dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad EL Nõukogu soovituse, milles käsitletakse töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele

Sotsiaalministeerium · 21. mai 2018
Viit
1.4-1.1/1736-1
Registreeritud
21. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2018
Vastutaja
Kati Keel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osak.)

Failid

  • 📎1.4-1.11736-1 21.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc815 KB

Sisu (failidest)

EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele Poliitikavahend Ametlik kaetus sotsiaalkaitsega Mõju olulisus Mõju valdkond, Mõju avaldumisega seotud asjaolude alavaldkond, kirjeldus Ebasoovitavate mõjude sihtrühm Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang risk SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD Eelnõu mõjutab hoolekande- ja tervishoiuteenuste korraldust ja inimeste tervist VÕS lepingu alusel töötajad Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid keskmine väike väike väike tagama töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, laiendades nende 2017. aastal töötas VÕS ametlikku kaetust. Hetkel ei ole lepingu alusel kuus ravikindlustusega kaetud võlaõigusliku (VÕS) keskmisel 35 300 lepingu alusel töötaja juhul, kui tema teenitav inimest, sh 17 700 neist tasu jääb alla eelmise kalendriaasta alampalga. töötas ainult VÕS Kohustuslikus korras VÕS lepinguga töötajate lepingu alusel (3,2% ravikindlustusega katmise korral suureneks kõigist töötajatest). Kuna tervishoiuteenuste kättesaadavus sihtrühma Kuna haigestumine Parem ligipääs nende seas oli ka neid, Vähe oluline jaoks, millel oleks positiivne mõju nende on ebaregulaarne tervishoiuteenustele võib kes said brutotasu üle Ebasoovitav mõju sihtrühma tervisele. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli sündmus, võib mõju mõjutada sihtrühma eelneva aasta alampalga tervisele puudub. 2017. aastal VÕS lepinguga töötajate keskmine sagedust pidada toimimist mõningal määral. või olid kaetud kuine brutotasu 354,2 eurot, moodustades väikeseks. ravikindlustusega mõnel eelneva aasta alampalgast 82%. Seega ei muul põhjusel (riikliku taganud keskmine tasu VÕS lepinguga pensioni saaja, õppur, töötajale ravikindlustust. Samas said pooled osalise või puuduva VÕS lepinguga töötajatest samal ajal töötasu ka töövõimega isik vm), töö- või teenistuslepingu alusel ehk olid seeläbi võib sihtrühma pidada ravikindlustusega kaetud. väikeseks. Eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut? EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 1 Iseseisva töö tegijad (VÕS lepinguga töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad) Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamine võib keskmine väike keskmine keskmine parandada sihtrühma toimetulekut, kuna kaitstus eri riskide vastu suureneb. See aitab vähendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust. VÕS lepinguga töötajate jaoks tähendaks kohustuslikus korras ravikindlustusega katmine Kuna töötuks Majanduslikult aktiivseid suuremat kaitstust haigusriski vastu. FIE-d ei jäämine või FIE-sid oli 2016. aastal Parem kaetus Oluline ole hetkel kaetud töötuskindlustusega ning haigestumine on Maksu- ja Tolliameti Täiendav maksukoormus kindlustuse FIE-dele laiendamisel oleks sotsiaalkaitsega võib ebaregulaarsed andmetel 25 800, VÕS võib halvendada sihtrühma positiivne mõju nende toimetulekule töötuks mõjutada sihtrühma sündmused, on lepinguga töötajaid oli toimetulekut. jäämise korral. Muudatustel on negatiivne mõju toimimist mõningal määral. mõju sagedus 2017. aastal kuus sihtrühma majanduslikule toimetulekule siis, kui väike. keskmiselt 35 300. sotsiaalkaitsega kaetuse tagamisega kaasneb sihtrühma jaoks täiendav maksukoormus. Eelnõu mõjutab töösuhet? VÕS lepingu alusel töö tegijad väike väike keskmine väike Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisel võib olla mõju sellele, milliseid lepinguid tööandjad Kui sotsiaalkaitsega töötajatega sõlmivad. Juhul kui sotsiaalkaitse Mõju ulatus sõltub sellest, Kuna töösuhte VÕS lepinguga töötajaid kaetuse laiendamisega kas ja mil määral muutub sõlmimine on oli 2017. aastal kuus kaasneb maksukoormuse Vähe oluline laiendamisega kaasneb täiendav maksukoormus VÕS lepinguga töötajate jaoks, VÕS lepingu alusel ebaregulaarne keskmiselt 35 300, kasv, võib see tööandjaid võib see pärssida selliste lepingute sõlmimist. teenitud töö- või sündmus, on mõju moodustades 6,4% motiveerida enam VÕS teenustasu maksustamine. sagedus väike. kõigist töötajatest. lepingu sõlmimise asemel ümbrikupalka maksma. Eelnõu mõjutab erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 2 Iseseisva töö tegijad Nõukogu soovituse eesmärk on toetada kõiki väike väike keskmine väike iseseisva töö tegijaid ja ebatüüpilist tööhõivevormi kasutavaid töötajaid, kes ei ole oma lepingu tüübi või tööturustaatuse tõttu Majanduslikult aktiivseid sotsiaalkaitsekavadega piisavalt kaitstud Kuna Eestis on suuremas Kuna vajadus FIE-sid oli 2016. aastal töötuse, haiguse, raseduse ja sünnituse või osas kaetud iseseisva töö sotsiaalkaitse järele Vähe oluline Maksu- ja Tolliameti Ebasoovitavate mõjude riski isaduse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste, tegijad sotsiaalkaitsega, ei on pigem andmetel 25 800, VÕS sihtrühma õigustele ei invaliidsuse ja vanaduse korral. Seega on ole mõju ulatus eri ebaregulaarne, on lepinguga töötajaid oli tuvastatud. ettepanekul positiivne mõju töötajate ja rühmade sotsiaalkaitse mõju sagedus 2017. aastal kuus iseseisva töö tegijate sotsiaalsete õiguste õigustele laialdane. väike. keskmiselt 35 300. ühtlustamisele. MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE Mõju puudub MÕJU MAJANDUSELE Eelnõu mõjutab leibkondade majanduslikke otsuseid Iseseisva töö tegijad väike keskmine keskmine väike Eelnõu mõjutab leibkondade majanduslikke Lisanduvast Majanduslikult aktiivseid otsuseid juhul, kui sotsiaalkaitsega kaetuse maksukoormusest tekkiv Kuna maksude FIE-sid oli 2016. aastal laiendamise tulemusel suureneb sihtrühma kulu ei oleks maksmine toimub Maksu- ja Tolliameti Oluline maksukoormus, mistõttu suurenevad leibkonna Lisanduvat ebasoovitavate märkimisväärne, mistõttu regulaarselt, on andmetel 25 800, VÕS kulud. mõjude riski ei tuvastatud. puudub sihtrühmal mõju sagedus lepinguga töötajaid oli vajadus kohanemisele keskmine. 2017. aastal kuus suunatud tegevusteks. keskmiselt 35 300. Eelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 3 FIE-d FIE-de katmine töötuskindlustussüsteemiga keskmine väike väike keskmine võib mõjutada inimeste motivatsiooni FIE-na tegutseda. Kui töötuskindlustussüsteemiga liitumine on kohustuslik ning sellega kaasneb lisanduv maksukoormus, võib see pärssida FIE- na tegutsemist. Kui liitumine on vabatahtlik, võib Otsus FIE-na Oluline Töötuskindlustusega Majanduslikult aktiivseid Kohustusliku mõju olla vastupidine - isikud, kellel on kõrgem tegutseda või katmine võib mõningal FIE-sid oli 2016. aastal töötuskindlustusmakse risk töötuks jääda, võivad senisest enam tegutsemine määral mõjutada FIE-de Maksu- ja Tolliameti korral väheneb FIE-de arv eelistada FIE vormis töötamist, kuna kaasneb lõpetada on harv tegevust. andmetel 25 800. märkimisväärselt. võimalus töötuks jäämise korral saada sündmus. asendussissetulekut. MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE Mõju puudub MÕJU REGIONAALARENGULE Mõju puudub MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid? Haigekassa, Töötukassa Meetme rakendamise tulemusel võivad keskmine keskmine väike keskmine suureneda avaliku sektori tulud ja kulud. Tulud võivad suureneda, kui sotsiaalkindlustusega kaetuse laiendamisega kaasneb täiendav Sotsiaalkaitsega kaetuse Kuna tõenäoliselt ei maksulaekumine, ning kulud on peamiselt laiendamisel võib olla mõju muutuks ametliku kaetuse seotud hüvitiste andmisega. Tulude ja kulude sotsiaalkaitse laiendamise tulemusel Võib mõjutada Oluline suurus ja nende jaotus avaliku sektori eelarvete Otseselt oleks meetmest jätkusuutlikkusele, kui kulud sotsiaalkaitse korralduse regulaarselt avaliku vahel sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitsega mõjutatud kaks avaliku suurenevad enam kui tulud. üldised