Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 21.05.2018 nr 1-11/17/10674
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2016-2017 rakendamise aruande
2017. aasta III kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2016 -2017 rakendamise aruanne
2017 III kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info
saamiseks 2017. aasta III kvartalis 2 804 inimest.
Karjääriinfo online-teenust osutati III kvartalis kokku 210 korral (sh 194 korral e-posti teel ja 16
korral telefoni teel). Karjäärinõustamise online-teenust osutati III kvartalis kokku 300 inimesele,
neist e-kirja teel nõustamisi oli 224, telefoni teel nõustamisi 54 ning Skype’i teel nõustamisi 22.
Koondamaks ühte veebikeskkonda kokku karjääriteenuseid ja karjäärialast infot puudutav,
sõlmisime 18.07.2017 karjäärinõustamise portaali minukarjäär.ee arendustegevusteks
hankelepingu. III kvartalis toimusid aktiivsed analüüsikoosolekud ning valmisid prototüübid
lehekülje arendustöödeks.
III kvartalis toimus kuus mobiilse nõustamise (MOBI) üritust neljas maakonnas (Lääne-Virumaal,
Läänemaal, Põlvamaal, Võrumaal), millel osales kokku 58 inimest. Korraldatud MOBIdest neli
olid suunatud noortele (viidi läbi Lääne-Virumaal ja Läänemaal) ning neil osales kokku 37
inimest. Spetsiaalselt erivajadusega noortele toimus kolm MOBI üritust, millel osales 22
erivajadusega noort. Lisaks viidi läbi kaks MOBI erivajadustega noorte vanematele (Võrumaal ja
Põlvamaal). Neil üritustel osales kokku 21 inimest.
Kolmandas kvartalis viisime läbi 148 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 2187 noort.
Töötoad toimusid peamiselt õpilasmalevates, noortelaagrites ning noortekeskustes, kuid ka
koolides. Suvekuudel toimunud töötoad olid üldjuhul pikemad kui 45 minutit. Erinevate
aktiivõppemeetodite hulgas kasutati näiteks videotagasiside meetodit ning nutiorienteerumist.
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
III kvartalis toimus piirkondlik seminar vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töötamise
toetamiseks Hiiumaal, millel osales 21 inimest.
Konkreetsele tööandjale või ühendusele suunatud nõustamisüritusi vähenenud töövõimega
inimeste värbamise toetamiseks toimus III kvartalis 3 korral (Ragn Sells, ABB, Viljandi
Kultuurikolledž), kus osales kokku 74 inimest.
III kvartalis lisandus uus tööalast rehabilitatsiooniteenust osutav partner Tartumaal OÜ
MRtheraphy.
III kvartalis alustasid uued kaitstud töö teenuse grupid Jõgeval, Jõhvis, Tartus ja Pärnus.
Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise tõhustamiseks ja kvaliteedi parendamiseks koostati
tugiisikuga töötaja meelespea ning tugiisiku meelespea eesti, vene ja inglise keeles.
III kvartalis loodi ladu ajutiselt kasutuses mitte olevate abivahendite hoiustamiseks.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
2
Töövõime hindamine
Selle aasta üheksa kuuga on töötukassa saanud üle 39 000 taotluse – see ca 72% 2017. aastaks
prognoositud 55 000 taotlusest. Töövõime hindamise keskmine menetlusaeg nõuetekohase
taotluse esitamise hetkest on 21 tööpäeva. Ca 10 % taotluste menetlustähtaeg on olnud ka üle 30
tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et üle 50% juhtumitest on vajalik teha
terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole andmeid tervise
infosüsteemi kandnud.
Septembrikuus lõpetati leping ühe Ida-Virumaa partneriga (Ida-Viru Keskhaigla), lepingu täitmist
jätkas II kvartalis hangitud uus partner.
Täiendavad tööturumeetmed Ida-Virumaal
III kvartalis sõlmisime töökoha loomise toetuse lepingud järgmiste uute ettevõtetega: OÜ Travel
Balt (20 inimest), Noorus OÜ (20 inimest) ja OÜ Waldchnep (31 inimest). Töökoha loomise
toetuse täiendavaid lepinguid sõlmisime Voice MTÜ-ga (8 inimest), MTÜ-ga SKTK-SILLAMÄE
(32 inimest), Nevita OÜ-ga (9 inimest), OÜ-ga KATRAMEKS (1 inimene), PALLADAPlus OÜ-
ga (1 inimene), OÜ-ga TNC-Components (7 inimest) ja S.H.A.R.K Animationem Studio OÜ-ga
(1 inimene).
