Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 21.05.2018 nr 1-11/17/10674
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2016-2017 rakendamise aruande
2017. aasta IV kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2016 -2017 rakendamise aruanne
2017 IV kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info
saamiseks 2017. aasta IV kvartalis 3 289 inimest. 2017. aastal külastas maakondlike osakondade
karjääriinfotube kokku 12 142 inimest (2016: 10 468).
Karjääriinfo online-teenust osutati IV kvartalis kokku 130 korral (sh 121 korral e-posti teel, 7
korral telefoni teel ja 1 korral Skype´i teel), 2017. aastal kokku 461 (2016: 767) korral.
Karjäärinõustamise online-teenust osutati IV kvartalis kokku 273 inimesele, neist e-kirja teel
nõustamisi oli 225, telefoni teel nõustamisi 41 ning Skype’i teel nõustamisi 7. 2017. aastal osutati
karjäärinõustamise online-teenust kokku 1072 (2016: 808) korral.
Tänaseks on www.minukarjäär.ee maandumislehest kasvanud välja samanimeline portaal. Portaali
peamine eesmärk on toetada täiskasvanuid karjääriplaneerimisega seotud teemadel. Pideva
arendustöö käigus lisanduvad järjest alateemade alla erinevad harjutused/testid/ülesanded, täieneb
portaali uudiste ning info osa.
Aasta lõpuks valmis töövihiku „Abiks valikutel“ uuendatud trükk, mis on tööotsingu töötubade
läbiviimisel üheks peamiseks töövahendiks. Lisaks valmisid karjäärinõustamise töölehed, mida
kasutame igapäevaselt nii individuaalse kui ka grupis toimuva karjäärinõustamise läbiviimisel.
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kabineti nõupidamise otsusest alustasime 2017. aasta detsembris
karjääriteenuste reformi ettevalmistamisega.
Aruandlusperioodi jooksul toimus 44 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust kaheteistkümnes
maakonnas (Tartumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Raplamaal,
Viljandimaal, Jõgevamaal, Valgamaal, Saaremaal, Võrumaal ja Harjumaal), millel osales kokku
710 inimest. Korraldatud MOBIdest 16 olid suunatud noortele (viidi läbi Tartumaal, Viljandimaal,
Harjumaal, Raplamaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal ja
Läänemaal) ning neil osales kokku 266 inimest. Spetsiaalselt erivajadusega noortele toimus kolm
MOBI üritust, millel osales 22 erivajadusega noort. Lisaks viidi läbi kaks MOBI erivajadustega
noorte vanematele (Võrumaal ja Põlvamaal). Neil üritustel osales kokku 21 inimest. 2017. aastal
toimus kokku 80 (2016: 83) MOBI üritust, kus osales 1 303 (2016: 1 749) inimest.
Neljandas kvartalis viisime läbi 442 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 7087 noort.
Töötoad toimusid enamjaolt üldhariduskoolides, aga ka noortekeskustes ning noortele suunatud
karjääripäevadel. Lisaks avasime detsembris Eesti Töötukassa Facebooki lehel noortele suunatud
grupi „Töökas noor“. 2017. aastal toimus kokku 1 517 (2016: 1 667) tööturgu tutvustavat töötuba,
kus osales 23 220 (2016: 23 733) noort.
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
IV kvartalis toimus 12 piirkondlikku seminari vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja
töötamise toetamiseks, millel osales 179 inimest. Seminarid toimusid Räpinas, Otepääl, Tallinnas,
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
2
Jõhvis, Türil, Urvastes, Pärnus, Narvas, Sillamäel, Hiiumaal ja Saaremaal. Kokku toimus 2017.
aastal 23 piirkondlikku seminari.
Konkreetsele tööandjale või ühendusele suunatud nõustamisüritusi vähenenud töövõimega
inimeste värbamise toetamiseks toimus IV kvartalis 4 korral (Saarioinen, Norstat Eesti AS, MTÜ
Ettevõtlikud Naised Raplamaal ja Rimi), kus osales kokku 46 inimest. Lisaks toimus 5
individuaalnõustamist või olukorra kaardistust, kus osales kokku 13 inimest. Kokku toimus 2017.
aastal 25 nõustamisüritust.
IV kvartalis lisandusid kolm uut tööalase rehabilitatsiooni partnerit: Ida-Virumaal SA Sillamäe
Haigla, Tallinnas ja Harjumaal Teraapiatugi OÜ ja Lääne- Virumaal LUMI Teraapia OÜ.
Koostöö lõpetasime Pärnu haiglaga.
IV kvartalis viisime läbi kaks tööalase rehabilitatsiooni kvaliteedi töögruppi, mille eesmärk on
tööalase rehabilitatsiooni juhise koostamine kvaliteedi tõstmise eesmärgil.
Kaitstud töö teenusele valmis põhjalik teenusekirjeldus, mille raames viidi läbi Skype koolitused
kõikidele juhtumikorraldaja II-le ja büroojuhtidele.
Töövõime hindamine
2017 aastal esitati töötukassale üle 52 000 töövõime hindamise taotluse – see ca 93% 2017.
aastaks prognoositud 55 000 taotlusest. Töövõime hindamise keskmine menetlusaeg nõuetekohase
taotluse esitamise hetkest on 19 tööpäeva. Ca 9 % taotluste menetlustähtaeg on olnud ka üle 30
tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et üle 50% juhtumitest on vajalik teha
terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole andmeid tervise
infosüsteemi kandnud. Vaidlustatud on 6% töövõime hindamise otsustest, nendest on rahuldatud
üks kolmandik. Peamine otsuste rahuldamise põhjus on terviseandmete lisandumine või
täiendamine.
Novembrikuus lõpetati leping ühe töövõime hindamise partneriga - Seksuaaltervise Kliinik OÜga.
Lepingu täitmiseks uut hanget välja ei kuulutatud, kuna olemasolevad partnerid maakondades
katsid vajaliku lisavajaduse.
Täiendavad tööturumeetmed Ida-Virumaal
IV kvartalis sõlmisime töökoha loomise toetuse lepingud järgmiste uute ettevõtetega: KM Ideas
OÜ (21 inimest), Antrast OÜ (23 inimest) ja Ilstro Ehitus OÜ (23 inimest). Töökoha loomise
toetuse täiendavaid lepinguid sõlmisime OÜ-ga TNC-Components (15 inimest), OÜ-ga
Waldchnep (6 inimest), Geos Nordic OÜ-ga (19 inimest), Nevita OÜ-ga (8 inimest), OÜ-ga
Travel Balt (1 inimene), MTÜ-ga SKTK Sillamäe (48 inimest), Katrameks OÜ-ga (1 inimene),
Noorus OÜ-ga (5 inimest), MTÜ-ga Voice (1 inimene), Palladaplus OÜ-ga (2 inimest), JunEst
OÜ-ga (5 inimest) ja Tulser Grupp OÜ (21 inimest).
Töötust ennetavate meetmete kasutamine
„Tööta ja õpi“ meetmed said IV kvartalis hoogu juurde. Aruandlusperioodil alustas
koolituskaardiga täienduskoolitusel osalemist 440 töötajat (III kvartalis 370 ja II kvartalis 24
töötajat). 78% koolitustest, millel õppimist alustati, olid eesti keele koolitused ning 3%
arvutikasutamise oskuste arendamise koolitused. Tasemeõppetoetus määrati 37 inimesele, 18
juhul hüvitati kvalifikatsioonikulusid ning 19 töötajat said koolitusele tööandja koolitustoetuse
kaudu.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
3
Detsembris toimus kohtumine Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžiga tasemeõppe toetuse
teenuse raames Keemiatehnoloogia õppekava teemal. Kohtumisel osalesid ka keemiatehnoloogia
valdkonna ettevõtete esindajad huvi ja sooviga täpsustada keemiavaldkonna tööturu arenguid ja
sellest lähtuvalt otsuste tegemise aluseid tasemeõppe toetamiseks keemiatehnoloogia valdkonnas
töötust ennetavate meetmete raames.
EURES
Tööotsijate teavitamiseks töötamisvõimalustest Euroopas korraldas EURES erinevates Eesti
maakondades 17 töötuba 163 inimesele ning pakkus 101 huvilisele individuaalset nõustamist.
2017. aastal toimus tööotsijatele kokku 71 töötuba. EURES nõustajad tutvustasid
töötamisvõimalusi mujal Euroopas 409 tööotsijale erinevate teabe- ja värbamisürituste raames
(kokku 11 üritusel). Muuhulgas osaleti Tallinna töö- ja karjäärimessil, korraldati koostöös Läti ja
Leedu tööturuasutuste ja EURES nõustajatega online-töömess „Fast-Track Career in the Baltics“,
kus osales 40 tööandjat Eestist, Lätist ja Leedust, tutvustati töötamisvõimalusi Eestis töömessidel
Turkus ja Kankaanpääs, Tšehhi Vabariigis korraldatud „Eesti päeval ning Läti tööandjate
seminaridel.
EURES teenust tutvustati 198 tööandjale, sh 45 Eesti tööandjale. Avaldasime töötukassa kaudu
167 tööpakkumist tööandjatelt mujalt Euroopast ning üleeuroopalises EURES portaalis 14
tööpakkumist Eesti tööandjatelt. EURES töövahendusprojektide raames asus 4 Eesti tööotsijat
tööle teises Euroopa riigis.
Oktoobri alguses pälvis Eesti EURES Tallinki laevadel korraldatud infotundide „Soome tööle“
korraldamisega seoses Euroopa Komisjoni tunnustuse partneritega koostöös korraldatava
kommunikatsioonitegevuste valdkonnas. Nende infotundide läbiviimisse on edukalt kaasatud nt
Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon ja Sotsiaalkindlustusamet.
Töömessid
IV kvartalis toimus 2 töömessi (Tallinnas ja Balti riikide ühine online-töömess) – töö- ja
karjäärimessil oli 3000 külastajat ja online messi vastu tundis huvi 4885 inimest. Messidel osales
kokku 110 tööandjat üle 2000 tööpakkumisega.
Koondamisjuhtumid
2017 aasta IV kvartalis saime informatsiooni 24 koondamisjuhtumi kohta (sh 10 mittekollektiivset
koondamist), mis puudutas kokku 450 töötaja/ametniku koondamist. Kokku saime 2017. aastal
informatsiooni 93 (2016: 117) koondamisjuhtumi kohta, mis puudutas kokku 1825 (2016: 3320)
töötaja/ametniku koondamist. Seoses haldusreformiga oleme teinud tihedat koostööd
Rahandusministeeriumiga info vahetamise osas ning korraldanud erinevaid teavitusüritusi
kohalikes omavalitsustes. IV kvartalis tegime tihedat koostööd ka Riigikantseleiga seoses Eesti
eesistumise lõppemisega toimuvate koondamistega – viisime läbi nõustamisüritusi ning
koostasime infomaterjali. Koondamistele reageerimise teenust osutasime 29 korral (viisime
kohapeal koondatavatele läbi 27 teavitusüritust ja 2 tööotsingu töötuba). Meie tegevustes osales
kokku vähemalt 370 inimest. Kokku osutasime 2017. aastal koondamistele reageerimise teenust
72 (2016: 98) korral.
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
15. novembril osalesime Eesti Masinatööstuse Liidu korraldatud messil Instrutec, kus sel aastal
toimus eraldi päevanoortele, et tööstusega seonduvaid erialasid noorte hulgas populariseerida.
Liidu toetusel osales messil ligikaudu 1000 noort üle Eesti.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
4
29. novembril toimunud noortele suunatud konverentsil Lahe Koolipäev ning 7.-8. detsembril
toimunud noorte infomessil Teeviit jagasime noortele läbi erinevate aktiivõppe meetodite
tööturuga seonduvat infot. Infomessil Teeviit korraldasime kogu messialal nutiorienteerumist, mis
suunas noori teadlikumalt pöörduma erinevate messi eksponentide poole.
Oktoobris korraldasime koolituskaardi koostööpartneritele teabepäeva, eesmärgiga selgitada
koolituskaardi koostööpõhimõtteid ning teavitada koolitajaid, et töötukassa teenuste hulka
lisandusid alates 1. maist töötajatele mõeldud uued teenused. Teabepäeval tutvustati lisaks
töötukassa tegevustele SA Kutsekoja poolt OSKA tööjõu-uuringutega seotud infot ning Haridus-
ja Teadusministeerium rääkis koolitajatele koolituste õppekavade koostamisest ja õpiväljunditest.
Jätkasime koostööd „Vali IT!“ projektiga: 4. ja 6. detsembril toimusid infopäevad, kus
tutvustasime töötutele mõeldud teenuseid ja toetusi. Koolitajateks on AS BCS Koolitus ja IT
Koolituskeskuse Osaühing.
IV kvartalis viisime koostöös Keeleinspektsiooniga läbi mitmeid eesti keele koolituste
paikvaatlusi Ida-Virumaal, eesmärgiga tuvastada, kas kaks suurimat eesti keele koolituste
korraldajat täidavad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud eesti keele
tasemeeksamiks ettevalmistamise koolituste tegevusloaga seotud nõudmisi. Keeleinspektsiooni
hinnangul tuleb koolitajatel kasutada mitmekülgsemalt ja paindlikumalt erinevaid
õppimisstrateegiaid ning metoodilisi võtteid. Kõnekeele arendamiseks mõeldud ülesanded peaksid
rohkem arvestama eluläheduse printsiipi ja tööturu vajadusi.
Oktoobris lõpetasime koostöö 7 koolituskaardi koolitajaga, kes olid Haridus- ja
Teadusministeeriumi hinnangul täiskasvanute koolituse seaduse alusel loobunud
täienduskoolituste läbiviimisest. Seisuga 31.12.2017 on töötukassal 378 koolituskaardipartnerit,
sh on ühe koolitajaga koostöö peatatud kuna on ilmnenud asjaolud, mis annavad töötukassale
alust arvata, et koolitaja ei vasta koolituskaardi kvalifitseerimistingimustele või tema tegevus on
vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Koostöö on peatatud kuni
asjaolude selgumiseni.
Oktoobris toimus kohtumine E-kogukonna projekti esindajatega, kus arutati võimalusi projekti
alusel toimuvate koolituste raames tutvustada töötukassa poolt töötavatele inimestele pakutavad
ennetavate meetmetega seostud teenuseid. Projekt ’’e-Kogukond’’ on ellu kutsutud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ning selle teostajaks on BCS Koolitus AS ja Eesti
Rahvusraamatukogu. Projekti eesmärgiks on aastatel 2018-2021 suurendada oluliselt arvuti- ja
internetikasutajate hulka üle Eesti. Projekti raames koolitatakse 1000 raamatukogutöötajat ja
kogukonna inimest, kes oskaksid juhendada kodanikke avaliku- ning erasektori e-teenuste
kasutamisel, ja 5000 puuduva või madala digitaalse kirjaoskusega inimest, andes neile esmased
arvuti- ja internetikasutusoskused (sh e-teenuste kasutamisoskused ning ID-kaardi
kasutamisoskused).
Oktoobris kohtusime Eesti Digioskuste Koostöökoja esindajatega, et arutada, millised võiksid olla
töötukassa poolt tellitava arvutikoolituse hanke tingimused.
Detsembris toimus kohtumine Eesti Turvaettevõtete Liidu esindajaga. Liidu esindaja tutvustas
kutseeksamite ja koolituste paketti alates 2018. Kutseõppes turvatöötajaid ei koolitata, seega on
väljaõpe tööandjate õlul.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
5
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid IV kvartalis tööandjatele 18
suuremat koostöökohtumist, kus osales kokku 276 tööandjate esindajat.
Lisaks korraldasid maakondlike osakondade tööandjate konsultandid 63 värbamispäeva
(Pärnumaa 16, Tallinna ja Harjumaa 12, Ida-virumaa 10, Tartumaa 5, Valgamaa 5, Lääne-
Virumaa 4, Viljandimaa 3, Raplamaa 2, Põlvamaa 2, Saaremaa 2, Jõgevamaa 2), kus tööandjatel
oli võimalus tutvustada vabasid töökohti ning töötamise võimalusi.
IV kvartalis sõlmisime 6 koostöölepet: Saarioinen Eesti OÜ-ga, SA Jõgeva Haiglaga, Swedbank
AS-ga, AQ Lasertool OÜ-ga, Ruukki Products AS-ga ja Rimi Eesti Food AS-ga.
Erinevate IT-ettevõtetega toimus üle Eesti mitmeid kohtumisi, mille käigus kaardistati edasisi
koostöökohti, tutvustasime töötukassa teenuseid ja e-töötukassat, tööandjad tutvustasid erinevate
ametikohtade profiile ja töö sisu ning arutati vähenenud töövõimega inimeste töötamise
võimalusi, lisaks toimusid värbamised konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi eelvaliku protsessi.
Vähenenud töövõimega inimeste teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks toimusid
seminarid ja arutelukohtumised tööalase rehabilitatsiooni, kaitstud töö ja kogemusnõustamise
teenuseosutajatega. Samuti jätkusid kohtumised tööandjatega, kes osutavad tugiisikuga töötamise
teenust või kelle töötaja kasutab tööalaseid abivahendeid. IV kvartalis kohtuti mitmel korral ka
uute potentsiaalsete teenuseosutajatega, kellele tutvustati kaitstud töö ja tööalase rehabilitatsiooni
teenust.
Paikvaatlused
Teenuste paikvaatlusi viidi IV kvartalis läbi 301 korral. Neist esmakordselt toimusid
paikvaatlused 295 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 7 korral. Puudustega vaatlusi oli IV
kvartalis kokku 22. Kõige sagedamini kontrolliti tööturukoolitust (81 korda), tööharjutust (62
korda), tööpraktikat (52 korda) ning ettevõtluse alustamise toetust (52 korda). 2017. aastal viidi
läbi kokku 1003 teenuste paikvaatlust.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
6
Registreeritud töötus Eestis
2017. aasta jooksul suurenes registreeritud töötute arv 2 623 töötu võrra ning aasta lõpus oli arvel
31 061 registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid 9 605. Keskmiselt oli ühes kuus
registreeritud töötuid 34 963 (sh vähenenud töövõimega 10 004 töötut) ehk 5% rohkem kui 2016.
aastal.
Uued registreeritud töötud
Uusi registreeritud töötuid lisandus aasta jooksul 69 481 (sh vähenenud töövõimega töötuid 19
488) ehk 9% rohkem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli registreeritud töötute
juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 267 registreeritud töötut. Keskmiselt lisandus kuus 5 790 uut
registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid lisandus keskmiselt 1 624.
Joonis 6. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2006 I kvartal – 2017 IV kvartal
2017. aasta jooksul registreeritud töötutest 72% olid eelneva 12 kuu jooksul töötanud. Võrreldes
2016. aastaga on uute registreeritud töötute seas suurenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes
oma algatusel või poolte kokkuleppel (3 protsendipunkti). 2017. aastal registreeritud uutest
töötutest oli 61% töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2016. aastal oli
see näitaja 63%1.
1
Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul
töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
7
Töötuna arveloleku lõpetamised
2017. aastal oli uute registreeritud töötute arv suurem arveloleku lõpetamiste arvust ning sellest
tulenevalt suurenes ka registreeritud töötute arv. 2017. aasta jooksul lõpetati töötuna arveolekuid
67 981 korral, sh 16 558 korral vähenenud töövõimega töötutel.
2017. aasta jooksul lõpetatud arvelolekutest 67% lõpetati seetõttu, et töötu andis teada hõivesse
sisenemisest (eelmisel aastal oli see osakaal 68%). 17% töötuna arvelolekutest lõpetati isiku omal
soovil ilma põhjust täpsustamata. Sageduselt järgnes arveloleku lõpetamine põhjusel, et töötu ei
pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või ei täitnud tööotsingu nõudeid (vt tabel 1).
Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 51% arvelolekutest töölerakendumise tõttu ja 36%
arvelolekutest isiku enda soovil.
Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. aastal
Lõpetamiste arv Osakaal lõpetamistest
Rakendumine 45 594 67,1%
…Tööle 44 857 66,0%
…Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 459 0,7%
…Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 278 0,4%
Vanaduspensioniikka jõudmine 335 0,5%
Liikumine muule toetusele 143 0,2%
… Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 143 0,2%
Isiku enda soovil 11 210 16,5%
Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või
individuaalse tööotsimiskava rikkumine 9 557 14,1%
Muud põhjused 1 142 1,7%
KOKKU LÕPETAMISI 67 981 100,0%
* Töölerakendunud inimeste arv on tegelikkuses tõenäoliselt suurem, sest põhineb sellel, kui isik ütleb, et ta tööle
läks. Tõenäoliselt osa ka nendest töötutest, kes jätavad määratud ajal pöördumata või soovivad ise ennast töötuna
arvelt maha võtta, on tegelikult leidnud töö. Võrdlused Maksu- ja Tolliameti andmetega on näidanud, et tegelik
hõivesse liikujate arv on umbes 10-15% suurem.
Registreeritud töötud
2017. aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,8% tööjõust vanuses 16-pensioniiga2 (vt
joonis 7). Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (9,8%), Valgamaal (8,7%) ja
Põlvamaal (8,7%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,4%) ning Viljandimaal
(4,1%). 2017. aasta jooksul suurenes registreeritud töötus 0,3 protsendipunkti. Kõige enam
vähenes töötuse määr Ida-Virumaal (0,3 protsendipunkti) ja Raplamaal (0,2 protsendipunkti).
Registreeritud töötus suurenes 2017. aasta jooksul kõige enam Põlvamaal (1,4 protsendipunkti),
Järvamaal (1,3 protsendipunkti), Jõgevamaal (1,3 protsendipunkti) ja Valgamaal (1,1
protsendipunkti).
2
Tööjõu näitajana kasutatud uuemate andmete puudumise tõttu Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta
keskmist.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
8
Joonis 7. Registreeritud töötus maakonniti 2017. aasta IV kvartali lõpus
2017. aasta lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 30,9%
kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute
osakaal Jõgevamaa (49,0%) ning Põlvamaa osakonnas (43,5%) ning kõige madalam Tallinna ja
Harjumaa (22,0%) ning Hiiumaa (25,0%) osakonnas.
Joonis 8. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2017. aasta neljanda
kvartali lõpus
Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks.
Kui 2016. aasta lõpus moodustasid mehed 47,6% registreeritud töötutest, siis 2017. aasta lõpus oli
nende osakaal suurenenud 47,9%-ni (vt tabel 2). Naiste osakaal on võrreldes 2016. aasta lõpuga
langenud 52,4%-lt 52,1%-ni.
Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2016. ja 2017. aasta lõpus
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
9
Sugu Vanus
Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55
31.12.2016 reg. töötute arv 28 438 13 527 14 911 3 190 19 485 5 763
osakaal koguarvust 100% 47,6% 52,4% 11,2% 68,5% 20,3%
31.12.2017 reg. töötute arv 31 061 14 889 16 172 2 916 20 665 7 480
osakaal koguarvust 100% 47,9% 52,1% 9,4% 66,5% 24,1%
Aastataguse ajaga võrreldes on natuke muutunud töötute vanuseline jaotus. Võrreldes 2016. aasta
lõpu seisuga on veidi vähenenud 16-24-aastaste ning 25-54-aastaste osakaal ning suurenenud
vanemaealiste töötute osakaal. Kui 2016. aasta lõpus oli 11,2% arvelolevatest töötutest 16-24-
aastased, siis 2017. aasta lõpus oli neid 9,4%. 25-54-aastaste osakaal on vähenenud 68,5%-lt
66,5%-le. Üle 55-aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 20,3%-lt 24,1%-le.
Registreeritud töötute seas oli 2017. aasta lõpu seisuga kõige rohkem üldkeskharidusega (24%) ja
põhiharidusega (17%) inimesi (vt joonis 9). Kõrgharidusega oli aasta lõpu seisuga 19%
registreeritud töötutest. Kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkoolibaasil) oli 25% registreeritud
töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud
sarnaseks.
Joonis 9. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2017. aasta lõpus
2017. aasta lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi
(23%), oskus- ja käsitöölisi (18%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%; vt joonis 10).
Võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga on vähenenud tehnikute ja keskastme spetsialistide (1,2
protsendipunkti) ning oskus- ja käsitööliste osatähtsus (0,7 protsendipunkt) ning suurenenud
lihttööliste (1,4 protsendipunkti) ning juhtide osatähtsus (0,8 protsendipunkti).
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
10
Joonis 10. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha
järgi 2017. aasta lõpus
Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2017. aasta lõpu seisuga on võrreldes
aastataguse ajaga veidi suurenenud. Võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga on arvel olnud töötute seas
suurenenud pikaajaliste töötute ning puudega riskirühma kuuluvate töötute osakaal. Kui 2016.
aasta lõpus oli 32% kõigist arvel olnud töötutest pikaajaliselt ilma hõiveta (st vähemalt 12 kuud
järjest, noored 6 kuud), siis 2017. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud 39 protsendini. Oluliselt
on suurenenud ka puudega registreeritud töötute (20%-lt 31%-le) ning vanemaealiste töötute
(20%-lt 24%-le) osatähtsus. Võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga on riskirühma kuuluvate
registreeritud töötute osakaal noorte (16-24 aastaste) seas langenud (2 protsendipunkti), samuti on
langenud eesti keele mitteoskaja riskirühma kuuluvate töötute osakaal (1 protsendipunkt).
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
11
Eesti Töötukassa teenuste osutamine
Tööturuteenuste osutamine
Töövahendus ja vakantsid
2017. aasta jooksul oli töötukassal vahendada 59 586 tööpakkumist mis on võrreldes 2016.
aastaga 4% suurem (vt joonis 11). 2017. aasta jooksul vahendati kuus keskmiselt 10 220 töökohta,
mis on 11% suurem eelmise aasta keskmisest näitajast.
Joonis 11. Vahendatud tööpakkumiste arv 2006.a. jaanuar kuni 2017.a. detsember
Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti aasta lõpu seisuga on kõige
väiksem konkurents vaba töökoha pärast sõjaväelaste hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on
umbes 3 töötut ning seadme- ja masinaoperaatorite hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on
umbes 4 töötut. Väike konkurents on samuti oskustöötajate ja käsitööliste hulgas, kus kandideerib
ühele kohale 6 inimest (vt joonis 12). Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe
vakantsi kohta on juhtide hulgas (33 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on
selle põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste
ametialadega. Samuti on tugev konkurents ka ametnike ja lihttööliste hulgas, kus ühele kohale
kandideerib vastavalt 22 ja 14 inimest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
12
Joonis 12. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2017. aasta lõpu seisuga
Tööturuteenused
Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi
programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Selle programmiga
lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Järgnevalt on vaadatud
eraldi tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, teenustel osalemist ning vähenenud
töövõimega tööotsijate teenustel osalemist.
Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine
2017. aastal osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel
koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 2 721 korral kuus. Tööpraktikal osaleti
keskmiselt 665 korral kuus ja tööharjutusel 370 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt
821 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 210 korral, individuaalse
töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 274 korral. Töövalmidust toetavatel
teenustel ja proovitööl osaleti 462 korral kuus, tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega
tööotsijate tugiisiku teenusel) 31 korral ning muudes meetmetes 90 korral.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
13
Joonis 13. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus
2017. aastal
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine 3
2017. aastal osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalase rehabilitatsiooni
teenusel (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 1 408 korral kuus. Tööalasel koolitusel osaleti
keskmiselt 613 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 247 korral kuus ning tööharjutusel
keskmiselt 196 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 730 inimest kuus. Tööklubis ja
nõustamisteenustel osaleti 518 korral. Puuetega inimeste teenustel osaleti 202 korral.
Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 120 korral kuus
ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 225 korral. Kogemusnõustamisel osaleti 22,
kaitstud töö teenusel 231 korral ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 259 inimesele kuus.
Muudes meetmetes osaleti keskmiselt 9 korral kuus.
3
Eraldi programmi alusel hakati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid osutama alates 01.01.2016. Enne seda
osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning
Tööhõiveprogrammi (THP) alusel. Vähenenud töövõimega isikud, kes alustasid tööturuteenustel osalemist enne
01.01.2016, jätkasid osalemist TTTS või THP raames ning nad ei kajastu siin toodud osalemiste arvudes (ehk
vähenenud töövõimega isikute teenusel osalemiste arv kokku on mõnevõrra suurem).
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
14
Joonis 14. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus 2017. aastal
Muud teenused
Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel
osaleti 2017. aasta jooksul keskmiselt 1 657 korral kuus, karjääriinfotoas 1 010 korral, tööotsingu
töötoas 1 194 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel
osaleti 1 201 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 187 inimest, „Minu esimese töökoha“
raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 318 inimest kuus ning avalikul tööl osaleti
keskmiselt 9 korral kuus. Alates 2017. aasta septembrist pakutakse palgatoetust „Minu esimene
töökoht Eestis“ teenuse raames ning esimestel kuudel on sellel teenusel osaletud keskmiselt kahel
korral kuus.
Töötavate inimeste teenustel osalemine
Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel
osalemistest osalesid töötavad isikud puuetega inimeste teenustel kuus keskmiselt 83 korral,
tööalasel rehabilitatsioonil 642 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 241
korral kuus, kogemusnõustamisel 10 korral kuus ning muudel teenustel 60 korral kuus4. Lisaks
sisaldab töötavate isikute kohta statistikat ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning
töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole
võimalik täpselt välja tuua, kui palju osutati teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele
sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi
teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu
töötoas ning tööklubis selle aasta jooksul osalenud keskmiselt 18 korral kuus, kuid nagu
karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise
puhul, ei ole ka nende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel
käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata
tööturustaatusest).
Töötust ennetavatel teenustel osalemine
4 Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus) ja tööandjale
koolituskulu hüvitamine
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
15
2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. Alates
mai kuust kuni 2017. aasta lõpuni osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel
keskmiselt 318 korral kuus. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai ühes kuus keskmiselt 5
inimest. Koolitustoetust tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 19 koolitusel osalemise
eest. Tasemeõppes osalemise toetust maksti keskmiselt 147 korral kuus. Koolitustoetust
tööandjale töötajate värbamiseks maksti keskmiselt 1 korral kuus.
Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)5
Alates maist 2016 siseneti töökoha loomise toetuse teenusele 649 korral. EGF programmi alusel
hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. Meetme algusest kuni 2017. aasta
detsembrikuu lõpuni määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 362 korral
ning eesti keele koolitusele siseneti 133 korral. Tööpraktikale siseneti 93 korral, võlanõustamise
teenusele 9 korral, psühholoogilisele nõustamisele 11 korral ning mobiilsustoetust sai 27 inimest.
Alates 1. juunist 2017 on ka töötavatel inimestel võimalik EGF programmi raames osaleda
võõrkeele koolitusel ning seda võimalust on kasutatud 8 korral.
Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest
Võttes kokku teenustel osalemised tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, ning vähenenud
töövõimega tööotsijate kohta, siis 2017. aastal oli tööturuteenustel osalemisi 26% võrra rohkem
kui 2016. aastal. Võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes (va töökoha loomise toetuse
meede, mis algas mais 2016 ja töötust ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017), on 2017. aasta
jooksul teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (21%). 2016. aasta jaanuaris lisandunud
uutest teenustest on 2017. aasta jooksul osutatud kõige rohkem tööalase rehabilitatsiooni teenust,
seejärel töölesõidu toetust ning kaitstud töö teenust. Kõige vähem on osutatud aga saatja
sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2017. aasta jooksul osaleti kaitstud töö
teenusel 4 korda, tööalase rehabilitatsiooni teenusel 4 korda, kogemusnõustamisel 9 korda,
töölesõidu toetuse teenusel 3 korda ning mobiilsustoetuse teenusel 2 korda enam, kui 2016. aasta
jooksul.
Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal märgatavalt tõusnud palgatoetuse teenusel,
hooldusteenusel, proovitööl ning tugiisikuga töötamise teenusel osalemine, samuti
nõustamisteenustel ja karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele. 2017. aasta jooksul oli
võrreldes eelmise aastaga palgatoetuse teenusel osalemiste keskmine arv kuus tõusnud 1 136-lt 1
551-le. Hooldusteenusel osaleti 47%, proovitööl 44% ja tugiisikuga töötamise teenusel 38%
enam. Karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele osaleti 38% enam ning
nõustamisteenustel 21% enam kui eelmisel aastal. Rohkem osalejaid oli ka individuaalse
rakendumise ja „Minu esimene töökoht“ ning puuetega inimeste teenustel. Võrreldes 2016.
aastaga on umbes samale tasemele jäänud tööalasel koolitusel, karjäärinõustamisel ja tehnilise
abivahendi andmise teenusel osalemiste arv, samuti tööpraktikal ja tööharjutusel osalejate arv.
2017. aasta jooksul on võrreldes eelmise aastaga maht vähenenud märgatavalt tööintervjuul
abistamise teenuse, vabatahtliku – ja talgutöö ning muu teenuse ja mentorluse puhul.
Töövõime hindamine
5
Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvad juba
ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
16
Töötukassa alustas 1. juulist 2016. aastal pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime
hindamist. Vähenenud töövõime määrati 2017. aasta jooksul 42 130 inimesele, nendest 29 044-le
osaline töövõime ja 13 086-le puuduv töövõime, 8 082 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks.
Keskmiselt oli kuu lõpu seisuga 2017. aasta jooksul osalise töövõimega inimesi 18 708 ja
puuduva töövõimega 7 773.
Hüvitised ja toetused
Töötuskindlustushüvitis
Töötukassa rahuldas 2017. aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 20 524, mis on 8%
vähem kui 2016. aastal. Võrreldes 2016. aastaga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate
uute registreeritud töötute osakaal langenud. 2016. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 35%-le
ning 2017. aastal 30%-le kõigist uutest töötutest.
2017. aasta jooksul oli 46% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uuel töötul
töötuskindlustusstaaži vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 23% hüvitisele
kvalifitseerunutest oli töötuskindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis 270 päevaks.
360 päevaks (10 aastat või enam kindlustusstaaži) määrati 2017. aasta jooksul
töötuskindlustushüvitis 31% hüvitisesaajatest.
Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt
18% kõrgemat palka ning said 16% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180
päevaks (vt joonis 15). Võrreldes 2016. aastaga on see vahe veidi langenud (hüvitis erines siis
19%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele
kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 44% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis
esimesel sajal päeval oli 39% kõrgem. Võrreldes 2016. aastaga on see vahe jäänud samaks
(hüvitis erines ka siis 39%).
Keskmiselt olid 2017. aastal hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 916 eurot kuus ning
esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 469 eurot kuus. Võrreldes
2016. aastaga on keskmine hüvitis suurenenud 13 euro võrra.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
17
Joonis 15. 2017. aastal töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine
päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval
Uute töötuskindlustushüvitise saajate arv oli 2017. aastal 8% väiksem kui 2016. aastal. 2017. aasta
jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 21 439 inimesel, mis on võrreldes 2016.
aastaga 7% vähem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on 2017. aasta
jooksul langenud – kui 2016. aastal oli 65% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2017. aastal on
ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 64%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise
lõpetamise põhjuseks töö leidmine (93%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (3%).
270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2017.
aastal, oli 157 päeva. 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 118 päeva ning 360
päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 214 päeva. Võrreldes 2016. aastaga on 180
päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus lühenenud 2 päeva võrra (2016. aastal 120 päeva),
270 päevaks määratud hüvitiste kestus on pikenenud 1 päeva võrra (2016. aastal 156 päeva) ning
360 päevaks määratud hüvitise kestus on pikenenud 1 päeva võrra (2016. aastal 213 päeva).
Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2017. aasta jooksul töötukassa poole
kokku 2 646 korral (2016. aasta samal perioodil 2 892 korral). Välisriigis täitunud kindlustusstaaži
arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles
2 096 inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa moodustasid Soomes töötanud inimesed
(1 194). Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras (265) ning Suurbritannias (170). Eestis
täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 448 korral. Kõige sagedamini tõendas töötukassa
kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist
Soomes (179 korral). Välisriigis määratud töötuskindlustushüvitisega tuli 2017. aastal Eestisse
tööd otsima 56 inimest. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 46
inimest.
Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2017. aasta jooksul kokku 46 455 otsust: 20 540
töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 10 030 määramata jätmise otsust, 13 715 hüvitise
maksmise lõpetamise otsust ning 2 170 muud otsust.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
18
Töötutoetus
2017. aasta jooksul määrati töötutoetust 18 754 korral, mis on 4% vähem kui 2016. aastal. 2017.
aasta jooksul on töötutoetuse saajate osakaal olnud keskmiselt 21% ning töötuskindlustushüvitise
saajate osakaal keskmiselt 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Töötushüvitise saajate osakaal
on aasta jooksul langenud 55%-lt 46%-le ning ilma töötushüvitiseta töötute osakaal arvelolevatest
töötutest on tõusnud 45%-lt 54%-le.(vt joonis 16).
Joonis 16. Töötushüvitiste saajate osakaal 2007. a. jaanuar kuni 2017. a. detsember
Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2017. aasta jooksul, oli 110
päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2016. aastaga lühenenud 5 päeva võrra (keskmine kestus oli
siis 115 päeva).
Töövõimetoetus
Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele
töövõimetoetust. 2017. aasta jooksul määrati töövõimetoetus 41 864 inimesele ning keskmiselt
maksti töövõimetoetust 19 822 inimesele kuus. Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli
205 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 353 eurot.
Kindlustushüvitis koondamise korral
2017. aasta jooksul rahuldas töötukassa 3 698 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis
puudutasid kokku 5 632 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse ajaga oli
koondamishüvitise saajaid ligikaudu 28% vähem.
Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate
jaotusest tegevusalade lõikes, sest 32% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala
äriregistri andmebaasist (vt joonis 17). Nendest, kellel on tegevusala märgitud oli suurim
koondamishüvitise saajate arv töötlevas tööstuses (16%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (11%)
ning veondus ja laondus (7%).
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
19
Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2017.
aasta jooksul PKC Eesti AS, mille 98 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 176 032 euro
ulatuses.
Joonis 17. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2017. aastal
2017. aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli hüvitisesaajate
keskmine eelnev palk 1 070 eurot ja keskmine hüvitis 1 750 eurot. Võrreldes 2016. aastaga on
hüvitisesaajate keskmine eelnev palk suurenenud 34 euro võrra ja keskmine hüvitis suurenenud 62
euro võrra. Keskmiselt olid 2017. aasta jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase
tööandja juures ligikaudu 15 aastat.
Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2017. aasta jooksul kokku 3 994 otsust.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis
2017. aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 150 ettevõtte
maksejõuetusega, mis puudutas kokku 1 251 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse
ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 21% vähem.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate
jaotusest tegevusalade lõikes, sest 18% pankrotijuhtumitest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri
andmebaasist (vt joonis 18). Hüvitisesaajatest, kellel tegevusala oli märgitud, oli 1% töötanud
ettevõtetes, mis olid eelnevalt tegutsevad primaarsektoris, 41% oli töötanud sekundaarsektoris
ning 58% tertsiaarsektoris6. Primaarsektoris määrati 2 juhtumi raames maksejõuetushüvitis 6
inimesele. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva
tööstuse tegevusala (kokku 335 hüvitisesaajat, 25 juhtumi raames), kusjuures töötleva tööstuse
6
Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.
Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.
Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
20
kitsamates valdkondades oli kõige enam pankrotihüvitise saajaid kala, vähilaadsete ja limuste
töötlemise ja säilitamise valdkonnas (97 hüvitisesaajat, 1 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine
suurem valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 93 hüvitisesaajat, 17
juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud veonduse ja laonduse
valdkonnas (161 hüvitisesaajat, 14 juhtumit) ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas (156
hüvitisesaajat, 11 juhtumit).
Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2017. aastal AS Spratfil pankrotijuhtum, mille 97 endisele
töötajale määrati kokku hüvitist 407 433 euro ulatuses.
Joonis 18. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2017. aastal
2017. aasta jooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1000 eurot
kuus, mis on 11% madalam 2016. aasta näitajast. Keskmine määratud hüvitise summa 2017.
aastal oli 2 606 eurot, mis on 2016. aasta määratud keskmisest hüvitisest 9% kõrgem (vt joonis
19).
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
21
Joonis 19. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud
tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2016. ja
2017. aastal
2017. aastal kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 67% töötukassale esitatud tööandja
maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on suurem 2016. aasta näitajast, mis oli
42%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 79% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest,
olles veidi suurem võrreldes 2016. aastaga, kui see osakaal oli 71%78.
Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2017. aasta jooksul kokku 218 otsust.
Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest
Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega
töötaja eest. 2017. aasta jooksul hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 21 297 vähenenud
töövõimega töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 7 712 tööandja juures.
Vaided
Kokku esitati 2017. a I-IV kvartalis 3 032 vaiet, millest rahuldati 989, jäeti rahuldamata 1 820,
tagastati 64 ning 159 on menetluses.
Seoses töövõime hindamisega esitati 2017. a I-IV kvartalis kokku 2 842 vaiet, sh 425 vaiet, milles
vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest
rahuldati 929 ja 1 730 jäeti rahuldamata, 32 tagastati ja 151 on menetluses.
7
Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel
on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel
hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses.
8
2016. aastal maksejõuetuse hüvitise osakaal saamata jäänud tasude summast on suuresti mõjutatud AS Estonian Air-
i pankrotijuhtumi tõttu ning ilma antud juhtumita kataks maksejõuetuse hüvitis 62% töötukassale esitatud tööandja
maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast ja 77% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
22
Töövõimetoetust vaidlustati 2017. a I-IV kvartalis 60 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest
30 rahuldati, 19 jäeti rahuldamata, 8 tagastati ja 3 on menetluses.
2017. a I-IV kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 43 vaiet, millest 8 rahuldati, 26
jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral
esitati 3 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse
korral esitati 7 vaiet, millest 1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati.
Seoses tööturuteenustega esitati 2017. a I-IV kvartalis kokku 39 vaiet. Nendest kolm vaiet esitati
seoses abivahendiga, millest 1 rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. 18 vaiet esitati seoses ettevõtluse
alustamise toetusega, millest 1 rahuldati, 14 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 1 on menetluses.
Kuus vaiet esitati seoses koolitusega, millest 2 rahuldati ja 4 jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati
seoses mobiilsustoetusega, millest 2 rahuldati ja 1 jäeti rahuldamata. Neli vaiet esitati seoses
palgatoetusega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Üks vaie esitati seoses tööharjutusega,
mis jäeti rahuldamata. Neli vaiet esitati seoses tööpraktikaga, millest 3 rahuldati ja 1 jäeti
rahuldamata.
Seoses tööturutoetusega esitati 2017. a I-IV kvartalis kokku 4 vaiet, millest 2 rahuldati ja 2
tagastati.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2017. a I-IV kvartalis kokku 19 vaiet, millest 7 rahuldati, 9
jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 1 on menetluses.
Töötutoetusega seoses esitati 2017. a I-IV kvartalis 13 vaiet, millest 3 rahuldati, 4 jäeti
rahuldamata, 5 tagastati ja 1 on menetluses.
Muudel põhjustel esitati 2017. a I-IV kvartalis 2 vaiet, millest 2 jäeti rahuldamata.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
23
Joonis 20. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2017
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
24
Tabel 3. Tööturuteenuste osutamine 2017. aasta võrdlus 2016. aastaga
Kasv võrreldes
2017 2016 2016. aastaga
AKTIIVSED MEETMED
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 2 721 2 860 -4,9%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 655 771 -15,0%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 370 443 -16,7%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 821 841 -2,4%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 210 1 180 2,5%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 274 275 -0,2%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 462 466 -0,7%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 31 74 -58,0%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 90 115 -21,2%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 613 431 42,2%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 247 193 27,9%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 196 106 85,5%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 730 295 147,4%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 518 251 106,4%
Puuetega inimeste teenustel osalenute arv kuus keskmiselt 202 102 99,1%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 1 408 387 263,6%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 120 49 144,9%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 225 128 75,6%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 22 3 760,0%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 231 54 329,0%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 259 91 184,9%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 9 4 126,7%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 657 1 699 -2,5%
KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 010 873 15,7%
TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 194 1 128 5,9%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV
KUUS KESKMISELT 1 201 869 38,2%
MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 187 124 50,8%
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS KESKMISELT 318 248 28,6%
AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 9 10 -10,0%
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE**
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 318 - -
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 5 - -
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 147 - -
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 - -
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 19 - -
*Töövõimehindamise, töövõimetoetuse ja sotsiaalmaksu hüvitamise statistika alates juulist 2016
** Töötust ennetavatel teenustel osalemise puhul on vaadatud perioodi keskmist alates maist 2017
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
25
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
Muutus
2016.a eelarve võrreldes
Tööturuteenused ja -toetused täitmine 2017 eelarve 2017.a täitmine täitmise % 2016(% )
Tööturukoolitus 8 947 677 8 037 040 -10,2%
Tööpraktika juhendamistasu 2 314 971 2 112 316 -8,8%
Tööharjutus 1 407 509 1 149 613 -18,3%
Palgatoetus 2 204 912 2 438 133 10,6%
Töökoha loomise toetus 38 289 379 302 890,6%
Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 562 893 1 859 134 19,0%
Muud meetmed 1 411 224 1 228 188 -13,0%
Stipendiumid 1 679 258 1 408 537 -16,1%
Sõidu- ja majutustoetus 1 535 966 1 344 686 -12,5%
Reserv 0 0
Kulud kokku 21 102 699 27 986 006 19 956 949 71,3% -5,4%
Tööturuteenused ja -toetused (töötust
ennetavad meetmed)
Tööturukoolitus 500 217
Tasemeõppes osalemise toetus 177 710
Koolitustoetus tööandjale 22 575
Kulud kokku 0 3 567 138 700 502 19,6%
Tööhõiveprogramm kokku 21 102 699 31 553 144 20 657 451 65,5% -2,1%
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.09.2015 määrusega nr 93
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20209
9
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.09.2015 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2016-2017 § 24 ja Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 05.04.2018
26