Meie 14.09.2017 nr 1.5-2/3544
VOLIKIRI
Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952), asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mille
esindajana tegutsevad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja tervise- ja tööminister Jevgeni
Ossinovski, volitab õigusosakonna juhatajat Helen Trallat (isikukood 47908032219)
esindama Sotsiaalministeeriumit kõigis põhiseaduslikkuse järelevalve ning tsiviil- ja
halduskohtu asjades.
Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni 31. detsembrini 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Jevgeni Ossinovski
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister
Kristiina Kaasik 6269 336
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Tartu Halduskohus Teie 17.05.2018 nr 3-18-941/
[email protected] Meie 18.05.2018 nr 1.2-4/1694-2
Kalevi 1
51010, Tartu Tartu maakond
Sotsiaalministeeriumi vastus kohtunõudele
asjas 3-18-941
Lugupeetud kohtunik Sirje Kaljumäe
Esitame vastavalt Tartu Halduskohtu 17.05.2018 kohtunõudele asjas 3-18-941
informatsiooni AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava osas ning lisame vastusele
juurde ka kohtu palutud sotsiaalministri 21.08.2008 määruse nr 46 „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ seletuskirja.
Kohtunõude punktis 3 on märgitud, et AS Valga Haigla volitatud esindaja teatas kohtule
16.05.2018 vastuses, et AS Valga Haigla funktsionaalne arengukava on projektijärgus,
mistõttu vastustajal ei ole võimalik esitada kohtule arengukava. Esindaja väitel on
ministeerium esitanud arengukava projekti AS Valga Haigla enamusaktsionär SA-le Tartu
Ülikooli Kliinikum seisukoha kujundamiseks ning palunud projekti osas tagasisidet. Seega
toimub poolte vahel alles arengukava projekti arutelu ning AS Valga Haigla ei pea
võimalikuks arengukava projekti väljastamist kaebajatele.
Haiglate funktsionaalsete arengukavade koostamist ja kinnitamist reguleerib sotsiaalministri
31.12.2001 määrus nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti
meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“.
Määruse § 5 kohaselt moodustatakse haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks
ning selle kohta arvamuse koostamiseks ministri käskkirjaga komisjon. Komisjoni ettepaneku
põhjal kinnitab minister haigla funktsionaalse arengukava. Sama määruse § 171 kohaselt
esitatakse haigla funktsionaalne arengukava komisjonile läbivaatamiseks kahes etapis.
Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava esimene
etapp koostamisel, kuid AS Valga Haigla ei ole käesolevaks hetkeks esitanud kinnitatud
versiooni ministeeriumi juures tegutsevale komisjonile menetlemiseks. Samuti ei ole AS
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Valga Haigla esitanud Sotsiaalministeeriumile varasemalt funktsionaalse arengukava
esimese etapi projekti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
Õigusosakonna juhataja
Lisad:
1. Sotsiaalministri 21.08.2008 määruse nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja
ravijärjekorra pidamise nõuded“ seletuskiri
2. Volikiri kohtus esindamiseks
Ebe Sarapuu 626 9337
[email protected]
SELETUSKIRI
sotsiaalministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise
nõuded“ eelnõu juurde
I Sissejuhatus
Sotsiaalministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“
eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ § 56 lg 1
punkti 4 alusel kooskõlas § 66³ lõigetega 1 ja 2.
Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2007-2011, mille
tervisepoliitika elluviimiseks on Riigikogu 20. detsembril 2007. a vastu võtnud „Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ (RT I 2008, 3, 22).
1. septembril 2008.a jõustuva seadusega loodi alused tervise infosüsteemi loomiseks ja
rakendamiseks.
2004. aastal algatas Sotsiaalministeerium tervishoiusüsteemi efektiivsema korralduse ja
patsiendikesksuse suurendamise huvides projektid “Digitaalne terviselugu”, “Digipildid”,
“Digitaalne ravijärjekorra registratuur” ja “Digiretsept”. Nende projektide algatamise eesmärk oli
luua riiklik tervise infosüsteem, mis tagab tervishoiuteenuste parema korralduse ja patsiendile
parema teenuse kättesaadavuse. Nimetatud projektide (e-tervise projektid) rakendamine on
seotud Riigi IT koosvõime raamistiku punkti 6.2.5 Sotsiaalministeeriumi vastutusalas e-tervise
projektide elluviimise ja Eesti infoühiskonna arengukava 2010 eelnõu meetmega nr 6, mis näeb
ette ühtse riikliku tervise infosüsteemi loomise ja vastavate teenuste osutamise.
Ülalnimetatud projektide käivitumisega tagatakse patsientidele parema juurdepääsu tagamine
raviasutuste registratuuridele, luuakse digitaalne süsteem andmete töötlemiseks ja järjekordade
kohta informatsiooni saamiseks. See hoiab käivitudes kokku nii inim-, aja- kui raharessurssi.
Määruse eelnõus sätestatakse süsteem, mis võimaldab raviressursi efektiivsemalt kasutada.
Tervishoiuteenuse osutajale ja patsiendile luuakse läbi keskse portaali vastuvõtule ja uuringule
aja broneerimise ja teenuse tellimise võimalus. Seejuures otsustab teenuse osutaja, millise
ressursi ta välja annab ja soovi korral kellele.
Üldised nõuded ravijärjekorra pikkuse ning ravimahtude kohta reguleeritakse Ravikindlustuse
seadusega ning vastavalt Eesti Haigekassa nõukogu poolt otsustatud järjekorra pikkused
teenustele. Teenuste mahud tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate lepingute osas lepitakse
kokku Eesti Haigekassaga, kelle ülesandeks on jälgida ravikättesaadavuse nõuete täitmist ning
see pole käesoleva määruse reguleerimisala.
Üleriigilise digitaalse tervishoiuteenuste ravijärjekorra loomise eesmärgiks on patsiendi mugavam
teenindamine. Patsient saab valida erinevate raviasutuste vahel enda jaoks sobivaima
vastuvõtuaja ja –koha, seda vajadusel muuta või tühistada.
Digitaalse ravijärjekorra süsteem saab rakenduda järkjärguliselt, vastavalt tervishoiuteenuse
osutajate infotehnoloogilisele suutlikkusele.
Eelnõuga luuakse olemasolevate ravijärjekorra pidamise võimaluste kõrvale digitaalse
ravijärjekorra pidamise alused:
- et arvestada tervishoiuteenuse osutajate rahaliste võimalustega paindlikult;
- et kujundada üleminek digiregistratuurile sujuvalt ning mõistliku aja jooksul järk-järguliselt;
- et alustada digiregistratuuri rakendamist esmalt ambulatoorse tervishoiuteenuse
osutamiseks;
- et tagada alates 1. septembrist 2009. a üleminek digiregistratuuri kaudu ravijärjekorra
pidamisele kõigi tervishoiuteenuste, sh statsionaarse tervishoiuteenuse ja uuringute osas.
1
Eelnõu lihtsustab tervishoiuteenuse osutajate raviressursside ja ravijärjekordade kohta
informatsiooni kogumist riiklikuks planeerimiseks ning ravijärjekordade juhtimiseks. Eelnõu
võimaldab jälgida aja broneeringute tegelikku kasutamist ning saada reaalajas ülevaade
ravijärjekordade tegelikust pikkusest erialade, tervishoiuasutuste, ja arstide ning teiste
tervishoiuressursside (näiteks seadmete) lõikes.
Eelnõuga sätestatakse tsentraalselt hallatav digiregistratuuri süsteem, mis võimaldab patsiendil ja
arstil vaadelda raviarstide vastuvõtuaegasid ning broneerida ja tühistada broneeringuid. Loodav
digiregistratuuri infosüsteem ei vaheta välja hetkel meditsiiniasutustes kasutusel olevaid
süsteeme.
Eelnõuga kavandatakse tervise infosüsteemi standardite ja andmevahetusformaatide (lähtuvad
HL7 v3 standardist) kasutuselevõtt, mis on vajalikud digiregistratuuris vabade raviressursside
broneerimiseks, näiteks ambulatoorsele vastuvõtule, uuringule, protseduurile või analüüside
tegemiseks. HL7 (Health Level Seven) on enim kasutatav rahvusvaheline meditsiiniinformatsiooni
edastamise standard infosüsteemidele. Standardi ametlik veebiaadress on www.hl7.org.
Kõik digitaalselt vahetatavate sõnumite ning nende andmekoosseisude standardid koos
kasutusjuhenditega on publitseeritud E-tervise Sihtasutuse kodulehel http:/www.pub.e-tervis.ee.
Kõik tervishoiuteenuse osutajatele vajalik info e-tervise rakendamiseks on kättesaadav E-tervise
Sihtasutuse kodulehel www.e-tervis.ee , et vajalikku infot saada ühest kohast kõikidele, kellele
see on kohustuslik. Sama informatsioon avaldatakse riigi infosüsteemi haldussüsteemi veebilehe
aadressil https://riha.eesti.ee/riha kooskõlas „Avaliku teabe seaduses“ ja seaduse § 433 lõike 5,
§ 437 lõike1 ning § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008.
a määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ (RT I 2008, 12, 84) sätestatud nõuetega.
Eelnõu rakendamiseks vajaminevad standardid on välja töötatud ning pilooditud
Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate
projektide eelarvest ning nimetatud projektide käigus juurutatud piloothaiglates.
Veebipõhine digiregistratuur on integreeritud tervise infosüsteemi portaalidesse ja on kasutajale
alates 1.septembrist 2008.a kättesaadav ka läbi riigiportaali veebiaadressilt: http://www.eesti.ee
Edaspidi on võimalik tsentraalselt kogutava ravijärjekordade broneeringuinfo alusel hakata
koguma riiklikku statistikat ravijärjekordade ja raviaegade kasutuse kohta. Kui süsteem rakendub
tervikuna aastast 2010, on võimalik aasta hiljem olemasolevad paralleelsed aruanded
Haigekassale ning Sotsiaalministeeriumile lõpetada ning sellega seoses vähendada
tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust.
Digitaalne üleriigiline ravijärjekord ning digiregistratuuri kaudu erinevate aruannete jm teenuste
väljaarendamine on üks osa Tervise infosüsteemil (edaspidi TIS) väljaarendatavate teenuste
paketist.
Eelnõu väljatöötamisel osalesid:
1. Kaja Kuivjõgi – Sotsiaalministeeriumi E-tervise juht (Kaja.Kuivjõ
[email protected]; 626 9160);
2. Kersti Berendsen-Koržets – Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
(Kersti.Berendsen-Korž
[email protected]; 626 9335);
3. Helen Trelin – Sotsiaalministeerium tervishoiuosakonna nõunik (
[email protected]; 626
9130);
4. Laine Peedu – Sotsiaalministeerium e-tervise osakonna nõunik (
[email protected]; 626
9133);
5. Madis Tiik - Eesti E-tervise Sihtasutusest , (
[email protected]);
6. Valdo Praust - Eesti E-tervise Sihtasutusest , (
[email protected]);
7. Oliver Lillepruun - Eesti E-tervise Sihtasutusest ,(
[email protected]);
8. Ants Nõmper - Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid, (
[email protected]);
9. Lembit Pirn - AS Cybernetica, (
[email protected]);
10. Ants Viederfeld - MICROLINK Eesti, (
[email protected]);
11. Rein Kull - AS Medisoft, (
[email protected]);
12. Artur Novek – AS Medisoft (
[email protected]);
13. Kalev Karu – AS Medicum (
[email protected]);
2
14. Mari Mathiesen - Eesti Haigekassa, (
[email protected]);
15. Helvi Tarien – Eesti Haigekassa, (
[email protected]);
16. Vaike Näripea – Eesti Haigekassa, (
[email protected]);
17. Ragnar Kass – Eesti Haigekassa, (
[email protected]);
Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. Eelnõule ei ole tehtud keelelist korrektuuri.
II Määruse eesmärk
Eelnõu antakse välja „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ § 56 lõike 1 punkt 4 alusel ja
sellega kehtestatakse nõuded tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja ravijärjekordade pidamisele.
Arvestades õiguskorras tehtud muudatuste ja üleminekuga tervise infosüsteemi rakendamisele
alates 1. septembrist 2008. a on eelnõu väljatöötamise eesmärk lisaks olemasolevatele
ravijärjekorra pidamise võimalustele luua alused ravijärjekorra pidamiseks tervise infosüsteemi
kaudu digiregistratuuris.
Digiregistratuuris ravijärjekorra pidamine toimuks järgmiste eesmärkide kohaselt:
Tervishoiuteenuse osutaja (raviasutus) pakub välja oma vastuvõtugraafikute andmed
(nimetatakse esimese vaba aja indikatsiooniks) ja võtab vastu ning aktsepteerib saatekirju,
broneeringuid ja broneeringu muudatusi ning saadab uuringuvastuse uuringu tellinud arstile.
Muudab vajadusel ressursi vaba ja kasutatud aja kirjeldust (näit. arsti haigestumise korral) ja
muudab broneeringuid.
Patsient broneerib arsti vastuvõtuaja endale või eestkostetavale üle digiregistratuuri. Broneeringut
saab teostada ainult saatelehe olemasolu korral saatelehtede keskuses (juhul kui vastava arsti
juurde pääsemiseks on suunamine vajalik). Patsient saab vähese vaevaga ja kiiresti leida endale
sobiva vastuvõtuaja vajaliku tervishoiuteenuse osas.
Arst broneerib patsiendile vastuvõtuaja üle digiregistratuuri ja saadab saatekirju.
Haigekassa ja Sotsiaalministeerium saavad analüüsida järjekordade pikkust erinevate
tervishoiuteenuse osutajate juures ja selle põhjuseid ning saavad regulaarselt ravijärjekordade
kohta aruandeid.
Seoses patsiendile loodava võimalusega broneerida oma vastuvõtuaega digitaalselt ja vajadusel
seda muuta või tühistada, peaksid vähenema juhud, kus broneeritud vastuvõtuaeg jääb
kasutamata, kuna patsient ei ilmu kohale. Sellega peaksid lühenema ravijärjekorrad ja
ressursikasutus muutub efektiivsemaks. Digiregistratuuri kogunev statistiline informatsioon on
sisendiks riigile tervishoiu korraldamiseks vajalike otsuste tegemiseks ja raviressursi paremaks
juhtimiseks.
Hetkel puudub Eestis ühtne üleriigiline digitaalne süsteem, mis teeks patsiendile, arstile ja teistele
osapooltele tervishoiuteenuse osutajate juurde ravijärjekorda broneerimise kättesaadavaks
digitaalselt ja ühe süsteemi kaudu sõltumata tervishoiuteenuse osutajast. Paljud innovaatilised
tervishoiuteenuse osutajad pakuvad ravijärjekorda registreerimist üle Interneti oma veebilehe
kaudu, kuid praeguseni puuduvad sellele ühtsed nõuded. Samuti ei võimalda paljude
tervishoiuasutuste infotehnoloogilised lahendused patsiendil ise sobivat aega broneerida ning
veebipõhiselt informatsiooni saada.
Edaspidi on otstarbekas luua Eestis tsentraalne üleriigiline digitaalne ravijärjekord, mis hõlmab
kõiki Eesti tervishoiuteenuse osutajaid ja annab ülevaate raviressurssidest ning selle otstarbekast
kasutamisest üle kogu riigi ühte veebiportaali kasutades. Üleminek ravijärjekorra pidamiseks
digiregistratuuri kaudu on eelnõuga kavandatud järk-järgulisena.
III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.
3
Eelnõu § 1 on üldsäte, mis selgitab määruse eesmärgi.
Eelnõuga kehtestatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded.
Kehtivas õiguskorras on „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ § 56 lõike 1 punkti 4 alusel
kehtestatud sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrus nr 84 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse
nõuded“ (RTL 2004, 90, 1413; 2007, 20, 346), mis sätestab nõuded teenuste kättesaadavusele,
kuid mis volitusnormi ületades esitab ka nõuded ravijärjekorra pidamisele.
Käesoleva eelnõuga korrastatakse see õiguslik vastuolu ja kooskõlas jõustuva seadusega
sätestatakse ravijärjekorra pidamise regulatsioon. Samuti ei ole eelnõus peetud sobivaks
reguleerida tervishoiuteenuste piirkondliku kättesaadavusega seotud küsimusi analoogselt
kehtiva ministri määrusega. Teenuste vaba liikumise ning ettevõtlusvabaduse kontekstis ei ole
õigustatud teenuste osutamisele regionaalsete või piirkondlike kitsenduste seadmine ministri
määruse tasandil omamata selleks „Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest” (TTKS)
tulenevat selget volitust.
Eelnõu § 2 esitatakse mõisted, mida antud eelnõus kasutatakse.
Mõistete sõnastamisel on järgitud kehtivat määrust ja õiguskorras kasutusel olevat terminoloogiat
koos mõningate uuendustega.
Tervishoiuteenuse kättesaadavus on vajamineva vältimatu abi, üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi,
sealhulgas hambaarstiabi ja õendusabi õigeaegne ning kvaliteetne tagamine patsiendile, lähtuvalt
tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest, tervishoiuteenuse osutaja erialasest pädevusest ja
raviressursi olemasolust.
Ravijärjekord on tervishoiuteenuse saamist ootavate isikute järjekord, mida peetakse kas
tervishoiuteenuse osutaja poolt peetavas registratuuris või tervise infosüsteemi digiregistratuuris.
Uute terminitena on esitatud „digiregistratuuri“ ja „raviressurssi“ mõiste.
Digiregistratuur on keskkond, mille kaudu saab patsient või tervishoiuteenuse osutaja esitada
digitaalselt päringuid tervishoiuteenuse osutamiseks vaba raviressurssi kohta ja broneerida aegu
tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.
Selgituseks, et digiregistratuuri portaal on digitaalse terviseloo veebiportaali integreeritud
kodanikuportaali autentimise raamistikku kasutav turvaline veebipõhine keskkond, milles peab
koheselt kajastuma registreerumine ravijärjekorda.
Broneerimise hetkel on tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidest läbi digiregistratuuri
patsiendile kättesaadavad arsti vastuvõtuajad (kuupäev/kellaaeg, ruumi number, vastuvõtuaja
pikkus, vabad, broneeritud ning hõivatud vastuvõtuajad) sõltuvalt broneerija õigustest.
Peale tervise infosüsteemi rakendamist ja alates 1. septembrist 2008. a ühtsetele nõuetele
üleminekut algab ka parima praktika ühtlustumise protsess erinevate teenuse osutajate
registratuuride vahel. See võimaldab jagada parimat kogemust ning ühtlustada registratuuride töö
kvaliteeti ning standardit. See omakorda loob eeldused edaspidi ülemineku täielikult digitaalsele
broneeringusüsteemile analoogiliselt ülemaailmsete lennupiletite broneerimissüsteemidele, kus
vabade ressursside infovahetus erinevate süsteemide vahel pole kasutajale enam adutav.
Raviressurss on tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik tervishoiutöötaja ajaline ja koguseline
tööpanus. Mõiste sisustamisel on järgitud „Meditsiinisõnastikus“ (2. uuendatud trükk, 2004. a., lk
646) avaldatud määratlust.
Eelnõu § 3 määratleb tervishoiuteenuse kättesaadavuse üldnõuded.
Üldnõudena võib tervishoiuteenuse osutamine ravijärjekorra alusel toimuda juhul, kui teenuse
osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning kui teenuse osutamise
edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei
mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi.
Ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja
jooksul vastavalt tervishoiuteenuse osutajate raviressursi võimalustele.
4
Ravijärjekord ei tohi erialati ületada „Ravikindlustuse seaduse“ § 38 lõike 3 alusel Eesti
Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkusi.
Patsiendile pakutakse välja ravijärjekorda registreerimisel välja konkreetne ressurss (konkreetse
arsti vastuvõtt, uuringud, analüüsid) ja patsient saab valida enda jaoks sobiva vastuvõtuaja.
Vastuvõtuaega on võimalik valida kas suunava arsti juures või digiregistratuuri kaudu.
Arsti vastuvõtuaja broneerimiseks määrab patsient talle vajaliku arsti eriala ning muud
lisatingimused (aeg, koht, tervishoiuteenuse osutaja).
Erialadel, kus nõutakse saatekirja olemasolu, kontrollitakse tervise infosüsteemi kaudu eelnevalt
elektroonilise saatekirja olemasolu. Saatekiri võib olla esmane, korduv või perioodiline (näiteks
vähieelse seisundi monitoorimine iga poole aasta tagant).
Sama esmase saatekirjaga saab digiregistratuuris registreeruda ühe korra. Kui patsient näiteks
helistab aja broneerimiseks, märgitakse saatekiri kasutatuks teenuse osutaja poolt. Saatekirja
vabastamine toimub kokkulepitud tingimustel. Korduvpöördumiste haldamise töökorraldus
täpsustatakse analüüsi käigus.
Eelnõuga peab tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas olema patsiendile nähtavale kohale välja
pandud vajalik teave:
1) vastuvõtuaegade info erialade kaupa;
2) väljaspool vastuvõtuaega vältimatu abi vajadusel lähima vältimatut abi ööpäevaringselt
osutava tervishoiuteenuse osutaja kontaktandmed;
3) tervishoiuteenuse kättesaadavusega rahulolematuse ja ettepanekute puhul peavad kaebuse ja
ettepanekute esitamise kohtadena olema märgitud tervishoiuteenuse osutaja, Eesti Haigekassa
piirkondliku osakonna ning maavanema ja Tervishoiuameti kontaktandmed.
4) “Ravikindlustuse seaduse” § 38 lõike 3 alusel Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud
ravijärjekordade maksimumpikkused tervishoiuteenuse osutaja juures.
Eelnõu § 4 sätestab vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded.
Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi ning kohalikus haiglas, üldhaiglas, keskhaiglas ja
piirkondlikus haiglas erakorralise meditsiini osakond.
Kiirabibrigaadi pidaja peab tagama teenuse kättesaadavuse ööpäevaringselt. Kiirabi piirkondliku
kättesaadavuse, sealhulgas teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide
jaotumise teeninduspiirkondade lõikes kinnitab lähtudes järgmistest põhimõtetest:
- piirkonnas, mille rahvastikuregistri andmete kohane elanike keskmine asustustihedus on alla 20
elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 15 000 kuni 20 000 elaniku kohta;
- teeninduspiirkonnas, mille rahvastikuregistri andmete kohane keskmine asustustihedus on üle-
20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 30 000 kuni 35 000 elaniku kohta.
Hiiu- ja Saare maakondades lähtutakse kiirabi kättesaadavuse tagamisel saarte eripärast. Hiiu
maakonnas peab olema 1 ja Saare maakonnas 3 kiirabibrigaadi.
Eelnõu § 5 määratleb ravijärjekorra pidamise nõuded.
Eelnõu võimaldab tervishoiuteenuse osutajal pidada ravijärjekorda paberkandjal või
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis või digiregistratuuris.
Ravijärjekorda saab registreeruda kas tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas või telefoni või e-
posti või Interneti vahendusel tervishoiuteenuse osutaja registratuuris või tervise infosüsteemi
vahendusel digiregistratuuris.
Antud lähenemine võimaldab teenuse osutajal paindlikult üle minna digiregistratuuri nõuetele.
Tervishoiuteenuse osutaja peab tegevuskohas tagama selle, et patsiendil on võimalik
ravijärjekorda registreeruda kõigil tööpäevadel ajavahemikus kella 9.00–17.00. Eelnõu kohaselt
5
on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud esimesel pöördumisel registreerima nimetatud
ajavahemikus saabunud ravijärjekorra taotlused olenemata ravijärjekorra pikkusest ja muudest
asjaoludest. Eeskätt on silmas peetud patsiendi õigust end ravijärjekorras registreerida ja saada
ravi „Ravikindlustuse seaduse” § 38 lõike 3 alusel kinnitatud maksimaalse lubatud ravijärjekorra
piires.
Eelnõu sätestab andmete loendi, mida tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgima patsiendi
ravijärjekorda registreerimisel ning mis tuleb ravijärjekorda kanda sõltumata ravijärjekorra
pidamise viisist (paberil või elektrooniliselt):
1) patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) planeeritav vastuvõtu või hospitaliseerimise aeg;
3) planeeritava tervishoiuteenuse osutamise näidustus (diagnoos ja operatsiooni, uuringu või
protseduuri nimetus);
4) patsiendi kontaktandmed;
5) suunava arsti kontaktandmed (suunamise olemasolul);
6) patsiendi ravijärjekorda registreerimise kuupäev;
7) ravijärjekorras muudatuste tegemise (ravijärjekorras ette- või tahapoole viimise või
ravijärjekorrast väljaarvamise) kuupäev ja põhjus;
8) ravijärjekorda panemise põhjuse kood, kui ooteaeg ületab Eesti Haigekassa nõukogu poolt
kinnitatud ravijärjekorra maksimumpikkust;
9) märge, et patsienti on teavitatud ravijärjekorras muudatuste tegemisest.
Paberil peetav registratuur ja digitaalselt peetav registratuur on paratamatult erineva
detailsusega, mille tõttu käesolevas määruses pole kehtestatud kõiki tehnilisi andmevahetusega
kaasnevaid andmekoosseise, vaid nendele viidatakse läbi tehniliste standardite E-tervise
sihtasutuse publitseerimiskeskkonnas. Käesolevas seletuskirjas selgitatakse järjekorra kohta
peetavate andmete koosseisu sõltuvalt selle pidamise viisist.
Kui patsient registreeritakse ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas peab
tervishoiuteenuse osutaja andma patsiendile kirjaliku teatise, kust nähtub tervishoiuteenuse
osutamise aeg ja tervishoiuteenust osutava struktuuriüksuse või tervishoiutöötaja nimi ja telefoni
number.
Kui patsient registreeritakse ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja registratuuris
(infosüsteemis) telefoni või e-posti või Interneti teel, peab tervishoiuteenuse osutaja teatama
patsiendile telefoni või Interneti teel tervishoiuteenuse osutamise aja ja tervishoiuteenust osutava
struktuuriüksuse tervishoiutöötaja nime ja telefoni numbri.
Ravijärjekorda registreerimine digiregistratuuri kaudu ei ole ajaliselt piiratud ning see peab olema
patsiendile ja tervishoiuteenuse osutajale tagatud ööpäevaringselt ning tervishoiuteenuse osutajal
tuleb aktsepteerida digiregistratuuris peetavat ravijärjekorda.
Ravijärjekorra pidamiseks digiregistratuuris peab tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi
esitama raviressursi andmekoosseisud digitaalselt.
Andmekogude registreerimise korrale esitatavad, andmekogu tehnilise dokumentatsiooni
kooskõlastamise tingimused riigi infosüsteemide haldamise ühtsed põhimõtted, sealhulgas
andmekoosseisude avaldamise nõuded tulenevad „Avaliku teabe seadusest“ ning seaduse § 433
lõike 5, § 437 lõike1 ning § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari
2008. a määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ (RT I 2008, 12, 84) sätestatust.
Eelnõu normitehnilise märkusega antakse rakendajale viide riigi infosüsteemi veebilehele.
Tervishoiuteenuse osutaja saadab tervise infosüsteemi digiregistratuuri ravijärjekorra pidamiseks
vajaliku andmekoosseisu. Andmekoosseis moodustub 30-st erineva juhtumi tehnilisest sõnumist,
mida vahetavad omavahel tervise infosüsteem ja tervishoiuteenuse osutaja infosüsteem.
Andmekoosseis on standardiseeritud, testitud ja pilooditud ning juurutatud Euroopa Liidu projekti
6
käigus. Andmekoosseis ning andmevahetusstandard vastab rahvusvahelisele standardile HL7
versioonile 3, mida meditsiinisüsteemides tunnustatakse.
Digiregistratuuri andmekoosseisu saab jagada kolme rühma:
1) esimese vaba aja indikatsioon – need on andmed, mida tervishoiuteenuse osutaja esitab
tervise infosüsteemile indikatiivsena, et pakkuda esimese valikuna inimesele erinevate
raviasutuste võrdluseks küsitud erialal üldine indikatsioon. Indikatsioon ei tähenda
konkreetset vaba aega, vaid kokkuleppeliselt antakse indikatsiooniks neljas vaba aeg
sellel erialal. Selline kokkulepe tugineb olemasolevale statistikale ja praktikale, mis
väljendab kõige täpsemalt tegelikku ravijärjekorra pikkust vältimaks juhuslikke vabu aegu.
Näiteks esimene vaba aeg võib olla tunduvalt varem, sest see võib olla hetkel vabanenud
mõne teise broneeringu äraütlemise tõttu, kuid ei anna ülevaadet reaalsest võimalusest
saada vaba aega vastuvõtule;
2) broneeringu andmed – on andmed, mida esitatakse patsiendile broneeringu reaalseks
tegemiseks iga konkreetse vaba raviressursi kohta broneerimiseks juba valitud erialal ja
valitud tervishoiuteenuse osutaja juures;
3) kinnitatud broneeringute andmed – on andmed, mida edastatakse tsentraalsesse
infosüsteemi kõikide tehtud ning toimunud broneeringute ehk vastuvõttude või uuringute
kohta, et analüüsida ravijärjekordade pikkust üle riigi ning mis annab ülevaate
raviressursside kasutamisest erinevate näitajate lõikes (erialati, teenuseosutajate kaupa,
jms).
Allpool on toodud publitseeritud standardist väljavõttena digiregistratuuri üldised
andmekoosseisud ilma tehniliste üksikasjadeta eelpooltoodud jaotuse alusel:
1. Andmed, mida tervishoiuteenuse osutaja esitab esimese aja indikatsiooniks
Esitamise sagedus: 1 kord ööpäevas kell 5.00
Andmekoosseis:
- tervishoiuasutuse andmed
- teenus
- eriala
- haigekassa/tasuline tunnus
- esimene vaba aeg (esimene neljas vaba aeg)
2. Andmed mida tervishoiuteenuse osutaja esitab broneeringuks
Esitamise sagedus: TTO poolt osutatava ressursi muutumisel (kes, millises tegevuskohas ja
millist teenust osutab või millisel erialal toimub vastuvõtt )
Andmekoosseis:
- tervishoiuasutuse andmed
- tegevuskoha (teenuse osutamise koha) andmed
- teenus
- tervishoiutöötaja andmed tegevuskohtade lõikes (vajalik ambulatoorsete vastuvõttude ja
teenuste korral , mille puhul on võimalik aega broneerida konkreetsele tervishoiutöötajale)
- saatekirja vajadus
- haigekassa/tasuline tunnus
Peale broneeringu kinnitamist 15min jooksul edastatakse TIS-le järgmine andmekoosseis:
- tervishoiuasutuse andmed
- teenuse osutamise koha (tegevuskoha) andmed
7
- teenus
- tervishoiutöötaja andmed (kelle juurde broneeriti)
- patsiendi andmed
- haigekassa/tasuline tunnus
- broneeringu aeg
- CITO/mitte CITO tunnus
- saatekirja olemasolul viide saatekirjale
- broneerija andmed
3. Andmed mida TTO edastab toimunud vastuvõttude kohta
Esitamise sagedus: hiljemalt 24 tunni jooksul peale visiidi toimumist
Andmekoosseis:
- tervishoiuasutuse andmed
- teenuse osutamise koha (tegevuskoha) andmed
- teenus
- teenust osutanud tervishoiutöötaja andmed
- patsiendi andmed
- visiidi toimumise aeg
- juhul kui visiit toimus eelneva broneerigu ja saatekirja alusel, siis viide vastavale
broneeringule ja saatekirjale
Lisaks tervise infosüsteemi edastatavatele andmetele ja sõnumitele on tervishoiuteenuse
osutajale kohustus võtta vastu sõnumeid ja pidevat infot tervise infosüsteemist ning arvestada
sellega enda infosüsteemis. Tervishoiuteenuse osutaja peab olema võimeline töötlema
broneeringute päringuid ja nende vastuseid. Andmed, mida tervishoiuteenuse osutaja peab
saama ja töötlema kõikidel kolmel loetletud juhul tervise infosüsteemist on alljärgnevad:
- tervishoiuasutuse andmed
- teenuse osutamise koha (tegevuskoha) andmed
- teenus
- teenust osutanud tervishoiutöötaja andmed
- patsiendi andmed
- saatekiri
- saatekirja vastus
Digiregistratuuri kaudu toimub broneerimine läbi infosüsteemide omavahelise andmevahetuse.
Kui patsient soovib minna tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, valib ta endale sobiva
vastuvõtuaja ning reserveerib selle. Digiregistratuuri infosüsteem teeb päringu tervishoiuteenuse
osutaja vabade aegade olemasolu kohta tervishoiuasutustele, mis vastavad patsiendi poolt
määratud kriteeriumitele.
Järgnevalt saadab digiregistratuuri infosüsteem valitud vastuvõtuaja esitanud tervishoiuasutusele
päringu aja reserveerimiseks. Kui vastuvõtuaeg ei ole vahepeal hõivatud, siis tagastatakse
portaalile kinnitus aja reserveerimise kohta. Vastasel juhul saab portaal veateate ja palub
patsiendil päringut korrata.
Vastuvõtuaegu saab broneerida ka tervishoiuteenuse osutaja ja arsti. Arst saab broneerida
patsiendile vastuvõtuaja üle digiregistratuuri portaali. Erialadel, kus nõutakse saatekirja
olemasolu, kontrollib süsteem eelnevalt suunaja arsti poolt koostatud elektroonilise saatekirja
olemasolu.
Kui broneerimine toimub suunaja arsti juures, siis on võimalik numbri reserveerimise ajal määrata
ka patsiendi probleemi tõsidus. See on suunaja arsti eksperthinnang, mille alusel
8
Digiregistratuuris tõstetakse patsient vajadusel järjekorras ettepoole. CITO põhjus peab olema
selgelt välja toodud arsti poolt sisestatud saatelehel.
Süsteem arvestab CITO märgetega aegadel (kiireloomuline konsultatsioon).
Määruses sätestatakse ka põhimõtted vastuvõtuaegade muutmise ja tühistamise osas. Sõltumata
sellest, kas patsiendi vastuvõtuaeg on broneeritud suunaja arsti või patsiendi enda poolt, on
patsiendil võimalus vastuvõtuaega muuta või tühistada.
Vastuvõtuaja asendamisel teise arsti vastuvõtuajaga seotakse automaatselt ümber ka patsiendi
saatekiri ning sellega seotud andmed.
Kui patsient satub erakorraliselt haiglasse, siis teavitatakse automaatselt tema hetkel kehtivatest
vastuvõtuaegade broneeringutest perearsti, kes saab vastavalt vajadusele teha patsiendile
ettepaneku broneeringute muutmiseks või tühistamiseks.
Samuti nähakse ette meeldetuletuse tellimine vastuvõtuaja kohta. Patsient saab tellida telefonile
(SMS) ja/või e-mailile meeldetuletuse vastuvõtuaja saabumise kohta. Infosüsteemis on loodud
selleks SMS-ide arveldusmoodul (integreeritud kesksesse arveldusmoodulisse).
Digiregistratuuri võimaldab hallata ka selliseid teenuseid, mille puhul ei ole vaja broneerida
vastuvõtuaega (näiteks analüüside tellimine). Sellisel juhul on oluline saatelehe olemasolu
kontrollimise võimalus.
Analoogselt aja broneerimisega on võimalik muude asutuse väliselt koormatavate ressursside
(seadmed, millega läbiviidav uuring eeldab patsiendi kohaletulekut jms) kasutuse planeerimine ja
broneerimine.
Kui patsient pöördus broneeritud ajal tervishoiuteenuse osutaja poole, fikseeritakse visiidi
toimumine digiregistratuuris. Vastuvõttev terviseasutus märgib visiidi toimunuks, kui patsient on
talle reserveeritud ajal arsti juurde pöördunud. Lisaks kantakse digiregistratuuri andmetesse
lisanumbritena ka broneeringuta toimunud visiidid (arsti poolt järjekorraväliselt vastu võetud
patsiendid).
Määruse kohaselt on konsulteerival arstil võimalik läbi digiregistratuuri lisaks digitaalses
terviseloos olevale informatsioonile oma infosüsteemis kasutada ka patsiendi suunanud arsti
poolt koostatud digitaalsel saatelehel olevat informatsiooni.
Saatekirja vastusega edastatakse ka osutatud teenuste teenuskoodid (sh Haigekassa koodid).
Uuringu või konsultatsiooni vastus edastatakse digitaalse vastusena suunaja arsti infosüsteemi.
Viide visiidile eriarsti juurde või uuringule jääb ka digiloo viidaregistrisse. (digitaalselt ei edastata
mahukaid pilte jms sisaldavad uuringutulemusi, mille korral edastatakse Digitaalsesse
terviselukku Digipiltide arhiivi viide).
Nõuded meditsiinilistele ülesvõtetele ja nende arhiveerimisele kehtestatakse sotsiaalministri
määrusega.
Eelnõu § 6 sätestab ravijärjekorra aruandluse esitamise korra.
Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed
Tervishoiuametile ja Eesti Haigekassale kolme tööpäeva jooksul alates vastava nõude saamisest.
Samuti on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud Eesti Haigekassale esitama ravijärjekorra
aruande vastavalt ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.
Olemuselt ei ole tegu uute nõuetega, analoogsed nõuded on ka kehtivas määruses, mida on
rakendatud alates 2004. aastast.
Täna toimub Eesti Haigekassale aruannete esitamine iga tervishoiuteenuse osutaja poolt
vastavalt Haigekassaga sõlmitud lepingutes sätestatule. Peale digiregistratuuri täielikku
rakendumist alates 2010. aastast on võimalik kogu aruandlus asendada digiregistratuurist
9
saadava digitaalse ja automaatse aruandlusega. Seni kui süsteem rakendub ja arendatakse välja
uut digitaalset aruandesüsteemi toimib edasi senine aruandlussüsteem.
Digiregistratuuri rakendamine annab võimaluse efektiivsemalt jälgida vastuvõtuaegade tegelikku
kasutamist ja selle vastavust aruandlusele ning saada reaalajas ülevaate ravijärjekordade
tegelikust pikkusest erialade, tervishoiuasutuste ja arstide lõikes.
Eelnõu § 7 kohaselt tunnistatakse alates 01.09.2008. a kehtetuks sotsiaalministri 22. juuni 2004.
a määrus nr 84 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded” (RTL 2004, 90, 1413; 2007, 20,
346).
Eelnõu § 8 sätestatakse määruse jõustumis- ja rakendussätted.
Eelnõu jõustub 1. septembril 2008. a.
TTKS § 66³ lg 1 alusel on sotsiaalministril õigus kehtestada tervise infosüsteemile ülemineku
ajakava tervise infosüsteemi sisestatavate andmete kaupa. TTKS § 66³ lg 2 võetakse tervise
infosüsteem tervikuna kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1 jaanuaril.
Määruse § 5 lõike 2 punktis 3 ja lõigetes 7, 8 ja 9 digiregistratuuris ravijärjekorra pidamisel
sätestatud nõudeid rakendatakse järk-järguliselt:
1) ravijärjekorra pidamisele ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamiseks alates 1. jaanuarist
2009. a. ning
2) ravijärjekorra pidamisele statsionaarse tervishoiuteenuse osutamiseks alates 1. jaanuarist
2010. a.
Eelnõule on lisatud kaks normitehnilist märkust.
Märkus 1 käib eelnõu § 5 lõike 4 punkti 8 esitatud ravijärjekorda panemise põhjuse koodi kohta.
Tervishoiuteenuse osutaja kasutab ravijärjekorda panemisel järgmisi koode:
1) kood 62 – rahalise ressursi piiratus;
2) kood 63 – teenuse osutaja võimsuse puudumine;
3) kood 64 – patsiendipoolne põhjus;
4) kood 65 – teenuse osutamisega seotud põhjus;
5) kood 66 – muu põhjus.
Märkus 2 kohaselt on digiregistratuuri andmekoosseisud rakendajale kättesaadavad riigi
infosüsteemi haldussüsteemi veebilehe aadressilt htps://riha.eesti.ee/riha
IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Tervishoiuteenuste korraldamisega seotud
küsimuste otsustamise pädevus on liikmesriigi pädevuses.
V Määruse mõjud
Eelnõu vastuvõtmine annab lisavõimaluse tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule broneerida aegu
ühtset veebipõhist portaali kasutades, mistõttu väheneb vajadus külastada erinevate
tervishoiuteenuse osutajate kodulehekülgi saamaks infot osutatavate teenuste ja arstide kohta.
Kogu informatsioon kõikide raviasutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kohta on kättesaadav
ühest kohast.
Digitaalse ravijärjekorra loomine on osa kogu Eestit hõlmava TIS-i juurutamisest, mis soodustab
kaasaegsete IT lahenduste kasutamist tervishoiusektoris. Läbi määruse eelnõus sätestatud
andmekoosseisude luuakse võimalus infovahetuseks erinevate tervishoiuasutuste vahel ning
koondatakse erinevate institutsioonide andmed ühtsesse süsteemi, mis muudab
tervishoiuteenuse patsientidele paremini kättesaadavaks.
10
Määrus on suunatud kogu terviseinfo kättesaadavuse parandamisele nii tervishoiuasutustes kui
patsientide seas. Kui tervishoiusektor on seni olnud elektroonilise andmevahetuse laialdasel
kasutamisel oma töös tagasihoidlik, siis käesolev eelnõu loob patsientidele selgelt tajutava kasu
infosüsteemi kasutamisest ja lihtsustab edaspidi ka üldise tervishoiu infosüsteemi juurutamist.
Eelnõu rakendamisega prognoositav kokkuhoid:
tervishoiu teenuse osutajate ressursi efektiivsem kasutamine – sama kättesaadavuse
säilitamiseks läheb vaja vähem spetsialisti tööaega, või sama spetsialistide hulga ja tööaja
säilitamisel paraneb kättesaadavus ja kvaliteet, kuna spetsialist hakkab vähem tegelema
tema kompetentsi mittekuuluva tööga või teeb seda kiiremini, tänu kaasaegsetele IT
vahenditele;
väheneb oluliselt paberikulu tervishoius sh väheneb oluliselt ruumivajadus paberite
hoidmiseks/arhiveerimiseks, millega kaasneb positiivne keskkonnamõju;
väheneb postikulu;
Konkreetsemalt on mõjusid analüüsitud E-tervise infosüsteemi kasutuselevõtu mõju analüüsis
http://www.e-tervis.ee/images/etervise_moju_hinnang.pdf
Paljude innovaatiliste tervishoiuteenuse osutajate juurse on juba praegu raviasutuse siseselt
kasutusel digitaalne ravijärjekorda broneerimise süsteem. Üleriigiline digitaalne ravijärjekorra
broneerimiskeskkond võimaldab patsiendil mugavamalt ja väiksema ajakuluga leida endale sobiv
tervishoiuteenuse osutaja ja/või arst.
VI Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu vastuvõtmiseks vajalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks ja juurutamiseks on
taotletud ERDF struktuurifondidest 2 974 000 krooni. Eelnõu vastuvõtmine tagab
tervishoiuteenuse osutajatele, patsientidele ja teistele kasutajatele konkreetsete täiendavate e-
teenuste kättesaadavuse tervishoius.
Määruse jõustumisel rakendub üleriigiline digitaalne ravijärjekordade broneerimissüsteem, mis
võimaldab patsiendil saada infot erinevate tervishoiuteenuse osutajate võimaluste ja aegade
kohta läbi ühe infoportaali.
Patsientidel, raviarstidel ja teistel autoriseeritud tervishoiutöötajatel on ligipääs digitaalsele
süsteemile, mille kaudu saab vajadusel aegu broneerida ja järjekordade pikkusi vaadata. Kaob
vajadus eraldi külastada mitmete tervishoiuteenuse osutajate kodulehti, info on kättesaadav ühe
veebikanali kaudu.
Tsentraalne andmebaas on alati odavam, kui hajussüsteem. Määruse jõustumisel kaob tegelikult
vajadus topelt ravijärjekordade pidamiseks eraldi nii tervishoiuosutaja juures kui veebipõhises
üleriigilises digiregistratuuris, mis omakorda võimaldab 20%-list kulude optimeerimist.
Eraldi töökohti tervishoiuteenuse osutajatel pole vaja luua, sellega tervishoiuteenuse osutajatele
tööjõukulutusi ei kaasne. E-tervise Sihtasutuse töötajad hakkavad administreerima ka teisi
loodavaid meditsiinialaseid e-teenuseid (sh digipildid, meditsiinidokumentide päringud,
aegkriitiliste andmete päringud, arstiportaal, patsiendiportaal ja digitaalne ravijärjekorra
registratuur).
Digitaalsete ravijärjekorra infotehnoloogiline lahendus on üks teenus Tervise infosüsteemi
terviklahendusest. Sellest tulenevalt on digitaalse ravijärjekorra funktsionaalsuse halduskulud
integreeritud terviseinfosüsteemi tervik lahendusse. Tervishoiuteenuseosutajad saavad
liidestumise kulutused kaetud riigieelarvest ja osaliselt ravikindlustuse eelarvest vastavate
teenuste hindade IT kuludest 1-2a latentsiga sõltuvalt taotluse esitamisest Eesti Haigekassale.
11
Prognoositav ühe tervishoiuteenuse osutaja it-arendusele vajalik kulu keskmiselt ühe
originaaltarkvara kohta on ca 0,3 miljonit krooni. Eestis on kasutusel umbes 10-15 erinevat
originaaltarkvara väga erinevate kasutajate hõlmatusega (1 – 10 000). Tervishoiuteenuste ja
tervishoiuteenuseosutajate kulude korrigeerimine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse
24. septembri. 2002. a määrusele nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise
kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord”.
TTKS § 52 lg 1 p kohaselt toimub tervise infosüsteemi, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja
kulutusi tervise infosüsteemiga liidestumiseks ja andmete edastamiseks, sealhulgas ravijärjekorra
ning meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vajalike andmete edastamiseks
riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest. Sellest tulenevalt planeeritakse TIS
ülalpidamiseks vajalikud erinevad kulud riigieelarvesse.
VII Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2008. a.
Ambulatoorne ravijärjekord tehakse üleriigiliselt digiregistratuuri kaudu kättesaadavaks alates 1.
jaanuarist 2008. a.
Statsionaarne ravijärjekord ja kõik uuringutega seonduv tehakse üleriigiliselt digiregistratuuri
kaudu kättesaadavaks alates 1. jaanuarist 2009. a.
Määruse järk-järguline jõustumine on vajalik tervishoiuteenuse osutajate sisemiste
infotehnoloogiliste lahenduste erinevuse tõttu. Paljud väiksemad tervishoiuteenuse osutajad ei ole
võimelised kõiki määruse üheaegseks rakendumiseks vajalikke IT süsteeme ette antud lühikese
tähtajaga ja määruse eelnõus nõutud standarditega ühtlustama.
Seetõttu on mõistlik ja vajalik rakendada määrust etapiliselt ja jätta tervishoiuteenuse osutajatele
ambulatoorse ja statsionaarse üleriigilise digitaalse ravijärjekorra kättesaadavaks tegemise
kohustuse täitmiseks aega ressursside kirjeldamiseks, IT süsteemide ja vajalike lahenduste
kohaldamiseks määruses nõutule.
VIII Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati õigusaktide elektroonilise kooskõlastussüsteemi e-õigus kaudu kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks 20.06.2008 kirjaga nr 3.1-2/59 (Maret Maripuu) ministeeriumidele,
Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Eesti Haigekassale, Tervishoiuametile, Eesti
Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Patsientide Ühingule, Eesti Arstide Liidule
Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile.
Eesti Haigekassa esitas eelnõule märkused ja ettepanekud 04.07.2008 kirjaga nr 1-6/1062
(Hannes Danilov), mis arutati täiendavalt Haigekassa ja ministeeriumi esindajate poolt läbi
09.07.2008 toimunud kohtumisel. Märkuste ja ettepanekuga on eelnõu ja seletuskirja
redigeerimisel arvestatud.
Tervishoiuamet kooskõlastas eelnõu märkusteta 07.07.2008 ministeeriumile saadetud e mailiga
(Evi Lindmäe).
E-õiguses ettenähtud tähtajaks ministeeriumidelt ja teistelt institutsioonidelt arvamusi ja
ettepanekuid ei laekunud, mistõttu loetakse eelnõu märkusteta kooskõlastatuks.
Vastavalt Haiglate Liidu 31.07.2008 kirjale (Urmas Sule) sotsiaalministri määruse „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
kord“ eelnõu kohta viiakse kooskõlla ka käesoleva määruse ravijärjekorda puudutavate sätete
rakendamise ajakavaga alates 1. jaanuarist 2009 seoses viidatud määruses saatekirja
rakendamise ajakavaga Vastavalt määruse rakendussätete sõnastusele on võimalik alustada
dokumentide edastamist alates 1. septembrist 2008 juhul kui tervishoiuteenuseosutajad on
12
selleks valmis. Vabariigi Valitsus kinnitas 14.augusti istungil Tervise Infosüsteemi põhimääruse.
Seega võib minister allkirjastada ka Tervise Infosüsteemiga seotud ministri määrused.
Eelnõu esitatakse allkirjastamiseks ministeeriumi juhtkonnale.
Ivi Normet
Terviseala asekantsler
13