dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2018
Viit
2-2.2/636-1
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Erle Rikmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎RITA tegevus 2 V vooru partnerluslepe, SoM lepe.bdoc133 KB

Sisu (failidest)

PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE ( RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPING LEPING NR 7.8-3/18/7 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur , (edaspidi elluvii ja ), keda esindab volikirja alusel tegevjuht Karin Jaanson , ühelt poolt, ja Sotsiaal m i ni steerium , (edaspidi part ner ) , keda esindab S otsiaal ministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske , teiselt poolt, (edaspidi nimetatud koos pool ed ja eraldi pool ) , sõlmi si d käesoleva partnerluslepingu (edaspidi lepin g ) alljärgnevas: Üldsätted ja mõisted Leping sõlmitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine “ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine ( edaspidi RITA) tegevuse 2 „ Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ (edaspidi Tegevus 2 ) elluviimise raames. Lepingu täitmisel juhindu vad pool ed Haridus- ja teadusministri 31.12.2015 käskkirjast nr 1.1-2/15/486 „ Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste kinnitamine “ (edaspidi toetus e andmise tingimused ) ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS 2014–2020 ) . RITA rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi raken dusasutus ) . Rakendusasutuse õigused ja kohustused on toodud toetus e andmise tingimuste tekstis ja STS 2014–2020-s. RITA rakendusüksuseks on SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksus (edaspidi raken dusüksus ) . Rakendusüksuse õigused ja kohustused on toodud toetus e andmise tingimustes ja STS 2014–2020-s. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud ja tegevuse elluviimiseks vajalik, tehtud kooskõlas toetus e andmise tingimustes, STS 2014–2020-s ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti Vabariigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud (edaspidi abik õlblik kulu ). Mitteabikõlblik kulu on kulu, mis ei vasta lepin gu punktis 1.5 viidatud abik õlbliku kulu definitsioonile (edaspidi mitte abikõlblik kulu ). Mitteabikõlblikud kulud hüvitamisele ei kuulu. Omafinantseering on part neri poolt t egevustesse tehtav rahaline panus (edaspidi omaf inantseering ). Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult part neri poolt tehtud abik õlblikud kulud. Maksetaotlus on taotlus , mille part ner esitab elluvii jale toetuse väljamaksmiseks koos kulu-dokumentide koopia tega (hankedokumendid või hinnapakkumised, valiku põhjendus, leping, arve(d) tehtud tööde eest, uuringu lõpparuanne või link sellele) (edaspidi maks etaotlus ) . Lepingu ese Leping sõlmitakse RITA T egevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine “ uurimisteema (de) eesmärkide täitmiseks (edaspidi proj ekt ) . Projekti täpsem teema, eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava sisaldub lepin gu lisa de s. Leping reguleerib elluvii ja ja part neri koostööd proj ekti elluviimisel. Elluviija tagab proj ekti elluviimise ja tulemuste saavutamise vastavalt lepin gule , eelarvele ja ajakavale . Partner vastutab proj ekti elluviimise eest lepin gu lisa de s kirjeldatud teema, eelarve ja ajakava osas. Partnerile elluvii ja poolt eraldatav projektitoetus on 50% abikõlblike kulude kogusummast , kuid mitte rohkem kui asjaomases lisas kokku lepitud ülempiir . Partner tagab omaf inantseeringu vähemalt 50% (viiekümne protsendi) ulatuses proj ekti abik õlblike kulude kogusummast. Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood on tegevus 2 hindamispaneeli otsuse kuupäevast ku n i 3 1.12.2021 . Partner esitab maksetaotluse vähemalt kord kvartalis (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 11 lg 3) allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatuna elektrooniliselt. Elluviija teavitab partnerit maksetaotluse esitamise kuupäevast vähemalt 10 (kümme ) tööpäeva enne tähtaega. Toetus makstakse välja eurodes. Kui proj ekti kulud ei ole tehtud eurodes, arvestatakse omavääringus tehtud kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu teostati. Partner vastutab tema poolt proj ekti raames tehtud kulude abikõlblikkuse eest ning m itteabikõlblikuks osutunud kulude tagastamise eest elluvii jale. Elluviija vastutab RITA toetus e andmise tingimuste nõuetekohase täitmise eest raken dusüksuse ees. Kulude abikõlblikkust kontrollib ning langetab lõpliku otsuse abikõlblikkuse osas raken dusüksus. Partneri kohustused ja õigused Partner kohustub täitma toetus e andmise tingimustes ja STS 2014-2020 ning teistes toetus e andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud part neri kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: tagama proj ekti elluviimise ja tulemuste saavutamise vastavalt lepin gu lisa de s sätestatud tegevuste teemale, eelarvele ja ajakavale; tagama tegevuste finantseerimise oma vahenditest kuni toetus e laekumiseni, kasutades vajadusel välisabi sildfinantseerimise mehhanismi; esitama elluvii jale lepin gu punktis 2 . 7 nimetatud maksetaotlused elluvii ja määratud kuupäevaks . Partner ei ole kohustatud esitama elluvii jale aruannet juhul, kui vasta val perioodil kulusid ei tehtud; vastama elluviija maksetaotlustega seotud järelepärimistele 5 (viie) tööpäeva jooksul, juhul kui elluviija pole järelepärimisele vastamiseks määranud pikemat tähtaega; t egevuste teostamisel järgima riigihangete seaduses (edaspidi RHS ) kehtestatud nõudeid ja säilitama sellest kontrolljälje , kui asja või teenust või nende kogumit on RHS-i kohaselt lubatud hankida ilma hankemenetlust läbi viimata või erihangete korda järgimata , lähtuma oma hankekorras kehtestatud reeglitest , järgides seejuures RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid ; pidama proj ekti kulude kohta eraldi finantsarvestust ja tagama proj ekti raamatupidamise vastavuse heale raamatupidamistavale ning raamatupidamise seaduses toodud nõuetele. Võimaluse korral märgistab part ner kuludokumendid RITA koodiga ( 2014-2020.4.02.16-0025 ); tagama proj ekti kandmise Eesti Teadus infosüsteemi , kajastades proj ekti kohta vähemalt järgmised andmed: elluvii ja poolne projektnumber (kood ETIS-es) , vajadusel uuringu teostaja projekti number, pealkiri eesti ja inglise keeles, algus- ja lõppkuupäev, part neri esindaja , rahastusprogrammi nimetus (RITA 2) , valdkond ja eriala, proj ekti läbi viiva asutuse andmed, proj ekti finantseerivate asutuste andmed, maksumus, annotatsioon eesti ja inglise keeles, tegevuse lii k ja protsen t (100% rakendusuuring) ning proj ekti lõppedes proj ekti lõpptulemuste lühikirjeldus ; maksma toetus e tagasi toetus e tagasinõudmise otsuses näidatud summas 45 (neljakümne viie) kalendripäeva jooksul toetus e tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; osalema RITA tegevuste aruannete koostamisel proj ekti tegevusi kirjeldava osa ulatuses , juhul kui see on elluvii ja hinnangul vajalik ; esitama koos viimase maks etaotlusega elluvii jale elluvii ja koostatud vormil proj ekti tegevuste lõpparuande; võimaldama STS 2014–2020 § 24 punktis 10 nimetatud auditi, järelevalve ja kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi ; säilitama RITA kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 4 (neli) aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikides tegevustes abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusak tis on sätestatud pikem tähtaeg ; informeerima elluvii jat 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusest arvestada elluvii ja poolt part nerile lepin gu alusel hüvitatud proj ekti tegevuste elluviimisega seotud kuludelt tasutav käibemaks osaliselt või täielikult maha sisendkäibemaksuna ning tagastama vastava summa elluvii jale 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul; avalikustama proj ekti tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud info lähtuvalt STS 2014-2020 § 24 p-st 16 ja § 39 lg-st 10 ning Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ oma kodulehel ning näitama proj ekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms, et proj ekti rahastatakse RITA Tegevuse 2 raames. Partneril on õigus: esitada elluvii jale põhjendatud taotlus lepin gu lisa de s sätestatud proj ekti tegevuste kirjelduse, eelarve ja ajakava muutmiseks. Lepingu muutmise taotlust ei ole vaja esitada, kui part ner soovib muuta proj ekti eelarve kuluridasid proj ekti elluviimise jooksul kumulatiivselt iga muudetava kulurea lõikes kuni 10 % (kümne protsendi) ulatuses. Sel juhul piisab muudatuse kooskõlastamisest elluvii ja esindaja ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; algatada lepin gu muutmine, kui proj ekti aruandluses esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik proj ek ti eduka elluviimise tagamiseks. Elluviija kohustused ja õigused Elluviija kohustub täitma toetus e andmise tingimustes ja STS 2014-2020 ning teistes toetus e andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud elluvii ja kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: andma part nerile igakülgset informatsiooni Struktuurifondide 2014-2020 rakendamise reeglite kohta; informeerima part nerit õigeaegselt kõigist proj ekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh kooskõlastama part neriga RITA muudatused , mis võivad tuua kaasa proj ekti või sellega seotud tegevuste muutmise vajaduse ; teostama part neri maks etaotluse esmase kontrolli ning edastama maks etaotluse raken dusüksusele; teavitama part nerit väljamakse menetlemise protsessist raken dusüksuses; hüvitama part nerile maks etaotluste alusel proj ekti tegevuste elluviimiseks tehtud ja raken dusüksuse poolt abik õlblikuks tunnistatud kulud 50 % (viiekümne protsendi ulatuses) kandes vastava summa part neri arveldusarvele 2 0 ( kahe kümne ) tööpäeva j ooksul arvates part neri poolt allkirjastatud lõpliku maksetaotluse laekumisest ; edastama part nerile proj ekti tegevuste aruannete koostamiseks vajalikud vormid; tegema part nerile viimase väljamakse pärast kõigi proj ekti tegevuste lõpparuannete heakskiitmist elluvii ja poolt. Elluviijal on õigus: jätta part neri esitatud maks etaotlus raken dusüksusele edastamata, juhul kui esitatud maks etaotlus ei vasta nõuetele või kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetus e andmise tingimuste perioodile, proj ekti tegevustele või eesmärkidele või kui toetus t taotletakse mitte abikõlblike kulude katteks; jätta part neri esitatud kulud raken dusüksuse jaoks koostatud koond-maksetaotlusest välja, juhul kui part ner ei ole tähtaegselt vastanud elluvii ja järelpärimis t ele või jätab tähtaegselt esitamata elluvii ja poolt nõutud dokumendid; jätta part nerile välja maksmata summa, mida raken dusüksus ei ole elluvii jale välja maksnud; kontrollida part neri raamatupidamist, toetus e kasutamise tingimuste täitmist ja proj ekti tegevuste elluviimist part neri territooriumil, ruumides või sellega seotud üritustel ja koolitustel , teavitades part nerit sellest vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette ; nõuda part nerilt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et: Toetust on kasutatud mitte abikõlblike kulude hüvitamiseks (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lg 1.); ilmneb asjaolu, mille korral t aotlust ei oleks rahuldatud; Toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; ilmneb, et RITA eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata või lepin gus sätestatud tähtaegu ei ole järgitud part neri süül; Elluviija poolt part nerile tehtud ettekirjutus toetus e kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata; Partner ei ole täitnud taotluse rahuldamise otsuses, lepin gus või õigusaktides talle pandud kohustusi; Partner on teeninud tulu, mis kuulub toetus est maha arvamisele. vähendada väljamakse tegemisel part nerile makstava toetus e summat part nerilt tagasinõutava summa ulatuses, kui part neril on tekkinud proj ekti raames toetus e tagastamise kohustus; peatada lepin gu alusel part nerile tehtavad väljamaksed kuni toetus e tagastamise kohustuse täitmiseni ; nõuda part nerilt viivist tagasimaksmisele kuuluva toetus e summa jäägilt 0,1% (null koma üks protsenti) iga toetus e tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest. Poolte esindajad Elluviija esindajaks lepin gu täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning lepin gu täitmise kontrollimisel on Liina Eek (tel 731 73 83 , e-post [email protected] ). Partneri esindajaks lepin gu täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel on teadusnõunik Erle Rikmann (tel 626 9245 , e-post [email protected] ) või teda asendav teenistuja . Lepingu rikkumine ja vääramatu jõud Lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad pool ed seaduses ettenähtud korras. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepin gu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pool ed võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepin gu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele pool ele kirjalikult teatama. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab pool asuma lepin gut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on pool e lepin gust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad pool ed lepin gu lõpetada. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Vääramatu jõuna käsitlevad pool ed ka Riigikogu või Vabariigi Valitsuse akti, mis käesoleva lepin gu täitmist oluliselt takistab või selle võimatuks muudab. Pool, kelle tegevus lepin gu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele pool ele kirjalikult teatama. Lepingu muutmine ja lõpetamine Lepingut saab muuta vaid pool te kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmise soovist teatab muudatust teha sooviv pool teisele pool ele kirjalikult ja teine pool on kohustatud kirjalikult vastama 30 (kolmekümme) päeva jooksul. Kõik lepin gu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisest pool te poolt või pool te poolt kirjalikult määratud tähtajal. Juhul kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse toetus e andmist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte või dokumente ning sellised muudatused mõjutavad lepin gu rahalist mahtu või hüvitamise aluseid või tingimusi, loetakse nimetatud õigusakti või dokumendiga vastuolus olevad lepin gu sätted muudetuks ning alates vastava õigusakti või dokumendi muudatuste jõustumise päevast lähtutakse antud sätete osas toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide ja dokumentide muudetud tingimustest. Õigusakti või dokumendi muudatusest teavitab elluvii ja part nerit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusakti muudatuse jõustumise päevast arvates. Juhul, kui kumbki pool peab vajalikuks, vormistatakse antud muudatused ka kirjalikult. Teadete edastamine Pool edastab lepin guga seotud teated (märkused, juhised, tahteavaldused) teisele pool ele lepin gus märgitud aadressile või e-posti aadressile. Kontaktandmete , sh lepingu punktis 5 nimetatud esindajate muutusest on pool kohustatud teist pool t viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Lepingu rikkumisest tulenev pool e nõue teisele pool ele tuleb edastada kirjalikult. Pooltel on kohustus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada teist pool t lepin gu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust lepin gu täitmisele 5 (viie) päeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. Kõikidel juhtudel, kui lepin gus on sätestatud kirjaliku vormi nõue, võib selle asendada notariaalse vormiga või kirjaliku vormiga võrdse elektroonilise (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormiga. Vaidluste lahendamine Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et pool ed peavad silmas ühist eesmärki tagada proj ekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning lepin gu täitmisel ei ole kummalgi pool el soovi teise pool e kahjustamiseks. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Tartu Maakohtus . Lõppsätted Leping jõustub alates selle allkirjastamisest pool te poolt ja kehtib kuni 31.12.2021 või lepin gust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni . Käesoleva lepin gu l on allkirjastamise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – projektide tingimused ; Lisa 2 – uuringuettepanek „ Eesti töötuskindlustuspõhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks “ . Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid ja allkirjad Partner : Sotsiaal ministeerium reg nr: 70001952 aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn telefon: 626 9245 kontaktisik: Erle Rikmann e - post : [email protected] Arvelduskonto (R ahandusministeerium), SEB Pank EE891010220034796011 viitenumber: 2800048574 tehingupartneri kood: 016001 Marika Priske (allkirjastatud digitaalselt) Elluviija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur reg nr: 90000759 aadress: Soola 8, 51004 Tartu telefon: 731 7338 kontaktisik: Liina Eek e-post: [email protected] arvelduskonto: Rahandusministeerium EE891010220034796011, viitenumber 3500081005 Karin Jaanson ( allkirjastatud dig itaalselt) PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPINGU NR 7.8-3/18/7 LISA nr 1 Projekti tingimused RITA tegevuse 2 raames läbiviidav a uuring u uurimisteema on „ Eesti töötuskindlustuspõhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks “, mille eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava on kokku lepitud lepingu lisas 2 . Käesoleva lisa p unktis 1 nimetatud uuringu raames katab elluviija 50% abikõlblikest kuludest , kuid mitte rohkem kui SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 08.03.2018 käskkirja s nr 1.1-4/18/23 kinnitatud summas 30 000 eurot. Nimetatud käskkirja alusel antud finantseerijapool ne projektnumber (kood ETIS-es ) on RITA2/ 055 . Tegevuste abikõlblikkuse periood on 15.02.2018 kuni 31.12.2021. Partneri esindaja on teadusnõunik Erle Rikmann (tel 626 9245, [email protected] ), kes vastutab lepingu tingimuste täitmise eest, sh korraldab kuludokumentide, maksetaotluste ja aruannete esitamist elluviijale. Partner Elluviija (a llkirjastatud digitaalselt ) ( allkirjastatud digitaalselt ) PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPINGU NR 7.8-3/18/7 Lisa nr 2 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE “ UURI NGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! v orm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marika Priske, kantsler, [email protected] , 6269 103 Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Kadi Kanarbik , nõunik, [email protected] , 626 9235 Erle Rikmann, teadusnõunik, [email protected] , 6269245 Uuringu pealkiri Eesti töötuskindlustuspõhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Töötuskindlustussüsteem rakendus Eestis 2002. aastal. Töötuskindlustushüvitise eesmärk on osaliselt kompenseerida inimesele töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek. Hüvitise saamise eelduseks on eelnev töötamine (kindlustusstaaži 12 kuud 36 kuu jooksul) ning sunnitud töötus. Kindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast sissetulekust – töötuskindlustushüvitise määr esimese saja päeva jooksul on 50% eelnevast töötasust, alates 101. päevast on asendusmäär 40%. Madalapalgalistele on kehtestatud minimaalse hüvitise suurus ehk „põrand“, mis tagab hüvitise 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast ka juhtudel, kui isiku enda töötasu oli töötasu alammäärast väiksem. H üvitise miinimumsuurus on jäänud madalamaks absoluutse vaesuse piirist ning keskmine hüvitise suurus on jäänud alla suhtelise vaesuse piiri. Lisaks madalatele hüvitise määradele on vaesuseriski peamise põhjusena välja toodud töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse madala katvuse ehk paljudel töötutel ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele või töötutoetusele . Hüvitise maksimaalsele kestvusele, madalale katvusele ja madalatele hüvitise määradele (eriti miinimummääradele) on korduvalt tähelepanu juhitud erinevates uuringutes . Samuti on teinud seda nt OECD ja Euroopa Komisjon oma erinevates raportites ja riigiülevaates . Euroopa Sotsiaalharta nõuete täitmist hindav sõltumatute ekspertide komitee on mitmel korral jõudnud järeldusele, et Eesti ei täida harta artiklis 12 sätestatud nõudeid, kuna töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse miinimumsuurus on liiga madal. Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „ Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Uuring on seotud RITA Tegevuse 2 eesmärgiga, milleks on suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Uuringu teema seostub mitmete arengudokumentidega, esmajoones: Heaolu Arengukava 2016-2020 üldeesmärkidega , milleks on tööhõive kõrge tase ja vaesuse vähenemine. Heaolu arengukava 2016-2020 rakendusplaaniga: Paremini vaesust ennetava ja tõhusa töötushüvitiste skeemi väljatöötamine. Tööturuprogramm 2018-2021 Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine: Arendatakse kestlikku ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid töötushüvitiste skeeme, sh analüüsitakse töötushüvitiste saamise tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja kestust ning vajaduse korral muudetakse analüüsist lähtuvalt töötushüvitiste saamise põhimõtteid. Lahendatavad probleemid Töötuskindlustushüvitise eesmärk on ühest küljest tagada piisav sissetulek tööotsingute ajaks, teisalt on oluline, et inimene oleks jätkuvalt motiveeritud võimalikult kiiresti tööturule naasma. Sellest lähtuvalt otsime analüüsiga vastuseid järgmistele küsimustele: Milline on optimaalseim töötuskindlustuse mudel Eesti jaoks, mis ei tekitataks mitteaktiivsuse/töötuse lõksu, kuid vähendaks vaesust ning oleks vastavuses rahvusvaheliste standarditega? Millised on sellega kaasnevad kulud ja tulud ning mõju töötutele ja tööandjatele, sh kas kaasneb võrreldes tänasega vajadus viia läbi muudatusi töötuskindlustusmaksete süsteemis? Milline on sobiva töötuskindlustushüvitise mudeli mõju töötutoetuse süsteemile , sh kas ja milliseid muudatusi on vaja teha töötutoetuse süsteemis ning mis on nende muudatuste koosmõju vaesuse ennetamisel ja tööturul osalemise toetamiseks ? Kuidas peaks töötuskindlustussüsteem võtma arvesse majandustsüklite mõju töötusele? Analüüsi tulemused on aluseks töötuskindlustuse seaduse muudatuse VTK koostamisel. Analüüs annab põhjaliku sisendi võimalike seadusemuudatuste kavandamisse. Uuringu sihtrühmaks on kõik töötud ning kaudselt ka tööandjad. Seadusemuudatuse tulemuse soovitav eesmärk on, et töötushüvitiste süsteem tagaks töötule piisava sissetuleku töö otsimise ajal ning aitaks vältida vaesusriski, kuid samal ajal toetaks kiiret tööturule naasmist . Samas peab väljapakutud töötuskindlustuse m udel olema finantsiliselt jätkusuutlik ja muudatused ei tohiks olulisel määral tõsta töötuskindlustusmaksu määra . Esialgne lähteülesanne Uuringu eesmärk on välja selgitada mudel, mis taga b töötajatele võimalikult valutu töötuse periood i, ning pakkuda riigile välja viisid , kuidas seda saavutada . Uuringu käigus analüüsitakse võrdlevalt teistes riikides kasutusel olevaid töötuskindlustuse mudeleid ning nendega kaasnevaid kulusid. Koostöös uuringu tellijaga töötatakse välja Eesti konteksti sobivad lahendused. Uuringu e eldatav rahaline maht , kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Analüüsi eeldatav maksumus on kuni 60 000 eurot, millest SOM-i omafinantseering on 50%. Eeldatav väljamakseaeg 2019.aastal. Eeldatav a jakava 2018 kevad hanke ettevalmistamine 2018 sügis – talv 2019 uuringu läbiviimine Eeldatav uuringu valmimise aeg on mai 2019. Uuringu eeldatav m õju Analüüsitulemused toetavad poliitikakujundajat poliitikamuudatuste otsuste tegemisel. Analüüs on eelanalüüsiks ja aluseks VTK ning seejärel töötuskindlustuse seaduse ja vajadusel tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmisel. Analüüsist peab selguma, milline töötuskindlustuse mudel (mudelid) on eelmainitud probleeme arvestades Eestile sobi v ning millised on kaasnevad kulud. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Rahvusvaheliselt võrdlev töötuskindlustuse mudelite analüüs (dokumendianalüüs) ja Eesti tingimustesse sobiva mudeli väljatöötamine ( s tatistiline mitmemõõteline andmeanalüüs ja m odelleerimine) . Täpne metoodika lepitakse kokku hankija ja pakkuja koostöös ehk oodatakse pakkuja omapoolset nägemust metoodikast, kuidas analüüsida erinevate muutuste mõju ja koosmõju erinevate stsenaariumide korral. Uuringu meeskond Sotsiaalministeeriumis Kadi Kanarbik – SOM, tööhõive osakond – projektijuht ja sisuekspert, vastutab analüüsi uurimisküsimuste formuleerimise eest, annab tagasisidet analüüsi vaheetappidele ja lõpptulemusele (kommentaarid raportitele, ankeedile jms) arvestades tellija sisulisi vajadusi, vastutab projekti ajakavas ettenähtud tegevuste sujuva edenemise eest, koordineerib infovahetust, koondab osapoolte tagasisidet, korraldab vajadusel kohtumisi uuringumeeskonna liikmetele, AK otsuse korral vastutab hankemenetluse eest, Brit Rammul, Liina Kaldmäe ja Hede Sinisaar –SOM, analüüsi ja statistika osakond – tellijapoolne analüüsimeeskond . Eesti Töötukassa – sisuekspert Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringute emad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →