dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 22. mai 2018
Viit
4.1-1/1751-1
Registreeritud
22. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2018
Vastutaja
Kristi Suur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎VV_THP_aruanne_2017_IIIkv.bdoc1181 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 TALLINN 21.05.2018 nr 1-11/17/10674 [email protected] Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2016-2017 rakendamise aruande 2017. aasta III kvartali kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Liimal juhatuse liige Triin Kraavi 614 8633 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee Tööhõiveprogrammi 2016 -2017 rakendamise aruanne 2017 III kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info saamiseks 2017. aasta III kvartalis 2 804 inimest. Karjääriinfo online-teenust osutati III kvartalis kokku 210 korral (sh 194 korral e-posti teel ja 16 korral telefoni teel). Karjäärinõustamise online-teenust osutati III kvartalis kokku 300 inimesele, neist e-kirja teel nõustamisi oli 224, telefoni teel nõustamisi 54 ning Skype’i teel nõustamisi 22. Koondamaks ühte veebikeskkonda kokku karjääriteenuseid ja karjäärialast infot puudutav, sõlmisime 18.07.2017 karjäärinõustamise portaali minukarjäär.ee arendustegevusteks hankelepingu. III kvartalis toimusid aktiivsed analüüsikoosolekud ning valmisid prototüübid lehekülje arendustöödeks. III kvartalis toimus kuus mobiilse nõustamise (MOBI) üritust neljas maakonnas (Lääne-Virumaal, Läänemaal, Põlvamaal, Võrumaal), millel osales kokku 58 inimest. Korraldatud MOBIdest neli olid suunatud noortele (viidi läbi Lääne-Virumaal ja Läänemaal) ning neil osales kokku 37 inimest. Spetsiaalselt erivajadusega noortele toimus kolm MOBI üritust, millel osales 22 erivajadusega noort. Lisaks viidi läbi kaks MOBI erivajadustega noorte vanematele (Võrumaal ja Põlvamaal). Neil üritustel osales kokku 21 inimest. Kolmandas kvartalis viisime läbi 148 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 2187 noort. Töötoad toimusid peamiselt õpilasmalevates, noortelaagrites ning noortekeskustes, kuid ka koolides. Suvekuudel toimunud töötoad olid üldjuhul pikemad kui 45 minutit. Erinevate aktiivõppemeetodite hulgas kasutati näiteks videotagasiside meetodit ning nutiorienteerumist. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale III kvartalis toimus piirkondlik seminar vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töötamise toetamiseks Hiiumaal, millel osales 21 inimest. Konkreetsele tööandjale või ühendusele suunatud nõustamisüritusi vähenenud töövõimega inimeste värbamise toetamiseks toimus III kvartalis 3 korral (Ragn Sells, ABB, Viljandi Kultuurikolledž), kus osales kokku 74 inimest. III kvartalis lisandus uus tööalast rehabilitatsiooniteenust osutav partner Tartumaal OÜ MRtheraphy. III kvartalis alustasid uued kaitstud töö teenuse grupid Jõgeval, Jõhvis, Tartus ja Pärnus. Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise tõhustamiseks ja kvaliteedi parendamiseks koostati tugiisikuga töötaja meelespea ning tugiisiku meelespea eesti, vene ja inglise keeles. III kvartalis loodi ladu ajutiselt kasutuses mitte olevate abivahendite hoiustamiseks. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 2 Töövõime hindamine Selle aasta üheksa kuuga on töötukassa saanud üle 39 000 taotluse – see ca 72% 2017. aastaks prognoositud 55 000 taotlusest. Töövõime hindamise keskmine menetlusaeg nõuetekohase taotluse esitamise hetkest on 21 tööpäeva. Ca 10 % taotluste menetlustähtaeg on olnud ka üle 30 tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et üle 50% juhtumitest on vajalik teha terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole andmeid tervise infosüsteemi kandnud. Septembrikuus lõpetati leping ühe Ida-Virumaa partneriga (Ida-Viru Keskhaigla), lepingu täitmist jätkas II kvartalis hangitud uus partner. Täiendavad tööturumeetmed Ida-Virumaal III kvartalis sõlmisime töökoha loomise toetuse lepingud järgmiste uute ettevõtetega: OÜ Travel Balt (20 inimest), Noorus OÜ (20 inimest) ja OÜ Waldchnep (31 inimest). Töökoha loomise toetuse täiendavaid lepinguid sõlmisime Voice MTÜ-ga (8 inimest), MTÜ-ga SKTK-SILLAMÄE (32 inimest), Nevita OÜ-ga (9 inimest), OÜ-ga KATRAMEKS (1 inimene), PALLADAPlus OÜ- ga (1 inimene), OÜ-ga TNC-Components (7 inimest) ja S.H.A.R.K Animationem Studio OÜ-ga (1 inimene). Töötust ennetavate meetmete käivitumine „Tööta ja õpi“ meetme esimese viie kuu jooksul on töötukassas karjäärinõustamisel käinud 1644 inimest. 868 töötaval inimesel on karjäärinõustajad hinnanud täiendkoolituse vajaduse. Neist lõviosa ehk ligi 84% on vajanud eesti keele koolitust, 6% arvutikasutuse koolitust. Sobiva koolituse on endale juba leidnud 494 inimest. Lisaks on 269 inimest alustamas töötukassa toel õpinguid kutse-, rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppes. Oleme hüvitanud 21 töötaja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulud. Üheksa tööandjat on saanud koolitustoetust toetamaks töötajate kohanemist muutustega kokku 27 inimese koolitamiseks. EURES Tööotsijate teavitamiseks töötamisvõimalustest Euroopas korraldas EURES erinevates Eesti maakondades 14 töötuba 89 inimesele ning pakkus 96 huvilisele individuaalset nõustamist. EURES nõustajad osalesid kolmel töötukassa töömessil, mille raames tutvustasid messi külastajatele tööpakkumisi teistes Euroopa riikides ning andsid nõu teise riiki tööle asumiseks. Muuhulgas viidi piiriülese koostööprogrammi Interreg raames EURES töötuba läbi ka Liivimaa töömessil Valkas, Lätis. EURES teenust tutvustati 165 Eesti tööandjale, neist 26 soovis avaldada tööpakkumisi mujal Euroopas. Avaldasime töötukassa kaudu 125 tööpakkumist tööandjatelt mujalt Euroopast. EURES töövahendusprojektide raames asus 13 Eesti tööotsijat tööle teises Euroopa riigis ja 1 Euroopa tööotsija asus tööle Eestis. Lisaks korraldasime Läti ja Leedu EURES nõustajate külastusi Tartu ja Valga ettevõtetes, kes on valmis tööjõudu värbama teistest Balti riikidest. Soomes töötavate Eesti inimeste teadlikkuse tõstmiseks nende õigustest ning kohustustest korraldasime Tallink Stari hommikusel laeval taas infopäeva, kus esinesid ka maksu- ja tolliameti ning sotsiaalkindlustusameti esindajad. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 3 Töömessid III kvartalis toimus 3 töömessi (Viljandimaal, Tallinnas Lasnamäel ja Sillamäel), mida külastas kokku üle 2 200 inimese. Messidel osales kokku 66 tööandjat 1430 tööpakkumisega. Koondamisjuhtumid III kvartalis saime informatsiooni 19 koondamisjuhtumi kohta (sh 6 mittekollektiivset koondamist), mis puudutas kokku 341 töötaja koondamist. Koondamistele reageerimise teenust osutasime 8 korral (viisime kohapeal koondatavatele läbi teavitusüritused). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 80 inimest. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega 11.08 osales töötukassa Paide Arvamusfestivalil, kus osalesime Tööõnneala paneeldiskussioonis, tutvustasime tööjõuvajaduse baromeetrit ning karjääriinfo spetsialistid viisid läbi erinevaid noortele suunatud tegevusi. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid III kvartalis tööandjatele 16 suuremat koostöökohtumist, kus osales kokku 141 tööandjate esindajat. Lisaks korraldasid maakondlike osakondade tööandjate konsultandid 73 värbamispäeva (Ida- Virumaal 39, neist 2 temaatiliselt õmblus- ja keevitusvaldkonnas tööd pakkuvatele ettevõtetele, Tallinnas ja Harjumaal 19, Tartumaal 2, Pärnumaal 2, Valgamaal 2, Raplamaal 2, Lääne-Virumaal 2, Jõgevamaal 2, Võrumaal 1, Saaremaal 1, Põlvamaal 1), kus tööandjatel oli võimalus tutvustada vabasid töökohti ning töötamise võimalusi. III kvartalis sõlmisime koostööleppe AS-ga Salvest. Erinevate IT-ettevõtetega toimus üle Eesti mitmeid kohtumisi, mille käigus kaardistati edasisi koostöökohti, tutvustasime töötukassa teenuseid, tööandjad tutvustasid erinevate ametikohta profiile ja töö sisu ning arutati vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, lisaks toimusid värbamised konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi eelvaliku protsessi. Tööalase rehabilitatsiooni ja kaitstud töö teenuse kvaliteedi parandamiseks toimusid mitmed kohtumised teenuseosutajate ja erinevate partneritega. Jätkusid kohtumised tööandjatega, kes osutavad tugiisikuga töötamise teenust või kelle töötaja kasutab tööalaseid abivahendeid. Paikvaatlused Teenuste paikvaatlusi viidi III kvartalis läbi 193 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 176 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 17 korral. Puudustega vaatlusi oli III kvartalis kokku 21. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (66 korda), tööturukoolitust (44 korda) ning kaitstud töö teenust (39). väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 4 Registreeritud töötus Eestis 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes registreeritud töötute arv 425 töötu võrra ning kolmanda kvartali lõpus oli arvel 28 863 registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid 8 824. Keskmiselt oli ühes kuus registreeritud töötuid 35 080 (sh vähenenud töövõimega 9 096 töötut) ehk 4% rohkem kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil. Uued registreeritud töötud Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kolme kvartali jooksul 52 083 (sh vähenenud töövõimega töötuid 13 198) ehk 9% rohkem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli registreeritud töötute juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 267 registreeritud töötut. Keskmiselt lisandus esimesel kolmel kvartalil kuus 5 787 uut registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid lisandus keskmiselt 1 466. Joonis 6. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2006 I kvartal – 2017 III kvartal 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul registreeritud töötutest 74% olid eelneva 12 kuu jooksul töötanud. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on uute registreeritud töötute seas suurenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel (1 protsendipunkti). 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil registreeritud uutest töötutest oli 64% töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2016. aasta samal perioodil oli see näitaja 65%1. 1 Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 5 Töötuna arveloleku lõpetamised 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli uute registreeritud töötute arv suurem arveloleku lõpetamiste arvust ning sellest tulenevalt suurenes ka registreeritud töötute arv. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetati töötuna arveolekuid 52 074 korral, sh 11 115 korral vähenenud töövõimega töötutel. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu andis teada hõivesse sisenemisest (eelmisel aastal samal perioodil oli see osakaal 69%). 14% töötuna arvelolekutest lõpetati põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või ei täitnud tööotsingu nõudeid ning 16% arvelolekutest isiku enda soovil ilma põhjuse täpsustamiseta (vt tabel 1). Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 50% arvelolekutest töölerakendumise tõttu ja 37% arvelolekutest isiku enda soovil. Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil Lõpetamiste arv Osakaal lõpetamistest Rakendumine 35 214 67,6% …Tööle 34 623 66,5% …Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 374 0,7% …Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 217 0,4% Vanaduspensioniikka jõudmine 228 0,4% Liikumine muule toetusele 103 0,2% … Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 103 0,2% Isiku enda soovil 8 243 15,8% Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või individuaalse tööotsimiskava rikkumine 7 368 14,1% Muud põhjused 918 1,8% KOKKU LÕPETAMISI 52 074 100,0% Registreeritud töötud 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,5% tööjõust vanuses 16- pensioniiga2 (vt joonis 7). Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (9,2%) ning Valgamaal (8,4%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,3%) ning Saaremaal (3,5%). 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes registreeritud töötus 1 protsendipunkti. Kõige enam suurenes töötuse määr Valgamaal (0,8 protsendipunkti), Põlvamaal (0,5 protsendipunkti) ning Võrumaal (0,5 protsendipunkti). Registreeritud töötuse määr vähenes esimese kolme kvartali jooksul kõige enam Ida-Virumaal (0,9 protsendipunkti) ja Läänemaal (0,3 protsendipunkti). 2 Tööjõu näitajana kasutatud uuemate andmete puudumise tõttu Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2016. aasta keskmist. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 6 Joonis 7. Registreeritud töötus maakonniti 2017. aasta III kvartali lõpus 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 30,6% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal Jõgevamaa (53,3%) ning Põlvamaa osakonnas (41,7%) ning kõige madalam Tallinna ja Harjumaa (21%) ning Hiiumaa osakonnas (24,8%). Joonis 8. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid mehed 44,6% registreeritud töötutest, siis väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 7 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus oli nende osakaal tõusnud 45,1%-ni (vt tabel 2). Naiste osakaal on võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpuga langenud2017. aasta kolmandaks kvartaliks 55,4%-lt 54,9%-ni. Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2016. ja 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus Sugu Vanus Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55 30.09.2016 reg. töötute arv 26 245 11 696 14 549 2 883 17 946 5 416 osakaal koguarvust 100% 44,6% 55,4% 11,0% 68,4% 20,6% 30.09.2017 reg. töötute arv 28 863 13 031 15 832 2 714 19 172 6 977 osakaal koguarvust 100% 45,1% 54,9% 9,4% 66,4% 24,2% Aastataguse ajaga võrreldes on natuke muutunud töötute vanuseline jaotus. Võrreldes 2016. aasta septembri lõpu seisuga on veidi vähenenud 16-24-aastaste ning 25-54-aastaste osakaal ning suurenenud vanemaealiste töötute osakaal. Kui 2016. aasta septembri lõpus oli 11,0% arvelolevatest töötutest 16-24-aastased, siis 2017. aasta septembri lõpus oli neid 9,4%. 25-54- aastase osakaal on vähenenud 68,4%-lt 66,4%-le. Üle 55-aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 20,6%-lt 24,2%-le. Registreeritud töötute seas oli 2017. aasta septembri lõpu seisuga kõige rohkem kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkooli baasil; 24%) ja üldkeskharidusega (24%) inimesi (vt joonis 9). Kõrgharidusega oli septembri lõpu seisuga 20% registreeritud töötutest ning põhiharidusega (põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) 18% registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud üsna sarnaseks. Joonis 9. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (23%), teenindus- ja müügitöötajaid (18%) ning oskustöötajaid ja käsitöölisi (16%; vt joonis 10). Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on vähenenud tehnikute ja keskastme spetsialistide (1,5 protsendipunkti) ning oskustöötajate ja käsitööliste ja seadme- ja väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 8 masinaoperaatorite osatähtsus (0,5 protsendipunkti) ning suurenenud lihttööliste (2,5 protsendipunkti) ning teenindus- ja müügitöötajate osatähtsus (0,2 protsendipunkti). Joonis 10. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on võrreldes aastataguse ajaga veidi suurenenud. Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on arvel olnud töötute seas kõige rohkem tõusnud puudega töötute osakaal. Kui 2016. aasta septembri lõpus oli 17,3% kõigist arvel olnud töötutest puudega, siis 2017. aasta septembri lõpuks oli nende osakaal 30,5%. Samuti on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud pikaajaliste töötute osakaal 30,9%-lt 40,0%-le ning vanemaealiste registreeritud töötute osakaal 20,5%-lt 24,0%-le. Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on arvel olnud töötute seas veidi vähenenud eesti keele mitteoskajate osakaal (1,7 protsendipunkti) ning noorte (vanuses 16-24) töötute osakaal (1,6 protsendipunkti). Eesti Töötukassa teenuste osutamine Tööturuteenuste osutamine Töövahendus ja vakantsid 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli töötukassal vahendada 47 518 tööpakkumist mis on võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga 4% rohkem. Seega tõusis eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes vahendatavate tööpakkumiste arv märgatavalt (vt joonis 11). 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul vahendati kuus keskmiselt 10 562 töökohta, mis on 12% suurem eelmise aasta sama perioodi keskmisest näitajast. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 9 Joonis 11. Vahendatud tööpakkumiste arv 2006.a. jaanuar kuni 2017.a. september Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti septembri lõpu seisuga on kõige väiksem konkurents vaba töökoha pärast sõjaväelaste hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on umbes 4 töötut ning seadme- ja masinaoperaatorite ning oskustöötajate ja käsitööliste hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on samuti umbes 4 töötut. Väike konkurents on ka teenindus- ja müügitöötajate hulgas, kus kandideerib ühele kohale pisut üle 4 inimese ja lihttööliste seas, kus viimati töötas samal ametialal 5 inimest (vt joonis 12). Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide hulgas (21 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega. Joonis 12. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 10 Tööturuteenused Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“3. Selle programmiga lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Järgnevalt on vaadatud eraldi tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, teenustel osalemist ning vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemist. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 2 606 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 678 korral kuus ja tööharjutusel 363 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 828 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 229 korral, individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 305 korral. Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 474 korral kuus, tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 32 korral ning muudes meetmetes 91 korral. Joonis 13. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalasel rehabilitatsioonil (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 1 311 korral kuus. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 691 inimest kuus ning tööalasel koolitusel osaleti keskmiselt 544 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 252 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 166 korral. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 487 korral ning puuetega inimeste teenustel osaleti 203 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 120 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 214 korral. 3 Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP) alusel. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 11 Kogemusnõustamisel osaleti 18, kaitstud töö teenusel 221 korral ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 231 inimesele kuus. Muudes meetmetes osaleti keskmiselt 9 korral kuus. Joonis 14. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil Muud teenused Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel osaleti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul keskmiselt 1 627 korral kuus, karjääriinfotoas 973 korral, tööotsingu töötoas 1 192 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti keskmiselt 1 096 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 186 inimest, „Minu esimese töökoha“ raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 292 inimest kuus ning avalikul tööl osaleti keskmiselt 6 korral kuus. Alates 2017. aasta septembrist pakutakse palgatoetust „Minu esimene töökoht Eestis“ teenuse raames ning esimese kuuga osaleti sellel teenusel kahel korral. Töötavate inimeste teenustel osalemine Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel osalemistest osalesid töötavad isikud puuetega inimeste teenustel kuus keskmiselt 79 korral, tööalasel rehabilitatsioonil 577 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 221 korral kuus ning muudel teenustel 57 korral kuus4. Kogemusnõustamisel osales 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul kuus keskmiselt üks töötav inimene. Lisaks sisaldab töötavate isikute kohta statistikat ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt välja tuua, kui palju osutati teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul osalenud keskmiselt 16 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel 4 Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus) ja tööandjale koolituskulu hüvitamine väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 12 juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest). Töötust ennetavatel teenustel osalemine 2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. Mai kuust alates kuni kolmanda kvartali lõpuni osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel keskmiselt kuus 106 korral. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai keskmiselt 4 inimest. Koolitustoetust tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 8 koolitusel osalemise eest. Tasemeõppes osalemise toetust maksti keskmiselt 46 korral. Koolitustoetust tööandjale töötajate värbamiseks maksti septembris 2 korral. Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)5 Alates maist 2016 siseneti töökoha loomise toetuse teenusele 430 korral. EGF programmi alusel hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta septembrini määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 344 korral ning eesti keele koolitusele siseneti 118 korral. Tööpraktikale siseneti 83 korral, võlanõustamise teenusele 9 korral, psühholoogilisele nõustamisele 10 korral ning mobiilsustoetust sai 28 inimest. Alates 1. juunist 2017 on ka töötavatel inimestel võimalik EGF programmi raames osaleda võõrkeele koolitusel. Seda võimalust veel kasutatud ei ole. Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest Võttes kokku teenustel osalemised tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, ning vähenenud töövõimega tööotsijate kohta, siis 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli tööturuteenustel osalemisi 24% võrra rohkem kui 2016. aasta samal perioodil. Võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes (va töökoha loomise toetuse meede, mis algas mais 2016 ja va töötust ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017), on 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (22%). 2016. aasta jaanuaris lisandunud uutest teenustest on 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil osutatud kõige rohkem tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel töölesõidu toetust ning kaitstud töö teenust. Kõige vähem on osutatud aga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul osaleti kaitstud töö teenusel 6 korda, tööalase rehabilitatsiooni teenusel 5 korda, kogemusnõustamisel 21 korda, töölesõidu toetuse teenusel 4 korda ning mobiilsustoetuse teenusel 2 korda enam, kui 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on 2017. aasta esimesel kvartalil märgatavalt tõusnud palgatoetuse teenusel, tööklubi ja nõustamisteenustel, karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele ning proovitööl. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga palgatoetuse teenusel osalemiste keskmine arv kuus tõusnud 1073-lt 1519- le. Proovitööl osaleti 45% enam, karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele osaleti 36% enam ning tööklubi ja nõustamisteenustel 26% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Rohkem osalejaid oli ka individuaalsel rakendumisel ning hooldusteenusel, teenusel „Minu esimene töökoht“ ning puuetega inimeste teenustel. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on umbes samale tasemele jäänud karjäärinõustamisel osalemiste arv ning tööpraktikal ja tööharjutusel osalejate arv. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga maht vähenenud vabatahtliku töö, talgutöö ja avaliku töö puhul. Mõnevõrra vähem osalejaid oli ka tööalasel koolitusel. 5 Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse ja võõrkeele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 13 Töövõime hindamine Töötukassa alustas 1. juulist 2016 pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist. Vähenenud töövõime määrati 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul 31 398 inimesele, nendest 21 980-le osaline töövõime ja 9 418-le puuduv töövõime, 6 240 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Keskmiselt oli kuu lõpu seisuga 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul osalise töövõimega inimesi 15 135 ja puuduva töövõimega 5 949. Hüvitised ja toetused Töötuskindlustushüvitis Töötukassa rahuldas 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 15 085, mis on 10% väiksem kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal vähenenud. 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil määrati töötuskindlustushüvitis 35%-le ning 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil 29%-le kõigist uutest töötutest. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli 45% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uuel töötul töötuskindlustusstaaži vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 24% hüvitisele kvalifitseerunutest oli töötuskindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis 270 päevaks. 360 päevaks (10 aastat või enam kindlustusstaaži) määrati 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul töötuskindlustushüvitis 31% hüvitisesaajatest. Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 18% kõrgemat palka ning said 15% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vt joonis 15). Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on see vahe veidi vähenenud (hüvitis erines siis 20%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180- päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 43% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päeval oli 38% kõrgem. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on see vahe veidi vähenenud (hüvitis erines siis 41%). Keskmiselt olid 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 904 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 463 eurot kuus. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on keskmine hüvitis suurenenud 7 euro võrra. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 14 Joonis 15. 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval Uute töötuskindlustushüvitise saajate arv oli 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil 10% väiksem kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 16 799 inimesel, mis on võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga 7% väiksem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil jäänud võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga samale tasemele (65%). Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise lõpetamise põhjuseks töö leidmine (93%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (3%). 270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil, oli 159 päeva. 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 119 päeva ning 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 216 päeva. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus lühenenud kahe päeva võrra (2016. aasta esimesel kolmel kvartalil 121 päeva), 270 päevaks määratud hüvitiste kestus on pikenenud ühe päeva võrra (2016. aasta esimesel kolmel kvartalil 158 päeva) ning 360 päevaks määratud hüvitise kestus on pikenenud 5 päeva võrra (2016. aasta esimesel kolmel kvartalil 211 päeva). Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul töötukassa poole kokku 1 909 korral (2016. aasta esimesel kolmel kvartalil 2 061 korral). Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles 1 494 inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa moodustasid Soomes töötanud inimesed (859). Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras (192) ning Suurbritannias (134). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 330 korral. Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist Soomes (122 korral). Välisriigis määratud töötuskindlustushüvitisega tuli 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil Eestisse tööd otsima 46 inimest. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 39 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 15 Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 34 894 otsust: 15 125 töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 7 224 määramata jätmise otsust, 10 846 hüvitise maksmise lõpetamise otsust ning 1 699 muud otsust. Töötutoetus 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötutoetust 13 846 korral, mis on 5% vähem kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul on töötutoetuse saajate osakaal olnud keskmiselt 21% ning töötuskindlustushüvitise saajate osakaal keskmiselt 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on töötushüvitise saajate osakaal vähenenud ning suurenenud on ilma töötushüvitiseta töötute osakaal arvelolevatest töötutest (vt joonis 16). Joonis 16. Töötushüvitiste saajate osakaal 2007. a. jaanuar kuni 2017. a. september Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul, oli 110 päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2016. aasta sama perioodiga lühenenud 6 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 116 päeva). Töövõimetoetus Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töövõimetoetus 30 616 inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 14 867 inimesele kuus. Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 197 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 343 eurot. Kindlustushüvitis koondamise korral 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul rahuldas töötukassa 2 862 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis puudutasid kokku 4 472 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse ajaga oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 30% vähem. Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 29% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 16 äriregistri andmebaasist (vt joonis 17). Nendest, kellel on tegevusala märgitud oli suurim koondamishüvitise saajate arv töötlevas tööstuses (18%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (12%) ning veondus ja laondus (8%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul PKC Eesti AS, mille 94 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 168 818 euro ulatuses. Joonis 17. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk 1 032 eurot ja keskmine hüvitis 1 680 eurot. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on hüvitisesaajate keskmine eelnev palk vähenenud 3 euro võrra ja keskmine hüvitis vähenenud 15 euro võrra. Keskmiselt olid 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu 15 aastat. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 3 078 otsust. Tööandja maksejõuetuse hüvitis 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 113 ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas kokku 803 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 37% vähem. Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 22% pankrotijuhtumitest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasist (vt joonis 18). Hüvitisesaajatest, kellel tegevusala oli märgitud, oli 1% töötanud ettevõtetes, mis olid eelnevalt tegutsevad primaarsektoris, 37% oli töötanud sekundaarsektoris väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 17 ning 62% tertsiaarsektoris6. Primaarsektoris määrati 1 juhtumi raames maksejõuetushüvitis 5 inimesele. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 164 hüvitisesaajat, 18 juhtumi raames), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enam pankrotihüvitise saajaid kokkupandavate metalltoodete tootmises (31 hüvitisesaajat, 1 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 65 hüvitisesaajat, 13 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud veonduse ja laonduse valdkonnas (121 hüvitisesaajat, 11 juhtumit) ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas (69 hüvitisesaajat, 6 juhtumit). Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil OÜ Trialto Logistika pankrotijuhtum, mille 61 endisele töötajale määrati kokku hüvitist 105 062 euro ulatuses. Joonis 18. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1 057 eurot kuus, mis on 10% madalam 2016. aasta esimese kolme kvartali näitajast. Keskmine määratud hüvitise summa 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli 2 644 eurot, mis on 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil määratud keskmisest hüvitisest 8% kõrgem (vt joonis 19). 6 Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 18 Joonis 19. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2016. ja 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 64% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on suurem 2016. aasta esimese kolme kvartali näitajast, mis oli 40%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 76% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles suurem võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga, kui see osakaal oli 71%78. Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 158 otsust. Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega töötaja eest. 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 21 053 vähenenud töövõimega töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 7 599 tööandja juures. Vaided Kokku esitati 2017. a esimeses kolmes kvartalis 2177 vaiet, millest rahuldati 622, jäeti rahuldamata 1330, tagastati 46 ning 179 on menetluses. 7 Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses. 8 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil maksejõuetuse hüvitise osakaal saamata jäänud tasude summast on suuresti mõjutatud AS Estonian Air-i pankrotijuhtumi tõttu ning ilma antud juhtumita kataks maksejõuetuse hüvitis 64% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast ja 78% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 19 Seoses töövõime hindamisega esitati 2017. a kokku 2033 vaiet, sh 284 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 573 ja 1269 jäeti rahuldamata, 24 tagastati ja 167 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 2017. a 48 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 24 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata, 6 tagastati ja 3 on menetluses. Töötuskindlustushüvitisega seoses esitati 33 vaiet, millest 8 rahuldati, 17 jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 1 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 2 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 3 vaiet, millest 1 rahuldati ja 2 on menetluses. Tööturuteenustega seoses esitati kokku 31 vaiet. Nendest üks vaie esitati seoses abivahendiga, mis rahuldati. 17 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 1 rahuldati, 12 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 2 on menetluses. Neli vaiet esitati seoses koolitusega, millest 1 rahuldati ja 3 üks jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses mobiilsustoetusega, millest 2 rahuldati. Kolm vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest üks jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Üks vaie esitati seoses tööharjutusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses tööpraktikaga, millest 2 rahuldati ja 1 jäeti rahuldamata. Seoses tööturutoetusega esitati kokku 2 vaiet, millest 1 rahuldati ja 1 on menetluses. Seoses töötuna arvelolekuga esitati kokku 13 vaiet, millest 5 rahuldati, 5 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 2 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 9 vaiet, millest 3 rahuldati, 3 jäeti rahuldamata ja 3 tagastati. Muudel põhjustel esitati 3 vaiet, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 20 Joonis 20. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2017 III kvartal väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 21 Tabel 3. Tööturuteenuste osutamine 2017. aasta I-III kvartali võrdlus 2016. aasta I-III kvartaliga Kasv võrreldes 2016. aasta I-III 2017 I-III kvartal 2016 I-III kvartal kvartaliga AKTIIVSED MEETMED TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 2 606 2 854 -8,7% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 678 786 -13,7% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 363 442 -17,8% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 828 852 -2,8% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 229 1 140 7,8% Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 305 283 7,7% Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 474 461 2,9% Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 32 88 -63,9% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 91 99 -8,3% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 544 392 38,8% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 252 180 40,0% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 166 93 78,1% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 691 221 213,3% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 487 219 121,9% Puuetega inimeste teenustel osalenute arv kuus keskmiselt 203 85 139,6% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 1 311 257 410,9% Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 120 43 181,0% Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 214 117 83,9% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 18 1 1975,0% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 221 35 530,4% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 231 63 268,3% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 9 3 196,2% KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 627 1 636 -0,6% KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 973 890 9,3% TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 192 1 115 6,9% KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 096 805 36,1% MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 186 111 67,0% MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS KESKMISELT 292 239 22,2% AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 6 10 -45,0% TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE** Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 106 - - Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 4 - - Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 46 - - Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 0 - - Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 8 - - väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 22 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Muutus eelarve võrreldes 2016 III kv 2017 III kv täitmise 2016 III kv Tööturuteenused ja -toetused täitmine 2017 eelarve täitmine % (% ) Tööturukoolitus 6 724 060 5 809 608 -13,6% Tööpraktika juhendamistasu 1 748 596 1 626 051 -7,0% Tööharjutus 1 024 819 844 230 -17,6% Palgatoetus 1 647 204 1 815 075 10,2% Töökoha loomise toetus 3 008 257 550 Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 283 359 1 471 134 14,6% Muud meetmed 1 028 369 893 602 -13,1% Stipendiumid 1 247 319 1 050 217 -15,8% Sõidu- ja majutustoetus 1 144 411 1 003 366 -12,3% Reserv 0 0 Kulud kokku 15 851 145 27 986 006 14 770 833 52,8% -6,8% Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) Tööturukoolitus 90 630 Tasemeõppes osalemise toetus 45 760 Koolitustoetus tööandjale 6 125 Kulud kokku 0 3 567 138 142 515 Tööhõiveprogramm 2017.a kokku 31 553 144 14 913 348 47,3% Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.09.2015 määrusega nr 93 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20209 9 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.09.2015 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2016-2017 § 24 ja Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017 23
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel