MINISTRI MÄÄRUS
22.05.2018 nr 24
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse
nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel.
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ § 2 tekst
loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral ja Terviseameti ettepanekul võib
valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel immuniseerida riigieelarvest lõikes 1
nimetatud nakkushaiguste vastu kõigis vanuserühmades olevaid isikuid. Terviseamet esitab
valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendatud ettepaneku, mis sisaldab muu hulgas
vaktsiinide koguseid ja sihtrühmi.
(3) Luuüdi siirdamise järel võib immuniseerida riigieelarvest lõikes 1 nimetatud
nakkushaiguste vastu ka vastava näidustusega isikuid.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise
määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudetakse tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määrust nr 9 „Immuniseerimiskava“, andes
tervise- ja tööministrile õiguse vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku ohu ja
Terviseameti põhjendatud taotluse korral käskkirja alusel võimaldada ohustatud isikute
immuniseerimist riigieelarvest immuniseerimiskava vaktsiinidega sõltumata vanusest. Samuti
võimaldatakse luuüdi siirdamise näidustusega isikute tasuta reimmuniseerimist
immuniseerimiskava vaktsiinidega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
nõunik Kärt Sõber (
[email protected]; 715 3471) ning Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (
[email protected]; 626 9337). Määruse keelelise
korrektuuri on teinud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudetakse tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 redaktsiooni RT I,
07.03.2017, 18.
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Muudetakse määruse § 2 lõigete numeratsiooni ning määruse § 2 täiendatakse lõigetega 2 ja
3.
Lõike 2 kohaselt võib Terviseameti põhjendatud ettepanekul vaktsiinvälditavate
nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral valdkonna eest vastutava ministri käskkirja
alusel immuniseerida riigieelarvest immuniseerimiskavas nimetatud nakkushaiguste vastu
kõigis vanuserühmades olevaid isikuid.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 9 annab aluse ohustatud isikute
immuniseerimiseks epideemia korral, kuid vaktsiinvälditavate nakkushaiguste (nt leetrite)
epideemilise leviku ohu korral ohustatud isikute tasuta immuniseerimiseks
immuniseerimiskava vaktsiinidega ei ole praegu õiguslikku alust. Immuniseerimiskava
vaktsiinide võimaldamine riigieelarvest on õigustatud, sest nakkushaiguste epideemilise leviku
ohu korral tuleb nakatunud inimesega kontaktis olnud isikuid immuniseerida võimalikult kiiresti.
See on kooskõlas NETS § 42 lõikega 1, mis sätestab, et riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi
kaudu rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks
vajalike vaktsiinide ja immuunglobuliinide hankimist. Alates 2019. aastast liigub
immuunpreparaatide hankimise kohustus Eesti Haigekassale.
Täiskasvanutele on immuniseerimiskava vaktsiinid tavaolukorras tasulised, välja arvatud
difteeria-teetanuse vaktsiin 1 kord 10 aasta tagant. Täiskasvanutele vaktsiinide olemasolu
Eestis reguleerib vaba turg. Vaktsiinide kättesaadavus maakonniti on erinev, aeg-ajalt esineb
tarneraskusi. Vaktsiinid ei pruugi nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral olla kiirelt
kättesaadavad, mistõttu võib nakkushaigega kontaktis olnud inimene jääda immuniseerimata.
Seetõttu on vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral kõige
optimaalsem lahendus tagada ohustatud isikute immuniseerimine vastava riiklikult hangitud
immuniseerimiskavasse kuuluva vaktsiiniga. Selleks peab Terviseamet hindama konkreetse
vaktsiinvälditava nakkushaiguse epideemilise leviku ohtu ning esitama põhjendatud
ettepaneku tervise- ja tööministrile, kes kinnitab võimalusel käskkirjaga immuniseerimise
olemasolevatest vaktsiinivarudest.
Muudatus on ajendatud Terviseameti ettepanekust võimaldada immuniseerimiskava
vaktsiinide kasutamist leetrite leviku tõkestamiseks Saaremaal. Ajavahemikul 23.03. kuni
2.05.2018 on registreeritud 10 leetrite haigusjuhtu, neist 2 Harjumaal ja 8 Saaremaal.
Lõike 3 kohaselt võimaldatakse luuüdi siirdamise järel reimmuniseerimist riigieelarvest
immuniseerimiskava vaktsiinidega. Luuüdi siirdamist vajavaid isikuid on aastas 20-30 ning
pärast siirdamist on nende isikute immuunkaitse nullitud. Seetõttu tuleb need isikud
immuniseerimiskava vaktsiinidega uuesti immuniseerida. Täiskasvanute immuniseerimine
immuniseerimiskava vaktsiinidega on tasuline, kuid nimetatud näidustuse korral on
põhjendatud nende isikute immuniseerimine riigieelarvest.
Regulatsioon vaadatakse uuesti üle 2018. aasta lõpus seoses vaktsiinihangete üle andmisega
Eesti Haigekassale 1. jaanuarist 2019. Lisaks täpsustavad Sotsiaalministeerium, Terviseamet
ja Haigekassa töökorraldust, tagamaks nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral
immuniseerimiskava alusel õigeaegne tõenduspõhine ja kulutõhus sekkumine.
3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse esimese muudatusega võimaldatakse vaktsiinvälditava nakkushaiguse epideemilise
leviku ohu korral ohustatud isikute tasuta immuniseerimist immuniseerimiskava vaktsiinidega.
Ohustatud isikute immuniseerimisega tõkestatakse nakkushaiguse edasine levik ning
vähendatakse epideemia tekkimise ohtu. Mõju elanikkonnale on suur, sest vaktsineerimisega
hõlmatus on üldiselt vähenemas, mis suurendab nakkushaiguse epideemilise leviku ohtu.
Määruse teise muudatusega võimaldatakse luuüdi siirdamise patsientidele siirdamise järel
reimmuniseerimist riigieelarvest immuniseerimiskava vaktsiinidega. Patsientidele on mõju
suur, sest võimaldab saada tasuta vaktsiinid, mis täiskasvanutele on üldiselt tasulised ning
luuüdi siirdamise läbinud inimene ei jää enam vaktsiini hinna või vaktsiini kättesaadavuse
raskuste tõttu vaktsineerimata.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral immuniseeritakse ohustatud
isikuid immuniseerimiskava vaktsiinidega Terviseameti põhjendatud ettepaneku järgselt
tervise- ja tööministri käskkirja alusel konkreetse nakkushaiguse epideemilise leviku ohu
tekkimise põhiselt või teatud perioodi jooksul. Immuniseeritava sihtrühma suurus ja vajalike
dooside arv täpsustatakse Terviseameti ettepanekus nakkushaiguse epideemilise leviku ohu
ilmnemisel. Ettepanek rahuldatakse piisavate vaktsiinivarude olemasolul tervise- ja tööministri
käskkirjaga ning täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne. Epideemilise leviku ohu
kõrvaldamise ja nakkushaiguse leviku tõkestamisega võidetakse ravikuludes.
Luuüdi siirdamise näidustusega patsiente on aastas 20–30 ehk nende arv on marginaalne ning
sellistele patsientidele immuniseerimiskava vaktsiinide võimaldamine ei mõjuta eelarvet ega
hangitavate dooside mahtu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse muutmise eelnõu saadeti kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Haigekassale, Eesti
Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja
Eesti Haiglate Liidule.
Eelnõu kooskõlastas vaikimisi Rahandusministeerium ning toetava arvamuse esitasid
Terviseamet, Ravimiamet, Eesti Haigekassa, Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts,
Eesti Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit. Terviseameti ja Rahandusministeeriumi ettepanekul
on määruse seletuskirja teksti täiendatud.