Töötust ennetavate meetmete käivitumine
„Tööta ja õpi“ meetme esimese viie kuu jooksul on töötukassas karjäärinõustamisel käinud 1644
inimest. 868 töötaval inimesel on karjäärinõustajad hinnanud täiendkoolituse vajaduse. Neist
lõviosa ehk ligi 84% on vajanud eesti keele koolitust, 6% arvutikasutuse koolitust. Sobiva
koolituse on endale juba leidnud 494 inimest.
Lisaks on 269 inimest alustamas töötukassa toel õpinguid kutse-, rakenduskõrghariduse ja
bakalaureuseõppes. Oleme hüvitanud 21 töötaja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulud. Üheksa
tööandjat on saanud koolitustoetust toetamaks töötajate kohanemist muutustega kokku 27 inimese
koolitamiseks.
EURES
Tööotsijate teavitamiseks töötamisvõimalustest Euroopas korraldas EURES erinevates Eesti
maakondades 14 töötuba 89 inimesele ning pakkus 96 huvilisele individuaalset nõustamist.
EURES nõustajad osalesid kolmel töötukassa töömessil, mille raames tutvustasid messi
külastajatele tööpakkumisi teistes Euroopa riikides ning andsid nõu teise riiki tööle asumiseks.
Muuhulgas viidi piiriülese koostööprogrammi Interreg raames EURES töötuba läbi ka Liivimaa
töömessil Valkas, Lätis.
EURES teenust tutvustati 165 Eesti tööandjale, neist 26 soovis avaldada tööpakkumisi mujal
Euroopas. Avaldasime töötukassa kaudu 125 tööpakkumist tööandjatelt mujalt Euroopast. EURES
töövahendusprojektide raames asus 13 Eesti tööotsijat tööle teises Euroopa riigis ja 1 Euroopa
tööotsija asus tööle Eestis.
Lisaks korraldasime Läti ja Leedu EURES nõustajate külastusi Tartu ja Valga ettevõtetes, kes on
valmis tööjõudu värbama teistest Balti riikidest.
Soomes töötavate Eesti inimeste teadlikkuse tõstmiseks nende õigustest ning kohustustest
korraldasime Tallink Stari hommikusel laeval taas infopäeva, kus esinesid ka maksu- ja tolliameti
ning sotsiaalkindlustusameti esindajad.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
3
Töömessid
III kvartalis toimus 3 töömessi (Viljandimaal, Tallinnas Lasnamäel ja Sillamäel), mida külastas
kokku üle 2 200 inimese. Messidel osales kokku 66 tööandjat 1430 tööpakkumisega.
Koondamisjuhtumid
III kvartalis saime informatsiooni 19 koondamisjuhtumi kohta (sh 6 mittekollektiivset
koondamist), mis puudutas kokku 341 töötaja koondamist. Koondamistele reageerimise teenust
osutasime 8 korral (viisime kohapeal koondatavatele läbi teavitusüritused). Meie tegevustes
osales kokku vähemalt 80 inimest.
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
11.08 osales töötukassa Paide Arvamusfestivalil, kus osalesime Tööõnneala paneeldiskussioonis,
tutvustasime tööjõuvajaduse baromeetrit ning karjääriinfo spetsialistid viisid läbi erinevaid
noortele suunatud tegevusi.
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid III kvartalis tööandjatele 16
suuremat koostöökohtumist, kus osales kokku 141 tööandjate esindajat.
Lisaks korraldasid maakondlike osakondade tööandjate konsultandid 73 värbamispäeva (Ida-
Virumaal 39, neist 2 temaatiliselt õmblus- ja keevitusvaldkonnas tööd pakkuvatele ettevõtetele,
Tallinnas ja Harjumaal 19, Tartumaal 2, Pärnumaal 2, Valgamaal 2, Raplamaal 2, Lääne-Virumaal
2, Jõgevamaal 2, Võrumaal 1, Saaremaal 1, Põlvamaal 1), kus tööandjatel oli võimalus tutvustada
vabasid töökohti ning töötamise võimalusi.
III kvartalis sõlmisime koostööleppe AS-ga Salvest.
Erinevate IT-ettevõtetega toimus üle Eesti mitmeid kohtumisi, mille käigus kaardistati edasisi
koostöökohti, tutvustasime töötukassa teenuseid, tööandjad tutvustasid erinevate ametikohta
profiile ja töö sisu ning arutati vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, lisaks
toimusid värbamised konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi eelvaliku protsessi.
Tööalase rehabilitatsiooni ja kaitstud töö teenuse kvaliteedi parandamiseks toimusid mitmed
kohtumised teenuseosutajate ja erinevate partneritega.
Jätkusid kohtumised tööandjatega, kes osutavad tugiisikuga töötamise teenust või kelle töötaja
kasutab tööalaseid abivahendeid.
Paikvaatlused
Teenuste paikvaatlusi viidi III kvartalis läbi 193 korral. Neist esmakordselt toimusid
paikvaatlused 176 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 17 korral. Puudustega vaatlusi oli III
kvartalis kokku 21. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (66 korda), tööturukoolitust (44
korda) ning kaitstud töö teenust (39).
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
4
Registreeritud töötus Eestis
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes registreeritud töötute arv 425 töötu võrra
ning kolmanda kvartali lõpus oli arvel 28 863 registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega
töötuid 8 824. Keskmiselt oli ühes kuus registreeritud töötuid 35 080 (sh vähenenud töövõimega 9
096 töötut) ehk 4% rohkem kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil.
Uued registreeritud töötud
Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kolme kvartali jooksul 52 083 (sh vähenenud
töövõimega töötuid 13 198) ehk 9% rohkem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli
registreeritud töötute juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 267 registreeritud töötut. Keskmiselt
lisandus esimesel kolmel kvartalil kuus 5 787 uut registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega
töötuid lisandus keskmiselt 1 466.
Joonis 6. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2006 I kvartal – 2017 III kvartal
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul registreeritud töötutest 74% olid eelneva 12 kuu
jooksul töötanud. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on uute registreeritud töötute
seas suurenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel (1
protsendipunkti). 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil registreeritud uutest töötutest oli 64% töö
kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2016. aasta samal perioodil oli see
näitaja 65%1.
1
Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul
töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
5
Töötuna arveloleku lõpetamised
2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli uute registreeritud töötute arv suurem arveloleku
lõpetamiste arvust ning sellest tulenevalt suurenes ka registreeritud töötute arv. 2017. aasta
esimese kolme kvartali jooksul lõpetati töötuna arveolekuid 52 074 korral, sh 11 115 korral
vähenenud töövõimega töötutel.
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu
andis teada hõivesse sisenemisest (eelmisel aastal samal perioodil oli see osakaal 69%). 14%
töötuna arvelolekutest lõpetati põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või
ei täitnud tööotsingu nõudeid ning 16% arvelolekutest isiku enda soovil ilma põhjuse
täpsustamiseta (vt tabel 1). Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 50% arvelolekutest
töölerakendumise tõttu ja 37% arvelolekutest isiku enda soovil.
Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil
Lõpetamiste arv Osakaal lõpetamistest
Rakendumine 35 214 67,6%
…Tööle 34 623 66,5%
…Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 374 0,7%
…Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 217 0,4%
Vanaduspensioniikka jõudmine 228 0,4%
Liikumine muule toetusele 103 0,2%
… Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 103 0,2%
Isiku enda soovil 8 243 15,8%
Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või
individuaalse tööotsimiskava rikkumine 7 368 14,1%
Muud põhjused 918 1,8%
KOKKU LÕPETAMISI 52 074 100,0%
Registreeritud töötud
2017. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,5% tööjõust vanuses 16-
pensioniiga2 (vt joonis 7). Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (9,2%) ning
Valgamaal (8,4%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,3%) ning Saaremaal
(3,5%). 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes registreeritud töötus 1
protsendipunkti. Kõige enam suurenes töötuse määr Valgamaal (0,8 protsendipunkti), Põlvamaal
(0,5 protsendipunkti) ning Võrumaal (0,5 protsendipunkti). Registreeritud töötuse määr vähenes
esimese kolme kvartali jooksul kõige enam Ida-Virumaal (0,9 protsendipunkti) ja Läänemaal (0,3
protsendipunkti).
2
Tööjõu näitajana kasutatud uuemate andmete puudumise tõttu Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2016. aasta
keskmist.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
6
Joonis 7. Registreeritud töötus maakonniti 2017. aasta III kvartali lõpus
2017. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud
keskmiselt 30,6% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Kõige suurem oli vähenenud
töövõimega töötute osakaal Jõgevamaa (53,3%) ning Põlvamaa osakonnas (41,7%) ning kõige
madalam Tallinna ja Harjumaa (21%) ning Hiiumaa osakonnas (24,8%).
Joonis 8. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2017. aasta kolmanda
kvartali lõpus
Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks.
Kui 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid mehed 44,6% registreeritud töötutest, siis
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
7
2017. aasta kolmanda kvartali lõpus oli nende osakaal tõusnud 45,1%-ni (vt tabel 2). Naiste
osakaal on võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpuga langenud2017. aasta kolmandaks
kvartaliks 55,4%-lt 54,9%-ni.
Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2016. ja 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus
Sugu Vanus
Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55
30.09.2016 reg. töötute arv 26 245 11 696 14 549 2 883 17 946 5 416
osakaal koguarvust 100% 44,6% 55,4% 11,0% 68,4% 20,6%
30.09.2017 reg. töötute arv 28 863 13 031 15 832 2 714 19 172 6 977
osakaal koguarvust 100% 45,1% 54,9% 9,4% 66,4% 24,2%
Aastataguse ajaga võrreldes on natuke muutunud töötute vanuseline jaotus. Võrreldes 2016. aasta
septembri lõpu seisuga on veidi vähenenud 16-24-aastaste ning 25-54-aastaste osakaal ning
suurenenud vanemaealiste töötute osakaal. Kui 2016. aasta septembri lõpus oli 11,0%
arvelolevatest töötutest 16-24-aastased, siis 2017. aasta septembri lõpus oli neid 9,4%. 25-54-
aastase osakaal on vähenenud 68,4%-lt 66,4%-le. Üle 55-aastaste töötute osakaal suurenes samal
ajal 20,6%-lt 24,2%-le.
Registreeritud töötute seas oli 2017. aasta septembri lõpu seisuga kõige rohkem
kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkooli baasil; 24%) ja üldkeskharidusega (24%) inimesi (vt
joonis 9). Kõrgharidusega oli septembri lõpu seisuga 20% registreeritud töötutest ning
põhiharidusega (põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) 18% registreeritud töötutest.
Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud üsna sarnaseks.
Joonis 9. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2017. aasta kolmanda kvartali
lõpus
2017. aasta kolmanda kvartali lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust,
oli enim lihttöölisi (23%), teenindus- ja müügitöötajaid (18%) ning oskustöötajaid ja käsitöölisi
(16%; vt joonis 10). Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on vähenenud tehnikute
ja keskastme spetsialistide (1,5 protsendipunkti) ning oskustöötajate ja käsitööliste ja seadme- ja
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
8
masinaoperaatorite osatähtsus (0,5 protsendipunkti) ning suurenenud lihttööliste (2,5
protsendipunkti) ning teenindus- ja müügitöötajate osatähtsus (0,2 protsendipunkti).
Joonis 10. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha
järgi 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus
Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on
võrreldes aastataguse ajaga veidi suurenenud. Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu
seisuga on arvel olnud töötute seas kõige rohkem tõusnud puudega töötute osakaal. Kui 2016.
aasta septembri lõpus oli 17,3% kõigist arvel olnud töötutest puudega, siis 2017. aasta septembri
lõpuks oli nende osakaal 30,5%. Samuti on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud pikaajaliste
töötute osakaal 30,9%-lt 40,0%-le ning vanemaealiste registreeritud töötute osakaal 20,5%-lt
24,0%-le. Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on arvel olnud töötute seas veidi
vähenenud eesti keele mitteoskajate osakaal (1,7 protsendipunkti) ning noorte (vanuses 16-24)
töötute osakaal (1,6 protsendipunkti).
Eesti Töötukassa teenuste osutamine
Tööturuteenuste osutamine
Töövahendus ja vakantsid
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli töötukassal vahendada 47 518 tööpakkumist mis on
võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga 4% rohkem. Seega tõusis eelmise aasta esimese
kolme kvartaliga võrreldes vahendatavate tööpakkumiste arv märgatavalt (vt joonis 11). 2017.
aasta esimese kolme kvartali jooksul vahendati kuus keskmiselt 10 562 töökohta, mis on 12%
suurem eelmise aasta sama perioodi keskmisest näitajast.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
9
Joonis 11. Vahendatud tööpakkumiste arv 2006.a. jaanuar kuni 2017.a. september
Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti septembri lõpu seisuga on kõige
väiksem konkurents vaba töökoha pärast sõjaväelaste hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on
umbes 4 töötut ning seadme- ja masinaoperaatorite ning oskustöötajate ja käsitööliste hulgas, kus
ühe pakutava töökoha kohta on samuti umbes 4 töötut. Väike konkurents on ka teenindus- ja
müügitöötajate hulgas, kus kandideerib ühele kohale pisut üle 4 inimese ja lihttööliste seas, kus
viimati töötas samal ametialal 5 inimest (vt joonis 12). Kõige suurem konkurents ehk kõige
rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide hulgas (21 inimest ühe vahendatava töökoha kohta).
Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes
teiste ametialadega.
Joonis 12. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
10
Tööturuteenused
Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi
programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“3. Selle programmiga
lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Järgnevalt on vaadatud
eraldi tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, teenustel osalemist ning vähenenud
töövõimega tööotsijate teenustel osalemist.
Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine
2017. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed)
kõige enam tööalasel koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 2 606 korral kuus.
Tööpraktikal osaleti keskmiselt 678 korral kuus ja tööharjutusel 363 korral. Palgatoetusega oli
töötamas keskmiselt 828 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 229
korral, individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 305 korral.
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 474 korral kuus, tugiisiku teenusel
(sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 32 korral ning muudes meetmetes 91
korral.
Joonis 13. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus
2017. aasta esimesel kolmel kvartalil
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine
2017. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam
tööalasel rehabilitatsioonil (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 1 311 korral kuus.
Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 691 inimest kuus ning tööalasel koolitusel osaleti
keskmiselt 544 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 252 korral kuus ning tööharjutusel
keskmiselt 166 korral. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 487 korral ning puuetega inimeste
teenustel osaleti 203 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti
keskmiselt 120 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 214 korral.
3
Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning
Tööhõiveprogrammi (THP) alusel.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
11
Kogemusnõustamisel osaleti 18, kaitstud töö teenusel 221 korral ning töölesõidu toetust maksti
keskmiselt 231 inimesele kuus. Muudes meetmetes osaleti keskmiselt 9 korral kuus.
Joonis 14. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus 2017. aasta
esimesel kolmel kvartalil
Muud teenused
Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel
osaleti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul keskmiselt 1 627 korral kuus, karjääriinfotoas
973 korral, tööotsingu töötoas 1 192 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud
karjäärinõustamisel osaleti keskmiselt 1 096 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 186
inimest, „Minu esimese töökoha“ raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 292 inimest kuus
ning avalikul tööl osaleti keskmiselt 6 korral kuus. Alates 2017. aasta septembrist pakutakse
palgatoetust „Minu esimene töökoht Eestis“ teenuse raames ning esimese kuuga osaleti sellel
teenusel kahel korral.
Töötavate inimeste teenustel osalemine
Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel
osalemistest osalesid töötavad isikud puuetega inimeste teenustel kuus keskmiselt 79 korral,
tööalasel rehabilitatsioonil 577 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 221
korral kuus ning muudel teenustel 57 korral kuus4. Kogemusnõustamisel osales 2017. aasta
esimese kolme kvartali jooksul kuus keskmiselt üks töötav inimene. Lisaks sisaldab töötavate
isikute kohta statistikat ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja
mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik
täpselt välja tuua, kui palju osutati teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele sihtrühmadele.
Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida
eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning
tööklubis 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul osalenud keskmiselt 16 korral kuus, kuid
nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud
karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel
4 Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus) ja tööandjale
koolituskulu hüvitamine
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
12
juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid,
olenemata tööturustaatusest).
Töötust ennetavatel teenustel osalemine
2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. Mai
kuust alates kuni kolmanda kvartali lõpuni osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga
tööturukoolitusel keskmiselt kuus 106 korral. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai
keskmiselt 4 inimest. Koolitustoetust tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 8
koolitusel osalemise eest. Tasemeõppes osalemise toetust maksti keskmiselt 46 korral.
Koolitustoetust tööandjale töötajate värbamiseks maksti septembris 2 korral.
Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)5
Alates maist 2016 siseneti töökoha loomise toetuse teenusele 430 korral. EGF programmi alusel
hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta
septembrini määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 344 korral ning
eesti keele koolitusele siseneti 118 korral. Tööpraktikale siseneti 83 korral, võlanõustamise
teenusele 9 korral, psühholoogilisele nõustamisele 10 korral ning mobiilsustoetust sai 28 inimest.
Alates 1. juunist 2017 on ka töötavatel inimestel võimalik EGF programmi raames osaleda
võõrkeele koolitusel. Seda võimalust veel kasutatud ei ole.
Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest
Võttes kokku teenustel osalemised tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, ning vähenenud
töövõimega tööotsijate kohta, siis 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli tööturuteenustel
osalemisi 24% võrra rohkem kui 2016. aasta samal perioodil. Võrreldes kahte perioodi samade
teenuste lõikes (va töökoha loomise toetuse meede, mis algas mais 2016 ja va töötust ennetavad
meetmed, mis algasid mais 2017), on 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil teenustel osalemine
samuti märgatavalt tõusnud (22%). 2016. aasta jaanuaris lisandunud uutest teenustest on 2017.
aasta esimesel kolmel kvartalil osutatud kõige rohkem tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel
töölesõidu toetust ning kaitstud töö teenust. Kõige vähem on osutatud aga saatja sõidukulu
hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul osaleti
kaitstud töö teenusel 6 korda, tööalase rehabilitatsiooni teenusel 5 korda, kogemusnõustamisel 21
korda, töölesõidu toetuse teenusel 4 korda ning mobiilsustoetuse teenusel 2 korda enam, kui 2016.
aasta esimese kolme kvartali jooksul.
Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on 2017. aasta esimesel kvartalil märgatavalt
tõusnud palgatoetuse teenusel, tööklubi ja nõustamisteenustel, karjäärinõustamisel töötavatele ja
mitteaktiivsetele ning proovitööl. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga palgatoetuse teenusel osalemiste keskmine arv kuus tõusnud 1073-lt 1519-
le. Proovitööl osaleti 45% enam, karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele osaleti 36%
enam ning tööklubi ja nõustamisteenustel 26% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Rohkem
osalejaid oli ka individuaalsel rakendumisel ning hooldusteenusel, teenusel „Minu esimene
töökoht“ ning puuetega inimeste teenustel. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on
umbes samale tasemele jäänud karjäärinõustamisel osalemiste arv ning tööpraktikal ja
tööharjutusel osalejate arv. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul on võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga maht vähenenud vabatahtliku töö, talgutöö ja avaliku töö puhul. Mõnevõrra
vähem osalejaid oli ka tööalasel koolitusel.
5
Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse ja võõrkeele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise
kirjed kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
13
Töövõime hindamine
Töötukassa alustas 1. juulist 2016 pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist.
Vähenenud töövõime määrati 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul 31 398 inimesele,
nendest 21 980-le osaline töövõime ja 9 418-le puuduv töövõime, 6 240 inimest hinnati täielikult
töövõimeliseks. Keskmiselt oli kuu lõpu seisuga 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul
osalise töövõimega inimesi 15 135 ja puuduva töövõimega 5 949.
Hüvitised ja toetused
Töötuskindlustushüvitis
Töötukassa rahuldas 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil esitatud töötuskindlustushüvitise
taotlustest 15 085, mis on 10% väiksem kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil. Võrreldes 2016.
aasta esimese kolme kvartaliga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud
töötute osakaal vähenenud. 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil määrati töötuskindlustushüvitis
35%-le ning 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil 29%-le kõigist uutest töötutest.
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli 45% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud
uuel töötul töötuskindlustusstaaži vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 24%
hüvitisele kvalifitseerunutest oli töötuskindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis
270 päevaks. 360 päevaks (10 aastat või enam kindlustusstaaži) määrati 2017. aasta esimese
kolme kvartali jooksul töötuskindlustushüvitis 31% hüvitisesaajatest.
Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt
18% kõrgemat palka ning said 15% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180
päevaks (vt joonis 15). Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on see vahe veidi
vähenenud (hüvitis erines siis 20%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-
päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 43% kõrgemat palka ning
neile määratud hüvitis esimesel sajal päeval oli 38% kõrgem. Võrreldes 2016. aasta esimese
kolme kvartaliga on see vahe veidi vähenenud (hüvitis erines siis 41%).
Keskmiselt olid 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud
teeninud 904 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt
463 eurot kuus. Võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on keskmine hüvitis suurenenud 7
euro võrra.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
14
Joonis 15. 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute
töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval
Uute töötuskindlustushüvitise saajate arv oli 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil 10% väiksem
kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetati
töötuskindlustushüvitise maksmine 16 799 inimesel, mis on võrreldes 2016. aasta esimese kolme
kvartaliga 7% väiksem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on 2017.
aasta esimesel kolmel kvartalil jäänud võrreldes 2016. aasta esimese kolme kvartaliga samale
tasemele (65%). Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise lõpetamise põhjuseks töö
leidmine (93%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (3%).
270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2017.
aasta esimesel kolmel kvartalil, oli 159 päeva. 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli
119 päeva ning 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 216 päeva. Võrreldes 2016.
aasta esimese kolme kvartaliga on 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus lühenenud
kahe päeva võrra (2016. aasta esimesel kolmel kvartalil 121 päeva), 270 päevaks määratud
hüvitiste kestus on pikenenud ühe päeva võrra (2016. aasta esimesel kolmel kvartalil 158 päeva)
ning 360 päevaks määratud hüvitise kestus on pikenenud 5 päeva võrra (2016. aasta esimesel
kolmel kvartalil 211 päeva).
Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2017. aasta esimese kolme kvartali
jooksul töötukassa poole kokku 1 909 korral (2016. aasta esimesel kolmel kvartalil 2 061 korral).
Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel
(kindlustusperioodide liitmist) taotles 1 494 inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa
moodustasid Soomes töötanud inimesed (859). Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras
(192) ning Suurbritannias (134). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 330 korral.
Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed
soovisid taotleda töötushüvitist Soomes (122 korral). Välisriigis määratud
töötuskindlustushüvitisega tuli 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil Eestisse tööd otsima 46
inimest. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 39 inimest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
15
Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 34 894
otsust: 15 125 töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 7 224 määramata jätmise otsust, 10 846
hüvitise maksmise lõpetamise otsust ning 1 699 muud otsust.
Töötutoetus
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötutoetust 13 846 korral, mis on 5% vähem
kui 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul on
töötutoetuse saajate osakaal olnud keskmiselt 21% ning töötuskindlustushüvitise saajate osakaal
keskmiselt 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on
töötushüvitise saajate osakaal vähenenud ning suurenenud on ilma töötushüvitiseta töötute osakaal
arvelolevatest töötutest (vt joonis 16).
Joonis 16. Töötushüvitiste saajate osakaal 2007. a. jaanuar kuni 2017. a. september
Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2017. aasta esimese kolme
kvartali jooksul, oli 110 päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2016. aasta sama perioodiga
lühenenud 6 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 116 päeva).
Töövõimetoetus
Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele
töövõimetoetust. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töövõimetoetus 30 616
inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 14 867 inimesele kuus. Keskmine toetus osalise
töövõimega inimesele oli 197 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 343 eurot.
Kindlustushüvitis koondamise korral
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul rahuldas töötukassa 2 862 kindlustushüvitise avaldust
koondamise korral, mis puudutasid kokku 4 472 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes
aastataguse ajaga oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 30% vähem.
Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate
jaotusest tegevusalade lõikes, sest 29% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
16
äriregistri andmebaasist (vt joonis 17). Nendest, kellel on tegevusala märgitud oli suurim
koondamishüvitise saajate arv töötlevas tööstuses (18%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (12%)
ning veondus ja laondus (8%).
Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2017.
aasta esimese kolme kvartali jooksul PKC Eesti AS, mille 94 endisele töötajale maksti hüvitist
kokku 168 818 euro ulatuses.
Joonis 17. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2017. aasta esimesel
kolmel kvartalil
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul
oli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk 1 032 eurot ja keskmine hüvitis 1 680 eurot. Võrreldes
2016. aasta esimese kolme kvartaliga on hüvitisesaajate keskmine eelnev palk vähenenud 3 euro
võrra ja keskmine hüvitis vähenenud 15 euro võrra. Keskmiselt olid 2017. aasta esimese kolme
kvartali jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu 15
aastat.
Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul
kokku 3 078 otsust.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 113
ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas kokku 803 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes
aastataguse ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 37% vähem.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate
jaotusest tegevusalade lõikes, sest 22% pankrotijuhtumitest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri
andmebaasist (vt joonis 18). Hüvitisesaajatest, kellel tegevusala oli märgitud, oli 1% töötanud
ettevõtetes, mis olid eelnevalt tegutsevad primaarsektoris, 37% oli töötanud sekundaarsektoris
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
17
ning 62% tertsiaarsektoris6. Primaarsektoris määrati 1 juhtumi raames maksejõuetushüvitis 5
inimesele. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva
tööstuse tegevusala (kokku 164 hüvitisesaajat, 18 juhtumi raames), kusjuures töötleva tööstuse
kitsamates valdkondades oli kõige enam pankrotihüvitise saajaid kokkupandavate metalltoodete
tootmises (31 hüvitisesaajat, 1 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond
maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 65 hüvitisesaajat, 13 juhtumi raames).
Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud veonduse ja laonduse valdkonnas (121
hüvitisesaajat, 11 juhtumit) ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas (69 hüvitisesaajat, 6 juhtumit).
Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil OÜ Trialto Logistika
pankrotijuhtum, mille 61 endisele töötajale määrati kokku hüvitist 105 062 euro ulatuses.
Joonis 18. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2017. aasta esimesel kolmel
kvartalil
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne
keskmine töötasu oli 1 057 eurot kuus, mis on 10% madalam 2016. aasta esimese kolme kvartali
näitajast. Keskmine määratud hüvitise summa 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli 2 644
eurot, mis on 2016. aasta esimesel kolmel kvartalil määratud keskmisest hüvitisest 8% kõrgem (vt
joonis 19).
6
Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.
Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.
Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
18
Joonis 19. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud
tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2016. ja
2017. aasta esimesel kolmel kvartalil
2017. aasta esimesel kolmel kvartalil kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 64% töötukassale
esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on suurem 2016. aasta
esimese kolme kvartali näitajast, mis oli 40%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 76%
hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles suurem võrreldes 2016. aasta esimese kolme
kvartaliga, kui see osakaal oli 71%78.
Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2017. aasta esimese kolme kvartali
jooksul kokku 158 otsust.
Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest
Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega
töötaja eest. 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 21 053
vähenenud töövõimega töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 7 599 tööandja juures.
Vaided
Kokku esitati 2017. a esimeses kolmes kvartalis 2177 vaiet, millest rahuldati 622, jäeti
rahuldamata 1330, tagastati 46 ning 179 on menetluses.
7
Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel
on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel
hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses.
8
2016. aasta esimesel kolmel kvartalil maksejõuetuse hüvitise osakaal saamata jäänud tasude summast on suuresti
mõjutatud AS Estonian Air-i pankrotijuhtumi tõttu ning ilma antud juhtumita kataks maksejõuetuse hüvitis 64%
töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast ja 78% hüvitisesaaja saamata
jäänud tasude nõudest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
19
Seoses töövõime hindamisega esitati 2017. a kokku 2033 vaiet, sh 284 vaiet, milles vaidlustati nii
töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 573
ja 1269 jäeti rahuldamata, 24 tagastati ja 167 on menetluses.
Töövõimetoetust vaidlustati 2017. a 48 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 24 rahuldati, 15
jäeti rahuldamata, 6 tagastati ja 3 on menetluses.
Töötuskindlustushüvitisega seoses esitati 33 vaiet, millest 8 rahuldati, 17 jäeti rahuldamata, 7
tagastati ja 1 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 2 vaiet, millest
1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 3 vaiet,
millest 1 rahuldati ja 2 on menetluses.
Tööturuteenustega seoses esitati kokku 31 vaiet. Nendest üks vaie esitati seoses abivahendiga, mis
rahuldati. 17 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 1 rahuldati, 12 jäeti
rahuldamata, 2 tagastati ja 2 on menetluses. Neli vaiet esitati seoses koolitusega, millest 1
rahuldati ja 3 üks jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses mobiilsustoetusega, millest 2
rahuldati. Kolm vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest üks jäeti rahuldamata ja 2 tagastati.
Üks vaie esitati seoses tööharjutusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses
tööpraktikaga, millest 2 rahuldati ja 1 jäeti rahuldamata.
Seoses tööturutoetusega esitati kokku 2 vaiet, millest 1 rahuldati ja 1 on menetluses.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati kokku 13 vaiet, millest 5 rahuldati, 5 jäeti rahuldamata, 1
tagastati ja 2 on menetluses.
Töötutoetusega seoses esitati 9 vaiet, millest 3 rahuldati, 3 jäeti rahuldamata ja 3 tagastati.
Muudel põhjustel esitati 3 vaiet, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
20
Joonis 20. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2017 III kvartal
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
21
Tabel 3. Tööturuteenuste osutamine 2017. aasta I-III kvartali võrdlus 2016. aasta I-III kvartaliga
Kasv võrreldes
2016. aasta I-III
2017 I-III kvartal 2016 I-III kvartal kvartaliga
AKTIIVSED MEETMED
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 2 606 2 854 -8,7%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 678 786 -13,7%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 363 442 -17,8%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 828 852 -2,8%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 229 1 140 7,8%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 305 283 7,7%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 474 461 2,9%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 32 88 -63,9%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 91 99 -8,3%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 544 392 38,8%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 252 180 40,0%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 166 93 78,1%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 691 221 213,3%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 487 219 121,9%
Puuetega inimeste teenustel osalenute arv kuus keskmiselt 203 85 139,6%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 1 311 257 410,9%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 120 43 181,0%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 214 117 83,9%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 18 1 1975,0%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 221 35 530,4%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 231 63 268,3%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 9 3 196,2%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 627 1 636 -0,6%
KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 973 890 9,3%
TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 192 1 115 6,9%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV
KUUS KESKMISELT 1 096 805 36,1%
MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 186 111 67,0%
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS KESKMISELT 292 239 22,2%
AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 6 10 -45,0%
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE**
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 106 - -
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 4 - -
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 46 - -
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 0 - -
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 8 - -
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
22
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
Muutus
eelarve võrreldes
2016 III kv 2017 III kv täitmise 2016 III kv
Tööturuteenused ja -toetused täitmine 2017 eelarve täitmine % (% )
Tööturukoolitus 6 724 060 5 809 608 -13,6%
Tööpraktika juhendamistasu 1 748 596 1 626 051 -7,0%
Tööharjutus 1 024 819 844 230 -17,6%
Palgatoetus 1 647 204 1 815 075 10,2%
Töökoha loomise toetus 3 008 257 550
Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 283 359 1 471 134 14,6%
Muud meetmed 1 028 369 893 602 -13,1%
Stipendiumid 1 247 319 1 050 217 -15,8%
Sõidu- ja majutustoetus 1 144 411 1 003 366 -12,3%
Reserv 0 0
Kulud kokku 15 851 145 27 986 006 14 770 833 52,8% -6,8%
Tööturuteenused ja -toetused
(töötust ennetavad meetmed)
Tööturukoolitus 90 630
Tasemeõppes osalemise toetus 45 760
Koolitustoetus tööandjale 6 125
Kulud kokku 0 3 567 138 142 515
Tööhõiveprogramm 2017.a kokku 31 553 144 14 913 348 47,3%
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.09.2015 määrusega nr 93
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20209
9
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.09.2015 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2016-2017 § 24 ja Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2017. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.11.2017
23