Vabariigi Valitsuse määrus „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja
Terviseameti kiirabialase koostöö kord“
Lisa 1
KIIRABI VÄLJAKUTSE PRIORITEEDID
VÄLJAKUTSE ABIVAJAJA SEISUND KIIRABI VÄLJASAATMINE
PRIORITEET
A(alfa)-prioriteediga Abivajaja seisund ei ole Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib
väljakutse erakorraline, tema seisund toimuda kahe tunni jooksul.
on stabiilne ning puudub
Kui abivajaja asub avalikus kohas
oht abivajaja elule, kuid
ning samaaegselt ei ole D-, C- ega
……...
B-prioriteediga väljakutseid,
saadetakse kiirabibrigaad välja
esimesel võimalusel.
B(bravo)-prioriteediga Abivajaja seisund ei ole Kui samaaegselt ei ole D- ega C-
väljakutse erakorraline ning puudub prioriteediga väljakutseid,
oht abivajaja elule või saadetakse kiirabibrigaad välja
teade pärineb isikult, kes ei esimesel võimalusel, ent mitte
oska anda abivajaja hiljem kui kahe tunni jooksul.
seisundi kohta mingit
teavet
C(charlie)-prioriteediga Abivajaja seisund on raske Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab
väljakutse ja võib olla eluohtlik. toimuma nelja minuti jooksul.
Vaba kiirabibrigaadi puudumisel
peab Häirekeskus katkestama
varasema A- või B-prioriteediga
kutse täitmise ning suunama
kiirabibrigaadi C-prioriteeti
omavale väljakutsele.
D(delta)-prioriteediga Abivajaja seisund on Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab
väljakutse eluohtlik toimuma ühe minuti jooksul.
Vaba kiirabibrigaadi puudumise
korral peab Häirekeskus
katkestama varasema A- või B-
prioriteediga väljakutse täitmise
ning suunama kiirabibrigaadi D-
prioriteeti omavale väljakutsele.
C-prioriteediga väljakutse on
lubatud katkestada juhul, kui seda
võimaldab abivajaja
terviseseisund.
Kristel Siiman
Saatja: Kristel Siiman
Saatmisaeg: neljapäev, 17. mai 2018 10:36
Adressaat: '
[email protected]'; 'Andrus Kroon';
'
[email protected]'
Koopia: Agris Koppel;
[email protected];
[email protected]
Teema: Vastus Teie 09.04.2018 nr 9-9/17-1 kirjale (kiirabialane koostöö)
Manused: VV määruse kavand_kiirabialane koostöö_16.05.2018.docx; LISA 1. Kiirabi väljakutse
prioriteedid.docx; Lisa 2. KIIRABIBRIGAADI POOLT HÄIREKESKUSELE EDASTATAV
TEADE JA SELLE TÄHENDUS.docx
Tähtsus: Kõrge
Tere,
Vabandan, et meie tagasiside Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr 44 „Kiirabi, haiglate ning
päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ muutmisettepanekute osas on viibinud, aga soovisin saata
vastuseks mitte lihtsalt selgitusi, vaid juba uue eelnõu kavandi (manuses).
Tegemist saab olema täiesti uue Vabariigi Valitusse määrusega „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja
Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ ning hetkel kehtiva määruse tunnistame kehtetuks.
Lisaks annan veel eraldi tagasisidet teie tehtud ettepanekutele (miks midagi ei arvestanud või arvestasin osaliselt):
1) termin „hädaabiteade“ asendada läbivalt terminiga „teade“ – arvestasin;
2) terminid „päästekorraldaja“ ja „valvearst“ asendada läbivalt terminiga „Häirekeskus“ – arvestasin;
3) tunnistada § 4 kehtetuks, sest dubleerib SiM määruse nr 26 2. ptk – arvestasin osaliselt – tegin viite teie
määrusele, andsin Terviseametile volitusnormi kinnitada peadirektori käskkirjaga tüüpjuhtumid ja
Häirekeskusele mõeldud ohu hindamise juhised;
Kuna me prioriteetidest määruse tasandil ei loobu, siis lisasin selguse mõttes, et väljakutse (= menetletud
teade, mille puhul on vaja kiirabi välja saata) prioriteet määratakse vaid nendele teadetele, kuhu tuleb
kiirabi välja saata, teistele teadetele määruse alusel VÄLJAKUTSE prioriteeti ei määrata ning abi välja ei
saadeta (suunatakse nt 1220-le) – see on koht, kus Terviseamet, Häirekeskus ja kiirabid saavad kokku
leppida, kuidas seda teadet tähistatakse.
4) tunnistada 2. ptk kehtetuks (§ 4 - 11) – arvestasin osaliselt – jätsin täielikult välja § 8, 9 ja 10; sisse jäid § 5 lg
2-5 (tõstsin lisasse), § 6 lg 1, § 7 lg 1, § 11 lg 2 ning ülejäänud lg-d võtsin välja.
5) tunnistada kehtetuks § 13 lg 1 (kiirabi või Häirekeskus teavitab haiglat), § 20 (Häirekeskuse, kiirabi ja politsei
vaheline teabevahetus) ja § 21 (politsei teavitamine kindlatest sündmustest) – arvestasin osaliselt – uude
määrusesse tegin viite, et teabevahetus toimub SiM määruse nr 26 kehtestatud põhimõtete alusel; siiski jäi
uude määrusesse sisse, et haiglaid tuleb teavitada, kuid mida täpselt tuleb teavitada, jätsin välja – see on
kokkuleppe koht; samuti jäid sisse, et kiirabi peab teavitama Häirekeskust sündmuskohalt võimalikest
politsei vajavatest juhtumitest ja vastupidi.
6) kehtiv määrus annab teistele asutustele ülesandeid, mida volitusnorm ei hõlma – arvestasin - püüdsin võtta
välja nii palju kui vähegi tundus, et on võimalik välja võtta. Palun vaadake selles osas uus kavand kindlasti
üle.
7) § 18 lg 1 ja 2 sõnastada ümber nii, et päästemeeskonda võib appi kutsuda transportimiseks vaid siis kui
patsient on eluohtlikus seisundis - arvestasin osaliselt – täpsustasin veel, et patsiendi seisund on, kas raske
või eluohtlik ehk vastab C- ja D-prioriteedi kriteeriumitele, A- ja B-prioriteet ei peaks sinna alla kuuluma.
8) Määruse lisas 1 kehtestatud foneetiline tähestik tunnistada kehtetuks – arvestasin.
Lisaks sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 „ Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning
tööjuhend“ tehtud ettepanekute osas selgitan, et määrus läheb sellel aastal kindlasti muutmisele suhteliselt
sarnases ajakavas nagu koostöö määrus ehk loodetavasti jõustub hiljemalt 01.01.2019. a. Mõlema ettepanekuga –
termin „häirekeskus“ asendada „Häirekeskus“ suure tähega ning brigaadi ja Häirekeskuse sideühenduses olemist –
arvestan.
1
Koostöö määruse eelnõu kavandi olen läbi jõudnud arutada ka Terviseametiga ning ootaksin sellele teiepoolset
tagasisidet hiljemalt 8. juuniks (k.a.). Kuna tegemist on alles kavandiga, siis palun seda hetkel veel mitte rohkem
levitada kui vaid oma asutusesiseselt (AvTS § 35 lg 2 p 1), teistele allasutustele ning kiirabidele ja haiglatele sooviksin
saata alles siis, kui me omavahel oleme enamuse osas konsensusele jõudnud.
Jään ootama teie tagasisidet ja seejärel saame vaadata edasi, kas vajadusel (ja võimalusel) veel kohtume omavahel
või mitte.
Tervitades
Kristel Siiman
Sotsiaalministeerium
2
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 16.05.2018
Kehtib kuni: 16.05.2023
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
KAVAND
16.05.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, Stenbocki maja 2018. a nr
Vabariigi Valitsuse määrus „Kiirabi,
haiglate, päästeasutuste, politsei ja
Terviseameti kiirabialase koostöö kord"
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialast
koostöö korda.
(2) Hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal lähtutakse kiirabialases koostöös käesolevas määruses sätestatust kuni
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel tervishoiu
valmisoleku tasemete kehtestamisest tulenevate Terviseameti vastavate juhisteni.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) teade – Häirekeskusele edastatud informatsioon asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata
kiirabi kiire väljasaatmise vajadust;
2) kiirabi tüüpjuhtum – kiirabi vastutusvaldkonnas enamlevinud sündmuste kirjeldus;
3) väljakutse – menetletud teade, mille puhul on vajalik kiirabibrigaadi väljasõit;
4) väljasõiduplaan – juhend Häirekeskusele reageerimisvalmis kiirabibrigaadide
väljasaatmiseks;
5) kutsung - Häirekeskusest sidevahendite kaudu kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse
edastamisel kasutatav kiirabibrigaadi nimetus.
§ 3. Üldine teabevahetus
Käesolevas määruses nimetatud asutuste ja isikute vaheline teabevahetus toimub
päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel kehtestatud
korras.
2. peatükk
KIIRABIALANE KOOSTÖÖ TEATE MENETLEMISEL
§ 4. Teate vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine
(1) Häirekeskus võtab teatena vastu hädaabinumbrile 112 saabunud kõne või muul viisil
saabunud teate ja menetleb seda päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse
§ 3 lõike 7 alusel kehtestatud korras.
(2) Kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised, millest lähtuvalt Häirekeskus rakendab sündmuse
lahendamiseks vajalikke meetmeid, kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga lähtudes
käesoleva määruse lisas 1 toodud väljakutse prioriteetide kriteeriumitest.
(3) Lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tüüpjuhtumitest ja juhistest määrab
Häirekeskus teatele väljakutse prioriteedi vaid juhul, kui ohu hindamise tulemusel on kiirabi
väljasaatmise vajadus selgunud.
§ 5. Kiirabi väljasaatmine
(1) Kiirabibrigaadid on kohustatud teavitama Häirekeskust oma asukohast ja
tegutsemisvalmidusest käesoleva määruse lisas 2 toodud nõuete kohaselt.
(2) Häirekeskus saadab tegutsemisvalmis kiirabibrigaadi välja väljasõiduplaani või
sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi otsuse alusel.
(3) Kiirabi väljasõiduplaani kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga.
(4) Kiirabi väljasõiduks abivajaja(te) juurde annab Häirekeskus kiirabibrigaadile
väljasõidukorralduse, mis sisaldab järgmiseid andmeid:
1) kutsung;
2) väljakutse prioriteet;
3) sündmuskoha asukoht;
4) väljakutse sisu;
5) teejuhatus;
6) helistaja telefoninumber ja nimi.
(5) Kiirabibrigaadile antava kutsungi sisu ja struktuur lepitakse kokku kiirabibrigaadi pidajate ja
Häirekeskuse vahel, teavitades sellest Terviseametit.
§ 6. Päästemeeskonna esmane väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele
(1) Patsiendi eluohtliku seisundi korral on Häirekeskusel õigus vaba kiirabibrigaadi puudumisel
kiirabibrigaadi teeninduspiirkonnas saata sündmuskohale esmaabi andmiseks selleks
tegevuseks pädev abivajajale lähemal asuv päästemeeskond.
(2) Juhul kui abivajajale on saadetud esmaabi andma päästemeeskond, on Häirekeskus
kohustatud abivajajale lähemal asuva kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata
sündmuskohale.
§ 7. Kiirabibrigaadi ja päästemeeskonna samaaegne väljasaatmine
(1) Häirekeskusel võib samaaegselt päästemeeskonnaga välja saata kiirabibrigaad juhtudel,
kui Häirekeskusesse on saabunud teade järgmiste sündmuste kohta:
1) plahvatused;
2
2) elumajade tulekahjud;
3) tulekahjud kõrgendatud riskiastmega objektidel;
4) mürgiste ja ohtlike ainete lekked;
5) veeõnnetused, kui on teavet ohust inimeste elule või tervisele;
6) päästetööd rahvarohketes kohtades;
7) varingud;
8) muud olukorrad, millega võib kaasneda kõrgendatud oht päästeteenistujate elule.
(2) Häirekeskusel võib samaaegselt kiirabibrigaadiga välja saata päästemeeskond juhtudel,
kui Häirekeskusesse saabunud teade sisaldab järgmist teavet:
1) patsient on raskes või eluohtlikus seisundis ja asub raskesti ligipääsetavas kohas;
2) patsient on raskes või eluohtlikus seisundis ja võib eeldata probleeme patsiendi
transportimisel patsiendi suure kehakaalu tõttu;
3) välisteguritest lähtub eeldatav oht kiirabibrigaadi turvalisusele;
4) liiklusõnnetused mootorsõidukitega, kui on laekunud teave patsientide kohta, keda
kiirabibrigaad ei ole võimeline ohutult või ilma kõrvalise abita käsitlema;
5) muud olukorrad, kus võib kaasneda oht kiirabitöötajate elule.
3. peatükk
KIIRABIALANE KOOSTÖÖ SÜNDMUSEL
§ 8. Kiirabibrigaadi, Häirekeskuse ja päästemeeskonna koostöö sündmusel
(1) Päästesündmusel lähtutakse koostöö tegemisel päästeseaduse § 5 lõike 3 alusel ja
käesolevas määruses kehtestatud korrast.
(2) Kui sündmuskohale saabub esimesena päästemeeskond, kutsub päästetöö juht vajadusel
Häirekeskuse kaudu välja kiirabibrigaadi(d). Päästetöö juhil on õigus teha kiirabi väljakutse ka
ilma kannatanute kohta teavet omamata, tagamaks päästetööl tekkivate võimalike vigastuste
korral vajalike tervishoiuteenuste kiire osutamise.
(3) Kiirabibrigaadi juht sündmuskohal:
1) teavitab päästetöö juhti kiirabibrigaadi saabumisest sündmuskohale;
2) allub sündmuskohal päästetöö juhile;
3) teavitab päästetöö juhti regulaarselt oma tegevusest sündmuskohal, andes vajaduse korral
talle meditsiinialast nõu päästetöid korraldavate otsuste vastuvõtmiseks;
4) lahkub sündmuskohalt päästetöö juhi loal.
(4) Kui sündmuskohale saabub esimesena kiirabibrigaad, annab ta Häirekeskusele esmase
ülevaate sündmusest ning ohte arvestades alustab võimaluse korral tegevust oma pädevuse
piires. Päästemeeskonna sündmuskohale saabudes annab kiirabibrigaadi juht päästetöö
juhile ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest.
(5) Sündmuskohale, kuhu on välja sõitnud kaks või enam kiirabibrigaadi, vastutab
meditsiinilise tegevuse juhtimise eest esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi
juht, kes annab vajadusel korraldusi teistele kiirabibrigaadidele.
§ 9. Kiirabibrigaadi, Häirekeskuse ja politsei koostöö sündmusel
(1) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama sündmuskohalt Häirekeskust järgmistest
võimalikest politsei abi vajavatest juhtudest:
1) kannatanu(te)ga ja/või hukkunu(te)ga liiklusõnnetus;
2) suitsiid või suitsiidikatse tulemusel teadvusehäirega isik;
3) vägivallatunnustega surnukeha või isik, kellele on tekitatud kehavigastusi;
3
4) laskevigastusest tingitud trauma või isiku surm;
5) eelnevalt heas terviseseisundis olnud isiku äkksurm;
6) surm avalikus kohas;
7) rünne relvaga;
8) ebaseaduslik vabaduse või pantvangi võtmine;
9) röövimine;
10) väljapressimine;
11) avaliku korra raske rikkumine, kui see on seotud vägivallaga või vastuhakkamisega
avalikku korda kaitsvale isikule;
12) agressiivne joobnud isik;
13) narkootikume tarvitanud isik;
14) agressiivne psüühiliselt haige isik;
15) inimesi ründav või muudmoodi ohustav loom;
16) raske tööõnnetus, mis põhjustas või eeldatavasti põhjustab raske või üliraske
kehavigastuse või surma;
17) muud juhud, mil võib olla tegemist korrarikkumisega või vajadusega kaitsta avalikku korda.
(2) Politsei on kohustatud teavitama sündmuskohalt Häirekeskust järgmistest võimalikest
kiirabi vajavatest juhtudest:
1) teadvuseta isik, sealhulgas raskes joobes isik, kes ei ole kontaktne;
2) isik, kellel esinevad ajutised teadvusekao episoodid;
3) isik, kes tuleb politsei juuresolekul teadvusele, kuid kes on desorienteeritud;
4) isik, kes väidab, et tal on hiljuti olnud peatrauma ja kaebab selle järgselt peavalu, iivelduse,
tasakaaluhäire, minestustunde, uimasuse või nõrkuse üle;
5) isik, kellel on väidetavalt hingamisteedesse, seedetrakti või kehaõõntesse sattunud
võõrkeha(sid);
6) vigastusest või teadmata põhjusest tingitud kõnehäirega isik;
7) märgatavate hingamishäiretega teadvusel olev isik;
8) teadvusel, kuid teadmata põhjusel liikumisvõimetu isik;
9) füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise tunnustega laps;
10) märgatava peatraumaga isik;
11) isik, kes kaebab valu rinnus ja on üle 35-aastane mees või üle 45-aastane naine;
12) südamerütmihäiretega isik;
13) väliselt sedastatavate mädakolletega isik;
14) isik, kes väidab, et ta tarvitab arsti ettekirjutusel regulaarselt mingit ravimit;
15) ootamatult tekkinud kõhuvalu kaebav ja ennast sundasendis hoidev isik;
16) hallutsinatsioonidega või muu käitumishälbega isik;
17) üldise kurnatuse või nälguse tunnustega isik;
18) organismi üldise mahajahtumise kahtlusega isik;
19) raseda kaebus terviseseisundi kohta;
20) isik, kes väidab, et on manustanud tundmatut ravimit, ainet või vedelikku, mis põhjustab
iiveldust, oksendamist või valu;
21) muudel isiku elule või tervisele ohtlikel juhtudel.
(3) Politsei on kohustatud Häirekeskuselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
juhtude kohta laekuva teabe saamisel ja vastava vajaduse olemasolul võtma tarvitusele
abinõud kiirabibrigaadi ohutuse tagamiseks sündmuskohal ning abistama kiirabibrigaadi
tervishoiuteenuste osutamisel.
(4) Kiirabibrigaadil on õigus keelduda abi andmisest politsei julgestuseta juhul, kui esineb oht
kiirabibrigaadi liikmete elule või tervisele.
3. peatükk
KOOSTÖÖ PATSIENDI HOSPITALISEERIMISEL
4
§ 10. Patsiendi transportimine haiglasse
(1) Erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutavad haiglad peavad tagama:
1) ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks Häirekeskuse ja kiirabibrigaadidega patsientide
saabumisest etteteatamiseks;
2) kiirabibrigaadidele ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule;
3) kiirabibrigaadidele võimalused kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks
korrastamiseks.
(2) Kiirabibrigaad või Häirekeskus on kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavast
patsiendist.
(3) Kui patsiendi haiglasse transportimisest mingil põhjusel loobutakse, tuleb sellest haiglat
viivitamatult teavitada.
§ 11. Patsiendi haiglale üleandmine
(1) Patsiendi võtab haiglas vastu valvearst või -õde. Haigla vormistatud dokumendile
märgitakse patsiendi ülevõtmise kellaaeg.
(2) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile patsiendi üleandmise kuupäeva ja kellaaja.
(3) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud andma patsienti vastuvõtvale isikule suusõnalisi selgitusi
haige anamneesi ja patsiendile teostatud toimingute osas.
(4) Kiirabibrigaad on kohustatud patsienti vastuvõtva arsti korraldusel, kuid mitte enne kui
Häirekeskus on kiirabibrigaadilt saadud andmete põhjal uuesti otsustanud väljakutse
prioriteedi, transportima patsiendi teise haiglasse.
(5) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile haiglale üleantavad patsiendiga kaasasolevad
isiklikud asjad.
(6) Haigla vormistatud dokumendile märgitakse kiirabibrigaadi üleantavad patsiendiga
kaasasolevad isiklikud asjad.
§ 12. Haigla ja kiirabibrigaadi vaheline tagasiside
Haigla on kohustatud viivitamata teavitama kiirabibrigaadi tema poolt toodud patsiendi
uurimisel haiglas ilmnenud, kiirabibrigaadi poolt eelnevalt tehtud diagnostilistest või
ravivigadest, vältimaks sarnaste vigade kordumist.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja
politsei kiirabialase koostöö kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
5
Jüri Ratas
Peaminister Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa 1. Kiirabi väljakutse prioriteedid
Lisa 2. Kiirabibrigaadi poolt Häirekeskusele edastatav teade ja selle tähendus
6
Vabariigi Valitsuse määruse „Kiirabi,
haiglate, päästeasutuste, politsei ja
Terviseameti kiirabialase koostöö kord“
lisa 2
KIIRABIBRIGAADI POOLT HÄIREKESKUSELE EDASTATAV TEADE JA SELLE
TÄHENDUS
KUTSUNG TEADE TÄHENDUS
alustab on väljasõidukorraldusest aru saanud ja
alustab liikumist sündmuskohale
kohal asub sündmuskohal ja on kindel, et leidis
abivajaja
patsiendiga «X» haiglasse sõidab patsiendiga «X» haiglasse («X» –
haigla nimetus)
patsiendiga aadressile «X» viib patsiendi teisele aadressile («X» –
aadressi nimetus)
kohal veel «X» arv patsiente nimetab patsientide arvu, keda suudab ise
teenindada
vajab appi: (kiirabibrigaade, nimetab abivajaduse liigi ja põhjuse
päästemeeskondi, politseid
jne), põhjus
abivajajat ei leitud abivajaja on lahkunud sündmuskohalt või
on tegemist valeväljakutsega
korrastusse kiirabiauto vajab korrastust
vaba ja asub «X» kohas on võimeline täitma uusi korraldusi
(töövahendid on töökorras), nimetab
asukoha kiirabibrigaadi vabanemise
momendil
«kodus» on jõudnud kiirabibrigaadi alalisse
asukohta (baasi) ning on valmis täitma
uusi korraldusi