põhimõtted, ei sektori kulusid ja kaetus tagatakse ning kuidas seda sektori asutust. Samuti võib kaasneda kaasneks avaliku sektori tulusid. finanseeritakse. Muudatuste tulemusel võivad moraalirisk näiteks FIE-de jaoks olulisi väheneda riigieelarvest rahastatud vältimatu abi vabatahtlikul katmisel kohanemisraskusi. ja töötutoetuse kulud. töötuskindlustusega. EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 4 EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele Poliitikavahend Sotsiaalkaitse piisavus Mõju olulisus Mõju valdkond, alavaldkond, Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus sihtrühm Ebasoovitavate mõjude Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang risk SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD Eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut? Töötajad ja iseseisva töö tegijad Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid tagama, et kui teostub risk, mille vastu töötajad ja keskmine väike keskmine väike iseseisva töö tegijad on sotsiaalkaitseskeemi alusel kaitstud, pakutakse sotsiaalkaitseskeemidega inimestele piisavat (st küllaldast ja õigeaegset) kaitset, et säilitada inimeste elatustase, tagada neile asjakohane asendussissetulek ning vältida inimeste sattumist vaesusse. Sotsiaalkaitse piisavuse tagamine võib omada olulist positiivset mõju potentsiaalselt kõigi töötajate ja iseseisva töö tegijate toimetulekule. Mõju ulatus sõltub sellest, Mõjutab kuidas sotsiaalkaitse piisavust täpsemalt Kuna vajadus potentsiaalselt kõiki Oluline määratlema hakatakse. Kuna Eestis on Mõju ulatus sõltub sotsiaalkaitse järele töötajaid ja iseseisva sissetulekute erinevused suured ja suhtelise sellest, kuidas on pigem töö tegijaid, kelle Ebasoovitavate mõjude riski vaesuse näitaja kõrge (2016. aastal 21,1%), siis sotsiaalkaitse piisavust ebaregulaarne kaitstus eri toimetulekule ei tuvastatud. eeldaks miinimumhüvitiste piisavuse tagamine täpsemalt määratlema sündmus, on mõju sotsiaalsete riskide tõenäoliselt olulisi muutusi sotsiaalkaitse hakatakse. sagedus väike. vastu ei ole hetkel korralduses. Allapoole suhtelise vaesuse piiri jäävad piisav. hetkel rahvapensioni, töötutoetuse, töövõimetoetuse, minimaalse töötuskindlustushüvitise ja minimaalse haigushüvitise suurused. Miinimumhüvitiste tõstmine võib aidata paljudel inimestel riski teostumise korral vältida vaesusesse sattumist. Eelnõu mõjutab tööturgu EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 5 Töötajad ja iseseisva töö tegijad keskmine väike keskmine väike Miinimumhüvitiste tõstmine võib see tekitada aktiivsuslõkse, kui hüvitis tagab suurema Kuna vajadus sissetuleku kui väikeses mahus töötamine. Seega Sihtrühma suurus Aktiivsuslõks võib avaldada Sotsiaalkaitse hüvitiste sotsiaalkaitse järele Oluline võib sotsiaalkaitse piisavuse tagamisel olla sõltub sellest, kuidas pikemaajalist negatiivset tõstmine võib kaasa on pigem positiivne mõju vaesuse vähendamisele, kuid sotsiaalkaitse mõju isikute tööhõivele, kui tuua sihtrühma ebaregulaarne negatiivne mõju tööhõivele. piisavus täpsemalt nende stiimul tööturule tööhõives muutusi. sündmus, on mõju määratletakse. naasmiseks langeb. sagedus väike. MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE Mõju puudub MÕJU MAJANDUSELE Eelnõu mõjutab leibkondade majanduslikke otsuseid Töötajad ja iseseisva töö tegijad väike väike keskmine väike Mõjutab Sotsiaalkaitse piisavuse tagamine suurendaks Kuna vajadus potentsiaalselt kõiki Mõju ulatus sõltub peamiselt madalama sissetulekuga leibkondade sotsiaalkaitse järele töötajaid ja iseseisva Vähe oluline sellest, kuidas tulusid. on pigem töö tegijaid, kelle Ebasoovitavate mõjude riski sotsiaalkaitse piisavust ebaregulaarne kaitstus eri ei tuvastatud. täpsemalt määratlema sündmus, on mõju sotsiaalsete riskide hakatakse. sagedus väike. vastu ei ole hetkel piisav. MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE Mõju puudub MÕJU REGIONAALARENGULE Mõju puudub MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid? EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 6 Haigekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkaitse piisavuse tagamisel võib olla mõju suur keskmine väike keskmine avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tulude ja kulude suurus ja nende jaotus avaliku sektori eelarvete vahel sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitse piisavus tagatakse ning kuidas seda finantseeritakse. Sotsiaalkaitse piisavuse Sotsiaalharta miinimumhüvitiste nõuetega tagamine tähendaks vastavusse viimise puhul on arvutatud, et kulu oleks märkimisväärseid Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitse piisavuse Oluline haigushüvitiste puhul u 3 mln eurot, rahvapensioni täiendavaid kulusid ja Mõju avaliku sektori tagamine mõjutab tagamine võib seada ohtu puhul 7,6 mln, töötutoetuse puhul 20 mln ja rahastamise üle kuludele oleks vaid väikest osa kogu sotsiaalkaitsesüsteemi töötuskindlustushüvitise puhul 1,3 mln eurot. vaatamist avaliku sektori regulaarne. avalikust sektorist. jätkusuutlikkuse. Sotsiaalkaitse piisavuse tagamisega võib kaasneda jaoks, mis eeldaks risk sotsiaalkaitse jätkusuutlikkusele, kui laekuv sihiteadlikku maksutulu ei suuda katta kõrge kohanemist. miinimumstandardiga hüvitiste kulusid. EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 7 EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele Poliitikavahend Rakendamine, aruandlus ja hindamine Mõju olulisus Mõju valdkond, Mõju avaldumisega seotud alavaldkond, asjaolude kirjeldus Ebasoovitavate mõjude sihtrühm Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang risk SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD Mõju puudub MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE Mõju puudub MÕJU MAJANDUSELE Mõju halduskoormusele: eelnõu mõjutab ettevõtetele, mittetulunduslikele organisatsioonidele või füüsilistele isikutele õigusaktide rakendamisega kaasnevaid infokohustuste vm koormise täitmisega kaasnevaid kulusid (st kulud, mis tekivad õigusaktiga nõutud informatsiooni haldamisel ja edastamisel riigile või kolmandatele osalistele)? Tööandjad Tööandjate jaoks võib tekitada väike väike keskmine väike halduskoormust eelnõus liikmesriikidele ette nähtud kohustus koguda statistilisi andmeid sotsiaalkaitsega kaetuse kohta Sõltub sellest, kuidas Vähe oluline Täiendavat mitmesuguste töövormide puhul. Ei eelda märkimisväärselt Andmete kogumine on andmeid kogutakse. ebasoovitavate mõjude Sellega võib kaasneda riigiasutuste kohanemist sihtrühmalt. harv sündmus. Potentsiaalselt mõjutab riski ei tuvastatud. vajadus tööandjatelt täiendavaid suurt osa tööandjatest. andmeid koguda. MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE Mõju puudub MÕJU REGIONAALARENGULE Mõju puudub MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 8 Eelnõu mõjutab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust? Riigiasutused Avaliku sektori töökoormust tõstab väike väike väike väike esiteks kohustus koguda ja avaldada statistilisi andmeid sotsiaalkaitsele Kuna ka praegu on statistiliste juurdepääsu kohta isikute andmete kogumise kohustus ja Andmete kogumine ja tööturustaatuse, töösuhte liigi ja eri rahvusvahelistele avaldamine ning Risk on, et meetme Vähe oluline taustatunnuste lõikes ning teiseks Mõjutab väikest osa organisatsioonidele regulaarse tegevuskavade rakendamise tõttu kohustus koostada ja esitada avalikust sektorist. info andmise kohustus, ei koostamine ja esitamine suureneb töökoormus. soovituse elluviimise meetmeid eelda meede olulisel määral on harvad sündmused. sisaldavaid tegevuskavasid. kohanemist. EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 9 Täpsustavad küsimused Edasine analüüs: Miks ei plaanita oluliseks hinnatud mõju täiendavalt analüüsida?: EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 10 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2018. a nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad EL Nõukogu soovituse, milles käsitletakse töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, eelnõu suhtes 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu soovituse eelnõu suhtes: 1.1. Nõustume, et uued töötamise vormid esitavad väljakutse sotsiaalkaitseskeemidele, mis omakorda peavad arengutega kaasas käima. Eesti toetab töötajate ja iseseisva töö tegijatele juurdepääsu tagamist sotsiaalkaitsele. Samas leiame, et Euroopa Liidu tasandi soovitus peab jätma piisava paindlikkuse arvestamaks riikide sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehituse erinevust. Samuti tuleb arvestada, et klassikalised sotsiaalsed riskid ei ole enam nii selgepiirilised ning kõik soovituse kohaldamisalas olevad sotsiaalkaitseharud ei pruugi alati olla uute töövormide puhul asjakohased. 1.2. Sotsiaalkindlustuses on kõige olulisemad kindlustusskeemid, mis tuleks nii töötajatele kui iseseisva töö tegijatele tagada, pensioni- ja ravikindlustus ning kaitse töövõimetuse korral. Arvestades, et iseseisva töö tegija on oma töö korraldamisel iseseisev, on küsitav, kas neil peaks olema ligipääs töötuse-, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele. 1.3. Eesti toetab töötajatele ja iseseisva töö tegijatele tegeliku sotsiaalkaitsega kaetuse tagamist eeldusel, et suudetakse säilitada riigi sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Samuti peame oluliseks, et inimeste sotsiaalkindlustusalased õigused koguneksid, säiliksid ja oleks ülekantavad kõigis tööalase ja iseseisva töö tegijana tegutsemise staatustes. 1.4. Nõustume, et sotsiaalkaitse peab võimaldama inimestel säilitada inimväärse elatustaseme, kuid ei toeta Euroopa Liidu tasandil miinimumstandardite kehtestamist. Samuti peame oluliseks, et sotsiaalkaitseskeemid motiveeriksid inimeste tööturul osalemist. 1.5. Toetame põhimõtet, et sotsiaalkaitseskeemide tingimused ja eeskirjad oleksid selged, arusaadavad ja läbipaistvad ning inimestele antaks korrapäraselt ajakohast, põhjalikku, juurdepääsetavat ja kasutajasõbralikku teavet nende õiguste ja kohustuste kohta. 1.6. Peame oluliseks, et nii sotsiaalkaitsele juurdepääsu kui ka tööjõu kohta oleks Euroopa Liidu ja siseriiklikul tasandil olemas usaldusväärsed ja asjakohased andmed. Samas, oleme pigem skeptilised Euroopa Liidu tasandil uute aruannete esitamise ja uute võrdlusraamistike loomise kohustuse osas. Andmete kogumine ja riikide võrdlemine peaks toimuma olemasolevate indikaatorite, aruannete või andmekogumiste raames. 2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär 2 SELETUSKIRI TÖÖTAJATE JA FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATE1 JUURDEPÄÄSU SOTSIAALKAITSELE KÄSITLEVA NÕUKOGU SOOVITUSE ETTEPANEKU EESTI SEISUKOHTADE JUURDE. SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon avaldas 13. märtsil 2018. a. ettepaneku võtta vastu EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele2. Vabariigi Valitsuse seisukoha võtmine ettepaneku osas on vajalik, kuna soovituse rakendamine esitatud kujul võib kaasa tuua olulise sotsiaalse ja majandusliku mõju. Probleem, et tööturul on üha enam inimesi, kellel puudub piisav juurdepääs sotsiaalkaitsele, ning selle negatiivsed tagajärjed sotsiaalsele õiglusele, tööturu dünaamilisusele ja jätkusuutlikule majanduskasvule on liikmesriikides laialt levinud. Kuigi sotsiaalkaitsesüsteemide kujundamine ja rahastamine kuulub liikmesriikide pädevusse, soovib komisjon riike aidata järgida Euroopa sotsiaalõiguste samba 12. põhimõtet, milles on sätestatud, et töösuhte liigist ja kestusest olenemata on töötajatel ja võrreldavatel tingimustel iseseisva töö tegijatel õigus piisavale sotsiaalkaitsele. Komisjon on välja toonud, et mõnes liikmesriigis ei hõlma sotsiaalkaitseskeemid teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid töötajaid, nagu väheste töötundidega osaajatöötajad, hooajatöötajad, nõudetöö tegijad, platvormitöötajad, renditöölepingute alusel töötajad või praktikandid, aga ka iseseisva töö tegijaid, sest nad ei pruugi vastata kriteeriumidele, mille alusel tekivad sissemaksetel põhinevatest sotsiaalkaitseskeemidest hüvitiste saamise õigused. Töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele käsitleva algatuse eesmärgiks on toetada kõiki iseseisva töö tegijaid ja ebatüüpilist tööhõivevormi kasutavaid töötajaid, kes ei ole oma lepingu tüübi või tööturustaatuse tõttu sotsiaalkaitseskeemidega piisavalt kaitstud töötuse, haiguse, raseduse ja sünnituse või isaduse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste, invaliidsuse ja vanaduse korral. Täpsemalt soovitatakse liikmesriikidel võtta meetmeid, et nimetatud rühmad saaksid:  liituda vastavate sotsiaalkaitseskeemidega (st kõrvaldatakse ametlikus sotsiaalkaitsega kaetuses esinevad puudused),  omandada ja kasutada asjakohaseid õigusi (st tagatakse piisav tegelik sotsiaalkaitsega kaetus) ning, et neil oleks hõlpsam sotsiaalkaitseõigusi töökohtade vahel üle kanda;  läbipaistvat teavet oma sotsiaalkaitseõiguste ja -kohustuste kohta. Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 292, 153 lõike 1 punktile c ja artikli 153 lõike 2 kolmandale lõigule ning artiklile 352. Soovitus võetakse EL Nõukogus vastu ühehäälsusega. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis algas arutelu 23. aprillil 2018. a. Seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall ([email protected], 6269 244), tööelu arengu osakonna osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos ([email protected], 6269 255), tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis ([email protected], 6269 196), tööhõive osakonna nõunik Kadi Kanarbik ([email protected], 6269 235), tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 6269 139), eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakonna nõunik Kati Keel ([email protected], 6269 246), analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe ([email protected], 6269 726). Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ([email protected]) ning tööhõive osakonna juhataja tööala asekantsleri ülesannetes Sten Andreas Ehrlich ([email protected]). 1 Soovituse eestikeelne tõlge on eksitav. Termin self-employed ei hõlma endas ainult FIE-sid, vaid paremini katab Euroopa Komisjoni mõtet termin iseseisva töö tegija. Seetõttu on käesolevas seletuskirjas kasutatud terminit iseseisva töö tegija. 2 COM(2018) 132 lõplik 1 SOOVITUSE SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eesmärk ja kohaldamisala (punktid 1-7) Soovituse eesmärgiks on kehtestada töötajatele ja iseseisva töö tegijatele sotsiaalkaitse valdkonnas miinimumnõuded. Eelkõige soovitakse tagada 1) ametlik kaetus sotsiaalkaitsega; 2) tegelik kaetus sotsiaalkaitsega ning sotsiaalkaitse piisavus ja ülekantavas ning; 3) sotsiaalkaitseõiguste läbipaistvus. Soovitust kohaldatakse töötajate ja iseseisva töö tegijate suhtes, sh selliste isikute suhtes, kes on ühest staatusest teise üle minemas või, kes on mõlemas staatuses. Samuti nende suhtes, kelle töö on katkenud mõne sotsiaalkaitsega hõlmatud riski ilmnemise tõttu. Soovitust kohaldatakse järgmiste sotsiaalkaitseharude suhtes: (a) töötushüvitised; (b) haigus- ja ravikindlustushüvitised; (c) rasedus- ja sünnitushüvitised ning nendega samaväärsed isadushüvitised; (d) invaliidsushüvitised; (e) vanadushüvitised; (f) tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised. Soovituse tekstis tuuakse näitlikult välja mitteammendav loetelu erinevatest töö tegemise vormidest, mille sotsiaalkaitseskeemidega kaetust mõjutada soovitakse. Välja on toodud tähtajaline, ajutine ja osaajatöö, koduabitöö, praktika, nõudetöö, vautšeripõhine töö, platvormitöö ja renditöö. Olenevalt liikmesriigi õigusest ja praktikast võib nende töö tegijate õiguslik staatus (töötaja või iseseisev töö tegija) riigiti erineda. Eesti õiguses tuleneb töötaja mõiste töölepingu seadusest (edaspidi TLS). Selle kohaselt on töötaja füüsiline isik, kes teeb teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saab selle eest tasu. Ka soovituses toodud töötaja mõiste lähtub samadest tunnustest ehk alluvusest ja tasu saamisest. Kehtiv TLS võimaldab töösuhte pooltel kokku leppida erinevates töösuhte tingimustes. Pooled võivad kokku leppida, et tööd tehakse tähtajaliselt (nt hooajalise töömahu suurenemise tõttu või ajutiselt eemal viibiva töötaja asendamiseks), osalise tööajaga (nt 2 või 20 tundi nädalas, mitte 40 tundi, mida loetakse täistööajaks) või renditööna (töösuhe on rendiagentuuri ja töötaja vahel, kuid tööd tehakse kasutajaettevõttes). TLS ei reguleeri eraldi töölepingu sõlmimist koduabitöötajaga, kuid eeldusel, et selline töö tegija vastab töötaja tunnustele (allub tööandjale ja saab oma töö eest tasu), peab temaga sõlmima töö tegemiseks töölepingu. Töötaja tunnustele vastab ka praktikant, kellele tema tehtu eest on makstud tasu. TLS ei võimalda töötajal ja tööandjal kokku leppida nõudetöös, mille kohaselt tehakse tööd näiteks 0-40 tundi nädalas, mis tähendab töötaja jaoks sissetuleku ebastabiilsust. Töötajaga samaväärsed õigused on ATS alusel ka teenistujatel. Iseseisva töö tegija Eesti mõistes on FIE ja OÜ omanik. Iseseisva töö tegija võib samuti olla võlaõiguslik teenuste osutamise lepingu (nt töövõtuleping või käsundusleping) alusel töötaja. Soovitus iseseisva töö tegija mõistet välja ei paku, kuid mõjuanalüüsi kohaselt iseloomustab sellist tööd alluvussuhte puudumine. Tänane Eesti õigus ei tunne vautšeripõhist tööd. Eraldi ei reguleerita ka platvormitööd. Selleks, et kindlaks teha, millised reegleid koostööplatvormi ja asjaomast teenust osutava isiku vahel rakendama peab, tuleb anda hinnang sellele, kas tegemist on töölepingulise suhtega või on teenuse osutaja näol tegemist iseseiva töö tegijaga. Eesti sotsiaalkindlustusskeemid Sotsiaalkindlustus katab Eestis nn traditsioonilisi riske, mis tulenevad töö kaotusest, haigestumisest, lapse sünnist, töövõime vähenemisest, vanadusest ja toitja kaotusest. Kindlustusskeemid on nii sissemakstel põhinevad kui elamispõhised. Vanadushüvitis ehk riiklik pension hõlmab pensionikindlustuse I ja II sammast. Pensioniõigused tekivad sotsiaalmaksu ja pensionikindlustuse II samba maksete tasumisest isiku eest. Ravikindlustusega on hõlmatud tööd tegevad isikud ja nendega võrdsustatud isikud. Kindlustuskaitse tekkimise aluseks töötajal ja iseseisva töö tegijal on sotsiaalmaksu tasumine igal kuul vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt. Sotsiaalmaksuseadus sätestab juhud, millal töötaja ja ametniku eest makstakse sotsiaalmaksu, mis võib olla ka alla kuumäära, kuid mis tagab samuti kindlustuskaitse. 2 Ravikindlustusega hõlmatud töötajatele ja iseseisva töö tegijatele on tagatud haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitis (Eestis nimetusega sünnitushüvitis) jm ajutise töövõimetuse hüvitised. Isik on kindlustuskaitsega kaetud ka teatud perioodil pärast seda, kui ta enam ei vasta tööd tegeva või võrdsustatud isiku tingimustele. Näiteks on töötaja kindlustuskaitsega kaetud veel kaks kuud pärast töölepingu lõppemist. Isadushüvitistele ehk isapuhkuse tasule on õigus töölepingu alusel töötavatel isikutel ja teenistujatel, iseseisva töö tegijatel mitte. Invaliidushüvitis on Eestis kaetud töövõimetoetuse skeemiga. Töövõimetoetus on universaalne toetus, mis hõlmab kõiki elanikke. Töötuskindlustushüvitist on õigus saada kindlustatud isikutel töötuskindlustusmakse tasumise alusel. Õigust ei ole FIE-l ja OÜ omanikul (v.a teatud tingimustel kui nad on paralleelselt ka töötajad). Kui töötu ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvitisele (nt pole piisavalt kindlustusstaaži) on võimalik taotleda riigieelarvest finantseeritavat töötutoetust. Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole, vastav risk on kaetud haigus- ja ravikindlustushüvitiste ja töövõimetoetusega. Lisaks on töötajatel tööandjalt ja iseseisva töö tegijatel kahju põhjustajalt õigus nõuda tervisekahjustuse ja surma põhjustamise eest kahju hüvitamist. Juhul kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, siis hüvitab töötajale kahju Sotsiaalkindlustusamet. Soovitustes on lähtutud klassikalistest sotsiaalsetest riskidest, mille puhul tagatakse sissetulek töötamise ajutiste või püsiva katkestuste korral, ehk riskid on ajalooliselt seotud selliste töövormidega, kus töötaja vajas rohkem kaitset. Uute töövormide puhul võivad olla töötamise ja mittetöötamise piirid hägused ja need ei soosi jäika töötaja-töötu jaotust. Platvormitöö puhul on küsimus hobitegevuse ja töötamise piiris, väikeses mahus ja/või episoodilise töötamise korral ei ole selget piiri töötamise ja töötuse vahel. Kui uued töövormid tähendavad töötaja vabadust valida töötamise mahtu, tööaega, töötingimusi, ei lähe see enam kokku kindlustuskaitse loogikaga. Käesolev soovitus kannab ideed kaitsta kõiki töötajaid sõltumata töövormist, iseseisvuse astmest ning töötamise mahust. Eesti seisukoht: Nõustume, et uued töötamise vormid esitavad väljakutse sotsiaalkaitseskeemidele, mis omakorda peavad arengutega kaasas käima. Eesti toetab töötajate ja iseseisva töö tegijatele juurdepääsu tagamist sotsiaalkaitsele. Samas leiame, et Euroopa Liidu tasandi soovitus peab jätma piisava paindlikkuse arvestamaks riikide sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehituse erinevust. Samuti tuleb arvestada, et klassikalised sotsiaalsed riskid ei ole enam nii selgepiirilised ning kõik soovituse kohaldamisalas olevad sotsiaalkaitseharud ei pruugi alati olla uute töövormide puhul asjakohased. Ametlik kaetus (punktid 8-9) Töötajaid ja iseseisva töö tegijaid võib lugeda konkreetse sotsiaalkaitseharuga ametlikult kaetuks, kui vastavalt kehtivatele õigusaktidele või kehtivale kollektiivlepingule on neil õigus liituda konkreetse sotsiaalkaitseskeemiga. Ametlik kaetus saab tekkida kas läbi kohustuslike või vabatahtlike sotsiaalkaitseskeemide. Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid tagama töötajate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, laiendades nende ametlikku kaetust kohustuslikus korras nii, et hõlmatud oleksid kõik töötajad, olenemata nende töösuhte liigist. Samuti peaksid riigid tagama iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, laiendades nende ametlikku kaetust: (a) kohustuslikus korras haigus- ja ravikindlustushüvitistele, rasedus- ja sünnitus- / isadushüvitistele, vanadus- ja invaliidsushüvitistele ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele; (b) vabatahtlikus korras töötushüvitistele. Eestis on I samba pension seotud sotsiaalmaksu maksmisega isiku kohta tööandja, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt või füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikme enda poolt. II samba 3 pensionikindlustus on seotud sotsiaalmaksuga ja II sambasse sissemaksete tegemisega töötaja enda poolt, lisaks teeb II sambasse sissemakseid riik lapsevanemate eest. Sotsiaalmaksu makseid tehakse töötasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja tuludelt ja võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt. Sotsiaalmaksu maksmine on kohustuslik, s.t tegemist on sundkindlustusega. Ravikindlustus on kombinatsioon sissemaksepõhisest kindlustusest ning elukohapõhisest kindlustusest. Ka ravikindlustuse puhul on tegemist sundkindlustusega. Ravikindlustuse tagab töötamine töölepingu seaduse alusel või teenistujana, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja vastavalt sotsiaalmaksu seadusele. Iseseisva töö tegijate puhul on ravikindlustus tagatud juhul, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (eelmise kalendriaasta alampalgalt). Teatud sihtgrupid, sh töötud, hooldajad, ajateenijad jm, on kindlustatud sotsiaalmaksu maksmise alusel kohaliku omavalitsuse, Töötukassa vm asutuse poolt. Lisaks on ravikindlustatutega võrdsustatud isikud riikliku pensioni saajad, osalise või puuduva töövõimega isikud, lapsed kuni 19-eluaastani, õppurid, ning veel spetsiifilised sihtgrupid, nt rasedad, kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta. Ravikindlustusega ei ole kaetud ligikaudu 6% elanikkonnast. Riik tagab kõigile isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemalt vältimatu3 abi vajaduse korral. Kindlustamata on eeskätt mitteaktiivsed või isikud, kes töötavad, aga kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta (registreerimata töötamine). Sellesse gruppi kuuluvad ka madala teenustasuga võlaõiguslike lepingute alusel töötavad isikud. Mitteregulaarselt võivad olla kindlustuskaitsega kaetud ka iseseisva töö tegijad võlaõigusliku lepingu alusel, kellele makstakse töötasu pikema perioodi eest välja ühel kuul ning, kes saab kindlustuskaitse pärast makstava sotsiaalmaksu deklareerimist. Kindlustuskaitse võib katkeda ka tähtajalise töölepinguga töötaval isikul, kui temaga sõlmitud töölepingu tähtaeg on kuni üks kuu. Kindlustuskaitse tagab tähtajaline tööleping, mille tähtaeg on üle ühe kuu. 2018. aasta suvel peaks valmima Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring „Ravikindlustuskaitseta inimestel kindlustuskaitse puudumise põhjused ja võimalused ravikindlustuskaitse tagamiseks võimalikult paljudele inimestele“. Analüüsis selgitatakse isikupõhistele andmetele tuginedes välja Eestis elavate ravikindlustamata ja ebaregulaarselt ravikindlustusega kaetud isikute arv ning kindlustuse puudumise/olemasolu põhjused. Analüüsi tulemusel otsitakse vastust küsimusele, kuidas võiks parandada ravikindlustusega kaetust toimuvate majanduse ja tööturumuutuste juures ning, kuidas võiksid tulevikus tervisekindlustusega olla kaetud võimalikult paljud elanikud viisil, mis on Eestile jõukohane. Haigushüvitisele ning rasedus- ja sünnitushüvitisele on Eestis õigus töötavatel ravikindlustatud isikutel, sh iseseisva töö tegijatel. Isadushüvitistele on õigus töölepingu alusel töötavatel isikutel ja teenistujatel, õigust ei ole iseseisva töö tegijatel. Isadushüvitise saamine on täna seotud isapuhkuse kasutamisega. Alates juulist 2020 on isadushüvitisele õigus kõikidel isadel sõltumata nende töösuhtest. Töötuskindlustus on kindlustatute ja tööandjate sissemaksetel põhinev sundkindlustuse liik. Töötuskindlustushüvitisele on õigus kõigil kindlustatutel, kes täidavad kvalifitseerumistingimused (nt kindlustusstaaž). Kindlustatud on töölepingu alusel töötavad inimesed, sõltumata sellest, kas tööd tehakse tähtajaliselt, osalise tööajaga või renditööna. Samuti on kindlustatuks teenistujad ja võlaõigusliku lepingu (käsundusleping ja töövõtuleping) aluselt teenust osutavad isikud. Iseseisva töö tegijana ei ole Eesti õiguses kindlustatuks füüsilisest isikust ettevõtja, samuti puudub neil võimalus töötuskindlustussüsteemiga vabatahtlikult liituda. Samas on neil õigus saada töötuskindlustushüvitist ja tööturuteenuseid olukorras, kus nad on paralleelselt FIE-na tegutsemise ajal teinud palgatööd (nt tööleping, võlaõiguslik teenuse osutamise leping) ja selle kaotanud. Hüvitise saamiseks peab füüsilisest isikust ettevõtja oma tegutsemise peatama või hooajaline tegevus peab olema lõppenud. Töötuskindlustuse laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjatele on Eestis korduvalt arutluse all olnud. Senine analüüs (2016) on näidanud, et väga väike osa füüsilisest isikust ettevõtjatest registreerib end töötutena. Näiteks aasta jooksul äriregistrist kustutatud FIE-dest võttis ennast 2016. ja 2017. aastal arvele vaid 8-9%. 2017. aasta jooksul kustutati äriregistrist 3036 FIE-t, kuid töötukassas võttis end arvele 228 isikut, kelle viimane tegevus oli FIE-na tegutsemine. 2016. aastal koostatud analüüsis käsitleti ka erinevaid variante FIE-de töötuskindlustusega hõlmamiseks, kuid leiti, et enamikul juhtudel ei oleks töötuskindlustussüsteemiga FIE-de jaoks motiveeriv. Kõigil eelpool nimetud sihtgruppidel on 3 Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. 4 juurdepääs riigi poolt finantseeritavale töötutoetusele. Töövõimetoetus on universaalne toetus, mis hõlmab kõiki elanikke. Õigus töövõimetoetusele ei sõltu varasemast töötamisest või sissemaksete tegemisest, tingimuseks on üksnes residentsus. Kuna töövõimetoetus on elamispõhine, on skeemi katvus kõrge. Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole, vastav risk on kaetud haigushüvitise ja töövõimetoetusega. Lisaks on töötajatel tööandjalt ja iseseisva töö tegijatel kahju põhjustajalt õigus nõuda tervisekahjustuse ja surma põhjustamise eest kahju hüvitamist. Juhul kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, siis hüvitab töötajale kahju Sotsiaalkindlustusamet. Iseseisva töö tegijale Sotsiaalkindlustusameti makstav kahjuhüvitis ei laiene. Iseseisva töö tegija on oma töö korraldamisel iseseisev ja tal puudub tööandja, seetõttu ei loeta Eesti õigusaktide kohaselt tema töö tegemise käigus juhtunud õnnetust ja haigestumist tööõnnetuseks ega kutsehaigestumiseks, vaid tegemist on olmevigastuse ja üldhaigestumisega. Võib väita, et praegu on Eestis kõikidele skeemidele juurdepääs tagatud TLS ja ATS alusel töötavatele isikutele, kuna tööandjal on kohutus tasuda sotsiaalmaks vähemalt kuumääralt (on teatud erandid, kuid ravikindlustus on igal juhul tagatud). Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejatel ei ole täna ligipääsu töötuskindlustusele (välja arvatud juhul, kui neil on paralleelne töösuhe ja see lõpeb), riigi poolt makstavale kahjuhüvitisele ega isadushüvitistele (tulevikus viimasele on). FIE ja tema tegevuses osalev abikaasa on kindlustuskaitsega kaetud sarnaselt töötajaga, v.a kaitse töötuse vastu. VÕS lepingu alusel töötajatele on tagatud pensionikindlustus ja töötuskindlustus, ravikindlustuse saamine eeldab igakuist/regulaarset sotsiaalmaksu tasumist vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. Teatud uued töövormid, millele ei kohaldu töölepinguline suhe nt platvormitöö, on täna täielikult sotsiaalkindlustuse alt väljas, st makseid ei tasuta. Siiski on need isikud kaetud elamispõhiste skeemidega (töövõimetoetus, perehüvitised). Uue võimalusena on Eestis füüsilistele isikutele, kes osutavad teenuseid teistele füüsilistele isikutele, loodud ettevõtluskonto kasutamine. Kindlustuskaitseks on pensioni- ja ravikindlustus, töötuskindlustust see ei puuduta. Kindlustuskaitse tase on madalam, kuna maksukohustus on samuti väiksem. Näiteks saab isik ravikindlustuse, kui tema tulu ühes kuus on vähemalt 1 300 eurot, millelt makstav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on võrdne VÕS lepingu alusel tööd tegeva isiku makstava sotsiaalmaksu määraga (riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna). Erinevalt Komisjoni soovitustest ei taga üksnes ettevõtluskonto kasutamine tõenäoliselt adekvaatsel tasemel kaitset. Praktikas ei ole ettevõtluskonto veel rakendunud, kuid teoorias võiks see olla lahenduseks nt platvormitöö tegijatele. Eesti seisukoht: Sotsiaalkindlustuses on kõige olulisemad kindlustusskeemid, mis tuleks nii töötajatele kui iseseisva töö tegijatele tagada, pensioni- ja ravikindlustus ning kaitse töövõimetuse korral. Arvestades, et iseseisva töö tegija on oma töö korraldamisel iseseisev, on küsitav, kas neil peaks olema ligipääs töötuse-, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele. Tegelik kaetus ja ülekantavus (punktid 10-11) Töötajaid ja iseseisva töö tegijaid võib lugeda konkreetse sotsiaalkaitseharuga tegelikult kaetuks, kui neil on võimalus koguda piisavaid hüvitisi ja vastava riski teostumise korral võimalik teataval tasemel hüvitisi saada. Inimesele võib olla võimaldatud küll ametlik juurdepääs sotsiaalkaitsele, ilma et tal oleks tegelikult võimalik hüvitise saamise õigusi omandada ja kasutada. Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid tagama kõigi töötajate tegeliku kaetuse, olenemata nende töösuhte liigist, ning iseseisva töö tegijate tegeliku kaetuse, säilitades samas süsteemi jätkusuutlikkuse ja võttes kaitsemeetmeid kuritarvitamise vältimiseks. Selle saavutamiseks: (a) ei tohiks sissemakseid käsitlevad eeskirjad (nt õiguste omandamise perioodid, minimaalne tööaeg) ega õigusi käsitlevad eeskirjad (nt ooteaeg, arvutamiseeskirjad ja 5 kestus) takistada hüvitiste kogumise ja saamise võimalust töösuhte liigi või tööturustaatuse tõttu; (b) peaksid tööturustaatuste ja töösuhte liikidega seotud erinevused skeeme käsitlevates eeskirjades olema proportsionaalsed ning kajastama hüvitise saajate konkreetset olukorda. Samuti näeb soovituse eelnõu ette, et riigid peaksid tagama, et inimeste õigused (olenemata sellest, kas need on saadud kohustuslike või vabatahtlike skeemide alusel) kogunevad, säilivad ja on ülekantavad kõigis tööalase ja iseseisva töö tegijana tegutsemise staatustes ning kõigis majandussektorites. See võib näiteks hõlmata seda, et (a) koondatakse kõik sissemaksed ja säilitatakse kõik õigused, mis on inimese töötatud aja või teatava arvestusperioodi jooksul kogunenud; (b) võimaldatakse kõiki õigusi teatava sotsiaalkaitseharu piires ühest skeemist teise üle kanda. Eesti sotsiaalse kaitse skeemid ei ole seotud kindla tööandjaga. Pensioniskeemis võetakse arvesse kogu tööelu jooksul isiku kohta makstud sotsiaalmaks. Sealhulgas lähevad arvesse ka üksikud töötamise episoodid sõltumata töösuhtest, tööajast või töötasu suurusest. Ravikindlustuskaitse saamiseks saab erinevate lepingute alusel makstud sotsiaalmaksu summeerida. Haigushüvitis ning emadushüvitis arvutatakse sotsiaalmaksu alusel, kusjuures arvutamisel võetakse arvesse kogu referentsperioodil tasutud sotsiaalmaks, sõltumata töösuhte liigist või sellest, mitme tööandja juures on töötatud. Isadushüvitise puhul arvutatakse hüvitis ühe tööandja poolt töötasu alusel, tulevikus sarnastel alustel emadushüvitisega. Töötuskindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse kogu referentsperioodil tasutud töötuskindlustusmaksed. Oluline on, et kindlustatul oleks vajalik kindlustusstaaž 12 kuud 36 jooksul. Nt kui isik on viimase 12 kuu jooksul töötanud paralleelselt kahe tööandja juures ja tema töötasudelt on makstud töötuskindlustusmakseid, lähevad hüvitise arvutamisel arvesse mõlema tööandja juures saadud tasud. Kuivõrd tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole (vastav risk on kaetud haigus- ja ravikindlustushüvitiste ja töövõimetoetusega), siis kehtivad samad põhimõtted, mis eelpool mainitud hüvitiste osas. Mitmed riigid on piiri kaitstud ja mittekaitstud isikute vahele tõmmanud minimaalse tööaja või töötasu kaudu, ehk töötajad on kaitstud ainult teatud töötamise mahust alates. Eestis on kindlustuskaitsega kaetud nii täis- kui osalise tööajaga töötajad. Samuti ei ole Eestis ühegi sotsiaalkindlustusskeemi juurdepääsuks kehtestatud minimaalset töötasunõuet, v.a ravikindlustuse tagamine OÜ omanike ja VÕS lepingu alusel töötavate isikute puhul. Eesti seisukoht: Eesti toetab töötajatele ja iseseisva töö tegijatele tegeliku sotsiaalkaitsega kaetuse tagamist eeldusel, et suudetakse säilitada riigi sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Samuti peame oluliseks, et inimeste sotsiaalkindlustusalased õigused koguneksid, säiliksid ja oleks ülekantavad kõigis tööalase ja iseseisva töö tegijana tegutsemise staatustes. Piisavus (punktid 12-15) Sotsiaalkaitset loetakse piisavaks, kui see võimaldab inimestel säilitada inimväärse elatustaseme, asendada nende saamatajääv sissetulek mõistlikul viisil ja elada väärikalt ega lase inimestel vaesusesse sattuda. Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid tagama, et kui teostub risk, mille vastu töötajad ja iseseisva töö tegijad on sotsiaalkaitseskeemi alusel kaitstud, pakutakse sotsiaalkaitseskeemidega inimestele piisavat (st küllaldast ja õigeaegset) kaitset, et säilitada inimeste elatustase, tagada neile asjakohane asendussissetulek ning vältida inimeste sattumist vaesusse. Samuti peaksid riigid kindlustama, et sotsiaalkaitsemaksed oleksid proportsionaalsed töötajate ja iseseisva töö tegijate maksesuutlikkusega ning, et kohaldatakse kõiki väikese sissetulekuga rühmadele tehtavaid sotsiaalmaksete erandeid ja vähendusi (olenemata inimese töösuhte liigist ja tööturustaatusest). Lisaks peaksid riigid tagama selle, et iseseisva töö tegijate sotsiaalkaitsemakseid ja -õigusi käsitlevad arvutused põhineksid nende sissetulekubaasi objektiivsel ja läbipaistval hindamisel (võttes seejuures arvesse inimeste sissetuleku 6 kõikumisi) ning kajastaksid inimeste tegelikku sissetulekut. Euroopa Komisjon kasutab vaesuse mõõtmisel suhtelise vaesuse näitajat4. Eestis oli suhtelise vaesuse piir 2016 a 468 eurot. Eestis makstavad sissetulekust sõltuvate hüvitiste miinimumsuurused on madalad ning ei hoia inimesi ülalpool suhtelise vaesuse piiri, sealhulgas jäävad need sageli ka allapoole 40% elanike ekvivalentnetosissetuleku mediaani. Allapoole suhtelise vaesuse piiri jäävad rahvapension, töötutoetus, töövõimetoetus ning minimaalse töötuskindlustushüvitise ja haigushüvitise, sh emadushüvitise suurused. Kavandatava vanemapuhkuste reformiga hakatakse emadus- ja isadushüvitistele rakendama perehüvitiste reegleid ning tagatakse emadus- ja isadushüvitistele miinimumsuurus, mis on eelmise kalendriaasta alampalga suurus (2019 aastal 500 EURi). See on küll mõnevõrra kõrgem 2016. aasta suhtelise vaesuse piirist, kuid jääb tõenäoliselt allapoole 2019. aasta suhtelise vaesuse piiri. EL riikide võrdluses on täna Eestis kõige kõrgem eakate (65+) suhtelise vaesuse määr, e Eesti pensionide tase võrrelduna üldiste sissetulekutega on EL-is kõige madalam ega taga 2/3 vanaduspensionäridest piisavat kaitset. Haigushüvitiste asendusmäär on 70% (tööajatel tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul 100%), kuid haigushüvitistel puudub iseseisva töö tegijate puhul teatud juhtudel miinimumsuurus. Sünnitus- ja isadushüvitise asendusmäärad on kõrged – 100%, kuid probleemiks on täna samuti põranda puudumine. Tulevikus on põrand eelmise kalendriaasta töötasu alammäär (isadushüvitise puhul vastu võetud seadus, sünnitushüvitise puhul on alles eelnõu). Töövõimetoetuse suurus sõltub töövõime ulatusest, toetuse suurus ei ole seotud varasema töötasuga. Töövõimetoetuse suurus on osalise töövõime korral keskmiselt 217,5 eurot kuus; puuduva töövõime korral keskmiselt 381,6 eurot kuus. Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub töötu eelnevast sissetulekust. Esimesel 100. päeval on hüvitise suurus 50% ja 101. päevast 40% töötu eelnevast töötasust. Kindlustatule on tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast (2018. aastal 7,83 eurot kalendripäeva eest). Kui töötul ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist või ta sai seda vähem kui 270 kalendripäeva, on tal õigus taotleda töötutoetust (2018. aastal 5,31 eurot kalendripäeva eest). Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole, vastav risk on kaetud haigus- ja ravikindlustushüvitiste ja töövõimetoetusega. Seega kehtivad samad põhimõtted, mis eelpool mainitud hüvitiste osas. Samas, kuivõrd riikide hindamiseks indikaatoreid alles soovitakse hakata looma, ei saa ette öelda, kas eesti sotsiaalkaitse skeemide miinimumtase hakkab vastama kokkulepitavatele mõõdikutele. Kuna Eestis on sissetulekute erinevused suured ja suhtelise vaesuse näitaja kõrge, siis on miinimumhüvitiste adekvaatsuse tagamine igal juhul väljakutseks. Eeldusel, et kõikides vormides töötajatel on õigus hüvitisi saada ja need tagavad asjakohase sissetuleku ja väldivad vaesusesse sattumist, võib jõuda olukorrani, kus väikeses mahus või episoodilise töötamise korral elab isik paremini hüvitisest kui töötamisest. Ühelt poolt on see oht sotsiaalkaitse finantsilisele jätkusuutlikkusele, teiselt poolt tekitab töötaja jaoks aktiivsuslõkse. Eesti seisukoht: Nõustume, et sotsiaalkaitse peab võimaldama inimestel säilitada inimväärse elatustaseme, kuid ei toeta Euroopa Liidu tasandil miinimumstandardite kehtestamist. Samuti peame oluliseks, et sotsiaalkaitseskeemid motiveeriksid inimeste tööturul osalemist. Läbipaistvus (punktid 16-17) Komisjon on välja toonud, et kuivõrd kehtivad õigusaktid võivad olla keerukad ning paljudes riikides puudub sotsiaalkaitse eeskirjade osas selgus ja läbipaistvus, võib inimestel olla raske oma õiguste ja kohustustega kursis püsida ning oma õigusi kasutada ja kohustusi täita. See võib kaasa tuua vähese sotsiaalkaitseskeemidega liitumise või neis osalemise, seda eriti näiteks vabatahtlike skeemide puhul. Soovituse eelnõu näeb seega ette, et riigid peaksid tagama selle, et kõigi sotsiaalkaitseskeemide 4 Suhtelises vaesuses on isik, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. 7 tingimused ja eeskirjad oleksid läbipaistvad ning inimestele antaks korrapäraselt ajakohast, põhjalikku, juurdepääsetavat, kasutajasõbralikku ja arusaadavat teavet nende õiguste ja kohustuste kohta. Seda võib teha näiteks järgmistel viisidel: (a) saates korrapäraselt ajakohast teavet isiku õiguste kohta; (b) tehes kättesaadavaks internetipõhised simulatsioonivahendid hüvitise saamise õiguste kohta; (c) luues internetis ja mujal ühtsed teabekeskused või isiklikud kontod. Samuti tuleks riikidel lihtsustada sotsiaalkaitseskeemide haldusnõudeid töötajatele, iseseisva töö tegijatele ning tööandjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Eestis on enim avalikke digitaalseid teenuseid ning avalike teenuste kasutamine digitaalselt on levinud. Portaali Eesti.ee kaudu on võimalik teabe saamine oma kindlustatuse kohta, sh ravikindlustus ning kogutud I samba pensionikindlustusõigused alates 1999 a. Kuna erinevaid ravikindlustuskaitse liike on õigusruumi kohaselt üle 50 erineva, siis ka nendes orienteerumine ja inimesele parima lahenduse leidmine, millise liigi alusel kindlustus saada, on keeruline. Lisaks ei ole info leidmine alati kasutajasõbralik ning info võib olla laiali erinevates portaalides (nt I, II ja III samba pensionivarad). Info inimeste õiguste ja hüvitiste maksmise tingimuste kohta on kättesaadav erinevate asutuste kodulehekülgedel, mistõttu info leidmine võib olla raskendatud. Internetipõhiseid simulatsioonivahendeid ei ole Eestis tänase seisuga arendatud, kuid see on kavas. Näiteks plaanitkase välja arendada ühtne pensionivaade, mis hõlmaks ka simulatsioonivõimalusi. Eesti seisukoht: Toetame põhimõtet, et sotsiaalkaitseskeemide tingimused ja eeskirjad oleksid selged, arusaadavad ja läbipaistvad ning inimestele antaks korrapäraselt ajakohast, põhjalikku, juurdepääsetavat ja kasutajasõbralikku teavet nende õiguste ja kohustuste kohta. Rakendamine, aruandlus ja hindamine (punktid 18-23) Soovituse eelnõu paneb riikidele ja komisjonile kohustuse parandada tööjõu ja sotsiaalkaitsele juurdepääsu kohta EL tasandil andmete kogumist, pöörates erilist tähelepanu selliste andmete saamisele, mida kasutada uute töövormidega seotud sotsiaalkaitset käsitleva poliitika kujundamisel. Seega tuleks riikidel koguda ja avaldada statistilisi andmeid selle kohta, kuidas on tagatud sotsiaalkaitsega kaetus mitmesuguste töövormide puhul, esitades need vastavalt tööturustaatusele (iseseisva töö tegija /palgatöötaja), töösuhte liigile (ajutine/alaline, osalise/täistööajaga, uued/standardsed tööhõivevormid), soole, vanusele ja kodakondsusele. Samuti tuleks riikidel koostada ja esitada tegevuskavad, mis sisaldava meetmeid, mida võetakse vastu soovituse ellu viimiseks. Komisjonile antakse ülesanne koostöös sotsiaalkaitsekomiteega kehtestada võrdlusanalüüside raamistik ning töötada välja ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad jälgimaks soovituse rakendamist ning võimaldamaks selle hilisemat hindamist. Samuti tuleks komisjonil tagada, et soovituse elluviimist rahastatakse asjakohaste ELi programmidega ning soodustada riikide vahel vastastikust õppimist ja parimate praktikate vahetamist. Eesti annab juba täna regulaarselt Euroopa Komisjonile infot sotsiaalkindlustuse kohta. Esitame värskendatud andmed sotsiaalkindlustushüvitiste õiguste, maksmise tingimuste ja tasemete kohta kaks korda aastas MISSOC-i kaudu. Samuti on juba praegu EL tasandil mitmeid raamistikke, milles võrreldakse riike erinevate indikaatorite põhjal – näiteks Social Policy Performace Monitoring System, Employment Performance Monitoring System, Joint Assessment Framework, Euroopa sotsiaalõiguste samba tulemustabel. Seega ei ole üheselt selge, mida uue eraldiseisva võrdlusanalüüside raamistiku loomine liikmesriikide jaoks kaasa tooks ning mis oleks selle lisandväärtus. Samuti on uute indikaatorite ja võrdlusraamistike loomisel ohuks see, et EL tasandil on suur erinevus riikide sotsiaalkaitsesüsteemides, sh näitajate koostamisel kasutatavates definitsioonides, mis võib andemete kogumise ja riikide võrdlemise muuta keeruliseks või ei ole näitajate põhjal tehtavad järeldused adekvaatsed. Seetõttu võiks kaaluda võimalust jälgida soovituse rakendamist juba olemasolevate võrdlusraamistike kaudu. 8 Eesti seisukoht: Peame oluliseks, et nii sotsiaalkaitsele juurdepääsu kui ka tööjõu kohta oleks Euroopa Liidu ja siseriiklikul tasandil olemas usaldusväärsed ja asjakohased andmed. Samas, oleme pigem skeptilised Euroopa Liidu tasandil uute aruannete esitamise ja uute võrdlusraamistike loomise kohustuse osas. Andmete kogumine ja riikide võrdlemine peaks toimuma olemasolevate indikaatorite, aruannete või andmekogumiste raames. KOOSKÕLA SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETEGA Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 292 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga c ja artikli 153 lõike 2 kolmanda lõiguga ning ELi toimimise lepingu artikliga 352. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkt c ja lõige 2 võimaldavad ELil võtta vastu meetmeid töötajate sotsiaalkindlustuse ja -kaitse valdkonnas tingimusel, et i) ta hoidub haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut; ii) see ei mõjuta liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkaitsesüsteemide aluspõhimõtteid; iii) see ei mõjuta oluliselt nende süsteemide finantstasakaalu. Seda õiguslikku alust saab kasutada selleks, et lahendada probleeme ebatüüpilisi tööhõivevorme kasutavate töötajate juurdepääsul sotsiaalkaitsele. ELi toimimise lepingu artikkel 352 võib anda õigusliku aluse algatusele, mis on seotud probleemidega FIEna eri vormides tegutsevate inimeste juurdepääsul sotsiaalkaitsele. Tööhõive- ja sotsiaalkaitsepoliitika kuulub peamiselt liikmesriikide vastutusalasse. Samas probleem, et tööturul on üha enam inimesi, kellel ei ole piisavat juurdepääsu sotsiaalkaitsele on liikmesriikides laialt levinud. Kuigi riigid on vastu võtnud või vastu võtmas reforme, näitavad tõendid, et need reformid on küll samm õiges suunas, kuid ei pruugi alati olla kõikehõlmavad. EL tasandi soovitus võiks seega olla lähtepunktiks edasistele riiklikele reformidele ning tagada, et edusammud ei ole osalised ega ebaühtlased ning panustada ka sellesse, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset konvergentsi. Soovituses esitatud meetmete eesmärk on kõrvaldada takistused, mille tõttu ei saa sotsiaalkaitsesüsteemide kaudu pakkuda inimestele piisavat sotsiaalkaitset sõltumata nende töösuhte liigist või tööturustaatusest, või neid takistusi vähendada, kuid arvestada samas liikmesriikide pädevusi oma sotsiaalkaitsesüsteemide kujundamisel. Liikmesriikide otsustada on jäetud mitu valikut, eelkõige i) pakutava kaitse tase, ii) see, kas laiendada sotsiaalkaitsega kaetust olemasolevate skeemide alusel või uute skeemide loomise teel, iii) kaitse rahastamise viis ja iv) kasutatavate skeemide kombinatsioonid (avalik, tööalane või eraõiguslik). Ülaltoodut arvesse võttes ning pidades silmas, et tegemist on EL Nõukogu soovitusega, mille kohaldamisala piirdub sotsiaalkaitsele juurdepääsu miinimumnõuete tagamisega, vastab soovituse eelnõu subsidiaarsus- ja ka proportsionaalsuse põhimõttele. EELNÕU KEHTESTAMISEGA SEOTUD MÕJUDE ESIALGSE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Olulisemad mõjud töötajatele ja iseseisva töö tegijatele Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisel ja piisavuse tagamisel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju töötajatele ja iseseisva töö tegijatele. Eelnõus ette nähtud meetmete läbi tõuseb isikute arv, kes on kaetud sotsiaalkindlustusega, ning väheneb nende vaesusrisk. Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisel on Eesti kontekstis mõju neile, kes töötavad FIE-na või VÕS lepingute alusel. Sotsiaalkaitse piisavuse ja läbipaistva teabe tagamisel on potentsiaalselt mõju kõigile töötajatele ja iseseisva töö tegijatele. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejatel ei ole täna ligipääsu töötuskindlustusele. Seega tähendaks sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamine nende katmist töötuskindlustusega. See tagaks asendussissetuleku töötuks jäämise korral, kuid suurendaks ka FIE-de maksukoormust, kuna hetkel FIE-d töötuskindlustusmakseid ei maksa. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2016. aastal majanduslikult aktiivseid FIE-sid kokku 25 800. Jättes välja vanaduspensioni eas FIE-d (kellele töötuskindlustusmakse ei rakendu) ning FIE-d, kes vähemalt 6 kuud aastas on saanud ka mõnelt tööandjalt töötasu (ehk on töötuskindlustusega kaetud palgatöö kaudu), jääb meetme otsese sihtrühma suuruseks 12 300 FIE-t. Vaid 15% neist (1800 isikut) deklareeris 2016 aastatulu üle 5000 euro. See tähendab, et suurem osa FIE- 9 dest saaks töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitist selle miinimummääras. Seetõttu on tõenäoline, et vaid vähesed FIE-d oleksid huvitatud töötuskindlustussüsteemiga liitumisest ning sellest oleksid enam huvitatud FIE-d, kellel on suurem risk lähitulevikus töötuks jääda. Hetkel ei ole Eestis ravikindlustusega kaetud VÕS lepingu alusel töötaja juhul, kui tema teenitav tasu ühes kuus jääb alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära, st eelmise kalendriaasta töötasualammäära. Töötajate ja ametnike puhul on isiku eest makstava sotsiaalmaksu kohustuslik kuumäär sätestatud sotsiaalmaksu seaduses, VÕS lepingute puhul sellist määra seaduses kehtestatud ei ole. Kohustuslikus korras VÕS lepinguga töötajate ravikindlustusega katmise korral suureneks tervishoiuteenuste kättesaadavus sihtrühma jaoks, millel oleks positiivne mõju nende tervisele. Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on teada, et VÕS lepinguga töötaja keskmine tasu ei taga ravikindlustust. Samas pooled VÕS lepinguga töötajatest saavad samal ajal töötasu ka töö- või teenistuslepingu alusel ning on seeläbi ravikindlustusega kaetud. VÕS lepinguga töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase 10 aasta jooksul kahekordistunud. Seega VÕS lepingute alusel töötavatele isikutele ravikindlustuse võimaldamine on tulevikus üha suurem väljakutse. Sotsiaalkaitse piisavuse tagamine võib omada olulist positiivset mõju potentsiaalselt kõigi töötajate ja iseseisva töö tegijate toimetulekule. Mõju ulatus sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitse piisavust täpsemalt määratlema hakatakse. Kuna Eestis on sissetulekute erinevused suured ja suhtelise vaesuse näitaja kõrge (2016. aastal 21,1%), siis eeldaks miinimumhüvitiste piisavuse tagamine tõenäoliselt olulisi muutusi sotsiaalkaitse korralduses. Allapoole suhtelise vaesuse piiri jäävad hetkel rahvapensioni, töötutoetuse, töövõimetoetuse, minimaalse töötuskindlustushüvitise ja minimaalse haigushüvitise suurused. Miinimumhüvitiste tõstmine võib aidata paljudel inimestel riski teostumise korral vältida vaesusesse sattumist. Samas võib see tekitada aktiivsuslõkse, kui hüvitis tagab suurema sissetuleku kui väikeses mahus töötamine. Seega võib sotsiaalkaitse piisavuse tagamisel olla positiivne mõju vaesuse vähendamisele, kuid negatiivne mõju tööhõivele. Individuaalse info parem kättesaadavus oma sotsiaalkaitseõiguste ja -kohustuste kohta aitab inimestel paremini teada enda õigusi ning ka riskide realiseerumise jaoks valmistuda. See omakorda võib stimuleerida maksude maksmist. Olulisemad mõjud tööandjatele Üldiselt ei kaasne meetmetega tööandjate jaoks märkimisväärseid mõjusid. Sõltuvalt rahastamisvalikutest võivad ettevõtete jaoks mõnevõrra kasvada kulud, mis on seotud VÕS lepinguga töötajate ja FIE-de palkamisega. Ettevõtted võivad saada kasu ebaõiglase konkurentsi vähenemisest eri lepinguga töötajate või teenusepakkujate palkamisel ja sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamine võib tuua kaasa üksikisikute tööviljakuse kasvu. Tööandjate jaoks võib tekitada halduskoormust eelnõus liikmesriikidele ette nähtud kohustus koguda statistilisi andmeid sotsiaalkaitsega kaetuse kohta mitmesuguste töövormide puhul. Sellega võib kaasneda riigiasutuste vajadus tööandjatelt täiendavaid andmeid koguda. Olulisemad mõjud avalikule sektorile Eelnõus ette nähtud meetmete rakendamisel võib olla mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tulud võivad suureneda sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisega kaasneva täiendava maksulaekumise tõttu ning lisanduvad kulud on peamiselt seotud hüvitiste andmisega. Muudatuste tulemusel võivad väheneda riigieelarvest rahastatud vältimatu abi kulud. Tulude ja kulude suurus ja nende jaotus avaliku sektori eelarvete vahel sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitsega kaetus ja selle piisavus tagatakse ning, kuidas seda finantseeritakse. Näiteks on Sotsiaalharta miinimumhüvitiste nõuetega vastavusse viimise puhul arvutatud, et kulu oleks haigushüvitiste puhul u 3 mln eurot, rahvapensioni puhul 7,6 mln, töötutoetuse puhul 20 mln ja töötuskindlustushüvitise puhul 1,3 mln eurot5. Sotsiaalkaitse piisavuse tagamisega võib kaasneda risk sotsiaalkaitse jätkusuutlikkusele, kui laekuv maksutulu ei suuda katta kõrge miinimumstandardiga hüvitiste kulusid. Sotsiaalkaitse alase info kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamisega võivad avaliku sektori jaoks kaasneda ühekordsed kulud ja administreerimiskulud. Neid peaks tasandama positiivne mõju maksukäitumisele, mis parema teadlikkusega kaasneb. 5 Sotsiaalharta komitee kasutab sotsiaalkindlustushüvitiste miinimumide adekvaatsuse hindamiseks suhtelise vaesuse piirina 40% elanike ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. 10 Avaliku sektori töökoormust tõstab esiteks kohustus koguda ja avaldada statistilisi andmeid sotsiaalkaitsele juurdepääsu kohta isikute tööturustaatuse, töösuhte liigi ja taustatunnuste lõikes ning teiseks kohustus koostada ja esitada soovituse elluviimise meetmeid sisaldavaid tegevuskavasid. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Komisjoni ettepanek esitati arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile (RaM), Eesti Töötukassale (TK), Eesti Haigekassale (HK), Eesti Ametiühingute Keskliidule (EAKL), Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule (ETKL), Eesti Kaubandus- Tööstuskojale (EKTK), Õiguskantslerile ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehitus, ulatus ja finantseerimine peab jääma iga liikmesriigi otsustada, sh. kas tegemist on era või avalikõigusliku süsteemiga. Euroopa Liidu tasemel reguleerides on suurem võimalus, et konkreetse liikmesriigi nagu Eesti sotsiaalkaitse süsteemi eripära, majanduslikku võimekust või muud asjasse puutuvat ei arvestata piisavalt, mistõttu satuvad ohtu ettevõtlusvabadus, töösuhete paindlikkus või konkurentsivõime. Self employment on tegelikult väikeettevõtluse vorm, mille inimene ise on valinud ühes selle sotsiaalkaitse tasemega just sel põhjusel, et see on paindlik ja võimaldab tulu maksimeerida. Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on self-empoymenti ja teiste mikroettevõtete vormide puhul ka küsimus, kas sellised ettevõtjad sotsiaalkaitse rahastusse ise piisavalt panustavad. Ka selles osas on liikmesriikide pädevus suurem, et regulatsioonis hoida optimaalset tasakaalu majandusliku võimekuse ja arengutaseme, ettevõtlusvabaduse, paindlikkuse ja kohustuste vahel. Samuti peab Tööandjate Keskliidu hinnangul jääma „töötaja“ ja „endale tööandjaks oleva isiku“ mõistete sisustamine liikmesriikide pädevusse, lähtudes väljakujunenud praktikast. EAKL tervitab EL nõukogu soovitust, mis on vajalik tänasel muutunud ja üha muutuval tööturul, kus tekivad uued töövormid, laieneb osalise ajaga töötajate ja tähtajaliste töölepingute arv. Samas erinevad töövormid ja -lepingud ei taga töötajatele piisavalt sotsiaalkaitset. Tööturul tuleb kõigi töövormide ja - lepingute puhul kohelda töötajaid võrdselt nii sotsiaaltagatiste kui ka maksude ja maksete osas. Lisaks peaksid füüsilisest isikust ettevõtjad, kuigi tegu on ettevõtluse vormiga, olema koheldud võrdväärselt töötajatega. Siinjuures näeb EAKL ohtu, et tööturul otsitakse nn maksude optimeerimise eesmärgil uusi töövorme, kuid selle tulemusena ei tagata töötajatele piisavalt sotsiaalkaitset. Kui uute töövormide ebapiisava sotsiaalkaitse tulemusel laekub vähem makse, siis see võib vähendada ka seaduslikult enam makse maksvate töötajate (nn klassikaliste töölepingute alusel ning täistööajaga töötavate) sotsiaalkaitse võimalusi. Eesti Haigekassa leiab, et Eesti Vabariigi poolt on tagatud töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele ametlik kaetus sotsiaalkaitsega, tegelik kaetus sotsiaalkaitsega ning sotsiaalkaitse piisavus ja ülekantavas ning sotsiaalkaitseõiguste läbipaistvus. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO leiab, et EL nõukogu soovituses on teemat piisavalt süsteemselt ja detailitäpselt käsitletud. Samas ollakse arvamusel, et kiired muutused nii globaalsel kui siseriiklikel tööturgudel toovad kaasa ka vajaduse operatiivseteks kohandumisteks, mis tähendab teema jätkuvat aktuaalsust. Samuti avaldatakse lootust, et EL Nõukogu soovitus saab lähiajal positiivse rakenduse. 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →