Tere
Saadame oma seisukoha valveaja pikendamise eelnõu kohta.
Tervitades
Peep Peterson │ Esimees
Eesti Ametiühingute Keskliit
Laulupeo 24, Tallinn
+372 501 5446
[email protected]
Pr. Riina Sikkut Teie 24.04.2018 nr 1.2-2/47-1
Tervise- ja tööminister Meie 15.05.2018, nr 1-12/24
[email protected]
Töölepingu seaduse muutmise § 48 täiendamise eelnõu
Austatud pr minister
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) tänab arvamuse küsimise eest.
EAKL ei poolda töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõud, mille kohaselt valveaja
korral võib jätta töötajale andmata igapäevase ja iganädalase puhkeaja kui:
- töötaja põhiline tööülesanne on kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine;
- valveaeg on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus;
- valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi;
- puhkeaja piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust;
- valveaja tasu ei ole väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust.
Valveajal peab töötaja olema tööandjale kättesaadav ja valmis tööd tegema. Eelnõu halvendab
töötajate olukorda ning vähendab töötajate võimalusi igapäevase– ja iganädalase puhkeaja
kasutamiseks. Ajal, kui rahvastik vananeb ja üha kauem tuleb püsida tervena tööturul ning tegeleda
pidevalt enesetäiendamisega, ei ole õigustatud piirangute seadmine töötajate puhkeajale.
Eelnõu kohaselt rakendatakse valveaja erisust ainult ühele töötajate grupile
Eelnõu puudutab ainult ühte töötajate gruppi ehk neid, kelle peamine tööülesanne on kriitilise
tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või
infoturbe tagamine.
Üldjuhul töölepingu tingimused määrab tööandja. Eelnõu kohaselt võib tööandjatel tekkida huvi
määratleda töötaja tööülesanneteks kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine, et kehtestada maksimaalset
valveaega. Leiame, et ühe valdkonna töötajate tööjõu vajaduse probleemi lahendamiseks ei ole
õige muuta töölepingu seadust selliselt, mis vähendaks nende töötajate võimalusi kasutada
puhkeaega.
Eelnõu kohaselt väheneks märkimisväärselt töötajate puhkeaeg
Kehtivas TLS §-s 48 on valveaja tundide määra kokku leppimine piiratud tulenevalt vajadusest
järgida töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja andmise kohustust (TLS § 51, 52). TLS § 51 lg
1 järgi peab töötaja saama 24 tunni jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja TLS § 52
järgi peab töötaja saama 7 päevases ajavahemikus vähemalt 48 või 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Pärnu mnt. 41a, 10119, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
Eelnõuga nähakse ette võimalus kokku leppida valveaeg 130 tundi ilma kohustuseta anda töötajale
puhkeaega TLS §-des 51 ja 52 määrades. Võrdluseks peab mainima, et 2009. aasta juulini kehtinud
töö- ja puhkeaja seadusega oli lubatud valveaeg maksimaalselt 30 tundi kuus.
Eelnõu järgi oleks tööandjal võimalik töötajaga kokku leppida 130 tundi valveaega 28 päevase
ajavahemiku kohta. Leiame, et 130 tundi valveaega on töötajale liialt koormav. Näiteks, kui
kalendrikuus on 28 kalendripäeva, 149 töötundi ja 19 tööpäeva (veebruar 2017), siis oleks eelnõu
järgi võimalik igaks kalendripäevaks võimalik kokku leppida 4,6 tundi valveaega (130:28). Kui
valveaeg lisanduks ainult tööpäevadele, siis täistööaja korral peaks töötaja töötama 19 tööpäeval 8
tundi ja lisaks olema veel valves (ehk valmis iga hetk tööle asuma) igal tööpäeval 6,8 tundi (130:19).
Seega oleks töötaja igal tööpäeval 14,8 tundi kohustatud järgima tööandja korraldusi ja töötaja
saaks piiranguteta kasutada puhkeaega tööpäevadel ainult 9,2 tundi 24 tunnise ajavahemiku
jooksul (24-14,8).
Puhkeaja vähenemine mõjutaks töötaja tervist ja seeläbi töö turvalisust
Puhkeaja piirangute kohaldamata jätmisel on otsene mõju töötaja tervisele, sest kohustusliku
puhkeaja eesmärgiks on töötaja tervise kaitse. Juhul, kui töötaja ei saa piisavalt puhata, siis see võib
mõjutada tema töö tulemusi ja seeläbi vähendada ka turvalisust töötamisel.
Lühema puhkeaja eest rahaline hüvitus
Eelnõu kohaselt tuleks töötajale tasuda valveaja eest 1/5 kokkulepitud töötasust. Seega oleks
tööandjal õigus maksta valveaja eest ühekordset lisatasu, sest eelnõu kohaselt ei tasustata eraldi
igat valveaja tundi. Töötajad võivad kokku leppida maksimaalse valveaja suurema sissetuleku
saamise eesmärgil saamata aru, et piirangute seadmine puhkeajale võib kaasa tuua negatiivse mõju
tervisele.
Valveaeg ainult kollektiivlepinguga
Eelnõu järgi saab valveaja erisust kokku leppida töö- või kollektiivlepinguga. Piirangute tegemist
valveaja üldises regulatsioonis võiks kaaluda ainult kollektiivlepingutega. Kollektiivlepingutega on
võimalik kokku leppida ka muid valveajaga seonduvaid küsimusi, näiteks valveajaga töötaja
tervisekontrolli sagedus, puhkeaeg, valveaja graafikute koostamise põhimõtted jms.
Kollektiivlepingute sõlmimiseks takistusi ei ole, sest lepinguid saab sõlmida ka ettevõtetes, kus
puudub ametiühing.
Töötaja on töösuhte nõrgem pool ja seetõttu on tal väga raske keelduda valveaja kokkuleppe
sõlmimisest. Üldjuhul ei julge alluvussuhtes olev töötaja ka töösuhte kestel kokkuleppeid üles
öelda. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli 2014. aastal IKT- sektoris ligikaudu 3500 ettevõtet, millest
94% olid vähem kui 10 töötajaga. Just väikeste ettevõtete töötajad vajavad suuremat kaitset
kollektiivlepingutega.
Kehtiv TLS § 51 lg 3 lubab teha kollektiivlepingutega erandeid igapäevasest puhkeajast Euroopa
parlamendi ja nõukogu 04.11.2003 direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide
kohta artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja
ohutust. Seega on võimalik ka praegu kollektiivlepinguga kokku leppida pikemat tööaega kui 13
tundi 24-tunnises ajavahemikus.
Peame samuti vajalikuks soodustada kokkulepete sõlmimist tööturu osapoolte vahel vastavalt
nende vajadusele, mis võimaldaks samas kaitsta ühtlaselt kogu sektori või kogu ettevõtte töötajaid.
See lähtub Euroopa Liidus laialt tunnustatud lähimuspõhimõttest, vähendab tasakaalustamata ja
kohmaka õigusloome riski ja säästab parlamendi ja valitsuse tööaega järgmiste sadade erandite
menetlemisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Peep Peterson
EAKL esimees