dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2018
Viit
1.2-2/47-7
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf389 KB
  • 📎EAKL vastus_SM_valveaeg_15052018.bdoc154 KB

Sisu (failidest)

Tere Saadame oma seisukoha valveaja pikendamise eelnõu kohta. Tervitades Peep Peterson │ Esimees Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 501 5446 [email protected] Pr. Riina Sikkut Teie 24.04.2018 nr 1.2-2/47-1 Tervise- ja tööminister Meie 15.05.2018, nr 1-12/24 [email protected] Töölepingu seaduse muutmise § 48 täiendamise eelnõu Austatud pr minister Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) tänab arvamuse küsimise eest. EAKL ei poolda töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõud, mille kohaselt valveaja korral võib jätta töötajale andmata igapäevase ja iganädalase puhkeaja kui: - töötaja põhiline tööülesanne on kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine; - valveaeg on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus; - valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi; - puhkeaja piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust; - valveaja tasu ei ole väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust. Valveajal peab töötaja olema tööandjale kättesaadav ja valmis tööd tegema. Eelnõu halvendab töötajate olukorda ning vähendab töötajate võimalusi igapäevase– ja iganädalase puhkeaja kasutamiseks. Ajal, kui rahvastik vananeb ja üha kauem tuleb püsida tervena tööturul ning tegeleda pidevalt enesetäiendamisega, ei ole õigustatud piirangute seadmine töötajate puhkeajale. Eelnõu kohaselt rakendatakse valveaja erisust ainult ühele töötajate grupile Eelnõu puudutab ainult ühte töötajate gruppi ehk neid, kelle peamine tööülesanne on kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Üldjuhul töölepingu tingimused määrab tööandja. Eelnõu kohaselt võib tööandjatel tekkida huvi määratleda töötaja tööülesanneteks kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine, et kehtestada maksimaalset valveaega. Leiame, et ühe valdkonna töötajate tööjõu vajaduse probleemi lahendamiseks ei ole õige muuta töölepingu seadust selliselt, mis vähendaks nende töötajate võimalusi kasutada puhkeaega. Eelnõu kohaselt väheneks märkimisväärselt töötajate puhkeaeg Kehtivas TLS §-s 48 on valveaja tundide määra kokku leppimine piiratud tulenevalt vajadusest järgida töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja andmise kohustust (TLS § 51, 52). TLS § 51 lg 1 järgi peab töötaja saama 24 tunni jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja TLS § 52 järgi peab töötaja saama 7 päevases ajavahemikus vähemalt 48 või 36 tundi järjestikust puhkeaega. Eesti Ametiühingute Keskliit │ Pärnu mnt. 41a, 10119, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee Eelnõuga nähakse ette võimalus kokku leppida valveaeg 130 tundi ilma kohustuseta anda töötajale puhkeaega TLS §-des 51 ja 52 määrades. Võrdluseks peab mainima, et 2009. aasta juulini kehtinud töö- ja puhkeaja seadusega oli lubatud valveaeg maksimaalselt 30 tundi kuus. Eelnõu järgi oleks tööandjal võimalik töötajaga kokku leppida 130 tundi valveaega 28 päevase ajavahemiku kohta. Leiame, et 130 tundi valveaega on töötajale liialt koormav. Näiteks, kui kalendrikuus on 28 kalendripäeva, 149 töötundi ja 19 tööpäeva (veebruar 2017), siis oleks eelnõu järgi võimalik igaks kalendripäevaks võimalik kokku leppida 4,6 tundi valveaega (130:28). Kui valveaeg lisanduks ainult tööpäevadele, siis täistööaja korral peaks töötaja töötama 19 tööpäeval 8 tundi ja lisaks olema veel valves (ehk valmis iga hetk tööle asuma) igal tööpäeval 6,8 tundi (130:19). Seega oleks töötaja igal tööpäeval 14,8 tundi kohustatud järgima tööandja korraldusi ja töötaja saaks piiranguteta kasutada puhkeaega tööpäevadel ainult 9,2 tundi 24 tunnise ajavahemiku jooksul (24-14,8). Puhkeaja vähenemine mõjutaks töötaja tervist ja seeläbi töö turvalisust Puhkeaja piirangute kohaldamata jätmisel on otsene mõju töötaja tervisele, sest kohustusliku puhkeaja eesmärgiks on töötaja tervise kaitse. Juhul, kui töötaja ei saa piisavalt puhata, siis see võib mõjutada tema töö tulemusi ja seeläbi vähendada ka turvalisust töötamisel. Lühema puhkeaja eest rahaline hüvitus Eelnõu kohaselt tuleks töötajale tasuda valveaja eest 1/5 kokkulepitud töötasust. Seega oleks tööandjal õigus maksta valveaja eest ühekordset lisatasu, sest eelnõu kohaselt ei tasustata eraldi igat valveaja tundi. Töötajad võivad kokku leppida maksimaalse valveaja suurema sissetuleku saamise eesmärgil saamata aru, et piirangute seadmine puhkeajale võib kaasa tuua negatiivse mõju tervisele. Valveaeg ainult kollektiivlepinguga Eelnõu järgi saab valveaja erisust kokku leppida töö- või kollektiivlepinguga. Piirangute tegemist valveaja üldises regulatsioonis võiks kaaluda ainult kollektiivlepingutega. Kollektiivlepingutega on võimalik kokku leppida ka muid valveajaga seonduvaid küsimusi, näiteks valveajaga töötaja tervisekontrolli sagedus, puhkeaeg, valveaja graafikute koostamise põhimõtted jms. Kollektiivlepingute sõlmimiseks takistusi ei ole, sest lepinguid saab sõlmida ka ettevõtetes, kus puudub ametiühing. Töötaja on töösuhte nõrgem pool ja seetõttu on tal väga raske keelduda valveaja kokkuleppe sõlmimisest. Üldjuhul ei julge alluvussuhtes olev töötaja ka töösuhte kestel kokkuleppeid üles öelda. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli 2014. aastal IKT- sektoris ligikaudu 3500 ettevõtet, millest 94% olid vähem kui 10 töötajaga. Just väikeste ettevõtete töötajad vajavad suuremat kaitset kollektiivlepingutega. Kehtiv TLS § 51 lg 3 lubab teha kollektiivlepingutega erandeid igapäevasest puhkeajast Euroopa parlamendi ja nõukogu 04.11.2003 direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Seega on võimalik ka praegu kollektiivlepinguga kokku leppida pikemat tööaega kui 13 tundi 24-tunnises ajavahemikus. Peame samuti vajalikuks soodustada kokkulepete sõlmimist tööturu osapoolte vahel vastavalt nende vajadusele, mis võimaldaks samas kaitsta ühtlaselt kogu sektori või kogu ettevõtte töötajaid. See lähtub Euroopa Liidus laialt tunnustatud lähimuspõhimõttest, vähendab tasakaalustamata ja kohmaka õigusloome riski ja säästab parlamendi ja valitsuse tööaega järgmiste sadade erandite menetlemisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson EAKL esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel