Sotsiaalministeerium · 9. mai 2018
- Viit
- 45
- Registreeritud
- 9. mai 2018
- Dokumendi liik
- Ministri üldkäskkiri
- Funktsioon
- 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
- Sari
- 1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-2/2018
- Vastutaja
- Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
09.05.2018 nr 45
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni
moodustamine ning ülesannete ja töökorra
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 alusel ning kooskõlas nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seaduse § 17 lõikega 1 ja rahvatervise seaduse § 8 lõike 1 punktiga 1:
1. Moodustan Sotsiaalministeeriumi juurde immunoprofülaktika ekspertkomisjoni järgmises
koosseisus:
juhataja:
Maris Jesse – Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler
juhataja asetäitja:
Heli Laarmann – Sotsiaalministeerium
liikmed:
Kai Zilmer – Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Marje Oona – Eesti Perearstide Selts
Eda Tamm – Eesti Lastearstide Selts
Krista Ress – Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Ene Tomberg – Lastekaitse Liit
Helina Pedak – Eesti Õdede Liit
Irja Lutsar – Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituut
Kuulo Kutsar – Terviseamet
Irina Filippova – Terviseamet
Katrin Kiisk – Ravimiamet
Erki Laidmäe – Eesti Haigekassa
Kärt Sõber – Sotsiaalministeerium
Eveli Bauer – Sotsiaalministeerium
asendusliikmed:
Matti Maimets – Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Iris Koort – Eesti Perearstide Selts
Natalia Kerbo – Terviseamet
Alar Irs – Ravimiamet
Külli Friedemann – Eesti Haigekassa
2
Asendusliige saab esindada vaid sama institutsiooni esindavat komisjoni liiget.
2. Kinnitan immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanded ja töökorra (lisa 1).
3. Komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise
osakond.
4. Komisjoni liikmed esitavad Sotsiaalministeeriumile huvide deklaratsiooni vastavalt
Sotsiaalministeeriumis kehtestatud huvide deklaratsiooni vormile või muule komisjoni
juhataja poolt heaks kiidetud vormile ning teavitavad kirjalikult komisjoni juhatajat
igasugusest huvide muutusest.
5. Käskkirja rakendatakse alates 4. aprillist 2018.
6. Tunnistan kehtetuks sotsiaalministri 16. aprilli 2013. a käskkirja nr 47 „Immunoprofülaktika
ekspertkomisjoni moodustamine ning ülesannete ja töökorra kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
3
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri 09.05.2018 käskkirjaga nr 45
Lisa 1
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanded ja töökord
1. Üldsätted
1.1 Immunoprofülaktika ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on tervise- ja tööministrile
nõuandva õigusega tähtajatult tegutsev komisjon.
1.2 Komisjoni tegevuse eesmärgiks on jälgida ja analüüsida riiklikku immunoprofülaktilist
tegevust ja selle tulemuslikkust, nõustada tervise- ja tööministrit nakkushaiguste
ennetamise ja leviku tõkestamise poliitika kujundamisel.
2. Komisjoni dokumendihaldus
2.1 Komisjoni postiaadress on Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn.
2.2 Komisjonile adresseeritud saadetistega tutvub komisjoni juhataja või tema asetäitja.
2.3 Komisjoni dokumendid allkirjastab komisjoni juhataja või tema asetäitja.
2.4 Komisjoni dokumendid ja komisjonile saadetud dokumendid säilitatakse
Sotsiaalministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt.
3. Komisjoni ülesanded
3.1 Komisjon nõustab Sotsiaalministeeriumit riikliku immunoprofülaktilise tegevuse, sh riikliku
immuniseerimiskava rakendamisel, täiendamisel ja ajakohastamisel.
3.2 Komisjon teeb vajadusel vastavasisulisi ettepanekuid riikliku immunoprofülaktilise
tegevuse rakendamiseks, täiendamiseks või ajakohastamiseks ning annab vajadusel
ekspertarvamusi poliitika kujundamiseks.
3.3 Komisjon arvestab, analüüsib ja põhjendab oma pädevuse piires tehtud ettepanekute:
- prioriteetsust rahvatervise seisukohast;
- tõendatud meditsiinilist efektiivsust;
- mõju epidemioloogilisele olukorrale;
- kulutõhusust ja vastavust riigieelarve rahalistele võimalustele;
- realiseeritavust;
- alternatiivsete võimaluste olemasolu;
- positiivset või negatiivset toimet elanikkonnale.
3.4 Komisjon kooskõlastab immuunpreparaatide riiklikud hankeplaanid, annab arvamusi ning
nõustab vajadusel Sotsiaalministeeriumi immuunpreparaatide riigihangete
ettevalmistamisel.
4. Komisjoni töökorraldus
4.1 Komisjoni töövorm on komisjoni koosolek.
4
4.2 Komisjoni koosolek võib toimuda elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Elektroonilisi
sidevahendeid kasutades toimunud komisjoni koosolekule kehtivad käesolevas
dokumendis esitatud nõuded.
4.3 Komisjoni liikme asemel võib komisjoni koosolekul osaleda tema asendusliige (edaspidi
komisjoni liige).
4.4 Komisjonil on vajadusel õigus kaasata komisjoni töösse täiendavaid eksperte, teavitades
sellisest vajadusest eelnevalt komisjoni juhatajat.
4.5 Komisjoni juhataja äraolekul täidab komisjoni juhataja ülesandeid tema asetäitja.
4.6 Komisjoni juhataja asetäitja on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja või
muu komisjoni juhataja määratud isik.
4.7 Komisjoni juhataja
1) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;
2) juhatab komisjoni koosolekut.
4.8 Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond:
1) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorrad ning kooskõlastab need
komisjoni juhatajaga;
2) korraldab komisjoni koosoleku kokkukutsumise, täiendavate ekspertide kaasamise ja
koosolekul osalemiseks vajalike materjalide edastamise;
3) korraldab komisjoni seisukohtade kujundamiseks vajalike suuremahulisemate tööde
tasustamise.
4.9 Komisjoni liige lähtub otsuste tegemisel erapooletuse põhimõttest.
4.10 Komisjoni liige keeldub osalemast mis tahes otsuste tegemises, mis mõjutavad tema
isiklikke, perekonna, sugulaste, sõprade või tuttavate finantshuve.
5. Komisjoni koosolek
5.1 Komisjoni koosoleku toimumise kohaks on Sotsiaalministeerium, kui koosoleku
kokkukutsuja ei ole määranud muud koosoleku toimumise kohta või koosoleku läbiviimise
viisi.
5.2 Komisjoni koosolek kutsutakse kokku elektrooniliselt edastatava teatega. Teade
saadetakse komisjoni liikmetele vähemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
Komisjoni koosoleku kokkukutsumise teatele lisatakse koosoleku päevakord.
5.3 Kõik koosolekul osalemiseks vajalikud materjalid edastatakse komisjoni liikmetele
elektrooniliselt vähemalt 7 kalendripäeva enne koosoleku toimumist, v.a juhtudel, kui
komisjon pole teisiti kokku leppinud.
5.4 Komisjoni koosolekule kutsumata isikud võivad koosolekul osaleda ainult komisjoni
juhataja loal.
5.5 Komisjoni juhataja võib koosolekult kõrvaldada isiku, kes rikub koosoleku läbiviimise
korda või takistab selle läbiviimist.
5.6 Komisjon on päevakorras märgitud küsimustes otsustusvõimeline, kui otsustamises
osalevad rohkem kui pooled komisjoni liikmed.
5
5.7 Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Otsused võetakse vastu komisjoni liikmete
lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni juhataja
hääl. Komisjoni liige ei või jääda hääletamisel erapooletuks.
5.8 Komisjoni juhataja otsusel võib hääletamine toimuda ka elektroonselt. Sel juhul peab
komisjoni liige oma hääle edastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
määratud tähtajaks. Kui komisjoni liige määratud tähtajaks oma häält ei edasta, siis
loetakse seda vaikimisi poolthääletuseks.
5.9 Iga koosoleku alguses kinnitatakse koosoleku päevakord. Komisjon võib koosoleku
alguses päevakorda muuta või täiendada vaid edasilükkamatute asjaolude esinemisel.
5.10 Komisjoni liikmel on kohustus kirjalikult teavitada viie tööpäeva jooksul pärast
koosoleku päevakorra kättesaamist komisjoni juhatajat võimalikust huvide konfliktist
komisjoni koosoleku iga päevakorrapunkti osas ja taandada ennast sellega seotud
otsustusprotsessist. Taandamine fikseeritakse komisjoni koosoleku protokollis.
5.11 Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli lahutamatu osa on komisjoni koosolekul
salvestatud helifail, mis on asutusesiseseks kasutamiseks ja salvestatakse
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna võrgukettal. Protokollile kirjutavad alla
komisjoni juhataja ja protokollija.
5.12 Protokolli kantakse järgmised andmed:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalevate komisjoni liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
3) komisjoni juhataja ja protokollija nimed;
4) koosoleku päevakord;
5) koosolek päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed;
6) koosolekul toimunud arutelu lühikokkuvõte;
7) koosolekul hääletamisele pandud otsused koos hääletustulemustega;
8) eriarvamused ja asjaolud, mille protokolli kandmist nõuab komisjoni liige;
9) komisjoni liikme arutelust ja otsustamisest taandumine konkreetse päevakorrapunkti
osas huvide konflikti korral;
10) komisjoni liikme lahkumine enne koosoleku ametlikku lõppu;
11) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.
5.13 Komisjoni koosoleku protokoll edastatakse elektrooniliselt komisjoni liikmetele 14
kalendripäeva jooksul komisjoni koosoleku toimumise päevast arvates. Komisjoni
liikmetel on 5 kalendripäeva jooksul õigus teha ettepanekuid protokolli täiendamiseks ja
muutmiseks.
5.14 Komisjoni koosoleku protokollidele ja otsustele juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse
avaliku teabe seadusest ja andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest.