dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 22. mai 2018
Viit
49
Registreeritud
22. mai 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎49 22.05.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc515 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 22.05.2018 nr 49 Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes alljärgnevad muudatused. Teen tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan punktis 1.1.2 tekstiosa „osalejad, kes on 6 kuud pärast tööturuteenuse saamist hõives“ tekstiosaga „osalejad, kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana“; 2. Täiendan punkti 2.1.3 pärast viimast lauset lausega järgmises sõnastuses: „Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandjale on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest makstud palgatoetust punktis 2.1.2 sätestatud tegevuse raames.“; 3. Asendan punkti 3 tabelis tekstiosa „6964 (meetmes kokku 7685)“ tekstiosaga „6964 (meetmes kokku 5380)“; 4. Asendan punkti 7.2.4.2 [kehtib alates 01.09.2017] viimases lauses sõnad „vähemalt üheaastase“ sõnadega „alla kaheaastase“; 5. Jätan punktist 7.2.4.9 välja eelviimase lause sõnastuses: „Mobiilsustoetust ei maksta Tallinna linnapiirkonna elanikele antud piirkonnas tööle sõitmiseks.“; 2 6. Asendan punktis 7.2.4.10 sõnad „ühe“ ja „alla aastase“ vastavalt sõnadega „kahe“ ja „alla kaheaastase“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna struktuurivahendite juht Merlin Tatrik (tel 626 9184, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). II. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb kuuest punktist. Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. Käskkirja punktiga 1 muudetakse punktis 1.1.2 rakenduskava tulemusnäitaja sõnastust ja viiakse see vastavusse rakenduskavas olevaga. Käskkirja punktiga 2 muudetakse punkti 2.1.3 sõnastust. Muudatusega välistatakse tööandjale alaealise toetuse maksmine perioodi eest, mil ta sai sama noore töölerakendamisega seoses palgatoetust. Käskkirja punktiga 3 muudetakse punktis 3 rakenduskava väljundnäitaja 2018. aasta sihttaset. Muudatus on tingitud struktuuritoetuse meetmete nimekirja sisse viidud korrektsioonist, millega vähendati terve meetme 2018. aasta sihttaset. Käskkirja punktiga 4 muudetakse punkti 7.2.4.2 sõnastust. Muudatusega ühtlustatakse palgatoetuse maksmise tingimused teistele sihtrühmadele makstava palgatoetuse tingimustega. See tähendab, et alla kaheaastase tähtajaga töölepingu puhul on tööandjal kohustus hoida töösuhet tähtaja lõpuni. Käskkirja punktiga 5 muudetakse punkti 7.2.4.9 sõnastust. Muudatusega kaotatakse piirang, millega mobiilsustoetust ei maksta Tallinna linnapiirkonna1 elanikele antud piirkonnas tööle sõitmiseks. Põhjuseks on haldusreformist tingitud omavalitsuste piiride muutused peale 1. jaanuari 2018. Mobiilsustoetuse kontekstis puudutab muudatus Saue valda, mis kehtiva TAT kohaselt kuulub Tallinna linnapiirkonda ning millega haldusreformist tingitult on liitunud Kernu vald ja Nissi vald, mis eelnevalt linnapiirkonda ei kuulunud. See tähendab, et kehtivates omavalitsuspiirides jääksid endise Kernu ja Nissi valla elanikud Saue valla koosseisus olles Tallinna linnapiirkonnas tööle asudes mobiilsustoetuse sihtrühmast välja. Kuna jätkuvalt jääb kehtima piirang, et mobiilsustoetuse saamisele kvalifitseerumiseks peab isik asuma tööle oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele, ei võimalda linnapiirkonna piirangu kaotamine selle keskustes elavatel inimestel toetust saada ning kasu saavad eelkõige omavalitsuste kaugemates servades elavad inimesed, mis on ka meetme eesmärk. Käskkirja punktiga 6 muudetakse punkti 7.2.4.10 sõnastust. Muudatusega ühtlustatakse tegevuse „Minu esimene töökoht Eestis“ palgatoetuse maksmise tingimused teistele sihtrühmadele makstava 1 Tallinna linnapiirkond hõlmab järgmisi omavalitsusi: Tallinna linn, Harku vald, Saue vald, Saue linn, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Maardu linn, Viimsi vald. Alus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015030 palgatoetuse tingimustega. Tähtajatu töölepingu puhul tähendab see töösuhte hoidmist kahekordse palgatoetuse maksmise perioodi ulatuses, st palgatoetus nõutakse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest. Alla kaheaastase tähtajaga töölepingu puhul on tööandjal kohustus hoida töösuhet tähtaja lõpuni. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Punkti 7.2.4.9 muutmisega võimaldatakse seoses haldusreformiga Tallinna linnapiirkonda lisandunud valdade elanikel uuesti mobiilsustoetuse saamisele kvalifitseeruda. Muudatus omab potentsiaalselt positiivset mõju Nissi ja Kernu valla veidi rohkem kui sajale töötule, kes muudatuste jõustumisel saavad taotleda mobiilsustoetust, kui nad asuvad tööle vähemalt 30 km kaugusele. Punktide 7.2.4.2 ja 7.2.4.10 muutmisega ühtlustatakse palgatoetuse maksmise tingimusi. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Sihtasutusele Innove. Maaeluministeerium kooskõlastas eelnõu alljärgneva märkusega: „Maaeluministeerium (MeM) kooskõlastab tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmise eelnõu, kuid palume võimalusel arvestada järgnevat riigi regionaalpoliitikaga seotud ettepanekut. „MeM leiab, et on vajadus soodustada maa- ja rannapiirkondades tööturul nõrgemas positsioonis olevate inimeste võimalusi tööd saada ja teeb ettepaneku lisada regionaalse tööjõupakkumise suurendamiseks toetamist vajava sihtgrupina ka erivajadusega inimesed. Sarnaselt noorte sihtrühmale on ka erivajadusega inimestele vajalik tööharjumuse õpetamine, tööandja koolitamine ning transpordi dotatsioon. Märgime, et MeM kaalub ka omalt poolt põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse juures eelistuse andmist neile põllumajandusettevõtjatele, kellel on tööl osalise töövõimega inimesed. Põllumajandusettevõtjad juba kasutavad puuetega inimesi lihtsamatel töödel (nt teravilja- ja karjakasvatuses ning metsanduses), aga selliseid sotsiaalse talupidamise initsiatiiviga haakuvaid ja soodustavaid tegevusi võiks veelgi suurendada.“ Regionaalse tööjõupakkumise suurendamiseks mobiilsustoetuse maksmisel on tingimuseks, et toetust saav isik on olnud eelnevalt töötuna arvel vähemalt kuus kuud ja ei ole leidnud tööd elukoha 2 lähedal ning asub tööle (töölepingu alusel või avalikku teenistusse) vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Muid piiranguid ei ole toetuse maksmisele seatud ning seega võivad toetust saada ka erivajadusega inimesed. Lisaks pakub Eesti Töötukassa vähenenud töövõimega inimestele tervet hulka täiendavaid tööturuteenuseid (näiteks tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, ettevõtlusega alustamise toetus ja ettevõtluse toetamise teenus, tööharjutus, tööklubi jne), mida osutatakse teisest ESFi programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Samuti on sihtrühmale olemas ESFi programm „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine”, mida Sotsiaalministeerium viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kaudu. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu järgmiste märkustega: “1. Palume toetuse andmise tingimuste raamteksti punktides 1.1.2 ning 3 korrigeerida rakenduskava tulemusnäitaja nimetus vastavalt „Osalejad, kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana". Palume punktis 3 üle vaadata ning vajadusel korrigeerida meetme tegevuse väljundnäitaja „Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv" 2018. aasta sihttasemed, kuna kogu meetme tegevuse 2018. aasta sihttase on 5 380.“ Märkustega on arvestatud. Punktis 1.1.2 on muudetud rakenduskava tulemusnäitaja sõnastust ning punktis 3 korrigeeritud meetme tegevuse väljundnäitaja 2018. aasta sihttaset. „2. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse punkti 7.2.4.9 sõnastust, seletuskirjas: „Muudatusega kaotatakse piirang, millega mobiilsustoetust ei maksta Tallinna linnapiirkonna elanikele antud piirkonnas tööle sõitmiseks. Põhjuseks on haldusreformist tingitud omavalitsuste piiride muutus alates 1. jaanuarist 2018. Mobiilsustoetuse kontekstis puudutab muudatus Saue valda…“. Juhime tähelepanu, et haldusüksuste piiride muudatused ei jõustunud 1. jaanuarist, vaid Saue Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.” Märkusega on arvestatud ja seletuskirjas sõnastust täpsustatud. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel