Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 22.05.2018 nr 1-11/18/10570
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande
2018. aasta I kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne
2018 I kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info
saamiseks 2018. aasta I kvartalis 3 372 inimest.
Karjääriinfo online-teenust osutati I kvartalis kokku 120 korral (sh 113 korral e-posti teel, 7 korral
telefoni teel). Karjäärinõustamise online-teenust osutati 258 inimesele, neist e-kirja teel
nõustamisi oli 214, telefoni teel nõustamisi 40 ning Skype’i teel nõustamisi 4 (1 anonüümne ja 3
isikustatud).
Tänaseks on www.minukarjäär.ee maandumislehest kasvanud välja samanimeline portaal. Portaali
peamine eesmärk on toetada täiskasvanuid karjääriplaneerimisega seotud teemadel. Portaali
baaslahendus on loodud ja põhistruktuur paigas, esimesed harjutused on kasutajatele
kättesaadavad. Arendajatega käivad arendustööd edasi.
Trükkisime uue kujundusega töövihikud „Abiks valikutel“ (eesti, inglise ja vene keeles) ning
koostöös Karjäärilaboriga valmisid karjäärinõustamise metoodilised töölehed (20 töölehte).
Maakondlike osakondade karjääriraamatukogudesse tellisime eesti-, vene- ja inglisekeelset
kirjandust (kokku 205 raamatut).
2018. aasta I kvartalis valmistasime lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 2017. aasta detsembri kabineti
nõupidamise otsusest karjääriteenuste reformi tegevuskava ning esitasime selle tähtaegselt
Sotsiaalministeeriumile.
I kvartali jooksul toimus 26 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust kümnes maakonnas (Tartumaal,
Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Jõgevamaal, Valgamaal,
Võrumaal ja Harjumaal), millel osales kokku 452 inimest. Korraldatud MOBIdest 15 olid
suunatud noortele (viidi läbi Tartumaal, Võrumaal, Järvamaal, Harjumaal, Pärnumaal, Lääne-
Virumaa, Raplamaal) ning neil osales kokku 242 inimest. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega
tööta, oli suunatud kaks töötuba.
Esimeses kvartalis viisime läbi 421 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 6503 noort.
Töötoad toimusid enamjaolt üldhariduskoolides, aga ka noortekeskustes, noortele suunatud
karjääripäevadel ja noortelaagrites.
Detsembris avati Eesti Töötukassa Facebooki lehel noortele suunatud grupp „Töökas noor“, kus
on I kvartali lõpu seisuga üle 600 liikme. Grupis jagavad noortega tegelevad karjääriinfo
spetsialistid infot suviste tööpakkumiste, tööelu puudutavate küsimuste, töömesside jmt kohta.
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
I kvartalis toimus üks piirkondlik seminar vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töötamise
toetamiseks Lääne-Virumaal, kus osales 6 inimest.
Konkreetsele tööandjale või ühendusele suunatud grupinõustamis üritusi vähenenud töövõimega
inimeste värbamisel psüühikahäirega töötajate toetamiseks toimus I kvartalis kolmel korral
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
2
(Otepääl, Hiiumaal ja Raplamaal), kus osales 56 inimest. Lisaks toimus üks
individuaalnõustamine.
Tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajatest moodustati töögrupp, mis hakkab välja töötama
juhist tööalase rehabilitatsiooni teenuse sisu täpsustamiseks. Lisandus kaks uut tööalase
rehabilitatsiooni teenuseosutajat: Teraapiatugi OÜ, mis laienes Raplasse ja Värska Sanatoorium
AS.
Kaitstud töö teenuse osutajatest moodustati töögrupp, et parandada teenuse osutamise kvaliteedi ja
mille ülesandeks on töötada välja juhis vahetult teenust osutavatele töötajatele. I kvartalis käivitus
9 uut kaitstud töö teenuse osutamise gruppi üle Eesti.
Töövõime hindamine
2018. aastaks on prognoositud töövõime hindamise taotluste arv kokku 47 000. I kvartalis esitati
töötukassale üle 12 290 töövõime hindamise taotluse. Töövõime hindamise keskmine
menetlusaeg nõuetekohase taotluse esitamise hetkest on 14 tööpäeva. Ca 3 % taotluste
menetlustähtaeg on olnud ka üle 30 tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et ca 50%
juhtumitest on vajalik teha terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole
andmeid tervise infosüsteemi kandnud.
Töötust ennetavate meetmed
Jaanuaris Kutsekoja poolt valminud OSKA uuringute (ehitus; transport, logistika, mootorsõidukite
hooldus ja remont; põllumajandus ja toiduainetööstus) alusel on täiendatud töötukassa toetatavate
põhikutsealade loetelu, mille tulemusena laienevad töötajate võimalusel ümber- või täiendõppeks
koolituskaardi alusel, tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisel ning koolitustoetus tööandjale
värbamisolukorras.
EURES
Tööotsijate teavitamiseks töötamisvõimalustest Euroopas, korraldas EURES erinevates Eesti
maakondades 19 töötuba 323 inimesele ning pakkus 147 huvilisele individuaalset nõustamist.
EURES nõustajad tutvustasid töötamisvõimalusi mujal Euroopas 335 tööotsijale erinevate teabe-
ja värbamisürituste raames (kokku 8 üritusel).
Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest
Euroopas kokku 1024 töötule/tööotsijale.
EURES korraldas koostöös Work In Estonia programmiga 28 märtsil online töömessi, kus osales
19 Eesti IT-ettevõtet ning 609 tööotsijat üle maailma (68% EL / 32% mitte-EL). Messi raames
pakkusid ettevõtted 97 töökohta ning 23 kandidaadiga viidi läbi ka lühiintervjuud.
EURES tutvustas töötamisvõimalusi Eestis ja nõustas tööotsijaid Eestisse tööle asumise
küsimustes töömessidel, mis toimusid 20.03. Liepajas ja 22.03. Daugavpilsis.
Töömessid
I kvartalis korraldas töötukassa 8 töömessi (Keila-Paldiski töömess, Töö- ja karjäärimess
Kultuurikatlas, Põlvamaa töömess, Jõgevamaa töömess, Kesk-Eesti töö- ja karjäärimess,
Saaremaa töömess, Jõhvi töömess, online töömess „IT, sales and engineering – work in Estonia“)
– külastajaid oli messidel 7000 ja online messi vastu tundis huvi 2700 inimest. Messidel osales
kokku 235 tööandjat üle 4000 tööpakkumisega.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
3
Koondamisjuhtumid
2018 aasta I kvartalis saime informatsiooni 21 koondamisjuhtumi kohta (sh 5 mittekollektiivset
koondamist), mis puudutas kokku 404 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise
teenust osutasime 14 korral (teavitusüritus). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 265 inimest.
Valmisid uuendatud ja kujundatud koondamistele reageerimise infomaterjalid.
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid I kvartalis kokku 27 suuremat
koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 280 inimest. Lisaks viidi läbi 8
koostöökohtumist kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi.
Korraldati 87 värbamispäeva (Tallinn/ Harjumaa 14; Ida-Virumaa 27; Valgamaa 2; Võrumaa 3;
Pärnumaa 37; Viljandimaa 1; Lääne-Virumaa 1; Raplamaa 2), kus tööandjatel oli võimalus
tutvustada vabu töökohti ning töötamise võimalusi.
I kvartalis sõlmiti 3 koostöölepet: Noorus OÜ-ga, OÜ-ga Waldchnep ja OÜ-ga TNC-Components.
Erinevate IT-ettevõtetega toimus üle Eesti kokku 14 kohtumist (Tallinn/ Harjumaal 12, Ida-
Virumaal 1, Tartumaal 1), mille käigus kaardistati koostöökohti, tutvustati töötukassa teenuseid ja
e-töötukassat. Tööandjad tutvustasid erinevate ametikohtade profiile ja töö sisu ning arutati
vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, mille raames toimusid värbamised
konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi eelvaliku protsessi.
Märtsis uuendati koolituskaardi koostöö põhimõtted, mis jõustuvad alates 1. maist 2018. Samal
kuul kuulutati välja koolituskaardi konkurss täiendavate koolitajate leidmiseks (konkursi tähtaeg
on 30.04.2018).
Märtsis peatati koostöö ühe koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis
annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide ning
koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Koostöö on peatatud kuni asjaolude selgumiseni.
I kvartalis jätkus koostöö „Vali IT!“1 projektiga: 24. ja 22. jaanuaril ning 19. märtsil toimusid
infopäevad, kus tutvustasime töötutele mõeldud teenuseid ja toetusi. Koolitajateks on AS BCS
Koolitus ja IT Koolituskeskuse Osaühing.
Jaanuaris toimus kohtumine Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) nõustajatega, kus mh tutvustati
ennetavaid teenuseid. Sihtasutuse eesmärgiks on Eesti ühiskonnas lõimumisprotsesse
soodustavate tegevuste toetamine, et Eestis elavatel teiste rahvaste esindajatel ja eestlastel oleks
koos hea elada – töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna osa ning selle täisväärtuslik
liige.
Veebruaris tutvustati kutsekoolide täienduskoolitusosakondade koolitusjuhtidele ennetavaid
teenuseid. Samas kuus kohtusime ka Eesti Digioskuste Koostöökoja esindajatega, eesmärgiga
vahetada infot erinevatest projektidest ja tegemistest digipädevuste tõstmise valdkonnas.
Jätkame koostööd „e-Kogukonna“2 projektiga, tutvustades raamatukogutöötajatele „Tööta ja õpi“
meetmeid.
1
„Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja
algoskused.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
4
Töövõime hindamise teemal viidi läbi kolm teavitusseminari Saarema Perearstide Seltsiga,
Viljandimaa Perearstide Seltsiga ja Valgamaa Perearstide Seltsiga. Toimus kaks koostööseminari
töövõime hindamise teenuse osutajatega ning viidi läbi üks vahetu kohtumine töövõime hindamise
teenuse osutaja ekspertarstidega.
I kvartali jooksul külastasime 13 erinevat tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajat.
Paikvaatlused
Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi I kvartalis läbi 249 korral. Neist
esmakordselt toimusid paikvaatlused 239 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 4 korral.
Puudustega vaatlusi oli I kvartalis kokku 21. Kõige sagedamini kontrolliti tööturukoolitust (80
korda), tööharjutust (51 korda), tööpraktikat (46 korda).
Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi I kvartalis läbi 12 paikvaatlust. Puudusi ei
avastatud.
2
Projekt ’’e-Kogukond’’ on ellu kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ning selle teostajaks
on BCS Koolitus AS ja Eesti Rahvusraamatukogu. Projekti eesmärgiks on aastatel 2018-2021 suurendada oluliselt
arvuti- ja internetikasutajate hulka üle Eesti.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
5
Registreeritud töötus Eestis
2018. aasta esimeses kvartalis suurenes registreeritud töötute arv 2 207 töötu võrra ning esimese
kvartali lõpus oli arvel 33 268 töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid 10 233. Keskmiselt oli
ühes kuus registreeritud töötuid 37 878 (sh vähenenud töövõimega 11 487 töötut) ehk 5% rohkem
kui 2017. aasta esimeses kvartalis.
Uued registreeritud töötud
Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kvartali jooksul 18 361 (sh vähenenud töövõimega
töötuid 4 142) ehk 5% vähem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli registreeritud töötute
juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 633 registreeritud töötut. Keskmiselt lisandus esimeses
kvartalis kuus 6 120 uut registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid lisandus kuus
keskmiselt 1 381.
Joonis 7. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2007 I kvartal – 2018 I kvartal
2018. aasta esimese kvartali jooksul registreeritud uutest töötutest 75% olid eelneva 12 kuu
jooksul töötanud. Neist 62% olid töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel,
2017. aasta samal perioodil oli see näitaja samuti 62%3. Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga
on eelneva 12 kuu jooksul töötanud uute registreeritud töötute seas vähenenud nende osakaal,
kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel (1 protsendipunkt).
3
Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul
töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
6
Töötuna arveloleku lõpetamised
2018. aasta esimeses kvartalis oli uute registreeritud töötute arv suurem arveloleku lõpetamiste
arvust ning sellest tulenevalt suurenes ka registreeritud töötute arv. 2018. aasta esimese kvartali
jooksul lõpetati töötuna arveolekuid 16 609 korral, sh 4 329 korral vähenenud töövõimega
töötutel.
2018. aasta esimese kvartali jooksul lõpetatud arvelolekutest 67% lõpetati seetõttu, et töötu andis
teada hõivesse sisenemisest (eelmisel aastal samal perioodil oli see osakaal 71%). 19% töötuna
arvelolekutest lõpetati isiku enda soovil ilma põhjuse täpsustamiseta. Sageduselt järgnes
arveloleku lõpetamine põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või ei
täitnud tööotsingu nõudeid (vt tabel 1). Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 47%
arvelolekutest töölerakendumise tõttu ja 45% arvelolekutest isiku enda soovil.
Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. ja 2018. aasta esimeses kvartalis
2017 I kvartal 2018 I kvartal
Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaal
arv lõpetamistest arv lõpetamistest
Rakendumine 11 249 71,1% 11 081 66,7%
…Tööle 11 084 70,0% 10 869 65,4%
…Töötukassa antud ettevõtlustoetusega
ettevõtjaks hakkamine 101 0,6% 116 0,7%
…Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 64 0,4% 96 0,6%
Vanaduspensioniikka jõudmine 0 0,0% 101 0,6%
Liikumine muule toetusele 25 0,2% 65 0,4%
… Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 25 0,2% 65 0,4%
Isiku enda soovil 2 085 13,2% 3 174 19,1%
Määratud ajal pöördumata jätmine,
tööotsimisnõuete või individuaalse
tööotsimiskava rikkumine 2 325 14,7% 2 025 12,2%
Muud põhjused 148 0,9% 163 1,0%
KOKKU LÕPETAMISI 15 832 100,0% 16 609 100,0%
Registreeritud töötud
2018. aasta esimese kvartali lõpus moodustasid registreeritud töötud 5,1% tööjõust vanuses 16-
pensioniiga4 (vt joonis 7). Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (10,1%)
ning Võrumaal (9,5%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,7%) ning
Viljandimaal (4,3%). 2018. aasta esimeses kvartalis suurenes registreeritud töötus võrreldes
eelneva kvartaliga 0,3 protsendipunkti. Kõige enam suurenes töötuse määr Võrumaal (1,4
protsendipunkti), Pärnumaal (0,7 protsendipunkti) ning Lääne-Virumaal (0,6 protsendipunkti).
Registreeritud töötus vähenes 2018. aasta esimeses kvartalis Põlvamaal (0,9 protsendipunkti) ja
Läänemaal (0,3 protsendipunkti).
4
Tööjõu näitajana on uuemate andmete puudumise tõttu kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta
keskmist.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
7
Joonis 8. Registreeritud töötus maakonniti 2018. aasta I kvartali lõpus
2018. aasta esimese kvartali lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud
keskmiselt 30,8% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Kõige suurem oli vähenenud
töövõimega töötute osakaal Jõgevamaa (44,0%) ning Põlvamaa osakonnas (43,4%) ning kõige
madalam Tallinna ja Harjumaa osakonnas (21,9%) ja Hiiumaa osakonnas (23,8%).
Joonis 9. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2018. aasta esimese
kvartali lõpus
Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks.
Kui 2017. aasta esimese kvartali lõpus moodustasid mehed 48,7% registreeritud töötutest, siis
2018. aasta esimese kvartali lõpus oli meeste osakaal 48,8% (vt tabel 2). Naiste osakaal on
võrreldes 2017. aasta esimese kvartali lõpuga langenud 2018. aasta esimese kvartali lõpuks
51,3%-lt 51,2%-ni.
Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2017. ja 2018. aasta esimese kvartali lõpus
Sugu Vanus
Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55
registreeritud
31.12.2017 töötute arv 32 431 15 785 16 646 3 550 21 739 7 142
osakaal koguarvust 100% 48,7% 51,3% 10,9% 67,0% 22,0%
registreeritud
31.12.2018 töötute arv 33 268 16 232 17 036 3 136 22 090 8 042
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
8
osakaal koguarvust 100% 48,8% 51,2% 9,4% 66,4% 24,2%
Aastataguse ajaga võrreldes on veidi muutunud töötute vanuseline jaotus – 16-24-aastaste ning
25-54-aastaste töötute osakaalud on veidi vähenenud ning vanemaealiste osakaal suurenenud. Kui
2017. aasta märtsi lõpus oli 10,9% arvelolevatest töötutest 16-24-aastased, siis 2018. aasta märtsi
lõpus oli neid 9,4%. 25-54-aastase osakaal on vähenenud 67,0%-lt 66,4%-le. Üle 55-aastaste
töötute osakaal suurenes samal ajal 22,0%-lt 24,2%-le.
Registreeritud töötute seas oli 2018. aasta märtsi lõpu seisuga kõige rohkem kutsekeskharidusega
(põhi- ja keskkooli baasil; 27%) ja üldkeskharidusega (22%) inimesi (vt joonis 9). Põhiharidusega
(põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) oli 18% registreeritud töötutest. Kõrgharidusega
oli märtsi lõpu seisuga 21% registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute
jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks.
Joonis 10. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2018. aasta esimese kvartali
lõpus
2018. aasta esimese kvartali lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli
enim lihttöölisi (22%), oskustöötajaid ja käsitöölisi (19%) ning teenindus- ja müügitöötajaid
(17%; vt joonis 10). Võrreldes 2017. aasta esimese kvartali lõpu seisuga on vähenenud lihttööliste
ning oskustöötajate ja käsitööliste osatähtsus (1 protsendipunkt) ning suurenenud juhtide (1
protsendipunkt) osatähtsus.
Joonis 11. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha
järgi 2018. aasta esimese kvartali lõpus
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
9
Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal on võrreldes aastataguse ajaga veidi
vähenenud (1 protsendipunkt). Võrreldes 2017. aasta esimese kvartali lõpu seisuga on
registreeritud töötute seas vähenenud eesti keele mitteoskajate osakaal. Kui 2017. aasta märtsi
lõpus kuulus 31,5% kõigist arvel olnud töötutest eesti keele mitteoskaja riskirühma, siis 2018.
aasta märtsi lõpuks oli nende osakaal langenud 27,1 protsendini. Samuti on langenud noorte
(vanuses 16-24) töötute osakaal (10,9%-lt 9,4%-le). Võrreldes 2017. aasta esimese kvartali lõpuga
on suurenenud aga puudega registreeritud töötute osatähtsus (26,5%-lt 30,7%-le), muude eriliste
takistustega (2,9%-lt 6,6%-le) ning vanemaealiste (vanuses üle 55) töötute osatähtsus (21,7%-lt
24,0%-le).
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
10
Eesti Töötukassa teenuste osutamine
Tööturuteenuste osutamine
Töövahendus ja vakantsid
2018. aasta esimese kvartali jooksul oli töötukassal vahendada 16 088 tööpakkumist, mida on
11% vähem kui 2017. aasta esimeses kvartalis (vt joonis 11). 2018. aasta esimese kvartali jooksul
vahendati kuus keskmiselt 8 147 töökohta, mis on 10% väiksem eelmise aasta esimese kvartali
keskmisest näitajast.
Joonis 12. Vahendatud tööpakkumiste arv 2007.a. jaanuar kuni 2018.a. märts
Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti märtsi lõpu seisuga on kõige
väiksem konkurents vaba töökoha pärast sõjaväelaste hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on
keskmiselt 1 töötu. Väike konkurents on ka seadme- ja masinaoperaatorite ning teenindus- ja
müügitöötajate hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on vastavalt 4 ja 5 töötut (vt joonis 12).
Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide hulgas (27
inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem
osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega.
Joonis 13. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2018. aasta esimese kvartali lõpu seisuga
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
11
Tööturuteenused
Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi
programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“5. Selle programmiga
lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Järgnevalt on vaadatud
teenustel osalemist eraldi kahe grupi lõikes: tööotsijad, kes ei ole vähenenud töövõimega, ning
vähenenud töövõimega inimesed.
Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine
2018. aasta esimeses kvartalis osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige
enam tööalasel koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 3 388 korral kuus. Tööpraktikal
osaleti keskmiselt 611 korral kuus ja tööharjutusel 371 korral. Palgatoetusega oli töötamas
keskmiselt 716 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 360 korral,
individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 151 korral. Töövalmidust
toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 311 korral kuus, tugiisiku teenusel (sotsiaalse
erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 31 korral ning muudes meetmetes 93 korral.
Joonis 14. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus
2018. aasta esimeses kvartalis
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine
2018. aasta esimeses kvartalis osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalasel
rehabilitatsioonil (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 2 111 korral kuus. Palgatoetusega oli
töötamas keskmiselt 928 inimest kuus ning tööalasel koolitusel osaleti keskmiselt 847 korral kuus.
Tööpraktikal osaleti keskmiselt 254 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 255 korral.
Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 727 korral ning tugiisiku teenustel osaleti 230 korral.
Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 109 korral kuus
ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 176 korral. Kogemusnõustamisel osaleti 40,
kaitstud töö teenusel 247 korral ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 404 inimesele kuus.
Muudel teenustel6 osaleti keskmiselt 28 korral kuus.
5
Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning
Tööhõiveprogrammi (THP) alusel.
6
Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine,
täiendkoolitus), tööandjale koolituskulu hüvitamine, töökoha kohandamine, tehnilise abivahendi andmine ning tööintervjuul
abistamise teenus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
12
Joonis 15. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus 2018. aasta
esimeses kvartalis
Muud teenused
Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel
osaleti 2018. aasta esimese kvartali jooksul keskmiselt 1 900 korral kuus, karjääriinfotoas 1 083
korral, tööotsingu töötoas 1 225 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud
karjäärinõustamisel osaleti keskmiselt 1 212 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 157
inimest, „Minu esimese töökoha“ raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 553 inimest kuus
ning teenusel „Minu esimene töökoht Eestis“ osales 2 inimest kuus, avalikul tööl osaleti
keskmiselt 4 korral kuus. Alates 2018. aastast lisandunud alaealise töötamise toetust sai
keskmiselt 1 436 inimest kuus.
Töötavate inimeste teenustel osalemine
Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel
osalemistest osalesid töötavad isikud tööalasel rehabilitatsioonil kuus keskmiselt 1 095 korral,
töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 387 korral kuus, tugiisiku teenusel 133
korral kuus ning muudel teenustel7 23 korral kuus. Kogemusnõustamisel osales 2018. aasta
esimese kvartali jooksul kuus keskmiselt 4 töötavat inimest. Lisaks sisaldab töötavate isikute
kohta statistikat ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele
inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt välja tuua,
kui palju osutati teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse
töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud
numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis 2018. aasta
esimese kvartali jooksul osalenud keskmiselt 20 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning
töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende
teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad
inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest).
Töötust ennetavatel teenustel osalemine
2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. 2018.
aasta esimese kvartali jooksul osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel
keskmiselt 877 korral kuus. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai kuus keskmiselt 8
inimest. Tasemeõppes osalemise toetust maksti kuus keskmiselt 350 korral. Koolitustoetust
7 Vt eelnev allmärkus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
13
tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 43 inimese koolitusel osalemise eest ning
koolitustoetust töötajate värbamiseks maksti keskmiselt 4 korral kuus.
Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)8
Alates maist 2016 on töökoha loomise toetuse teenusele sisenetud 641 korral. EGF programmi
alusel hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. 2016. aasta juulist kuni 2018.
aasta märtsini määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 383 korral, eesti
keele koolitusele siseneti 168 korral ning võõrkeele koolitusele 18 korral. Tööpraktikale siseneti
105 korral, võlanõustamise teenusele 9 korral, psühholoogilisele nõustamisele 13 korral ning
mobiilsustoetust sai 29 inimest.
Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest
Võttes kokku nii vähenenud töövõimega inimeste kui ka nende tööotsijate teenustel osalemised,
kelle töövõime ei ole vähenenud, siis 2018. aasta esimeses kvartalis oli tööturuteenustel osalemisi
31% võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. Võrreldes kahte perioodi samade teenuste
lõikes (va ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017, minu esimene töökoht Eestis, mis algas
septembris 2017 ning alaealise töötamise toetus, mis algas veebruaris 2018), on 2018. aasta
esimeses kvartalis teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (15%). 2016. aasta jaanuaris
lisandunud uutest teenustest on 2018. aasta esimeses kvartalis osutatud kõige rohkem tööalase
rehabilitatsiooni teenust, seejärel töölesõidu toetust ning mobiilsustoetust. Kõige vähem on
kasutatud aga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2018. aasta esimeses
kvartalis osaleti kogemusnõustamisel 4 korda, tööalase rehabilitatsiooni teenusel ja töölesõidu
toetuse teenusel 2 korda enam, kui 2017. aasta esimeses kvartalis.
Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga on 2018. aasta esimeses kvartalis märgatavalt tõusnud
teenusel „Minu esimene töökoht“ osalemiste arvud, palgatoetuse teenusel, tööalasel koolitusel
ning tööklubis ja nõustamisteenustel osalemiste arvud. 2018. aasta esimese kvartali jooksul oli
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga „Minu esimene töökoht“ teenusel keskmine osalemiste
arv kuus tõusnud ligi 2 korda. Palgatoetuse teenusel osaleti 19% enam, tööklubis ja
nõustamisteenustel 29% enam, tööalasel koolitusel 9% enam, ettevõtluse alustamise toetuse ja
järelteenustel 36% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Rohkem osalejaid oli ka tugiisiku
teenusel, tööharjutusel ning karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele. Võrreldes 2017.
aasta esimese kvartaliga on umbes samale tasemele jäänud karjäärinõustamisel ja karjääriinfotoas
osalemiste arv. 2018. aasta esimese kvartali jooksul on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
maht vähenenud tööotsingu töötoas, tööpraktikal, töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl,
individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel.
Töövõime hindamine
Töötukassa alustas 1. juulist 2016 pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist.
Vähenenud töövõime määrati 2018. aasta esimese kvartali jooksul 11 302 inimesele, nendest 7
171-le osaline töövõime ja 4 131-le puuduv töövõime, 1 441 inimest hinnati täielikult
töövõimeliseks (vt joonis 15).
8
Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvad juba
ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
14
Joonis 16. Töövõime hindamise otsused ja vähenenud töövõimega inimeste arv 2016 juuli – 2018
I kv
Keskmiselt oli 2018. aasta esimeses kvartalis (kuu lõpu seisude järgi) osalise töövõimega inimesi
33 687 ja puuduva töövõimega 15 942. Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga on osalise
töövõimega inimeste arv suurenenud ligi 3 korda ning puuduva töövõimega inimeste arv on
suurenenud ligi 4 korda.
Hüvitised ja toetused
Töötuskindlustushüvitis
Töötukassa rahuldas 2018. aasta esimeses kvartalis esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 5
942, mida on 5% enam kui 2017. aasta esimeses kvartalis. Võrreldes 2017. aasta esimese
kvartaliga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal
suurenenud. 2017. aasta esimeses kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 29%-le ning 2018.
aasta esimeses kvartalis 32%-le kõigist uutest töötutest.
2018. aasta esimese kvartali jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest
registreeritud töötutest 45%-le määrati hüvitis 180 päevaks (2017. aasta esimeses kvartalis oli see
näitaja 47%), 23%-le määrati hüvitis 270 päevaks (aasta tagasi oli samapalju) ning 32%-le
hüvitisesaajatest määrati töötuskindlustushüvitis 360 päevaks (aasta tagasi 30%-le).
Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt
22% kõrgemat palka ning said 19% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180
päevaks (vt joonis 16). Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga on see vahe veidi suurenenud
(hüvitis erines siis 15%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele
hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 48% kõrgemat palka ning neile
määratud hüvitis esimesel sajal päeval oli 42% kõrgem. Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga
on see vahe suurenenud 1 protsendipunkti võrra.
Keskmiselt olid 2018. aasta esimeses kvartalis hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud
986 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 507
eurot kuus. Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga on keskmine hüvitis suurenenud 49 euro
võrra.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
15
Joonis 17. 2018. aasta esimeses kvartalis töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute
varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär (eurodes) esimesel sajal päeval
2018. aasta esimese kvartali jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 5 124 inimesel,
mis on võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga 11% väiksem. Töötuskindlustushüvitise
ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on 2018. aasta esimese kvartali jooksul suurenenud – kui
2017. aasta esimeses kvartalis oli 62% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2018. aasta samal
perioodil on ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 64%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste
maksmise lõpetamise põhjuseks töö leidmine (94%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (3%).
270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2018.
aasta esimeses kvartalis, oli 158 päeva. 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 118
päeva ning 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 205 päeva. Võrreldes 2017. aasta
esimese kvartaliga on 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus lühenenud 1 päeva võrra
(2017. aasta esimeses kvartalis 119 päeva), 270 päevaks määratud hüvitiste kestus on pikenenud 1
päeva võrra (2017. aasta esimeses kvartalis 157 päeva) ning 360 päevaks määratud hüvitise kestus
on lühenenud 11 päeva võrra (2017. aasta esimeses kvartalis 216 päeva).
Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2018. aasta esimese kvartali jooksul
töötukassa poole kokku 716 korral (2017. aasta esimeses kvartalis 732 korral). Välisriigis täitunud
kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide
liitmist) taotles 592 inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa moodustasid Soomes töötanud
inimesed (360). Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Suurbritannias (45) ja Norras (44). Eestis
täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 93 korral. Kõige sagedamini tõendas töötukassa
kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist
Soomes (47 korral). Välisriigis määratud töötuskindlustushüvitisega tuli 2018. aasta esimeses
kvartalis Eestisse tööd otsima 18 inimest. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd
otsima 13 inimest.
Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2018. aasta esimese kvartali jooksul kokku 12 926 otsust:
5 988 töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 2 735 määramata jätmise otsust, 3 290 hüvitise
maksmise lõpetamise otsust ning 913 muud otsust.
Töötutoetus
2018. aasta esimese kvartali jooksul määrati töötutoetust 4 449 korral, mida on 10% vähem kui
2017. aasta esimeses kvartalis. Töötutoetuse määramiste osakaal kõigist uutest töötutest on 2018.
aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud – kui 2017. aasta
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
16
esimese kvartali jooksul määrati töötutoetus 26% kõigist uutest töötutest, siis 2018. aasta esimeses
kvartalis oli see osakaal 24%.
Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2018. aasta esimese kvartali
jooksul, oli 110 päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga pikenenud 4
päeva võrra (keskmine kestus oli siis 106 päeva).
Töövõimetoetus
Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele
töövõimetoetust. 2018. aasta esimese kvartali jooksul määrati töövõimetoetus 11 564 inimesele
ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 42 149 inimesele kuus, mida on ligi 8 korda rohkem
võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga (vt joonis 17). Keskmine toetus osalise töövõimega
inimesele oli 2018. aasta esimeses kvartalis 205 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 353 eurot.
Joonis 18. Töövõimetoetuse väljamakse saanud inimeste arv 2016 august – 2018 I kv
Töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajad
2018. aasta esimese kvartali jooksul arvelolevatest töötutest 66% said kas hüvitist või toetust
(töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetuse saajate osakaal on olnud keskmiselt 18% ning
töötuskindlustushüvitise saajate osakaal keskmiselt 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest (vt
joonis 18). Töötushüvitiseta registreeritud töötute osakaal oli 34%.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas kasvanud
töövõimetoetuse saajate osakaal. Kui 2017. aasta esimese kvartali jooksul moodustasid
töövõimetoetuse saajad ligikaudu 4% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta esimeses kvartalis
oli vastav osakaal 20%, sealhulgas 4% töötutest olid saanud samaaegselt nii töövõimetoetust kui
ka töötuskindlustushüvitist.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
17
Joonis 19. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saamise järgi 2012 I kv – 2018 I kv
Kindlustushüvitis koondamise korral
2018. aasta esimese kvartali jooksul rahuldas töötukassa 1 224 kindlustushüvitise avaldust
koondamise korral, mis puudutasid hüvitise maksmist 2 363 inimesele. Võrreldes aastataguse
ajaga oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 36% rohkem.
Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate
jaotusest tegevusalade lõikes, sest 39% koondamisjuhtudest puudusid äriregistri andmebaasis
ettevõtte tegevusala andmed (vt joonis 19). Nendest, kellel oli tegevusala märgitud, oli suurim
koondamishüvitise saajate arv avaliku halduse valdkonnas (21%). Järgnesid töötlev tööstus (9%)
ning hulgi- ja jaekaubandus (6%).
Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2018.
aasta esimeses kvartalisettevõttes E-Profiil AS, mille 66 endisele töötajale maksti hüvitist kokku
138 199 euro ulatuses.
Joonis 20. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2018. aasta esimeses
kvartalis
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
18
2018. aasta esimese kvartali jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli
hüvitisesaajate keskmine eelnev palk 1 174 eurot ja keskmine hüvitis 2 010 eurot. Võrreldes 2017.
aasta esimese kvartaliga on hüvitisesaajate eelnev keskmine palk suurenenud 107 euro võrra ja
keskmine hüvitis suurenenud 224 euro võrra. Keskmiselt olid 2018. aasta esimese kvartali jooksul
kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu 17 aastat.
Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2018. aasta esimese kvartali jooksul kokku
1 336 otsust.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis
2018. aasta esimese kvartali jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 36 ettevõtte
maksejõuetusega, mis puudutas hüvitise maksmist kokku 413 inimesele. Võrreldes aastataguse
ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 74% rohkem.
Sektorite lõikes oli suurim osa hüvitisesaajatest (73%) töötanud ettevõtetes, mis olid eelnevalt
tegutsevad sekundaarsektoris ning 27% oli töötanud tertsiaarsektoris9. Sekundaarsektoris oli
maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 276
hüvitisesaajat, 6 juhtumi raames; vt joonis 20), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates
valdkondades oli kõige enam hüvitise saajaid muude metallkonstruktsioonide ja nende osade
tootmises (259 hüvitisesaajat, 2 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond
maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 24 hüvitisesaajat, 10 juhtumi raames).
Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (58
hüvitisesaajat, 7 juhtumit) ning majutuse ja toitlustuse tegevuse valdkonnas (19 hüvitisesaajat, 3
juhtumit).
Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2018. aasta esimeses kvartalis E-Profiil AS pankrotijuhtum,
mille 254 endisele töötajale määrati kokku hüvitist 317 241 euro ulatuses.
Joonis 21. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2018. aasta esimeses kvartalis
2018. aasta esimese kvartali jooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine
töötasu oli 1 422 eurot kuus, mis on 14% kõrgem 2017. aasta esimese kvartali näitajast. Keskmine
9
Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.
Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.
Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
19
määratud hüvitise summa 2018. aasta esimeses kvartalis oli 1 631 eurot, mis on 2017. aasta
esimeses kvartalis määratud keskmisest hüvitisest 38% madalam (vt joonis 21).
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
20
Joonis 22. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud
tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2017. ja
2018. aasta esimeses kvartalis
2018. aasta esimeses kvartalis kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 49% töötukassale esitatud
tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on väiksem 2017. aasta
esimese kvartali näitajast, mis oli 60%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 72% hüvitisesaaja
saamata jäänud tasude nõudest, olles väiksem võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga, kui see
osakaal oli 74%10.
Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2018. aasta esimese kvartali jooksul
kokku 51 otsust.
Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest
Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega
töötaja eest. 2018. aasta esimeses kvartalis hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 22 551
vähenenud töövõimega töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 8 211 tööandja juures. Töötajate arv,
kelle eest hüvitati tööandjale sotsiaalmaks, suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10%
võrra.
Vaided
Kokku esitati 2018. a I kvartalis 614 vaiet, millest rahuldati 178, jäeti rahuldamata 246, tagastati
11 ning 179 on menetluses.
Seoses töövõime hindamisega esitati 2018. a I kvartalis kokku 559 vaiet, sh 87 vaiet, milles
vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest
rahuldati 172 ja 228 jäeti rahuldamata, 5 tagastati ja 154 on menetluses.
Töövõimetoetust vaidlustati 2018. a I kvartalis 19 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 2
rahuldati, 3 jäeti rahuldamata, 3 tagastati ja 11 on menetluses.
10
Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel
on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel
hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
21
2018. a I kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 12 vaiet, millest 6 jäeti rahuldamata, 2
tagastati ja 4 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 1 vaie, mis
rahuldati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 1 vaie, mis on menetluses.
Seoses tööturuteenustega esitati 2018. a I kvartalis kokku 13 vaiet. Nendest neli vaiet esitati
seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 3 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses. Neli vaiet
esitati seoses palgatoetusega, millest 1 rahuldati, 1 jäeti rahuldamata ja 2 on menetluses. Kaks
vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis on menetluses. Üks vaie esitati seoses koolitusega, mis
on menetluses. Üks vaie esitati seoses tööpraktikaga, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses
tööharjutusega, mis tagastati.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2018. a I kvartalis kokku 7 vaiet, millest 1 rahuldati, 3 jäeti
rahuldamata ja 3 on menetluses.
Töötutoetusega seoses esitati 2018. a I kvartalis 2 vaiet, mis jäeti rahuldamata.
Joonis 23. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2018 I kv
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
22
Tabel 3. Tööturuteenuste osutamine 2018. aasta I kvartali võrdlus 2017. aasta I kvartaliga
Kasv
võrreldes
2018 I 2017 I 2017. aasta
kvartal kvartal I kvartaliga
AKTIIVSED MEETMED
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL
OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 3 388 3 252 4,2%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 611 699 -12,5%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 371 403 -7,9%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 716 769 -6,9%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 360 1 227 10,8%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus
keskmiselt 151 279 -45,9%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 311 530 -41,3%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 31 24 27,4%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 93 70 32,7%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 847 616 37,5%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 254 244 4,2%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 255 137 85,7%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 928 610 52,2%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 727 390 86,3%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 230 189 21,7%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 111 973 117,0%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus
keskmiselt 109 86 26,8%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 176 228 -23,1%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 40 10 313,8%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 247 176 40,3%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 404 242 67,2%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 28 17 64,7%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS
KESKMISELT 1 900 1 855 2,4%
KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 083 1 102 -1,7%
TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS
KESKMISELT 1 225 1 329 -7,8%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI
MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 212 1 082 12,0%
MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 157 145 8,3%
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS
KESKMISELT 553 291 89,8%
AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 4 7 -42,9%
ALAEALISE TÖÖTAMISE TOETUS 1 436 - -
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
23
Kasv
võrreldes
2018 I 2017 I 2017. aasta
kvartal kvartal I kvartaliga
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 877 - -
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 8 - -
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 350 - -
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 4 - -
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 43 - -
TÖÖVAHENDUS
Lisandunud vabad töökohad 12 811 14 375 -10,9%
Vabade töökohtade keskmine arv kuus 8 147 9 090 -10,4%
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
24
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
2017.a I 2018.a I 2018 Muutus
kv 2018 kv eelarve võrreldes
täitmine eelarve täitmine täitmise % 2017(% )
1. Tööturuteenused ja -toetused
1.1. Tööturukoolitus 2 321 698 2 440 774 5,1%
1.2. Tööpraktika juhendamistasu 572 576 518 593 -9,4%
1.3. Tööharjutus 314 958 266 151 -15,5%
1.4. Palgatoetus 534 251 544 531 1,9%
1.5. Töökoha loomise toetus 65 264 123 972 90,0%
1.6. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 396 290 503 595 27,1%
1.7. Muud meetmed 309 435 239 812 -22,5%
1.8. Stipendiumid 419 842 364 351 -13,2%
1.9. Sõidu- ja majutustoetus 401 621 375 594 -6,5%
Kulud kokku 5 335 935 25 945 331 5 377 373 20,7% 0,8%
2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 0 8 172 171 776 914 9,5%
2.1. Tööturukoolitus 599 318
2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 158 990
2.3. Koolitustoetus tööandjale 18 606
3. Reserv 1 705 875 0 0,0%
Tööhõiveprogramm kokku 5 335 935 35 823 377 6 154 287 17,2% 15,3%
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.09.2015 määrusega nr 93
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–202011
11
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 16.05.2018
25