dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 22. mai 2018
Viit
25
Registreeritud
22. mai 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎25 22.05.2018 Ministri määrus.bdoc651 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 22.05.2018 nr 25 Tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel. Tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ § 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha uuringud Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e esinemise tuvastamiseks, perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ muutmise määrusega leevendatakse sugurakudoonoritele tehtava kohustusliku Trichomonas vaginalis’e uuringu nõudeid. Muudatuse kohaselt seatakse hankimise eest vastutava või pädeva isiku kohustuseks hinnata, kas Trichomonas vaginalis’e uuringu tegemine igal konkreetsel juhul on nõutav, kui sugurakud on sisse toodud sellisest riigist, kus Trichomonas vaginalis’e uuringu tegemine ei ole kohustuslik. Muudatus arvestab samas Eesti epidemioloogilist olukorda, mistõttu Trichomonas vaginalis’e uuringu tegemine on Eestis jätkuvalt kohustuslik, kuid aitab juhtumipõhiselt ilma põhjendamatute takistusteta lahendada eelkirjeldatud olukorrad, kus sugurakud tuuakse teistest riikidest. Määruse rakendamine ei avalda mõju tervishoiukorraldusele ja inimeste tervisele, tööturule, töösuhetele, töötervishoiule ja tööohutusele, sugudevahelistele suhetele, riskirühma kuuluvate inimeste õigustele, osalemisele ühiskonnaelus, haridussüsteemile, kultuurile, rahvastiku arengule, riigi julgeolekule, välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamine avaldab marginaalset mõju sugurakkude hankijate hankimise eest vastutava või pädeva isiku sisulisele tööle, pannes kohustuse teha sugurakkude annetamisel iga kord riskianalüüs Trichomonas vaginalis’e uuringu tegemise vajalikkuse kohta. Määrus avaldab mõju ka sugurakkude hankimisele teistest riikidest, eemaldades täiendava takistuse sellelt protsessilt. Määrus jõustub üldises korras. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa (tel 626 9328, [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb ühest muudatusest, millega muudetakse tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi 2 annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ § 7 lõiget 2. Varem kehtinud määruse § 7 lõike 2 kohaselt on sugurakudoonoritel Trichomonas vaginalis’e uuring Eestis kohustuslik ning tulenevalt § 3 lõike 3 teisest lausest on uuring kohustuslik ka partnerannetuse korral, kui eemaldatud sugurakud kuuluvad säilitamisele või töötlemisele. Euroopa Komisjoni poolt korraldatud liikmesriikides kohaldatavate nõuete uuringust nähtub, et Trichomonas vaginalis’e testimine ei ole enamikus liikmesriikides nõutav, erandiks on üksnes Ungari ja Eesti. Seejuures tulenevad riikidevahelised testimisnõuete erinevused riikide epidemioloogilisest taustast12. Varem kehtinud määruse § 7 lõike 2 kohaselt ei eristata Trichomonas vaginalis’e uuringu nõude puhul, kas sugurakud on hangitud Eestist või mõnest teisest riigist. Seetõttu on Trichomonas vaginalis’e uuring nõutav alati – ka juhul, kui sugurakud on hangitud sellisest riigist, kus vastavat uuringunõuet sugurakudoonorile ei ole kehtestatud. Nõude järgimine on pannud sugurakkude käitlejad olukorda, kus Trichomonas vaginalis’e uuringutulemusi sisaldava analüüsisertifikaadi saamine teistest riikidest sisseveetavatele sugurakkudele ei ole võimalik. Kui Trichomonas vaginalis’e uuring on sugurakkude annetamise ajal jäetud tegemata, ei ole otstarbekas ka doonori hilisem testimine, sest uuringutulemused ei anna ülevaadet doonori seisundist sugurakkude hankimise ajal. Samuti on problemaatiline säilitamiseks külmutatud rakkude sulatamine testimise eesmärgil, sest sulatamine ning uuesti külmutamine mõjutab sugurakkude kvaliteeti. Kuna varem kehtinud määruse § 3 lõike 3 ja § 7 lõike 2 kohaselt kehtib Trichomonas vaginalis’e uuringu nõue ka partnerannetuse korral, kui eemaldatud sugurakud kuuluvad säilitamisele või töötlemisele, võib Trichomonas vaginalis’e testimise üldine nõudmine potentsiaalselt takistada teistes riikides viljatusravi alustanud inimeste (sh Eesti kodanike) viljatusravi jätkamist Eestis, kui soovitakse kasutada teistes riikides hangitud sugurakke ja embrüoid. Perioodil 2003 kuni 2013 suurenes Euroopa Liidus aasta jooksul tehtavate viljatusravi tsüklite arv 365 103-lt 686 271-ni3 ning eelduslikult see suureneb järgnevatel aastatel. Tõenäoliselt suureneb ka viljatusravi eesmärgil teistesse riikidesse reisivate inimeste arv ning vajadus doonormaterjali järele. Seejuures tuleb märkida, et Trichomonas vaginalis’e testi positiivne tulemus ei kuulu viidatud määruse § 6 kohaselt sugurakkude doonorlust välistavate kriteeriumite hulka. Kuigi kehtestatud nõue on üksnes informatiivse loomuga, võib see osutuda oluliseks takistuseks sugurakkude hankimisel teistest riikidest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Komisjoni direktiivi 2006/17/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas (ELT L 38, 09.02.2006, lk 40–52), muudetud Euroopa Komisjoni direktiiviga 2012/39/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/17/EÜ inimkudede ja - rakkude uurimise teatavate tehniliste nõuete osas (ELT L 327, 27.11.2012, lk 24–25), lisa III 1 Distribution and risk factors of Trichomonas vaginalis infection in England: an epidemiological study using electronic health records from sexually transmitted infection clinics, 2009-2011. Mitchell HD, Lewis DA, Marsh K, Hughes G. Epidemiol Infect. 2014 Aug;142(8):1678-87. 2 Sexually transmitted infections, including HIV, in the Netherlands in 2011. Trienekens SCM, Koedijk FDH, van den Broek IVF, Vriend HJ, Op de Coul ELM, van Veen MG, van Sighem AI, Stirbu-Wagner I, van der Sande MAB. A publication by the National Institute for Public Health and the Environment. RIVM report number: 201051001/2012. 3 Assisted reproductive technology in Europe, 2013: results generated from European registers by ESHRE. European IVF-monitoring Consortium (EIM); European Society of Human Reproduction and Embryology (ESHRE), Calhaz- Jorge C, De Geyter C, Kupka MS, de Mouzon J, Erb K, Mocanu E, Motrenko T, Scaravelli G, Wyns C, Goossens V. Hum Reprod. 2017 Oct 1;32(10):1957-1973. 3 punktiga 2.5. Trichomonas vaginalis’e ei kuulu direktiivi poolt ettenähtud kohustuslike laboriuuringute loetellu. Küll on see oluline Eestis, arvestades meie epidemioloogilist olukorda. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamine ei avalda mõju tervishoiukorraldusele ja inimeste tervisele, tööturule, töösuhetele, töötervishoiule ja tööohutusele, sugudevahelistele suhetele, riskirühma kuuluvate inimeste õigustele, osalemisele ühiskonnaelus, haridussüsteemile, kultuurile, rahvastiku arengule, riigi julgeolekule, välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamine avaldab marginaalset mõju sugurakkude hankijate hankimise eest vastutava või pädeva isiku sisulisele tööle, pannes kohustuse teha sugurakkude annetamisel iga kord riskianalüüs Trichomonas vaginalis’e uuringu tegemise vajalikkuse kohta. Määrus avaldab mõju ka sugurakkude hankimisele teistest riikidest, eemaldades täiendava takistuse sellelt protsessilt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi ega kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum, AS-ile Kliinik Elite, BioEximi OÜ-le, AS-ile Nova Vita Kliinik, AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla, AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ravimiametile. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Keegi arvamust ei avaldanud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel