dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi vastus

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2018
Viit
1.2-4/1694-2
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Halduskohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2018
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-41694-2 18.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc816 KB

Sisu (failidest)

Meie 14.09.2017 nr 1.5-2/3544 VOLIKIRI Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952), asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mille esindajana tegutsevad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, volitab õigusosakonna juhatajat Helen Trallat (isikukood 47908032219) esindama Sotsiaalministeeriumit kõigis põhiseaduslikkuse järelevalve ning tsiviil- ja halduskohtu asjades. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31. detsembrini 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Jevgeni Ossinovski Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister Kristiina Kaasik 6269 336 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Tartu Halduskohus Teie 17.05.2018 nr 3-18-941/ [email protected] Meie 18.05.2018 nr 1.2-4/1694-2 Kalevi 1 51010, Tartu Tartu maakond Sotsiaalministeeriumi vastus kohtunõudele asjas 3-18-941 Lugupeetud kohtunik Sirje Kaljumäe Esitame vastavalt Tartu Halduskohtu 17.05.2018 kohtunõudele asjas 3-18-941 informatsiooni AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava osas ning lisame vastusele juurde ka kohtu palutud sotsiaalministri 21.08.2008 määruse nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ seletuskirja. Kohtunõude punktis 3 on märgitud, et AS Valga Haigla volitatud esindaja teatas kohtule 16.05.2018 vastuses, et AS Valga Haigla funktsionaalne arengukava on projektijärgus, mistõttu vastustajal ei ole võimalik esitada kohtule arengukava. Esindaja väitel on ministeerium esitanud arengukava projekti AS Valga Haigla enamusaktsionär SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum seisukoha kujundamiseks ning palunud projekti osas tagasisidet. Seega toimub poolte vahel alles arengukava projekti arutelu ning AS Valga Haigla ei pea võimalikuks arengukava projekti väljastamist kaebajatele. Haiglate funktsionaalsete arengukavade koostamist ja kinnitamist reguleerib sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“. Määruse § 5 kohaselt moodustatakse haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks ning selle kohta arvamuse koostamiseks ministri käskkirjaga komisjon. Komisjoni ettepaneku põhjal kinnitab minister haigla funktsionaalse arengukava. Sama määruse § 171 kohaselt esitatakse haigla funktsionaalne arengukava komisjonile läbivaatamiseks kahes etapis. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava esimene etapp koostamisel, kuid AS Valga Haigla ei ole käesolevaks hetkeks esitanud kinnitatud versiooni ministeeriumi juures tegutsevale komisjonile menetlemiseks. Samuti ei ole AS Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Valga Haigla esitanud Sotsiaalministeeriumile varasemalt funktsionaalse arengukava esimese etapi projekti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla Õigusosakonna juhataja Lisad: 1. Sotsiaalministri 21.08.2008 määruse nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ seletuskiri 2. Volikiri kohtus esindamiseks Ebe Sarapuu 626 9337 [email protected] SELETUSKIRI sotsiaalministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ eelnõu juurde I Sissejuhatus Sotsiaalministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ § 56 lg 1 punkti 4 alusel kooskõlas § 66³ lõigetega 1 ja 2. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2007-2011, mille tervisepoliitika elluviimiseks on Riigikogu 20. detsembril 2007. a vastu võtnud „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ (RT I 2008, 3, 22). 1. septembril 2008.a jõustuva seadusega loodi alused tervise infosüsteemi loomiseks ja rakendamiseks. 2004. aastal algatas Sotsiaalministeerium tervishoiusüsteemi efektiivsema korralduse ja patsiendikesksuse suurendamise huvides projektid “Digitaalne terviselugu”, “Digipildid”, “Digitaalne ravijärjekorra registratuur” ja “Digiretsept”. Nende projektide algatamise eesmärk oli luua riiklik tervise infosüsteem, mis tagab tervishoiuteenuste parema korralduse ja patsiendile parema teenuse kättesaadavuse. Nimetatud projektide (e-tervise projektid) rakendamine on seotud Riigi IT koosvõime raamistiku punkti 6.2.5 Sotsiaalministeeriumi vastutusalas e-tervise projektide elluviimise ja Eesti infoühiskonna arengukava 2010 eelnõu meetmega nr 6, mis näeb ette ühtse riikliku tervise infosüsteemi loomise ja vastavate teenuste osutamise. Ülalnimetatud projektide käivitumisega tagatakse patsientidele parema juurdepääsu tagamine raviasutuste registratuuridele, luuakse digitaalne süsteem andmete töötlemiseks ja järjekordade kohta informatsiooni saamiseks. See hoiab käivitudes kokku nii inim-, aja- kui raharessurssi. Määruse eelnõus sätestatakse süsteem, mis võimaldab raviressursi efektiivsemalt kasutada. Tervishoiuteenuse osutajale ja patsiendile luuakse läbi keskse portaali vastuvõtule ja uuringule aja broneerimise ja teenuse tellimise võimalus. Seejuures otsustab teenuse osutaja, millise ressursi ta välja annab ja soovi korral kellele. Üldised nõuded ravijärjekorra pikkuse ning ravimahtude kohta reguleeritakse Ravikindlustuse seadusega ning vastavalt Eesti Haigekassa nõukogu poolt otsustatud järjekorra pikkused teenustele. Teenuste mahud tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate lepingute osas lepitakse kokku Eesti Haigekassaga, kelle ülesandeks on jälgida ravikättesaadavuse nõuete täitmist ning see pole käesoleva määruse reguleerimisala. Üleriigilise digitaalse tervishoiuteenuste ravijärjekorra loomise eesmärgiks on patsiendi mugavam teenindamine. Patsient saab valida erinevate raviasutuste vahel enda jaoks sobivaima vastuvõtuaja ja –koha, seda vajadusel muuta või tühistada. Digitaalse ravijärjekorra süsteem saab rakenduda järkjärguliselt, vastavalt tervishoiuteenuse osutajate infotehnoloogilisele suutlikkusele. Eelnõuga luuakse olemasolevate ravijärjekorra pidamise võimaluste kõrvale digitaalse ravijärjekorra pidamise alused: - et arvestada tervishoiuteenuse osutajate rahaliste võimalustega paindlikult; - et kujundada üleminek digiregistratuurile sujuvalt ning mõistliku aja jooksul järk-järguliselt; - et alustada digiregistratuuri rakendamist esmalt ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamiseks; - et tagada alates 1. septembrist 2009. a üleminek digiregistratuuri kaudu ravijärjekorra pidamisele kõigi tervishoiuteenuste, sh statsionaarse tervishoiuteenuse ja uuringute osas. 1 Eelnõu lihtsustab tervishoiuteenuse osutajate raviressursside ja ravijärjekordade kohta informatsiooni kogumist riiklikuks planeerimiseks ning ravijärjekordade juhtimiseks. Eelnõu võimaldab jälgida aja broneeringute tegelikku kasutamist ning saada reaalajas ülevaade ravijärjekordade tegelikust pikkusest erialade, tervishoiuasutuste, ja arstide ning teiste tervishoiuressursside (näiteks seadmete) lõikes. Eelnõuga sätestatakse tsentraalselt hallatav digiregistratuuri süsteem, mis võimaldab patsiendil ja arstil vaadelda raviarstide vastuvõtuaegasid ning broneerida ja tühistada broneeringuid. Loodav digiregistratuuri infosüsteem ei vaheta välja hetkel meditsiiniasutustes kasutusel olevaid süsteeme. Eelnõuga kavandatakse tervise infosüsteemi standardite ja andmevahetusformaatide (lähtuvad HL7 v3 standardist) kasutuselevõtt, mis on vajalikud digiregistratuuris vabade raviressursside broneerimiseks, näiteks ambulatoorsele vastuvõtule, uuringule, protseduurile või analüüside tegemiseks. HL7 (Health Level Seven) on enim kasutatav rahvusvaheline meditsiiniinformatsiooni edastamise standard infosüsteemidele. Standardi ametlik veebiaadress on www.hl7.org. Kõik digitaalselt vahetatavate sõnumite ning nende andmekoosseisude standardid koos kasutusjuhenditega on publitseeritud E-tervise Sihtasutuse kodulehel http:/www.pub.e-tervis.ee. Kõik tervishoiuteenuse osutajatele vajalik info e-tervise rakendamiseks on kättesaadav E-tervise Sihtasutuse kodulehel www.e-tervis.ee , et vajalikku infot saada ühest kohast kõikidele, kellele see on kohustuslik. Sama informatsioon avaldatakse riigi infosüsteemi haldussüsteemi veebilehe aadressil https://riha.eesti.ee/riha kooskõlas „Avaliku teabe seaduses“ ja seaduse § 433 lõike 5, § 437 lõike1 ning § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ (RT I 2008, 12, 84) sätestatud nõuetega. Eelnõu rakendamiseks vajaminevad standardid on välja töötatud ning pilooditud Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide eelarvest ning nimetatud projektide käigus juurutatud piloothaiglates. Veebipõhine digiregistratuur on integreeritud tervise infosüsteemi portaalidesse ja on kasutajale alates 1.septembrist 2008.a kättesaadav ka läbi riigiportaali veebiaadressilt: http://www.eesti.ee Edaspidi on võimalik tsentraalselt kogutava ravijärjekordade broneeringuinfo alusel hakata koguma riiklikku statistikat ravijärjekordade ja raviaegade kasutuse kohta. Kui süsteem rakendub tervikuna aastast 2010, on võimalik aasta hiljem olemasolevad paralleelsed aruanded Haigekassale ning Sotsiaalministeeriumile lõpetada ning sellega seoses vähendada tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust. Digitaalne üleriigiline ravijärjekord ning digiregistratuuri kaudu erinevate aruannete jm teenuste väljaarendamine on üks osa Tervise infosüsteemil (edaspidi TIS) väljaarendatavate teenuste paketist. Eelnõu väljatöötamisel osalesid: 1. Kaja Kuivjõgi – Sotsiaalministeeriumi E-tervise juht (Kaja.Kuivjõ[email protected]; 626 9160); 2. Kersti Berendsen-Koržets – Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik (Kersti.Berendsen-Korž[email protected]; 626 9335); 3. Helen Trelin – Sotsiaalministeerium tervishoiuosakonna nõunik ([email protected]; 626 9130); 4. Laine Peedu – Sotsiaalministeerium e-tervise osakonna nõunik ([email protected]; 626 9133); 5. Madis Tiik - Eesti E-tervise Sihtasutusest , ([email protected]); 6. Valdo Praust - Eesti E-tervise Sihtasutusest , ([email protected]); 7. Oliver Lillepruun - Eesti E-tervise Sihtasutusest ,([email protected]); 8. Ants Nõmper - Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid, ([email protected]); 9. Lembit Pirn - AS Cybernetica, ([email protected]); 10. Ants Viederfeld - MICROLINK Eesti, ([email protected]); 11. Rein Kull - AS Medisoft, ([email protected]); 12. Artur Novek – AS Medisoft ([email protected]); 13. Kalev Karu – AS Medicum ([email protected]); 2 14. Mari Mathiesen - Eesti Haigekassa, ([email protected]); 15. Helvi Tarien – Eesti Haigekassa, ([email protected]); 16. Vaike Näripea – Eesti Haigekassa, ([email protected]); 17. Ragnar Kass – Eesti Haigekassa, ([email protected]); Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. Eelnõule ei ole tehtud keelelist korrektuuri. II Määruse eesmärk Eelnõu antakse välja „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ § 56 lõike 1 punkt 4 alusel ja sellega kehtestatakse nõuded tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja ravijärjekordade pidamisele. Arvestades õiguskorras tehtud muudatuste ja üleminekuga tervise infosüsteemi rakendamisele alates 1. septembrist 2008. a on eelnõu väljatöötamise eesmärk lisaks olemasolevatele ravijärjekorra pidamise võimalustele luua alused ravijärjekorra pidamiseks tervise infosüsteemi kaudu digiregistratuuris. Digiregistratuuris ravijärjekorra pidamine toimuks järgmiste eesmärkide kohaselt: Tervishoiuteenuse osutaja (raviasutus) pakub välja oma vastuvõtugraafikute andmed (nimetatakse esimese vaba aja indikatsiooniks) ja võtab vastu ning aktsepteerib saatekirju, broneeringuid ja broneeringu muudatusi ning saadab uuringuvastuse uuringu tellinud arstile. Muudab vajadusel ressursi vaba ja kasutatud aja kirjeldust (näit. arsti haigestumise korral) ja muudab broneeringuid. Patsient broneerib arsti vastuvõtuaja endale või eestkostetavale üle digiregistratuuri. Broneeringut saab teostada ainult saatelehe olemasolu korral saatelehtede keskuses (juhul kui vastava arsti juurde pääsemiseks on suunamine vajalik). Patsient saab vähese vaevaga ja kiiresti leida endale sobiva vastuvõtuaja vajaliku tervishoiuteenuse osas. Arst broneerib patsiendile vastuvõtuaja üle digiregistratuuri ja saadab saatekirju. Haigekassa ja Sotsiaalministeerium saavad analüüsida järjekordade pikkust erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures ja selle põhjuseid ning saavad regulaarselt ravijärjekordade kohta aruandeid. Seoses patsiendile loodava võimalusega broneerida oma vastuvõtuaega digitaalselt ja vajadusel seda muuta või tühistada, peaksid vähenema juhud, kus broneeritud vastuvõtuaeg jääb kasutamata, kuna patsient ei ilmu kohale. Sellega peaksid lühenema ravijärjekorrad ja ressursikasutus muutub efektiivsemaks. Digiregistratuuri kogunev statistiline informatsioon on sisendiks riigile tervishoiu korraldamiseks vajalike otsuste tegemiseks ja raviressursi paremaks juhtimiseks. Hetkel puudub Eestis ühtne üleriigiline digitaalne süsteem, mis teeks patsiendile, arstile ja teistele osapooltele tervishoiuteenuse osutajate juurde ravijärjekorda broneerimise kättesaadavaks digitaalselt ja ühe süsteemi kaudu sõltumata tervishoiuteenuse osutajast. Paljud innovaatilised tervishoiuteenuse osutajad pakuvad ravijärjekorda registreerimist üle Interneti oma veebilehe kaudu, kuid praeguseni puuduvad sellele ühtsed nõuded. Samuti ei võimalda paljude tervishoiuasutuste infotehnoloogilised lahendused patsiendil ise sobivat aega broneerida ning veebipõhiselt informatsiooni saada. Edaspidi on otstarbekas luua Eestis tsentraalne üleriigiline digitaalne ravijärjekord, mis hõlmab kõiki Eesti tervishoiuteenuse osutajaid ja annab ülevaate raviressurssidest ning selle otstarbekast kasutamisest üle kogu riigi ühte veebiportaali kasutades. Üleminek ravijärjekorra pidamiseks digiregistratuuri kaudu on eelnõuga kavandatud järk-järgulisena. III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. 3 Eelnõu § 1 on üldsäte, mis selgitab määruse eesmärgi. Eelnõuga kehtestatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded. Kehtivas õiguskorras on „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ § 56 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrus nr 84 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded“ (RTL 2004, 90, 1413; 2007, 20, 346), mis sätestab nõuded teenuste kättesaadavusele, kuid mis volitusnormi ületades esitab ka nõuded ravijärjekorra pidamisele. Käesoleva eelnõuga korrastatakse see õiguslik vastuolu ja kooskõlas jõustuva seadusega sätestatakse ravijärjekorra pidamise regulatsioon. Samuti ei ole eelnõus peetud sobivaks reguleerida tervishoiuteenuste piirkondliku kättesaadavusega seotud küsimusi analoogselt kehtiva ministri määrusega. Teenuste vaba liikumise ning ettevõtlusvabaduse kontekstis ei ole õigustatud teenuste osutamisele regionaalsete või piirkondlike kitsenduste seadmine ministri määruse tasandil omamata selleks „Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest” (TTKS) tulenevat selget volitust. Eelnõu § 2 esitatakse mõisted, mida antud eelnõus kasutatakse. Mõistete sõnastamisel on järgitud kehtivat määrust ja õiguskorras kasutusel olevat terminoloogiat koos mõningate uuendustega. Tervishoiuteenuse kättesaadavus on vajamineva vältimatu abi, üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi ja õendusabi õigeaegne ning kvaliteetne tagamine patsiendile, lähtuvalt tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest, tervishoiuteenuse osutaja erialasest pädevusest ja raviressursi olemasolust. Ravijärjekord on tervishoiuteenuse saamist ootavate isikute järjekord, mida peetakse kas tervishoiuteenuse osutaja poolt peetavas registratuuris või tervise infosüsteemi digiregistratuuris. Uute terminitena on esitatud „digiregistratuuri“ ja „raviressurssi“ mõiste. Digiregistratuur on keskkond, mille kaudu saab patsient või tervishoiuteenuse osutaja esitada digitaalselt päringuid tervishoiuteenuse osutamiseks vaba raviressurssi kohta ja broneerida aegu tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Selgituseks, et digiregistratuuri portaal on digitaalse terviseloo veebiportaali integreeritud kodanikuportaali autentimise raamistikku kasutav turvaline veebipõhine keskkond, milles peab koheselt kajastuma registreerumine ravijärjekorda. Broneerimise hetkel on tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidest läbi digiregistratuuri patsiendile kättesaadavad arsti vastuvõtuajad (kuupäev/kellaaeg, ruumi number, vastuvõtuaja pikkus, vabad, broneeritud ning hõivatud vastuvõtuajad) sõltuvalt broneerija õigustest. Peale tervise infosüsteemi rakendamist ja alates 1. septembrist 2008. a ühtsetele nõuetele üleminekut algab ka parima praktika ühtlustumise protsess erinevate teenuse osutajate registratuuride vahel. See võimaldab jagada parimat kogemust ning ühtlustada registratuuride töö kvaliteeti ning standardit. See omakorda loob eeldused edaspidi ülemineku täielikult digitaalsele broneeringusüsteemile analoogiliselt ülemaailmsete lennupiletite broneerimissüsteemidele, kus vabade ressursside infovahetus erinevate süsteemide vahel pole kasutajale enam adutav. Raviressurss on tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik tervishoiutöötaja ajaline ja koguseline tööpanus. Mõiste sisustamisel on järgitud „Meditsiinisõnastikus“ (2. uuendatud trükk, 2004. a., lk 646) avaldatud määratlust. Eelnõu § 3 määratleb tervishoiuteenuse kättesaadavuse üldnõuded. Üldnõudena võib tervishoiuteenuse osutamine ravijärjekorra alusel toimuda juhul, kui teenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning kui teenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi. Ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja jooksul vastavalt tervishoiuteenuse osutajate raviressursi võimalustele. 4 Ravijärjekord ei tohi erialati ületada „Ravikindlustuse seaduse“ § 38 lõike 3 alusel Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkusi. Patsiendile pakutakse välja ravijärjekorda registreerimisel välja konkreetne ressurss (konkreetse arsti vastuvõtt, uuringud, analüüsid) ja patsient saab valida enda jaoks sobiva vastuvõtuaja. Vastuvõtuaega on võimalik valida kas suunava arsti juures või digiregistratuuri kaudu. Arsti vastuvõtuaja broneerimiseks määrab patsient talle vajaliku arsti eriala ning muud lisatingimused (aeg, koht, tervishoiuteenuse osutaja). Erialadel, kus nõutakse saatekirja olemasolu, kontrollitakse tervise infosüsteemi kaudu eelnevalt elektroonilise saatekirja olemasolu. Saatekiri võib olla esmane, korduv või perioodiline (näiteks vähieelse seisundi monitoorimine iga poole aasta tagant). Sama esmase saatekirjaga saab digiregistratuuris registreeruda ühe korra. Kui patsient näiteks helistab aja broneerimiseks, märgitakse saatekiri kasutatuks teenuse osutaja poolt. Saatekirja vabastamine toimub kokkulepitud tingimustel. Korduvpöördumiste haldamise töökorraldus täpsustatakse analüüsi käigus. Eelnõuga peab tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas olema patsiendile nähtavale kohale välja pandud vajalik teave: 1) vastuvõtuaegade info erialade kaupa; 2) väljaspool vastuvõtuaega vältimatu abi vajadusel lähima vältimatut abi ööpäevaringselt osutava tervishoiuteenuse osutaja kontaktandmed; 3) tervishoiuteenuse kättesaadavusega rahulolematuse ja ettepanekute puhul peavad kaebuse ja ettepanekute esitamise kohtadena olema märgitud tervishoiuteenuse osutaja, Eesti Haigekassa piirkondliku osakonna ning maavanema ja Tervishoiuameti kontaktandmed. 4) “Ravikindlustuse seaduse” § 38 lõike 3 alusel Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkused tervishoiuteenuse osutaja juures. Eelnõu § 4 sätestab vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi ning kohalikus haiglas, üldhaiglas, keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas erakorralise meditsiini osakond. Kiirabibrigaadi pidaja peab tagama teenuse kättesaadavuse ööpäevaringselt. Kiirabi piirkondliku kättesaadavuse, sealhulgas teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotumise teeninduspiirkondade lõikes kinnitab lähtudes järgmistest põhimõtetest: - piirkonnas, mille rahvastikuregistri andmete kohane elanike keskmine asustustihedus on alla 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 15 000 kuni 20 000 elaniku kohta; - teeninduspiirkonnas, mille rahvastikuregistri andmete kohane keskmine asustustihedus on üle- 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 30 000 kuni 35 000 elaniku kohta. Hiiu- ja Saare maakondades lähtutakse kiirabi kättesaadavuse tagamisel saarte eripärast. Hiiu maakonnas peab olema 1 ja Saare maakonnas 3 kiirabibrigaadi. Eelnõu § 5 määratleb ravijärjekorra pidamise nõuded. Eelnõu võimaldab tervishoiuteenuse osutajal pidada ravijärjekorda paberkandjal või tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis või digiregistratuuris. Ravijärjekorda saab registreeruda kas tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas või telefoni või e- posti või Interneti vahendusel tervishoiuteenuse osutaja registratuuris või tervise infosüsteemi vahendusel digiregistratuuris. Antud lähenemine võimaldab teenuse osutajal paindlikult üle minna digiregistratuuri nõuetele. Tervishoiuteenuse osutaja peab tegevuskohas tagama selle, et patsiendil on võimalik ravijärjekorda registreeruda kõigil tööpäevadel ajavahemikus kella 9.00–17.00. Eelnõu kohaselt 5 on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud esimesel pöördumisel registreerima nimetatud ajavahemikus saabunud ravijärjekorra taotlused olenemata ravijärjekorra pikkusest ja muudest asjaoludest. Eeskätt on silmas peetud patsiendi õigust end ravijärjekorras registreerida ja saada ravi „Ravikindlustuse seaduse” § 38 lõike 3 alusel kinnitatud maksimaalse lubatud ravijärjekorra piires. Eelnõu sätestab andmete loendi, mida tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgima patsiendi ravijärjekorda registreerimisel ning mis tuleb ravijärjekorda kanda sõltumata ravijärjekorra pidamise viisist (paberil või elektrooniliselt): 1) patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) planeeritav vastuvõtu või hospitaliseerimise aeg; 3) planeeritava tervishoiuteenuse osutamise näidustus (diagnoos ja operatsiooni, uuringu või protseduuri nimetus); 4) patsiendi kontaktandmed; 5) suunava arsti kontaktandmed (suunamise olemasolul); 6) patsiendi ravijärjekorda registreerimise kuupäev; 7) ravijärjekorras muudatuste tegemise (ravijärjekorras ette- või tahapoole viimise või ravijärjekorrast väljaarvamise) kuupäev ja põhjus; 8) ravijärjekorda panemise põhjuse kood, kui ooteaeg ületab Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekorra maksimumpikkust; 9) märge, et patsienti on teavitatud ravijärjekorras muudatuste tegemisest. Paberil peetav registratuur ja digitaalselt peetav registratuur on paratamatult erineva detailsusega, mille tõttu käesolevas määruses pole kehtestatud kõiki tehnilisi andmevahetusega kaasnevaid andmekoosseise, vaid nendele viidatakse läbi tehniliste standardite E-tervise sihtasutuse publitseerimiskeskkonnas. Käesolevas seletuskirjas selgitatakse järjekorra kohta peetavate andmete koosseisu sõltuvalt selle pidamise viisist. Kui patsient registreeritakse ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas peab tervishoiuteenuse osutaja andma patsiendile kirjaliku teatise, kust nähtub tervishoiuteenuse osutamise aeg ja tervishoiuteenust osutava struktuuriüksuse või tervishoiutöötaja nimi ja telefoni number. Kui patsient registreeritakse ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja registratuuris (infosüsteemis) telefoni või e-posti või Interneti teel, peab tervishoiuteenuse osutaja teatama patsiendile telefoni või Interneti teel tervishoiuteenuse osutamise aja ja tervishoiuteenust osutava struktuuriüksuse tervishoiutöötaja nime ja telefoni numbri. Ravijärjekorda registreerimine digiregistratuuri kaudu ei ole ajaliselt piiratud ning see peab olema patsiendile ja tervishoiuteenuse osutajale tagatud ööpäevaringselt ning tervishoiuteenuse osutajal tuleb aktsepteerida digiregistratuuris peetavat ravijärjekorda. Ravijärjekorra pidamiseks digiregistratuuris peab tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi esitama raviressursi andmekoosseisud digitaalselt. Andmekogude registreerimise korrale esitatavad, andmekogu tehnilise dokumentatsiooni kooskõlastamise tingimused riigi infosüsteemide haldamise ühtsed põhimõtted, sealhulgas andmekoosseisude avaldamise nõuded tulenevad „Avaliku teabe seadusest“ ning seaduse § 433 lõike 5, § 437 lõike1 ning § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ (RT I 2008, 12, 84) sätestatust. Eelnõu normitehnilise märkusega antakse rakendajale viide riigi infosüsteemi veebilehele. Tervishoiuteenuse osutaja saadab tervise infosüsteemi digiregistratuuri ravijärjekorra pidamiseks vajaliku andmekoosseisu. Andmekoosseis moodustub 30-st erineva juhtumi tehnilisest sõnumist, mida vahetavad omavahel tervise infosüsteem ja tervishoiuteenuse osutaja infosüsteem. Andmekoosseis on standardiseeritud, testitud ja pilooditud ning juurutatud Euroopa Liidu projekti 6 käigus. Andmekoosseis ning andmevahetusstandard vastab rahvusvahelisele standardile HL7 versioonile 3, mida meditsiinisüsteemides tunnustatakse. Digiregistratuuri andmekoosseisu saab jagada kolme rühma: 1) esimese vaba aja indikatsioon – need on andmed, mida tervishoiuteenuse osutaja esitab tervise infosüsteemile indikatiivsena, et pakkuda esimese valikuna inimesele erinevate raviasutuste võrdluseks küsitud erialal üldine indikatsioon. Indikatsioon ei tähenda konkreetset vaba aega, vaid kokkuleppeliselt antakse indikatsiooniks neljas vaba aeg sellel erialal. Selline kokkulepe tugineb olemasolevale statistikale ja praktikale, mis väljendab kõige täpsemalt tegelikku ravijärjekorra pikkust vältimaks juhuslikke vabu aegu. Näiteks esimene vaba aeg võib olla tunduvalt varem, sest see võib olla hetkel vabanenud mõne teise broneeringu äraütlemise tõttu, kuid ei anna ülevaadet reaalsest võimalusest saada vaba aega vastuvõtule; 2) broneeringu andmed – on andmed, mida esitatakse patsiendile broneeringu reaalseks tegemiseks iga konkreetse vaba raviressursi kohta broneerimiseks juba valitud erialal ja valitud tervishoiuteenuse osutaja juures; 3) kinnitatud broneeringute andmed – on andmed, mida edastatakse tsentraalsesse infosüsteemi kõikide tehtud ning toimunud broneeringute ehk vastuvõttude või uuringute kohta, et analüüsida ravijärjekordade pikkust üle riigi ning mis annab ülevaate raviressursside kasutamisest erinevate näitajate lõikes (erialati, teenuseosutajate kaupa, jms). Allpool on toodud publitseeritud standardist väljavõttena digiregistratuuri üldised andmekoosseisud ilma tehniliste üksikasjadeta eelpooltoodud jaotuse alusel: 1. Andmed, mida tervishoiuteenuse osutaja esitab esimese aja indikatsiooniks Esitamise sagedus: 1 kord ööpäevas kell 5.00 Andmekoosseis: - tervishoiuasutuse andmed - teenus - eriala - haigekassa/tasuline tunnus - esimene vaba aeg (esimene neljas vaba aeg) 2. Andmed mida tervishoiuteenuse osutaja esitab broneeringuks Esitamise sagedus: TTO poolt osutatava ressursi muutumisel (kes, millises tegevuskohas ja millist teenust osutab või millisel erialal toimub vastuvõtt ) Andmekoosseis: - tervishoiuasutuse andmed - tegevuskoha (teenuse osutamise koha) andmed - teenus - tervishoiutöötaja andmed tegevuskohtade lõikes (vajalik ambulatoorsete vastuvõttude ja teenuste korral , mille puhul on võimalik aega broneerida konkreetsele tervishoiutöötajale) - saatekirja vajadus - haigekassa/tasuline tunnus Peale broneeringu kinnitamist 15min jooksul edastatakse TIS-le järgmine andmekoosseis: - tervishoiuasutuse andmed - teenuse osutamise koha (tegevuskoha) andmed 7 - teenus - tervishoiutöötaja andmed (kelle juurde broneeriti) - patsiendi andmed - haigekassa/tasuline tunnus - broneeringu aeg - CITO/mitte CITO tunnus - saatekirja olemasolul viide saatekirjale - broneerija andmed 3. Andmed mida TTO edastab toimunud vastuvõttude kohta Esitamise sagedus: hiljemalt 24 tunni jooksul peale visiidi toimumist Andmekoosseis: - tervishoiuasutuse andmed - teenuse osutamise koha (tegevuskoha) andmed - teenus - teenust osutanud tervishoiutöötaja andmed - patsiendi andmed - visiidi toimumise aeg - juhul kui visiit toimus eelneva broneerigu ja saatekirja alusel, siis viide vastavale broneeringule ja saatekirjale Lisaks tervise infosüsteemi edastatavatele andmetele ja sõnumitele on tervishoiuteenuse osutajale kohustus võtta vastu sõnumeid ja pidevat infot tervise infosüsteemist ning arvestada sellega enda infosüsteemis. Tervishoiuteenuse osutaja peab olema võimeline töötlema broneeringute päringuid ja nende vastuseid. Andmed, mida tervishoiuteenuse osutaja peab saama ja töötlema kõikidel kolmel loetletud juhul tervise infosüsteemist on alljärgnevad: - tervishoiuasutuse andmed - teenuse osutamise koha (tegevuskoha) andmed - teenus - teenust osutanud tervishoiutöötaja andmed - patsiendi andmed - saatekiri - saatekirja vastus Digiregistratuuri kaudu toimub broneerimine läbi infosüsteemide omavahelise andmevahetuse. Kui patsient soovib minna tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, valib ta endale sobiva vastuvõtuaja ning reserveerib selle. Digiregistratuuri infosüsteem teeb päringu tervishoiuteenuse osutaja vabade aegade olemasolu kohta tervishoiuasutustele, mis vastavad patsiendi poolt määratud kriteeriumitele. Järgnevalt saadab digiregistratuuri infosüsteem valitud vastuvõtuaja esitanud tervishoiuasutusele päringu aja reserveerimiseks. Kui vastuvõtuaeg ei ole vahepeal hõivatud, siis tagastatakse portaalile kinnitus aja reserveerimise kohta. Vastasel juhul saab portaal veateate ja palub patsiendil päringut korrata. Vastuvõtuaegu saab broneerida ka tervishoiuteenuse osutaja ja arsti. Arst saab broneerida patsiendile vastuvõtuaja üle digiregistratuuri portaali. Erialadel, kus nõutakse saatekirja olemasolu, kontrollib süsteem eelnevalt suunaja arsti poolt koostatud elektroonilise saatekirja olemasolu. Kui broneerimine toimub suunaja arsti juures, siis on võimalik numbri reserveerimise ajal määrata ka patsiendi probleemi tõsidus. See on suunaja arsti eksperthinnang, mille alusel 8 Digiregistratuuris tõstetakse patsient vajadusel järjekorras ettepoole. CITO põhjus peab olema selgelt välja toodud arsti poolt sisestatud saatelehel. Süsteem arvestab CITO märgetega aegadel (kiireloomuline konsultatsioon). Määruses sätestatakse ka põhimõtted vastuvõtuaegade muutmise ja tühistamise osas. Sõltumata sellest, kas patsiendi vastuvõtuaeg on broneeritud suunaja arsti või patsiendi enda poolt, on patsiendil võimalus vastuvõtuaega muuta või tühistada. Vastuvõtuaja asendamisel teise arsti vastuvõtuajaga seotakse automaatselt ümber ka patsiendi saatekiri ning sellega seotud andmed. Kui patsient satub erakorraliselt haiglasse, siis teavitatakse automaatselt tema hetkel kehtivatest vastuvõtuaegade broneeringutest perearsti, kes saab vastavalt vajadusele teha patsiendile ettepaneku broneeringute muutmiseks või tühistamiseks. Samuti nähakse ette meeldetuletuse tellimine vastuvõtuaja kohta. Patsient saab tellida telefonile (SMS) ja/või e-mailile meeldetuletuse vastuvõtuaja saabumise kohta. Infosüsteemis on loodud selleks SMS-ide arveldusmoodul (integreeritud kesksesse arveldusmoodulisse). Digiregistratuuri võimaldab hallata ka selliseid teenuseid, mille puhul ei ole vaja broneerida vastuvõtuaega (näiteks analüüside tellimine). Sellisel juhul on oluline saatelehe olemasolu kontrollimise võimalus. Analoogselt aja broneerimisega on võimalik muude asutuse väliselt koormatavate ressursside (seadmed, millega läbiviidav uuring eeldab patsiendi kohaletulekut jms) kasutuse planeerimine ja broneerimine. Kui patsient pöördus broneeritud ajal tervishoiuteenuse osutaja poole, fikseeritakse visiidi toimumine digiregistratuuris. Vastuvõttev terviseasutus märgib visiidi toimunuks, kui patsient on talle reserveeritud ajal arsti juurde pöördunud. Lisaks kantakse digiregistratuuri andmetesse lisanumbritena ka broneeringuta toimunud visiidid (arsti poolt järjekorraväliselt vastu võetud patsiendid). Määruse kohaselt on konsulteerival arstil võimalik läbi digiregistratuuri lisaks digitaalses terviseloos olevale informatsioonile oma infosüsteemis kasutada ka patsiendi suunanud arsti poolt koostatud digitaalsel saatelehel olevat informatsiooni. Saatekirja vastusega edastatakse ka osutatud teenuste teenuskoodid (sh Haigekassa koodid). Uuringu või konsultatsiooni vastus edastatakse digitaalse vastusena suunaja arsti infosüsteemi. Viide visiidile eriarsti juurde või uuringule jääb ka digiloo viidaregistrisse. (digitaalselt ei edastata mahukaid pilte jms sisaldavad uuringutulemusi, mille korral edastatakse Digitaalsesse terviselukku Digipiltide arhiivi viide). Nõuded meditsiinilistele ülesvõtetele ja nende arhiveerimisele kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. Eelnõu § 6 sätestab ravijärjekorra aruandluse esitamise korra. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed Tervishoiuametile ja Eesti Haigekassale kolme tööpäeva jooksul alates vastava nõude saamisest. Samuti on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud Eesti Haigekassale esitama ravijärjekorra aruande vastavalt ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele. Olemuselt ei ole tegu uute nõuetega, analoogsed nõuded on ka kehtivas määruses, mida on rakendatud alates 2004. aastast. Täna toimub Eesti Haigekassale aruannete esitamine iga tervishoiuteenuse osutaja poolt vastavalt Haigekassaga sõlmitud lepingutes sätestatule. Peale digiregistratuuri täielikku rakendumist alates 2010. aastast on võimalik kogu aruandlus asendada digiregistratuurist 9 saadava digitaalse ja automaatse aruandlusega. Seni kui süsteem rakendub ja arendatakse välja uut digitaalset aruandesüsteemi toimib edasi senine aruandlussüsteem. Digiregistratuuri rakendamine annab võimaluse efektiivsemalt jälgida vastuvõtuaegade tegelikku kasutamist ja selle vastavust aruandlusele ning saada reaalajas ülevaate ravijärjekordade tegelikust pikkusest erialade, tervishoiuasutuste ja arstide lõikes. Eelnõu § 7 kohaselt tunnistatakse alates 01.09.2008. a kehtetuks sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrus nr 84 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded” (RTL 2004, 90, 1413; 2007, 20, 346). Eelnõu § 8 sätestatakse määruse jõustumis- ja rakendussätted. Eelnõu jõustub 1. septembril 2008. a. TTKS § 66³ lg 1 alusel on sotsiaalministril õigus kehtestada tervise infosüsteemile ülemineku ajakava tervise infosüsteemi sisestatavate andmete kaupa. TTKS § 66³ lg 2 võetakse tervise infosüsteem tervikuna kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1 jaanuaril. Määruse § 5 lõike 2 punktis 3 ja lõigetes 7, 8 ja 9 digiregistratuuris ravijärjekorra pidamisel sätestatud nõudeid rakendatakse järk-järguliselt: 1) ravijärjekorra pidamisele ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamiseks alates 1. jaanuarist 2009. a. ning 2) ravijärjekorra pidamisele statsionaarse tervishoiuteenuse osutamiseks alates 1. jaanuarist 2010. a. Eelnõule on lisatud kaks normitehnilist märkust. Märkus 1 käib eelnõu § 5 lõike 4 punkti 8 esitatud ravijärjekorda panemise põhjuse koodi kohta. Tervishoiuteenuse osutaja kasutab ravijärjekorda panemisel järgmisi koode: 1) kood 62 – rahalise ressursi piiratus; 2) kood 63 – teenuse osutaja võimsuse puudumine; 3) kood 64 – patsiendipoolne põhjus; 4) kood 65 – teenuse osutamisega seotud põhjus; 5) kood 66 – muu põhjus. Märkus 2 kohaselt on digiregistratuuri andmekoosseisud rakendajale kättesaadavad riigi infosüsteemi haldussüsteemi veebilehe aadressilt htps://riha.eesti.ee/riha IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Tervishoiuteenuste korraldamisega seotud küsimuste otsustamise pädevus on liikmesriigi pädevuses. V Määruse mõjud Eelnõu vastuvõtmine annab lisavõimaluse tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule broneerida aegu ühtset veebipõhist portaali kasutades, mistõttu väheneb vajadus külastada erinevate tervishoiuteenuse osutajate kodulehekülgi saamaks infot osutatavate teenuste ja arstide kohta. Kogu informatsioon kõikide raviasutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kohta on kättesaadav ühest kohast. Digitaalse ravijärjekorra loomine on osa kogu Eestit hõlmava TIS-i juurutamisest, mis soodustab kaasaegsete IT lahenduste kasutamist tervishoiusektoris. Läbi määruse eelnõus sätestatud andmekoosseisude luuakse võimalus infovahetuseks erinevate tervishoiuasutuste vahel ning koondatakse erinevate institutsioonide andmed ühtsesse süsteemi, mis muudab tervishoiuteenuse patsientidele paremini kättesaadavaks. 10 Määrus on suunatud kogu terviseinfo kättesaadavuse parandamisele nii tervishoiuasutustes kui patsientide seas. Kui tervishoiusektor on seni olnud elektroonilise andmevahetuse laialdasel kasutamisel oma töös tagasihoidlik, siis käesolev eelnõu loob patsientidele selgelt tajutava kasu infosüsteemi kasutamisest ja lihtsustab edaspidi ka üldise tervishoiu infosüsteemi juurutamist. Eelnõu rakendamisega prognoositav kokkuhoid:  tervishoiu teenuse osutajate ressursi efektiivsem kasutamine – sama kättesaadavuse säilitamiseks läheb vaja vähem spetsialisti tööaega, või sama spetsialistide hulga ja tööaja säilitamisel paraneb kättesaadavus ja kvaliteet, kuna spetsialist hakkab vähem tegelema tema kompetentsi mittekuuluva tööga või teeb seda kiiremini, tänu kaasaegsetele IT vahenditele;  väheneb oluliselt paberikulu tervishoius sh väheneb oluliselt ruumivajadus paberite hoidmiseks/arhiveerimiseks, millega kaasneb positiivne keskkonnamõju;  väheneb postikulu; Konkreetsemalt on mõjusid analüüsitud E-tervise infosüsteemi kasutuselevõtu mõju analüüsis http://www.e-tervis.ee/images/etervise_moju_hinnang.pdf Paljude innovaatiliste tervishoiuteenuse osutajate juurse on juba praegu raviasutuse siseselt kasutusel digitaalne ravijärjekorda broneerimise süsteem. Üleriigiline digitaalne ravijärjekorra broneerimiskeskkond võimaldab patsiendil mugavamalt ja väiksema ajakuluga leida endale sobiv tervishoiuteenuse osutaja ja/või arst. VI Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu vastuvõtmiseks vajalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks ja juurutamiseks on taotletud ERDF struktuurifondidest 2 974 000 krooni. Eelnõu vastuvõtmine tagab tervishoiuteenuse osutajatele, patsientidele ja teistele kasutajatele konkreetsete täiendavate e- teenuste kättesaadavuse tervishoius. Määruse jõustumisel rakendub üleriigiline digitaalne ravijärjekordade broneerimissüsteem, mis võimaldab patsiendil saada infot erinevate tervishoiuteenuse osutajate võimaluste ja aegade kohta läbi ühe infoportaali. Patsientidel, raviarstidel ja teistel autoriseeritud tervishoiutöötajatel on ligipääs digitaalsele süsteemile, mille kaudu saab vajadusel aegu broneerida ja järjekordade pikkusi vaadata. Kaob vajadus eraldi külastada mitmete tervishoiuteenuse osutajate kodulehti, info on kättesaadav ühe veebikanali kaudu. Tsentraalne andmebaas on alati odavam, kui hajussüsteem. Määruse jõustumisel kaob tegelikult vajadus topelt ravijärjekordade pidamiseks eraldi nii tervishoiuosutaja juures kui veebipõhises üleriigilises digiregistratuuris, mis omakorda võimaldab 20%-list kulude optimeerimist. Eraldi töökohti tervishoiuteenuse osutajatel pole vaja luua, sellega tervishoiuteenuse osutajatele tööjõukulutusi ei kaasne. E-tervise Sihtasutuse töötajad hakkavad administreerima ka teisi loodavaid meditsiinialaseid e-teenuseid (sh digipildid, meditsiinidokumentide päringud, aegkriitiliste andmete päringud, arstiportaal, patsiendiportaal ja digitaalne ravijärjekorra registratuur). Digitaalsete ravijärjekorra infotehnoloogiline lahendus on üks teenus Tervise infosüsteemi terviklahendusest. Sellest tulenevalt on digitaalse ravijärjekorra funktsionaalsuse halduskulud integreeritud terviseinfosüsteemi tervik lahendusse. Tervishoiuteenuseosutajad saavad liidestumise kulutused kaetud riigieelarvest ja osaliselt ravikindlustuse eelarvest vastavate teenuste hindade IT kuludest 1-2a latentsiga sõltuvalt taotluse esitamisest Eesti Haigekassale. 11 Prognoositav ühe tervishoiuteenuse osutaja it-arendusele vajalik kulu keskmiselt ühe originaaltarkvara kohta on ca 0,3 miljonit krooni. Eestis on kasutusel umbes 10-15 erinevat originaaltarkvara väga erinevate kasutajate hõlmatusega (1 – 10 000). Tervishoiuteenuste ja tervishoiuteenuseosutajate kulude korrigeerimine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. septembri. 2002. a määrusele nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord”. TTKS § 52 lg 1 p kohaselt toimub tervise infosüsteemi, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja kulutusi tervise infosüsteemiga liidestumiseks ja andmete edastamiseks, sealhulgas ravijärjekorra ning meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vajalike andmete edastamiseks riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest. Sellest tulenevalt planeeritakse TIS ülalpidamiseks vajalikud erinevad kulud riigieelarvesse. VII Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2008. a. Ambulatoorne ravijärjekord tehakse üleriigiliselt digiregistratuuri kaudu kättesaadavaks alates 1. jaanuarist 2008. a. Statsionaarne ravijärjekord ja kõik uuringutega seonduv tehakse üleriigiliselt digiregistratuuri kaudu kättesaadavaks alates 1. jaanuarist 2009. a. Määruse järk-järguline jõustumine on vajalik tervishoiuteenuse osutajate sisemiste infotehnoloogiliste lahenduste erinevuse tõttu. Paljud väiksemad tervishoiuteenuse osutajad ei ole võimelised kõiki määruse üheaegseks rakendumiseks vajalikke IT süsteeme ette antud lühikese tähtajaga ja määruse eelnõus nõutud standarditega ühtlustama. Seetõttu on mõistlik ja vajalik rakendada määrust etapiliselt ja jätta tervishoiuteenuse osutajatele ambulatoorse ja statsionaarse üleriigilise digitaalse ravijärjekorra kättesaadavaks tegemise kohustuse täitmiseks aega ressursside kirjeldamiseks, IT süsteemide ja vajalike lahenduste kohaldamiseks määruses nõutule. VIII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati õigusaktide elektroonilise kooskõlastussüsteemi e-õigus kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 20.06.2008 kirjaga nr 3.1-2/59 (Maret Maripuu) ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Eesti Haigekassale, Tervishoiuametile, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Patsientide Ühingule, Eesti Arstide Liidule Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile. Eesti Haigekassa esitas eelnõule märkused ja ettepanekud 04.07.2008 kirjaga nr 1-6/1062 (Hannes Danilov), mis arutati täiendavalt Haigekassa ja ministeeriumi esindajate poolt läbi 09.07.2008 toimunud kohtumisel. Märkuste ja ettepanekuga on eelnõu ja seletuskirja redigeerimisel arvestatud. Tervishoiuamet kooskõlastas eelnõu märkusteta 07.07.2008 ministeeriumile saadetud e mailiga (Evi Lindmäe). E-õiguses ettenähtud tähtajaks ministeeriumidelt ja teistelt institutsioonidelt arvamusi ja ettepanekuid ei laekunud, mistõttu loetakse eelnõu märkusteta kooskõlastatuks. Vastavalt Haiglate Liidu 31.07.2008 kirjale (Urmas Sule) sotsiaalministri määruse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta viiakse kooskõlla ka käesoleva määruse ravijärjekorda puudutavate sätete rakendamise ajakavaga alates 1. jaanuarist 2009 seoses viidatud määruses saatekirja rakendamise ajakavaga Vastavalt määruse rakendussätete sõnastusele on võimalik alustada dokumentide edastamist alates 1. septembrist 2008 juhul kui tervishoiuteenuseosutajad on 12 selleks valmis. Vabariigi Valitsus kinnitas 14.augusti istungil Tervise Infosüsteemi põhimääruse. Seega võib minister allkirjastada ka Tervise Infosüsteemiga seotud ministri määrused. Eelnõu esitatakse allkirjastamiseks ministeeriumi juhtkonnale. Ivi Normet Terviseala asekantsler 13
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel