dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuspöördumisele

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2018
Viit
5.2-2/1184-2
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Kristel Siiman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎LISA 1. Kiirabi väljakutse prioriteedid.pdf328 KB
  • 📎Lisa 2. KIIRABIBRIGAADI POOLT HÄIREKESKUSELE EDASTATAV TEADE JA SELLE TÄHENDUS.pdf334 KB
  • 📎Vastus pöördumisele_SiM.pdf577 KB
  • 📎VV määruse kavand_kiirabialane koostöö_16.05.2018.pdf399 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse määrus „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ Lisa 1 KIIRABI VÄLJAKUTSE PRIORITEEDID VÄLJAKUTSE ABIVAJAJA SEISUND KIIRABI VÄLJASAATMINE PRIORITEET A(alfa)-prioriteediga Abivajaja seisund ei ole Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib väljakutse erakorraline, tema seisund toimuda kahe tunni jooksul. on stabiilne ning puudub Kui abivajaja asub avalikus kohas oht abivajaja elule, kuid ning samaaegselt ei ole D-, C- ega ……... B-prioriteediga väljakutseid, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel. B(bravo)-prioriteediga Abivajaja seisund ei ole Kui samaaegselt ei ole D- ega C- väljakutse erakorraline ning puudub prioriteediga väljakutseid, oht abivajaja elule või saadetakse kiirabibrigaad välja teade pärineb isikult, kes ei esimesel võimalusel, ent mitte oska anda abivajaja hiljem kui kahe tunni jooksul. seisundi kohta mingit teavet C(charlie)-prioriteediga Abivajaja seisund on raske Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab väljakutse ja võib olla eluohtlik. toimuma nelja minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumisel peab Häirekeskus katkestama varasema A- või B-prioriteediga kutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi C-prioriteeti omavale väljakutsele. D(delta)-prioriteediga Abivajaja seisund on Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab väljakutse eluohtlik toimuma ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab Häirekeskus katkestama varasema A- või B- prioriteediga väljakutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi D- prioriteeti omavale väljakutsele. C-prioriteediga väljakutse on lubatud katkestada juhul, kui seda võimaldab abivajaja terviseseisund. Kristel Siiman Saatja: Kristel Siiman Saatmisaeg: neljapäev, 17. mai 2018 10:36 Adressaat: '[email protected]'; 'Andrus Kroon'; '[email protected]' Koopia: Agris Koppel; [email protected]; [email protected] Teema: Vastus Teie 09.04.2018 nr 9-9/17-1 kirjale (kiirabialane koostöö) Manused: VV määruse kavand_kiirabialane koostöö_16.05.2018.docx; LISA 1. Kiirabi väljakutse prioriteedid.docx; Lisa 2. KIIRABIBRIGAADI POOLT HÄIREKESKUSELE EDASTATAV TEADE JA SELLE TÄHENDUS.docx Tähtsus: Kõrge Tere, Vabandan, et meie tagasiside Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ muutmisettepanekute osas on viibinud, aga soovisin saata vastuseks mitte lihtsalt selgitusi, vaid juba uue eelnõu kavandi (manuses). Tegemist saab olema täiesti uue Vabariigi Valitusse määrusega „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ ning hetkel kehtiva määruse tunnistame kehtetuks. Lisaks annan veel eraldi tagasisidet teie tehtud ettepanekutele (miks midagi ei arvestanud või arvestasin osaliselt): 1) termin „hädaabiteade“ asendada läbivalt terminiga „teade“ – arvestasin; 2) terminid „päästekorraldaja“ ja „valvearst“ asendada läbivalt terminiga „Häirekeskus“ – arvestasin; 3) tunnistada § 4 kehtetuks, sest dubleerib SiM määruse nr 26 2. ptk – arvestasin osaliselt – tegin viite teie määrusele, andsin Terviseametile volitusnormi kinnitada peadirektori käskkirjaga tüüpjuhtumid ja Häirekeskusele mõeldud ohu hindamise juhised; Kuna me prioriteetidest määruse tasandil ei loobu, siis lisasin selguse mõttes, et väljakutse (= menetletud teade, mille puhul on vaja kiirabi välja saata) prioriteet määratakse vaid nendele teadetele, kuhu tuleb kiirabi välja saata, teistele teadetele määruse alusel VÄLJAKUTSE prioriteeti ei määrata ning abi välja ei saadeta (suunatakse nt 1220-le) – see on koht, kus Terviseamet, Häirekeskus ja kiirabid saavad kokku leppida, kuidas seda teadet tähistatakse. 4) tunnistada 2. ptk kehtetuks (§ 4 - 11) – arvestasin osaliselt – jätsin täielikult välja § 8, 9 ja 10; sisse jäid § 5 lg 2-5 (tõstsin lisasse), § 6 lg 1, § 7 lg 1, § 11 lg 2 ning ülejäänud lg-d võtsin välja. 5) tunnistada kehtetuks § 13 lg 1 (kiirabi või Häirekeskus teavitab haiglat), § 20 (Häirekeskuse, kiirabi ja politsei vaheline teabevahetus) ja § 21 (politsei teavitamine kindlatest sündmustest) – arvestasin osaliselt – uude määrusesse tegin viite, et teabevahetus toimub SiM määruse nr 26 kehtestatud põhimõtete alusel; siiski jäi uude määrusesse sisse, et haiglaid tuleb teavitada, kuid mida täpselt tuleb teavitada, jätsin välja – see on kokkuleppe koht; samuti jäid sisse, et kiirabi peab teavitama Häirekeskust sündmuskohalt võimalikest politsei vajavatest juhtumitest ja vastupidi. 6) kehtiv määrus annab teistele asutustele ülesandeid, mida volitusnorm ei hõlma – arvestasin - püüdsin võtta välja nii palju kui vähegi tundus, et on võimalik välja võtta. Palun vaadake selles osas uus kavand kindlasti üle. 7) § 18 lg 1 ja 2 sõnastada ümber nii, et päästemeeskonda võib appi kutsuda transportimiseks vaid siis kui patsient on eluohtlikus seisundis - arvestasin osaliselt – täpsustasin veel, et patsiendi seisund on, kas raske või eluohtlik ehk vastab C- ja D-prioriteedi kriteeriumitele, A- ja B-prioriteet ei peaks sinna alla kuuluma. 8) Määruse lisas 1 kehtestatud foneetiline tähestik tunnistada kehtetuks – arvestasin. Lisaks sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 „ Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ tehtud ettepanekute osas selgitan, et määrus läheb sellel aastal kindlasti muutmisele suhteliselt sarnases ajakavas nagu koostöö määrus ehk loodetavasti jõustub hiljemalt 01.01.2019. a. Mõlema ettepanekuga – termin „häirekeskus“ asendada „Häirekeskus“ suure tähega ning brigaadi ja Häirekeskuse sideühenduses olemist – arvestan. 1 Koostöö määruse eelnõu kavandi olen läbi jõudnud arutada ka Terviseametiga ning ootaksin sellele teiepoolset tagasisidet hiljemalt 8. juuniks (k.a.). Kuna tegemist on alles kavandiga, siis palun seda hetkel veel mitte rohkem levitada kui vaid oma asutusesiseselt (AvTS § 35 lg 2 p 1), teistele allasutustele ning kiirabidele ja haiglatele sooviksin saata alles siis, kui me omavahel oleme enamuse osas konsensusele jõudnud. Jään ootama teie tagasisidet ja seejärel saame vaadata edasi, kas vajadusel (ja võimalusel) veel kohtume omavahel või mitte. Tervitades Kristel Siiman Sotsiaalministeerium 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.05.2018 Kehtib kuni: 16.05.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium KAVAND 16.05.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Stenbocki maja 2018. a nr Vabariigi Valitsuse määrus „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord" Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialast koostöö korda. (2) Hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal lähtutakse kiirabialases koostöös käesolevas määruses sätestatust kuni tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisest tulenevate Terviseameti vastavate juhisteni. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teade – Häirekeskusele edastatud informatsioon asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata kiirabi kiire väljasaatmise vajadust; 2) kiirabi tüüpjuhtum – kiirabi vastutusvaldkonnas enamlevinud sündmuste kirjeldus; 3) väljakutse – menetletud teade, mille puhul on vajalik kiirabibrigaadi väljasõit; 4) väljasõiduplaan – juhend Häirekeskusele reageerimisvalmis kiirabibrigaadide väljasaatmiseks; 5) kutsung - Häirekeskusest sidevahendite kaudu kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse edastamisel kasutatav kiirabibrigaadi nimetus. § 3. Üldine teabevahetus Käesolevas määruses nimetatud asutuste ja isikute vaheline teabevahetus toimub päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel kehtestatud korras. 2. peatükk KIIRABIALANE KOOSTÖÖ TEATE MENETLEMISEL § 4. Teate vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine (1) Häirekeskus võtab teatena vastu hädaabinumbrile 112 saabunud kõne või muul viisil saabunud teate ja menetleb seda päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel kehtestatud korras. (2) Kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised, millest lähtuvalt Häirekeskus rakendab sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid, kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga lähtudes käesoleva määruse lisas 1 toodud väljakutse prioriteetide kriteeriumitest. (3) Lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tüüpjuhtumitest ja juhistest määrab Häirekeskus teatele väljakutse prioriteedi vaid juhul, kui ohu hindamise tulemusel on kiirabi väljasaatmise vajadus selgunud. § 5. Kiirabi väljasaatmine (1) Kiirabibrigaadid on kohustatud teavitama Häirekeskust oma asukohast ja tegutsemisvalmidusest käesoleva määruse lisas 2 toodud nõuete kohaselt. (2) Häirekeskus saadab tegutsemisvalmis kiirabibrigaadi välja väljasõiduplaani või sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi otsuse alusel. (3) Kiirabi väljasõiduplaani kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga. (4) Kiirabi väljasõiduks abivajaja(te) juurde annab Häirekeskus kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse, mis sisaldab järgmiseid andmeid: 1) kutsung; 2) väljakutse prioriteet; 3) sündmuskoha asukoht; 4) väljakutse sisu; 5) teejuhatus; 6) helistaja telefoninumber ja nimi. (5) Kiirabibrigaadile antava kutsungi sisu ja struktuur lepitakse kokku kiirabibrigaadi pidajate ja Häirekeskuse vahel, teavitades sellest Terviseametit. § 6. Päästemeeskonna esmane väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele (1) Patsiendi eluohtliku seisundi korral on Häirekeskusel õigus vaba kiirabibrigaadi puudumisel kiirabibrigaadi teeninduspiirkonnas saata sündmuskohale esmaabi andmiseks selleks tegevuseks pädev abivajajale lähemal asuv päästemeeskond. (2) Juhul kui abivajajale on saadetud esmaabi andma päästemeeskond, on Häirekeskus kohustatud abivajajale lähemal asuva kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata sündmuskohale. § 7. Kiirabibrigaadi ja päästemeeskonna samaaegne väljasaatmine (1) Häirekeskusel võib samaaegselt päästemeeskonnaga välja saata kiirabibrigaad juhtudel, kui Häirekeskusesse on saabunud teade järgmiste sündmuste kohta: 1) plahvatused; 2 2) elumajade tulekahjud; 3) tulekahjud kõrgendatud riskiastmega objektidel; 4) mürgiste ja ohtlike ainete lekked; 5) veeõnnetused, kui on teavet ohust inimeste elule või tervisele; 6) päästetööd rahvarohketes kohtades; 7) varingud; 8) muud olukorrad, millega võib kaasneda kõrgendatud oht päästeteenistujate elule. (2) Häirekeskusel võib samaaegselt kiirabibrigaadiga välja saata päästemeeskond juhtudel, kui Häirekeskusesse saabunud teade sisaldab järgmist teavet: 1) patsient on raskes või eluohtlikus seisundis ja asub raskesti ligipääsetavas kohas; 2) patsient on raskes või eluohtlikus seisundis ja võib eeldata probleeme patsiendi transportimisel patsiendi suure kehakaalu tõttu; 3) välisteguritest lähtub eeldatav oht kiirabibrigaadi turvalisusele; 4) liiklusõnnetused mootorsõidukitega, kui on laekunud teave patsientide kohta, keda kiirabibrigaad ei ole võimeline ohutult või ilma kõrvalise abita käsitlema; 5) muud olukorrad, kus võib kaasneda oht kiirabitöötajate elule. 3. peatükk KIIRABIALANE KOOSTÖÖ SÜNDMUSEL § 8. Kiirabibrigaadi, Häirekeskuse ja päästemeeskonna koostöö sündmusel (1) Päästesündmusel lähtutakse koostöö tegemisel päästeseaduse § 5 lõike 3 alusel ja käesolevas määruses kehtestatud korrast. (2) Kui sündmuskohale saabub esimesena päästemeeskond, kutsub päästetöö juht vajadusel Häirekeskuse kaudu välja kiirabibrigaadi(d). Päästetöö juhil on õigus teha kiirabi väljakutse ka ilma kannatanute kohta teavet omamata, tagamaks päästetööl tekkivate võimalike vigastuste korral vajalike tervishoiuteenuste kiire osutamise. (3) Kiirabibrigaadi juht sündmuskohal: 1) teavitab päästetöö juhti kiirabibrigaadi saabumisest sündmuskohale; 2) allub sündmuskohal päästetöö juhile; 3) teavitab päästetöö juhti regulaarselt oma tegevusest sündmuskohal, andes vajaduse korral talle meditsiinialast nõu päästetöid korraldavate otsuste vastuvõtmiseks; 4) lahkub sündmuskohalt päästetöö juhi loal. (4) Kui sündmuskohale saabub esimesena kiirabibrigaad, annab ta Häirekeskusele esmase ülevaate sündmusest ning ohte arvestades alustab võimaluse korral tegevust oma pädevuse piires. Päästemeeskonna sündmuskohale saabudes annab kiirabibrigaadi juht päästetöö juhile ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest. (5) Sündmuskohale, kuhu on välja sõitnud kaks või enam kiirabibrigaadi, vastutab meditsiinilise tegevuse juhtimise eest esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht, kes annab vajadusel korraldusi teistele kiirabibrigaadidele. § 9. Kiirabibrigaadi, Häirekeskuse ja politsei koostöö sündmusel (1) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama sündmuskohalt Häirekeskust järgmistest võimalikest politsei abi vajavatest juhtudest: 1) kannatanu(te)ga ja/või hukkunu(te)ga liiklusõnnetus; 2) suitsiid või suitsiidikatse tulemusel teadvusehäirega isik; 3) vägivallatunnustega surnukeha või isik, kellele on tekitatud kehavigastusi; 3 4) laskevigastusest tingitud trauma või isiku surm; 5) eelnevalt heas terviseseisundis olnud isiku äkksurm; 6) surm avalikus kohas; 7) rünne relvaga; 8) ebaseaduslik vabaduse või pantvangi võtmine; 9) röövimine; 10) väljapressimine; 11) avaliku korra raske rikkumine, kui see on seotud vägivallaga või vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule; 12) agressiivne joobnud isik; 13) narkootikume tarvitanud isik; 14) agressiivne psüühiliselt haige isik; 15) inimesi ründav või muudmoodi ohustav loom; 16) raske tööõnnetus, mis põhjustas või eeldatavasti põhjustab raske või üliraske kehavigastuse või surma; 17) muud juhud, mil võib olla tegemist korrarikkumisega või vajadusega kaitsta avalikku korda. (2) Politsei on kohustatud teavitama sündmuskohalt Häirekeskust järgmistest võimalikest kiirabi vajavatest juhtudest: 1) teadvuseta isik, sealhulgas raskes joobes isik, kes ei ole kontaktne; 2) isik, kellel esinevad ajutised teadvusekao episoodid; 3) isik, kes tuleb politsei juuresolekul teadvusele, kuid kes on desorienteeritud; 4) isik, kes väidab, et tal on hiljuti olnud peatrauma ja kaebab selle järgselt peavalu, iivelduse, tasakaaluhäire, minestustunde, uimasuse või nõrkuse üle; 5) isik, kellel on väidetavalt hingamisteedesse, seedetrakti või kehaõõntesse sattunud võõrkeha(sid); 6) vigastusest või teadmata põhjusest tingitud kõnehäirega isik; 7) märgatavate hingamishäiretega teadvusel olev isik; 8) teadvusel, kuid teadmata põhjusel liikumisvõimetu isik; 9) füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise tunnustega laps; 10) märgatava peatraumaga isik; 11) isik, kes kaebab valu rinnus ja on üle 35-aastane mees või üle 45-aastane naine; 12) südamerütmihäiretega isik; 13) väliselt sedastatavate mädakolletega isik; 14) isik, kes väidab, et ta tarvitab arsti ettekirjutusel regulaarselt mingit ravimit; 15) ootamatult tekkinud kõhuvalu kaebav ja ennast sundasendis hoidev isik; 16) hallutsinatsioonidega või muu käitumishälbega isik; 17) üldise kurnatuse või nälguse tunnustega isik; 18) organismi üldise mahajahtumise kahtlusega isik; 19) raseda kaebus terviseseisundi kohta; 20) isik, kes väidab, et on manustanud tundmatut ravimit, ainet või vedelikku, mis põhjustab iiveldust, oksendamist või valu; 21) muudel isiku elule või tervisele ohtlikel juhtudel. (3) Politsei on kohustatud Häirekeskuselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtude kohta laekuva teabe saamisel ja vastava vajaduse olemasolul võtma tarvitusele abinõud kiirabibrigaadi ohutuse tagamiseks sündmuskohal ning abistama kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste osutamisel. (4) Kiirabibrigaadil on õigus keelduda abi andmisest politsei julgestuseta juhul, kui esineb oht kiirabibrigaadi liikmete elule või tervisele. 3. peatükk KOOSTÖÖ PATSIENDI HOSPITALISEERIMISEL 4 § 10. Patsiendi transportimine haiglasse (1) Erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutavad haiglad peavad tagama: 1) ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks Häirekeskuse ja kiirabibrigaadidega patsientide saabumisest etteteatamiseks; 2) kiirabibrigaadidele ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule; 3) kiirabibrigaadidele võimalused kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks. (2) Kiirabibrigaad või Häirekeskus on kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavast patsiendist. (3) Kui patsiendi haiglasse transportimisest mingil põhjusel loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamatult teavitada. § 11. Patsiendi haiglale üleandmine (1) Patsiendi võtab haiglas vastu valvearst või -õde. Haigla vormistatud dokumendile märgitakse patsiendi ülevõtmise kellaaeg. (2) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile patsiendi üleandmise kuupäeva ja kellaaja. (3) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud andma patsienti vastuvõtvale isikule suusõnalisi selgitusi haige anamneesi ja patsiendile teostatud toimingute osas. (4) Kiirabibrigaad on kohustatud patsienti vastuvõtva arsti korraldusel, kuid mitte enne kui Häirekeskus on kiirabibrigaadilt saadud andmete põhjal uuesti otsustanud väljakutse prioriteedi, transportima patsiendi teise haiglasse. (5) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile haiglale üleantavad patsiendiga kaasasolevad isiklikud asjad. (6) Haigla vormistatud dokumendile märgitakse kiirabibrigaadi üleantavad patsiendiga kaasasolevad isiklikud asjad. § 12. Haigla ja kiirabibrigaadi vaheline tagasiside Haigla on kohustatud viivitamata teavitama kiirabibrigaadi tema poolt toodud patsiendi uurimisel haiglas ilmnenud, kiirabibrigaadi poolt eelnevalt tehtud diagnostilistest või ravivigadest, vältimaks sarnaste vigade kordumist. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 5 Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa 1. Kiirabi väljakutse prioriteedid Lisa 2. Kiirabibrigaadi poolt Häirekeskusele edastatav teade ja selle tähendus 6 Vabariigi Valitsuse määruse „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ lisa 2 KIIRABIBRIGAADI POOLT HÄIREKESKUSELE EDASTATAV TEADE JA SELLE TÄHENDUS KUTSUNG TEADE TÄHENDUS alustab on väljasõidukorraldusest aru saanud ja alustab liikumist sündmuskohale kohal asub sündmuskohal ja on kindel, et leidis abivajaja patsiendiga «X» haiglasse sõidab patsiendiga «X» haiglasse («X» – haigla nimetus) patsiendiga aadressile «X» viib patsiendi teisele aadressile («X» – aadressi nimetus) kohal veel «X» arv patsiente nimetab patsientide arvu, keda suudab ise teenindada vajab appi: (kiirabibrigaade, nimetab abivajaduse liigi ja põhjuse päästemeeskondi, politseid jne), põhjus abivajajat ei leitud abivajaja on lahkunud sündmuskohalt või on tegemist valeväljakutsega korrastusse kiirabiauto vajab korrastust vaba ja asub «X» kohas on võimeline täitma uusi korraldusi (töövahendid on töökorras), nimetab asukoha kiirabibrigaadi vabanemise momendil «kodus» on jõudnud kiirabibrigaadi alalisse asukohta (baasi) ning on valmis täitma uusi korraldusi
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel