EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele
Poliitikavahend Ametlik kaetus sotsiaalkaitsega
Mõju olulisus
Mõju valdkond,
Mõju avaldumisega seotud asjaolude
alavaldkond,
kirjeldus Ebasoovitavate mõjude
sihtrühm Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang
risk
SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD
Eelnõu mõjutab hoolekande- ja tervishoiuteenuste korraldust ja inimeste tervist
VÕS lepingu alusel töötajad
Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid keskmine väike väike väike
tagama töötajate ja iseseisva töö tegijate
juurdepääsu sotsiaalkaitsele, laiendades nende 2017. aastal töötas VÕS
ametlikku kaetust. Hetkel ei ole lepingu alusel kuus
ravikindlustusega kaetud võlaõigusliku (VÕS) keskmisel 35 300
lepingu alusel töötaja juhul, kui tema teenitav inimest, sh 17 700 neist
tasu jääb alla eelmise kalendriaasta alampalga. töötas ainult VÕS
Kohustuslikus korras VÕS lepinguga töötajate lepingu alusel (3,2%
ravikindlustusega katmise korral suureneks kõigist töötajatest). Kuna
tervishoiuteenuste kättesaadavus sihtrühma Kuna haigestumine
Parem ligipääs nende seas oli ka neid, Vähe oluline
jaoks, millel oleks positiivne mõju nende on ebaregulaarne
tervishoiuteenustele võib kes said brutotasu üle Ebasoovitav mõju sihtrühma
tervisele. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli sündmus, võib mõju
mõjutada sihtrühma eelneva aasta alampalga tervisele puudub.
2017. aastal VÕS lepinguga töötajate keskmine sagedust pidada
toimimist mõningal määral. või olid kaetud
kuine brutotasu 354,2 eurot, moodustades väikeseks.
ravikindlustusega mõnel
eelneva aasta alampalgast 82%. Seega ei muul põhjusel (riikliku
taganud keskmine tasu VÕS lepinguga pensioni saaja, õppur,
töötajale ravikindlustust. Samas said pooled osalise või puuduva
VÕS lepinguga töötajatest samal ajal töötasu ka töövõimega isik vm),
töö- või teenistuslepingu alusel ehk olid seeläbi võib sihtrühma pidada
ravikindlustusega kaetud. väikeseks.
Eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut?
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 1
Iseseisva töö tegijad (VÕS lepinguga töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad)
Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamine võib
keskmine väike keskmine keskmine
parandada sihtrühma toimetulekut, kuna
kaitstus eri riskide vastu suureneb. See aitab
vähendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust.
VÕS lepinguga töötajate jaoks tähendaks
kohustuslikus korras ravikindlustusega katmine Kuna töötuks Majanduslikult aktiivseid
suuremat kaitstust haigusriski vastu. FIE-d ei jäämine või FIE-sid oli 2016. aastal
Parem kaetus Oluline
ole hetkel kaetud töötuskindlustusega ning haigestumine on Maksu- ja Tolliameti Täiendav maksukoormus
kindlustuse FIE-dele laiendamisel oleks sotsiaalkaitsega võib
ebaregulaarsed andmetel 25 800, VÕS võib halvendada sihtrühma
positiivne mõju nende toimetulekule töötuks mõjutada sihtrühma
sündmused, on lepinguga töötajaid oli toimetulekut.
jäämise korral. Muudatustel on negatiivne mõju toimimist mõningal määral.
mõju sagedus 2017. aastal kuus
sihtrühma majanduslikule toimetulekule siis, kui väike. keskmiselt 35 300.
sotsiaalkaitsega kaetuse tagamisega kaasneb
sihtrühma jaoks täiendav maksukoormus.
Eelnõu mõjutab töösuhet?
VÕS lepingu alusel töö tegijad
väike väike keskmine väike
Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisel võib olla
mõju sellele, milliseid lepinguid tööandjad Kui sotsiaalkaitsega
töötajatega sõlmivad. Juhul kui sotsiaalkaitse Mõju ulatus sõltub sellest, Kuna töösuhte VÕS lepinguga töötajaid kaetuse laiendamisega
kas ja mil määral muutub sõlmimine on oli 2017. aastal kuus kaasneb maksukoormuse Vähe oluline
laiendamisega kaasneb täiendav
maksukoormus VÕS lepinguga töötajate jaoks, VÕS lepingu alusel ebaregulaarne keskmiselt 35 300, kasv, võib see tööandjaid
võib see pärssida selliste lepingute sõlmimist. teenitud töö- või sündmus, on mõju moodustades 6,4% motiveerida enam VÕS
teenustasu maksustamine. sagedus väike. kõigist töötajatest. lepingu sõlmimise asemel
ümbrikupalka maksma.
Eelnõu mõjutab erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 2
Iseseisva töö tegijad
Nõukogu soovituse eesmärk on toetada kõiki väike väike keskmine väike
iseseisva töö tegijaid ja ebatüüpilist
tööhõivevormi kasutavaid töötajaid, kes ei ole
oma lepingu tüübi või tööturustaatuse tõttu Majanduslikult aktiivseid
sotsiaalkaitsekavadega piisavalt kaitstud Kuna Eestis on suuremas Kuna vajadus
FIE-sid oli 2016. aastal
töötuse, haiguse, raseduse ja sünnituse või osas kaetud iseseisva töö sotsiaalkaitse järele Vähe oluline
Maksu- ja Tolliameti Ebasoovitavate mõjude riski
isaduse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste, tegijad sotsiaalkaitsega, ei on pigem
andmetel 25 800, VÕS sihtrühma õigustele ei
invaliidsuse ja vanaduse korral. Seega on ole mõju ulatus eri ebaregulaarne, on
lepinguga töötajaid oli tuvastatud.
ettepanekul positiivne mõju töötajate ja rühmade sotsiaalkaitse mõju sagedus
2017. aastal kuus
iseseisva töö tegijate sotsiaalsete õiguste õigustele laialdane. väike.
keskmiselt 35 300.
ühtlustamisele.
MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE
Mõju puudub
MÕJU MAJANDUSELE
Eelnõu mõjutab leibkondade majanduslikke otsuseid
Iseseisva töö tegijad
väike keskmine keskmine väike
Eelnõu mõjutab leibkondade majanduslikke Lisanduvast Majanduslikult aktiivseid
otsuseid juhul, kui sotsiaalkaitsega kaetuse maksukoormusest tekkiv Kuna maksude FIE-sid oli 2016. aastal
laiendamise tulemusel suureneb sihtrühma kulu ei oleks maksmine toimub Maksu- ja Tolliameti Oluline
maksukoormus, mistõttu suurenevad leibkonna Lisanduvat ebasoovitavate
märkimisväärne, mistõttu regulaarselt, on andmetel 25 800, VÕS
kulud. mõjude riski ei tuvastatud.
puudub sihtrühmal mõju sagedus lepinguga töötajaid oli
vajadus kohanemisele keskmine. 2017. aastal kuus
suunatud tegevusteks. keskmiselt 35 300.
Eelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 3
FIE-d
FIE-de katmine töötuskindlustussüsteemiga
keskmine väike väike keskmine
võib mõjutada inimeste motivatsiooni FIE-na
tegutseda. Kui töötuskindlustussüsteemiga
liitumine on kohustuslik ning sellega kaasneb
lisanduv maksukoormus, võib see pärssida FIE-
na tegutsemist. Kui liitumine on vabatahtlik, võib Otsus FIE-na Oluline
Töötuskindlustusega Majanduslikult aktiivseid Kohustusliku
mõju olla vastupidine - isikud, kellel on kõrgem tegutseda või
katmine võib mõningal FIE-sid oli 2016. aastal töötuskindlustusmakse
risk töötuks jääda, võivad senisest enam tegutsemine
määral mõjutada FIE-de Maksu- ja Tolliameti korral väheneb FIE-de arv
eelistada FIE vormis töötamist, kuna kaasneb lõpetada on harv
tegevust. andmetel 25 800. märkimisväärselt.
võimalus töötuks jäämise korral saada sündmus.
asendussissetulekut.
MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE
Mõju puudub
MÕJU REGIONAALARENGULE
Mõju puudub
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid?
Haigekassa, Töötukassa
Meetme rakendamise tulemusel võivad keskmine keskmine väike keskmine
suureneda avaliku sektori tulud ja kulud. Tulud
võivad suureneda, kui sotsiaalkindlustusega
kaetuse laiendamisega kaasneb täiendav Sotsiaalkaitsega kaetuse
Kuna tõenäoliselt ei
maksulaekumine, ning kulud on peamiselt laiendamisel võib olla mõju
muutuks ametliku kaetuse
seotud hüvitiste andmisega. Tulude ja kulude sotsiaalkaitse
laiendamise tulemusel Võib mõjutada Oluline
suurus ja nende jaotus avaliku sektori eelarvete Otseselt oleks meetmest jätkusuutlikkusele, kui kulud
sotsiaalkaitse korralduse regulaarselt avaliku
vahel sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitsega mõjutatud kaks avaliku suurenevad enam kui tulud.
üldised põhimõtted, ei sektori kulusid ja
kaetus tagatakse ning kuidas seda sektori asutust. Samuti võib kaasneda
kaasneks avaliku sektori tulusid.
finanseeritakse. Muudatuste tulemusel võivad moraalirisk näiteks FIE-de
jaoks olulisi
väheneda riigieelarvest rahastatud vältimatu abi vabatahtlikul katmisel
kohanemisraskusi.
ja töötutoetuse kulud. töötuskindlustusega.
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 4
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele
Poliitikavahend Sotsiaalkaitse piisavus
Mõju olulisus
Mõju valdkond,
alavaldkond, Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus
sihtrühm Ebasoovitavate mõjude
Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang
risk
SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD
Eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut?
Töötajad ja iseseisva töö tegijad
Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid
tagama, et kui teostub risk, mille vastu töötajad ja keskmine väike keskmine väike
iseseisva töö tegijad on sotsiaalkaitseskeemi alusel
kaitstud, pakutakse sotsiaalkaitseskeemidega
inimestele piisavat (st küllaldast ja õigeaegset)
kaitset, et säilitada inimeste elatustase, tagada neile
asjakohane asendussissetulek ning vältida inimeste
sattumist vaesusse. Sotsiaalkaitse piisavuse
tagamine võib omada olulist positiivset mõju
potentsiaalselt kõigi töötajate ja iseseisva töö
tegijate toimetulekule. Mõju ulatus sõltub sellest,
Mõjutab
kuidas sotsiaalkaitse piisavust täpsemalt
Kuna vajadus potentsiaalselt kõiki Oluline
määratlema hakatakse. Kuna Eestis on Mõju ulatus sõltub
sotsiaalkaitse järele töötajaid ja iseseisva
sissetulekute erinevused suured ja suhtelise sellest, kuidas
on pigem töö tegijaid, kelle Ebasoovitavate mõjude riski
vaesuse näitaja kõrge (2016. aastal 21,1%), siis sotsiaalkaitse piisavust
ebaregulaarne kaitstus eri toimetulekule ei tuvastatud.
eeldaks miinimumhüvitiste piisavuse tagamine täpsemalt määratlema
sündmus, on mõju sotsiaalsete riskide
tõenäoliselt olulisi muutusi sotsiaalkaitse hakatakse.
sagedus väike. vastu ei ole hetkel
korralduses. Allapoole suhtelise vaesuse piiri jäävad
piisav.
hetkel rahvapensioni, töötutoetuse,
töövõimetoetuse, minimaalse
töötuskindlustushüvitise ja minimaalse
haigushüvitise suurused. Miinimumhüvitiste
tõstmine võib aidata paljudel inimestel riski
teostumise korral vältida vaesusesse sattumist.
Eelnõu mõjutab tööturgu
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 5
Töötajad ja iseseisva töö tegijad
keskmine väike keskmine väike
Miinimumhüvitiste tõstmine võib see tekitada
aktiivsuslõkse, kui hüvitis tagab suurema Kuna vajadus
sissetuleku kui väikeses mahus töötamine. Seega Sihtrühma suurus Aktiivsuslõks võib avaldada
Sotsiaalkaitse hüvitiste sotsiaalkaitse järele Oluline
võib sotsiaalkaitse piisavuse tagamisel olla sõltub sellest, kuidas pikemaajalist negatiivset
tõstmine võib kaasa on pigem
positiivne mõju vaesuse vähendamisele, kuid sotsiaalkaitse mõju isikute tööhõivele, kui
tuua sihtrühma ebaregulaarne
negatiivne mõju tööhõivele. piisavus täpsemalt nende stiimul tööturule
tööhõives muutusi. sündmus, on mõju
määratletakse. naasmiseks langeb.
sagedus väike.
MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE
Mõju puudub
MÕJU MAJANDUSELE
Eelnõu mõjutab leibkondade majanduslikke otsuseid
Töötajad ja iseseisva töö tegijad
väike väike keskmine väike
Mõjutab
Sotsiaalkaitse piisavuse tagamine suurendaks Kuna vajadus potentsiaalselt kõiki
Mõju ulatus sõltub
peamiselt madalama sissetulekuga leibkondade sotsiaalkaitse järele töötajaid ja iseseisva Vähe oluline
sellest, kuidas
tulusid. on pigem töö tegijaid, kelle Ebasoovitavate mõjude riski
sotsiaalkaitse piisavust
ebaregulaarne kaitstus eri ei tuvastatud.
täpsemalt määratlema
sündmus, on mõju sotsiaalsete riskide
hakatakse.
sagedus väike. vastu ei ole hetkel
piisav.
MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE
Mõju puudub
MÕJU REGIONAALARENGULE
Mõju puudub
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid?
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 6
Haigekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkaitse piisavuse tagamisel võib olla mõju suur keskmine väike keskmine
avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tulude ja kulude
suurus ja nende jaotus avaliku sektori eelarvete
vahel sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitse piisavus
tagatakse ning kuidas seda finantseeritakse. Sotsiaalkaitse piisavuse
Sotsiaalharta miinimumhüvitiste nõuetega tagamine tähendaks
vastavusse viimise puhul on arvutatud, et kulu oleks märkimisväärseid
Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitse piisavuse Oluline
haigushüvitiste puhul u 3 mln eurot, rahvapensioni täiendavaid kulusid ja Mõju avaliku sektori
tagamine mõjutab tagamine võib seada ohtu
puhul 7,6 mln, töötutoetuse puhul 20 mln ja rahastamise üle kuludele oleks
vaid väikest osa kogu sotsiaalkaitsesüsteemi
töötuskindlustushüvitise puhul 1,3 mln eurot. vaatamist avaliku sektori regulaarne.
avalikust sektorist. jätkusuutlikkuse.
Sotsiaalkaitse piisavuse tagamisega võib kaasneda jaoks, mis eeldaks
risk sotsiaalkaitse jätkusuutlikkusele, kui laekuv sihiteadlikku
maksutulu ei suuda katta kõrge kohanemist.
miinimumstandardiga hüvitiste kulusid.
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 7
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele
Poliitikavahend Rakendamine, aruandlus ja hindamine
Mõju olulisus
Mõju valdkond,
Mõju avaldumisega seotud
alavaldkond,
asjaolude kirjeldus Ebasoovitavate mõjude
sihtrühm Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang
risk
SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD
Mõju puudub
MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE
Mõju puudub
MÕJU MAJANDUSELE
Mõju halduskoormusele: eelnõu mõjutab ettevõtetele, mittetulunduslikele organisatsioonidele või füüsilistele isikutele õigusaktide rakendamisega kaasnevaid infokohustuste vm koormise
täitmisega kaasnevaid kulusid (st kulud, mis tekivad õigusaktiga nõutud informatsiooni haldamisel ja edastamisel riigile või kolmandatele osalistele)?
Tööandjad
Tööandjate jaoks võib tekitada väike väike keskmine väike
halduskoormust eelnõus
liikmesriikidele ette nähtud kohustus
koguda statistilisi andmeid
sotsiaalkaitsega kaetuse kohta Sõltub sellest, kuidas Vähe oluline
Täiendavat
mitmesuguste töövormide puhul. Ei eelda märkimisväärselt Andmete kogumine on andmeid kogutakse.
ebasoovitavate mõjude
Sellega võib kaasneda riigiasutuste kohanemist sihtrühmalt. harv sündmus. Potentsiaalselt mõjutab
riski ei tuvastatud.
vajadus tööandjatelt täiendavaid suurt osa tööandjatest.
andmeid koguda.
MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE
Mõju puudub
MÕJU REGIONAALARENGULE
Mõju puudub
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 8
Eelnõu mõjutab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust?
Riigiasutused
Avaliku sektori töökoormust tõstab väike väike väike väike
esiteks kohustus koguda ja avaldada
statistilisi andmeid sotsiaalkaitsele Kuna ka praegu on statistiliste
juurdepääsu kohta isikute andmete kogumise kohustus ja Andmete kogumine ja
tööturustaatuse, töösuhte liigi ja eri rahvusvahelistele avaldamine ning Risk on, et meetme Vähe oluline
taustatunnuste lõikes ning teiseks Mõjutab väikest osa
organisatsioonidele regulaarse tegevuskavade rakendamise tõttu
kohustus koostada ja esitada avalikust sektorist.
info andmise kohustus, ei koostamine ja esitamine suureneb töökoormus.
soovituse elluviimise meetmeid eelda meede olulisel määral on harvad sündmused.
sisaldavaid tegevuskavasid. kohanemist.
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 9
Täpsustavad küsimused
Edasine analüüs:
Miks ei plaanita oluliseks hinnatud mõju täiendavalt analüüsida?:
EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseendale tööandjaks olevate isikute juurdepääsu sotsiaalkaitsele 10
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
mai 2018. a nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad EL Nõukogu soovituse, milles käsitletakse töötajate ja iseseisva töö
tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, eelnõu suhtes
1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri esitatud seisukohad
Euroopa Liidu Nõukogu soovituse eelnõu suhtes:
1.1. Nõustume, et uued töötamise vormid esitavad väljakutse sotsiaalkaitseskeemidele,
mis omakorda peavad arengutega kaasas käima.
Eesti toetab töötajate ja iseseisva töö tegijatele juurdepääsu tagamist sotsiaalkaitsele.
Samas leiame, et Euroopa Liidu tasandi soovitus peab jätma piisava paindlikkuse
arvestamaks riikide sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehituse erinevust. Samuti tuleb
arvestada, et klassikalised sotsiaalsed riskid ei ole enam nii selgepiirilised ning kõik
soovituse kohaldamisalas olevad sotsiaalkaitseharud ei pruugi alati olla uute
töövormide puhul asjakohased.
1.2. Sotsiaalkindlustuses on kõige olulisemad kindlustusskeemid, mis tuleks nii töötajatele
kui iseseisva töö tegijatele tagada, pensioni- ja ravikindlustus ning kaitse
töövõimetuse korral. Arvestades, et iseseisva töö tegija on oma töö korraldamisel
iseseisev, on küsitav, kas neil peaks olema ligipääs töötuse-, tööõnnetus- ja
kutsehaigushüvitistele.
1.3. Eesti toetab töötajatele ja iseseisva töö tegijatele tegeliku sotsiaalkaitsega kaetuse
tagamist eeldusel, et suudetakse säilitada riigi sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus.
Samuti peame oluliseks, et inimeste sotsiaalkindlustusalased õigused koguneksid,
säiliksid ja oleks ülekantavad kõigis tööalase ja iseseisva töö tegijana tegutsemise
staatustes.
1.4. Nõustume, et sotsiaalkaitse peab võimaldama inimestel säilitada inimväärse
elatustaseme, kuid ei toeta Euroopa Liidu tasandil miinimumstandardite kehtestamist.
Samuti peame oluliseks, et sotsiaalkaitseskeemid motiveeriksid inimeste tööturul
osalemist.
1.5. Toetame põhimõtet, et sotsiaalkaitseskeemide tingimused ja eeskirjad oleksid selged,
arusaadavad ja läbipaistvad ning inimestele antaks korrapäraselt ajakohast,
põhjalikku, juurdepääsetavat ja kasutajasõbralikku teavet nende õiguste ja kohustuste
kohta.
1.6. Peame oluliseks, et nii sotsiaalkaitsele juurdepääsu kui ka tööjõu kohta oleks Euroopa
Liidu ja siseriiklikul tasandil olemas usaldusväärsed ja asjakohased andmed. Samas,
oleme pigem skeptilised Euroopa Liidu tasandil uute aruannete esitamise ja uute
võrdlusraamistike loomise kohustuse osas. Andmete kogumine ja riikide võrdlemine
peaks toimuma olemasolevate indikaatorite, aruannete või andmekogumiste raames.
2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas
Peaminister Heiki Loot
Riigisekretär
2
SELETUSKIRI TÖÖTAJATE JA FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATE1 JUURDEPÄÄSU
SOTSIAALKAITSELE KÄSITLEVA NÕUKOGU SOOVITUSE ETTEPANEKU EESTI
SEISUKOHTADE JUURDE.
SISSEJUHATUS
Euroopa Komisjon avaldas 13. märtsil 2018. a. ettepaneku võtta vastu EL Nõukogu soovitus, milles
käsitletakse töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele2.
Vabariigi Valitsuse seisukoha võtmine ettepaneku osas on vajalik, kuna soovituse rakendamine esitatud
kujul võib kaasa tuua olulise sotsiaalse ja majandusliku mõju.
Probleem, et tööturul on üha enam inimesi, kellel puudub piisav juurdepääs sotsiaalkaitsele, ning selle
negatiivsed tagajärjed sotsiaalsele õiglusele, tööturu dünaamilisusele ja jätkusuutlikule
majanduskasvule on liikmesriikides laialt levinud. Kuigi sotsiaalkaitsesüsteemide kujundamine ja
rahastamine kuulub liikmesriikide pädevusse, soovib komisjon riike aidata järgida Euroopa
sotsiaalõiguste samba 12. põhimõtet, milles on sätestatud, et töösuhte liigist ja kestusest olenemata on
töötajatel ja võrreldavatel tingimustel iseseisva töö tegijatel õigus piisavale sotsiaalkaitsele.
Komisjon on välja toonud, et mõnes liikmesriigis ei hõlma sotsiaalkaitseskeemid teatavatesse
kategooriatesse kuuluvaid töötajaid, nagu väheste töötundidega osaajatöötajad, hooajatöötajad,
nõudetöö tegijad, platvormitöötajad, renditöölepingute alusel töötajad või praktikandid, aga ka iseseisva
töö tegijaid, sest nad ei pruugi vastata kriteeriumidele, mille alusel tekivad sissemaksetel põhinevatest
sotsiaalkaitseskeemidest hüvitiste saamise õigused.
Töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele käsitleva algatuse eesmärgiks on toetada
kõiki iseseisva töö tegijaid ja ebatüüpilist tööhõivevormi kasutavaid töötajaid, kes ei ole oma lepingu
tüübi või tööturustaatuse tõttu sotsiaalkaitseskeemidega piisavalt kaitstud töötuse, haiguse, raseduse
ja sünnituse või isaduse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste, invaliidsuse ja vanaduse korral. Täpsemalt
soovitatakse liikmesriikidel võtta meetmeid, et nimetatud rühmad saaksid:
liituda vastavate sotsiaalkaitseskeemidega (st kõrvaldatakse ametlikus sotsiaalkaitsega kaetuses
esinevad puudused),
omandada ja kasutada asjakohaseid õigusi (st tagatakse piisav tegelik sotsiaalkaitsega kaetus)
ning, et neil oleks hõlpsam sotsiaalkaitseõigusi töökohtade vahel üle kanda;
läbipaistvat teavet oma sotsiaalkaitseõiguste ja -kohustuste kohta.
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 292, 153 lõike 1 punktile c ja artikli 153
lõike 2 kolmandale lõigule ning artiklile 352. Soovitus võetakse EL Nõukogus vastu ühehäälsusega.
EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis algas arutelu 23. aprillil 2018. a.
Seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall
(
[email protected], 6269 244), tööelu arengu osakonna osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos
(
[email protected], 6269 255), tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis (
[email protected], 6269
196), tööhõive osakonna nõunik Kadi Kanarbik (
[email protected], 6269 235), tervisesüsteemi
arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 6269 139), eurokoordinatsiooni ja
välissuhete osakonna nõunik Kati Keel (
[email protected], 6269 246), analüüsi ja statistika osakonna
analüütik Liina Kaldmäe (
[email protected], 6269 726).
Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse
(
[email protected]) ning tööhõive osakonna juhataja tööala asekantsleri ülesannetes Sten Andreas
Ehrlich (
[email protected]).
1
Soovituse eestikeelne tõlge on eksitav. Termin self-employed ei hõlma endas ainult FIE-sid, vaid paremini katab
Euroopa Komisjoni mõtet termin iseseisva töö tegija. Seetõttu on käesolevas seletuskirjas kasutatud terminit
iseseisva töö tegija.
2
COM(2018) 132 lõplik
1
SOOVITUSE SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eesmärk ja kohaldamisala (punktid 1-7)
Soovituse eesmärgiks on kehtestada töötajatele ja iseseisva töö tegijatele sotsiaalkaitse valdkonnas
miinimumnõuded. Eelkõige soovitakse tagada 1) ametlik kaetus sotsiaalkaitsega; 2) tegelik kaetus
sotsiaalkaitsega ning sotsiaalkaitse piisavus ja ülekantavas ning; 3) sotsiaalkaitseõiguste läbipaistvus.
Soovitust kohaldatakse töötajate ja iseseisva töö tegijate suhtes, sh selliste isikute suhtes, kes on ühest
staatusest teise üle minemas või, kes on mõlemas staatuses. Samuti nende suhtes, kelle töö on katkenud
mõne sotsiaalkaitsega hõlmatud riski ilmnemise tõttu. Soovitust kohaldatakse järgmiste
sotsiaalkaitseharude suhtes:
(a) töötushüvitised;
(b) haigus- ja ravikindlustushüvitised;
(c) rasedus- ja sünnitushüvitised ning nendega samaväärsed isadushüvitised;
(d) invaliidsushüvitised;
(e) vanadushüvitised;
(f) tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised.
Soovituse tekstis tuuakse näitlikult välja mitteammendav loetelu erinevatest töö tegemise vormidest,
mille sotsiaalkaitseskeemidega kaetust mõjutada soovitakse. Välja on toodud tähtajaline, ajutine ja
osaajatöö, koduabitöö, praktika, nõudetöö, vautšeripõhine töö, platvormitöö ja renditöö. Olenevalt
liikmesriigi õigusest ja praktikast võib nende töö tegijate õiguslik staatus (töötaja või iseseisev töö tegija)
riigiti erineda.
Eesti õiguses tuleneb töötaja mõiste töölepingu seadusest (edaspidi TLS). Selle kohaselt on töötaja
füüsiline isik, kes teeb teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saab selle eest
tasu. Ka soovituses toodud töötaja mõiste lähtub samadest tunnustest ehk alluvusest ja tasu saamisest.
Kehtiv TLS võimaldab töösuhte pooltel kokku leppida erinevates töösuhte tingimustes. Pooled võivad
kokku leppida, et tööd tehakse tähtajaliselt (nt hooajalise töömahu suurenemise tõttu või ajutiselt eemal
viibiva töötaja asendamiseks), osalise tööajaga (nt 2 või 20 tundi nädalas, mitte 40 tundi, mida loetakse
täistööajaks) või renditööna (töösuhe on rendiagentuuri ja töötaja vahel, kuid tööd tehakse
kasutajaettevõttes). TLS ei reguleeri eraldi töölepingu sõlmimist koduabitöötajaga, kuid eeldusel, et
selline töö tegija vastab töötaja tunnustele (allub tööandjale ja saab oma töö eest tasu), peab temaga
sõlmima töö tegemiseks töölepingu. Töötaja tunnustele vastab ka praktikant, kellele tema tehtu eest on
makstud tasu. TLS ei võimalda töötajal ja tööandjal kokku leppida nõudetöös, mille kohaselt tehakse
tööd näiteks 0-40 tundi nädalas, mis tähendab töötaja jaoks sissetuleku ebastabiilsust.
Töötajaga samaväärsed õigused on ATS alusel ka teenistujatel.
Iseseisva töö tegija Eesti mõistes on FIE ja OÜ omanik. Iseseisva töö tegija võib samuti olla
võlaõiguslik teenuste osutamise lepingu (nt töövõtuleping või käsundusleping) alusel töötaja. Soovitus
iseseisva töö tegija mõistet välja ei paku, kuid mõjuanalüüsi kohaselt iseloomustab sellist tööd
alluvussuhte puudumine.
Tänane Eesti õigus ei tunne vautšeripõhist tööd. Eraldi ei reguleerita ka platvormitööd. Selleks, et
kindlaks teha, millised reegleid koostööplatvormi ja asjaomast teenust osutava isiku vahel rakendama
peab, tuleb anda hinnang sellele, kas tegemist on töölepingulise suhtega või on teenuse osutaja näol
tegemist iseseiva töö tegijaga.
Eesti sotsiaalkindlustusskeemid
Sotsiaalkindlustus katab Eestis nn traditsioonilisi riske, mis tulenevad töö kaotusest, haigestumisest,
lapse sünnist, töövõime vähenemisest, vanadusest ja toitja kaotusest. Kindlustusskeemid on nii
sissemakstel põhinevad kui elamispõhised.
Vanadushüvitis ehk riiklik pension hõlmab pensionikindlustuse I ja II sammast. Pensioniõigused
tekivad sotsiaalmaksu ja pensionikindlustuse II samba maksete tasumisest isiku eest.
Ravikindlustusega on hõlmatud tööd tegevad isikud ja nendega võrdsustatud isikud. Kindlustuskaitse
tekkimise aluseks töötajal ja iseseisva töö tegijal on sotsiaalmaksu tasumine igal kuul vähemalt
sotsiaalmaksu kuumääralt. Sotsiaalmaksuseadus sätestab juhud, millal töötaja ja ametniku eest
makstakse sotsiaalmaksu, mis võib olla ka alla kuumäära, kuid mis tagab samuti kindlustuskaitse.
2
Ravikindlustusega hõlmatud töötajatele ja iseseisva töö tegijatele on tagatud haigushüvitis, rasedus- ja
sünnitushüvitis (Eestis nimetusega sünnitushüvitis) jm ajutise töövõimetuse hüvitised. Isik on
kindlustuskaitsega kaetud ka teatud perioodil pärast seda, kui ta enam ei vasta tööd tegeva või
võrdsustatud isiku tingimustele. Näiteks on töötaja kindlustuskaitsega kaetud veel kaks kuud pärast
töölepingu lõppemist.
Isadushüvitistele ehk isapuhkuse tasule on õigus töölepingu alusel töötavatel isikutel ja teenistujatel,
iseseisva töö tegijatel mitte.
Invaliidushüvitis on Eestis kaetud töövõimetoetuse skeemiga. Töövõimetoetus on universaalne toetus,
mis hõlmab kõiki elanikke.
Töötuskindlustushüvitist on õigus saada kindlustatud isikutel töötuskindlustusmakse tasumise alusel.
Õigust ei ole FIE-l ja OÜ omanikul (v.a teatud tingimustel kui nad on paralleelselt ka töötajad). Kui
töötu ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvitisele (nt pole piisavalt kindlustusstaaži) on võimalik taotleda
riigieelarvest finantseeritavat töötutoetust.
Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole, vastav risk on kaetud haigus-
ja ravikindlustushüvitiste ja töövõimetoetusega. Lisaks on töötajatel tööandjalt ja iseseisva töö tegijatel
kahju põhjustajalt õigus nõuda tervisekahjustuse ja surma põhjustamise eest kahju hüvitamist. Juhul kui
tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, siis hüvitab töötajale kahju Sotsiaalkindlustusamet.
Soovitustes on lähtutud klassikalistest sotsiaalsetest riskidest, mille puhul tagatakse sissetulek töötamise
ajutiste või püsiva katkestuste korral, ehk riskid on ajalooliselt seotud selliste töövormidega, kus töötaja
vajas rohkem kaitset. Uute töövormide puhul võivad olla töötamise ja mittetöötamise piirid hägused ja
need ei soosi jäika töötaja-töötu jaotust. Platvormitöö puhul on küsimus hobitegevuse ja töötamise piiris,
väikeses mahus ja/või episoodilise töötamise korral ei ole selget piiri töötamise ja töötuse vahel. Kui
uued töövormid tähendavad töötaja vabadust valida töötamise mahtu, tööaega, töötingimusi, ei lähe see
enam kokku kindlustuskaitse loogikaga. Käesolev soovitus kannab ideed kaitsta kõiki töötajaid
sõltumata töövormist, iseseisvuse astmest ning töötamise mahust.
Eesti seisukoht:
Nõustume, et uued töötamise vormid esitavad väljakutse sotsiaalkaitseskeemidele, mis omakorda
peavad arengutega kaasas käima.
Eesti toetab töötajate ja iseseisva töö tegijatele juurdepääsu tagamist sotsiaalkaitsele. Samas leiame,
et Euroopa Liidu tasandi soovitus peab jätma piisava paindlikkuse arvestamaks riikide
sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehituse erinevust. Samuti tuleb arvestada, et klassikalised sotsiaalsed
riskid ei ole enam nii selgepiirilised ning kõik soovituse kohaldamisalas olevad sotsiaalkaitseharud
ei pruugi alati olla uute töövormide puhul asjakohased.
Ametlik kaetus (punktid 8-9)
Töötajaid ja iseseisva töö tegijaid võib lugeda konkreetse sotsiaalkaitseharuga ametlikult kaetuks, kui
vastavalt kehtivatele õigusaktidele või kehtivale kollektiivlepingule on neil õigus liituda konkreetse
sotsiaalkaitseskeemiga. Ametlik kaetus saab tekkida kas läbi kohustuslike või vabatahtlike
sotsiaalkaitseskeemide. Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid tagama töötajate juurdepääsu
sotsiaalkaitsele, laiendades nende ametlikku kaetust kohustuslikus korras nii, et hõlmatud oleksid kõik
töötajad, olenemata nende töösuhte liigist. Samuti peaksid riigid tagama iseseisva töö tegijate
juurdepääsu sotsiaalkaitsele, laiendades nende ametlikku kaetust:
(a) kohustuslikus korras haigus- ja ravikindlustushüvitistele, rasedus- ja sünnitus- /
isadushüvitistele, vanadus- ja invaliidsushüvitistele ning tööõnnetus- ja
kutsehaigushüvitistele;
(b) vabatahtlikus korras töötushüvitistele.
Eestis on I samba pension seotud sotsiaalmaksu maksmisega isiku kohta tööandja, riigi või kohaliku
omavalitsuse poolt või füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikme enda poolt. II samba
3
pensionikindlustus on seotud sotsiaalmaksuga ja II sambasse sissemaksete tegemisega töötaja enda
poolt, lisaks teeb II sambasse sissemakseid riik lapsevanemate eest. Sotsiaalmaksu makseid tehakse
töötasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja tuludelt ja võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt.
Sotsiaalmaksu maksmine on kohustuslik, s.t tegemist on sundkindlustusega.
Ravikindlustus on kombinatsioon sissemaksepõhisest kindlustusest ning elukohapõhisest
kindlustusest. Ka ravikindlustuse puhul on tegemist sundkindlustusega. Ravikindlustuse tagab
töötamine töölepingu seaduse alusel või teenistujana, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja
vastavalt sotsiaalmaksu seadusele. Iseseisva töö tegijate puhul on ravikindlustus tagatud juhul, kui isiku
eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (eelmise
kalendriaasta alampalgalt). Teatud sihtgrupid, sh töötud, hooldajad, ajateenijad jm, on kindlustatud
sotsiaalmaksu maksmise alusel kohaliku omavalitsuse, Töötukassa vm asutuse poolt. Lisaks on
ravikindlustatutega võrdsustatud isikud riikliku pensioni saajad, osalise või puuduva töövõimega isikud,
lapsed kuni 19-eluaastani, õppurid, ning veel spetsiifilised sihtgrupid, nt rasedad, kelle eest
sotsiaalmaksu ei maksta.
Ravikindlustusega ei ole kaetud ligikaudu 6% elanikkonnast. Riik tagab kõigile isikutele
tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemalt vältimatu3 abi vajaduse korral. Kindlustamata on eeskätt
mitteaktiivsed või isikud, kes töötavad, aga kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta (registreerimata
töötamine). Sellesse gruppi kuuluvad ka madala teenustasuga võlaõiguslike lepingute alusel töötavad
isikud. Mitteregulaarselt võivad olla kindlustuskaitsega kaetud ka iseseisva töö tegijad võlaõigusliku
lepingu alusel, kellele makstakse töötasu pikema perioodi eest välja ühel kuul ning, kes saab
kindlustuskaitse pärast makstava sotsiaalmaksu deklareerimist. Kindlustuskaitse võib katkeda ka
tähtajalise töölepinguga töötaval isikul, kui temaga sõlmitud töölepingu tähtaeg on kuni üks kuu.
Kindlustuskaitse tagab tähtajaline tööleping, mille tähtaeg on üle ühe kuu. 2018. aasta suvel peaks
valmima Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring „Ravikindlustuskaitseta inimestel kindlustuskaitse
puudumise põhjused ja võimalused ravikindlustuskaitse tagamiseks võimalikult paljudele
inimestele“. Analüüsis selgitatakse isikupõhistele andmetele tuginedes välja Eestis elavate
ravikindlustamata ja ebaregulaarselt ravikindlustusega kaetud isikute arv ning kindlustuse
puudumise/olemasolu põhjused. Analüüsi tulemusel otsitakse vastust küsimusele, kuidas võiks
parandada ravikindlustusega kaetust toimuvate majanduse ja tööturumuutuste juures ning, kuidas
võiksid tulevikus tervisekindlustusega olla kaetud võimalikult paljud elanikud viisil, mis on Eestile
jõukohane.
Haigushüvitisele ning rasedus- ja sünnitushüvitisele on Eestis õigus töötavatel ravikindlustatud
isikutel, sh iseseisva töö tegijatel. Isadushüvitistele on õigus töölepingu alusel töötavatel isikutel ja
teenistujatel, õigust ei ole iseseisva töö tegijatel. Isadushüvitise saamine on täna seotud isapuhkuse
kasutamisega. Alates juulist 2020 on isadushüvitisele õigus kõikidel isadel sõltumata nende töösuhtest.
Töötuskindlustus on kindlustatute ja tööandjate sissemaksetel põhinev sundkindlustuse liik.
Töötuskindlustushüvitisele on õigus kõigil kindlustatutel, kes täidavad kvalifitseerumistingimused (nt
kindlustusstaaž). Kindlustatud on töölepingu alusel töötavad inimesed, sõltumata sellest, kas tööd
tehakse tähtajaliselt, osalise tööajaga või renditööna. Samuti on kindlustatuks teenistujad ja
võlaõigusliku lepingu (käsundusleping ja töövõtuleping) aluselt teenust osutavad isikud. Iseseisva töö
tegijana ei ole Eesti õiguses kindlustatuks füüsilisest isikust ettevõtja, samuti puudub neil võimalus
töötuskindlustussüsteemiga vabatahtlikult liituda. Samas on neil õigus saada töötuskindlustushüvitist ja
tööturuteenuseid olukorras, kus nad on paralleelselt FIE-na tegutsemise ajal teinud palgatööd (nt
tööleping, võlaõiguslik teenuse osutamise leping) ja selle kaotanud. Hüvitise saamiseks peab füüsilisest
isikust ettevõtja oma tegutsemise peatama või hooajaline tegevus peab olema lõppenud.
Töötuskindlustuse laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjatele on Eestis korduvalt arutluse all olnud.
Senine analüüs (2016) on näidanud, et väga väike osa füüsilisest isikust ettevõtjatest registreerib end
töötutena. Näiteks aasta jooksul äriregistrist kustutatud FIE-dest võttis ennast 2016. ja 2017. aastal
arvele vaid 8-9%. 2017. aasta jooksul kustutati äriregistrist 3036 FIE-t, kuid töötukassas võttis end
arvele 228 isikut, kelle viimane tegevus oli FIE-na tegutsemine. 2016. aastal koostatud analüüsis
käsitleti ka erinevaid variante FIE-de töötuskindlustusega hõlmamiseks, kuid leiti, et enamikul juhtudel
ei oleks töötuskindlustussüsteemiga FIE-de jaoks motiveeriv. Kõigil eelpool nimetud sihtgruppidel on
3 Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või
selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
4
juurdepääs riigi poolt finantseeritavale töötutoetusele.
Töövõimetoetus on universaalne toetus, mis hõlmab kõiki elanikke. Õigus töövõimetoetusele ei sõltu
varasemast töötamisest või sissemaksete tegemisest, tingimuseks on üksnes residentsus. Kuna
töövõimetoetus on elamispõhine, on skeemi katvus kõrge.
Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole, vastav risk on kaetud
haigushüvitise ja töövõimetoetusega. Lisaks on töötajatel tööandjalt ja iseseisva töö tegijatel kahju
põhjustajalt õigus nõuda tervisekahjustuse ja surma põhjustamise eest kahju hüvitamist. Juhul kui
tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, siis hüvitab töötajale kahju Sotsiaalkindlustusamet. Iseseisva
töö tegijale Sotsiaalkindlustusameti makstav kahjuhüvitis ei laiene. Iseseisva töö tegija on oma töö
korraldamisel iseseisev ja tal puudub tööandja, seetõttu ei loeta Eesti õigusaktide kohaselt tema töö
tegemise käigus juhtunud õnnetust ja haigestumist tööõnnetuseks ega kutsehaigestumiseks, vaid
tegemist on olmevigastuse ja üldhaigestumisega.
Võib väita, et praegu on Eestis kõikidele skeemidele juurdepääs tagatud TLS ja ATS alusel töötavatele
isikutele, kuna tööandjal on kohutus tasuda sotsiaalmaks vähemalt kuumääralt (on teatud erandid, kuid
ravikindlustus on igal juhul tagatud). Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejatel ei ole täna ligipääsu
töötuskindlustusele (välja arvatud juhul, kui neil on paralleelne töösuhe ja see lõpeb), riigi poolt
makstavale kahjuhüvitisele ega isadushüvitistele (tulevikus viimasele on). FIE ja tema tegevuses osalev
abikaasa on kindlustuskaitsega kaetud sarnaselt töötajaga, v.a kaitse töötuse vastu. VÕS lepingu alusel
töötajatele on tagatud pensionikindlustus ja töötuskindlustus, ravikindlustuse saamine eeldab
igakuist/regulaarset sotsiaalmaksu tasumist vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt.
Teatud uued töövormid, millele ei kohaldu töölepinguline suhe nt platvormitöö, on täna täielikult
sotsiaalkindlustuse alt väljas, st makseid ei tasuta. Siiski on need isikud kaetud elamispõhiste
skeemidega (töövõimetoetus, perehüvitised).
Uue võimalusena on Eestis füüsilistele isikutele, kes osutavad teenuseid teistele füüsilistele isikutele,
loodud ettevõtluskonto kasutamine. Kindlustuskaitseks on pensioni- ja ravikindlustus,
töötuskindlustust see ei puuduta. Kindlustuskaitse tase on madalam, kuna maksukohustus on samuti
väiksem. Näiteks saab isik ravikindlustuse, kui tema tulu ühes kuus on vähemalt 1 300 eurot, millelt
makstav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on võrdne VÕS lepingu alusel tööd tegeva isiku makstava
sotsiaalmaksu määraga (riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna). Erinevalt Komisjoni
soovitustest ei taga üksnes ettevõtluskonto kasutamine tõenäoliselt adekvaatsel tasemel kaitset.
Praktikas ei ole ettevõtluskonto veel rakendunud, kuid teoorias võiks see olla lahenduseks nt
platvormitöö tegijatele.
Eesti seisukoht:
Sotsiaalkindlustuses on kõige olulisemad kindlustusskeemid, mis tuleks nii töötajatele kui iseseisva
töö tegijatele tagada, pensioni- ja ravikindlustus ning kaitse töövõimetuse korral.
Arvestades, et iseseisva töö tegija on oma töö korraldamisel iseseisev, on küsitav, kas neil peaks
olema ligipääs töötuse-, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele.
Tegelik kaetus ja ülekantavus (punktid 10-11)
Töötajaid ja iseseisva töö tegijaid võib lugeda konkreetse sotsiaalkaitseharuga tegelikult kaetuks, kui
neil on võimalus koguda piisavaid hüvitisi ja vastava riski teostumise korral võimalik teataval tasemel
hüvitisi saada. Inimesele võib olla võimaldatud küll ametlik juurdepääs sotsiaalkaitsele, ilma et tal oleks
tegelikult võimalik hüvitise saamise õigusi omandada ja kasutada. Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid
peaksid tagama kõigi töötajate tegeliku kaetuse, olenemata nende töösuhte liigist, ning iseseisva töö
tegijate tegeliku kaetuse, säilitades samas süsteemi jätkusuutlikkuse ja võttes kaitsemeetmeid
kuritarvitamise vältimiseks. Selle saavutamiseks:
(a) ei tohiks sissemakseid käsitlevad eeskirjad (nt õiguste omandamise perioodid,
minimaalne tööaeg) ega õigusi käsitlevad eeskirjad (nt ooteaeg, arvutamiseeskirjad ja
5
kestus) takistada hüvitiste kogumise ja saamise võimalust töösuhte liigi või
tööturustaatuse tõttu;
(b) peaksid tööturustaatuste ja töösuhte liikidega seotud erinevused skeeme käsitlevates
eeskirjades olema proportsionaalsed ning kajastama hüvitise saajate konkreetset
olukorda.
Samuti näeb soovituse eelnõu ette, et riigid peaksid tagama, et inimeste õigused (olenemata sellest, kas
need on saadud kohustuslike või vabatahtlike skeemide alusel) kogunevad, säilivad ja on ülekantavad
kõigis tööalase ja iseseisva töö tegijana tegutsemise staatustes ning kõigis majandussektorites. See võib
näiteks hõlmata seda, et
(a) koondatakse kõik sissemaksed ja säilitatakse kõik õigused, mis on inimese töötatud aja
või teatava arvestusperioodi jooksul kogunenud;
(b) võimaldatakse kõiki õigusi teatava sotsiaalkaitseharu piires ühest skeemist teise üle
kanda.
Eesti sotsiaalse kaitse skeemid ei ole seotud kindla tööandjaga. Pensioniskeemis võetakse arvesse kogu
tööelu jooksul isiku kohta makstud sotsiaalmaks. Sealhulgas lähevad arvesse ka üksikud töötamise
episoodid sõltumata töösuhtest, tööajast või töötasu suurusest. Ravikindlustuskaitse saamiseks saab
erinevate lepingute alusel makstud sotsiaalmaksu summeerida. Haigushüvitis ning emadushüvitis
arvutatakse sotsiaalmaksu alusel, kusjuures arvutamisel võetakse arvesse kogu referentsperioodil
tasutud sotsiaalmaks, sõltumata töösuhte liigist või sellest, mitme tööandja juures on töötatud.
Isadushüvitise puhul arvutatakse hüvitis ühe tööandja poolt töötasu alusel, tulevikus sarnastel alustel
emadushüvitisega. Töötuskindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse kogu referentsperioodil
tasutud töötuskindlustusmaksed. Oluline on, et kindlustatul oleks vajalik kindlustusstaaž 12 kuud 36
jooksul. Nt kui isik on viimase 12 kuu jooksul töötanud paralleelselt kahe tööandja juures ja tema
töötasudelt on makstud töötuskindlustusmakseid, lähevad hüvitise arvutamisel arvesse mõlema tööandja
juures saadud tasud. Kuivõrd tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole
(vastav risk on kaetud haigus- ja ravikindlustushüvitiste ja töövõimetoetusega), siis kehtivad samad
põhimõtted, mis eelpool mainitud hüvitiste osas.
Mitmed riigid on piiri kaitstud ja mittekaitstud isikute vahele tõmmanud minimaalse tööaja või töötasu
kaudu, ehk töötajad on kaitstud ainult teatud töötamise mahust alates. Eestis on kindlustuskaitsega
kaetud nii täis- kui osalise tööajaga töötajad. Samuti ei ole Eestis ühegi sotsiaalkindlustusskeemi
juurdepääsuks kehtestatud minimaalset töötasunõuet, v.a ravikindlustuse tagamine OÜ omanike ja VÕS
lepingu alusel töötavate isikute puhul.
Eesti seisukoht:
Eesti toetab töötajatele ja iseseisva töö tegijatele tegeliku sotsiaalkaitsega kaetuse tagamist eeldusel,
et suudetakse säilitada riigi sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Samuti peame oluliseks, et
inimeste sotsiaalkindlustusalased õigused koguneksid, säiliksid ja oleks ülekantavad kõigis tööalase
ja iseseisva töö tegijana tegutsemise staatustes.
Piisavus (punktid 12-15)
Sotsiaalkaitset loetakse piisavaks, kui see võimaldab inimestel säilitada inimväärse elatustaseme,
asendada nende saamatajääv sissetulek mõistlikul viisil ja elada väärikalt ega lase inimestel vaesusesse
sattuda.
Soovituse eelnõu näeb ette, et riigid peaksid tagama, et kui teostub risk, mille vastu töötajad ja iseseisva
töö tegijad on sotsiaalkaitseskeemi alusel kaitstud, pakutakse sotsiaalkaitseskeemidega inimestele
piisavat (st küllaldast ja õigeaegset) kaitset, et säilitada inimeste elatustase, tagada neile asjakohane
asendussissetulek ning vältida inimeste sattumist vaesusse. Samuti peaksid riigid kindlustama, et
sotsiaalkaitsemaksed oleksid proportsionaalsed töötajate ja iseseisva töö tegijate maksesuutlikkusega
ning, et kohaldatakse kõiki väikese sissetulekuga rühmadele tehtavaid sotsiaalmaksete erandeid ja
vähendusi (olenemata inimese töösuhte liigist ja tööturustaatusest). Lisaks peaksid riigid tagama selle,
et iseseisva töö tegijate sotsiaalkaitsemakseid ja -õigusi käsitlevad arvutused põhineksid nende
sissetulekubaasi objektiivsel ja läbipaistval hindamisel (võttes seejuures arvesse inimeste sissetuleku
6
kõikumisi) ning kajastaksid inimeste tegelikku sissetulekut.
Euroopa Komisjon kasutab vaesuse mõõtmisel suhtelise vaesuse näitajat4. Eestis oli suhtelise vaesuse
piir 2016 a 468 eurot. Eestis makstavad sissetulekust sõltuvate hüvitiste miinimumsuurused on madalad
ning ei hoia inimesi ülalpool suhtelise vaesuse piiri, sealhulgas jäävad need sageli ka allapoole 40%
elanike ekvivalentnetosissetuleku mediaani. Allapoole suhtelise vaesuse piiri jäävad rahvapension,
töötutoetus, töövõimetoetus ning minimaalse töötuskindlustushüvitise ja haigushüvitise, sh
emadushüvitise suurused. Kavandatava vanemapuhkuste reformiga hakatakse emadus- ja
isadushüvitistele rakendama perehüvitiste reegleid ning tagatakse emadus- ja isadushüvitistele
miinimumsuurus, mis on eelmise kalendriaasta alampalga suurus (2019 aastal 500 EURi). See on küll
mõnevõrra kõrgem 2016. aasta suhtelise vaesuse piirist, kuid jääb tõenäoliselt allapoole 2019. aasta
suhtelise vaesuse piiri. EL riikide võrdluses on täna Eestis kõige kõrgem eakate (65+) suhtelise vaesuse
määr, e Eesti pensionide tase võrrelduna üldiste sissetulekutega on EL-is kõige madalam ega taga 2/3
vanaduspensionäridest piisavat kaitset.
Haigushüvitiste asendusmäär on 70% (tööajatel tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul 100%), kuid
haigushüvitistel puudub iseseisva töö tegijate puhul teatud juhtudel miinimumsuurus.
Sünnitus- ja isadushüvitise asendusmäärad on kõrged – 100%, kuid probleemiks on täna samuti
põranda puudumine. Tulevikus on põrand eelmise kalendriaasta töötasu alammäär (isadushüvitise puhul
vastu võetud seadus, sünnitushüvitise puhul on alles eelnõu).
Töövõimetoetuse suurus sõltub töövõime ulatusest, toetuse suurus ei ole seotud varasema töötasuga.
Töövõimetoetuse suurus on osalise töövõime korral keskmiselt 217,5 eurot kuus; puuduva töövõime
korral keskmiselt 381,6 eurot kuus. Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub töötu eelnevast
sissetulekust. Esimesel 100. päeval on hüvitise suurus 50% ja 101. päevast 40% töötu eelnevast
töötasust. Kindlustatule on tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe
kalendripäeva töötasu alammäärast (2018. aastal 7,83 eurot kalendripäeva eest). Kui töötul ei ole õigust
saada töötuskindlustushüvitist või ta sai seda vähem kui 270 kalendripäeva, on tal õigus taotleda
töötutoetust (2018. aastal 5,31 eurot kalendripäeva eest). Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste
eraldiseisvat skeemi Eestis ei ole, vastav risk on kaetud haigus- ja ravikindlustushüvitiste ja
töövõimetoetusega. Seega kehtivad samad põhimõtted, mis eelpool mainitud hüvitiste osas.
Samas, kuivõrd riikide hindamiseks indikaatoreid alles soovitakse hakata looma, ei saa ette öelda, kas
eesti sotsiaalkaitse skeemide miinimumtase hakkab vastama kokkulepitavatele mõõdikutele. Kuna
Eestis on sissetulekute erinevused suured ja suhtelise vaesuse näitaja kõrge, siis on miinimumhüvitiste
adekvaatsuse tagamine igal juhul väljakutseks.
Eeldusel, et kõikides vormides töötajatel on õigus hüvitisi saada ja need tagavad asjakohase sissetuleku
ja väldivad vaesusesse sattumist, võib jõuda olukorrani, kus väikeses mahus või episoodilise töötamise
korral elab isik paremini hüvitisest kui töötamisest. Ühelt poolt on see oht sotsiaalkaitse finantsilisele
jätkusuutlikkusele, teiselt poolt tekitab töötaja jaoks aktiivsuslõkse.
Eesti seisukoht:
Nõustume, et sotsiaalkaitse peab võimaldama inimestel säilitada inimväärse elatustaseme, kuid ei
toeta Euroopa Liidu tasandil miinimumstandardite kehtestamist.
Samuti peame oluliseks, et sotsiaalkaitseskeemid motiveeriksid inimeste tööturul osalemist.
Läbipaistvus (punktid 16-17)
Komisjon on välja toonud, et kuivõrd kehtivad õigusaktid võivad olla keerukad ning paljudes riikides
puudub sotsiaalkaitse eeskirjade osas selgus ja läbipaistvus, võib inimestel olla raske oma õiguste ja
kohustustega kursis püsida ning oma õigusi kasutada ja kohustusi täita. See võib kaasa tuua vähese
sotsiaalkaitseskeemidega liitumise või neis osalemise, seda eriti näiteks vabatahtlike skeemide puhul.
Soovituse eelnõu näeb seega ette, et riigid peaksid tagama selle, et kõigi sotsiaalkaitseskeemide
4
Suhtelises vaesuses on isik, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise
vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
7
tingimused ja eeskirjad oleksid läbipaistvad ning inimestele antaks korrapäraselt ajakohast, põhjalikku,
juurdepääsetavat, kasutajasõbralikku ja arusaadavat teavet nende õiguste ja kohustuste kohta. Seda võib
teha näiteks järgmistel viisidel:
(a) saates korrapäraselt ajakohast teavet isiku õiguste kohta;
(b) tehes kättesaadavaks internetipõhised simulatsioonivahendid hüvitise saamise õiguste
kohta;
(c) luues internetis ja mujal ühtsed teabekeskused või isiklikud kontod.
Samuti tuleks riikidel lihtsustada sotsiaalkaitseskeemide haldusnõudeid töötajatele, iseseisva töö
tegijatele ning tööandjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Eestis on enim avalikke digitaalseid teenuseid ning avalike teenuste kasutamine digitaalselt on levinud.
Portaali Eesti.ee kaudu on võimalik teabe saamine oma kindlustatuse kohta, sh ravikindlustus ning
kogutud I samba pensionikindlustusõigused alates 1999 a. Kuna erinevaid ravikindlustuskaitse liike on
õigusruumi kohaselt üle 50 erineva, siis ka nendes orienteerumine ja inimesele parima lahenduse
leidmine, millise liigi alusel kindlustus saada, on keeruline. Lisaks ei ole info leidmine alati
kasutajasõbralik ning info võib olla laiali erinevates portaalides (nt I, II ja III samba pensionivarad). Info
inimeste õiguste ja hüvitiste maksmise tingimuste kohta on kättesaadav erinevate asutuste
kodulehekülgedel, mistõttu info leidmine võib olla raskendatud.
Internetipõhiseid simulatsioonivahendeid ei ole Eestis tänase seisuga arendatud, kuid see on kavas.
Näiteks plaanitkase välja arendada ühtne pensionivaade, mis hõlmaks ka simulatsioonivõimalusi.
Eesti seisukoht:
Toetame põhimõtet, et sotsiaalkaitseskeemide tingimused ja eeskirjad oleksid selged, arusaadavad
ja läbipaistvad ning inimestele antaks korrapäraselt ajakohast, põhjalikku, juurdepääsetavat ja
kasutajasõbralikku teavet nende õiguste ja kohustuste kohta.
Rakendamine, aruandlus ja hindamine (punktid 18-23)
Soovituse eelnõu paneb riikidele ja komisjonile kohustuse parandada tööjõu ja sotsiaalkaitsele
juurdepääsu kohta EL tasandil andmete kogumist, pöörates erilist tähelepanu selliste andmete saamisele,
mida kasutada uute töövormidega seotud sotsiaalkaitset käsitleva poliitika kujundamisel. Seega tuleks
riikidel koguda ja avaldada statistilisi andmeid selle kohta, kuidas on tagatud sotsiaalkaitsega kaetus
mitmesuguste töövormide puhul, esitades need vastavalt tööturustaatusele (iseseisva töö tegija
/palgatöötaja), töösuhte liigile (ajutine/alaline, osalise/täistööajaga, uued/standardsed tööhõivevormid),
soole, vanusele ja kodakondsusele. Samuti tuleks riikidel koostada ja esitada tegevuskavad, mis
sisaldava meetmeid, mida võetakse vastu soovituse ellu viimiseks.
Komisjonile antakse ülesanne koostöös sotsiaalkaitsekomiteega kehtestada võrdlusanalüüside
raamistik ning töötada välja ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad jälgimaks soovituse
rakendamist ning võimaldamaks selle hilisemat hindamist. Samuti tuleks komisjonil tagada, et soovituse
elluviimist rahastatakse asjakohaste ELi programmidega ning soodustada riikide vahel vastastikust
õppimist ja parimate praktikate vahetamist.
Eesti annab juba täna regulaarselt Euroopa Komisjonile infot sotsiaalkindlustuse kohta. Esitame
värskendatud andmed sotsiaalkindlustushüvitiste õiguste, maksmise tingimuste ja tasemete kohta kaks
korda aastas MISSOC-i kaudu. Samuti on juba praegu EL tasandil mitmeid raamistikke, milles
võrreldakse riike erinevate indikaatorite põhjal – näiteks Social Policy Performace Monitoring System,
Employment Performance Monitoring System, Joint Assessment Framework, Euroopa sotsiaalõiguste
samba tulemustabel. Seega ei ole üheselt selge, mida uue eraldiseisva võrdlusanalüüside raamistiku
loomine liikmesriikide jaoks kaasa tooks ning mis oleks selle lisandväärtus. Samuti on uute indikaatorite
ja võrdlusraamistike loomisel ohuks see, et EL tasandil on suur erinevus riikide
sotsiaalkaitsesüsteemides, sh näitajate koostamisel kasutatavates definitsioonides, mis võib andemete
kogumise ja riikide võrdlemise muuta keeruliseks või ei ole näitajate põhjal tehtavad järeldused
adekvaatsed. Seetõttu võiks kaaluda võimalust jälgida soovituse rakendamist juba olemasolevate
võrdlusraamistike kaudu.
8
Eesti seisukoht:
Peame oluliseks, et nii sotsiaalkaitsele juurdepääsu kui ka tööjõu kohta oleks Euroopa Liidu ja
siseriiklikul tasandil olemas usaldusväärsed ja asjakohased andmed. Samas, oleme pigem skeptilised
Euroopa Liidu tasandil uute aruannete esitamise ja uute võrdlusraamistike loomise kohustuse osas.
Andmete kogumine ja riikide võrdlemine peaks toimuma olemasolevate indikaatorite, aruannete või
andmekogumiste raames.
KOOSKÕLA SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETEGA
Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 292 koostoimes artikli 153 lõike 1
punktiga c ja artikli 153 lõike 2 kolmanda lõiguga ning ELi toimimise lepingu artikliga 352.
ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkt c ja lõige 2 võimaldavad ELil võtta vastu meetmeid
töötajate sotsiaalkindlustuse ja -kaitse valdkonnas tingimusel, et i) ta hoidub haldus-, finants- ja
õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
loomist ja arengut; ii) see ei mõjuta liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkaitsesüsteemide
aluspõhimõtteid; iii) see ei mõjuta oluliselt nende süsteemide finantstasakaalu. Seda õiguslikku alust
saab kasutada selleks, et lahendada probleeme ebatüüpilisi tööhõivevorme kasutavate töötajate
juurdepääsul sotsiaalkaitsele. ELi toimimise lepingu artikkel 352 võib anda õigusliku aluse algatusele,
mis on seotud probleemidega FIEna eri vormides tegutsevate inimeste juurdepääsul sotsiaalkaitsele.
Tööhõive- ja sotsiaalkaitsepoliitika kuulub peamiselt liikmesriikide vastutusalasse. Samas probleem, et
tööturul on üha enam inimesi, kellel ei ole piisavat juurdepääsu sotsiaalkaitsele on liikmesriikides laialt
levinud. Kuigi riigid on vastu võtnud või vastu võtmas reforme, näitavad tõendid, et need reformid on
küll samm õiges suunas, kuid ei pruugi alati olla kõikehõlmavad. EL tasandi soovitus võiks seega olla
lähtepunktiks edasistele riiklikele reformidele ning tagada, et edusammud ei ole osalised ega
ebaühtlased ning panustada ka sellesse, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset konvergentsi.
Soovituses esitatud meetmete eesmärk on kõrvaldada takistused, mille tõttu ei saa
sotsiaalkaitsesüsteemide kaudu pakkuda inimestele piisavat sotsiaalkaitset sõltumata nende töösuhte
liigist või tööturustaatusest, või neid takistusi vähendada, kuid arvestada samas liikmesriikide pädevusi
oma sotsiaalkaitsesüsteemide kujundamisel. Liikmesriikide otsustada on jäetud mitu valikut, eelkõige
i) pakutava kaitse tase, ii) see, kas laiendada sotsiaalkaitsega kaetust olemasolevate skeemide alusel või
uute skeemide loomise teel, iii) kaitse rahastamise viis ja iv) kasutatavate skeemide kombinatsioonid
(avalik, tööalane või eraõiguslik).
Ülaltoodut arvesse võttes ning pidades silmas, et tegemist on EL Nõukogu soovitusega, mille
kohaldamisala piirdub sotsiaalkaitsele juurdepääsu miinimumnõuete tagamisega, vastab soovituse
eelnõu subsidiaarsus- ja ka proportsionaalsuse põhimõttele.
EELNÕU KEHTESTAMISEGA SEOTUD MÕJUDE ESIALGSE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Olulisemad mõjud töötajatele ja iseseisva töö tegijatele
Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisel ja piisavuse tagamisel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju
töötajatele ja iseseisva töö tegijatele. Eelnõus ette nähtud meetmete läbi tõuseb isikute arv, kes on kaetud
sotsiaalkindlustusega, ning väheneb nende vaesusrisk. Sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisel on Eesti
kontekstis mõju neile, kes töötavad FIE-na või VÕS lepingute alusel. Sotsiaalkaitse piisavuse ja
läbipaistva teabe tagamisel on potentsiaalselt mõju kõigile töötajatele ja iseseisva töö tegijatele.
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejatel ei ole täna ligipääsu töötuskindlustusele. Seega tähendaks
sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamine nende katmist töötuskindlustusega. See tagaks asendussissetuleku
töötuks jäämise korral, kuid suurendaks ka FIE-de maksukoormust, kuna hetkel FIE-d
töötuskindlustusmakseid ei maksa. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2016. aastal majanduslikult
aktiivseid FIE-sid kokku 25 800. Jättes välja vanaduspensioni eas FIE-d (kellele töötuskindlustusmakse
ei rakendu) ning FIE-d, kes vähemalt 6 kuud aastas on saanud ka mõnelt tööandjalt töötasu (ehk on
töötuskindlustusega kaetud palgatöö kaudu), jääb meetme otsese sihtrühma suuruseks 12 300 FIE-t.
Vaid 15% neist (1800 isikut) deklareeris 2016 aastatulu üle 5000 euro. See tähendab, et suurem osa FIE-
9
dest saaks töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitist selle miinimummääras. Seetõttu on
tõenäoline, et vaid vähesed FIE-d oleksid huvitatud töötuskindlustussüsteemiga liitumisest ning sellest
oleksid enam huvitatud FIE-d, kellel on suurem risk lähitulevikus töötuks jääda.
Hetkel ei ole Eestis ravikindlustusega kaetud VÕS lepingu alusel töötaja juhul, kui tema teenitav tasu
ühes kuus jääb alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära, st eelmise kalendriaasta töötasualammäära.
Töötajate ja ametnike puhul on isiku eest makstava sotsiaalmaksu kohustuslik kuumäär sätestatud
sotsiaalmaksu seaduses, VÕS lepingute puhul sellist määra seaduses kehtestatud ei ole. Kohustuslikus
korras VÕS lepinguga töötajate ravikindlustusega katmise korral suureneks tervishoiuteenuste
kättesaadavus sihtrühma jaoks, millel oleks positiivne mõju nende tervisele. Maksu- ja Tolliameti
andmetele tuginedes on teada, et VÕS lepinguga töötaja keskmine tasu ei taga ravikindlustust. Samas
pooled VÕS lepinguga töötajatest saavad samal ajal töötasu ka töö- või teenistuslepingu alusel ning on
seeläbi ravikindlustusega kaetud. VÕS lepinguga töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase
10 aasta jooksul kahekordistunud. Seega VÕS lepingute alusel töötavatele isikutele ravikindlustuse
võimaldamine on tulevikus üha suurem väljakutse.
Sotsiaalkaitse piisavuse tagamine võib omada olulist positiivset mõju potentsiaalselt kõigi töötajate ja
iseseisva töö tegijate toimetulekule. Mõju ulatus sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitse piisavust täpsemalt
määratlema hakatakse. Kuna Eestis on sissetulekute erinevused suured ja suhtelise vaesuse näitaja kõrge
(2016. aastal 21,1%), siis eeldaks miinimumhüvitiste piisavuse tagamine tõenäoliselt olulisi muutusi
sotsiaalkaitse korralduses. Allapoole suhtelise vaesuse piiri jäävad hetkel rahvapensioni, töötutoetuse,
töövõimetoetuse, minimaalse töötuskindlustushüvitise ja minimaalse haigushüvitise suurused.
Miinimumhüvitiste tõstmine võib aidata paljudel inimestel riski teostumise korral vältida vaesusesse
sattumist. Samas võib see tekitada aktiivsuslõkse, kui hüvitis tagab suurema sissetuleku kui väikeses
mahus töötamine. Seega võib sotsiaalkaitse piisavuse tagamisel olla positiivne mõju vaesuse
vähendamisele, kuid negatiivne mõju tööhõivele.
Individuaalse info parem kättesaadavus oma sotsiaalkaitseõiguste ja -kohustuste kohta aitab inimestel
paremini teada enda õigusi ning ka riskide realiseerumise jaoks valmistuda. See omakorda võib
stimuleerida maksude maksmist.
Olulisemad mõjud tööandjatele
Üldiselt ei kaasne meetmetega tööandjate jaoks märkimisväärseid mõjusid. Sõltuvalt
rahastamisvalikutest võivad ettevõtete jaoks mõnevõrra kasvada kulud, mis on seotud VÕS lepinguga
töötajate ja FIE-de palkamisega. Ettevõtted võivad saada kasu ebaõiglase konkurentsi vähenemisest eri
lepinguga töötajate või teenusepakkujate palkamisel ja sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamine võib tuua
kaasa üksikisikute tööviljakuse kasvu.
Tööandjate jaoks võib tekitada halduskoormust eelnõus liikmesriikidele ette nähtud kohustus koguda
statistilisi andmeid sotsiaalkaitsega kaetuse kohta mitmesuguste töövormide puhul. Sellega võib
kaasneda riigiasutuste vajadus tööandjatelt täiendavaid andmeid koguda.
Olulisemad mõjud avalikule sektorile
Eelnõus ette nähtud meetmete rakendamisel võib olla mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tulud
võivad suureneda sotsiaalkaitsega kaetuse laiendamisega kaasneva täiendava maksulaekumise tõttu ning
lisanduvad kulud on peamiselt seotud hüvitiste andmisega. Muudatuste tulemusel võivad väheneda
riigieelarvest rahastatud vältimatu abi kulud. Tulude ja kulude suurus ja nende jaotus avaliku sektori
eelarvete vahel sõltub sellest, kuidas sotsiaalkaitsega kaetus ja selle piisavus tagatakse ning, kuidas seda
finantseeritakse. Näiteks on Sotsiaalharta miinimumhüvitiste nõuetega vastavusse viimise puhul
arvutatud, et kulu oleks haigushüvitiste puhul u 3 mln eurot, rahvapensioni puhul 7,6 mln, töötutoetuse
puhul 20 mln ja töötuskindlustushüvitise puhul 1,3 mln eurot5. Sotsiaalkaitse piisavuse tagamisega võib
kaasneda risk sotsiaalkaitse jätkusuutlikkusele, kui laekuv maksutulu ei suuda katta kõrge
miinimumstandardiga hüvitiste kulusid.
Sotsiaalkaitse alase info kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamisega võivad avaliku sektori jaoks
kaasneda ühekordsed kulud ja administreerimiskulud. Neid peaks tasandama positiivne mõju
maksukäitumisele, mis parema teadlikkusega kaasneb.
5
Sotsiaalharta komitee kasutab sotsiaalkindlustushüvitiste miinimumide adekvaatsuse hindamiseks suhtelise
vaesuse piirina 40% elanike ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
10
Avaliku sektori töökoormust tõstab esiteks kohustus koguda ja avaldada statistilisi andmeid
sotsiaalkaitsele juurdepääsu kohta isikute tööturustaatuse, töösuhte liigi ja taustatunnuste lõikes ning
teiseks kohustus koostada ja esitada soovituse elluviimise meetmeid sisaldavaid tegevuskavasid.
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Komisjoni ettepanek esitati arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile (RaM), Eesti
Töötukassale (TK), Eesti Haigekassale (HK), Eesti Ametiühingute Keskliidule (EAKL), Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule (ETKL), Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale (EKTK), Õiguskantslerile ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.
Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehitus, ulatus ja
finantseerimine peab jääma iga liikmesriigi otsustada, sh. kas tegemist on era või avalikõigusliku
süsteemiga. Euroopa Liidu tasemel reguleerides on suurem võimalus, et konkreetse liikmesriigi nagu
Eesti sotsiaalkaitse süsteemi eripära, majanduslikku võimekust või muud asjasse puutuvat ei arvestata
piisavalt, mistõttu satuvad ohtu ettevõtlusvabadus, töösuhete paindlikkus või konkurentsivõime. Self
employment on tegelikult väikeettevõtluse vorm, mille inimene ise on valinud ühes selle sotsiaalkaitse
tasemega just sel põhjusel, et see on paindlik ja võimaldab tulu maksimeerida. Eesti Tööandjate
Keskliidu hinnangul on self-empoymenti ja teiste mikroettevõtete vormide puhul ka küsimus, kas
sellised ettevõtjad sotsiaalkaitse rahastusse ise piisavalt panustavad. Ka selles osas on liikmesriikide
pädevus suurem, et regulatsioonis hoida optimaalset tasakaalu majandusliku võimekuse ja
arengutaseme, ettevõtlusvabaduse, paindlikkuse ja kohustuste vahel. Samuti peab Tööandjate Keskliidu
hinnangul jääma „töötaja“ ja „endale tööandjaks oleva isiku“ mõistete sisustamine liikmesriikide
pädevusse, lähtudes väljakujunenud praktikast.
EAKL tervitab EL nõukogu soovitust, mis on vajalik tänasel muutunud ja üha muutuval tööturul, kus
tekivad uued töövormid, laieneb osalise ajaga töötajate ja tähtajaliste töölepingute arv. Samas erinevad
töövormid ja -lepingud ei taga töötajatele piisavalt sotsiaalkaitset. Tööturul tuleb kõigi töövormide ja -
lepingute puhul kohelda töötajaid võrdselt nii sotsiaaltagatiste kui ka maksude ja maksete osas. Lisaks
peaksid füüsilisest isikust ettevõtjad, kuigi tegu on ettevõtluse vormiga, olema koheldud võrdväärselt
töötajatega. Siinjuures näeb EAKL ohtu, et tööturul otsitakse nn maksude optimeerimise eesmärgil uusi
töövorme, kuid selle tulemusena ei tagata töötajatele piisavalt sotsiaalkaitset. Kui uute töövormide
ebapiisava sotsiaalkaitse tulemusel laekub vähem makse, siis see võib vähendada ka seaduslikult enam
makse maksvate töötajate (nn klassikaliste töölepingute alusel ning täistööajaga töötavate) sotsiaalkaitse
võimalusi.
Eesti Haigekassa leiab, et Eesti Vabariigi poolt on tagatud töötajatele ning füüsilisest isikust
ettevõtjatele ametlik kaetus sotsiaalkaitsega, tegelik kaetus sotsiaalkaitsega ning sotsiaalkaitse piisavus
ja ülekantavas ning sotsiaalkaitseõiguste läbipaistvus.
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO leiab, et EL nõukogu soovituses on teemat
piisavalt süsteemselt ja detailitäpselt käsitletud. Samas ollakse arvamusel, et kiired muutused nii
globaalsel kui siseriiklikel tööturgudel toovad kaasa ka vajaduse operatiivseteks kohandumisteks, mis
tähendab teema jätkuvat aktuaalsust. Samuti avaldatakse lootust, et EL Nõukogu soovitus saab lähiajal
positiivse rakenduse.
11