Justiitsministeerium 22.05.2018 nr 11-3/890-1
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Muudatusettepanekud välismaalaste seaduse
muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni
muutmine) eelnõule (617 SE)
Anname teada, et oleme tulenevalt Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 kabinetiistungil otsustatust
edastamas Riigikogu põhiseaduskomisjonile välismaalaste seaduse muutmise seaduse
(sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu (617 SE) juurde all toodud muudatusettepanekud.
Kui teil on muudatusettepanekute osas tähelepanekuid, siis palun edastage oma tagasiside meile
hiljemalt 25.05.2018.
I Muudatusettepanekud, mille aluseks on 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu
komisjonis heaks kiidetud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku töötamise
ennetamiseks ja tõkestamiseks ning mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 03.05.2018
kabinetiistungil
1. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 1 ja 5–10, muutes vastavalt järgmiste punktide
järjestust, ja sõnastada need järgmiselt:
„1) paragrahvi 105 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:
„(17) Tööandja on kohustatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerima, kui
välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis
registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega ning välismaalasel on
selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis
töötamise õigus.
(18) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel teenuse osutamise eesmärgil ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut.“;
6) paragrahvi 107 lõiget 12 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14) töötamine teenuse osutamise eesmärgil käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud
juhul.“;
7) paragrahvi 1071 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 14 ja 13“ tekstiosaga
„lõigetes 14, 13 ja 17“;
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
8) paragrahvi 108 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 14 või 13“ tekstiosaga „lõikes 14, 13
või 17“;
9) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktides 2, 3 ja 8 ning lõikes 1 1 nimetatud Eestis
töötamise registreerimise keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei kohaldata, kui välismaalane
töötab Eestis käesoleva seaduse § 106 lõike 17 alusel.“;
10) seadust täiendatakse §-ga 1111 järgmises sõnastuses:
„§ 1111. Sunniraha Eestis töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest
(1) Kui tööandja ei ole käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul välismaalase
lühiajalist töötamist registreerinud, võib Politsei- ja Piirivalveamet määrata registreerimiseks
uue tähtaja ja teha hoiatuse, et lühiajalise töötamise registreerimata jätmise korral võidakse
rakendada sunniraha.
(2) Kui tööandja ei ole talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks
täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Politsei- ja Piirivalveamet esitab
kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selle tasumise tähtpäeva
ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3) Lühiajalise töötamise registreerimise täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada
3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui
tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ning nõude
vaidlustamise tähtaeg on möödunud.“.“.
2. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15, muutes vastavalt järgmiste punktide
järjestust, ja sõnastada need järgmiselt:
„14) seadust täiendatakse §-ga 2961 järgmises sõnastuses:
„§ 2961. Juriidilise isiku majandustegevuse keelamine
(1) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus keelata füüsilise või juriidilise isiku majandustegevus
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi, kui ta on süstemaatiliselt:
1) võimaldanud seadusliku aluseta välismaalase Eestis töötamist;
2) võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist;
3) maksnud välismaalasele Eestis töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud töötasu määrast
väiksemat töötasu või jätnud töötasu maksmata.
(2) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud majandustegevuse keelu võib kehtetuks tunnistada
ainult Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud majandustegevuse keeldu ei tunnistata kehtetuks, kui
isikul on kehtiv karistus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud tegevuse eest.“;
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
15) paragrahvi 300 lõikes 2, § 301 lõikes 2 ja § 302 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga
„32 000“.“.
3. Täiendada eelnõu uute §-dega 2-4 muutes vastavalt järgmise paragrahvi järjestust, ja
sõnastada need järgmiselt:
„§ 2. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustiku § 491 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga
kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo, seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamise
võimaldamise või majandusalase kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada
ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani.“.
§ 3. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 95 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „võimaldamise“ sõnadega „või
välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses
sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise“;
2) paragrahvi 238 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 122 lõiked 2, 3, 5 ja 6 jõustuvad 2018. aasta 1. juulil.“;
3) paragrahvi 238 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „2, 3, 5, 6 ja“.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseadus § 39 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse alusel kriminaalmenetluses osalemiseks antava
tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest ning välismaalaste
seaduse § 106 lõike 17 alusel esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse
läbivaatamise eest.“.“.
II Muudatusettepanekud, mille aluseks on 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse
majandusarengu komisjonis heaks kiidetud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku
töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks
4. Täiendada eelnõu uue §-ga 5 muutes vastavalt järgmise paragrahvi järjestust, ja
sõnastada see järgmiselt:
„§ 5. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse sõnad „hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise
alustamise päeval“ sõnadega „enne lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamist“;
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
2) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Väärtegude menetleja
Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.“;
3) paragrahv 92 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 93 järgmises sõnastuses:
„§ 93. Andmete esitamata jätmine
(1) Isikut, kes on käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 märgitud kohustused jätnud täitmata, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32000 eurot.“.“.
III Muudatusettepanek, mis on seotud Riigikogu menetluses oleva "Välismaalaste seaduse
muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine)“ eelnõuga (617 SE)
5. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 2, muutes vastavalt järgmiste punktide järjestust,
ja sõnastada see järgmiselt:
„2) paragrahvi 105 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik, kellel on Eestis viibimiseks
seaduslik alus;“.“.
Selgitused muudatusettepanekute juurde
Muudatusettepanekud, mille aluseks on 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu
komisjonis heaks kiidetud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku töötamise
ennetamiseks ja tõkestamiseks
Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ (edaspidi sanktsioonide
direktiiv) on praegu kehtestatud kriminaalkaristused ja meetmed nende tööandjate suhtes, kes
võimaldavad riigis töötada seadusliku aluseta viibival välismaalasel. Kui tööandja palkab tööle
Eestis seaduslikult viibiva välismaalase, eirates sealjuures välismaalaste seaduses sätestatud
välismaalase töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet, saab tööandjat karistada küll
väärteo korras, kuid välismaalaste seaduses sätestatud karistusmäärad välismaalase
ebaseadusliku töötamise eest on võrreldes saadava tuluga madalad ega sunni tööandjaid
õigusrikkumisest hoiduma. Samuti ei näe kehtiv kord ette, et välismaalase töötamisest tuleb
haldusorganeid teavitada, kui tegemist on teenuste vaba liikumise raames teise liikmesriigi
ettevõtte Eestisse asumisega. See on tekitanud olukorra, kus riigil ei ole teavet selliste
välismaalase Eestis töötamise kohta, mistõttu puuduvad ka vajalikud hoovad, et kontrollida,
kas välismaalase Eestis töötamise tingimusi järgitakse.
Eespool kirjeldatu on toonud kaasa ebaseadusliku töötamise juhtumite kasvu ning erinevate
skeemide kasutamise, millega tööandjad püüavad hoida kõrvale Eesti tööturu kaitse
mehhanismidest ja tööjõumaksude tasumisest. Muudatusettepanekute eesmärk on tõhustada
meetmeid välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja selle tõkestamiseks.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Muudatuste aluseks on siseministri esitatud tegevuskava välismaalaste ebaseadusliku töötamise
ennetamiseks ja tõkestamiseks, mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse
majandusarengu komisjoni istungil. Muudatuseettepanekud esitati 23.04.2018 eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.
Käesoleva kirja I osas toodud ettepanekud arutati läbi Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018.a
kabinetiistungil ning need esitati peale Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungit
arvamuse avaldamiseks Eesti Aiandusliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Kaubandus-
ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse, Mainor AS, SA Archimedes, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning
Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti esindajatele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
esitatud ettepanekute ja seisukohtade ning nendega arvestamise kohta koostatud tabel on toodud
käesoleva kirja V osas. Käesoleva kirja II osas kirjeldatud ettepanekute aluseks on
välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamise tegevuskava, mis kiideti
heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil ning need lisati
käesolevasse kirja Sotsiaalministeeriumi ettepaneku alusel peale Vabariigi Valitsuse 3. mai
2018.a kabinetiistungit.
Välismaalaste seaduse muutmine seoses välismaalaste ebaseadusliku töötamise
ennetamise ja tõkestamisega
Muudatusettepanekuga nr 1 teeme ettepaneku kehtestada ebaseadusliku töötamise
ennetamiseks teavitamiskohustus, kui tegemist on välismaalase Eestis töötamisega teenuste
vaba liikumise korral, ning näha ette sanktsioonid, kui teavitamiskohustustest kinni ei peeta.
Punktiga 1 teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks VMS § 105 lõike 4 punkt 1. Kehtiva korra
kohaselt on teenuste vaba liikumise raames välismaalasel seadusest tulenev õigus Eestis töötada
ning tema lühiajalist töötamist ei registreerita. Edaspidi nõutakse välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimist läbi tööandja teavituse esitamise. Muudatus on seotud järgnevate
punktidega 5–10.
Punktiga 5 täiendatakse VMS § 106 lõigetega 17 ja 18 ning sätestatakse välismaa tööandjale
kohustus Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) välismaalase lühiajaline töötamise regist-
reerida, kui välismaalane töötab Eestis seoses teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis
registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse, ning välismaalasel on selle liikmesriigi pädeva
asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus.
Kehtiv kord ei võimalda nõuda välismaalase Eestis töötamise teavitamist PPA juures, kui
välismaalane töötab Eestis teise Schengeni liikmesriigi antud viisa või elamisloa alusel, ning
välismaalase Eestis töötamine on seotud teises liikmesriigis asutatud ettevõtte teenuste
osutamisega Eestis. Vastav erisus, mis annab välismaalasele seadusliku aluse Eestis ilma
elamisloata ja lühiajalist töötamist registreerimata töötada, tuleneb Euroopa Kohtu otsusest
kohtuasjas C-43/93 (Vander Elst). Nimelt leidis Euroopa Kohtus oma 9. augusti 1994. a otsuses
kohtuasjas C-43/93, et kui ühes liikmesriigis asutatud ettevõte osutab ajutiselt teenuseid teises
liikmesriigis ja võtab selleks kaasa esimeses liikmesriigis töötamise õigust omavad kolmandate
riikide kodanikest töötajad, ei ole lubatud nendelt välismaalastelt nõuda riigi
immigratsiooniasutuselt töölubade hankimist ning sellega seotud kulude maksmist, samuti on
välistatud nõuete rikkumise korral maksta karistusena kohaldatavat haldustrahvi.
Kuigi kohtuasjas C-43/93 oli Euroopa Kohus seisukohal, et töölubade hankimine on vastuolus
teenuste osutamise vabaduse põhimõttega, tõi kohus kohtuasja C-168/04 (punkt 52) välja, et
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
teenuseid osutavale ettevõtjale tulenev kohustus kohalikele ametiasutustele enne teatada, et
lähetatakse üks või enam töötajat, nende lähetuse kestus ja teenused, mille osutamiseks nad
lähetatakse, oleks tõhusam ja vähem piirav vahend, kui sisulise haldusloa menetlus. Kohus
leidis kohtuasjas C-168/04 ka seda et liikmesriigil on õigus kontrollida, kas teise liikmesriigi
ettevõtja, kes lähetab tema territooriumile kolmandate riikide kodanikest töötajaid, ei kasuta
teenuste osutamise vabadust muul kui asjaomase teenuse osutamise eesmärgil, näiteks
lähetades töötajaid tööjõu vahendamise või rentimise tarbeks (punkt 56). Samuti on Euroopa
Kohus erinevates kohtuasjades olnud seisukohal, et õigustatud on sellised kontrollimeetmed,
mis on vajalikud üldisest avalikult huvist lähtuvatest nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks.
Seejuures on Euroopa Kohus tunnistanud töötajate kaitse ülekaalukaks avalikuks huviks
(kohtuotsused Finalarte jt, punkt 33 ühildatud kohtuasjas C-49/98, C-50/98, C-52/98- C-54/98
ja C-68/98- C-71/98).
Eelnevast lähtudes võib järeldada, et riik võib nõuda välismaalase töötamisest teavitamist
olukorras, kus tegemist on välismaalase ajutise Eestisse lähetamisega seoses teenuste
osutamisega ning välismaalasel säilib tööleping teises liikmesriigis registreeritud ettevõttega.
Vastava teavituse eesmärk on välistada olukord, kus teenuste osutamise vabadust kasutatakse
selleks, et vältida VMS-is sätestatud palgakriteeriumi kohaldamist, ja tagada, et töötaja õigused
on kaitstud.
Kui Eesti ettevõtted peavad töötaja tööle asumise registreerima töötamise registris (edaspidi
TÖR), siis nendel ettevõtetel, kellel ei teki Eestis maksukohustust, ei ole kohustust töötajat
TÖR-is registreerida. Teenuste osutamisel on ettevõtte Eestisse asumine ajutine, mistõttu
üldjuhul ei teki teenuste osutamiste puhul ettevõttel maksukohustust. Eelneva tõttu on
põhjendatud ja proportsionaalne riigil nõuda, et teenuste osutamise puhul registreeriks teise
liikmesriigi ettevõte oma välismaalasest töötaja Eestisse lähetamise PPA juures.
Punktiga 6 teeme ettepaneku vabastada palgakriteeriumi täitmisest välismaalase, kui
välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis
registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse teenuse osutamiseks. Lähtudes Vander Elsti
lahendist, ei tohi riik piirata teenuste vaba liikumist ega seetõttu ka nõuda teise liikmesriigi
ettevõttelt kõrgema töötasu maksmist kui oma riigi kodanike puhul.
Punktiga 7 soovime sätestada, et teenuste vaba liikumise raames Eestisse tööle tulnud
välismaalane võib tööle asuda samal päeval, mil tööandja tema lühiajalise Eestis töötamise
registreeris. Nõue, mille kohaselt võib välismaalane teenuste raames tööle asuda vaid pärast
seda, kui PPA on tema lühiajalise töötamise registreerinud, seaks piirangud teenuste osutamise
vabadusele. Seetõttu seatakse sarnaselt tippspetsialistide, teadlaste ja ettevõtjasiseselt üleviidud
töötajatega sisse erisus, mille kohaselt võib välismaalane tööle asuda kohe, kui tööandja on
teavituse tema töötamise kohta PPA-le edastanud.
Punktiga 8 soovime muuta VMS § 108 selliselt, et juhul kui lühiajaline Eestis töötamine on
registreeritud lihtsustatud tingimustel ehk teenuste vaba liikumise raames ja töötaja on samal
päeval tööle asunud, kuid see tingimus ei ole tegelikkuses täidetud, tunnistatakse välismaalase
lühiajalise töötamise registreering kehtetuks. Seda põhjusel, et kuna punktis 7 toodud
muudatusettepaneku kohaselt võimaldatakse välismaalasel tööle asuda kohe, kui tööandja on
välismaalase töötamisest PPA-d teavitanud, siis lühiajalise töötamise registreerimise menetluse
viib PPA läbi siis, kui välismaalane juba töötab Eestis. Eelneva tõttu ei saa lühiajalise töötamise
registreerimisest keelduda, kui tingimused ei ole täidetud, vaid registreering tuleb kehtetuks
tunnistada tagantjärele.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Punktiga 9 soovime täiendada § 109 ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks
tunnistamise aluseid. Tehakse erisused lähtudes Vander Elsti lahendist, mille kohaselt ei ole
riigil õigus nõuda tööluba või elamisluba olukorras, kus välismaalasel on teise liikmesriigi
viisa/elamisluba ning töötamise õigus ning teise liikmesriigi tööandja lähetab välismaalase
Eestisse teenuste osutamise eesmärgil. Samas on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et
liikmesriigil on õigus kontrollida, kas teise liikmesriigi ettevõtja, kes lähetab välismaalase tema
territooriumile, ei kasuta teenuste osutamise vabadust muul, kui asjaomase teenuse osutamise
eesmärgil (kohtuasja C-168/04 punkt 56). Seega võib riik kontrollida, kas lähetamine vastab
teenuste vaba liikumise nõuetele. Eelnevast lähtudes kohaldatakse teenuse osutamise puhul
selliseid lühiajalise töötamise kehtetuks tunnistamise aluseid, mis on seotud sellega, kas tegu on
teenuste vaba liikumisega või mitte ehk lühiajalise töötamise võib kehtetuks tunnistada juhul,
kui tegu ei ole teenuste vaba liikumisega (vähemalt üks tingimus, mis on nõutud, ei ole täidetud
– VMS-i § 108 lg 1 p 1) ning kas PPA-le on esitatud valeandmeid, et näidata töötamist teenuste
vaba liikumisena (välismaalane, tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on esitanud
valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, on kasutanud pettust või on esitanud
võltsitud dokumente – VMS-i § 108 lg 1 p 9).
Punktiga 10 teeme ettepaneku täiendada seadust §-ga 1111 ja sätestada võimalus kohaldada
sunniraha juhul, kui Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis
registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse teenuse osutamiseks ja tööandja ei ole läbi teavituse
esitamise registreerinud välismaalase lühiajalist töötamist. Vander Elsti lahendi kohaselt ei tohi
riik teenuste vaba liikumise olukorras nõuda välismaalaselt töölubade hankimist ning samuti on
välistatud selle rikkumise korral nõuda karistusena haldustrahvi. Samas on Euroopa Kohus
olnud seisukohal, et liikmesriigil on õigus kontrollida lähetuse vastamist teenuste osutamise
nõuetele, eeldusel et see ei piira teenuste vaba liikumise põhimõtet ning on proportsionaalne ja
vajalik. Eesti ettevõtetel on kohustus registreerida töötaja tööleasumine TÖR-is ning selle
kohustuse täitmata jätmisel kohaldatakse neile sunniraha. Sarnane vastutus nähakse ette teise
Schengeni konventsiooni liikmesriigi ettevõttele, kui nad ei ole PPA-d välismaalase lühiajalisest
töötamisest teenuse osutamise eesmärgil teavitanud. VMS-s sätestatakse sunniraha
ülemmääraks 3300 eurot. PPA võib määrata registreerimise tegemiseks lisatähtaja ehk teha
ettekirjutuse ja samal ajal anda hoiatuse, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse
sunniraha. Sunniraha nõudmise korral kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seadust.
Kuivõrd sunniraha nõue on suunatud välisriigi tööandjale, siis võib selle nõude täitmise
tagamiseks tekkida vajadus teavitada ka vastavat välisriiki. Arvestades eeltoodut teeme
ettepaneku lisada seadusesse ka regulatsioon, mis võimaldab PPA-l esitada välisriigile
sunnirahast teavitamise taotluse, kui tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle
täitmine ei ole Eestis võimalik ning nõude vaidlustamse tähtaeg on möödunud. Erisused, et
taotluse võib esitada välisriigile üksnes juhul, kui selle täitmine Eestis ei ole võimalik ja nõue,
et seda ei esitada enne, kui sunniraha täitmiseks ettenähtud vaidlustamise tähtaeg on möödunud,
on vajalikud selleks, et mitte koormata teist liikmesriiki põhjendamatute taotlustega. Sarnane
Eestis määratud sunnirahast piiriülese teavitamise ja selle välisriigis täitmisele esitamise
regulatsioon on ettenähtud ka Eestisse lähetatud töötajata töötingimuse seaduses (edaspidi
ELTTS).
Muudatusettepanekuga nr 2 soovime luua luuakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad
karistused ning meetmed kõikide tööandjate suhtes, kes võimaldavad välismaalasel Eestis
ebaseaduslikult töötada. Kui tööandja palkab tööle Eestis seaduslikult viibiva välismaalase,
eirates sealjuures VMS-is sätestatud välismaalase töötamise tingimusi või palgakriteeriumi
nõuet, saab tööandjat karistada küll väärteo korras, kuid VMS-is sätestatud karistusmäärad
välismaalase ebaseadusliku töötamise eest on võrreldes saadava tuluga madalad ega sunni
tööandjaid õigusrikkumisest hoiduma.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Punktiga 14 teeme ettepaneku anda PPA-le õiguse keelata majandustegevust teostava füüsilise
või juriidilise isiku majandustegevus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi
MsüS) §-s 36 sätestatud korras.
Ebaseadusliku töötamisega seotud õigusrikkumisel ei peaks olema ainult kriminaalõiguslikud
tagajärjed. Tsiviilõigusliku tagajärjena on võimalik ette näha ka muid meetmeid. Üheks selliseks
võimaluseks on ettevõtja majandustegevuse keelamine.
MsüS § 7 kohaselt on majandushaldusasutus haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud
ülesandeid vähemalt ühel järgneval viisil: tegevusloa taotluse lahendamine; majandustegevuse
peatamine või keelamine; tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; ettevõtja
majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine.
Hetkel kehtiva MsüS § 36 lg 1 kohaselt on ettevõtja majandustegevuse keelamine
majandushaldusasutuse poolt võimalik majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu.
Muudatusettepaneku kohaselt nähakse VMS-is sõnaselgelt ette, et PPA-l on pädevus keelata
juriidilise isiku majandustegevus, kui ta on süstemaatiliselt võimaldanud seadusliku aluseta
välismaalase Eestis töötamist, võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist
või maksnud süstemaatiliselt välismaalasele Eestis töötamise eest VMS-is sätestatud töötasu
määrast väiksemat töötasu või jätnud töötasu maksmata.
Majandustegevuse keelamisele kohaldatakse MsüS sätestatud arvestades
muudatusettepanekutega kavandatud VMS erisusi. VMS-is sätestatud väärtegude kohtuväline
menetleja ning VMS-is sätestatud menetluste üle riiklikku järelevalve teostaja on PPA. Seega
on otstarbekas nimetatud rikkumiste puhul sätestada õigus teha otsus majandustegevuse
keelamiseks PPA-le kui majandushaldusasutusele.
Lisaks nähakse muudatusettepanekutega ette erisus MsüS-ist, mille kohaselt ei saa isik taotleda
keelu kehtetuks tunnistamist ajal, mil tema karistus nimetatud süütegude toimepanemise eest on
kehtiv.
Punktiga 15 soovime suurendada juriidiliste isikute karistusmäärasid VMS §-des 300–302
sätestatud väärteo toimepanemise eest 3200 eurolt 32 000 euroni.
Sanktsioonide direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama tõhusaid, proportsionaalseid ja
hoiatavaid kriminaalkaristusi tööandjate suhtes, kes võimaldavad Eestis seadusliku aluseta
viibival välismaalasel töötada. Direktiivi nõudeid ei laiene aga välismaalaste suhtes, kes
viibivad liikmesriigis seaduslikult, olenemata sellest, kas neile on antud luba liikmesriigi
territooriumil töötada. Seega karistused välismaalase töötamise tingimuste rikkumiste eest on
jätkuvalt liikmesriikide õiguse reguleerida.
VMS-is on väärteokoosseisudena sätestatud tööandja karistamine seadusliku aluseta viibiva
välismaalase töölevõtmise (VMS-i § 300), välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise
võimaldamise (VMS-i § 301) ja seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise
või töötasu mittemaksmise (VMS-i § 302) eest. Rahatrahvi maksimummäär nende väärtegude
eest on füüsilise isiku puhul kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilise isiku puhul
kuni 3200 eurot. Väiksemad tööandjate suhtes kohaldatavad trahvimäärad on Lätis (140–700
eurot) ja Slovakkias (330 eurot). Seevastu Saksamaal ja Sloveenias ulatuvad tööandja karistused
kuni 5000 euroni ning Ühendkuningriigis kuni 20 000 naelstringini.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Vaatamata elatustaseme pidevale tõusule pole trahvimäärasid ebaseadusliku töötamise eest
välismaalaste seaduses muudetud. See on toonud kaasa olukorra, kus VMS-is sätestatud
trahvimäärad ei mõju tööandjatele heidutavalt, sest juba ühe kuu oletatav kasu palgakriteeriumi
mittetäitmisest ja tööjõumaksudest kõrvale hoidmisel võib olla suurem. Karistusseadustiku
(edaspidi KarS) § 47 lg 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohus või kohtuväline menetleja
väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot.
Seega nähakse ette, et Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise,
välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest ning välismaalasele
Eestis töötamise eest VMS-is sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu
mittemaksmise eest on tööandjat senise 3200 euro asemel võimalik karistada rahatrahviga kuni
32 000 eurot. Vastavas ulatuses trahvimäärade tõstmine on põhjendatud arvestades muutunud
majanduskeskkonda ning olukorda, kus olemasolevad trahvimäärad ei ole piisavalt mõjusad.
3. Karistusseadustiku, riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmine seoses
välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamisega
Muudatusettepanekuga nr 3 teeme ettepaneku muuta karistusseadustikku (redaktsioonis RT
I, 30.12.2017, 29) viisil, mis laiendaks seni kehtinud võimalust kehtestada ettevõtluskeeld ka
nende isikute suhtes, keda on karistatud seepärast, et nad on võimaldanud ebaseaduslikult Eestis
viibival välismaalasel töötada.
Ettevõtluskeelu puhul on tegemist kohtu määratava lisakaristusega, mis keelab teataval
ajavahemikul (kuni 5 aastat) vastaval isikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,
juriidilise isiku likvideerija ja prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. 5.
novembri 2017. aasta seisuga kehtis ettevõtluskeeld kümne isiku suhtes.
Ettevõtluskeeldu kohaldatakse, kui isik on süüdi mõistetud kelmuse, usalduse kuritarvitamise,
altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase
kuriteo või majanduskuriteo eest. Sanktsioonide direktiiv kohustab tööandja suhtes, kes on
võimaldanud seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötada, lisameetmena kohaldada
rikkumise toimepanekuks kasutatud asutuse ajutist või alalist sulgemist või äritegevuse loa
ajutist või alalist tühistamist, kui see on põhjendatud olukorra tõsidusega. Praegu pole
sanktsioonide direktiivi nõuet Eesti õiguses sätestanud.
Ettevõtluskeeld lisakaristusena ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust
tagavat ülesannet. See peab kaitsma kolmandaid isikuid (nt võimalikke võlausaldajaid, aga ka
avalikku võimu) end teatavates õigussuhetes korruptiivselt või muul moel ebausaldusväärselt
ülal pidanud süüdimõistetu võimalike tulevaste kuritarvituste eest1. Seetõttu on ettevõtluskeelu
kohaldamine pahausksete tööandjate suhtes, kes võimaldavad seaduslikku alust mitteomaval
välismaalasel Eestis töötada, mõjus ennetusmeede, mis sunnib tööandjaid õiguskuulekale
käitumisele.
Lisaks teeme ettepaneku muuta riigihangete seadust (redaktsioonis RT I, 01.07.2017, 1) selliselt,
et nähakse ette alus pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks juhul, kui pakkujat
või taotlejat on karistatud selle eest, et pakkuja või taotleja võimaldas rikkuda välismaalase
Eestis töötamise tingimusi, sealhulgas tööandjat on karistatud VMS-is sätestatud töötasu
määrast väiksema töötasu maksmise eest. Muudatuse tulemusena on võimalik hankemenetlusest
1
vt Maarja Torga ja Juhan Sarv (2017). Äri- ja ettevõtluskeeldude piiriülene mõju. Juridica VIII, 552–558.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
kõrvaldada edaspidi ka need pakkujad või taotlejad, keda on väärteokorras karistatud VMS §-
de 301 ja 302 alusel.
Samuti soovime riigihangete seaduse § 122 lõigete 2, 3, 5 ja 6 jõustumist pool aastat varem kui
on sätestatud kehtivas seaduses. Nende sätete näol on tegu täiendustega alates 2017. aasta 1.
septembrist kehtinud vabatahtlikule regulatsioonile, mille kohaselt võib hankija kontrollida
alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni. Kehtiva seaduse
väljatöötamisel nähti ette, et hankijatele piisava üleminekuaja tagamiseks jõustuvad § 122 lõiked
2, 3, 5 ja 6 hiljem, s.o 2019. aasta 1. jaanuaril, sest need näevad ette kohustuse riigihanke
piirmäära ületavates ehitustööde hankelepingutes ja ehitustööde kontsessioonilepingutes
alltöövõtjaid kontrollida. Hankijal tuleb alati kontrollida hankelepingu täitmises osalevatel
alltöövõtjatel kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist, mille kohta peab pakkuja esitama
asjakohased tõendid. Kui hankija kontrolli tulemusena ilmneb, et alltöövõtjal esineb
kõrvaldamise alus, peab hankija nõudma selle alltöövõtja asendamist. Pakkuja omalt poolt peab
pakkumuses kinnitama, et ta ei kaasa ühtegi alltöövõtjat hankelepingu täitmisele enne, kui on
vastava nõusoleku hankijalt saanud. Arvestades, et kehtivad meetmed ebaseadusliku Eestis
töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole olnud piisavad ebaseadusliku töötamise
ennetamiseks ja tõkestamiseks, on vajadus nimetatud sätete varasemaks jõustumiseks.
Lisaks eeltoodule teeme ettepaneku täiendada ka riigilõivuseaduse (redaktsioonis RT I,
07.03.2018, 3) § 39 lõiget 1 ning sätestada, et riigilõivu ei võeta VMS § 106 lõike 17 alusel
esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest. Muudatus on
vajalik, kuna Euroopa Kohtus on oma 9. augusti 1994. a otsuses kohtuasjas C-43/93 (Vander
Elst) märkinud, et kui ühes liikmesriigis asutatud ettevõte osutab ajutiselt teenuseid teises
liikmesriigis ja võtab selleks kaasa esimeses liikmesriigis töötamise õigust omavad kolmandate
riikide kodanikest töötajad, ei ole lubatud nendelt välismaalastelt nõuda riigi
immigratsiooniasutuselt töölubade hankimist ning sellega seotud kulude maksmist.
4. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine seoses välismaalaste
ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamisega
Muudatusettepanekuga nr 4 teeme ettepaneku muuta ELTTS (redaktsioonis RT I, 04.07.2017,
114). Muudatusettepanekute kohaselt soovime kohustada tööandjat esitama lähetuse kohta
Tööinspektsioonile andmeid enne lähetatud töötaja tööle asumist ning näha ette väärteo koosseis
isiku suhtes, kes on jätnud vastavate andmete esitamise kohustuse täitmata.
Punktiga 1 soovime muuta ELTTS § 51 lõiget 2. Antud säte käsitleb lähetatud töötaja tööandja
kohustust esitada e-posti teel Tööinspektsioonile lähetuse kohta käivad andmed, mis on loetletud
sama paragrahvi lõikes 1. Sellisteks andmeteks on näiteks lähetatud töötajate arv, nende nimed
ja isikukoodid või sünnikuupäevad. Andmete esitamine võimaldab planeerida ja läbi viia
lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalvet. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb need andmed
Tööinspektsioonile esitada hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval.
Tööinspektsiooni järelevalvepraktika on aga näidanud, et kehtiv säte võimaldab seaduse mõtte
täitmisest kõrvale hoiduda. Tööandjal on olukorras, kus Tööinspektsioon tuvastab töökohal
lähetatud töötaja, kelle kohta tööandja andmeid ei ole esitanud, võimalus väita, et töötaja on
töökohal esimest päeva ning andmete esitamiseni ei ole veel jõutud. Tööinspektsioonil on
võimalik seda väidet ümber lükata vaid siis, kui õnnestub leida vastupidiseid tõendeid. Seega ei
tunne tööandja vajadust enne Tööinspektsiooni külastust lähetatud töötajate kohta andmeid
esitada.
Muudatusega kohustatakse tööandjat lähetuse kohta andmeid esitama enne töötaja tööle
asumist. Seega kaob tööandjal võimalus väita, et tegemist on esimest päeva töökohal viibiva
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
isikuga. See suunab tööandjaid esitama lähetatud töötajate kohta andmeid enne, kui töökohta
külastab Tööinspektsioon. Muudatusega paraneb Tööinspektsiooni võimalus lähetatud töötajate
töötingimuste üle järelevalvet planeerida ja teostada. See loob eelduse, et lähetatud töötajate
õigused on Eestis töö tegemise ajal paremini kaitstud ning ka konkurentsitingimused
ülepiiriliselt teenust osutava ettevõte ja Eesti ettevõtte vahel on õiglased. Lisaks paranevad PPA
ning Maksu- ja Tolliameti, kellega Tööinspektsioon lähetatud töötajatega seoses koostööd teeb,
võimalused järelevalve teostamiseks. Samas tööandjale kehtiva seadusega võrreldes kohustusi
ei lisandu, vaid tal on üksnes vaja andmete esitamise kohustus õigeaegselt täita.
Punktiga 2 ja 3 soovime teha tehnilised muudatused. Muudatused on vajalikud seaduse
struktuuri korrastamiseks seoses uue paragrahvi (ELTTS § 93) lisandumisega. Praegu kehtiv
ELTTS § 92 tunnistatakse kehtetuks seetõttu, et sama regulatsioon kehtestatakse uue §-ga 81.
Sätte sisu ei muutu ning ELTTSi alusel menetlevate väärtegude kohtuväline menetleja on
jätkuvalt Tööinspektsioon.
Punktiga 4 teeme ettepanku lisada ELTTSi § 93, mis näeb ette väärteo koosseisu isiku suhtes,
kes on jätnud täitmata ELTTS § 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmete esitamise kohustuse.
Paragrahv ei käsitle ELTTS § 51 lõigetes 3-5 sätestatud dokumentide esitamata jätmist, kuivõrd
see on käsitletav riikliku järelevalve takistamisena karistusseadustiku § 279 mõistes.
Praegu ei ole Tööinspektsioonil õigust isiku tegevust, kes on lähetuse kohta andmed esitamata
jätnud, väärteo menetleda ning rahatrahvi määrata. Rikkumise tuvastamisel ei järgne negatiivset
tagajärge, mistõttu tööandjad ei võta kehtestatud kohustust piisavalt tõsiselt. See omakorda
nõrgendab Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste võimalusi järelevalve teostamiseks
ning kahjustab lähetatud töötajate õigusi ja seaduskuulekate ettevõtjate konkurentsivõimet.
Kohus või kohtuväline menetleja võib karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt väärteo eest
kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma,
mille suurus on 4 eurot. Lõike 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100 –
400 000 eurot.
Muudatusettepanku kohaselt antakse Tööinspektsioonile võimalus määrata füüsilisele isikule,
kes on jätnud lähetuse kohta andmete esitamata, rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest,
kui selle pani toime juriidiline isik, on võimalik karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Tegemist on kehtiva ELTTSiga sätestatud (ELTTS § 91) trahvimääradest kõrgemate
trahvimääradega. Arvestades muutunud majanduskeskkonda ning olukorda, kus olemasolevad
trahvimäärad ei ole piisavalt mõjusad, on trahvimäärade tõstmine õigustatud. Muudatus tagab,
küll läbi negatiivse motivaatori, lähetuse kohta andmete esitamise paranemise. See omakorda
parandab Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste võimalusi järelevalve teostamiseks ning
toetab lähetatud töötajate õiguste kaitset ja ettevõtjate konkurentsivõimet.
5. Välisministeeriumi akrediteeritud ajakirjaniku ajutise töötamise perioodi piirangu
kaotamine VMS-is
Muudatusettepanekuga nr 5 kaotatakse VMS-ist Välisministeeriumi poolt akrediteeritud
ajakirjanikele ette nähtud ajutise töötamise perioodi piirang.
Soovime muuta VMS § 105 lõike 4 punkt 2 viisil, et kaotataks Välisministeeriumi poolt
akrediteeritud ajakirjanike kohta kehtestatud ajaline piirang, mis lubab neil Eestis töötada 270
päeva 365 päeva jooksul. Muudatus on seotud Riigikogu menetluses oleva "Välismaalaste
seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine)“ eelnõuga (617 SE), millega
sätestatakse lühiajalise töötamise maksimumajaks 270 päeva asemel maksimaalne pikaajalise
viisaga määratud viibimisaeg, milleks on 1 aasta ehk 365 päeva. Kehtiva seaduse kohaselt on
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
seaduslikul alusel Eestis viibival ajakirjanikul Eestis töötamine lubatud kuni 270 päeva 365
päeva jooksul. Nimetatud ajaline piirang on olnud seotud lühiajalise Eestis töötamise
regulatsiooniga ja selle regulatsiooni raames sätestatud tähtaegadega. Ajakirjanikud on
lühiajalise töötamise registreerimise kohustusest olnud vabastatud, kuna neil ei ole Eesti
tööandjat ja seega tuleneb nende Eestis töötamise õigus vahetult seadusest. Arvestades, et
lühiajalise töötamise regulatsiooni muudetakse, on otstarbekas pikendada ka ajakirjanike
lubatud töötamise aega, kuivõrd puudub mõistlik põhjendus nende erinevaks kohtlemiseks.
Edaspidi on ajakirjanikel lubatud Eestis töötada sama kaua kui neil on Eestis viibimiseks
seaduslik alus, kõige pikem periood saab olla pikaajalise viisaga antud 12 kuud. Juhul kui isik
soovib Eestis kauem töötada tuleb taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks.
Teeme ettepaneku jõustada eeltoodud muudatused seaduse jõustumisega samal ajal.
Muudatusettepanekute mõjud
Sihtrühm 1: välistöötajad (kolmandate riikide kodanikud), kes viibivad Eestis seadusliku
aluseta või kelle suhtes pole täidetud välismaalase töötamise tingimused.
Tabel 1. Välismaalaste Eestis töötamiste rikkumised aastatel 2013–2017 rikkumise aluse kaupa
(allikas: PPA)
Rikkumise alus 2013 2014 2015 2016 2017
ebaseaduslikult
Eestis viibiva
välismaalase 46 29 68 24 24
töötamine
(VMS-i § 303)
VMS-i töötamise
tingimuste rikku-
22 11 11 111 358
mine
(VMS-i § 304)
kokku 68 40 79 135 382
Ebaseaduslikult töötanud välismaalaste arv on võrreldes 2013. aastaga suurenenud 462%.
Seejuures on suurenenud eelkõige nende välismaalaste arv, kes viibivad Eestis seaduslikult,
kuid kelle töötamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Ebaseaduslikult töötavad
välismaalased, kelle suhtes on aastatel 2013-2017 läbi viidud rikkumise menetlused, on
peamiselt Ukraina (421), määratlemata (50), Valgevene (73), Venemaa Föderatsiooni (43) ja
Moldova (35) kodanikud.
Sihtrühm 2: tööandjad, kes võimaldavad töötada välismaalasel, kellel puudub Eestis
töötamiseks seaduslik alus või kelle suhtes pole täidetud välismaalase töötamise tingimused.
Tööandjate suhtes menetletud väärteomenetluste arv on alates 2013. aastast tõusnud 115%.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Tabel 2. Tööandja poolt aastatel 2013–2017 toimepandud väärteod välismaalase
ebaseadusliku töötamise aluste kaupa (allikas: PPA)
Rikkumise alus 2013 2014 2015 2016 2017
Eestis seadusliku
aluseta viibivale
välismaalasele
21 19 35 17 9
töötamise
võimaldamine
(VMS-i § 300)
VMS-i töötamise
tingimuste
rikkumine tööandja 17 5 14 41 75
poolt
(VMS-i § 301)
VMS-s sätestatud
töötasust väiksema
töötasu maksmine 1 2 3 6 0
tööandja poolt
(VMS-i § 302)
kokku 39 26 52 64 84
Kokkuvõttes algatati 2017. aastal välismaalaste suhtes 382 menetlust VMS-is sätestatud
reeglite rikkumise eest, tööandjate suhtes alustati samal aastal 84 menetlust VMS-i alusel.
KarS-i §-s 2601 sätestatud kuriteo toimepanemise (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale
välismaalasele töötamise võimaldamine raskendavatel tingimustel) alusel algatati 2017. aastal
kaks menetlust.
Sihtrühm 3
a) teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud tööandjad, kes asuvad Eestisse
seoses teenuste osutamisega ja kasutavad selleks kolmanda riigi kodanikku, kellel on selle
liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja nimetatud liikmesriigis töötamise
õigus.
b) lähetatud töötajate tööandjad (Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi ning kolmandate riikide tööandjad), kes osutavad Eestis teenust ja seoses teenuse
osutamisega lähetavad ajutiselt Eesti riigi territooriumile oma töötajad, täitmata ELTTS § 51
lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.
Täpne arv, kui palju on seoses teenuste osutamisega Eestisse asunud teises Schengeni
konventsiooni liikmesriigis registreeritud tööandjaid, kes kasutavad teenuse osutamiseks
kolmanda riigi kodanikku, kellel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba
ja töötamise õigus, ei ole hetkel täpselt teada, kuna nimetatud juhul on välismaalasel täna
seadusest tulenev õigus Eestis töötada. Lähetatud töötajate osas registreeris Tööinspektsioon
2017. aastal 329 lähetamise teadet 16 erinevast Euroopa riigist. Nende andmete põhjal on
Eestisse saabunud 1220 lähetatud töötajat. Samas on järelevalve tulemustest teada, et riigis
lähetatud töötajana tööd teinud inimesi on kordades rohkem. 26.03.2018 seisuga on esitatud 87
teatist, 344 töötaja lähetamiseks. Ametlikult registreeriti enim lähetatud töötajaid Lätist Eesti
kasiinodesse ja laevaparanduse valdkonda, Poolast on saabunud enim ehitusettevõtetesse
elektrikuid, keevitajaid, santehnikuid ja ehitajaid. Leedust tulevad Eestisse teenust osutama
laevaehitajad.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Joonis 1. Riigid, kus on Eestisse ELTTS-i alusel lähetatud enim töötajaid 2017 aastal:
Valdkond: sotsiaalne ja demograafiline mõju - väike
Muudatustel on otsene mõju töötajate õigustele ning muudatused aitavad tagada võõrtöötajate
õiguste kaitse ning välismaistele ja kohalikele konkurentidele võrdsed tingimused. Riigile
andmete esitamise kohustuse täitmata jätmise sanktsioneerimine tagab info kiirema esitamise,
mis on vajalik järelevalveasutustele järelevalve kavandamiseks ning ettevõtte ja/või konkreetse
objekti osas korrakaitseseaduse mõistes ohuhinnangu andmiseks.
Sihtrühma suurust, kellele kavandatud muudatused mõju avaldavad, on raske hinnata, kuna
puudub täpne info tegelike Eestisse lähetatud töötajate või Eestisse teenuse osutamise raames
saabuvate töötajate kohta. Samas ei avalda muudatus mingit mõju seadusest tulenevaid
kohustusi juba täitvatele tööandjatele.
Tööandja kohustus enne välismaalase Eestisse tööle asumist anda PPA-le või
Tööinspektsioonile teavet võimaldab saada paremat ülevaadet vastavate töötajate osakaalu ja
rolli kohta Eesti tööhõives. Täpsem teave eeltoodud töötajate kohta Eestis võimaldab teha
paremaid prognoose Eesti tööjõuvajaduse kohta eri sektorites ning vajadusel paremini
planeerida võõrtööjõu sisserändega seonduvaid tegevusi Eestis. Lisaks annab see võimaluse
kaitsta võõrtöötajate õigusi ja ettevõtjate ausat konkurentsi Eestis.
Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike
Ebaseadusliku rände moodused (nt ebaseaduslik piiriületus, viisade, elamislubade või
rahvusvahelise kaitse regulatsioonide väärkasutus) sõltuvad sagedasti sellest, millise
rändekanali kaudu on kõige lihtsam välismaalasel Euroopa Liitu, sh Eestisse siseneda. Euroopa
Liidu viisavabastuslepingute sõlmimine Ukraina, Gruusia ja Moldovaga võimaldab nende
riikide kodanikel, kellel on biomeetrilised passid, viisata viibida Eestis kuni 90 päeva 180 päeva
jooksul. Lisaks on Euroopa Liit sõlminud mitmete kolmandate riikidega (nt Venemaaga)
viisalihtsustuslepingud, et hõlbustada oma kodanike lühiajalist reisimist. See omakorda on
suurendanud välismaalaste arvu, kes viisaregulatsioone väärkasutavad, töötades liikmesriikides
turismiviisa või lühiajalise viibimisõiguse alusel. Kui liikmesriigid ei võta asjakohaseid
meetmeid ebaseadusliku töötamise tõkestamiseks, võib see kaasa tuua EL-i viisapoliitika
karmistamise.
Muudatustega kehtestatakse tõhusaid ja proportsionaalseid karistusi ning meetmeid tööandjate
suhtes, kes võimaldavad ebaseaduslikku töötamist. Kavandataval muudatusel on positiivne
mõju Schengeni ala toimimisele, sh EL-i riikide sisejulgeoleku tagamisele.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Muudatuste jõustumise ja rakendamisega täidab Eesti ka võetud Euroopa Liidu kohustused,
sest võetakse üle nõue, mis on sätestatud sanktsioonide direktiivi artikli 7 lg 1 punktis d
(rikkumise toimepanekuks kasutatud asutuste ajutine või alaline sulgemine või kõnealuse
äritegevuse loa ajutine või alaline tühistamine, kui see on põhjendatud olukorra tõsidusega).
Seega on muudatuste oodatav mõju pigem positiivne.
Ettepanekutel on positiivne mõju Eesti välissuhetele ka seeläbi, et suureneb halduskoostöö
välisriikidega. Ettepanekud mõjutavad ennekõike välissuhteid riikidega, kust enim töötajaid
Eestisse lähetatakse või kust teenuse osutamise raames saabutakse (Läti, Leedu ja Poola).
Vastavate töötajate kohta teate esitamine võimaldab korrakaitseorganitel hinnata riiki
sisenevate välistöötajate osakaalu ning tausta.
Valdkond: majanduslik mõju – väike
Kuna ebaseaduslikele sisserändajatele ei ole avatud ei seaduslik tööturg ega sotsiaalkaitse
süsteemid, peavad nad teenima elatist teisel viisil. Seega, eelkõige suunduvad ebaseaduslikud
sisserändajad ebaseaduslikule tööturule, kus seadusest väiksema töötasu maksmisega või selle
maksmata jätmisega jäävad täitmata ka maksukohustused riigi ees. Selle tulemusena
õõnestatakse ausat konkurentsi. Samuti jääb üldsusel saamata raha, millest muu hulgas
rahastatakse sotsiaalkindlustussüsteeme. Ebaseadusliku töötamise vastu mõeldud meetmetel on
positiivne majanduslik mõju, sest sellega mõjutatakse nii töötajaid kui ka tööandjad
õiguskuulekale käitumisele. Kui ettevõte palkab seadust järgides välismaalase, makstes talle
vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka, võidab riik maksud 1000–5000 inimese keskmiselt
brutokuupalgalt. Laiemas vaates toovad ettepanekud kaasa üldise positiivse mõju
ettevõtluskeskkonnale. Tulemuslik järelevalve aitab kaasa ettevõtete ausale konkurentsile.
Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
PPA andmetel tehti 2017. aastal ebaseadusliku töötamise avastamiseks 554 kontrollkäiku
(sisaldab ka ametkondade ühisreide). Kui tõhustada järelevalvet ja teha rohkem kontrollkäike,
on tõenäoline, et välismaalaste ebaseadusliku töötamise juhtumeid avastatakse oluliselt
rohkem. Kuna ilmselt ei saa eeldada, et tööandja on nõus iga avastatud ebaseaduslikult töötava
välismaalase töötamise seadustama lühiajalise töötamise registreerimise teel, võib prognoosida,
et registreeritakse kuni 2500 välismaalase Eestis töötamine. VMS-i kohaselt tuleb Eestis
lühiajaliselt töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka.
Seaduslikult Eestis viibivate välismaalaste ebaseadusliku töölevõtmise peamine põhjus ongi
jätta täitmata palganõue. Ebaseadusliku töötamise avastamine, et teha kindlaks maksude
tasumata jätmine, kuulub eelkõige Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Kuna ebaseaduslikku
töötamist on võimalik avastada valdavalt üksnes kontrollkäikude tegemisega, tuleb eelkõige
PPA-l ning Maksu- ja Tolliametil kavandada selleks märkimisväärselt rohkem ressurssi.
Ettepaneku jõustumisel on otsene mõju ka Tööinspektsiooni korraldusele läbi kohustuste
suurenemise välisettevõtetele väärteomenetluste läbi viimisel. Peamiselt tõuseb muudatuse
tulemusel Tööinspektsiooni halduskoormus, mis on seotud lähetatud töötajate osas andmete
esitamata jätmisega. Arvestades nii olemasolevaid kui ka võimalikke õigusrikkumiste arvu on
õiguskaitseasutuste töökoormuse kasv minimaalne.
Valdkond: sotsiaalne mõju – väike
Kuna tihti ei ole Eestis töötaval välismaalasel teadmisi Eesti seadustest, on tööandjal kohustus
tagada, et välismaalane vastab Eestis töötamise tingimustele, sh peab ta registreerima
välismaalase lühiajalise töötamise. Et tagada nende nõuete täitmine suurendatakse
muudatusettepanekute kohaselt tööandja vastutust, kui ta on võimaldanud välismaalasel Eestis
ebaseaduslikult töötada. Muudatustega tagatakse asjaomaste töötajate õiguste tõhus kaitse.
Muudatuste oodatav mõju on positiivne.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Muudatusettepanekute rakendamisega kaasnevad kulud ja tulud ning rakendusaktide
muudatused
Kulud
Õiguskeskkonna muudatustega kaasnevad kulutused seoses infosüsteemide arendustega.
Arendada tuleb Kohtute Infosüsteemi (KIS) ja e-toimiku (ET) süsteemi ning PPA kodakondsus-
ja migratsioonivaldkonna menetlusinfosüsteemi. Nende arendustööde kulud kaetakse
olemasolevatest eelarvevahenditest. Kuni infotehnoloogiliste arendustööde tegemiseni tuleb
PPA-l tagada menetluste läbiviimine ilma IKT arendustöid tegemata, selleks on vaja täiendada
ametisiseseid juhendeid ja viia läbi koolitusi.
Tulud
Erinevatel hinnangutel on Eestis seaduslikult viibivaid, kuid ebaseaduslikult töötavaid
välismaalasi aastas 1000-5000. Kui tõhustada järelevalvet ja teha rohkem kontrollkäike, siis on
tõenäoline, et välismaalaste ebaseadusliku töötamise juhtumeid avastatakse oluliselt rohkem.
Kuigi ei saa eeldada, et tööandja on nõus iga avastatud ebaseaduslikult töötava välismaalase
töötamise seadustama lühiajalise töötamise registreerimise teel, võib siiski prognoosida, et
registreeritakse kuni 2500 välismaalase Eestis töötamine. Vastavalt VMS-ile tuleb Eestis
lühiajaliselt töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka.
Seaduslikult Eestis viibivate välismaalaste ebaseadusliku tööle võtmise peamiseks põhjuseks
ongi palgakriteeriumist mööda hiilimine. Sanktsioonide kehtestamise eesmärk on suunata
tööandjaid õiguskuulekale käitumisele. Kui ettevõte palkab seadust järgides välismaalase,
makstes talle vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka, võidab riik maksud 1000-5000 inimese
keskmiselt brutokuupalgalt.
Samuti tuleneb otsene tulu riigieelarvele trahvidest ja sunnirahast, mida PPA ja Tööinspektsioon
sisse nõuavad ning teised liikmesriigid sissenõudmisele edastavad. Välisriigi tööandja vaates
kaasnevad ettepanekutega tulud riigieelarvele vaid siis, kui välisriigi tööandja määratud
sunniraha või trahvi vabatahtlikult täidab. Kui nõue edastatakse sissenõudmiseks välisriiki, siis
laekuvad ka vastavad tulud vastava riigi eelarvesse.
Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgnevaid kehtivaid määrusi:
1. siseministri 10. detsembri 2015 määrust nr 72 „Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“;
2. siseministri 04. detsembri 2015 määrust nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise kord“.
V Kooskõlastustabel
ETTEPANEK MÄRKUSED
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
1. Kaubanduskoja hinnangul ei aita Eelnõus VMS muutmise seadus (sisserände regulatsiooni
sisalduvad meetmed ära hoida välismaalaste muutmine) eelnõu 617 SE on valminud Vabariigi
ebaseaduslikku töötamist ega muude Valitsuse 8. veebruari 2018 kabinetinõupidamise
välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste otsuste alusel. Sisserände regulatsiooni
rikkumist. Nõustume, et viimasel ajal on muutmisettepanekute väljatöötamiseks 2017. aastal
suurenenud juhtumeid, kus ettevõtjad moodustatud laiapõhjalise töörühma tegevus jätkub
kasutavad ebaseaduslikult välistööjõudu või tulenevalt Vabariigi Valitsuse 8.02.2018
rikuvad muid välismaalaste seaduses sätestatud kabinetinõupidamise otsusest pikendada töörühma
nõudeid, kuid sellise käitumise peamiseks volitusi. Seega on töörühmal võimalik edaspidi
põhjuseks ei ole karistusmeetmete puudumine analüüsida erinevaid võimalusi, sh Eesti Kaubandus-
või madalad karistusmäärad. Tööstuskoja ettepanekuid välismaalaste sisserände
regulatsiooni muutmiseks.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Üheks oluliseks põhjuseks, miks ettevõtjad
kasutavad ebaseaduslikku välistööjõudu, on
terav tööjõupuudus ning asjaolu, et sisserände
piirarvu ja välistööjõu ajutise kaasamise
regulatsioon ei võimalda välismaalastel
seaduslikul viisil ja tavapäraselt eeldatava
paindlikkusega Eestis töötada. Kahjuks ei aita
Eelnõu seda probleemi kuidagi lahendada või
leevendada, vaid pigem tegeleb Eelnõu
probleemi tagajärgedega, millede saabumine on
olnud kõigile ka pikalt ette teada.
Kaubanduskoda on seisukohal, et probleemi
tagajärgedega tegelemise asemel tuleb otsida
võimalusi, kuidas probleemi lahendada ja
sobivad lahendused ka õigusaktidesse sisse viia.
Riigikogu menetluses olev välismaalaste
seaduse muutmise seaduse eelnõu 617 SE
leevendab probleemi väga vähesel määral ning
see lahendus ei rahulda ettevõtjate ootusi ega
vajadusi.
Leiame, et välismaalaste seadusesse tuleks
koheselt sisse viia muudatus, mis leevendab
sisserände piirarvu regulatsiooni.
Kaubanduskoda on korduvalt
Siseministeeriumile välja pakkunud erinevaid
lahendusi. Samuti on siseministri poolt
moodustatud sisserände piirarvu regulatsiooni
töörühm pakkunud välja mitmeid lahendusi
probleemile, kuid kahjuks ei ole neid
ettepanekuid arvesse võetud.
2. Meile valmistab muret ka asjaolu, et Muudatuste aluseks on välismaalaste ebaseadusliku
Eelnõuga kavandatavad muudatused soovitakse töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava,
välismaalaste seadusesse viia kiirustades ning mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse
huvigruppe sisuliselt kaasamata. Viimasel ajal majandusarengu komisjoni istungil ning selle alusel
on kooskõlastusringil olnud reeglina rohkem koostatud ettepanekud välismaalaste ebaseadusliku
kui üks välismaalaste seaduse muutmise eelnõu töötamise vähendamiseks, mida arutati Vabariigi
aastas ning seega oleks olnud mitmeid Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungil.
võimalusi Eelnõus sisalduvaid meetmeid Muudatuseettepanekud esitati 23.04.2018 eelnõude
varasematesse eelnõudesse lisada. Kahjuks ei infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja
ole seda tehtud. Jääb arusaamatuks, miks teatud arvamuse avaldamiseks Majandus- ja
muudatusi soovitakse seadusesse viia mõne Kommunikatsiooniministeeriumile,
nädalaga, kuid olulisi muudatusi, mida on Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile
põhjalikult analüüsitud ja erinevate ning peale Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018.a
huvigruppide poolt kompromissina välja kabinetiistungit arvamuse avaldamiseks Eesti
pakutud, ei ole võimalik isegi paari aasta Aiandusliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti
jooksul ellu viia. Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse
Koja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse, Mainor AS, SA
Archimedes, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning
Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti
esindajatele.
3. Oleme vastu Eelnõu § 1 punktile 8, mis annab Muudatuste aluseks on välismaalaste ebaseadusliku
Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi: PPA) töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava,
õiguse keelata füüsilise või juriidilise isiku mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse
majandustegevus majandustegevuse seadustiku majandusarengu komisjoni istungil ning selle alusel
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
üldosa seaduse (MsüS) §-s 36 sätestatu koostatud ettepanekud välismaalaste ebaseadusliku
kohaselt, kui ta on süstemaatiliselt võimaldanud töötamise vähendamiseks, mida arutati Vabariigi
seadusliku aluseta välismaalase Eestis Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungil. Kuivõrd
töötamist, võimaldanud välismaalase Eestis kehtivad meetmed ebaseadusliku Eestis töötamise
töötamise tingimuste rikkumist või maksnud ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole piisavad, siis on
välismaalasele Eestis töötamise eest põhjendatud näha ette täiendavaid meetmeid
välismaalaste seaduses sätestatud töötasu tööandjate suhtes, kes võimaldavad välismaalasel
määrast väiksemat töötasu või jätnud töötasu Eestis ebaseaduslikult töötada. Üheks selliseks
maksmata. meetmeks on ka antud muudatusettepanek.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole mõistlik sellist
muudatust ellu viia kiirustades ning ilma
põhjaliku analüüsita. Eelnõu koostajad võiksid
analüüsida, kas ja millistel konkreetsetel
juhtudel on hetkel lubatud kasutada MsüS §-s
36 sätestatud majandustegevuse keelamist.
Seejärel võiks analüüsi tulemusi võrrelda
Eelnõu § 1 punkti 8 sõnastusega ning hinnata,
kas Eelnõus sätestatud rikkumised on sama
olulised kui muudes valdkondades, kus on
lubatud majandustegevust keelata.
Kui tööandja kasutaks alaealisi töötajaid ning
rikuks töölepingu seadusest tulenevaid
alaealiste töötamisele kehtestatud piiranguid ja
maksaks alaealistele ümbrikupalka, siis kas
sellisel juhul on võimalik juriidilise isiku
majandustegevust keelata. Kaubanduskoja
hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik
rakendada näiteks välistöötajate osas rangemaid
meetmeid kui alaealiste osas, pigem vastupidi.
4. Eelnõu § 1 punktiga 9 suurendatakse Võetud teadmiseks
juriidiliste isikute karistusmäärasid
välismaalaste seaduse §-des 300–302 sätestatud Oleme seisukohal, et riik ei takista välismaalastel
väärteo toimepanemise eest 3200 eurolt 32 000 seaduslikult Eestis töötada. Riik on kehtestanud
euroni. Eesti tööturu kaitsemehhanisme (palgakriteerium,
Kaubanduskoja hinnangul ei ole välismaalaste sisserände piirarv, Töötukassa loa nõue), mille
seaduse rikkumise peamine põhjus madalad eesmärk on säilitada tööturu normaalne toimimine ja
karistusmäärad, vaid põhjused peituvad mujal. takistada töötasude kunstlikku vähendamist odava
Mitmed ettevõtjad kasutavad ebaseaduslikku välistööjõu abil.
välistööjõudu ja/või rikuvad välismaalaste
Eestis töötamise tingimusi, sest riik ei võimalda Eesti tööturu kaitsemehhanismidest kõrvale
välismaalastel seaduslikul teel Eestisse tööle hoidmiseks on suurenenud välistööjõu vajaduse
tulla. See kehtib olukordade kohta, kus taustal tõusnud ebaseadusliku töötamise juhtumite
lühiajalist töötamist ei ole võimalik enam arv, kus VMS-is sätestatud Eestis töötamise
kasutada ning elamisluba töötamiseks ei ole tingimustest kinni ei peeta. Seejuures on suurenenud
võimalik taotleda, sest piirarv on juba täitunud. eelkõige nende välismaalaste arv, kellel on küll
Seetõttu ei too karistusmäärade suurendamine seaduslik alus Eestis viibimiseks, kuid kelle
meie hinnangul loodetud kasu ega vähenda lühiajaline töötamine ei ole PPA-s registreeritud
välismaalaste seaduse rikkumisi. Seda isegi ning tööandja ei maksa välismaalasele
juhul, kui Eestis kehtestatakse Euroopa Liidu palgakriteeriumi ulatuses töötasu.
kõige kõrgemad karistusmäärad. Mis juba
iseenesest ei ole põhjendatud ja annab meie Vaatamata elatustaseme pidevale tõusule pole
õigus- ja majanduskeskkonnast väga negatiivse trahvimäärasid ebaseadusliku töötamise eest
signaali nii tegutsevatele ettevõtjatele kui ka välismaalaste seaduses aastaid muudetud. See on
välisettevõtjaile, kes otsivad Eestist toonud kaasa olukorra, kus välismaalaste seaduses
koostööpartnereid või investeerimisvõimalusi. sätestatud trahvimäärad ei mõju tööandjatele
heidutavalt, sest oletatav kasu palgakriteeriumi
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
mittetäitmisest ja tööjõumaksudest kõrvale
hoidmisel võib juba ühe kuu lõikes olla suurem.
Karistusmäärade tõstmine on vaid üks meede, mis
aitab tõhusamalt ennetada ja takistada välismaalaste
ebaseaduslikku Eestis töötamist. Muudatuste aluseks
on välismaalaste ebaseadusliku töötamise
ennetamise ja tõkestamise tegevuskava, mis kiideti
heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse
majandusarengu komisjoni istungil. Nimetatud
tegevuskavas on toodud ka teisi tegevusi, mille
eesmärgiks on aidata kaasa välismaalaste
ebaseadusliku töötamise vähendamisele.
5. Eelnõu kohaselt peab välismaa tööandja Võetud teadmiseks
edaspidi registreerima välismaalase lühiajalise
töötamise PPA-s, kui välismaalane töötab Muudatusettepanekute kohaselt tuleb lühiajaline
Eestis seoses teises Schengeni konventsiooni töötamine registreerida varasemalt VMS § 105 lõike
liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega 4 punktis 1 nimetatud isikutel. See tähendab, et juhul
Eestisse, ning välismaalasel on selle kui välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik
liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või alus, tema töötamine on ajutise iseloomuga ning
elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis tema töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase
töötamise õigus. perioodi jooksul, ei pea lühiajalist töötamist
Kaubanduskoda toetab seda muudatust ainult registreerima (VMS § 105 lõige 4 punkt 3).
juhul, kui see kehtib välismaalaste osas, kelle
töötamise kestus ületab viit päeva 30-päevase
perioodi jooksul. Näiteks kui välismaalane
tuleb Eestisse ehitustöid tegema neljaks
nädalaks, siis võiks välismaalase tööandjal olla
kohustus registreerida välismaalase töötamine
PPA-s. Kui välismaalane tuleb Eestisse kaheks
päevaks näiteks loenguid andma, siis ei ole
mõistlik ega vajalik kohustada välismaalase
tööandjat välismaalast registreerima PPA-s.
Seega teeme ettepaneku kohaldada Eelnõus
sätestatud registreerimiskohustust vaid juhul,
kui välismaalase töötamine ületab viit päeva
30-päevase perioodi jooksul.
Iseenesestmõistetavalt peab kogu
registreerimisprotsess olema ettevõtte jaoks ka
väga lihtne ja loogiline.
6. Me ei ole vastu Eelnõu § 3 punkti 1 Võetud teadmiseks
muudatusele, millega nähakse riigihangete
seaduses ette alus pakkuja või taotleja
hankemenetlusest kõrvaldamiseks juhul, kui
pakkujat või taotlejat on karistatud välismaalase
Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest,
sealhulgas tööandjat on karistatud välismaalaste
seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema
töötasu maksmise eest ja karistus on jõustunud.
7. Kaubanduskoda ei toeta Eelnõu § 3 punkte 2 Võetud teadmiseks
ja 3, millega muudetakse riigihangete seaduse § Muudatuste aluseks on välismaalaste ebaseadusliku
238 selliselt, et seaduse § 122 lõiked 2, 3, 5 ja 6 töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava,
jõustuvad 2018. aasta 1. juulil ehk pool aastat mis kiideti heaks 17.04.2018 Vabariigi Valitsuse
varem kui on sätestatud kehtivas seaduses. majandusarengu komisjoni istungil ning selle alusel
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kaubanduskoja hinnangul puudub mõjuv koostatud ettepanekud välismaalaste ebaseadusliku
põhjus ja vajaduse nende sätete jõustumisaja töötamise vähendamiseks, mida arutati Vabariigi
muutmiseks. Seadusandja tegi teadliku otsuse, Valitsuse 3. mai 2018.a kabinetiistungil. Kuivõrd
et need sätted jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril kehtivad meetmed ebaseadusliku Eestis töötamise
ning seda ei pea Eelnõuga muutma. ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole piisavad, siis on
põhjendatud näha ette täiendavaid meetmeid
tööandjate suhtes, kes võimaldavad välismaalasel
Eestis ebaseaduslikult töötada. Üheks selliseks
meetmeks on ka antud muudatusettepanek.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Eva Lillemäe 6125079
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562