dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Muudatusettepanekud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõule (617 SE)

Sotsiaalministeerium · 23. mai 2018
Viit
1.2-3/1764-1
Registreeritud
23. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
25. mai 2018

Failid

  • 📎11-3890-1 22.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc658 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium 22.05.2018 nr 11-3/890-1 Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Muudatusettepanekud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõule (617 SE) Anname teada, et oleme tulenevalt Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 kabinetiistungil otsustatust edastamas Riigikogu põhiseaduskomisjonile välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu (617 SE) juurde all toodud muudatusettepanekud. Kui teil on muudatusettepanekute osas tähelepanekuid, siis palun edastage oma tagasiside meile hiljemalt 25.05.2018. I Muudatusettepanekud, mille aluseks on 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonis heaks kiidetud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks ning mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 kabinetiistungil 1. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 1 ja 5–10, muutes vastavalt järgmiste punktide järjestust, ja sõnastada need järgmiselt: „1) paragrahvi 105 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses: „(17) Tööandja on kohustatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerima, kui välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega ning välismaalasel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus. (18) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel teenuse osutamise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut.“; 6) paragrahvi 107 lõiget 12 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) töötamine teenuse osutamise eesmärgil käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul.“; 7) paragrahvi 1071 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 14 ja 13“ tekstiosaga „lõigetes 14, 13 ja 17“; Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 8) paragrahvi 108 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 14 või 13“ tekstiosaga „lõikes 14, 13 või 17“; 9) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktides 2, 3 ja 8 ning lõikes 1 1 nimetatud Eestis töötamise registreerimise keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei kohaldata, kui välismaalane töötab Eestis käesoleva seaduse § 106 lõike 17 alusel.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 1111 järgmises sõnastuses: „§ 1111. Sunniraha Eestis töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest (1) Kui tööandja ei ole käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajalist töötamist registreerinud, võib Politsei- ja Piirivalveamet määrata registreerimiseks uue tähtaja ja teha hoiatuse, et lühiajalise töötamise registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. (2) Kui tööandja ei ole talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Politsei- ja Piirivalveamet esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selle tasumise tähtpäeva ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (3) Lühiajalise töötamise registreerimise täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. (4) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ning nõude vaidlustamise tähtaeg on möödunud.“.“. 2. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15, muutes vastavalt järgmiste punktide järjestust, ja sõnastada need järgmiselt: „14) seadust täiendatakse §-ga 2961 järgmises sõnastuses: „§ 2961. Juriidilise isiku majandustegevuse keelamine (1) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus keelata füüsilise või juriidilise isiku majandustegevus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi, kui ta on süstemaatiliselt: 1) võimaldanud seadusliku aluseta välismaalase Eestis töötamist; 2) võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist; 3) maksnud välismaalasele Eestis töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu või jätnud töötasu maksmata. (2) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud majandustegevuse keelu võib kehtetuks tunnistada ainult Politsei- ja Piirivalveamet. (3) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud majandustegevuse keeldu ei tunnistata kehtetuks, kui isikul on kehtiv karistus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud tegevuse eest.“; Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 15) paragrahvi 300 lõikes 2, § 301 lõikes 2 ja § 302 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“.“. 3. Täiendada eelnõu uute §-dega 2-4 muutes vastavalt järgmise paragrahvi järjestust, ja sõnastada need järgmiselt: „§ 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 491 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo, seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamise võimaldamise või majandusalase kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani.“. § 3. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 95 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „võimaldamise“ sõnadega „või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise“; 2) paragrahvi 238 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 122 lõiked 2, 3, 5 ja 6 jõustuvad 2018. aasta 1. juulil.“; 3) paragrahvi 238 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „2, 3, 5, 6 ja“. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseadus § 39 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse alusel kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest ning välismaalaste seaduse § 106 lõike 17 alusel esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest.“.“. II Muudatusettepanekud, mille aluseks on 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonis heaks kiidetud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks 4. Täiendada eelnõu uue §-ga 5 muutes vastavalt järgmise paragrahvi järjestust, ja sõnastada see järgmiselt: „§ 5. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse sõnad „hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval“ sõnadega „enne lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamist“; Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 2) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Väärtegude menetleja Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.“; 3) paragrahv 92 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 93 järgmises sõnastuses: „§ 93. Andmete esitamata jätmine (1) Isikut, kes on käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 märgitud kohustused jätnud täitmata, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32000 eurot.“.“. III Muudatusettepanek, mis on seotud Riigikogu menetluses oleva "Välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine)“ eelnõuga (617 SE) 5. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 2, muutes vastavalt järgmiste punktide järjestust, ja sõnastada see järgmiselt: „2) paragrahvi 105 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;“.“. Selgitused muudatusettepanekute juurde Muudatusettepanekud, mille aluseks on 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonis heaks kiidetud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ (edaspidi sanktsioonide direktiiv) on praegu kehtestatud kriminaalkaristused ja meetmed nende tööandjate suhtes, kes võimaldavad riigis töötada seadusliku aluseta viibival välismaalasel. Kui tööandja palkab tööle Eestis seaduslikult viibiva välismaalase, eirates sealjuures välismaalaste seaduses sätestatud välismaalase töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet, saab tööandjat karistada küll väärteo korras, kuid välismaalaste seaduses sätestatud karistusmäärad välismaalase ebaseadusliku töötamise eest on võrreldes saadava tuluga madalad ega sunni tööandjaid õigusrikkumisest hoiduma. Samuti ei näe kehtiv kord ette, et välismaalase töötamisest tuleb haldusorganeid teavitada, kui tegemist on teenuste vaba liikumise raames teise liikmesriigi ettevõtte Eestisse asumisega. See on tekitanud olukorra, kus riigil ei ole teavet selliste välismaalase Eestis töötamise kohta, mistõttu puuduvad ka vajalikud hoovad, et kontrollida, kas välismaalase Eestis töötamise tingimusi järgitakse. Eespool kirjeldatu on toonud kaasa ebaseadusliku töötamise juhtumite kasvu ning erinevate skeemide kasutamise, millega tööandjad püüavad hoida kõrvale Eesti tööturu kaitse mehhanismidest ja tööjõumaksude tasumisest. Muudatusettepanekute eesmärk on tõhustada meetmeid välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja selle tõkestamiseks. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Muudatuste aluseks on siseministri esitatud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil. Muudatuseettepanekud esitati 23.04.2018 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Käesoleva kirja I osas toodud ettepanekud arutati läbi Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungil ning need esitati peale Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungit arvamuse avaldamiseks Eesti Aiandusliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Mainor AS, SA Archimedes, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti esindajatele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esitatud ettepanekute ja seisukohtade ning nendega arvestamise kohta koostatud tabel on toodud käesoleva kirja V osas. Käesoleva kirja II osas kirjeldatud ettepanekute aluseks on välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamise tegevuskava, mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil ning need lisati käesolevasse kirja Sotsiaalministeeriumi ettepaneku alusel peale Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungit. Välismaalaste seaduse muutmine seoses välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamisega Muudatusettepanekuga nr 1 teeme ettepaneku kehtestada ebaseadusliku töötamise ennetamiseks teavitamiskohustus, kui tegemist on välismaalase Eestis töötamisega teenuste vaba liikumise korral, ning näha ette sanktsioonid, kui teavitamiskohustustest kinni ei peeta. Punktiga 1 teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks VMS § 105 lõike 4 punkt 1. Kehtiva korra kohaselt on teenuste vaba liikumise raames välismaalasel seadusest tulenev õigus Eestis töötada ning tema lühiajalist töötamist ei registreerita. Edaspidi nõutakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist läbi tööandja teavituse esitamise. Muudatus on seotud järgnevate punktidega 5–10. Punktiga 5 täiendatakse VMS § 106 lõigetega 17 ja 18 ning sätestatakse välismaa tööandjale kohustus Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) välismaalase lühiajaline töötamise regist- reerida, kui välismaalane töötab Eestis seoses teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse, ning välismaalasel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus. Kehtiv kord ei võimalda nõuda välismaalase Eestis töötamise teavitamist PPA juures, kui välismaalane töötab Eestis teise Schengeni liikmesriigi antud viisa või elamisloa alusel, ning välismaalase Eestis töötamine on seotud teises liikmesriigis asutatud ettevõtte teenuste osutamisega Eestis. Vastav erisus, mis annab välismaalasele seadusliku aluse Eestis ilma elamisloata ja lühiajalist töötamist registreerimata töötada, tuleneb Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-43/93 (Vander Elst). Nimelt leidis Euroopa Kohtus oma 9. augusti 1994. a otsuses kohtuasjas C-43/93, et kui ühes liikmesriigis asutatud ettevõte osutab ajutiselt teenuseid teises liikmesriigis ja võtab selleks kaasa esimeses liikmesriigis töötamise õigust omavad kolmandate riikide kodanikest töötajad, ei ole lubatud nendelt välismaalastelt nõuda riigi immigratsiooniasutuselt töölubade hankimist ning sellega seotud kulude maksmist, samuti on välistatud nõuete rikkumise korral maksta karistusena kohaldatavat haldustrahvi. Kuigi kohtuasjas C-43/93 oli Euroopa Kohus seisukohal, et töölubade hankimine on vastuolus teenuste osutamise vabaduse põhimõttega, tõi kohus kohtuasja C-168/04 (punkt 52) välja, et Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 teenuseid osutavale ettevõtjale tulenev kohustus kohalikele ametiasutustele enne teatada, et lähetatakse üks või enam töötajat, nende lähetuse kestus ja teenused, mille osutamiseks nad lähetatakse, oleks tõhusam ja vähem piirav vahend, kui sisulise haldusloa menetlus. Kohus leidis kohtuasjas C-168/04 ka seda et liikmesriigil on õigus kontrollida, kas teise liikmesriigi ettevõtja, kes lähetab tema territooriumile kolmandate riikide kodanikest töötajaid, ei kasuta teenuste osutamise vabadust muul kui asjaomase teenuse osutamise eesmärgil, näiteks lähetades töötajaid tööjõu vahendamise või rentimise tarbeks (punkt 56). Samuti on Euroopa Kohus erinevates kohtuasjades olnud seisukohal, et õigustatud on sellised kontrollimeetmed, mis on vajalikud üldisest avalikult huvist lähtuvatest nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks. Seejuures on Euroopa Kohus tunnistanud töötajate kaitse ülekaalukaks avalikuks huviks (kohtuotsused Finalarte jt, punkt 33 ühildatud kohtuasjas C-49/98, C-50/98, C-52/98- C-54/98 ja C-68/98- C-71/98). Eelnevast lähtudes võib järeldada, et riik võib nõuda välismaalase töötamisest teavitamist olukorras, kus tegemist on välismaalase ajutise Eestisse lähetamisega seoses teenuste osutamisega ning välismaalasel säilib tööleping teises liikmesriigis registreeritud ettevõttega. Vastava teavituse eesmärk on välistada olukord, kus teenuste osutamise vabadust kasutatakse selleks, et vältida VMS-is sätestatud palgakriteeriumi kohaldamist, ja tagada, et töötaja õigused on kaitstud. Kui Eesti ettevõtted peavad töötaja tööle asumise registreerima töötamise registris (edaspidi TÖR), siis nendel ettevõtetel, kellel ei teki Eestis maksukohustust, ei ole kohustust töötajat TÖR-is registreerida. Teenuste osutamisel on ettevõtte Eestisse asumine ajutine, mistõttu üldjuhul ei teki teenuste osutamiste puhul ettevõttel maksukohustust. Eelneva tõttu on põhjendatud ja proportsionaalne riigil nõuda, et teenuste osutamise puhul registreeriks teise liikmesriigi ettevõte oma välismaalasest töötaja Eestisse lähetamise PPA juures. Punktiga 6 teeme ettepaneku vabastada palgakriteeriumi täitmisest välismaalase, kui välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse teenuse osutamiseks. Lähtudes Vander Elsti lahendist, ei tohi riik piirata teenuste vaba liikumist ega seetõttu ka nõuda teise liikmesriigi ettevõttelt kõrgema töötasu maksmist kui oma riigi kodanike puhul. Punktiga 7 soovime sätestada, et teenuste vaba liikumise raames Eestisse tööle tulnud välismaalane võib tööle asuda samal päeval, mil tööandja tema lühiajalise Eestis töötamise registreeris. Nõue, mille kohaselt võib välismaalane teenuste raames tööle asuda vaid pärast seda, kui PPA on tema lühiajalise töötamise registreerinud, seaks piirangud teenuste osutamise vabadusele. Seetõttu seatakse sarnaselt tippspetsialistide, teadlaste ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatega sisse erisus, mille kohaselt võib välismaalane tööle asuda kohe, kui tööandja on teavituse tema töötamise kohta PPA-le edastanud. Punktiga 8 soovime muuta VMS § 108 selliselt, et juhul kui lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud lihtsustatud tingimustel ehk teenuste vaba liikumise raames ja töötaja on samal päeval tööle asunud, kuid see tingimus ei ole tegelikkuses täidetud, tunnistatakse välismaalase lühiajalise töötamise registreering kehtetuks. Seda põhjusel, et kuna punktis 7 toodud muudatusettepaneku kohaselt võimaldatakse välismaalasel tööle asuda kohe, kui tööandja on välismaalase töötamisest PPA-d teavitanud, siis lühiajalise töötamise registreerimise menetluse viib PPA läbi siis, kui välismaalane juba töötab Eestis. Eelneva tõttu ei saa lühiajalise töötamise registreerimisest keelduda, kui tingimused ei ole täidetud, vaid registreering tuleb kehtetuks tunnistada tagantjärele. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Punktiga 9 soovime täiendada § 109 ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise aluseid. Tehakse erisused lähtudes Vander Elsti lahendist, mille kohaselt ei ole riigil õigus nõuda tööluba või elamisluba olukorras, kus välismaalasel on teise liikmesriigi viisa/elamisluba ning töötamise õigus ning teise liikmesriigi tööandja lähetab välismaalase Eestisse teenuste osutamise eesmärgil. Samas on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et liikmesriigil on õigus kontrollida, kas teise liikmesriigi ettevõtja, kes lähetab välismaalase tema territooriumile, ei kasuta teenuste osutamise vabadust muul, kui asjaomase teenuse osutamise eesmärgil (kohtuasja C-168/04 punkt 56). Seega võib riik kontrollida, kas lähetamine vastab teenuste vaba liikumise nõuetele. Eelnevast lähtudes kohaldatakse teenuse osutamise puhul selliseid lühiajalise töötamise kehtetuks tunnistamise aluseid, mis on seotud sellega, kas tegu on teenuste vaba liikumisega või mitte ehk lühiajalise töötamise võib kehtetuks tunnistada juhul, kui tegu ei ole teenuste vaba liikumisega (vähemalt üks tingimus, mis on nõutud, ei ole täidetud – VMS-i § 108 lg 1 p 1) ning kas PPA-le on esitatud valeandmeid, et näidata töötamist teenuste vaba liikumisena (välismaalane, tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, on kasutanud pettust või on esitanud võltsitud dokumente – VMS-i § 108 lg 1 p 9). Punktiga 10 teeme ettepaneku täiendada seadust §-ga 1111 ja sätestada võimalus kohaldada sunniraha juhul, kui Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse teenuse osutamiseks ja tööandja ei ole läbi teavituse esitamise registreerinud välismaalase lühiajalist töötamist. Vander Elsti lahendi kohaselt ei tohi riik teenuste vaba liikumise olukorras nõuda välismaalaselt töölubade hankimist ning samuti on välistatud selle rikkumise korral nõuda karistusena haldustrahvi. Samas on Euroopa Kohus olnud seisukohal, et liikmesriigil on õigus kontrollida lähetuse vastamist teenuste osutamise nõuetele, eeldusel et see ei piira teenuste vaba liikumise põhimõtet ning on proportsionaalne ja vajalik. Eesti ettevõtetel on kohustus registreerida töötaja tööleasumine TÖR-is ning selle kohustuse täitmata jätmisel kohaldatakse neile sunniraha. Sarnane vastutus nähakse ette teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi ettevõttele, kui nad ei ole PPA-d välismaalase lühiajalisest töötamisest teenuse osutamise eesmärgil teavitanud. VMS-s sätestatakse sunniraha ülemmääraks 3300 eurot. PPA võib määrata registreerimise tegemiseks lisatähtaja ehk teha ettekirjutuse ja samal ajal anda hoiatuse, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha. Sunniraha nõudmise korral kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seadust. Kuivõrd sunniraha nõue on suunatud välisriigi tööandjale, siis võib selle nõude täitmise tagamiseks tekkida vajadus teavitada ka vastavat välisriiki. Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku lisada seadusesse ka regulatsioon, mis võimaldab PPA-l esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ning nõude vaidlustamse tähtaeg on möödunud. Erisused, et taotluse võib esitada välisriigile üksnes juhul, kui selle täitmine Eestis ei ole võimalik ja nõue, et seda ei esitada enne, kui sunniraha täitmiseks ettenähtud vaidlustamise tähtaeg on möödunud, on vajalikud selleks, et mitte koormata teist liikmesriiki põhjendamatute taotlustega. Sarnane Eestis määratud sunnirahast piiriülese teavitamise ja selle välisriigis täitmisele esitamise regulatsioon on ettenähtud ka Eestisse lähetatud töötajata töötingimuse seaduses (edaspidi ELTTS). Muudatusettepanekuga nr 2 soovime luua luuakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ning meetmed kõikide tööandjate suhtes, kes võimaldavad välismaalasel Eestis ebaseaduslikult töötada. Kui tööandja palkab tööle Eestis seaduslikult viibiva välismaalase, eirates sealjuures VMS-is sätestatud välismaalase töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet, saab tööandjat karistada küll väärteo korras, kuid VMS-is sätestatud karistusmäärad välismaalase ebaseadusliku töötamise eest on võrreldes saadava tuluga madalad ega sunni tööandjaid õigusrikkumisest hoiduma. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Punktiga 14 teeme ettepaneku anda PPA-le õiguse keelata majandustegevust teostava füüsilise või juriidilise isiku majandustegevus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) §-s 36 sätestatud korras. Ebaseadusliku töötamisega seotud õigusrikkumisel ei peaks olema ainult kriminaalõiguslikud tagajärjed. Tsiviilõigusliku tagajärjena on võimalik ette näha ka muid meetmeid. Üheks selliseks võimaluseks on ettevõtja majandustegevuse keelamine. MsüS § 7 kohaselt on majandushaldusasutus haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel järgneval viisil: tegevusloa taotluse lahendamine; majandustegevuse peatamine või keelamine; tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine. Hetkel kehtiva MsüS § 36 lg 1 kohaselt on ettevõtja majandustegevuse keelamine majandushaldusasutuse poolt võimalik majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu. Muudatusettepaneku kohaselt nähakse VMS-is sõnaselgelt ette, et PPA-l on pädevus keelata juriidilise isiku majandustegevus, kui ta on süstemaatiliselt võimaldanud seadusliku aluseta välismaalase Eestis töötamist, võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist või maksnud süstemaatiliselt välismaalasele Eestis töötamise eest VMS-is sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu või jätnud töötasu maksmata. Majandustegevuse keelamisele kohaldatakse MsüS sätestatud arvestades muudatusettepanekutega kavandatud VMS erisusi. VMS-is sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja ning VMS-is sätestatud menetluste üle riiklikku järelevalve teostaja on PPA. Seega on otstarbekas nimetatud rikkumiste puhul sätestada õigus teha otsus majandustegevuse keelamiseks PPA-le kui majandushaldusasutusele. Lisaks nähakse muudatusettepanekutega ette erisus MsüS-ist, mille kohaselt ei saa isik taotleda keelu kehtetuks tunnistamist ajal, mil tema karistus nimetatud süütegude toimepanemise eest on kehtiv. Punktiga 15 soovime suurendada juriidiliste isikute karistusmäärasid VMS §-des 300–302 sätestatud väärteo toimepanemise eest 3200 eurolt 32 000 euroni. Sanktsioonide direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi tööandjate suhtes, kes võimaldavad Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötada. Direktiivi nõudeid ei laiene aga välismaalaste suhtes, kes viibivad liikmesriigis seaduslikult, olenemata sellest, kas neile on antud luba liikmesriigi territooriumil töötada. Seega karistused välismaalase töötamise tingimuste rikkumiste eest on jätkuvalt liikmesriikide õiguse reguleerida. VMS-is on väärteokoosseisudena sätestatud tööandja karistamine seadusliku aluseta viibiva välismaalase töölevõtmise (VMS-i § 300), välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise (VMS-i § 301) ja seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise (VMS-i § 302) eest. Rahatrahvi maksimummäär nende väärtegude eest on füüsilise isiku puhul kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot. Väiksemad tööandjate suhtes kohaldatavad trahvimäärad on Lätis (140–700 eurot) ja Slovakkias (330 eurot). Seevastu Saksamaal ja Sloveenias ulatuvad tööandja karistused kuni 5000 euroni ning Ühendkuningriigis kuni 20 000 naelstringini. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Vaatamata elatustaseme pidevale tõusule pole trahvimäärasid ebaseadusliku töötamise eest välismaalaste seaduses muudetud. See on toonud kaasa olukorra, kus VMS-is sätestatud trahvimäärad ei mõju tööandjatele heidutavalt, sest juba ühe kuu oletatav kasu palgakriteeriumi mittetäitmisest ja tööjõumaksudest kõrvale hoidmisel võib olla suurem. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lg 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. Seega nähakse ette, et Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise, välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest ning välismaalasele Eestis töötamise eest VMS-is sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise eest on tööandjat senise 3200 euro asemel võimalik karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Vastavas ulatuses trahvimäärade tõstmine on põhjendatud arvestades muutunud majanduskeskkonda ning olukorda, kus olemasolevad trahvimäärad ei ole piisavalt mõjusad. 3. Karistusseadustiku, riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmine seoses välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamisega Muudatusettepanekuga nr 3 teeme ettepaneku muuta karistusseadustikku (redaktsioonis RT I, 30.12.2017, 29) viisil, mis laiendaks seni kehtinud võimalust kehtestada ettevõtluskeeld ka nende isikute suhtes, keda on karistatud seepärast, et nad on võimaldanud ebaseaduslikult Eestis viibival välismaalasel töötada. Ettevõtluskeelu puhul on tegemist kohtu määratava lisakaristusega, mis keelab teataval ajavahemikul (kuni 5 aastat) vastaval isikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. 5. novembri 2017. aasta seisuga kehtis ettevõtluskeeld kümne isiku suhtes. Ettevõtluskeeldu kohaldatakse, kui isik on süüdi mõistetud kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo või majanduskuriteo eest. Sanktsioonide direktiiv kohustab tööandja suhtes, kes on võimaldanud seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötada, lisameetmena kohaldada rikkumise toimepanekuks kasutatud asutuse ajutist või alalist sulgemist või äritegevuse loa ajutist või alalist tühistamist, kui see on põhjendatud olukorra tõsidusega. Praegu pole sanktsioonide direktiivi nõuet Eesti õiguses sätestanud. Ettevõtluskeeld lisakaristusena ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. See peab kaitsma kolmandaid isikuid (nt võimalikke võlausaldajaid, aga ka avalikku võimu) end teatavates õigussuhetes korruptiivselt või muul moel ebausaldusväärselt ülal pidanud süüdimõistetu võimalike tulevaste kuritarvituste eest1. Seetõttu on ettevõtluskeelu kohaldamine pahausksete tööandjate suhtes, kes võimaldavad seaduslikku alust mitteomaval välismaalasel Eestis töötada, mõjus ennetusmeede, mis sunnib tööandjaid õiguskuulekale käitumisele. Lisaks teeme ettepaneku muuta riigihangete seadust (redaktsioonis RT I, 01.07.2017, 1) selliselt, et nähakse ette alus pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks juhul, kui pakkujat või taotlejat on karistatud selle eest, et pakkuja või taotleja võimaldas rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, sealhulgas tööandjat on karistatud VMS-is sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest. Muudatuse tulemusena on võimalik hankemenetlusest 1 vt Maarja Torga ja Juhan Sarv (2017). Äri- ja ettevõtluskeeldude piiriülene mõju. Juridica VIII, 552–558. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 kõrvaldada edaspidi ka need pakkujad või taotlejad, keda on väärteokorras karistatud VMS §- de 301 ja 302 alusel. Samuti soovime riigihangete seaduse § 122 lõigete 2, 3, 5 ja 6 jõustumist pool aastat varem kui on sätestatud kehtivas seaduses. Nende sätete näol on tegu täiendustega alates 2017. aasta 1. septembrist kehtinud vabatahtlikule regulatsioonile, mille kohaselt võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni. Kehtiva seaduse väljatöötamisel nähti ette, et hankijatele piisava üleminekuaja tagamiseks jõustuvad § 122 lõiked 2, 3, 5 ja 6 hiljem, s.o 2019. aasta 1. jaanuaril, sest need näevad ette kohustuse riigihanke piirmäära ületavates ehitustööde hankelepingutes ja ehitustööde kontsessioonilepingutes alltöövõtjaid kontrollida. Hankijal tuleb alati kontrollida hankelepingu täitmises osalevatel alltöövõtjatel kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist, mille kohta peab pakkuja esitama asjakohased tõendid. Kui hankija kontrolli tulemusena ilmneb, et alltöövõtjal esineb kõrvaldamise alus, peab hankija nõudma selle alltöövõtja asendamist. Pakkuja omalt poolt peab pakkumuses kinnitama, et ta ei kaasa ühtegi alltöövõtjat hankelepingu täitmisele enne, kui on vastava nõusoleku hankijalt saanud. Arvestades, et kehtivad meetmed ebaseadusliku Eestis töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole olnud piisavad ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, on vajadus nimetatud sätete varasemaks jõustumiseks. Lisaks eeltoodule teeme ettepaneku täiendada ka riigilõivuseaduse (redaktsioonis RT I, 07.03.2018, 3) § 39 lõiget 1 ning sätestada, et riigilõivu ei võeta VMS § 106 lõike 17 alusel esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest. Muudatus on vajalik, kuna Euroopa Kohtus on oma 9. augusti 1994. a otsuses kohtuasjas C-43/93 (Vander Elst) märkinud, et kui ühes liikmesriigis asutatud ettevõte osutab ajutiselt teenuseid teises liikmesriigis ja võtab selleks kaasa esimeses liikmesriigis töötamise õigust omavad kolmandate riikide kodanikest töötajad, ei ole lubatud nendelt välismaalastelt nõuda riigi immigratsiooniasutuselt töölubade hankimist ning sellega seotud kulude maksmist. 4. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine seoses välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamisega Muudatusettepanekuga nr 4 teeme ettepaneku muuta ELTTS (redaktsioonis RT I, 04.07.2017, 114). Muudatusettepanekute kohaselt soovime kohustada tööandjat esitama lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmeid enne lähetatud töötaja tööle asumist ning näha ette väärteo koosseis isiku suhtes, kes on jätnud vastavate andmete esitamise kohustuse täitmata. Punktiga 1 soovime muuta ELTTS § 51 lõiget 2. Antud säte käsitleb lähetatud töötaja tööandja kohustust esitada e-posti teel Tööinspektsioonile lähetuse kohta käivad andmed, mis on loetletud sama paragrahvi lõikes 1. Sellisteks andmeteks on näiteks lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või sünnikuupäevad. Andmete esitamine võimaldab planeerida ja läbi viia lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalvet. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb need andmed Tööinspektsioonile esitada hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Tööinspektsiooni järelevalvepraktika on aga näidanud, et kehtiv säte võimaldab seaduse mõtte täitmisest kõrvale hoiduda. Tööandjal on olukorras, kus Tööinspektsioon tuvastab töökohal lähetatud töötaja, kelle kohta tööandja andmeid ei ole esitanud, võimalus väita, et töötaja on töökohal esimest päeva ning andmete esitamiseni ei ole veel jõutud. Tööinspektsioonil on võimalik seda väidet ümber lükata vaid siis, kui õnnestub leida vastupidiseid tõendeid. Seega ei tunne tööandja vajadust enne Tööinspektsiooni külastust lähetatud töötajate kohta andmeid esitada. Muudatusega kohustatakse tööandjat lähetuse kohta andmeid esitama enne töötaja tööle asumist. Seega kaob tööandjal võimalus väita, et tegemist on esimest päeva töökohal viibiva Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 isikuga. See suunab tööandjaid esitama lähetatud töötajate kohta andmeid enne, kui töökohta külastab Tööinspektsioon. Muudatusega paraneb Tööinspektsiooni võimalus lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalvet planeerida ja teostada. See loob eelduse, et lähetatud töötajate õigused on Eestis töö tegemise ajal paremini kaitstud ning ka konkurentsitingimused ülepiiriliselt teenust osutava ettevõte ja Eesti ettevõtte vahel on õiglased. Lisaks paranevad PPA ning Maksu- ja Tolliameti, kellega Tööinspektsioon lähetatud töötajatega seoses koostööd teeb, võimalused järelevalve teostamiseks. Samas tööandjale kehtiva seadusega võrreldes kohustusi ei lisandu, vaid tal on üksnes vaja andmete esitamise kohustus õigeaegselt täita. Punktiga 2 ja 3 soovime teha tehnilised muudatused. Muudatused on vajalikud seaduse struktuuri korrastamiseks seoses uue paragrahvi (ELTTS § 93) lisandumisega. Praegu kehtiv ELTTS § 92 tunnistatakse kehtetuks seetõttu, et sama regulatsioon kehtestatakse uue §-ga 81. Sätte sisu ei muutu ning ELTTSi alusel menetlevate väärtegude kohtuväline menetleja on jätkuvalt Tööinspektsioon. Punktiga 4 teeme ettepanku lisada ELTTSi § 93, mis näeb ette väärteo koosseisu isiku suhtes, kes on jätnud täitmata ELTTS § 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmete esitamise kohustuse. Paragrahv ei käsitle ELTTS § 51 lõigetes 3-5 sätestatud dokumentide esitamata jätmist, kuivõrd see on käsitletav riikliku järelevalve takistamisena karistusseadustiku § 279 mõistes. Praegu ei ole Tööinspektsioonil õigust isiku tegevust, kes on lähetuse kohta andmed esitamata jätnud, väärteo menetleda ning rahatrahvi määrata. Rikkumise tuvastamisel ei järgne negatiivset tagajärge, mistõttu tööandjad ei võta kehtestatud kohustust piisavalt tõsiselt. See omakorda nõrgendab Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste võimalusi järelevalve teostamiseks ning kahjustab lähetatud töötajate õigusi ja seaduskuulekate ettevõtjate konkurentsivõimet. Kohus või kohtuväline menetleja võib karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Lõike 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. Muudatusettepanku kohaselt antakse Tööinspektsioonile võimalus määrata füüsilisele isikule, kes on jätnud lähetuse kohta andmete esitamata, rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle pani toime juriidiline isik, on võimalik karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Tegemist on kehtiva ELTTSiga sätestatud (ELTTS § 91) trahvimääradest kõrgemate trahvimääradega. Arvestades muutunud majanduskeskkonda ning olukorda, kus olemasolevad trahvimäärad ei ole piisavalt mõjusad, on trahvimäärade tõstmine õigustatud. Muudatus tagab, küll läbi negatiivse motivaatori, lähetuse kohta andmete esitamise paranemise. See omakorda parandab Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste võimalusi järelevalve teostamiseks ning toetab lähetatud töötajate õiguste kaitset ja ettevõtjate konkurentsivõimet. 5. Välisministeeriumi akrediteeritud ajakirjaniku ajutise töötamise perioodi piirangu kaotamine VMS-is Muudatusettepanekuga nr 5 kaotatakse VMS-ist Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikele ette nähtud ajutise töötamise perioodi piirang. Soovime muuta VMS § 105 lõike 4 punkt 2 viisil, et kaotataks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanike kohta kehtestatud ajaline piirang, mis lubab neil Eestis töötada 270 päeva 365 päeva jooksul. Muudatus on seotud Riigikogu menetluses oleva "Välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine)“ eelnõuga (617 SE), millega sätestatakse lühiajalise töötamise maksimumajaks 270 päeva asemel maksimaalne pikaajalise viisaga määratud viibimisaeg, milleks on 1 aasta ehk 365 päeva. Kehtiva seaduse kohaselt on Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 seaduslikul alusel Eestis viibival ajakirjanikul Eestis töötamine lubatud kuni 270 päeva 365 päeva jooksul. Nimetatud ajaline piirang on olnud seotud lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooniga ja selle regulatsiooni raames sätestatud tähtaegadega. Ajakirjanikud on lühiajalise töötamise registreerimise kohustusest olnud vabastatud, kuna neil ei ole Eesti tööandjat ja seega tuleneb nende Eestis töötamise õigus vahetult seadusest. Arvestades, et lühiajalise töötamise regulatsiooni muudetakse, on otstarbekas pikendada ka ajakirjanike lubatud töötamise aega, kuivõrd puudub mõistlik põhjendus nende erinevaks kohtlemiseks. Edaspidi on ajakirjanikel lubatud Eestis töötada sama kaua kui neil on Eestis viibimiseks seaduslik alus, kõige pikem periood saab olla pikaajalise viisaga antud 12 kuud. Juhul kui isik soovib Eestis kauem töötada tuleb taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks. Teeme ettepaneku jõustada eeltoodud muudatused seaduse jõustumisega samal ajal. Muudatusettepanekute mõjud Sihtrühm 1: välistöötajad (kolmandate riikide kodanikud), kes viibivad Eestis seadusliku aluseta või kelle suhtes pole täidetud välismaalase töötamise tingimused. Tabel 1. Välismaalaste Eestis töötamiste rikkumised aastatel 2013–2017 rikkumise aluse kaupa (allikas: PPA) Rikkumise alus 2013 2014 2015 2016 2017 ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase 46 29 68 24 24 töötamine (VMS-i § 303) VMS-i töötamise tingimuste rikku- 22 11 11 111 358 mine (VMS-i § 304) kokku 68 40 79 135 382 Ebaseaduslikult töötanud välismaalaste arv on võrreldes 2013. aastaga suurenenud 462%. Seejuures on suurenenud eelkõige nende välismaalaste arv, kes viibivad Eestis seaduslikult, kuid kelle töötamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Ebaseaduslikult töötavad välismaalased, kelle suhtes on aastatel 2013-2017 läbi viidud rikkumise menetlused, on peamiselt Ukraina (421), määratlemata (50), Valgevene (73), Venemaa Föderatsiooni (43) ja Moldova (35) kodanikud. Sihtrühm 2: tööandjad, kes võimaldavad töötada välismaalasel, kellel puudub Eestis töötamiseks seaduslik alus või kelle suhtes pole täidetud välismaalase töötamise tingimused. Tööandjate suhtes menetletud väärteomenetluste arv on alates 2013. aastast tõusnud 115%. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Tabel 2. Tööandja poolt aastatel 2013–2017 toimepandud väärteod välismaalase ebaseadusliku töötamise aluste kaupa (allikas: PPA) Rikkumise alus 2013 2014 2015 2016 2017 Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele 21 19 35 17 9 töötamise võimaldamine (VMS-i § 300) VMS-i töötamise tingimuste rikkumine tööandja 17 5 14 41 75 poolt (VMS-i § 301) VMS-s sätestatud töötasust väiksema töötasu maksmine 1 2 3 6 0 tööandja poolt (VMS-i § 302) kokku 39 26 52 64 84 Kokkuvõttes algatati 2017. aastal välismaalaste suhtes 382 menetlust VMS-is sätestatud reeglite rikkumise eest, tööandjate suhtes alustati samal aastal 84 menetlust VMS-i alusel. KarS-i §-s 2601 sätestatud kuriteo toimepanemise (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine raskendavatel tingimustel) alusel algatati 2017. aastal kaks menetlust. Sihtrühm 3 a) teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud tööandjad, kes asuvad Eestisse seoses teenuste osutamisega ja kasutavad selleks kolmanda riigi kodanikku, kellel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja nimetatud liikmesriigis töötamise õigus. b) lähetatud töötajate tööandjad (Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning kolmandate riikide tööandjad), kes osutavad Eestis teenust ja seoses teenuse osutamisega lähetavad ajutiselt Eesti riigi territooriumile oma töötajad, täitmata ELTTS § 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. Täpne arv, kui palju on seoses teenuste osutamisega Eestisse asunud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud tööandjaid, kes kasutavad teenuse osutamiseks kolmanda riigi kodanikku, kellel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja töötamise õigus, ei ole hetkel täpselt teada, kuna nimetatud juhul on välismaalasel täna seadusest tulenev õigus Eestis töötada. Lähetatud töötajate osas registreeris Tööinspektsioon 2017. aastal 329 lähetamise teadet 16 erinevast Euroopa riigist. Nende andmete põhjal on Eestisse saabunud 1220 lähetatud töötajat. Samas on järelevalve tulemustest teada, et riigis lähetatud töötajana tööd teinud inimesi on kordades rohkem. 26.03.2018 seisuga on esitatud 87 teatist, 344 töötaja lähetamiseks. Ametlikult registreeriti enim lähetatud töötajaid Lätist Eesti kasiinodesse ja laevaparanduse valdkonda, Poolast on saabunud enim ehitusettevõtetesse elektrikuid, keevitajaid, santehnikuid ja ehitajaid. Leedust tulevad Eestisse teenust osutama laevaehitajad. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Joonis 1. Riigid, kus on Eestisse ELTTS-i alusel lähetatud enim töötajaid 2017 aastal: Valdkond: sotsiaalne ja demograafiline mõju - väike Muudatustel on otsene mõju töötajate õigustele ning muudatused aitavad tagada võõrtöötajate õiguste kaitse ning välismaistele ja kohalikele konkurentidele võrdsed tingimused. Riigile andmete esitamise kohustuse täitmata jätmise sanktsioneerimine tagab info kiirema esitamise, mis on vajalik järelevalveasutustele järelevalve kavandamiseks ning ettevõtte ja/või konkreetse objekti osas korrakaitseseaduse mõistes ohuhinnangu andmiseks. Sihtrühma suurust, kellele kavandatud muudatused mõju avaldavad, on raske hinnata, kuna puudub täpne info tegelike Eestisse lähetatud töötajate või Eestisse teenuse osutamise raames saabuvate töötajate kohta. Samas ei avalda muudatus mingit mõju seadusest tulenevaid kohustusi juba täitvatele tööandjatele. Tööandja kohustus enne välismaalase Eestisse tööle asumist anda PPA-le või Tööinspektsioonile teavet võimaldab saada paremat ülevaadet vastavate töötajate osakaalu ja rolli kohta Eesti tööhõives. Täpsem teave eeltoodud töötajate kohta Eestis võimaldab teha paremaid prognoose Eesti tööjõuvajaduse kohta eri sektorites ning vajadusel paremini planeerida võõrtööjõu sisserändega seonduvaid tegevusi Eestis. Lisaks annab see võimaluse kaitsta võõrtöötajate õigusi ja ettevõtjate ausat konkurentsi Eestis. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike Ebaseadusliku rände moodused (nt ebaseaduslik piiriületus, viisade, elamislubade või rahvusvahelise kaitse regulatsioonide väärkasutus) sõltuvad sagedasti sellest, millise rändekanali kaudu on kõige lihtsam välismaalasel Euroopa Liitu, sh Eestisse siseneda. Euroopa Liidu viisavabastuslepingute sõlmimine Ukraina, Gruusia ja Moldovaga võimaldab nende riikide kodanikel, kellel on biomeetrilised passid, viisata viibida Eestis kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Lisaks on Euroopa Liit sõlminud mitmete kolmandate riikidega (nt Venemaaga) viisalihtsustuslepingud, et hõlbustada oma kodanike lühiajalist reisimist. See omakorda on suurendanud välismaalaste arvu, kes viisaregulatsioone väärkasutavad, töötades liikmesriikides turismiviisa või lühiajalise viibimisõiguse alusel. Kui liikmesriigid ei võta asjakohaseid meetmeid ebaseadusliku töötamise tõkestamiseks, võib see kaasa tuua EL-i viisapoliitika karmistamise. Muudatustega kehtestatakse tõhusaid ja proportsionaalseid karistusi ning meetmeid tööandjate suhtes, kes võimaldavad ebaseaduslikku töötamist. Kavandataval muudatusel on positiivne mõju Schengeni ala toimimisele, sh EL-i riikide sisejulgeoleku tagamisele. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Muudatuste jõustumise ja rakendamisega täidab Eesti ka võetud Euroopa Liidu kohustused, sest võetakse üle nõue, mis on sätestatud sanktsioonide direktiivi artikli 7 lg 1 punktis d (rikkumise toimepanekuks kasutatud asutuste ajutine või alaline sulgemine või kõnealuse äritegevuse loa ajutine või alaline tühistamine, kui see on põhjendatud olukorra tõsidusega). Seega on muudatuste oodatav mõju pigem positiivne. Ettepanekutel on positiivne mõju Eesti välissuhetele ka seeläbi, et suureneb halduskoostöö välisriikidega. Ettepanekud mõjutavad ennekõike välissuhteid riikidega, kust enim töötajaid Eestisse lähetatakse või kust teenuse osutamise raames saabutakse (Läti, Leedu ja Poola). Vastavate töötajate kohta teate esitamine võimaldab korrakaitseorganitel hinnata riiki sisenevate välistöötajate osakaalu ning tausta. Valdkond: majanduslik mõju – väike Kuna ebaseaduslikele sisserändajatele ei ole avatud ei seaduslik tööturg ega sotsiaalkaitse süsteemid, peavad nad teenima elatist teisel viisil. Seega, eelkõige suunduvad ebaseaduslikud sisserändajad ebaseaduslikule tööturule, kus seadusest väiksema töötasu maksmisega või selle maksmata jätmisega jäävad täitmata ka maksukohustused riigi ees. Selle tulemusena õõnestatakse ausat konkurentsi. Samuti jääb üldsusel saamata raha, millest muu hulgas rahastatakse sotsiaalkindlustussüsteeme. Ebaseadusliku töötamise vastu mõeldud meetmetel on positiivne majanduslik mõju, sest sellega mõjutatakse nii töötajaid kui ka tööandjad õiguskuulekale käitumisele. Kui ettevõte palkab seadust järgides välismaalase, makstes talle vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka, võidab riik maksud 1000–5000 inimese keskmiselt brutokuupalgalt. Laiemas vaates toovad ettepanekud kaasa üldise positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale. Tulemuslik järelevalve aitab kaasa ettevõtete ausale konkurentsile. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike PPA andmetel tehti 2017. aastal ebaseadusliku töötamise avastamiseks 554 kontrollkäiku (sisaldab ka ametkondade ühisreide). Kui tõhustada järelevalvet ja teha rohkem kontrollkäike, on tõenäoline, et välismaalaste ebaseadusliku töötamise juhtumeid avastatakse oluliselt rohkem. Kuna ilmselt ei saa eeldada, et tööandja on nõus iga avastatud ebaseaduslikult töötava välismaalase töötamise seadustama lühiajalise töötamise registreerimise teel, võib prognoosida, et registreeritakse kuni 2500 välismaalase Eestis töötamine. VMS-i kohaselt tuleb Eestis lühiajaliselt töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka. Seaduslikult Eestis viibivate välismaalaste ebaseadusliku töölevõtmise peamine põhjus ongi jätta täitmata palganõue. Ebaseadusliku töötamise avastamine, et teha kindlaks maksude tasumata jätmine, kuulub eelkõige Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Kuna ebaseaduslikku töötamist on võimalik avastada valdavalt üksnes kontrollkäikude tegemisega, tuleb eelkõige PPA-l ning Maksu- ja Tolliametil kavandada selleks märkimisväärselt rohkem ressurssi. Ettepaneku jõustumisel on otsene mõju ka Tööinspektsiooni korraldusele läbi kohustuste suurenemise välisettevõtetele väärteomenetluste läbi viimisel. Peamiselt tõuseb muudatuse tulemusel Tööinspektsiooni halduskoormus, mis on seotud lähetatud töötajate osas andmete esitamata jätmisega. Arvestades nii olemasolevaid kui ka võimalikke õigusrikkumiste arvu on õiguskaitseasutuste töökoormuse kasv minimaalne. Valdkond: sotsiaalne mõju – väike Kuna tihti ei ole Eestis töötaval välismaalasel teadmisi Eesti seadustest, on tööandjal kohustus tagada, et välismaalane vastab Eestis töötamise tingimustele, sh peab ta registreerima välismaalase lühiajalise töötamise. Et tagada nende nõuete täitmine suurendatakse muudatusettepanekute kohaselt tööandja vastutust, kui ta on võimaldanud välismaalasel Eestis ebaseaduslikult töötada. Muudatustega tagatakse asjaomaste töötajate õiguste tõhus kaitse. Muudatuste oodatav mõju on positiivne. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Muudatusettepanekute rakendamisega kaasnevad kulud ja tulud ning rakendusaktide muudatused Kulud Õiguskeskkonna muudatustega kaasnevad kulutused seoses infosüsteemide arendustega. Arendada tuleb Kohtute Infosüsteemi (KIS) ja e-toimiku (ET) süsteemi ning PPA kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetlusinfosüsteemi. Nende arendustööde kulud kaetakse olemasolevatest eelarvevahenditest. Kuni infotehnoloogiliste arendustööde tegemiseni tuleb PPA-l tagada menetluste läbiviimine ilma IKT arendustöid tegemata, selleks on vaja täiendada ametisiseseid juhendeid ja viia läbi koolitusi. Tulud Erinevatel hinnangutel on Eestis seaduslikult viibivaid, kuid ebaseaduslikult töötavaid välismaalasi aastas 1000-5000. Kui tõhustada järelevalvet ja teha rohkem kontrollkäike, siis on tõenäoline, et välismaalaste ebaseadusliku töötamise juhtumeid avastatakse oluliselt rohkem. Kuigi ei saa eeldada, et tööandja on nõus iga avastatud ebaseaduslikult töötava välismaalase töötamise seadustama lühiajalise töötamise registreerimise teel, võib siiski prognoosida, et registreeritakse kuni 2500 välismaalase Eestis töötamine. Vastavalt VMS-ile tuleb Eestis lühiajaliselt töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka. Seaduslikult Eestis viibivate välismaalaste ebaseadusliku tööle võtmise peamiseks põhjuseks ongi palgakriteeriumist mööda hiilimine. Sanktsioonide kehtestamise eesmärk on suunata tööandjaid õiguskuulekale käitumisele. Kui ettevõte palkab seadust järgides välismaalase, makstes talle vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka, võidab riik maksud 1000-5000 inimese keskmiselt brutokuupalgalt. Samuti tuleneb otsene tulu riigieelarvele trahvidest ja sunnirahast, mida PPA ja Tööinspektsioon sisse nõuavad ning teised liikmesriigid sissenõudmisele edastavad. Välisriigi tööandja vaates kaasnevad ettepanekutega tulud riigieelarvele vaid siis, kui välisriigi tööandja määratud sunniraha või trahvi vabatahtlikult täidab. Kui nõue edastatakse sissenõudmiseks välisriiki, siis laekuvad ka vastavad tulud vastava riigi eelarvesse. Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgnevaid kehtivaid määrusi: 1. siseministri 10. detsembri 2015 määrust nr 72 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“; 2. siseministri 04. detsembri 2015 määrust nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“. V Kooskõlastustabel ETTEPANEK MÄRKUSED Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Kaubanduskoja hinnangul ei aita Eelnõus VMS muutmise seadus (sisserände regulatsiooni sisalduvad meetmed ära hoida välismaalaste muutmine) eelnõu 617 SE on valminud Vabariigi ebaseaduslikku töötamist ega muude Valitsuse 8. veebruari 2018 kabinetinõupidamise välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste otsuste alusel. Sisserände regulatsiooni rikkumist. Nõustume, et viimasel ajal on muutmisettepanekute väljatöötamiseks 2017. aastal suurenenud juhtumeid, kus ettevõtjad moodustatud laiapõhjalise töörühma tegevus jätkub kasutavad ebaseaduslikult välistööjõudu või tulenevalt Vabariigi Valitsuse 8.02.2018 rikuvad muid välismaalaste seaduses sätestatud kabinetinõupidamise otsusest pikendada töörühma nõudeid, kuid sellise käitumise peamiseks volitusi. Seega on töörühmal võimalik edaspidi põhjuseks ei ole karistusmeetmete puudumine analüüsida erinevaid võimalusi, sh Eesti Kaubandus- või madalad karistusmäärad. Tööstuskoja ettepanekuid välismaalaste sisserände regulatsiooni muutmiseks. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Üheks oluliseks põhjuseks, miks ettevõtjad kasutavad ebaseaduslikku välistööjõudu, on terav tööjõupuudus ning asjaolu, et sisserände piirarvu ja välistööjõu ajutise kaasamise regulatsioon ei võimalda välismaalastel seaduslikul viisil ja tavapäraselt eeldatava paindlikkusega Eestis töötada. Kahjuks ei aita Eelnõu seda probleemi kuidagi lahendada või leevendada, vaid pigem tegeleb Eelnõu probleemi tagajärgedega, millede saabumine on olnud kõigile ka pikalt ette teada. Kaubanduskoda on seisukohal, et probleemi tagajärgedega tegelemise asemel tuleb otsida võimalusi, kuidas probleemi lahendada ja sobivad lahendused ka õigusaktidesse sisse viia. Riigikogu menetluses olev välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu 617 SE leevendab probleemi väga vähesel määral ning see lahendus ei rahulda ettevõtjate ootusi ega vajadusi. Leiame, et välismaalaste seadusesse tuleks koheselt sisse viia muudatus, mis leevendab sisserände piirarvu regulatsiooni. Kaubanduskoda on korduvalt Siseministeeriumile välja pakkunud erinevaid lahendusi. Samuti on siseministri poolt moodustatud sisserände piirarvu regulatsiooni töörühm pakkunud välja mitmeid lahendusi probleemile, kuid kahjuks ei ole neid ettepanekuid arvesse võetud. 2. Meile valmistab muret ka asjaolu, et Muudatuste aluseks on välismaalaste ebaseadusliku Eelnõuga kavandatavad muudatused soovitakse töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava, välismaalaste seadusesse viia kiirustades ning mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse huvigruppe sisuliselt kaasamata. Viimasel ajal majandusarengu komisjoni istungil ning selle alusel on kooskõlastusringil olnud reeglina rohkem koostatud ettepanekud välismaalaste ebaseadusliku kui üks välismaalaste seaduse muutmise eelnõu töötamise vähendamiseks, mida arutati Vabariigi aastas ning seega oleks olnud mitmeid Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungil. võimalusi Eelnõus sisalduvaid meetmeid Muudatuseettepanekud esitati 23.04.2018 eelnõude varasematesse eelnõudesse lisada. Kahjuks ei infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja ole seda tehtud. Jääb arusaamatuks, miks teatud arvamuse avaldamiseks Majandus- ja muudatusi soovitakse seadusesse viia mõne Kommunikatsiooniministeeriumile, nädalaga, kuid olulisi muudatusi, mida on Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile põhjalikult analüüsitud ja erinevate ning peale Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018.a huvigruppide poolt kompromissina välja kabinetiistungit arvamuse avaldamiseks Eesti pakutud, ei ole võimalik isegi paari aasta Aiandusliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti jooksul ellu viia. Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Mainor AS, SA Archimedes, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti esindajatele. 3. Oleme vastu Eelnõu § 1 punktile 8, mis annab Muudatuste aluseks on välismaalaste ebaseadusliku Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi: PPA) töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava, õiguse keelata füüsilise või juriidilise isiku mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandustegevus majandustegevuse seadustiku majandusarengu komisjoni istungil ning selle alusel Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 üldosa seaduse (MsüS) §-s 36 sätestatu koostatud ettepanekud välismaalaste ebaseadusliku kohaselt, kui ta on süstemaatiliselt võimaldanud töötamise vähendamiseks, mida arutati Vabariigi seadusliku aluseta välismaalase Eestis Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungil. Kuivõrd töötamist, võimaldanud välismaalase Eestis kehtivad meetmed ebaseadusliku Eestis töötamise töötamise tingimuste rikkumist või maksnud ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole piisavad, siis on välismaalasele Eestis töötamise eest põhjendatud näha ette täiendavaid meetmeid välismaalaste seaduses sätestatud töötasu tööandjate suhtes, kes võimaldavad välismaalasel määrast väiksemat töötasu või jätnud töötasu Eestis ebaseaduslikult töötada. Üheks selliseks maksmata. meetmeks on ka antud muudatusettepanek. Kaubanduskoja hinnangul ei ole mõistlik sellist muudatust ellu viia kiirustades ning ilma põhjaliku analüüsita. Eelnõu koostajad võiksid analüüsida, kas ja millistel konkreetsetel juhtudel on hetkel lubatud kasutada MsüS §-s 36 sätestatud majandustegevuse keelamist. Seejärel võiks analüüsi tulemusi võrrelda Eelnõu § 1 punkti 8 sõnastusega ning hinnata, kas Eelnõus sätestatud rikkumised on sama olulised kui muudes valdkondades, kus on lubatud majandustegevust keelata. Kui tööandja kasutaks alaealisi töötajaid ning rikuks töölepingu seadusest tulenevaid alaealiste töötamisele kehtestatud piiranguid ja maksaks alaealistele ümbrikupalka, siis kas sellisel juhul on võimalik juriidilise isiku majandustegevust keelata. Kaubanduskoja hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik rakendada näiteks välistöötajate osas rangemaid meetmeid kui alaealiste osas, pigem vastupidi. 4. Eelnõu § 1 punktiga 9 suurendatakse Võetud teadmiseks juriidiliste isikute karistusmäärasid välismaalaste seaduse §-des 300–302 sätestatud Oleme seisukohal, et riik ei takista välismaalastel väärteo toimepanemise eest 3200 eurolt 32 000 seaduslikult Eestis töötada. Riik on kehtestanud euroni. Eesti tööturu kaitsemehhanisme (palgakriteerium, Kaubanduskoja hinnangul ei ole välismaalaste sisserände piirarv, Töötukassa loa nõue), mille seaduse rikkumise peamine põhjus madalad eesmärk on säilitada tööturu normaalne toimimine ja karistusmäärad, vaid põhjused peituvad mujal. takistada töötasude kunstlikku vähendamist odava Mitmed ettevõtjad kasutavad ebaseaduslikku välistööjõu abil. välistööjõudu ja/või rikuvad välismaalaste Eestis töötamise tingimusi, sest riik ei võimalda Eesti tööturu kaitsemehhanismidest kõrvale välismaalastel seaduslikul teel Eestisse tööle hoidmiseks on suurenenud välistööjõu vajaduse tulla. See kehtib olukordade kohta, kus taustal tõusnud ebaseadusliku töötamise juhtumite lühiajalist töötamist ei ole võimalik enam arv, kus VMS-is sätestatud Eestis töötamise kasutada ning elamisluba töötamiseks ei ole tingimustest kinni ei peeta. Seejuures on suurenenud võimalik taotleda, sest piirarv on juba täitunud. eelkõige nende välismaalaste arv, kellel on küll Seetõttu ei too karistusmäärade suurendamine seaduslik alus Eestis viibimiseks, kuid kelle meie hinnangul loodetud kasu ega vähenda lühiajaline töötamine ei ole PPA-s registreeritud välismaalaste seaduse rikkumisi. Seda isegi ning tööandja ei maksa välismaalasele juhul, kui Eestis kehtestatakse Euroopa Liidu palgakriteeriumi ulatuses töötasu. kõige kõrgemad karistusmäärad. Mis juba iseenesest ei ole põhjendatud ja annab meie Vaatamata elatustaseme pidevale tõusule pole õigus- ja majanduskeskkonnast väga negatiivse trahvimäärasid ebaseadusliku töötamise eest signaali nii tegutsevatele ettevõtjatele kui ka välismaalaste seaduses aastaid muudetud. See on välisettevõtjaile, kes otsivad Eestist toonud kaasa olukorra, kus välismaalaste seaduses koostööpartnereid või investeerimisvõimalusi. sätestatud trahvimäärad ei mõju tööandjatele heidutavalt, sest oletatav kasu palgakriteeriumi Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 mittetäitmisest ja tööjõumaksudest kõrvale hoidmisel võib juba ühe kuu lõikes olla suurem. Karistusmäärade tõstmine on vaid üks meede, mis aitab tõhusamalt ennetada ja takistada välismaalaste ebaseaduslikku Eestis töötamist. Muudatuste aluseks on välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava, mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil. Nimetatud tegevuskavas on toodud ka teisi tegevusi, mille eesmärgiks on aidata kaasa välismaalaste ebaseadusliku töötamise vähendamisele. 5. Eelnõu kohaselt peab välismaa tööandja Võetud teadmiseks edaspidi registreerima välismaalase lühiajalise töötamise PPA-s, kui välismaalane töötab Muudatusettepanekute kohaselt tuleb lühiajaline Eestis seoses teises Schengeni konventsiooni töötamine registreerida varasemalt VMS § 105 lõike liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega 4 punktis 1 nimetatud isikutel. See tähendab, et juhul Eestisse, ning välismaalasel on selle kui välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või alus, tema töötamine on ajutise iseloomuga ning elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis tema töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase töötamise õigus. perioodi jooksul, ei pea lühiajalist töötamist Kaubanduskoda toetab seda muudatust ainult registreerima (VMS § 105 lõige 4 punkt 3). juhul, kui see kehtib välismaalaste osas, kelle töötamise kestus ületab viit päeva 30-päevase perioodi jooksul. Näiteks kui välismaalane tuleb Eestisse ehitustöid tegema neljaks nädalaks, siis võiks välismaalase tööandjal olla kohustus registreerida välismaalase töötamine PPA-s. Kui välismaalane tuleb Eestisse kaheks päevaks näiteks loenguid andma, siis ei ole mõistlik ega vajalik kohustada välismaalase tööandjat välismaalast registreerima PPA-s. Seega teeme ettepaneku kohaldada Eelnõus sätestatud registreerimiskohustust vaid juhul, kui välismaalase töötamine ületab viit päeva 30-päevase perioodi jooksul. Iseenesestmõistetavalt peab kogu registreerimisprotsess olema ettevõtte jaoks ka väga lihtne ja loogiline. 6. Me ei ole vastu Eelnõu § 3 punkti 1 Võetud teadmiseks muudatusele, millega nähakse riigihangete seaduses ette alus pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks juhul, kui pakkujat või taotlejat on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas tööandjat on karistatud välismaalaste seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest ja karistus on jõustunud. 7. Kaubanduskoda ei toeta Eelnõu § 3 punkte 2 Võetud teadmiseks ja 3, millega muudetakse riigihangete seaduse § Muudatuste aluseks on välismaalaste ebaseadusliku 238 selliselt, et seaduse § 122 lõiked 2, 3, 5 ja 6 töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava, jõustuvad 2018. aasta 1. juulil ehk pool aastat mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse varem kui on sätestatud kehtivas seaduses. majandusarengu komisjoni istungil ning selle alusel Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Kaubanduskoja hinnangul puudub mõjuv koostatud ettepanekud välismaalaste ebaseadusliku põhjus ja vajaduse nende sätete jõustumisaja töötamise vähendamiseks, mida arutati Vabariigi muutmiseks. Seadusandja tegi teadliku otsuse, Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungil. Kuivõrd et need sätted jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril kehtivad meetmed ebaseadusliku Eestis töötamise ning seda ei pea Eelnõuga muutma. ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole piisavad, siis on põhjendatud näha ette täiendavaid meetmeid tööandjate suhtes, kes võimaldavad välismaalasel Eestis ebaseaduslikult töötada. Üheks selliseks meetmeks on ka antud muudatusettepanek. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Eva Lillemäe 6125079 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel