……………………………...” 2018. a __________________________________________________________________________ Algatavad Riigikogu liikmed 07 .05.2018. Jaak Madison Kalle Laanet Jaanus Karilaid Toomas Vitsut Raivo Aeg Uno Kaskpeit Valdo Randpere Külliki Kübarsepp Margus Tsahkna Liisa Oviir
EELNÕU
Abipolitseiniku seaduse muutmise seadus
Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu
ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, politsei
abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel või muudes politsei
tegevustes.“;
2) paragrahvi 6 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Abipolitseinik või abipolitseinikuks astuda soovija ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal
on nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba.“;
3) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–3, §-des
38, 41, 42, 44, 45 lõikes 1 ning §-des 46–52 sätestatud meetmeid, kui ta on kaasatud meedet
kohaldama politseiametniku korraldusel.“;
4) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–3 ning §-
des 38, 44, 45 lõikes 1, 46–49 ja 52 sätestatud meetmeid, kui ta teostab politsei ülesandel
iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda
ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.“;
5) paragrahvi 161 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 41 sätestatud meedet kohaldades kontrollida
üksnes indikaatorvahendiga narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise
sisaldumist isiku organismis. Abipolitseinik peab andma isiku viivitamata üle politseile:
1) indikaatorvahendi positiivse näidu korral või
2) kui isik keeldub narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise
kontrollimisest indikaatorvahendiga.“;
6) paragrahvi 32 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Abipolitseinikule lubatud relvad on Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud gaasirelv,
külmrelv, elektrišokirelv ja tulirelv.”;
7) paragrahvi 32 lõike 3 punkti 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku eelneval loal ja
vastava tüübikoolituse läbimisel teisi liiki tulirelvi.“;
8) paragrahvi 32 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud erivahend või relv väljastatakse
abipolitseinikule üksnes talle pandud ülesande täitmise ajaks. Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektor või tema volitatud ametnik võib lubada abipolitseinikule väljastatud erivahendit või
relva hoida alaliselt abipolitseiniku elukohas. Luba vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektori käskkirjaga või tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega.“;
9) paragrahvi 34 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva vägivaldse kuriteo toimepanemist.“;
10) paragrahv 35 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 35. Elektrišokirelva ja tulirelva kasutamine“;
11) paragrahvi 35 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abipolitseinik võib abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kasutada kõrgendatud ohu
tõrjumiseks, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal
võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks
ohtu muud kaalukat hüvet.”;
12) paragrahvi 35 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Abipolitseinik võib abipolitseiniku ülesande täitmisel kasutada isiku suhtes tulirelva ainult
tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui
seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu
vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo
toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse
vangistuse;
3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui
temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud seoses
esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest
võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse.“;
13) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Abipolitseinik võib abipolitseiniku ülesande täitmisel kasutada kõrgendatud ohu
tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud
tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et elektrišokirelva
kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.”;
14) paragrahvi 37 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abipolitseinikule antakse abipolitseiniku tunnistus ja eritunnused. Tunnistuse ja
eritunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
15) paragrahvi 37 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Abipolitseinik kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel politseiametniku vormiriietust.
Abipolitseinik peab esitama isikule tema nõudmisel abipolitseiniku tunnistuse.”;
16) paragrahvi 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 37 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada abipolitseinikku ülesannete täitmiseks
välisriiki ning maksta abipolitseinikule lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning
päevaraha.”.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „….” „……………………………...” 2018. a
__________________________________________________________________________
Algatavad Riigikogu liikmed 07.05.2018.
Jaak Madison
Kalle Laanet
Jaanus Karilaid
Toomas Vitsut
Raivo Aeg
Uno Kaskpeit
Valdo Randpere
Külliki Kübarsepp
Margus Tsahkna
Liisa Oviir
Seletuskiri
abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseiniku seadust, et luua paindlikumad võimalused
abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikogu liige Jaak Madison.
1.3. Märkused
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Arvestades järjepidevalt suurenevat abipolitseinike kaasatust igapäevases politseitegevuses, on
vajadus seadusandlikult luua paindlikumad tingimused vabatahtlike kaasamiseks.
Siseturvalisuse arengukavas 2015–2020 tuuakse välja, et 2015. aastal panustasid
abipolitseinikud politseilistesse tegevustesse kokku 87 362 tundi. Võrreldes 2014. aastaga on
see kümnendiku võrra rohkem. 2015. aasta lõpuks oli Eestis 1000 abipolitseinikku ehk 1
abipolitseinik 1300 elaniku kohta. 2017. aasta lõpu seisuga oli üle Eesti abipolitseinikena
registreeritud 1023 inimest ja nendest Põhja prefektuuris 371 abipolitseinikku. 2017. aastal
osalesid abipolitseinikud politseilises tegevustes 120 589 tundi ja Põhja prefektuuri
abipolitseinikud moodustasid sellest pea poole, 48 960 tundi. See on ligi 1000 tundi enam kui
aasta varem. Põhja prefektuuri 48 abipolitseiniku panus 2017. aastal politseilises tegevuses
algas 300 tunnist ja küündis üle 1000 tunni.
Järjepidevalt on kasvanud abipolitseinike osalus politsei patrulltegevuses teise liikmena ehk
politseiametniku paarilisena. Laiendatud on abipolitseinike kaasamist ka teistes valdkondades,
nagu näiteks kiirreageerimisüksus, küberkuritegude büroo, narkokuritegude üksus, valvebüroo,
piirivalve jne. Abipolitseinike ja politseiametnike aina suurenevat ühildumist
töökorralduslikkus mõttes ilmestab veel asjaolu, et 2017. aastal siirdus Põhja prefektuuri 15
abipolitseinikku tööle politseiametnikuna.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 näeb ette, et abipolitseinikke võrgustikku, eriti
hajaasustusega piirkondades, tuleks laiendada ja tugevdada. Kuna abipolitseinike panus aasta-
aastalt järjest suureneb ja neid peetakse järjest olulisemaks partneriks siseturvalisuse tagamisel,
on oluline tagada paindlikud võimalused vabatahtlike kaasamisel.
1
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvi 3 lõike 1 muutmisega luuakse õigusselgus seoses abipolitseinike kaasamisega
politseilistes tegevustes. Hetkel kehtiv seadus on tõlgendatav nii, et abipolitseinik saab olla
kaasatud ainult tegevustes, millega ennetatakse ohtu avalikule korrale ja teostatakse
liiklusjärelvalvet. Muudatusega antakse selgem sõnastus, mille kohaselt saab abipolitseinikku
kaasata ka muudes tegevustes, näiteks kriminaalpolitsei töös.
Paragrahvi 6 lõike 11 muutmisega laiendatakse tervisekontrolli läbimisega seonduvat ka juba
olemasolevatele abipolitseinikele, kuna praegu on erinevad nõutavad tervisekontrollid
dubleeritud, mille tõttu suurendatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti kulusid, kuna
tervisekontrolli läbimine kompenseeritakse Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Lisaks
vähendatakse seeläbi perearstide koormust.
Paragrahvi 16 lõike 1 muutmisega antakse abipolitseinikule juurde senisest enam õigusi:
narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud
joobeseisundi tuvastamine ja viibimiskeelu kehtestamine.
Praegune seadusandlus annab loa kontrollida indikaatorvahendiga ainult alkoholi sisaldumist
suust väljahingatavas õhus. Paraku pole see enam piisav, kuna aina enam teostab politsei oma
igapäevases töös ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamise kontrolli. Eesmärgiks
on narkootilise joobe kontroll indikaatorvahendiga ühtlustada analoogselt alkoholi
indikaatorvahendi kasutamisega. Reaalsuses on abipolitseinikul ametniku korraldusel vaja
tuvastada isiku võimalik narkootiline joove indikaatorvahendiga, sest
1) see aitab kiirendada menetlusprotsessi (samaaegselt saab ametnik tegeleda muude
dokumentide täitmisega);
2) patrulltoimkondades võivad olla paaris naissoost politseiametnik ja meessoost abipolitseinik
– kui kinni peetakse meessoost võimalik narkootilise aine tarvitaja, siis näiteks uriiniproovi
peaks võtma meessoost isik (antud juhul abipolitseinik).
Abipolitseiniku poolt narkootilise joobe kontrolli käigus indikaatorvahendiga tekib kahjusid ja
lisaohte minimaalselt, kuna indikaatorvahendi näitu arvestatakse menetluses ainult siis, kui isik
ise tunnistab narkootilise aine tarvitamist (vastasel juhul minnakse vereproovi andma), ja
indikaatorvahendi positiivse näidu vaidlustamise võimalus on isikul igal juhul olemas.
Abipolitseinikule viibimiskeelu kehtestamise võimaldamine on oluline, et tagada näiteks
süüteomenetluse läbiviimine, sest ametnik ei peaks menetlemisega samaaegselt tegelema
kõrvaliste isikutega. Küll aga võib abipolitseinikel kõrvaliste isikutega suhtlemisel olla
kompetentsi, kuid tal puudub võimalus keelata isikul viibimine teatud isiku läheduses või teatud
kohas.
Paragrahvi 16 lõike 2 muudatused on sarnased eelmise lõike muudatustega, kuid erinevuseks
on, et õiguseid antakse juurde abipolitseinikule, kes teostab politsei korraldusel ülesandeid
iseseisvalt. Praktikas, eriti maapiirkondades, on väga levinud, et ühes patrulltoimkonnas
saadetakse patrullülesandeid täitma koos kaks iseseisva pädevuse omandanud abipolitseinikku,
kelle tööpiirkonnas ei pruugi olla lähedal mitte ühtegi muud patrulltoimkonda. Sellest
tulenevalt on oluline anda iseseisva pädevusega abipolitseinikule juurde õigus kehtestada
viibimiskeeld ja õigus peatada sõidukit.
2
Viibimiskeelu kehtestamise õiguse andmine iseseisvalt ülesandeid täitvale abipolitseinikule on
oluline, kui abipolitseinik on sattunud peale süüteole või jõudnud kõige esimesena
sündmuskohale kohale ja sellest tulenevalt on vaja sündmuskohta kaitsta.
Lisaks antakse iseseisvalt ülesande täitmise ajal abipolitseinikule õigus peatada sõiduk, kui see
on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise
kõrvaldamiseks. Tööpraktikas esineb olukordi, kus iseseisva pädevusega abipolitseinikud
autopatrullis olles märkavad liiklusrikkumist, millele tuleb koheselt reageerida (näiteks punase
fooriga ristmikule sõitmine, ebakindla sõidustiiliga sõiduk jm), kuid korralduse küsimine
politseiametnikult sidekanali vahendusel võib võtta nii palju aega, et sõiduk võib selleks
hetkeks olla silmist kadunud või liiga kaugel või on juhtunule reageerimisaeg veninud
ebaadekvaatselt pikaks. Riiklikul tasandil levitatakse erinevate kampaaniate käigus
põhimõtteid, mille eesmärgiks on taunida ja vähendada erinevaid liiklusriskeerivaid tegevusi
(nt kampaaniad joobes juhtimise ja kõrvaliste tegevuste vastu). Olukorras, kus politseivärvides
sõiduk ei reageeri tema vahetus läheduses toimunud liiklusriskeerivale käitumisele, vähendab
see politsei kui korrakaitseorgani usaldust ja mainet. Sõltumata sellest, millise pädevusega
politsei vormiriietust kandev isik politseisõidukit juhib, peaks tal olema õigus ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks sõiduk peatada. Ka abipolitseinikelt
nõutakse sarnaselt politseiametnikega alarmsõidukikoolituse läbimist, seega on oskused ja
põhimõtted alarmsõidukit juhtida abipolitseinikul eelnevalt juba omandatud.
Paragrahvi 161 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mis paneb paika tegevused
indikaatorvahendiga narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine kontrollimisel.
Paragrahvi 32 lõigete 2 ja 4 muutmisega ja lõike 3 punkti 3 täiendamisega punktiga 3¹
laiendatakse abipolitseinikele lubatud relvade nimekirja ja nende hoiustamise võimalusi.
Seoses 2018. aasta suvel politsei teenistusse tulevate elektrišokirelvadega on vaja seaduslikku
voli nende kasutamiseks ka abipolitseinikele nende tööülesannete täitmisel. Praegu kehtiv
abipolitseiniku seadus seda ei võimalda, mis tekitaks olukorra, kus abipolitseinikul on
tööülesannete täitmiseks väljastatud nii gaasi-, külm- kui tulirelv, kuid elektrišokirelva ei saa
väljastada. Antud muudatus toob kaasa ka vajaduse võimaldada väljaõpe elektrišokirelva
kasutamiseks, nii nagu see on ka teiste relvaliikide puhul.
Lõike 3 punkti 3 täiendamisega punktiga 3¹ antakse võimalus kasutada abipolitseinikul ka muud
liiki tulirelvi. Politseipatrullid on varustatud tugirelvadega, ennetamaks olukordi, kus võib vaja
minna suuremat tulejõudu. Paraku ei anna praegune seadusandlus abipolitseinikele õigust seda
kasutada, kuigi paljudel juhtudel on abipolitseinik olnud erialaselt näiteks kaitseväelane ja võib
omada vastavat väljaõpet. Mõistlik oleks luua võimalus läbida tugirelvakoolitus samadel alustel
politseiametnikega, millega luuakse abipolitseinikele õigus kasutada vajadusel tugirelva.
Lõike 4 muutmisega antakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või tema volitatud
ametnikule õigus väljastada luba hoiustada alaliselt abipolitseiniku elukohas talle väljastatud
erivahendeid või relva. Muudatusega võetakse lausest välja sõna „erandkorras“. Muudatus on
oluline seetõttu, et paljud abipolitseinikud elavad maapiirkondades ja ootamatu vajaduse korral
tööle minna võtab politseijaoskonda vahendite ja/või relva järele sõitmine liialt ressursse.
Jätkuvalt jääb siiski kohustus vormistada luba Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema
volitatud ametniku kirjaliku otsusena, mis jätab suure kaalutlusõiguse antud otsuse
langetamisel.
3
Paragrahv 34 lõike 2 muutmisega võimaldatakse gaasipihusti, kumminuia ja teleskoopnuia
kasutamine ükskõik millise vahetult eelseisva või juba asetleidva vägivaldse kuriteo
toimepanemise tõkestamisel. Seadusepunktist eemaldatakse sõnapaar „esimese astme“. Näiteks
kehaline väärkohtlemine ei ole esimese astme kuritegu, kuid selle rikkumise kõrvaldamiseks
kasutatakse reaalsuses vajadusel gaasipihustit.
Paragrahvi 35 muutmisega viiakse see kooskõlla paragrahvi 32 lõike 2 muudatusega, mis
käsitleb elektrišokirelva lubamist tööülesannete täitmisel.
Paragrahvi 35 lõike 1 ja 2 muutmisega ja lõike 3 lisamisega laiendatakse tulirelva kasutamise
tingimusi. Nimelt on hetkel kehtiva seadusandluse kohaselt lubatud tulirelva kasutada
abipolitseinikul tööülesannete täitmisel ainult hädakaitseks või looma ründevõimetuks
muutmiseks. Paraku pole see enam kooskõlas reaalse olukorraga, kus järjepidevalt on kasvanud
abipolitseinike osalus politseilises töös. Arvestades asjaolu, et aina enam on abipolitseinikke,
kes osalevad politseipatrullides teise liikmena, siis praegune väga kitsas piirang võib tuua ette
olukordi, kus politseipatrull ei saa operatiivselt lahendada väljakutseid. Näiteks ei ole hetkel
kehtiva seaduse kohaselt võimalik abipolitseinikul kasutada tulirelva juhul, kui on tegemist
sõiduki mittepeatumisega, kus oleks vajadus ning võimalus peatada põgenev sõiduk tulirelvaga
sõidukirehvi läbi laskmisega. Selline õigus oleks politseiametnikul, kuid üldiselt on
politseiametnik politseisõidukis juhiks ja abipolitseinik patrulltoimkonna teise liikmena
kõrvalistmel. Juhul kui abipolitseinikul on sooritatud alarmsõidukikoolitus, võib ta ka olla
juhiks, kuid mittepeatuva sõiduki korral ei oleks aega politseisõiduki peatumiseks ja
istekohtade vahetuseks, et vastava õigusega ametnik saaks kõrvalistmel antud ülesannet täita.
Abipolitseinikul, kes osaleb patrulltoimkonna töös teise liikmena, on kohustus kanda tulirelva.
Tulirelva kandmiseks läbitav koolitus ja eksam on samadel alustel, mis politseiametnikelgi.
2017. aasta lõpuks oli üle Eesti 207 abipolitseinikust tulirelvakandjat ja seoses nõudega omada
tulirelvakandmise õigust patrulltoimkonna teise liikmena, see arv kasvab. Kui 2016. aastal oli
Põhja prefektuuris 101 abipolitseinikust tulirelvakandjat, siis 2017. aasta lõpuks juba 151.
Politseiametnikud lähtuvad tulirelva kasutamisel õigustest ja piirangutest, mida käsitleb
korrakaitseseaduse paragrahv 81 ja antud muudatusega abipolitseiniku seaduses viiakse ka
abipolitseinike õigused ja piirangud samadele alustele.
Seoses muudatusega, mis võimaldab kasutada tööülesannete täitmisel elektrišokirelva, on
tarvilik täiendada ka abipolitseiniku seaduse paragrahvi 35 ja lisada kolmas lõik, millega
reguleeritakse elektrišokirelva kasutamise piiranguid ja õigusi. Antud muudatus on kooskõlas
piirangute ja õigustega, mida käsitleb korrakaitseseaduse paragrahv 80.
Paragrahvi 37 lõigete 1 ja 2 muutmisega ja lõike 4 ning lõike 5 punkt 1 kehtetuks tunnistamisega
soovitakse ühtlustada abipolitseiniku väljanägemist sarnaselt politseiametnikega.
Esiteks ühtlustatakse vormielemente ja võetakse abipolitseiniku ülesannete täitmisel kasutusele
politseiametniku vormiriietus. Antud muudatusega viiakse edasi abipolitseinike kaasamist
politsei süsteemi, kus ka väliselt ühtlustatakse vormiriietust. Kuna Eesti üheks eeskujuks
abipolitseinike kaasamisel on Hollandis toimiv süsteem, siis Hollandi näitel oleks mõistlik
minna üle ühisele vormiriietusele. Samuti annab see märkimisväärse finantsilise kokkuhoiu,
kuna kaob kohustus korraldada eraldi hankeid vormielementide tellimiseks.
Teine muudatus lubaks teatud tööülesannete täitmisel loobuda abipolitseinikul ohutusvesti
kandmisest. Praeguse regulatsiooni kohaselt võib abipolitseinik ohutusvestist loobuda vaid
4
erandjuhtudel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku loal, kuid
järjest enam kaasatakse abipolitseinike politseilistesse tegevustesse, kus ohutusvesti ei kanta.
Selliseid tegevusi viiakse läbi näiteks kiirreageerimisüksuses, küberkuritegude büroos,
narkokuritegude üksuses, valvebüroos, piirivalves jm. Seega ei ole enam tegemist
erandjuhtumitega, kui antakse luba mitte kanda ohutusvesti ja sellest johtuvalt on õigusselguse
mõttes mõistlik see lause välja arvata.
Antud muudatusega jäetakse abipolitseiniku seaduses välja paragrahvi 37 lõige 4 ja lõike 5
punkt 1, mis käsitlevad tingimusi vormiriietuse kandmiseks. Nimelt kohustab antud paragrahv
kandma politseiametniku vormiriietust juhul, kui kantakse ülesande täitmisel tulirelva või
täidetakse politsei ülesandel käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet
iseseisvalt. Tegemist on vajaliku muudatusega, kuna abipolitseinikke kaasatakse ka tegevustes,
kus on vajalik erariiete kandmine, nagu näiteks varjatud paikkonna vaatlus või
noorsoopolitseinike poolt läbiviidavad politseioperatsioonid. Samuti ei kanna tihti
politseiametniku vormiriietust näiteks narkokuritegude üksus ja kriminaalbüroo
abipolitseinikud, kuid tulirelva kandmine on antud ülesannete täitmisel õigustatud. Samuti
paneb hetkel kehtiv seadusandlus piirangu abipolitseinike kaasamiseks antud seaduse § 3 lõikes
2 sätestatud ülesannete täitmisel, kuna on kohustatud kandma politseiametniku vormiriietust ja
seega keelatud erariiete vajadusel kandmine. Eelnevast informatsioonist lähtuvalt on mõistlik
antud piirang tühistada.
Paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11. Antud muudatus annab seadusliku aluse
abipolitseinike kaasamiseks politseilistes tegevustes, mis kätkevad endas välislähetust.
Eelkõige tähendab see näiteks välismaalaste konvoeerimist, kel puudub seaduslik alus Eesti
Vabariigis viibimiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
6. Seaduse mõjud
Abipolitseiniku seaduse muudatusel on eelkõige positiivne mõju. Põhiline mõju on politseitöö
ühtlustamine politseiametnike ja abipolitseinike vahel, mis tõstab eelkõige politsei poolt tehtava
töö kvaliteeti ja suurendab sisejulgeolekut. Kuna abipolitseinike osakaal politseitöös on
järjepidevalt suurenenud, siis näiteks tulirelva kasutamise laiendamisega samadele alustele
politseiametnikega välditakse võimalike olukordade teket, kus politseipatrull ei saa reageerida
väljakutsetele adekvaatselt ja ohtusid maksimaalselt minimaliseerides. Samuti loob see aluse
suuremaks väljaõppeks ja koolitusteks koos politseiametnikega. Elektrišokirelva kasutamise
võimaldamisega ühtlustatakse erivahendite kasutamise võimalust politseiametnikega, mis
välistab olukorra, kus abipolitseiniku osalusel patrulltoimkond ei ole kehvema
reageerimisvõimega. Kuna aastatega on abipolitseinikud aina enam kaasatud politseitöösse, siis
paraku on seadusandlusse jäänud suuri lünki, mis vajavad parandamist.
5
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Teatav kulu kaasneb eelkõige kahe muudatusega. Esiteks elektrišokirelvade lubamisega
ülesannete täitmiseks abipolitseinikele, mis toob kaasa vajaduse võimaldada vastav väljaõpe.
Kulu suurust on keeruline hinnata, kuna abipolitseinikke on võimalik kaasata ka väljaõppesse
üheskoos politseiametnikega.
Teine kulu kaasneb vajadusega suurendada tulirelva koolitusi ja treeninguid, kuna laienevad
õigused tulirelva kasutamiseks erinevates olukordades. Kulu suurus sõltub eelkõige tulirelva
kandmist omavate abipolitseinike arvust ja nende lisandumise arvust. Kulu annab piirata, kui
kaasata rohkem abipolitseinikke ühistele treeningutele koos politseiametnikega. Põhja
prefektuuri laskeinstruktorite hinnangul võib aastane lisakulu jääda 20 000 euro ümber. Vastav
summa tuleks leida kas sisemiste ressursside arvelt või lisarahastusena Siseministeeriumist.
Samas tuleneks kokkuhoid seoses kahe muudatusega, mille tulemusel tekiks sisemistes
ressurssides vahendeid tulirelva koolituste mahu suurendamiseks. Nimelt tekib kokkuhoid
vormiriietuse ühtlustamise tulemusel, kuna kaob vajadus korraldada eraldi hankeid
abipolitseinike vormielementide tellimiseks. Teine kokkuhoid tuleneb muudatusest, millega
kaob vajadus Politsei- ja Piirivalveametil kompenseerida perioodilise tervisekontrolli läbimist
juhul, kui abipolitseinikul on kehtiv mootorsõidukiluba ja relvaluba.
Kulude ja tulude paremaks optimeerimiseks on seaduse jõustumise ajaks määratud 1. jaanuar
2019. aastal, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium saaksid arvestada eelarve
planeerimisel tekkivate kulude ja tuludega. Arvestades abipolitseinike tasustamata tööd ja läbi
selle kaasnevat suurt kokkuhoidu riigile, võib pidada antud muudatustega kaasnevaid kulusid
mitte märkimisväärseks.
8. Rakendusaktid
Käesoleva seaduse eelnõu vastuvõtmise järel tuleb muuta järgmisi rakendusakte:
1) Vabariigi Valitsuse 23.12.2010.a määrust nr 185 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda
soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete
ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“;
2) siseministri 21.12.2010.a määrust nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku
väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise kord“;
3) siseministri 21.12.2010.a määrust nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva
väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“;
4) siseministri 21.12.2010.a määrust nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
6
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Siseministeeriumiga. Huvirühmadest on kaasatud Eesti
Abipolitseinike Kogu ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri abipolitseinike
rühmade rühmaülemad.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „….” „……………………………...” 2018. a
__________________________________________________________________________
Algatavad Riigikogu liikmed 07.05.2018.
Jaak Madison
Kalle Laanet
Jaanus Karilaid
Toomas Vitsut
Raivo Aeg
Uno Kaskpeit
Valdo Randpere
Külliki Kübarsepp
Margus Tsahkna
Liisa Oviir
7
Vabariigi Valitsus 8.05.2018 nr 1-1/13-631/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti,
Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki
Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri k.a 7. mail algatatud abipolitseiniku seaduse
muutmise seaduse eelnõu (631 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enn Eesmaa
Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel (pdf ja docx failid)
2) seletuskiri seitsmel lehel (pdf ja docx failid)
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 08.05.2018 /1-1/13-631/1;
Riigikantselei / 08.05.2018 / 2-5/18-00981
Resolutsiooni teema: Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE)
Adressaat: Siseministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ja Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 31.05.2018
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht.
Tähtaeg: 24.05.2018
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 7.6.2018 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0452.
Kontroll: Epp Hannus
Teadmiseks riigiasutustes: Rahandusministeerium <
[email protected]>, Sotsiaalministeerium
<
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 09.05.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655