dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Direktiivi ülevõtmine

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2018
Viit
1.4-1.5/1720-1
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.5 Uue Euroopa Liidu õigustiku ülevõtmise tähtajad
Toimik
1.4-1.5/2018
Vastutaja
Elen Ohov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osak.)
Lahendamise tähtaeg
4. juuni 2018

Failid

  • 📎622718_o1-1.bdoc57 KB
  • 📎E-kiri.pdf236 KB
  • 📎Lisa 1 - Lextal arvamus.pdf390 KB
  • 📎Lisa 2 - Riigikogu õigustalituse arvamus.pdf404 KB
  • 📎ministeeriumid 18.05.2018.pdf134 KB

Sisu (failidest)

Tere! Saadame Teile Euroopa Liidu asjade komisjoni 18.05.2018 nr 1-6/18-69/2. Lugupidamisega Riigikogu Kantselei 631 6331 Tubakaseaduse vastavusest tubakatoodete direktiivile seoses uudsete suitsuvabade tubakatoodetega Tubakaseaduse vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/40/EL selles osas, mis puudutab nn uudseid suitsuvabasid tubakatooteid ja nende keelamist või turule lubamist Eestis, oli täpselt samast aspektist, mida tuuakse esile advokaadibüroo LEXTAL analüüsis, arutluse all eelmise aasta kevadel. Teema üle vaieldi ühe tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu kontekstis ja ka tookord väljendasid LEXTALi esindajad seisukoha, mille kohaselt on direktiiv valesti üle võetud (või osaliselt üle võtmata). Sotsiaalministeeriumi esindajad olid veendunud, et direktiivi on järgitud. Vaidlust ei olnud küsimuses, kas uudseid suitsuvabasid tubakatooteid põhimõtteliselt võib Eestis turule lubada. Direktiivi 2014/40/EL sätted ei võimalda selles küsimuses erilist mitmeti mõistmist – see on lubatud. Vaidlust ei olnud ka küsimuses, kas põhimõtteliselt võib teatavaid tubakatoodete direktiiviga hõlmatud tooteid, sh uudseid suitsuvabu tubakatooteid konkreetse liikmesriigi territooriumil keelustada – direktiivi artikli 24 lõike 3 alusel on see võimalik. Vaidluse koht oli (ja ilmselt on) see, kas direktiivi artikli 24 lõike 3 alusel on Komisjoni korrektselt teavitatud või mitte ja kas Komisjon on vastava loa andnud. Tubakatoodete direktiiv jõustus 29.05.2014. Eesti Vabariik esitas 2.06.2014 Komisjonile teavituse seoses tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (Riigikogu menetluses nr-ga 753 SE, algatati oktoobris 2014). Teavituses oli märgitud, et see on esitatud direktiivi 98/34/EÜ alusel, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Eesti õiguses vastab teavitamiskohustusele toote nõuetele vastamise seaduse § 43. Teavituses ei olnud viidatud, et see eelnõu nõuaks teavitamist veel mõne teise direktiivi alusel. Minu teada ei ole Komisjonile saadetud teavitusi, mille aluseks oleks tubakatoodete direktiivi artikkel 24. Nimetatud eelnõus muudeti muu hulgas tubakaseaduse §-i 24, millega anti sellele praegu kehtiv kuju. Paragrahvi 24 muudatusega ei kehtestatud konkreetselt uute suitsuvabade tubakatoodete käitlemise keeldu, vaid laiendati suitsuvaba tubakatoote käitlemise keeldu Eestis ka närimistubakale. Sätet lugev isik pidi siiski mõistma, et Eestis ei ole lubatud käidelda mingeid suitsuvabu tubakatooteid, välja arvatud § 24 lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandid füüsilise isiku poolt. Teavituse lühikokkuvõttes sisaldus järgmine lause: „Seaduse eelnõuga kehtestatakse keeld suitsuvabade tubakatoodete käitlemiseks ja käitlemiseks keelatud suitsuvabade tubakatoodete kogused, mida füüsiline isik võib mitteärilisel eesmärgil ehk isiklikuks tarbeks koos temaga liikuvas pagasis Eestisse toimetada, samuti käitlemiseks keelatud suitsuvabade tubakatoodete suur kogus ning keeld suitsuvaba tubakatoote toimetamiseks Eestisse posti teel või muul viisil.“ Kuna see lause moodustab ligi pool lühikokkuvõttest, siis ei saaks väita, et Komisjoni tähelepanu ei oleks olulisele punktile juhitud. (Olgugi, et see lause ei ole päris täpne, sest valdavalt oli see keeld juba varem kehtestatud, aga tubakatoodete direktiivi silmas pidades on just see oluline.) Selle teavituse põhjal võib väita, et Euroopa Komisjon teab või vähemalt peaks teadma, et Eestis on suitsuvabade tubakatoodete (sh nn uudsete toodete) käitlemine keelatud. Teisalt tõusetuvad taolise teavituse puhul mitmed ilmselged küsimused: a) kui teavituses ei ole viidatud spetsiifilisele direktiivile, kas Komisjon loeb viidatud direktiivi alusel antud loa kehtivaks ka mõne teise direktiivi kontekstis? b) kas Komisjoni ametnikud, kes menetlevad direktiivi 98/34/EÜ alusel saabunud teavitusi, on samad, kes menetlevad tubakatoodete direktiivi, ja kas neil on kohustus seostada neile saadetud tehnilisi norme sisaldavaid sätteid nt tubakatoodete direktiiviga? Kui mitte, kas nendel ametnikel on kohustus teavitada mõne olulise tähelepaneku korral kolleege, kes tegelevad teise direktiiviga, ja kas seda tehti? Ja kas Komisjonis üldse taibati neid nüansse märgata? Tuletame meelde, et tubakatoodete direktiiv oli jõustunud mõned päevad enne Eesti teavitust teise direktiivi alusel. c) kui põhjalikud peavad olema direktiivi artiklis 24 nõutavad selgitused, sh selgitus riigi eripära kohta mõne toote keelustamise küsimuses, et Komisjon neid põhjendatuks peaks? Teavituses ei ole taolisi põhjendusi esitatud, ehkki on üldiseid tervisekaitsele viitavaid väiteid („Tubaka tarbimise levimuse vähendamine vähendab varajast suremust ja haigestumist tubaka tarbimisega seotud ennetatavatesse kroonilistesse haigustesse ning otseseid ja kaudseid tervishoiukulutusi, samuti parandab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.“) Otseselt uute suitsuvabade tubakatoodete keelustamise põhjendusi esitatud ei ole, ehkki ei saa välistada, et neid on esitatud Komisjonile väljaspool teavitust täiendavalt. Riigikogu menetlusse esitatud eelnõu 753 SE seletuskirjas on selgitused pikemad: „Vastavalt tubakaseaduse §-le 24 on Eestis närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatoote käitlemine keelatud. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on närimistubakas määratletud kui närimiseks ettenähtud ning selleks sobivalt pressitud tarbimisvalmis tubakas. Kuna õigusaktides puudub närimistubaka täpne definitsioon, on väga raske määratleda, kas toote näol on tegemist närimiseks mõeldud tootega või tubakatootega, mis vastab suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoote määratlusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta annab suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka definitsiooni – kõik suukaudselt kasutatavad tervenisti või osaliselt tubakast valmistatud tooted, välja arvatud suitsetamiseks või närimiseks mõeldud tooted, pulbrina, tükeldatuna või kombineeritult – eelkõige tooted, mis on pakitud portsjonitena kotikestesse või poorsetesse kotikestesse. Sama direktiivi artikkel 8 sätestab suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu, ilma et see piiraks Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artikli 151 kohaldamist. Aastatel 2004–2013 on närimistubakat teisest liikmesriigist Eestisse ärilisel eesmärgil toimetatud ühel korral (aastal 2013) ja kogus oli 205 kg. Taanist toodud toodet nimetati küll närimistubakaks, kuid oma olemuselt vastas see pigem direktiivi 2001/37/EÜ määratlusele suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka kohta. Tootja ise nimetab sama toodet vastavalt sihtriigile nii huuletubakaks kui närimistubakaks. Eesti labori hinnangul võib tooteid liigitada nii niisutatud pulbertubaka ehk huuletubaka ehk snus’i alla kui ka närimistubaka alla. Ka tootja e-kirjavahetusest selgus, et nende väljastatud tooteid kasutatakse nii huule all hoidmiseks kui närimiseks. On levinud väärarusaam, et suitsuvabad tubakatooted on tervisele vähem kahjulikud kui sigaretid. Nende inimeste tervis, kes tubakatooteid ise ei tarvita, ei ole suitsuvabade tubakatoodete tarvitajate läheduses olles ohustatud, kuid tarvitaja jaoks ei ole suitsuvabad tubakatooted kahjutud. Nagu kõik teised tubakatooted sisaldavad ka suitsuvabad tubakatooted väga kergesti sõltuvust tekitavat nikotiini. Suitsuvabad tubakatooted on klassifitseeritud kantserogeenseteks ning teadaolevalt sisaldavad need 28 erinevat kantserogeenset ainet. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab riikidel keelustada suitsuvabade tubakatoodete turustamine. Suitsuvaba tubakatoode pole ka abistav vahend suitsetamisest loobumiseks, vaid tubakatarvitamine on lihtsalt vahetanud vormi ning suitsuvabade tubakatoodete ja tavasigarettide samaaegne kombineeritud tarvitamine toetab ja suurendab nikotiinisõltuvust. Närimistubakas on keelustatud viies Euroopa Liidu liikmesriigis – Lätis, Leedus, Iirimaal, Kreekas ja Poolas. Eestis on kasvav trend huuletubaka kasutamine kooliõpilaste hulgas. Politsei- ja Piirivalveamet on aastatel 2011 ja 2012 peamiselt koolides korraldatud reidide/politseioperatsioonide käigus tuvastanud huuletubaka omamise fakte kokku 156, tarvitamise fakte 72 ja levitamise fakte 11. Arvestades suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete ohtlikkust, levinud väärarusaamu toote ohutuse kohta, populaarsust alaealiste hulgas ning käitlemiseks keelatud suukaudsete tubakatoodete närimistubakast eristamise keerukust, on rahvatervise ja järelevalve lihtsustamise huvides keelata lisaks teistele suitsuvabadele tubakatoodetele ka närimistubaka käitlemine. Suitsuvabade tubakatoodete keelustamine on Vabariigi Valitsuse poolt 30.01.2014 heaks kiidetud tubakapoliitika rohelise raamatu meede.“ Nagu mainitud, ei ole selge, kas Komisjonile on esitatud see või mõni teistsugune pikem põhjendus. Kaldun arvama, et pigem mitte. Eelnõu seletuskirja selgitustes ei ole eraldi käsitletud uudseid suitsuvabu tubakatooteid ega Eesti eripärasid seoses nendega (eelnõu ettevalmistamise ajal ei olnud nn uudsete toodete küsimus arvatavasti veel aktuaalne). d) kas Komisjoni poolt on esitatud Eestile piisavalt selge seisukoht, et igasuguste suitsuvabade tubakatoodete (va mõned erandid), sh nn uudsete toodete käitlemine Eestis on nende poolt aktsepteeritud? Eelmise aasta kevadel, kui küsimust Riigikogus arutati, ei eksisteerinud veel Euroopa Komisjoni veebilehte, kus on esitatud tubakatoodete direktiivi art 24 lg 3 alusel antuid erandid. Et Eesti erandit selles loetelus ei ole, on kaalukas argument. Teisalt ei ole siiski täiesti välistatud, et Komisjon on sõltumata veebilehe andmetest oma heakskiitu kuidagi väljendanud. Kokkuvõtteks. Argumente, mis kõnelevad seisukoha poolt, et Eestile ei ole antud Komisjoni poolt luba keelata suitsuvabade uudsete tubakatoodete keelamist, on kaalukaid. Direktiivi 2014/40/EL artikli 24 lõikele 3 viidates ei ole teadaolevalt Komisjonilt luba taotletud ja direktiivi 98/34/EÜ alusel tehtud teavitus oli ebamäärane – ilmselt ei pidanud ka Eesti pool seda esitades silmas uut tubakatoodete direktiivi ning teavituse adressaadi tähelepanu oli suunatud arvatavasti muudele aspektidele. Olemasoleva materjali põhjal kaldun arvama, et Eesti ei ole tubakatoodete direktiivi 2014/40/EL korrektselt üle võtnud. Pean täiesti võimalikuks, et tubakaseaduse §-s 24 sätestatud keeld on jäänud Komisjonis lihtsalt märkamata ja seda ei seostatud (olgu siis tähelepanematusest või töökohustuste kitsapiirilisusest) eelnõule 753 SE luba andes vahetult enne seda vastu võetud tubakadirektiiviga. Sellest eeldusest lähtudes tuleks arvata, et kui Komisjonist ei ole Eesti tähelepanu sellele juhitud, siis võib põhjuseks olla asjaolu, et tubakaseaduse kõnealusest sättest ei olda lihtsalt teadlikud. Samas jääb sellesse arvamusse piisav hulk ebakindlust, mis tuleneb eelkõige ebaselgusest Komisjoni vastavate tööprotseduuride osas ja teadmatusest, kas eksisteerib veel mingeid dokumente (kirjavahetust Komisjoniga või muud) või asjaolusid, mis kinnitaksid vastupidist. Ebakindlust aitaksid vähendada vastused minu esitatud küsimustele, millele mul olemasoleva materjali põhjal ei ole võimalik vastust leida. Vastuseid oskaksid anda tõenäoliselt Sotsiaalministeeriumi ja Komisjoni ametnikud. Silver Sära 14.03.2017 Õigus- ja analüüsiosakond nõunik Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu Lossi plats 1a 15165 Tallinn 3. märts 2017 Saadetud e-kirjaga [email protected] ÕIGUSLIK ANALÜÜS tubakadirektiivi ülevõtmise kohta Eesti tubakaseadusesse suitsuvabade tubakatoodete kontekstis Lugupeetud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Saadame Teile käesoleva õigusliku analüüsi, mis on koostatud Advokaadibüroo LEXTAL poolt eesmärgiga tuvastada, kas kehtiv tubakaseadus (edaspidi: TubS) on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/40/EL (edaspidi: Direktiiv)1 osas, milles see puudutab muid suitsuvabasid tubakatooteid, mis ei ole suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas (huuletubakas ehk snus), nuusktubakas (snuff) ega närimistubakas ning mis on käsitletav uudse tubakatootena. Küsime Teie arvamust, kas eelmainitud tubakatoodete osas on Direktiiv korrektselt TubS-i üle võetud. Õiguslikus analüüsis on esitatud ka muudatusettepanekutud Riigikogu menetluses oleva „Tubakaseaduse muutmise seaduse“ eelnõule nr 357 SE (edaspidi: Eelnõu), mis võimaldab TubSi Direktiiviga kooskõlla viia (vt õigusanalüüsi Lisa 1). I Analüüsi kokkuvõte ja muudatusettepanekud TubS-i eelnõule 1. Õigusliku analüüsi järeldus on, et TubS on Direktiiviga vastuolus ning TubSi tuleb muuta, viies vastavad seadusmuudatused TubSi Eelnõud täiendades. Kokkuvõtvalt on Direktiiv TubS-i kohaselt üle võtmata, sest:  Direktiiv muudab õiguskorda selliselt, et reguleerib esmakordselt uudseid tubakatooteid ehk teatud toodete kategooriaid, mis on turule viidud pärast 19.05.2014 või viiakse turule tulevikus. Direktiiv võimaldab uudseid tubakatooteid nõuete järgimisel turule viia;  Uudsete tubakatoodetena on käsitletavad ka muud suitsuvabad tubakatooted ehk tubakatooted, mis ei ole suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas (snus), närimistubakas ega nuusktubakas (snuff), kuid mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi;  Direktiiv reguleerib uudsete muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemist ja lubab neid nõuete järgimisel turule viia;  TubS on kooskõlas Direktiiviga suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete (snus), nuusktubaka (snuff) ja närimistubaka osas. Nende tubakatoodete käitlemine jääb jätkuvalt keelatuks;  TubS on vastuolus Direktiiviga uudsete muude suitsuvabade tubakatoodete osas, mille turule viimise TubS täielikult keelab, kuid mille turule viimist Direktiiv nõuete järgimisel lubab. TubS-i Direktiiviga kooskõlla viimiseks tuleks Eelnõusse teha täiendused, mis on ära toodud käesoleva õigusanalüüsi Lisas 1; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ. ELT L 127, 29.04.2014, lk 1–38. LEXTAL  Ülaltoodud põhjustel on ka Soome alates 01.01.2017 oma tubakaseadust muutnud ja lubanud uudseid muid suitsuvabasid tubakatooteid turule viia nagu seda nõuab Direktiiv. Samuti on nimetatud tootegrupi turule viimine lubatud 25 liikmesriigis, sh Lätis ja Leedus. Ka Eestil on kohustus Direktiiv korrektselt üle võtta;  Kui liikmesriik tahab erandkorras mõnda tubakatoodet Direktiivist rangemalt reguleerida (reguleerimise asemel keelata), siis peab ta esitama Euroopa Komisjonile analüüsimiseks põhjalikult argumenteeritud teavituse (vt Direktiivi art 24 (3)). Eesti riik Euroopa Komisjonile uudsete muude suitsuvabade tubakatoodete osas vastavat teavitust esitanud ei ole;  Soome esitas vastava teavituse Euroopa Komisjonile ning Euroopa Komisjon aktsepteeris käitlemise keeldu Soomes suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete (snus), nuusktubaka (snuff) ja närimistubaka osas, kuid ei lubanud käitlemise keeldu muude suitsuvabade tubakatoodete osas. Sarnaselt tuleb üle võtta Direktiiv ka Eestis. 2. Täpsemad põhjused, miks TubS on Direktiiviga vastuolus, on toodud alljärgnevates peatükkides. II Direktiiv reguleerib ja lubab nõuete järgmisel uudseid muid suitsuvabasid tubakatooteid turule viia  Direktiiv lubab uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid turule viia 3. TubSi §-st 3 lg 4 ja Direktiivi artiklist 2 (5) - (8) tulenevalt eksisteerib nelja liiki suitsuvabasid tubakatooteid – (1) suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas (huuletubakas ehk snus), (2) närimistubakas, (3) nuusktubakas (snuff) kui ka (4) Muud suitsuvabad tubakatooted. „Muid suitsuvabasid tubakatooteid“ defineeritakse analüüsis kui „tubakatooted, mis ei ole suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, närimistubakas, nuusktubakas, kuid mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi“. Käesolev õigusanalüüs käsitleb ainult Muid suitsuvabasid tubakatooteid, teistele suitsuvabadele tubakatoodetele jääb käitlemise keeld kehtima. 4. Kuni 20.05.2016 kehtinud vana tubakadirektiiv2 ei reguleerinud uudseid tubakatooteid. Vana tubakadirektiivi alusel kehtestati TubS §-s 24 suitsuvabade tubakatoodete käitlemise keeld, pidades silmas just suukaudset tubakat, närimistubakat ja nuusktubakat ehk juba eksisteerivaid ja olemasolevaid suitsuvabasid tubakatooteid. Uus Direktiiv aga reguleerib täiesti uut tubakatoodete kategooriat – uudsed tubakatooted – mistõttu peavad liikmesriigid oma kehtivad õigusaktid uue regulatsiooni valguses üle vaatama ja need vajadusel Direktiiviga kooskõlla viima. 5. Uudne tubakatoode on Direktiivi artikkel 2 (14) kohaselt tubakatoode, mis „ei kuulu ühtegi järgmistest kategooriatest: sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas, piibutubakas, vesipiibutubakas, sigarid, sigarillod, närimistubakas, nuusktubakas või suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas ning viiakse turule pärast 19. maid 2014“. Sellest sättest järeldub, et närimistubakas, nuusktubakas või suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas ei saa olla uudne tubakatoode. Siiski saab uudne tubakatoode olla Muu suitsuvaba tubakatoode, kui see on viidud turule pärast 19.05.2014 või viiakse turule tulevikus. Käesolev õigusanalüüs käsitleb ainult uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid, mitte teisi uudseid tubakatooteid. 2 Euroopa parlamendi ja Nõukogu 5.06.2001 direktiiv 2001/37/EÜ, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta. 18.7.2001, L 194/26. 2 LEXTAL 6. Direktiivi artikkel 19 (4) sätestab, et „Turuleviidavad uudsed tubakatooted peavad vastama käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele. Milliseid käesoleva direktiivi sätteid uudsetele tubakatoodetele kohaldatakse, sõltub sellest, kas need tooted kuuluvad suitsuvaba tubakatoote määratluse või suitsetatava tubakatoote määratluse alla.“ Sellest sättest järeldub, et kui uudne tubakatoode on Muu suitsuvaba tubakatoode, siis peab selle toote turuleviimine vastama Direktiivis kehtestatud nõuetele.3 7. Seetõttu tuleb hinnata, millistele Direktiivi nõuetele peab uudne Muu suitsuvaba tubakatoode vastama. Direktiivi analüüsides nähtub, et Direktiiv reguleerib Muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemist ja lubab neid tooteid turule viia: 1) Direktiivi preambuli punkt 32 kohaselt tuleb küll suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka (snus) müük keelata, kuid seevastu „Muude suitsuvabade tubakatoodete puhul, mis ei ole ette nähtud massituru jaoks, on piisav kehtestada ranged märgistamist ja mõningad koostisosi käsitlevad eeskirjad, et turg ei areneks suuremaks kui tavapärase kasutamise korral tõenäoline.“ 2) Direktiivi artikkel 12, mis reguleerib mh ka Muude suitsuvabade tubakatoodete märgistamist. Direktiivi preambuli punkt 26 3. lause täiendab, et „Tuleks tagada, et terviseohu hoiatused on suitsuvabale tubakatootele lisatud nähtavale kohale. Terviseohu hoiatused tuleks seetõttu paigutada suitsuvaba tubakatoote pakendi kahele peamisele pinnale“, viidates samuti, et teatud suitsuvabade tubakatoodete käitlemise võimaldamiseks tuleb pakendile paigutada hoiatused; 3) Direktiivi artiklid 5, 7, 8, 13, 15, 16, 18, mis kohalduvad kõikidele tubakatoodetele, sh ka Muudele suitsuvabadele tubakatoodetele ning nimetatud sätted reguleerivad mh Muude suitsuvabade tubakatoodete koostisosi, märgistamist, pakendamist, esitlemist, turvaelemente, kaugmüüki ja uudsetest toodetest teavitamist. 8. Järelikult Direktiivi sätetest tuleneb, et uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemist tuleb Direktiivi alusel lubada, reguleerides nimetatud toodete käitlemise nõuded. Nõuetele vastava uudse Muu suitsuvaba tubakatoode turuleviimiseks peavad tootjad ja importijad esitama enne turuleviimist liikmesriigi pädevale asutusele teavituse (vt TubS § 101 ja Direktiivi artikkel 19 (1) – (3) ja artikkel 1 c)), seega ei tähenda käitlemise reguleerimine automaatselt luba neid tooteid turule viia.  Tubakaseadus on Direktiiviga vastuolus, sest keelab uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete turule viimise 9. Kehtiv TubS § 3 lg 4 sätestab: „Suitsuvaba tubakatoode on tubakatoode, sealhulgas närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.“ Kehtiva TubS § 24 lg 1 kohaselt: „Suitsuvaba tubakatoote käitlemine on keelatud /.../“. 10. Seega on Eesti kehtivas õiguskorras sätestatud täielik suitsuvabade tubakatoodete käitlemise keeld, mis hõlmab nii närimistubakat, nuusktubakat, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat kui ka Muid suitsuvabasid tubakatooteid, mis on uudsed tubakatooted. 3 Seda sätet täiendab Direktiivi preambuli punkt 35, mille kohaselt „Võrdsete tingimuste tagamiseks peaksid uudsed tubakatooted, mis on tubakatooted käesolevas direktiivis määratletud tähenduses, järgima käesolevas direktiivis kehtestatud nõudeid.“ 3 LEXTAL 11. Selline regulatsioon võis olla kooskõlas 18.07.2001 jõustunud vana tubakadirektiiviga, mis ei sisaldanud uudsete tubakatoodete regulatsiooni. Kuna kehtiv Direktiiv sätestab uudsete tubakatoodete regulatsiooni ning uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid tuleb nõuete järgimisel turule lubada, on TubS selles osas vastuolus Direktiivi artiklitega 19 (4), 5, 7, 8, 12, 13, 15, 16 ja 18. 12. Kokkuvõtteks järeldub Direktiivi ja TubSi analüüsist, et: 1) Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka, närimistubaka ja nuusktubaka kõrval eksisteerib ka Muude suitsuvabade tubakatoodete kategooria; 2) Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, närimistubakas ja nuusktubakas ei ole käsitletav uudse tubakatootena; 3) Muud suitsuvabad tubakatooted võivad olla käsitletavad uudse tubakatootena ja nende suhtes tuleb kohaldada Direktiivi nõudeid; 4) Direktiiv lubab Muid suitsuvabasid tubakatooteid nõuete järgimisel käidelda ja kehtestab neile käitlemise regulatsiooni; 5) TubS on Direktiiviga kooskõlas suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka, närimistubaka ja nuusktubaka osas ning ei vaja selles osas muutmist; 6) TubS on Direktiiviga vastuolus ja vajab muutmist uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete osas. TubSi Direktiiviga kooskõlla viimiseks tuleb uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemist nõuete järgimisel lubada ja reguleerida. Vastavad TubS-i muudatusettepanekud kajastuvad käesoleva õigusanalüüsi Lisas 1. III Teised liikmesriigid on Direktiivi korrektselt üle võtnud 13. Teised liikmesriigid on Direktiivi korrektselt üle võtnud, lubades uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid nõuete järgimisel turule viia. 14. Soome keelas 2016. aasta tubakaseaduse muudatustega sarnaselt Eesti kehtivale regulatsioonile täielikult kõikide suitsuvabade tubakatoodete käitlemise (sh turule viimise), esitades keelu rakendamiseks 19.02.2016 Euroopa Komisjonile Direktiivi artikkel 24 (3) alusel teavituse. 15. Euroopa Komisjon leidis oma 26.07.2016 otsuses nr C(2016) 4592 final4, et suukaudse, nuusk- ja närimistubaka osas on Soome poolt kohaldatav keeld põhjendatud. Seda eelkõige põhjusel, et kuigi Soomes on suukaudne tubakas keelatud, on Soome lähedal Rootsile, kus suukaudne tubakas on erandina lubatud ning sellises olukorras võivad isikud müüa Soomes suukaudset tubakat nuusk- ja närimistubaka nime all. 16. Samas otsustas Euroopa Komisjon, et Soome ei ole esitanud Muude suitsuvabade tubakatoodete keelamiseks piisavalt põhjalikke argumente. Seega on Muude suitsuvabade tubakatoodete keeld Euroopa Komisjoni hinnangul põhjendamatu. Selle tulemusena võttis Soome vastu seadusmuudatuse, mis lubab alates 01.01.2017 Muude suitsuvabade tubakatoodete turule viimist nagu seda näeb ette Direktiiv. Seega on Soome alates 01.01.2017 oma siseriiklikud õigusaktid Direktiiviga kooskõlla viinud, lubades uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid nõuete järgimisel turule viia. 17. Soomega täpselt samasuguses olukorras on Eesti praegu, sest TubS keelab mistahes suitsuvabade tubakatoodete turule viimise, kuigi Direktiiv lubab uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid nõuete järgimisel turule viia. 4 Kättesaadav: http://ec.europa.eu/health//sites/health/files/tobacco/docs/2016_4592_en.pdf 4 LEXTAL 18. Lisaks sellele on Direktiivi korrektselt üle võtnud ka Läti ja Leedu, st mõlemas riigis on uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete turule viimine reguleeritud ja lubatud. Allakirjutanutele teadaolevalt on sama teinud ka kõik teised liikmesriigid (v.a Malta, mille õigusaktid on veel Direktiiviga vastuolus). 19. See tähendab, et enamus liikmesriike on Direktiivi üle võtnud korrektselt, lubades nõuete järgimisel uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete turule viimist. Eestil lasub kohustus Direktiiv korrektselt üle võtta nagu seda on teinud teised liikmesriigid. IV TubS § 24 on uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete osas vastuolus Direktiivi artikliga 24, sest see piirab alusetult kaupade vaba liikumist 20. Direktiivi artikkel 24 (1) sätestab, et „liikmesriigid ei või käesoleva direktiiviga reguleeritud aspektidega seotud kaalutlustel ning tingimusel, et käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, keelata või piirata selliste tubaka- või seonduvate toodete turule viimist, mis on kooskõlas käesoleva direktiiviga“. Sätet täiendab Direktiivi preambuli punkt 53, mille kohaselt: „Tubaka- ja seonduvad tooted, mis on käesoleva direktiiviga kooskõlas, peaksid kaupade vabast liikumisest kasu saama.“ 21. Nagu ülal selgitatud, on uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete turule viimine on reguleeritud ja kooskõlas Direktiiviga. Direktiiv kinnitab seega, et uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete puhul piisab turule viimise reguleerimisest ning täielik keeld on eelduslikult ebaproportsionaalne ja võimalik vaid erandkorras (artikkel 24 (3)). 22. Direktiivi artikkel 24 (3) sätestab, et liikmesriik võib erandkorras keelustada teatud tubakatoote kategooria (nt uudsed Muud suitsuvabad tubakatooted), kuid selleks peab eksisteerima: 1) liikmesriigi eripäral põhinev vajadus; 2) rahvatervise kaitse vajadusest lähtuv põhjendatus, võttes arvesse käesoleva Direktiiviga juba saavutatud tervise kaitse kõrget taset; ja 3) Euroopa Komisjoni heakskiit, kusjuures Euroopa Komisjon hindab seejuures, kas keeld on proportsionaalne ega ole suvalise diskrimineerimise või kaubanduse varjatud piirang. 23. Kokkuvõtlikult on Direktiivi artikli 24 eesmärgiks garanteerida EL ühisturu toimimine kaupade vaba liikumise teel, võrreldavate toodete võrdne kohtlemine ning vältida alusetuid piiranguid. Kaupade vaba liikumine on tubakatoodete kontekstis tagatud, kui kõik liikmesriigid rakendavad Direktiivi sarnaselt ning erandid üldreeglist (täiendavad keelud) on põhjendatud ning Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud. 24. Käesoleval juhul TubS § 24 suhtes Direktiivi artikkel 24 (3) erand ei kohaldu, sest selle kohaldumise eeldused pole täidetud. 25. Esiteks ei ole Eesti riik esitanud uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete keelamiseks Euroopa Komisjonile kohast teavitust Direktiivi artikkel 24 (3) alusel. 26. Direktiivi artikkel 24 (3) alusel Euroopa Komisjonile esitatud liikmesriikide teavitused on kajastatud Euroopa Komisjoni kodulehel avaldatud nimekirjas (vt https://ec.europa.eu/health/tobacco/products/notifications_en). 5 LEXTAL Käesolevaks hetkeks on teavituse erandi tegemiseks esitanud kaks liikmesriiki, s.o Soome ja Austria, kusjuures kumbki neist ei ole keelanud ära uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete turule viimist, vaid erandid puudutavad muid tubakaliike (Soomes: närimis- ja nuusktubakas; Austrias: nuusktubakas). Eesti ei ole Euroopa Komisjonile teavitust esitanud (vt nimekirja), rääkimata põhjenduste esitamisest, miks on uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete keelamine Eestis hädavajalik. 27. Teiseks, isegi kui teavituse esitamata jätmine tähelepanuta jätta, siis peavad esinema piisavad põhjendused kaupade vaba liikumise piiramiseks ja Direktiivi regulatsioonist veelgi rangema regulatsiooni kehtestamiseks. Direktiivi artikkel 24 (3) kohaselt tuleb põhjendada, et (1) eksisteerib liikmesriigi eripäral põhinev vajadus; (2) rahvatervise kaitse vajadusest lähtuv põhjendatus, võttes arvesse Direktiiviga juba saavutatud tervise kaitse kõrget taset; ja (3) keeld on proportsionaalne ega ole suvalise diskrimineerimise või kaubanduse varjatud piirang, arvestades, et võimalik on ka toote turule viimist piirata, mitte täielikult keelata. 28. Nagu Soome suhtes tehtud Euroopa Komisjoni 26.07.2016 otsusest nr C(2016) 4592 final5 nähtub, aktsepteerib Euroopa Komisjon ainult konkreetset tootegruppi puudutavaid (mitte üldisi) ja detailseid põhjendusi. 29. Uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete keelamine ei oleks põhjendatud, sest: 1) TubSi vastuvõtmisel kehtestas seadusandja suitsuvabadele tubakatoodetele keelu, pidades eelnõu materjalidest nähtuvalt arvatavasti silmas olemasolevaid tooteid, st suukaudset tubakat, nuusktubakat ja närimistubakat. Eesti seadusandja ei näinud keelu kehtestamisel ette, et uus Direktiiv asub reguleerima uudseid tubakatooteid, mis võivad olla Muud suitsuvabad tubakatooted. Seega ei ole Eesti riik TubS § 24 keelu proportsionaalsust uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete kontekstis üldse analüüsinud ning võib öelda, et see tootegrupp langes TubS § 24 kohaldamisalasse juhuslikult. Selle üks põhjus võib olla just see, et Eesti riik ei näinud ega saanud TubS § 24 keelu kehtestamise ajal ette näha uudsete suitsuvabade toodete reguleerimise vajadust; 2) Sellele vaatamata kohaldub TubS § 24 tõttu uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete suhtes rangem võimalik piirang ehk täielik turule viimise keeld. Tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga, sest Direktiivi preambuli punkti 32 kohaselt on Muude suitsuvabade tubakatoodete puhul „piisav kehtestada ranged märgistamist ja mõningad koostisosi käsitlevad eeskirjad“. Direktiivi artikkel 24 (3) kohaselt tuleb võtta arvesse „käesoleva direktiiviga saavutatud inimeste tervise kaitse kõrget taset“, mis omakorda viitab, et Direktiiviga on kehtestatud juba piisavalt ranged piirangud ja keelud ning veelgi rangema regulatsiooni kehtestamine peab seega olema äärmiselt põhjendatud; 3) Puuduvad loogilised põhjendused, miks just see tootegrupp Eesti eripärast tulenevalt peaks keelatud olema. Samuti ei ole Eesti riik ühelgi juhul põhjendanud, et Eesti riigi eripärast johtuvalt peaks uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid teistest toodetest rangemalt reguleerima. Eestil puudub vastav eripära võrreldes teiste liikmesriikidega; 4) Uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete keeld põhjustab ebavõrdset kohtlemist ja suvalist diskrimineerimist järgmistel põhjustel: i. Viidatud tootegruppi koheldakse ebavõrdselt võrreldes e-sigarettidega. Direktiiv ja TubS lubavad e-sigarettide turule viimist Direktiivis toodud 5 Kättesaadav: http://ec.europa.eu/health//sites/health/files/tobacco/docs/2016_4592_en.pdf. 6 LEXTAL tingimustel. Nii e-sigarette kui ka Muid suitsuvabasid tubakatooteid reguleerib Direktiiv võrdselt, kuid Eesti riik erinevalt. Jääb arusaamatuks, miks on Eesti riik keelanud just ühe uut liiki tootegrupi käitlemise (muud suitsuvabad tubakatooted), kuid lubab teise uut liiki tootegrupi (e-sigareti) turule viimist, kuigi need mõlemad on võrdselt Direktiivi tasemel reguleeritud; ii. TubS kohtleb eelmainitud tootegruppi ebavõrdselt võrreldes traditsiooniliste suitsetavate tubakatoodetega. Selleks puudub loogika ja põhjendus; iii. Selline diskrimineerimine on suvaline, sest puudub põhjendus, miks on Eesti seadusandja keelanud just ühe uudsete tubakatoodete liigi, samas lubades TubSis selgesõnalistelt teiste uudsete tubakatoodete (nt uudsed suitsetatavad tubakatooted) turule viimist TubS § 101 ja Direktiivi artikkel 19 sätestatud tingimustel. 30. Kuna uudsed Muud suitsuvabad tubakatooted on Direktiivi reguleerimisalas, nende suhtes kohaldub Direktiivi artikkel 24 (1), on TubS § 24 selles osas, milles see keelab uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete turule viimise, Direktiivi artikliga 24 (1) vastuolus. Vastuolu vältimiseks tuleb TubS-i eelnõud täiendada (vt Lisa 1). V Sotsiaalministeeriumi seisukohad ei kõrvalda TubSi vastuolu Direktiiviga 31. Meile on teatavaks saanud Sotsiaalministeeriumi hinnang, et TubS’is sätestatud uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemise keeld ei ole Direktiiviga vastuolus. Riigikogu Sotsiaalkomisjoni esimees pr H. Kütt mainis Eelnõu esimesel lugemisel 08.02.2017, et Sotsiaalministeerium on järgmisel seisukohal: „Probleem on selles, et 2015. aastal keelustati Eestis kõik suitsuvabad tubakatooted ja seda tehti enne direktiivi jõustumist ning eelnevalt pandud keeld on täiesti valiidne. Euroopa Komisjon on kinnitanud et Eestiga on selles osas kõik korras. Soome puhul oli probleemiks see, et nemad soovisid seda keeldu kehtestada siis, kui uus direktiiv oli jõustunud, ja kuna direktiivis on välja toodud uudsed tubakatooted, siis seda uudsete tubakatoodete osas ei võimaldatud neil keelustada.“6 32. Järelikult on Sotsiaalministeeriumi hinnang, et Eesti ei peagi Direktiivi artikkel 24 (3) alusel teavitust esitama, kuna ka uudsed Muud suitsuvabad tubakatooted keelati Eestis enne Direktiivi jõustumist, lisades, et Euroopa Komisjon on selle loogika heaks kiitnud. Sotsiaalministeeriumi seisukoht on ebaõige alljärgnevatel põhjustel. 33. Esiteks on ebaõige Sotsiaalministeeriumi loogika, et kui uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete keeld kehtestatakse enne Direktiivi jõustumist, võib see keeld säilida ka pärast Direktiivi jõustumist. 34. Direktiivi õiguslikust olemusest johtuvalt tuleb direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle võtta direktiivis sätestatud kuupäevaks. See tähendab, et kui kehtiv siseriiklik õigus on direktiiviga vastuolus, tuleb seda muuta, et saavutada Direktiiviga kooskõla. Milline oli siseriiklik õigus enne direktiivi ülevõtmist, näiteks kas eksisteeris siseriiklik toodete käitlemise luba, piirang, keeld või ei olnud need tooted üldse siseriiklikult reguleeritud, ei ole direktiivi ülevõtmisel üldse relevantne. 6 Kättesaadav: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201702081400#PKP-20289. 7 LEXTAL 35. Teisisõnu, kui direktiivi ülevõtmiseks on vaja senini eksisteerinud siseriiklikku seadust muuta, siis tuleb seda muuta, väljaarvatud juhul, kui ülevõetavas direktiivis eneses on sätestatud ülevõtmise kohta erand (näiteks on direktiivis kehtestatud regulatsioon, et kui teatud direktiivi sätete osas eksisteerib siseriiklikult erinevad normid, siis on liikmesriigil õigus neid säilida). 36. Käesoleval juhul on Direktiiv selge - Direktiivi alusel tuleb uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid nõuete järgimisel turule lubada (vt ülal peatükk II) ning kui liikmesriik soovib selle tootegrupi käitlemist keelata, siis tuleb saada Direktiivi artikkel 24 (3) alusel luba Euroopa Komisjonilt. Eeltoodud loogika õigsust ei kinnita mitte ainult Direktiivi sätted, vaid ka Euroopa Komisjoni vastus Soome teavitusele (vt ülal 14 ja 17), milles Euroopa Komisjon põhjendas Direktiivi artikkel 24 (3) alusel algatatud menetluses, et Muude suitsuvabade tubakatoodete keeld Soomes ei ole põhjendatud. See tähendab, et ka Euroopa Komisjon on seisukohal, et Muude suitsuvabade tubakatoodete keelamine on Direktiivi artikkel 24 (3) kohaldamisalas. 37. Direktiivis ei ole sätet, mis sätestaks liikmesriigile enne Direktiivi ülevõtmist kehtestatud seadusandluse säilitamise võimaluse. Nt puudub Direktiivis säte, mis näeks ette, et kui liikmesriik on enne Direktiivi ülevõtmist teatud tootegrupi turule viimist lubanud või keelanud, siis ei tule selles osas Direktiivi järgida ning senikehtinud siseriiklik regulatsioon võib säilida. 38. Direktiivis eksisteerib vaid üks säte, mis puudutab siseriikliku regulatsiooni säilitamise võimaldamist. Direktiivi artikkel 24 (2) kohaselt on siseriikliku regulatsiooni säilitamine lubatud ainult ühes aspektis – seoses tubakatoodete pakendite standardimisega – ning ka sellisel juhul peab pakendite regulatsiooni säilitamine olema põhjendatud, proportsionaalne ja mittediskrimineeriv ning seda tuleb enne Euroopa Komisjonile teavitada ja põhjendada.7 Muid Direktiivi sätteid, mis lubaks liikmesriigil Direktiivi regulatsioonist mööda vaadata ja seni kehtinud siseriiklikku seadusandlust mitte muuta, ei eksisteeri. 39. See on ka loogiline, sest vastasel korral saaksid kõik liikmesriigid enda suva järgi Direktiivi sisutuks muuta, kehtestades enne Direktiivi ülevõtmise kuupäeva siseriiklikke seadusmuudatusi – näiteks saaks enne Direktiivi ülevõtmist kõik tubakatooted keelata või kõiki tubakatooteid täielikult lubada, igasugustest pakendamisnõuetest või märgistamisnõuetest vm nõuetest loobuda või kehtestada täiesti omanäolised pakendamisnõuded jne. Nõnda ei oleks tagatud kaupade vaba liikumine ja suvalise diskrimineerimise vältimine, mis on Direktiivi artikkel 24 eesmärgiks. Järelikult on täiesti arusaadav, et eelnevalt kehtinud või kehtestatud siseriiklikud sätted ei muuda asjaolu, et Direktiiv tuleb korrektselt üle võtta. 40. Seega on ebaõige Sotsiaalministeeriumi väide, et kui enne Direktiivi jõustumist on kehtestatud keeld, siis seda keeldu Direktiivi jõustumisel muutma ei pea. 41. Teiseks on ebaõige Sotsiaalministeeriumi väide, et „2015. aastal keelustati Eestis kõik suitsuvabad tubakatooted ja seda tehti enne direktiivi jõustumist“. 7 Direktiivi artikkel 24 (2): „Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriigi õigust säilitada või kehtestada lisanõuded, mis on kohaldatavad kõikide tema turule viidavate toodete suhtes seoses tubakatoodete pakendite standardimisega, kui see on rahvatervise seisukohast põhjendatud, võttes arvesse käesoleva direktiiviga saavutatud inimeste tervise kaitse kõrget taset. Sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi olla suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud. Nendest meetmetest tuleb komisjonile teatada ja põhjendada nende säilitamist või kehtestamist“. 8 LEXTAL Direktiiv jõustus 19.05.2014 (vt Direktiivi artikkel 32) ning „Tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus“ (eelnõu 753 SE)8, millega keelati täiendavalt närimistubaka käitlemine, jõustus 01.05.2015 ehk pärast Direktiivi jõustumist. 42. Isegi kui Sotsiaalministeerium pidas tegelikult silmas jõustumise asemel Direktiivi ülevõtmise tähtaega (20.05.2016), siis tuleb arvestada, et Direktiivi artikkel 24 (3), mis kohustab liikmesriike Direktiivist rangematest keeldudest Euroopa Komisjoni teavitada, hakkas kehtima Direktiivi jõustumise hetkel (19.05.2014) ega sõltu ülevõtmise tähtajast, sest see säte on suunatud ainult liikmesriikidele, on liikmesriigile järgmiseks kohustuslik ning seda sätet ei ole võimalik siseriiklikku õigusesse üle võtta (see säte annab liikmesriikidele suunise, kuidas on võimalik Direktiivist teistsugust regulatsiooni kehtestada). 43. Kolmandaks ei saanudki Euroopa Komisjon hinnata (ega lubada) uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemise keeldu 2015. aasta seadusmuudatuse menetluses, sest 2015. aastal ei olnud uudsed Muud suitsuvabad tubakatooted üldse arutluse all. 01.05.2015 jõustunud „Tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus“ (eelnõu 753 SE) keelas ainult närimistubaka kui ühe konkreetse tootekategooria käitlemise ega puudutanud üldse muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemist. 44. Veelgi enam, 2015. aasta seadusmuudatus ei käsitlenud üldse uut tubakatoodete kategooriat, mida reguleerib esmakordselt Direktiiv – need on „uudsed tubakatooted“. 2015. aasta seadusmuudatuse ajal TubS uudseid tubakatooteid ei defineerinud ega reguleerinud. Kokkuvõtlikult ei käsitlenud ega muutnud 2015. aasta seadusmuudatus midagi seoses Muude suitsuvabade tubakatoodetega ega uudsete tubakatoodetega. 2015. aasta seadusmuudatus muutis regulatsiooni ainult närimistubaka käitlemise osas, mida käesolev analüüs ei puuduta. 45. Teisisõnu, kuna 2015. aasta seadusmuudatusega ei otsustatud, arutatud ega muudetud midagi seoses uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodetega, ei saanud nende toodete keelamine 2015. aastal olla ka arutelu objektiks ei siseriiklikult ega ka Euroopa Komisjonis. Euroopa Komisjon ei saa anda otsust asjaolu suhtes, mis ei olnud üldse menetluse objektiks. 46. Neljandaks on arusaamatu Sotsiaalministeeriumi viide, et Euroopa Komisjon on mingil viisil uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete keeldu ja Direktiivist teistsuguse regulatsiooni kehtestamise vajadust analüüsinud või heaks kiitnud. Selle kohta vastav Euroopa Komisjoni otsus puudub. On fakt, et Euroopa Komisjon saab Direktiivist rangema regulatsiooni heaks kiita ainult Direktiivi artikkel 24 (3) menetluse raames ning Eesti ei ole vastavat teavitust esitanud ega Euroopa Komisjon sellele heakskiitu andnud (vt nimekirja https://ec.europa.eu/health/tobacco/products/notifications_en). 47. Sotsiaalministeerium ei väidagi, et Eesti riik oleks esitanud Direktiivi artikkel 24 (3) alusel teavituse ja saanud sellele Euroopa Komisjoni heakskiidu, vaid räägitakse üldsõnaliselt „Euroopa Komisjoni kinnitusest“. Seetõttu väärib mainimist, et Euroopa Komisjon ei saa anda heakskiitu Direktiivist kõrvale kaldumiseks suvalises vormis, eriti arvestades, et Direktiiv on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt, mitte Euroopa Komisjoni poolt. Näiteks ei piisa sellest, kui Euroopa Komisjoni ametnik saadab Eesti 8 Eelnõu dokumendid on kättesaadavad: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5af85ff6-e9d0- 42f5-bd34- d58553f46147/Tubakaseaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus/ 9 LEXTAL ametnikule e-kirja või teeb telefonikõne. Direktiivist rangema regulatsiooni kehtestamine eeldab Euroopa Komisjoni menetlust ja ametlikku otsust või 6- kuuse ooteperioodi (ing kl standstill period) möödumist ilma otsuseta nagu näeb ette Direktiivi artikkel 24 (3). Samuti ei piisa sellest kui Euroopa Komisjoniga toimub konsultatsioon tubakaseaduse sätete osas üldsõnaliselt või muus kontekstis kui konkreetselt uudsed Muud suitsuvabad tubakatooted. Euroopa Komisjon viitas ka Soome suhtes tehtud 26.07.2016 otsuses nr C(2016) 4592 final9, et iga tubakatoodete tootekategooria rangemat keeldu tuleb eraldiseisvalt, konkreetselt ja detailselt põhjendada. 48. Veelgi enam jääb arusaamatuks, mille suhtes väidetav heakskiit anti. Arvestades, et väidetud Euroopa Komisjoni arvamus saadi 2015. a. seadusmuudatuse menetlemisega seoses, siis on selge, et see heakskiit ei saanud puudutada uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid, mis viidatud perioodil ega 2015. a. seadusmuudatuse raames üldse arutluse all ei olnud. 49. Viiendaks, kuigi 2015. a. seadusmuudatuse (eelnõu 753 SE) raames esitas Eesti Euroopa Komisjonile teavituse nr 2014/253/EE10, siis ei saa seda teavitust pidada ei vormiliselt ega sisuliselt Direktiivi artikkel 24 (3) alusel esitatud teavituseks. 50. Alustuseks ei väida Sotsiaalministeerium, et viidatud teavitus oleks esitatud Direktiivi artikkel 24 (3) alusel. 51. Lisaks ei saanud see teavitus olla ka olemuselt Direktiivi artikkel 24 (3) alusel esitatud teavitus, sest ei 2015. a. seadusmuudatus ega viidatud teavitus ei puudutanud erandi küsimist Direktiivi regulatsioonist ega uudseid Muid suitsuvabasid tubakatooteid. Seega ei saanud Euroopa Komisjon nendele toodetele kohalduvat rangemat keeldu ka keelata ega lubada. 52. Täiendavalt ei olnud viidatud teavitus Direktiivi artikkel 24 (3) alusel esitatud teavitus, sest (i) teavitusest enesest nähtub, et see ei esitatud Direktiivi alusel, vaid direktiivi 98/34/EÜ alusel11, (ii) ka eelnõu 753 SE seletuskirja lk 3 selgitatakse „Eelnõust on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi lepinguriike, sest see sisaldab tehnilisi norme“, (iii) teavituses või eelnõus puuduvad mistahes põhjendused või viited uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodetega seoses - vaidlusaluseid tooteid ei mainita eelnõus ega teavituses üldse, rääkimata Direktiivi Artikkel 24 (3) alusel nõutavate põhjenduste esitamisest, (iv) teavitusele on rakendatud kolmekuulist ooteperioodi (ing kl standstill period), Direktiivi artikkel 24 (3) alusel esitatud teavitustele kohaldub aga kohustuslikult kuuekuuline ooteperiood ning (v) Eestit ei ole loetletud ka Direktiivi alusel erandit taotlenud liikmesriikide nimekirjas, st kõik korrektse teavituse esitanud riigid on loetletud Euroopa Komisjoni kodulehel, kuid Eestit nende seas ei ole (vt ülal punkt 26). 53. Kokkuvõtteks ei muuda Sotsiaalministeeriumi hinnang asjaolu, et kehtiv TubS on uudsete Muude suitsuvabade tubakatoodete osas Direktiiviga vastuolus ning seda tuleb muuta. Eelnõusse tehtavad täiendused on ära toodud õigusliku analüüsi Lisas 1. 9 Kättesaadav: http://ec.europa.eu/health//sites/health/files/tobacco/docs/2016_4592_en.pdf 10 Eesti riigi poolt 02.06.2014 esitatud teavitus nr 2014/253/EE. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/en/search/?trisaction=search.detail&year=2014&num=253. 11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord. ELT 204, 21/07/1998, lk 0037 – 0048. 10 LEXTAL Mistahes täiendavate küsimuste korral palun pöörduge allakirjutanute poole. Lugupidamisega /Digitaalselt allkirjastatud/ /Digitaalselt allkirjastatud/ Margus Reiland Ants Karu vandeadvokaat vandeadvokaat 11 LEXTAL Lisa 1 Muudatusettepanekud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE) juurde Tubakaseaduse Direktiiviga kooskõlla viimiseks tuleks täiendada eelnõu 357 SE § 1 alljärgnevalt, tehes tubakaseadusesse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib tubakatoote, väljaarvatud sigarettide ja sigarettideks keeratava suitsetamistubaka puhul, müügipakendil ja rühmapakendil esitada kleebistel. Kleebise kasutamine on kohustuslik siis, kui eelnimetatud tubakatoote rühmapakendiks on vaid läbipaistev ümbris. Kleebis kinnitatakse nii, et seda ei ole võimalik pakendit kahjustamata eemaldada. Kleebisel esitatud tekst peab olema kulumiskindel.“ Selgitus: Käesolev muudatus seondub vajadusega laiendada kehtiva tubakaseaduse § 12 lõiget 5 ka uudsetele Muudele suitsuvabadele tubakatoodetele võrdselt teiste tubakatoodetega nagu seda näeb ette Direktiiv. 2) paragrahvi § 13 pealkirja ja lõike 1 sõnastus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused (1) Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused jagunevad terviseohu üldhoiatusteks, terviseohu lisateabeks ja terviseohu ühendhoiatusteks.“; Selgitus: Direktiivi artiklite 8 - 12 kohaselt on terviseohu hoiatused suitsetatavatel tubakatoodetel ja suitsuvabadel tubakatoodetel erinevad. Tubakaseaduse §-s 13 sätestatud hoiatused kohalduvad Direktiivist tulenevalt ainult suitsetatavatele tubakatoodetele, kuid neid on kehtivas tubakaseaduses kohaldatud kõikide tubakatoodete suhtes. Seega tuleb kehtiva tubakaseaduse §-i 13 muuta nõnda, et see reguleeriks ainult suitsetavaid tubakatooteid. 3) paragrahvi 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus (1) Suitsuvaba tubakatoote igale müügipakendile ja igale rühmapakendile kantakse järgmine terviseohu hoiatus: „See tubakatoode kahjustab sinu tervist ja tekitab sõltuvust.” (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud terviseohu hoiatus peab vastama käesoleva seaduse paragrahv 16 lõike 6, 10, 11 ja 12 sätestatud tingimustele. (3) Lisaks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud terviseohu hoiatus: 1) olema paigutatud risttahukakujulistel pakenditel ja mistahes rühmapakenditel paralleelselt müügipakendi või rühmapakendi külgservaga. Terviseohu hoiatuse tekst 12 LEXTAL peab olema paigutatud paralleelselt põhilise tekstiga pinnal, mis on nende hoiatuste jaoks ette nähtud; 2) olema paigutatud müügipakendi ja iga rühmapakendi kahele kõige suuremale pinnale; 3) katma 30 protsenti müügipakendi ja iga rühmapakendi vastavast pinnast.“; Selgitus: Muudatus on vajalik Direktiivi artikkel 12 korrektseks ülevõtmiseks. 4) paragrahvi 24 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Suitsuvaba tubakatoote käitlemine on keelatud, välja arvatud suitsuvaba tubakatoote ladustamine ärilisel eesmärgil käitatava sellise laeva pardal, mis suundub riiki või lähtub riigist, kus laeval ladustatava suitsuvaba tubakatoote müük on lubatud või kui suitsuvaba tubakatoode on käsitletav uudse tubakatootena käesoleva seaduse § 3 lõige 5 alusel.“ Selgitus: Kehtiv tubakaseaduse § 24 keelab mistahes suitsuvabade tubakatoodete käitlemise, sealhulgas suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka (snus), nuusktubaka (snuff) ja närimistubaka käitlemise. Tubakaseaduse § 24 on kehtestatud vana tubakadirektiivi arvestades ning pidades silmas suukaudset, närimis- ja nuusktubakat. Nende tootegruppide osas jääb käitlemise keeld kehtima, kuid kehtiv tubakaseaduse § 24 ei arvesta, et uus tubakadirektiiv toob sisse uue tubakatoodete kategooria, s.o uudsed tubakatooted, mis võivad olla muud suitsuvabad tubakatooted ja mille käitlemist tuleb direktiivi alusel nõuete järgimisel lubada. Seega vajab tubakaseaduse § 24 muutmist ainult nende suitsuvabade tubakatoodete segmendi osas, (a) mis ei ole suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, närimistubakas ega nuusktubakas (ehk mida võib määratleda „muu suitsuvaba tubakatootena“) ja (b) mis on Direktiivi alusel käsitletav uudse tubakatootena. Lisaks ei ole uudsete muude suitsuvabade tubakatoodete keelamine põhjendatud, sest see põhjustab suvalist ja ebavõrdset kohtlemist võrreldes traditsiooniliste toodetega, teiste uudsete tubakatoodetega (nt suitsetatavad uudsed tubakatooted) ja e- sigarettidega (mis on uudsetele muudele suitsuvabadele toodetele analoogsed tooted ning mida Direktiiv ja kehtiv tubakaseadus käidelda lubab). TubS § 101 kohaselt tuleb ka muude suitsuvabade tubakatoodete puhul, mis on uudsed tubakatooted, arvestada uudsetest tubakatoodetest teavitamise nõuetega. Samuti tuleb arvestada muude nõuetega, mis kohalduvad uudsete muude suitsuvabade tubakatoodete käitlemisele. 13 Toomas Vitsut Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon E-post: [email protected] 10 . mai 2018 Direktiivi 2014/40 ülevõtmine uudsete tubakatoodete osas Lugupeetud Toomas Vitsut Pöördun Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poole eesmärgiga juhtida tähelepanu asjaolule, et direktiiv 2014/40/EL on Eesti õigusesse osaliselt jätkuvalt üle võtmata. Direktiiv on üle võtmata osas, mis puudutab direktiiviga loodud kategooriat „uudsed tubakatooted“ ja täpsemalt suitsuvabasid uudseid tubakatooteid. D irektiiviga 2014/40/EL on loodud uus tootekategooria, „uudsed tubakatooted“, mis hõlma b endas varasemast erinevaid tubakatooteid, sealhulgas nii suitsetatavaid kui ka suitsuvabasid uudseid tubaka tooteid. Direktiiv lubab kõikide uudsete tubakatoodete käitlemist, sealhulgas nii suitsetatavate kui ka suitsuvabade uudsete tubakatoodete käitlemist ning reguleerib nendele toodetele kehtestatud nõudeid. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Eesti ja Malta on viidatud direktiivi üle võtnud ning võimaldavad oma riigisises te õigusaktide kaudu kõikide uudsete tubakatoodete käitlemist . Eesti õigusesse on d irektiiv üle võetud küll osas, mis võimaldab suitsetatavate uudsete tubakatoodete käitlemist, kuid on jäetud üle võtmata osas, mis puudutab suits uvabade uudsete tubakatoodete käitlemist. Seega on direktiivi ülevõtmata jätmise tulemusel Eestis hetkel keelatud terve tootekategooria (uudsed tubakatooted, mis on suitsuvabad) käitlemine, kuigi direktiiv uudsete tubakatoodete (nii suitsetatavate kui ka suitsuvabade) toodete käitlemist lubab. Direktiivi 2014/40/EL osalist ülevõtmata jätmist on põhjalikumalt kirjeldatud advokaadibüroo Lextal 3. märtsi 2017 õiguslikus analüüsis (Lisa 1). Küsimust on analüüsinud ka Riigikogu õigus teenistus , kelle 14. märtsi 2017 arvamus kinnitab samuti, et direktiiv on Eesti õigusesse üle võtmata (Lisa 2). Nimetatud arvamused pärinevad enam kui aasta tagusest ajast, kuid vahepeal ei ole endiselt viidud Eesti seadustesse vajalikke muudatusi Eesti õiguse kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusega. Liikmesriigid kohustusid nimetatud direktiiv i üle võtma juba 20. maiks 2016. Arvestades, et hetkel on ette valmistamisel tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, on oluline arvestada eelnõu koostamisel ka Eesti õiguse kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusega uudsete tubakatoodete osas. Kuna mulle ei ole teada, kas praegu ettevalmistatavas eelnõus on sellega juba arvestatud, juhin tähelepanu teema olulisusele. Direktiivis 2014/40/EL sätestatud uudsete tubakatoodete reguleerimine on nii Eesti riigisisene kui ka Euroopa Liidu õiguse küsimus, mis puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala. Esiteks kuulub tubakatoodete küsimus oma põhiolemuselt sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse (tervisevaldkond) . Lisaks on maksustamise küsimuste tõttu olemas tihe puutumus ka rahandusministeeriumi valitsemisalaga (maksu- ja tollipoliitika valdkond ) ning õigusloome osas justiitsministeeriumiga (õiguspoliitika valdkond) . Austusega /digiallkirjastatud/ Jüri Raidla vandeadvokaat Philip Morris Eesti Osaühing esindaja Euroopa Liidu asjade kornisjon RIIGIKOGU Pr Mans Jesse Sotsiaalministeerium Pr Kai Härmand 18.05.2018 nr 1-6/18-69/2 Justiitsministeerium Hr Dmitri Jegorov Rahandusministeerium Direktiivi 20 14/40 ülevötmine uudsete tubakatoodete osas Lugupeetud asekantsler Riigikogu EL asjade komisjoni poole on pöördunud Ellex Raidla Advokaadibtiroo OU, kes juhtis komisjoni tahelepanu sellele, et direktiiv 2014/40/EL on Eesti oigusesse osaliselt üle vötmata. Nende sönul on direktiiv tile vötmata osas, mis puudutab direktiiviga loodud kategooriat ,,uudsed tubakatooted” ja tapsemalt suitsuvabasid uudseid tubakatooteid. Tapsemah, kehtiv Tubakaseaduse § 24 keelab suitsuvabade tubakatoodete käitlemise, kuigi direktiivi uudsete tubakatoodete (nii suitsetavate kui ka suitsuvabade) toodete käitlemist lubab. Pöördun Teie poole, et saada Teie seisukoht väidete osas, mis puudutavad direktiivi mittetäielikku ülevötmist. Kas Teie hinnangul on direktiiv täielikult üle vöetud ning kui ei ole, siis millised sammud on plaanis, et direktiiv täielikult üle vötta? Palun Teie vastust vöimalusel 4. juuniks 2018. Lugupidamisega Toomas Esimees Lisad: 1. 622718_ol.bdoc 2. Lisa 1 Lextal arvamus.pdf - 3. Lisa 2 Riigikogu oigustalituse arvamus.docx - Piret Valler 631 6463, [email protected] RHOIKOGU Lossi plats Ia, 1. +372 631 6331 rilgikoguee 15165, Tallinu F. +372 631 6334
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel