Rahandusministeerium
[email protected] Meie 31.05.2018 nr 1.1-8/1884-1
Sotsiaalministeeriumi osaluse valitsemise ja
asutajaõiguste teostamise aruanne 2017. aasta
kohta
Esitame Sotsiaalministeeriumi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruande
2017. aasta kohta koos lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa:
Lisa 1 Sotsiaalministeeriumi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne 2017.
aasta kohta
Lisa 2 AS Hoolekandeteenused finantsprognoos
Lisa 3 Sihtasutuste tegevuseesmärgid
Lisa 4 Sihtasutuste finantsprognoosid
Lisa 5 AS Hoolekandeteenused 2017 majandusaasta aruanne
Lisa 6 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2016 majandusaasta aruanne
Lisa 7 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 2017 majandusaasta aruanne
Lisa 8 SA Viljandi Haigla 2017 majandusaasta aruanne
Lisa 9 SA Jõgeva Haigla 2017 majandusaasta aruanne
Lisa 10 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 2017 majandusaasta aruanne
Lisa 11 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 2016 majandusaasta aruanne
Lisa 12 SA Koeru Hooldekeskus 2016 majandusaasta aruanne
Lisaadressaadid:
AS Hoolekandeteenused
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
Tartu Ülikooli Kliinikum SA
Viljandi Haigla SA
Jõgeva Haigla SA
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Puuetega Inimeste Fond SA
Koeru Hooldekeskus SA
Taavi Turu 6269 247
[email protected]
Sotsiaalministeeriumi
osaluse valitsemise ja
asutajaõiguste teostamise
aruanne 2017. aasta kohta
1
Sisukord
I Äriühing ......................................................................................................................................................... 3
1. Osaluse valitsemise üldaruanne ......................................................................................................... 3
1.1. Ministeeriumi valitsetavad osalused .......................................................................................... 3
1.2. Muudatused valitsetavates osalustes ........................................................................................ 3
2. Valitsetavate äriühingute aruanded ................................................................................................... 3
2.1. AS Hoolekandeteenused ............................................................................................................ 3
3. Lisad .................................................................................................................................................... 7
3.1. Finantseesmärkide tabel ............................................................................................................ 7
3.2. Kinnitatud majandusaasta aruanne ........................................................................................... 7
3.3. Nõukogu aruanne ....................................................................................................................... 7
3.4. Ülevaade AS Hoolekandeteenused töökohtade muutusest 2017. aastal ja järgmiste aastate
töökohtade paiknemise prognoosid maakonniti. ................................................................................... 9
II Sihtasutused ............................................................................................................................................... 10
1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne ................................................................................................ 10
1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri ............................................ 10
1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes ....................................................................................... 10
2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded ................................................................................................ 11
2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla .................................................................................... 11
2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ........................................................................................... 15
2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla ......................................................................................................... 17
2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla .......................................................................................................... 22
2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus .................................................. 23
2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................ 24
2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus ............................................................................................... 28
1. Lisad....................................................................................................................................................... 29
1.1. Tegevuseesmärkide vorm......................................................................................................... 29
1.2. Finantseesmärkide vorm .......................................................................................................... 29
1.3. Kinnitatud majandusaasta aruanded ....................................................................................... 29
1.4. Nõukogude aruanded ............................................................................................................... 30
2
I Äriühing
1. Osaluse valitsemise üldaruanne
1.1. Ministeeriumi valitsetavad osalused
Äriühingu nimi Aktsiate või Nimiväärtus, Osalus, % Osaluse omanik
osade arv, eurot aktsia või
tk osa kohta
AS 113987 65 100% Sotsiaalministeerium
Hoolekandeteenused
1.2. Muudatused valitsetavates osalustes
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel
kestvad võõrandamisprotsessid
2. Valitsetavate äriühingute aruanded
2.1. AS Hoolekandeteenused
2.1.1. Äriühingu tegevusala
Peamiseks tegevusalaks on täiskasvanute erihoolekandeteenused: jagunemine toimub kliendi toimetuleku
järgi toetavaks avahooldusteenuseks (tugi igapäevaelu korraldamisel jm) ja ööpäevaringseks teenuseks.
Lisanduvad hoolekandelased teenused: üldhooldus ja pagulaste majutuskeskuse teenus.
Teenusüksustes osutatavad teenused
• Kogukonnas elamine
• Ööpäevaringne erihoolekandeteenus
• Ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumäärusega isikutele
• Ööpäevaringne erihoolekandeteenus liitpuudega isikutele
• Üldhooldus
• Pagulaste majutuskeskuse teenus
• Asenduskoduteenus
2.1.2. Äriühingu osaluse valitsemise eesmärgid ja osaluste säilitamise vajalikkuse
põhjendamine
AS Hoolekandeteenused loodi 2007. aastal eesmärgiga reorganiseerida erihoolekande teenusepakkumine
kaasaegseks, inimest väärtustavaks kvaliteetseks süsteemiks. Riik koondas nende muutuste elluviimiseks
seni riigi hallata olnud 17 erihooldekodu ja eraldas EL eelarveperioodis 2007-2013 ligi 23 mln € Euroopa
Regionaalarengu (ERF) fondi vahendeid. Aastatel 2008-2013 loodi üle Eesti 11-sse asukohta kokku 550
kaasaegset teenusekohta.
2016. aasta sügisel kandideeris AS Hoolekandeteenused koos teiste teenuseosutajatega EL eelarveperioodi
2014-2020 struktuurifondivahenditele, et nende abiga viia lõpule suurte erihooldekodude
reorganiseerimine. Kõik AS Hoolekandeteenused esitatud taotlused olid edukad ja Vabariigi Valitsus eraldas
oma 12.01.2017 korraldusega ligi 30 mln € ERFi vahendeid 1000 kaasaegse teenusekoha loomiseks.
3
Ettevõtte eesmärk on aastaks 2023 reorganiseerida ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste pakkumine
kliendi vajadust ja tegusust toetavaks, kaasajastades selle raames ühtlasi kõik ühiselamutüüpi
teenusekohad. Sealjuures peab ettevõte olema majanduslikult jätkusuutlik, et tagada teenuse järjepidevus
ja investeeringud arendustegevustesse.
Osaluse säilitamine on vajalik erihoolekandeteenuse osutamiseks (avalik eesmärk) riigis. Kuna psüühilise
erivajadusega isikute erihoolekandeteenused on riiklikud teenused ja riik on teinud teenusekeskkonda
suuremahulisi investeeringuid, on riigil otstarbekas korraldada nende pakkumist ise, tagades sellega
adekvaatse info teenuste tulude ja kulude ning majandusliku jätkusuutlikkuse kohta.
AS Hoolekandeteenused põhitegevus on seotud Vabariigi Valitusse kinnitatud „Heaolu arengukavaga“ ja
reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse ning asjakohaste sotsiaalkaitseministri määrustega.
AS Hoolekandeteenused äriplaan aastateks 2018 kuni 2021 on kinnitatud ettevõtte Nõukogu poolt
15.detsembril 2017.a.
2.1.3. Seisukoht osaluse säilitamise kohta
Osalus tuleb säilitada.
2.1.4. Üldine hinnang majandustegevusele
Üldine hinnang ettevõtte majandustegevusele on positiivne. Ettevõte on täitnud oma majandustegevuse
eesmärgid, taganud jätkusuutlikuks tegevuseks vajaliku kasumlikkuse ning viinud ellu planeeritud
investeeringud. AS Hoolekandeteenused on 2017. aastal täitnud talle seatud ülesanded. Nõukogu ja
ainuaktsionär on andnud 2017 majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke
tegevustulemustega ja eelarvet majandustulemustega.
2.1.5. Majandustegevuse analüüs
AS Hoolekandeteenused tegevuse eesmärgid:
Ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik - põhitegevus on tõhus: tulud katavad kulud ja tekib kasum, mida
reinvesteerida teenuste pakkumisse. Seejuures tuleb kasumit arvestades hinnata amortisatsioonikulu ja
järgida kohustust see katta. Sihtfinantseerimisega seotud tulud ja kulud on seotud teenuseüksuste
reorganiseerimisega ERF vahenditest. Ettevõtte igapäevane tegevus, ilma sihtfinantseerimise mõju
arvestamata, peab tagama tulude ja kulude tasakaalu.
Kliendid on tegusad kogukonnaliikmed ja teenusega rahul – klient tuleb toime oma psüühikahäirega, oleme
koos temaga arendanud sotsiaalseid ja töiseid oskuseid tasemeni, et ta saab kohalikus kogukonnas elamise
ning osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama. Madalama toimetulekuga kliendile oleme loonud
asjakohase teenustepaketi, et ta saaks võimalikult palju kogukonnale toetudes ja kaasatuna olles elada.
Klient peab olema kaasatud teenuse osutamisesse, koos temaga planeerime individuaalse tegevusplaani,
arutame inimesele püstitatud eesmärkide saavutamist ja anname oma parima, et klient jääks teenusega
rahule.
Töökorraldus on tõhus - töö ettevõttes on korraldatud efektiivselt ja laabub hästi.
Pühendunud töötajail on vajalikud oskused ja teadmised - töötajad on ettevõttele lojaalsed, neil on
erialased teadmised, oskus ja vilumus osutada kvaliteetset teenust.
4
Finantseesmärgid Eesmärk 2017 Tegelik 2017 (tuh €) Täitmise %
(tuh €)
Tegevustulud 20 069 19 835 98,8%
Tegevuskulud 19 339 19 188 99,2%
Amortisatsioon 730 647 88,6%
Tegevuskasum 0 1 100%
Sihtfinantseerimise tulud 9 822 5 614 57,2%
Sihtfinantseerimisega seotud kulud -3 430 -2 590 75,5%
(sh.siht.fin objektide amort)
Muud tulud ja kulud - 139 -13 9,3%
Puhaskasum 6 252 3 011 48,2%
Eesmärkide täituvus on olnud plaanipärane, ettevõtte igapäeva tegevuse tulemusel teeniti ligi tuhat €
kasumit. Tegevuskasumist ja amortisatsioonist moodustub järgmise perioodi omavahenditest tehtavate
investeeringute fond. Sihtfinantseerimisega tehtud investeeringud kajastuvad majandusaasta tuluna ning
amortisatsioon järgmiste aastate kuluna. Majandusaasta kasum on tekkinud sihtfinantseerimise mõjust.
Omakapitali osakaal on 92,5% bilansi mahust. Sihtfinantseeritud investeeringute kogusumma
(soetusmaksumuses) varades on suurusjärgus 37 mln €, peale kõnealuste investeeringute
amortisatsiooniperioodi aastaks 2060 taandub bilansi maht 14 mln €-ni ja omakapital 11 mln €-ni.
Laenuga investeeringute finantseerimiseks ettevõttel võimet pole, sest erihoolekandeteenuste hinnad ei
võimalda toota positiivset rahavoogu laenu teenindamiseks. Samal põhjusel pole ettevõte võimeline
maksma dividende.
2.1.6. Investeeringud 2017
Valdkond Investeeringute summa €
ERF kinnisvara 3 022 128
IKT 38 873
Kinnisvarahaldus 152 325
Logistika 36 726
KOKKU 3 250 052
Investeeringute kavas olid peamiselt teenuseüksuste renoveerimisega seotud tegevused, eesmärgiks
klientide majutustingimuste parandamine (kinnisvarahaldus). IKT investeeringutena kajastuvad
teenusüksuste kohtvõrkude ehitused kvaliteetse internetiühenduste loomiseks. ERF vahenditest loodi uusi,
kaasaegseid teenusekohti (kinnisvara).
Investeeringud on vajalikud jätkusuutliku teenuseosutamise tagamiseks ja uute teenuste osutamiseks,
tulude teenimiseks vastavalt äriplaanile.
2.1.7. Dividendide prognoos
Dividendide maksmise prognoos puudub, ettevõttel ei kaasne teenuseosutamisega vaba rahavoogu.
5
2.1.8. Läbiviidud auditid ja erikontrollid
2017. aastal olid siseaudiitorite fookuses ERFi projekti rakendamisega seotud teenuseosutamise, personali
ja majandusliku jätkusuutlikkuse riskide maandamistegevused.
Lisaks konsulteerisid siseaudiitorid IT taristu ja teenuste paremaks korraldamiseks. I ja IV kvartalis auditeeris
KPMG Eesti OÜ ettevõtte majandustulemusi.
Riigikontrolli auditit 2017. aastal ei tehtud. Muid erikontrolle 2017. aastal ei toimunud.
Majandusaasta aruande auditeerimisega kaasnes majandustehingute õigsuse kontroll.
Ettevõttes oli juba kasutusel mitmeid korruptsiooniennetuse meetmeid, kuid tegevuse tõhustamiseks
töötasime välja hea tava ja huvide konflikti ennetamise juhise. Juhis sisaldab elulisi näiteid, et töötajad
mõistaksid paremini, milline käitumine võib tuua kaasa huvide konflikti. 21.11.2017 toimus juhisest
lähtuvalt kogu ettevõtte juhtide koolitus ja samas arutasime läbi ning kiitsime heaks ettevõtte
eetikakoodeksi. Korruptsiooniennetuse juhisega viisime sisse seotud isikute deklaratsiooni esitamise
kohustuse kulujuhtidele, kel on õigus teha ettevõtte nimel majandustehinguid.
Lisaks muutsime töötajate töölepingus punkte, mis tooks paremini välja korruptsiooniennetuse teema.
Kajastasime selgemini tööandja nimel kohustuste võtmise õiguste määra, töötaja või kolmandate isikute
huvides informatsiooni kasutamise keelu, huvide konflikti vältimise ning kohustuse hoiduda tööandja ja
partnerite vara või mainet kahjustavatest tegudest.
2.1.9. Hea ühingujuhtimise tava järgmise aruanne
Hea ühingujuhtimise aruanne on AS Hoolekandeteenused majandusaasta aruande koosseisus.
2.1.9.1. Juhatuse ja nõukogu tasud 2017
2017 tasud kokku põhitasu
NÕUKOGU LIIKMED
Väino Tõemets 2 128 355
Tõnu Lillelaid 4 528 355, 400 (alates 03.07.2017)
Maret Maripuu 1 773 355
Hille Martisen 1 741 355
Marika Priske 6 300 473
Janar Holm 3 809 800
Katrin Tsuiman 2 400 400
Jaanus-Janek Juss 2 400 400
JUHATUSE LIIKMED
Maarjo Mändmaa 62 250 4 150
Piret Lemsalu 57 193 3 850
Liina Lanno 52 018 3 500
6
2.1.10. Toetused ja annetused
AS Hooleandeteenused ei ole maksnud ega teinud annetusi 2017 aastal.
3. Lisad
3.1. Finantseesmärkide tabel
AS Hoolekandeteenused finantseesmärkide tabel on esitatud lisas 2.
3.2. Kinnitatud majandusaasta aruanne
AS Hoolekandeteenused kinnitatud majandusaasta aruanne on esitatud lisas 5.
3.3. Nõukogu aruanne
AS Hoolekandeteenused nõukogu on vastavalt põhikirjale kuni viieliikmeline. Nõukogu liikmed nimetatakse
kolmeks aastaks.
AS Hoolekandeteenused nõukogu koosseis ja tasud 2017. aastal olid järgmised:
Nõukogu liikmelisuse periood 2017 kokku Põhitasu
Janar Holm (nõukogu esimees) 03.07.2018 - 03.07.2021 3 809 800
Marika Priske (nõukogu esimees) 18.06.2014 - 18.06.2017 6 300 800
Väino Tõemets 29.03.2016 - 03.07.2018 2 128 400
Tõnu Lillelaid 22.12.2016 - 03.07.2018 4 528 400
Maret Maripuu 09.09. 2011 - 03.07.2018 1 773 400
Hille Martisen 29.05.2014 - 29.05.2017 1 741 400
Katrin Tsuiman 03.07.2018 - 03.07.2021 2 400 400
Jaanus-Janek Juss 03.07.2018 - 03.07.2021 2 400 400
Nõukogu liikmetele maksti aasta jooksul tasudeks 25 081 eurot. Nõukogu liikmetele ei kehtinud muid
potentsiaalseid kohustusi ega soodustusi.
AS Hoolekandeteenused juhatuse koosseis ja tasud 2017. aastal oli järgmised:
Juhatus 2016 tasud kokku Põhitasu
Maarjo Mändmaa juhatuse esimees 13.08.2007–12.08.2019 62 250 4150
Piret Lemsalu finantsdirektor 07.05.2012–07.05.2020 57 193 3850
Liina Lanno teenuste direktor 31.10.2015 – 31.10.2019 52 018 3500
AS Hoolekandeteenused audiitorteenuse osutajaks 2016., 2017. ja 2018. aasta raamatupidamise
aastaaruande auditeerimiseks ja tehingute seaduslikkuse kontrolliks on KPMG Baltics OÜ.
AS Hoolekandeteenused siseaudiitorteenuse osutajaks 2016–2019. a sisekontrollisüsteemi hindamiseks on
BDO Eesti AS.
Auditikomitee liikmed:
Tõnu Lillelaid – auditikomitee juht, nõukogu liige, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna
peaspetsialist;
Anu Alber – auditikomitee liige, Eesti Panga siseaudiitor;
Olulisemad nõukogu ülesanded 2017. aastal olid:
7
Äriplaanis seatud eesmärkidele tuginedes ettevõtte toetamine suundade määratlemisel ning äriplaani
rakendamise tegevuskava täitmise jälgimine aasta vältel;
ERF projekti rakendamise jälgimine ja tulevaste teenusekohtade jaoks vajaliku kinnisvara soetamise
heakskiitmine;
HKT-le põhitegevuseks mittevajaliku vara (hooned, kinnistud, elektrivõrgud, veevärk) võõrandamise
müügistrateegia ning jooksvalt konkreetsete vara võõrandamise tehingute heakskiitmine;
ettevõtte majandustegevuse jälgimine kvartaalselt.
Ülesannete täitmiseks toimus 2017. aastal 13 nõukogu koosolekut, neist 8 digitaalset. Olulisemad käsitletud
teemad ja tulemused:
AS Hoolekandeteenused 2016. majandusaasta aruande heakskiitmine ja esitamine üldkoosolekule
kinnitamiseks;
ettevõtte äriplaani aastateks 2018-2021 kinnitamine;
ettevõtte 2018. a eelarve ja tööplaani kinnitamine;
korruptsiooniennetuse meetmete rakendamine ettevõttes;
Pärnu ja Tallinna kinnistute näol tehtava aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamine
koguväärtusega 456 300 eurot;
ERF projekti raames Raplasse, Tartusse, Viljandisse, Jõgevale, Paidesse, Paldiskisse, Jõhvi,
Haapsallu, Kohtla-Järvele, Pärnusse ja Kuressaarde uute teenuskohtade loomiseks vajaliku
kinnisvara soetamiseks juhatusele nõusoleku andmine;
Põhitegevuseks mittevajaliku vara võõrandamine Koluvere ja Võisiku kodudes.
Nõukogu on tutvunud AS Hoolekandeteenused 2017. aasta majandusaasta aruandega ning selle heaks
kiitnud.
8
3.4. Ülevaade AS Hoolekandeteenused töökohtade muutusest 2017. aastal ja järgmiste aastate töökohtade paiknemise
prognoosid maakonniti.
Aasta Harjumaa Tallinn Ida- Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne- Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa
(v.a Virumaa Virumaa
Tallinn)
01.01.2017 128 34 54 101 26 72 115 50 48 1 153 32 23 68
01.01.2018 136 29 59 78 28 64 95 36 45 3 141 32 24 67
01.01.2019 152 83 60 18 31 36 63 2 58 16 99 46 22 67
01.01.2020 90 117 87 16 31 35 63 2 69 28 39 45 22 66
9
II Sihtasutused
1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne
1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri
Sihtasutuse nimi Asutajate Asutamise korralduse Asutamise
arv kuupäev ja number aeg
1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1 25.07.2001 nr 556-k 25.07.2001
2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 3 21.12.1998 nr 1247-k 22.12.1998
3. Sihtasutus Viljandi Haigla 1 20.12.2001 nr 850-k 21.01.2002
4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 1 23.10.2001 nr 689 23.10.2002
5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline 1 10.12.2002 nr 807 10.12.2002
Rehabilitatsioonikeskus
6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 1 04.02.1997 nr 117-k 04.02.1997
7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 1 23.10.2003 nr 693 23.10.2003
1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes
Juhindudes riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punktist 2 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2. märtsi 2017. a
korraldusega nr 69 „Volituse andmine Sihtasutuse Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus lõpetamiseks ja
nõusolek riigivara võõrandamiseks“, Sillamäe Linnavolikogu 29. novembri 2016. a otsusega nr 173
„Sihtasutuse Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus lõpetamine“ ning Sihtasutuse Sillamäe
Narkorehabilitatsioonikeskus põhikirja punktidega 3.2.12 alapunktiga 9 ja 8.1-8.3 otsustasid asutajad
01.06.2017 lõpetada riigi ja Sillamäe linna asutatud SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse tegevus.
Senist funktsiooni täidab edaspidi SA Viljandi Haigla. SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus
põhitegevuse üleandmisega SA-le Viljandi Haigla kui antud teenuse kompetentsikeskusele, tagatakse
uimastisõltlastele suunatud statsionaarse rehabilitatsiooni teenuse pikaajaline toimimiskindlus. Samuti
paraneb kohapeal osutatavate teenuste kvaliteet, mis omakorda loob eeldused pakutavate teenuste
loetelu laiendamiseks. SA Viljandi Haigla võttis alates 01.01.2017 üle kõik SA Sillamäe
Narkorehabilitatsioonikeskuse sõlmitud töölepingud. Samuti sõlmis Tervise Arengu Instituut lepingu
uimastisõltlastele suunatud statsionaarse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks Sillamäel SA-ga Viljandi
Haigla. SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus viibinud klientidele jätkati teenuse osutamist vastavalt
varasemalt koostatud raviplaanile. 2017. aastal ei ole SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus tegevusi,
toimunud on ainult likvideerimine (Äriregistrist kustutatud 22.02.2018).
Riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a
korraldusega nr 337 „Volituse andmine Eesti E-tervise Sihtasutuse lõpetamise otsustamiseks“ ja Eesti E-
tervise Sihtasutuse põhikirja punktidega 8.1, 8.5 ja 8.6 otsustas riik asutajana lõpetada riigi asutatud
sihtasutus Eesti E-tervise Sihtasutus (edaspidi ETSA). Lõpetati ETSA tegevus ning vastavad ülesanded läksid
üle Sotsiaalministeeriumi loodud valitsusasutusse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusesse (edaspidi
TEHIK). Keskus koondab ministeeriumi ja tema valitsemisala asutustest kõik IKT-teenused (andmekogude
ja infosüsteemide haldus, infotöötlus, andmete standardite haldamine ja arendamine, e-teenuste
arendamine koos infoarhitektuuri juhtimisega). Üks asutus omab tervise- ja sotsiaalteenuste ning
töövaldkonna teenuste kohta tervikpilti nii sisutegevuse protsesside kui andmete, sh andmekvaliteedi, -
hõive ja terviklikkuse osas. ETSA oli üleriigiliste e-lahenduste edendaja ja arendaja tervishoiusüsteemis ning
pakkus teenuseid, mille eesmärk oli toetada kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse osutamist.
Sihtasutus haldas ja arendas 2008. aastal loodud tervise infosüsteemi. 2017. aastal toimus Eesti E-tervise
Sihtasutuse likvideerimine (Äriregistrist kustutatud 19.04.2018).
10
Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 154 „Volituse andmine“ andis Vabariigi Valitsus SA Põhja-
Eesti Regionaalhaiglale volitused SA Hiiu Maakonnahaigla moodustamiseks, millega SA Hiiumaa Haigla
võrgustati regionaalhaiglaga. Võrgustamine aitab kaasa kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavusele
Hiiumaal ja Hiiumaa haigla majanduslikule jätkusuutlikkusele. Hiiumaa elanikele jäi SA Hiiumaa Haigla ja
regionaalhaigla võrgustumisega kättesaadavaks kvaliteetne eriarstiabi Hiiumaal. Nende teenuste osas,
mida ei ole, arvestades saare väikest elanikkonda, võimalik ja/või otstarbekas saarel kättesaadavaks teha,
on senisest paremini läbi mõeldud patsientide mandrile toimetamise logistika ning abi osutamine teistes
haiglavõrgu arengukava haiglates. Võrgustamise peamine eesmärk on tagada arstiabi kättesaadavus
Hiiumaa elanikele olukorras, kus kõiki vajalikke meditsiinitöötajaid ei ole saarel elamas. Võrgustamisega
võttis regionaalhaigla vastutuse Hiiumaal eriarstiabi osutamiseks ning see annab Hiiumaa elanikele
kindlustunde, et kvaliteetne arstiabi jääb Hiiumaal kättesaadavaks ka pikemas perspektiivis. Võrgustamise
tulemusel on Hiiumaal kohapeal tagatud nii erakorraline kui plaaniline abi vähemalt sisehaiguste,
üldkirurgia ja günekoloogia erialadel, statsionaarne õendusabi ja edaspidi ka koduõendus. Ühinemiskanne
tehti 22.09.2017, SA Hiiumaa Haigla kustutati Äriregistrist 22.09.2017.
2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded
2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
2.1.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi regionaalhaigla) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara
valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate
kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase
õppe- ja teadustööga (RVS § 10 lg 1 p 2).
Regionaalhaigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengukava aastateks 2017–2019 kinnitati nõukogu poolt 31.01.2017.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik.
2.1.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Regionaalhaigla on 2017. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud.
Regionaalhaigla seab endale igal aastal eriarstiabi teenuse osutamise eesmärgid, mis valdavas osas
sõltuvad Eesti Haigekassaga (EHK) sõlmitud ravi rahastamise lepingu mahust.
Regionaalhaigla on piirkondlik haigla, mille põhitegevuseks on osutada eriarstiabi enamikul arstlikest
erialadest, olla tervishoiutöötajate täiend- ja diplomieelse õppe baasiks ning tegeleda tervishoiualase
teadustööga.
Regionaalhaiglal on kaks tegevustaset: piirkondliku haigla tegevustase (haigla on kohustatud andma
kõrgeima keerukusastmega arstiabi EHK-s ravikindlustatud isikutele kõigist Eesti maakondadest) ning
keskhaigla tegevustase (patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra väiksema keerukusega arstiabi
patsientidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestist). Regionaalhaigla osutab
kiirabiteenust Harjumaal, Eesti väikesaartel, Märjamaal, Hiiumaal ja Läänemaal, samuti
reanimobiiliteenust Põhja-Eestis. Vältimatut abi osutatakse kõigile abivajajatele.
11
Lai teenuste valik ja kvalitatiivselt kõrgel tasemel haigekäsitlus tagab regionaalhaiglale patsientide rohkuse,
mille tulemusel saavutatud ressursside intensiivne koormatus annab majandusliku efektiivsuse, sh
ööpäevaringse eriarstiabi osas ning ulatuslik kliiniline kogemus on aluseks kõrgetasemelisele
ravikvaliteedile.
Seisuga 31.12.2017 töötas regionaalhaiglas 4080, Raplamaa Haiglas 186, Läänemaa Haiglas 177 Hiiumaa
haiglas 65 töötajat (kokku 4370 töötajat). Regionaalhaigla töötajad jagunevad 7 kliiniku (meditsiiniline
struktuur) ja 17 teenistuse (tugistruktuur) vahel. Töötajatest kõige suurema grupi moodustavad õendus-
hooldustöötajad (kokku 2423 töötajat). Lisaks õendus-hooldustöötajatele töötab regionaalhaiglas 582
arsti. Igal aastal omandab regionaalhaiglas praktilisi teadmisi sadakond arst-residenti, 2016. aasta lõpus oli
neid 139. Raplamaa Haiglas töötas 55 arsti ja 89 õendus-hooldustöötajat. Läänemaa Haiglas töötas 20 arsti
ja 110 õendus-hooldustöötajat. Hiiumaa Haiglas töötas 16 arsti ja 27 õendus-hooldustöötajat. Töötajate
keskmine arv oli 2017. aastal 4263: regionaalhaiglas 3849, Raplamaa Haiglas 187, Läänemaa Haiglas 176 ja
Hiiumaa Haiglas 51.
Regionaalhaigla kvaliteedijuhtimissüsteem tuginev tervishoiu rahvusvaheliselt tunnustatud
kvaliteedipõhimõtetele ja ühendkomisjoni standarditele haiglates tervishoiuteenuste osutamisel ning loob
valmisoleku haigla akrediteerimiseks. Regionaalhaigla kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamisel
lähtutakse protsessikesksusest. Kvaliteedi tagamine toimub läbi pideva ja dünaamilise protsessi, mille
eesmärgiks on parimate võimaluste ja meetodite leidmine pideva professionaalse enesehindamise ja
tegevuse tulemuslikkuse hindamise ja jälgimise alusel.
Regionaalhaigla kvaliteedijuhtimissüsteemi on integreeritud struktuuriüksuste spetsiifikast tulenevad
üksusepõhised kvaliteedisüsteemid. Haigla kvaliteedijuhtimissüsteemiga on integreeritud verekeskuse
kvaliteedisüsteem, laboratooriumi kvaliteedisüsteem, riiklikel nõuetel põhinev rakkude, kudede ja elundite
käitlemise kvaliteedisüsteem. Integreerimisel on haiglaapteegi kvaliteedisüsteem ning loomisel on
patoloogiakeskuse kvaliteedisüsteem, IAEA nõuetel põhinevad kiiritusravi keskuse ja nukleaarmeditsiini
osakonna kvaliteedisüsteemid ning riiklikel nõuetel põhinev kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem.
Regionaalhaigla tegeleb aktiivselt ravikvaliteedi arendamisega ja seirega. Regionaalhaiglas on olemas
ajakohastatud juhendid ja korrad seoses diagnostikaga, hügieeniga, vereülekannetega, ravimitega. Aastast
aastasse pööratakse enam tähelepanu tüsistuste, kõrvalekallete ja hospitaalinfektsioonide
dokumenteerimisele ning nõuetekohasele meditsiinidokumentatsiooni täitmisele. Keskused ja kliinikud
peavad oma aastaaruannetes esitama ülevaate tegevustest ravikvaliteedi valdkonnas. Erinevates üksustes
on loodud kvaliteedijuhtide ametikohad ning tegeletakse valdkondade akrediteerimistega. Näiteks
laboratooriumis ja verekeskuses on ISO standarditele vastav kvaliteedisüsteem. Eesmärgiks on lisaks
ravikvaliteedile tegeleda ka organisatsiooni kvaliteedijuhtimisega tervikuna.
Regionaalhaigla 2017. aasta EHK lepingumaht oli kokku 153 miljonit eurot, millest ambulatoorne eriarstiabi
moodustas 48 miljonit eurot ehk 31,1%, (2016. aastal 31,8%), päevaravi 7 miljonit eurot ehk 4,6% (2016.
aastal 4,7%) ja statsionaarne eriarstiabi 99 miljonit eurot ehk 64,2% (2016. aastal 63,5%). Võrreldes 2016.
aastaga kasvas lepingumaht 7,9%. Kõige suurem oli mahukasv onkoloogias (1,9 mln), kardioloogias (1,3
mln) ja neuroloogias (0,9 mln). EHK poolt rahastatav ravijuhtude arv kasvas võrreldes 2016. aastaga 1,9%
ehk ravijuhtude arv oli 369,2 tuhat, neist ambulatoorseid juhte oli 326,8 tuhat (88,5%), päevaravi juhte 8,4
tuhat (2,3%) ja statsionaarseid ravijuhte 34,0 tuhat (9,2%).
Ravikindlustuseta isikutele osutatud vältimatu eriarstiabi eest tasub Sotsiaalministeerium. 2017. aastal
osutati abi 4 388 juhul (2016. aastal 5 520) ja neile osutatud raviteenuste kogumaksumus oli 3,0 miljonit
eurot (2016. aastal 3,2 miljonit eurot).
12
Raplamaa Haigla 2017. aasta EHK lepingumaht oli 4,4 miljonit eurot. 2017. aasta rahastatav ravijuhtude arv
oli 33 474, sh ambulatoorseid 30 541, päevaravi 877 ja statsionaarseid 2056 (koos ennetuse, iseseisva
statsionaarse õendusabi ja valmisoleku ravijuhtudega). Läänemaa Haigla 2017. aasta EHK lepingumaht oli
4,5 miljonit eurot, millest ambulatoorne arstiabi moodustas 1,4 miljonit eurot, päevaravi 0,15 miljonit
eurot ja statsionaarne 3,0 miljonit eurot (koos ennetuse, iseseisva statsionaarse õendusabi ja valmisoleku
tasudega). EHK poolt rahastatav ravijuhtude arv oli 31 946, sh 29 027 ambulatoorset, 588 päevaravi ja 2331
statsionaarset ravijuhtu (koos ennetuse, iseseisva statsionaarse õendusabi ja valmisoleku ravijuhtudega).
Hiiumaa Haigla 2017. aasta EHK lepingumaht oli 1,8 miljonit eurot, millest ambulatoorne arstiabi
moodustas 0,4 miljonit eurot, päevaravi 0,2 miljonit eurot ja statsionaarne ravi 1,3 miljonit eurot (koos
ennetuse, iseseisva statsionaarse õendusabi ja valmisoleku tasudega).
2017. aastal osutati regionaalhaiglas arstiabi 32 erialal. Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 2017. aastal
oli kokku 389 449. Võrreldes 2016. aastaga (381 879) on vastuvõttude koguarv suurenenud 7570 vastuvõtu
võrra (>2%). 2017. aastal osutati erakorralise meditsiini osakonnas keskmiselt 178 ambulatoorset
vastuvõttu ööpäevas, kokku 64 814 vastuvõttu, mis on 1,0% rohkem võrreldes aastaga 2016. Ravivoodite
arv oli 2017. aasta lõpu seisuga 1075, sh aktiivravi voodeid 785. Võrreldes 2016. aastaga avatud voodite
arv on vähenenud 1,9%. Hospitaliseeritute arv oli 2017. aastal 34 452, võrreldes 2016. aastaga (34 452) on
arv vähenenud 396 hospitaliseeritu võrra (-1,1 %). Päevaravi teenust osutati 7579 korral, võrreldes 2016.
aastaga (7080) on päevaravi teenuste maht suurenenud 499 juhu võrra (7,0 %).
Raplamaa Haiglas osutati arstiabi 16 erialal. Ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 40 181, millest 1654 oli
õendusabi. Ravivoodite arv oli 74 ja hospitaliseeritute arv oli 2147. Läänemaa Haiglas osutati arstiabi 18
erialal. Ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 35 554. Ravivoodite arv oli 103 ja hospitaliseeritute arv oli
2427. Hiiumaa Haigla ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 7989, millest 1654 oli õendusabi. Ravivoodite
arv oli 33 ja hospitaliseeritute arv oli 1020, millest 156 oli õendusabi.
Regionaalhaigla on asutajapartneriks kahes tervishoiu valdkonna klastris: Eesti Tervishoiutehnoloogia ning
Eesti Meditsiiniekspordi klastris. Viimati nimetatud klastris osalemise eesmärgiks on ennekõike kogemuste
jagamine Kasahstani, Ukraina, Moldova, Aserbaidžaani, Gruusia, Valgevene ja Kõrgõzstani
tervishoiusektori esindajatega. Sealhulgas on olulised Eesti tipparstide esinemised sihtriikide
erialakonverentsidel ja sihtriikide meditsiinivaldkonna ekspertidest koosnevate delegatsioonide visiidid
Eestisse. Endiselt jätkatakse koostööd nii teiste haiglate, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli
Tehnomeedikumi, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse, ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse kui ka
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga. Regionaalhaiglal on koostöölepingud kõikide suuremate
ülikoolidega, 2016. aastal uuendati lepingut Tallinna Ülikooliga.
2017. aastal oli käimasolevaid kliinilisi ravimiuuringuid 105, juurde registreeriti 21 uut kliinilist
ravimiuuringut. Statistiliselt oli enim käimasolevaid ravimiuuringuid sisehaiguste kliinikus (12), järgnesid
onko- ja hematoloogia- (6), anestesioloogia- (2) ja psühhiaatriakliinik (2).
Regionaalhaigla teostas investeeringuid vastavalt arengukavas olevale investeerimisplaanile. 2017. aastal
realiseerunud investeeringute maht oli kokku 7,4 miljonit eurot, sh ehitusse ja rekonstrueerimisse 3,6
miljonit eurot ja seadmetesse 2,9 miljonit eurot ja muu põhivara soetusesse 0,9 miljonit eurot.
Ehitusinvesteeringutest moodustas suure osa J. Sütiste tee 19 fuajee laiendus, peasissepääsu
rekonstrueerimine ja kahetasandilise parkimisala rajamine. 2017. aasta investeeringute kogumaht
Raplamaa Haiglal oli 0,05 miljonit eurot, millest 0,2 miljonit olid meditsiinitehnoloogia ja 0,02 miljonit
ehitusinvesteeringud. Lisaks soetati haiglainventari ja sisustust. Läänemaa Haigla investeeringute
kogumaht oli 0,2 miljonit eurot, sh. investeeriti seadmetesse 0,06 miljonit ja ehitusse 0,1 miljonit eurot.
Suuremate investeeringutena lõppesid erakorralise meditsiini ruumide laiendamise ja ümberehituse tööd.
13
Algasid ettevalmistused polikliiniku ruumide välja ehitamiseks II korrusele. Hiiumaa Haigla investeeris
2017. aastal uude kompuutertomograafi torusse, mille soetusmaksumus oli 0,06 miljonit eurot.
2.1.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Sihtasutuse tegevuseesmärgid ja mõõdikud on kajastatud lisas 3.
Regionaalhaigla arengukava määratles aastateks 2017-2019 haigla peamised arengusuunad ja
põhistrateegiad:
1. Ravikvaliteedi edendamine kvaliteedi juhtimise tugevdamise kaudu.
2. Ühtse(ma) ravidiagnostilise ruumi loomine.
3. Loome patsiendile ja tema lähedastele parema kogemuse haiglas viibimisel ja haiglaga suhtlemisel.
4. Inimeste juhtimise ja töötajate motivatsiooniga seotud põhimõtete, oskuste ja süsteemide arendamine ning
nende ühtlustamine üle haigla.
5. Raviprotsessidesse ja tehnoloogiatega seotud arendustegevustesse panustamine.
6. Mustamäe ja Hiiu Meditsiinilinnaku arendamine ning ravitegevuse muudest asukohtadest (v.a võrgustunud
haiglatest) sinna koondamine.
7. Koostöö edendamine teadus- ja arendusasutustega ning haridusasutustega.
8. Ravivõimsuste optimeerimine vastavalt EHK ostuvõimele.
2017. aastal toimus regionaalhaigla kvaliteedi juhtimise korraldusliku kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamine. Viidi läbi audit „Haiglaapteegi kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine ISO9001:2015
standardile“. Regionaalhaigla tegeles ka üleriigiliste ja haiglasiseste kvaliteediindikaatorite väljatöötamise
ja rakendamisega ning viis läbi regulaarse statsionaarsete patsientide rahulolu uuringu.
Töötajate rahulolu ja pühendumus on otseselt seotud professionaalsete juhtide ja hea töökorraldusega.
Seega jätkati ka 2017. aastal juhtide koolitamisega, lisaks valmistati ette riigihanke ulatuslikuma
juhtimiskoolituse sisseostmiseks ning töötati välja juhtide hindamise küsimustik. Töötajate
väärtustamiseks võimendati terviseedenduse alaseid tegevusi (sh spordiüritustel osalemine, terviseraja
projekti ette valmistasime), ühtlustati kõigi töötajate lisapuhkused ning töötajate toetamiseks ja
psühhosotsiaalse riski maandamiseks loodi psühholoogilise nõustamise võimalus. Jätkuvalt panustati ka
töötajate koolitustesse.
2017. aastal lõpetati J. Sütiste tee 19 fuajee laiendamine ja kahetasandilise parkla ehitustööd. Toimus Y-
korpuse projekteerimise hange. Lõpetati torupostisüsteemi paigaldustööd. Torupost ehk ravimite,
analüüside, dokumentide jm pneumaatiline transport läbi erinevate korruste ja osakondade parandab
eelkõige majasisest logistikat ja tagab analüüside kiirema transpordi.
2.1.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade regionaalhaigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 3 ja finantseesmärkidest lisas 4.
Regionaalhaigla arengukavas 2017-2019 seatud strateegilised eesmärgid:
1. Suurendada regionaalhaigla kasutegurit rahvatervisele ja tervishoiusüsteemile olles EHK strateegiline
partner ning tagades haiglavõrgu võimekuse maakondades oma vastutuspiirkonnas.
2. Saavutada patsientide rahulolu, ohutuse ning ravi tulemuslikkuse kasvu.
14
3. Ühtse organisatsioonikultuuri ja väärtuste kinnistamine ning personali motiveerituse kasv.
4. Jätkusuutliku arengu tagamiseks tehakse investeeringuid töötajate erialase kvalifikatsiooni säilitamisse
ja tõstmisse, meditsiinilisse aparatuuri ning Regionaalhaigla hoonetesse.
2.1.5. Osaluste omandamine
Regionaalhaiglal on kolm tütarhaiglat – aastast 2015 Raplamaa Haigla ja Läänemaa Haigla ning aastast 2017
Hiiumaa Haigla. Hiiumaa Haigla sihtkapitalina maksis Regionaalhaigla 2017. aastal 600 000 eurot. Raplamaa
Haigla ja Läänemaa Haigla sihtkapitali maksis Regionaalhaigla 2017. aastal kummalegi 350 000 (2016. aastal
kummalegi 400 000) eurot.
Regionaalhaigla moodustas Vabariigi Valitsuselt 25.05.2017 saadud volituse alusel SA Hiiu
Maakonnahaigla, millega Hiiumaa haigla võrgustati Regionaalhaiglaga. Võrgustumise eesmärk on tagad
kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse Hiiumaal ja Hiiumaa haigla majandusliku jätkusuutlikus.
2017. aastal sõlmiti partnerluse raamlepingud Rakvere Haiglaga ja 2018. aastal sõlmitakse leping Järvamaa
Haiglaga, lisaks on sõlmitud koostööleping Pärnu Haiglaga hematoloogia erialal.
2.1.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutaja poolt 2017. aastal ei toimunud.
2.1.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle 2017. aastal regionaalhaiglas läbi ei viidud.
Lepinguperioodi lõppemise tõttu vahetus Regionaalhaigla partner siseauditi teenuse osutamisel. Senine
lepingupartner AS PricewaterhouseCoopers tegi viimased siseauditid. Neist „SA Eesti Tervishoiu Pildipank
tulemusaudit“ jõudis järeldusele, et Pildipank tegutseb tulemuslikult ja täidab etteantud eesmärke.
Regionaalhaigla koostas Pildipangale ootuste paberi, mille alusel koostatakse aastal 2018 Pildipanga uut
arengukava. „Põhja-Eesti Regionaalhaigla isikuandmete kaitse siseauditi“ eesmärgiks oli analüüsida
regionaalhaigla olemasolevaid sisekordasid ja tööprotseduuride kirjeldusi ning hinnata nende vastavust
2018. a maist kohaldatava Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõuetele. Auditi
tulemusena valmis väga hea ülevaade isikuandmete kaitse alastest parendusvajadustest, mis on aluseks
tegevuste lisamiseks tööplaanidesse.
Uue siseauditi teenuse osutamiseks viidi läbi riigihange, mille võitjaks osutus KPMG Baltics OÜ.
2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
2.2.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi kliinikum) põhikirjaga seatud eesmärkideks on, olles tervishoiuasutus
ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, osutada kõrgekvaliteedilist ambulatoorset, päevaravi ja
statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti Vabariigis abi vajavatele inimestele ning koostöös Tartu Ülikooli
arstiteaduskonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendõppe
andmine ning meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2).
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on ülikoolihaigla ja teenuste mahult suurim raviasutus Eestis, kus
praktiseeritakse kõiki meditsiinierialasid. Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset
eriarstiabi kõigile Eesti elanikele ja ka välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas on kliinikum
ainuke teenusepakkuja Eestis. Kliinikumis tegeldakse õppe- ja teadustööga, kohaldatakse uusi
ravimeetodeid ja ravimeid, korraldatakse konverentse ning muid teadusüritusi. Koostöös Tartu Ülikooli
15
arstiteaduskonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub arstidele, õdedele ja muule
meditsiinipersonalile diplomieelse ning diplomijärgse välja- ja täiendõppe andmine.
Kliinikumi põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum tegevuskava aastateks 2017–2019 kinnitati nõukogu poolt 27.01.2017 otsusega
nr 1.2-1/6.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik.
2.2.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Kliinikum on 2017. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud.
2017. aasta lõpuks moodustab kliinikum 8 ettevõttega grupi. Kliinikumi konsolideerimisgruppi kuuluvad
lisaks kliinikumile kolm juriidilist isikut: SA Tartu Kiirabi (osalus 100%), AS Lõuna-Eesti Haigla (osalus 51%)
ja AS Valga Haigla (osalus 51%).
Kliinikumi koosseisus on 17 kliinikut, sh 44 statsionaarset osakonda 943 voodikohaga ning 9 meditsiinilist
ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 2017. aastal töötas kliinikumis 4 226 füüsilist isikut 3 761 ametikohal
(31.12.2017 seis).
Ravi-, õppe- ja teadustöö osas oli lõppenud aasta kliinikumile töine ja kordaläinud. Kvaliteetse arstiabi
andmiseks oli kliinikumi kõrgelt kvalifitseeritud, motiveeritud ja oma tööd armastav personal.
Tänapäevased diagnostika- ja raviteenused, maailmatasemel meditsiiniseadmed ja heal tasemel ravi, töö-
ja õppekeskkond on taganud patsientidele parimad ravivõimalused ja ravitulemused. Kõrgetasemelise
arstiabi osutamise võtmeks on olnud kliinikute, meditsiiniliste- ja tugiteenistuste hästi koordineeritud
koostöö tulemusliku juhtimisega.
Leping EHK-ga, mis moodustas üle 94% kliinikumi tervishoiuteenuste rahalisest kogumahust, võrreldes
2016. aasta lepinguga veidi kasvas (ravijuhtudes 1%, rahalises mahus 7%), kuid võrreldes tegeliku ravitööga
ja tegeliku täitmisega ravijuhtudes siiski vähenes (-2% võrra). Lepingu rahaline kasv tulenes
tervishoiuteenuste hindade ja aprillis rakendunud palgakomponendi kasvust teenuste hindades. Kuna
viimaste aastate EHK lepingu ravijuhtude arv olnud väiksem kui eelmise perioodi tegelik ravijuhtude arv,
siis ei ole ka ravi saanud patsientide arv kasvanud, vaid pigem vähenenud ning kättesaadavus plaaniliste
järjekordade osas pole paranenud.
Kliinikumi statsionaaris oli ravil 41 008 haiget, mis on olnud viimasel kahel aastal ca 1 500 võrra väiksem
kui varasematel aastatel. Vältimatu abi ja kiirema vajadusega haigete osakaal oli 70%, üle viiendiku
haigetest hospitaliseeriti haiglaravile üliraskes või raskes seisundis erakorralise meditsiini osakonnast või
toodi vahetult üle teistest Lõuna-Eesti või Ida-Virumaa haiglatest. Statsionaari ravitöö vähenes eelkõige
plaanilise kirurgilise ravi osas üldkirurgias, kõrva-nina-kurguhaigustes, traumatoloogias ja ortopeedias.
Positiivne oli aga see, et rohkem oli haigeid ravil kardioloogias, kardiokirurgias ja neuroloogias, kus
lepingumahtu suurendati riigieelarvest sihtotstarbeliselt eesmärgiga parandada plaanilise ravi
kättesaadavust ennetamaks infarkte ja insulte ning tagada nendele haigetele õigeaegne kvaliteetne ravi
osutamine.
Päevaravis raviti üle 14 000 patsiendi, praktiliselt sama palju kui aasta tagasi ja ambulatoorselt toimus ca
503 000 arsti vastuvõttu ja 73 000 hambaravi vastuvõttu. Õdede iseseisev tegevus on iga aastaga
suurenenud. Ambulatoorsete teenuste osutamine laienes, 15-l erialal tehti kokku üle 3 000 e-
konsultatsiooni, ehk nädalas üle 60 e-konsultatsiooni. Mobiilsetes vastuvõtukabinettidega sõideti kohale
16
paljudesse Lõuna-Eesti, Ida-Virumaa- ja Kesk-Eesti piirkondadesse ning jõuti ka Saaremaale ja Hiiumaale,
kus pakuti erinevaid teenuseid androloogias, nahakasvajate varajaseks avastamiseks ja noorsportlaste
terviseuuringuteks.
Edukalt läksid kõik ennetusprojektid, töötajate tubli töö tulemusena osales nendes projektides patsiente
rohkem kui varasematel aastatel, nii pakuti uuringuid rohkem jämesoolevähi ja emakakaelavähi varajase
avastamise osas, mistõttu EHK vastavaid lepinguid ka aasta lõpus veel suurendas.
Publikatsioonide avaldamise osas oli aasta eriliselt edukas, rahvusvahelistes mainekates teadusajakirjades
avaldati 217 artiklit ja ajakirjas Eesti Arst 42 artiklit. Doktoriväitekirju kaitsti kokku 11.
2.2.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Kliinikumi tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 7).
2.2.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade kliinikumi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 3 ja finantseesmärkidest lisas 4.
2.2.5. Osaluste omandamine
Kliinikum tegi ettemakse 51% Põlva Haigla osaluse soetamiseks. Saadud eraldis on kajastatud
konsolideeritud bilansis netovara muutuste aruandes eraldisena riigieelarvest. Eesti Vabariik eraldas 2017.
a 800 000 eurot AS Põlva Haigla soetuseks.
2.2.6. Varade üleandmine
Kliinikum tegi ettemakse 51% Põlva Haigla osaluse soetamiseks. Saadud eraldis on kajastatud
konsolideeritud bilansis netovara muutuste aruandes eraldisena riigieelarvest. Eesti Vabariik eraldas 2017.
a 800 000 eurot AS Põlva Haigla soetuseks.
Muud vara asutajad 2017. aastal kliinikumile üle ei andnud.
2.2.7. Audit ja erikontrollid
EHK korraldas regulaarselt ravidokumentide täitmise kontrolle ja kliinilisi auditeid.
2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla
2.3.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Viljandi Haigla eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja sellega kooskõlas olevate
muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakendusprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2).
SA Viljandi Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava 2014–2020 (I etapp) kinnitati nõukogu poolt 30.04.2014
otsusega nr 3.
SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2.3.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
SA Viljandi Haigla on 2017. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud.
17
Eesmärkide realiseerimise aluseks oli juhatuse koostatud tegevuskava, mis kätkes endas integreeritud
lähenemist, st seotust sihtasutuse strateegiliste arengueesmärkidega ja aastaeelarvega.
SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi
osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja
statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi
tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis.
Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2017. aastal oli 819.
2017. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis
raviti 6 765 haiget. Ravi saanud patsientide arv vähenes võrreldes 2016. aastaga 157 isiku võrra,
statsionaarselt/päevaravis ravitavate patsientide arvu langus on trend, mis eeldatavasti jätkub käesoleval
aastal. Voodipäevade arv oli kokku 175 137, mis on 10 354 päeva võrra enam kui 2016. aastal. Keskmine
ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2017. aastal 26,3. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus
võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on
oluliselt suuremas proportsioonis, ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti
2017. aastal kokku 76 598, mis on 2016. aastaga võrreldes 5 049 visiidi võrra rohkem. Erakorralise
meditsiini osakond teenindas 2017. aastal 15 068 patsienti. Võrreldes 2016. aastaga vähenes EMO
patsientide arv 478 võrra. Sundravi teenust osutati 2017. aastal 36 658 voodipäeva, mis on 163 voodipäeva
rohkem kui 2016. aastal. Raviteenuste sisu osas oli 2017. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei
toimunud.
2.3.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 8).
SA juhatuse tegevuse eesmärgiks 2017. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute
teenuste arengule ning baasteenuste kvaliteedi tõstmisele. 2017. aastal arendati narkoravi ja
rehabilitatsiooni teenust. Viljandi haigla võrgustas Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse,
avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. Samuti avati Viljandis narko võõrutuse osakond.
Haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti
arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste
osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus.
Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti-
ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma
terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele.
Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine.
Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on
tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja
ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate
krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi.
2017. aasta oli SA Viljandi Haigla jaoks mitmete strateegiliste investeeringute ettevalmistamise aasta:
- Investeeringud: (1) Euroopa liidu meetmete investeeringute ettevalmistused; (2) Viljandi maakonna
haigla-tervisekeskuse arendamine koos perearstidega; (3) majasisesed mitmed rekonstrueerimistööd,
olulisemaks nendest kirurgia kliiniku renoveerimise lõpetamine.
18
- Teenuste areng: (1) toimus Paikkondliku tervishoiu korralduse pilootprojekti PAIK ettevalmistus;
(2) lastepsühhiaatria teenuse arendamine sh sisulisem koostöö kohalike lastekaitsespetsialistidega;
(3) arendati edasi töövõime hindamise teenust; (4) alkoholitarvitamise häire kabinet on tööle
rakendunud, kavandame täiendavate ruumide väljaehitamist töömahu suurenemisest tulenevalt; (5)
Narko ravi- ja rehabilitatsiooni teenusvõrgustik laienes nii sisult kui geograafiliselt:
o Sillamäe narko ja rehabilitatsiooni keskus võrgustus Viljandi haiglaga;
o avati võõrutusteenuse osakond Jämejala vastavas korpuses;
o kahjude vähendamise teenusega laieneti Narva linna (2 punkti);
o järelteenusega laieneti Narva ja Jõhvi.
(6) kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamine; (7) koos
Sotsiaalministeeriumiga lõpetati paikkondlike teenuste integratsiooni ja arendusprojekt “PAIK”, millele
järgneb 2018 pilootprojekti rakendamine.
- Kvaliteedi tagamine: (1) Kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine; (2) Kvaliteedi juhtimisega tegeleva
meeskonna laiendamine; (3) Kvaliteedi käsiraamatu loomine.
- Koostöö arendamine: (1) Koostööprojektid Connected Health klastriga; (2) Koostööüritused Viljandi
gümnaasiumiga, TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste ja kogukonnaga; (3) Koostöö projektid Hollandi
partneriga hooldusteenuse vallas; (4) Koostöö kohalike sotsiaaltöötajate ja lastekaitsespetsialistidega.
Uue infovahetuse võimaluse sisseseadmine sotsiaaltöötajatega.
Riigi eelarvevahenditest ostetavad teenused eurodes 2017. aastal:
11 981 265 eurot meditsiiniteenuste müük (EHK)
507 383 eurot psüühilise erivajadustega inimestele teenuse osutamine (leping
Sotsiaalkindlustuseametiga.)
144 593 eurot kindlustamata isikute vältimatu abi (Sotsiaalministeerium)
4 180 443 eurot psühhiaatriline sundravi (Justiitsministeerium)
167 907 eurot rehabilitatsiooniteenused (Sotsiaalkindlustusamet)
1 660 149 eurot sõltuvushaigete rehabilitatsiooni teenus, tuberkuloosi programm, suitsust
loobumise programm, alkoholitarvitamise häire ravi ( Tervise Arengu Instituut)
193 124 eurot töövõime hindamine, tööalane rehabilitatsioon (Eesti Töötukassa)
Kokku 20 585 976 eurot, mis moodustas 88,9 % 2017. aasta kinnitatud eelarve tuludest.
2.3.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkidest on lisas 3 ja finantseesmärkidest lisas 4.
Viljandi haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla
pikaajalistest arengusuundadest. Haiglas kokku lepitud strateegilised eesmärgid keskenduvad patsiendile
kvaliteetse teenuse osutamisele koos arenguvõimelise toimimisega.
Eesmärk I: Kvaliteet ja efektiivsus. Tagada kvaliteet tasemel, et patsient ei otsiks lahendust teistest
haiglatest. Haigla finantsvõimekuse hoidmine tasemel, mis annaks võimaluse haiglat arendada ka
pikaajalises perspektiivis
Uue aktiivravikorpuse arendamine ehk teenuskeskkonna parandamine nii patsiendi kui töötaja vaates,
sh:
o uue aktiivravi korpuse planeerimisel arvestatakse teenuste integratsiooni vajadustega ehk
teenuste arendamisega patsiendi tervikvaates koostöös esmatasandi, sotsiaalteenuste ning
kõrgema etapi haiglatega;
o ollakse valmis katsetama uute rahastamise pilootprojektidega (koostöös EHK-ga);
19
o viiakse läbi kohaliku tasandi teenuste integratsiooni analüüsiprojekt PAIK.
Personalile atraktiivse töökeskkonna ja väljakutse loomine kvaliteetse raviteenuse tagamiseks.
Meeskonna arenguvõimekuse toetamine.
Teenustele piisava tugiteenuste ja tehnoloogilise toe tagamine.
Juhtimiskvaliteedi ja võimekuse arendamine.
Tegevuskulude kokkuhoid ehk efektiivne majandamine:
o tegevuskulude analüüs ja juhtimisarvestuse täiustamine üksuste juhtimisel;
o teenindussüsteemi tagasiside kasutamine protsesside ja efektiivsuse parandamiseks;
o kontrollisüsteemide arendamine majasiseste riskide paremaks haldamiseks.
Eesmärk II: Psühhiaatria ja seotud kompleksteenused kui prioriteet.
Psühhiaatria teenuste terviklik arendamine ja mehitamine
Sundravi teenuse metoodiline korrastamine koos vastava ruumiprogrammi arendamisega:
o sundravi ambulatoorse teenuse arendamine - teenuse osutamise geograafiline laiendamine,
vajadusel valmisoleku loomine teenuse osutamiseks Jõhvis;
o sundravi statsionaarse teenuse arendamine – meeskonnatöö rakendamine, täiendavate
psühholoogide ja tegevusjuhendajate tööle võtmine ning tööteraapia rakendamise
eelanalüüs;
o sundravi turvalisuse tagamiseks täiendavate piirangutega ravireziimi sisseviimine, selle
kooskõlastamine Õiguskantleriga ning vastavate ruumide väljaehitamine praeguse sundravi
osakonna raames;
o ruumiprogrammi edasiseks sisuliseks arendamiseks vahendite taotlemine uue hoone
projekteerimiseks ja ehitamiseks (2017. aastal valmis hoone eskiis).
Erihoolekande taristu ajakohastamine. Selleks ERF vahenditest raha taotlemine. Osalemine AS
Hoolekandeteenustega koos Valkla hooldekodu reorganiseerimisel. Sellest tulenevalt kohtumäärusega
erihoolekande teenuse osutamiseks 30-kohalise hoone ehitamise alustamine.
Psühhiaatriakliiniku ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse arendamine tunnustatud
kompetentsikeskuseks:
o alkoholi sõltuvusravi teenuse edasiarendamine;
o sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumise laiendamine;
o erialakonverentside ja koolituste korraldamine.
Eesmärk III: Somaatiliste teenuste areng ja kvaliteet
Üldised arenguplaanid somaatilises valdkonnas:
o Tagada kõrge kvaliteet olemasolevate teenuste osas (vt. detailsemalt punkt 2).
o Muuta vajadusel haigla struktuuri nii, et see tagaks efektiivsema juhtimise ja tõhusama
kontrolli pakutavate teenuste kvaliteedi osas. Näiteks võib tuua 01. 03. 2018 loodud
Taastusravikliinikut - see annab parema võimaluse juhtida taastusravi teenuseid võrreldes
varasemaga, kui see teenus paiknes Sisekliiniku all.
o Luua uusi teenuseid mida kogukond vajab. Arvestusega, et need võetakse EHK poolt
finantseeritavateks või oleksid elujõulised tasuliste teenustena
o Tuua tööle uusi arste, kes tooks lisaks olemasolevate töökohustuste täitmisele endaga kaasa
uusi kõrgekvaliteedilisi teenuseid.
o Luua vahetu kontakt ja koostöö perearstidega, mitte ainult Viljandi linna ja maakonna ulatuses
vaid ka laiemalt.
20
Eesmärk IV: Meditsiinikorralduse arendustoetus. Olla eestvedaja uue paikkondliku tervishoiumudeli
arendamisel ja katsetamisel, ühendades esmatasandi, sotsiaal- ja haiglateenused üheks tervikuks.
Viidi läbi kohaliku tasandi teenuste integratsiooni analüüsiprojekt PAIK, eesmärgiga 2018 alates
piloteerida tervishoiuteenuste integratsiooni PAI sh:
o teenuste arendamisega patsiendi tervikvaates koostöös esmatasandi, sotsiaalteenuste ning
kõrgema etapi haiglatega;
o ollakse valmis katsetama uute rahastamise pilootprojektidega (koostöös EHK-ga);
o ruumiprogrammi arendamine vastavalt integreeritud teenuse vajadustele st. tervisekeskuse
ja haigla tervikkompleksi arendus.
Haigla on võtnud sihiks uuendada haigla kontseptsiooni teenusepõhise strateegia näol, milles on tähtsal
kohal koostööpartnerite, aga ennekõike tervishoiuteenust tarbiva kliendi arusaam ravi- ja hooldusteenuste
arendamise vajalikkusest ning perspektiivist. Viimane on väga oluliseks indikaatoriks haigla
konkurentsivõimelise ning jätkusuutlikuna hoidmisel. Patsiendi vaates tervikteenuste loomisel on ülioluline
esmatasandi liitmine Viljandi haigla teenustega üheks loogiliseks tervikuks. See on võimalik koos uue
aktiivravi- ja tervisekeskuse avamisega Viljandi kesklinnas. Praeguses asukohas on eri- ja esmatasandi
arstiabi üheks loogiliseks tervikuks sidumine logistiliselt väga raske.
Tuleviku investeeringud
Raviprotsessi toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale.
Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale:
o Viljandi maakonna haigla-tervisekeskuse hoone arendus;
o ebastabiilse remissiooniga hooldusteenuse hoonete ehitus;
o kohtumäärusega erihooldusteenuse hoone ehitus koostöös AS Hoolekande Teenustega;
o sundravi teenuskeskonna parandamine;
o alkoravi kabineti väljaehitamine.
Teenuste arendamisega seotud investeeringud:
o teenuste integratsiooni projekti PAIK rakendamine;
o võimalikud narkoravi ja rehabilitatsiooni teenuste arendamised;
o sundraviteenuse arendamine sh ambulatoorne sundravi ja uue hoone kavandamine.
2.3.5. Osaluste omandamine
Toimus Sillamäe Narkorehabilitatsiooni keskuse võrgustamine SA Viljandi haigla poolt.
2.3.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutaja poolt 2017. aastal ei toimunud.
2.3.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle haiglas 2017. aastal läbi ei viidud.
21
2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla
2.4.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhitegevus on osutada kõrgekvaliteedilist tervishoiu-, sotsiaal- ja
rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2).
SA Jõgeva Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2.4.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
SA Jõgeva Haigla on 2017. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud.
SA Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid
tervishoiuteenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Ravi rahastamise leping on sõlmitud EHK-ga.
Ravikindlustuseta isikutele osutatud teenuste eest tasub Sotsiaalministeerium või KOV-id. Haigla osutab
üldhoolduse teenust, mis on finantseeritud klientide, nende omaste või KOV-id poolt.
Rehabilitatsiooniteenuste osutati 2017. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Tööalase
rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks ja töövõime ekspertarvamuse teenuse osutamise partneriks on Eesti
Töötukassa.
Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, hooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenuse jätkuv
osutamine. Haiglas osutati ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuseid vastavalt haigla liigist
(kohalik haigla) tulenevatele nõuetele. Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-
diagnostiline ja labori aparatuur, mille diagnostilisi võimalusi kasutavad aktiivselt ka Jõgeva linna ja
maakonna perearstid. Haigla osutab koduõendusteenust Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele.
2.4.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
SA Jõgeva Haigla tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 9).
2.4.4. Ülevaade eesmärkidest
Peamised eesmärgid 2017. aastal.
Tervishoiuteenuste osutamine – haiglas osutati statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi teenuseid
vastavalt haigla liigist tulenevatele nõuetele. Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-
diagnostiline aparatuur, mida kasutavad ka Jõgeva maakonna perearstid. Haigla osutab koduõenduse
teenuseid nii Jõgeva kui ka Põltsamaa piirkonna elanikele.
Majandusliku kasumlikkuse saavutamine.
o 2017 aastaks püstitatud eesmärkide täitmisel oli jätkuvalt aluseks kokkuhoiu poliitika.
Käibevahendite nappuse leevendamiseks kasutati jätkuvalt arvelduslaenu.
o 2017 majandusaasta tulemiks kujunes kahjum 76,8 tuhat eurot, mille põhjustas EHK
lepinguga katmata, kuid Jõgevamaa elanikkonnale vajalik erakorraline ning vältimatu arstiabi.
Lepingumahtu ületav ravijuhtude arv 2017. aastal oli 776 juhtu kogusummas 258,2 tuhat
eurot. Sellest saadi esitada 163 ravijuhtu koefitsiendiga 0,7 saades 17,4 tuhat eurot ja 148
ravijuhtu koefitsiendiga 0,3 saades 43,7 tuhat eurot.
22
Tervishoiuteenuste osutamine. SA Jõgeva Haigla jaoks oli tähtsamaks eesmärgiks statsionaarsete ja
ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteetne osutamine Jõgevamaa elanikele õigeaegselt ja
kuluefektiivselt. Vaatamata sellele peame nentima, et Jõgevamaa elanikkonna vajadus
eriarstiabiteenuse osas on mahuliselt märgatavalt suurem Eesti Haigekassa lepingu poolt kaetud
tervishoiuteenuse mahust. Oluline defitsiit lepingumahus on eelkõige sisehaiguste statsionaarse ravi
osas ulatuses vähemalt 100 haigusjuhuni aastas. Statsionaarse teenuse vajadust on muuhulgas
suurendanud üldhooldusasutuse Põltsamaa Kodu avamine Põltsamaal. Samuti ei kata Haigekassa poolt
tellitav teenuste maht ambulatoorse arstiabi vajadust sisehaiguste gruppi kuuluvatel erialadel
(kardioloogia, pulmonoloogia, endokrinoloogia jne.) Jõgevamaa elanikkonnal on ka oluliselt suurem
nõudlus taastusravi järele. EHK ja Terviseameti poolt läbiviidud auditite ja kontrollide tulemuste põhjal
võib haigla poolt osutatavate raviteenuste kvaliteediga rahule jääda.
2017. aastal lõpetati haigla vastavusse viimine Päästeameti poolsete nõuetega (tuletõrje signalisatsioon,
tuletõkkeuste paigaldamine jne.).
2.4.5. Osaluste omandamine
SA Jõgeva Haigla ei ole 2017. aastal omandanud või võõrandanud osalust teistes äriühingutes ega osalenud
teiste sihtasutuste asutamises.
2.4.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutaja poolt 2017. aastal ei toimunud.
2.4.7. Auditid ja erikontrollid
Lähtuvalt 2017. aastal EHK ja Terviseameti auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga
SA-s Jõgeva Haigla rahule jääda.
Erikontrolle haiglas 2017. aastal läbi ei viidud.
2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
2.5.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) põhitegevus on
ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
osutamine (RVS § 10 lg 1 p 2).
HNRK põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
HNRK arengukava aastateks 2016–2018 kinnitati nõukogu poolt 18.12.2015.
HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel.
2.5.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
HNRK on 2017. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud.
2017. aastal jätkati haigla arengukava ja 2017. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat
tähelepanu personali ja raviteenuste arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus,
raviteenuse müük EHK-le moodustas 2017. aasta laekumisest 72,0% (2016. aastal – 71,9%). Taastusravi- ja
rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2017. aastal haiglas kokku 29 561 voodipäeval. EHK rahastas 2017. aastal
24 681 ehk 83,5% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord
võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust.
23
Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2017. aastal raviteenuste müük EHK-le 72,0 %
mahus 2 621 601 eurot. 2016. aastal olid vastavad näitajad 71,9 % ja 2 342 430 eurot. Taastusravi- ja
rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2017. aastal kokku 29 561 voodipäeva. 2016 aastal vastavalt 28 134
voodipäeva. EHK poolt finantseeritud voodipäevi oli 2016. aastal 24 681, mis on 83,5% kõigist haigla
voodipäevadest. Rehabilitatsiooniteenust osutati Sotsiaalkindlustusametile (SKA) vaid kuni aprilli lõpuni
sest teenuse rahastamine kvaliteetse teenuse osutamiseks oli ebapiisav ning ülemäära bürokraatlik. Kokku
osutati SKA rahastamisel rehabilitatsiooniteenust 186 juhul. Liikluskindlustuse finantseeritud
statsionaarseid juhtusid oli 147 (6,0% kogujuhtudest) ning ambulatoorseid juhtusid 4. Raviteenuse
osutamise osas võib aastat lugeda kordaläinuks, kuna kasvasid nii lepingu maht kui osutatud teenuste maht
ja kvaliteet.
2.5.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
HNRK tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (Lisa 11).
2.5.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade HNRK tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 3 ja finantseesmärkidest lisas 4.
2.5.5. Osaluste omandamine
Vara üleandmist asutaja poolt 2017. aastal ei toimunud.
2.5.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutaja poolt 2017. aastal ei toimunud.
2.5.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle 2017. aastal HNRK-s ei toimunud.
2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond
2.6.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi fond) tegevuse põhieesmärk on rahaliste vahendite
kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, nende
sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist (RVS § 10 lg 1 p 2).
Fondi põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023.
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik.
2.6.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Sihtasutuse asutamise algusest alates on fond valdavalt toetanud puudega inimeste organisatsioonide
tegevust, et selle kaudu aidata puudega inimeste integreerumist ühiskonda ja suurendada nende
sotsiaalset aktiivsust. See tähendab 32 vabariiklikult tegutsevat erineva puudega inimeste organisatsiooni
ja 16 piirkondlikku koda, kes on katusorganisatsiooniks maakonna puuetega inimeste organisatsioonidele
ning on ühinenud Eesti Puuetega Inimeste Kojaks (edaspidi koda) esindades umbes 21 000 puudega
inimest. Fond kasutab peamiselt Hasartmängumaksu Nõukogu (edaspidi HMN) kaudu eraldatavaid
vahendeid, et tagada puudega inimeste võrgustiku jätkusuutlik tegevus ja areng, et võrgustik saaks täita
Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsiooni reegli 18 punktis 3 nimetatud rolle:
24
puuetega inimeste vajaduste ja prioriteetide määratlemine;
planeerimises osalemine;
puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine;
rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine.
Põhikirja kohaselt sihtasutus oma eesmärkide saavutamiseks:
korraldab üritusi oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks;
korraldab sihtasutusele rahaliste vahendite saamiseks tuluüritusi;
osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;
teeb koostööd sotsiaalhoolekande alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, vabatahtlike
ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
aitab kaasa EPIK ja tema liikmesorganisatsioonide tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi arengule;
peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust;
täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi
saavutamiseks.
Tulenevalt fondi piiratud ressurssidest ei ole loetelu kahte esimest tegevust arendatud. Küsimust arutati
nõukogu 02.11.2012 koosolekul, samuti juhtis sellele tähelepanu Riigikontroll oma 2014. aasta auditi
aruandes „Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine“, soovitades
ministeeriumil hinnata fondi senist tegevust põhikirjaliste ülesannete täitmisel ja otsustada, kas on
otstarbekas sihtasutuse tegevust jätkata. Fondi nõukogu ja juhatus koostöös ministeeriumiga analüüsisid
põhjalikult, mis on fondi roll ja eesmärgid. Osapooled jõudsid ühisele arusaamisele, et fondi tegevuse
jätkamine on oluline ning eesmärgiks on koos haldussuutlikkuse kasvatamisega selle funktsioone tulevikus
laiendada.
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse rahastamise ja
valdkonna arengu. Võttes arvesse võrgustiku organisatsioonide spetsiifikat ei ole paljudel
organisatsioonidel iseseisvat võimet, mis lubaks edukalt konkureerida projektikonkurssidel kõigi
vabaühendustega.
Fond on läbi oma tegevuse partneriks nii riigile kui puuetega inimeste ühendustele, seega on fondil täita
tähtis roll nii riigi poolt võetud eesmärkide poole liikumisel, kui teisalt organisatsioonide järjepidevuse
tagamisel. Fondi ülesandeks on toetada koja liikmeorganisatsioonide võimekuse kasvu, kuna neil on kanda
Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooni "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise
standardreeglid" ellurakendamisel oluline roll. (Puuetega inimeste organisatsioonide rollid sätestab Eesti
Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooni "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise
standardreeglid" (heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. mai 1995.a. istungil päevakorrapunkti nr. 11
all), mis on lühendatud ja kohandatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonist 48/96, reegel 18.)
2.6.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Fondi tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 10).
Fondi eesmärgid 2017. aastal
tagada läbi Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning
teostada Fondi lepingupartnerite lepingu täitmise kontrolli kohtadel vähemalt 10-s organisatsioonis;
25
säilitada puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkamine ja mahuline suurendamine 2018.aastal, tehes
selleks vajalikku selgitustööd valitsuses ja riigikogus;
vajadusel täpsustada ja täiendada saadud riikliku (sh EL) toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud
põhimõtteid;
koostöös ministeeriumiga otsida võimalusi fondi kaasamiseks erinevate puuetega inimestega seonduvate
programmide täitmisse ja funktsioonide laiendamisse;
leida võimalike sponsoreid, kes toetaksid EPI Koja liikmesorganisatsioonide tegevuse jätkusuutliku arengut;
toetavate tegevustega tagada raamatupidamistarkvara ja aruandlusele digiallkirja juurutamine koja
liikmesorganisatsioonides ja teostada fondist eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolli;
korraldada puudega inimeste parkimiskaartide vahendamist kohalikele omavalitsustele ja aidata kaasa
kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisele.
Fondi põhilised tegevused 2017. aastal:
Seotud Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN) esitatavate projektidega:
o tegevustoetuse projektide vastuvõtmine, koondtabeli koostamine ja projektide komplekteerimine
ning vajadusel esitamine Sotsiaalministeeriumile ja HMN-le;
o koja ja liikmesorganisatsioonide veebilehtede hindamine ja toetamine;
o sotsiaalministeeriumiga finantseerimislepingu sõlmimine;
o lepingute vormistamine Liitude, kodade ja teiste raha saajatega;
o esitatud aruandluse kogumine, jälgimine ja rahade ülekandmine;
o kohtadel (vähemalt kümnes organisatsioonis) pistelise kontrolli teostamine ja info vahendamine;
o koondaruandluse koostamine ja esitamine HMN-le, Sotsiaalministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile.
Läbi fondi antud toetustega seonduva info vahendamine koja kodulehel www.epikoda.ee/Fond. Kuna
organisatsioonide võrgustik on nii suur, on fondi ja koja juhatus seisukohal, et valdavaks operatiivseks ja
kiireks info vahetamiseks saab olla elektronpost ja veebileht.
Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamine omavalitsustele vastavalt Sotsiaalministeeriumi &
Fondi kokkuleppele. Fond osales aktiivselt tegevustes, mis oli vajalik kaarti vastavusse viimiseks EL nõukogu
komisjoni soovitustega ning aitab kaasa kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil)
probleemide lahendamisel.
HMN poolt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks esitasid kõik vahenditest toetuse
saajad fondile vormikohased finantsaruanded ja aasta lõpus sisulise töö koondaruande, mis on kõigile
fondis kättesaadavad. Fondi ja koja aruanded ministeeriumile ja Äriregistrile on üleval koja kodulehel
http://www.epikoda.ee/. Kontrollifunktsioon tuleneb ja piirdub organisatsioonidega sõlmitud lepingust
tuleneva kohustusega kasutada fondist saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. Fond kontrollib
organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on
korraldatud raamatupidamine ja fondiga sõlmitud lepingu täitmine. Lepingu kohaselt ei kanna fond
organisatsioonile järgmise kvartali toetust üle enne eelneva kvartali kohta on aruanne esitatud.
Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamine KOV-idele. Üleriigiline parkimiskaartide
andmebaas senini puudub, mistõttu ei ole võimalik igal ajahetkel öelda, kui palju on käibes kehtivaid
kaarte. Kaartide KOV-idele väljastamise statistika on muret tekitav: kui aastatel 2001–2010 väljastati kokku
19 039 kaarti ehk keskmiselt 1904 kaarti aastas, siis 2011–2013 väljastati kokku 9927 kaarti ehk keskmiselt
4661 kaarti aastas. Alates 18.02.2013 on kokku väljastatud 25 814 kaarti ehk keskmiselt 6477 kaarti aastas,
millest 2015. aastal 7062, 2016. aastal 7709 ja 2017. aastal 7 575 parkimiskaarti. Väljastatavate kaartide
arvu järsk kasv on tingitud sellest, et kui varem anti püsiva puude korral kaart valdavalt viieks aastaks, siis
26
nüüd antakse see SKA otsuse kehtivusajaks, milleks valdavalt on üks kuni kolm aastat ka püsiva puude
korral. Alates kaardi kasutusele võtust 2001. aastal on KOV-idele väljastatud kokku 62 189 kaarti ja kuna
senised määrused ei ole nõudnud uue kaardi väljastamisel vana tagastamist, suurendab see oluliselt
kaartide väärkasutamise riski. Parkimiskaartide administreerimise kulud hüvitab Sotsiaalministeerium
arvestusega 0,69 eurot edastatud kaardi kohta. 2017. aastal maksis ministeerium fondile kokku 13 671
eurot, millest 10 561 eurot uute kaartide trükkimise ja 3 110 eurot administreerimise kulude katteks.
2017. aastaks eraldati HMN poolt kojale võrgustiku toetuseks 950 000 eurot. 2017. aasta koja
liikmesorganisatsioonide täpsustatud rahastamispõhimõtted võeti fondi nõukogu poolt vastu 27.12.2016
koosolekul. Nende kohaselt kujuneb üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide ja maakondade kogu
toetuse suurus nelja komponendi summana:
baaskomponent, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest (liitudel kogutoetusest 20%, maakondlikel kodadel
30%);
komponent, mis arvestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud puuetega inimeste (sh
puuetega laste vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvu (kogutoetusest 20%);
komponent, mis arvestab registrisse kantud organisatsioonide füüsiliste liikmete arvu (liitudel
kogutoetusest 40%, maakondlikel kodadel 35%);
komponent, mis arvestab kogutulu, mis on saadud täiendavalt hasartmängumaksu laekumistest eraldatud
toetusele (sponsorid, omavalitsus, osutatud teenused, teised siseriiklikud ja rahvusvahelised fondid)
(liitudel kogutoetusest 20%, maakondlikel kodadel 15%).
Organisatsioonide andmeid täpsustatakse iga aasta oktoobris 1.septembri seisuga ja arvestatakse järgmise
aasta toetuste arvutamisel.
2.6.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade fondi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 3 ja finantseesmärkidest lisas 4.
Kuna laekumiste maht hasartmängumaksust sõltub HMN iga-aastastest otsustest, ei ole fondi nõukogu
senise praktika kohaselt järgnevate aastate finantseesmärkide prognoose teinud. Tabelis on näidatud
planeeritava toetuse summa.
Aasta 2016 2017* 2018** 2019** 2020**
Laekumised kokku, tuh € 979 962 1018 1046 1092
Avaliku sektori osa (laekumised hasartmängumaksust 936 950 1000 1006 1047
ja eraldistest), tuh €
Avaliku sektori osa kogulaekumistest, % 95,6 98,7 98,2 96,2 95,9
Riigieelarve osa kogulaekumistest, % 0 0 0 0 0
* Eelarve
** Prognoos
2.6.5. Osaluste omandamine
Fond ei ole 2017. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste
asutamisel.
27
2.6.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutajate poolt 2017. aastal ei toimunud.
2.6.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle 2017. aastal fondis läbi ei viidud.
2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus
2.7.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus (edaspidi hooldekeskus) põhikirjaliseks eesmärgiks on erinevate
hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine, sh vajalike allhangete tegemine, mis on
seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2).
Hooldekeskuse põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023, samuti reguleeritud
sotsiaalhoolekande seadusega.
SA Koeru Hooldekeskus arengukava aastateks 2011–2016 kinnitati nõukogu poolt 01.09.2011. Uue
arengukava koostamine ja tegevuste pikemaajaline planeerimine on olnud häiritud seoses Nõukogu
vahetumisega ning juhataja lahkumisega.
SA Koeru Hooldekeskus tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik.
2.7.2. Hinnang asutuse tegevustele
Hooldekeskus on 2017. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud.
Sihtasutuse eesmärgiks ja põhitegevusalaks on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike
teenuste osutamine. 2017. aastal oli hooldekeskuses 215 teenusekohta ning osutati ööpäevastest
hoolekandeteenustest järgmisi: ööpäevaringset erihoolekandeteenust, ööpäevast erihoolekandeteenust
sügava liitpuudega klientidele, üldhooldusteenust (sh dementsussündroomiga isikutele).
Tervishoiuteenustest pakutakse klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendus-
hooldus teenust. Rehabilitatsiooniteenuseid osutatakse Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel.
2017. aasta lõpuga korrastati töötajate tasustamise süsteem ning 2018. aastal on planeeritud korrastada
struktuur vahetult teenust osutavate töötajate osakaalu suurendamiseks ning korrigeerida palkasid,
tagamaks ettevõtte konkurentsivõime tööjõuturul.
Jätkus koostöö erinevate õppeasutustega (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-
Viru Rakenduskõrgkool, kutseõppeasutused). Hooldekeskus oli praktikabaasiks eeltoodud koolide
õppuritele ning jätkus oma töötajate töökohapõhine õpe hooldaja erialal koostöös Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooliga.
Hooldekeskus osales Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja eestvedamisel korraldatavate
hooldustöötajate kutsevõistluste korraldamisel ning töötajad võtsid võistlusest aktiivselt osa, saavutades
väga häid tulemusi.
Sihtasutuse omatulude osakaal tervikuna on püsinud 2017. aastal stabiilsena. Aastaks püstitatud eesmärgid
teenuste mahtude osas on valdavalt täidetud, rehabilitatsiooniteenuse ja üldhooldusteenuse osas
ületatud.
28
2.7.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Hooldekeskuse tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 12).
2017. aasta märksõnadeks olid sihtasutuse majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine ning juhtimise
tugevdamine ning sellega tuli hooldekeskus toime.
2017. aastaks planeeritud mahud ja tegelik maht teenuste lõikes:
Üldhooldusteenus - eelarve koostatud 102 kliendile, kokku sai teenust 153 klienti (eelarve täituvus 104
klienti, eelarveline pluss 2 klienti)
Erihooldusteenus – eelarve koostatud 98 kliendile (15 liitpuue, 83 ööpäevaringne), eelarve täituvus 97
klienti (15 liitpuue, 82 ööpäevaringne) + 1 klient tasulisel liitpuude teenusel
Õendushooldus – eelarve planeeritud 146 juhuga, täidetud 139 juhtu (eelarveline miinus 7 juhtu)
Koduõendus-hooldus – eelarve planeeritud 17 juhtu, täidetud 15 juhtu (eelarveline miinus 20 eur)
Rehabilitatsiooniteenus – eelarveline maht 10 000 eur, teenust sai kokku 55 isikut (eelarveline pluss 2
680 eur)
2017. aastaks püstitatud eesmärgid- tagada stabiilne sissetulek teenustelt – sai täidetud, eelarve
täituvus 104%.
Hooldekeskuses töötas 2017. aastal 103 töötajat, tööjõukulud 2017. aastal olid 1 340 623 eurot, olles
94% eelarves planeeritust.
2.7.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade hooldekeskuse tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 3 ja finantseesmärkidest lisas 4.
2.7.5. Osaluste omandamine
Hooldekeskus ei ole 2017. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud
sihtasutuste asutamisel.
2.7.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutajate poolt 2017. aastal ei toimunud.
2.7.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle 2017. aastal hooldekeskuses läbi ei viidud.
1. Lisad
1.1. Tegevuseesmärkide vorm
Sihtasutuste tegevuseesmärkide vormid on esitatud lisas 3.
1.2. Finantseesmärkide vorm
Sihtasutuste finantseesmärkide vormid on esitatud lisas 4.
1.3. Kinnitatud majandusaasta aruanded
Sihtasutuste majandusaasta aruanded on esitatud lisades 6–12.
29
1.4. Nõukogude aruanded
1.4.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Nõukogu ülesandeks on planeerida regionaalhaigla tegevust ja korraldada juhtimist ning teostada
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast
ning kehtivatest õigusaktidest.
2017. aastal toimus 14 nõukogu koosolekut (14 koosolekut): 31.01.2017, 28.02.2017, 28.03.2017,
25.04.2017, 30.05.2017, 21.06.2017, 29.08.2017, 26.09.2017, 31.10.2017, 28.11.2017 ja 19.12.2017, kus
arutati järgmisi teemasid:
regionaalhaigla arengukava 2017-2019 kinnitamine
regionaalhaigla 2017. aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
voodipäevatasu maksmisest vabastatud isikute ringi täpsustamine ja ühtlustamine;
huvide konflikti ärahoidmisele ja maandamisele suunatud meetmete monitooring;
regionaalhaigla 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine;
SA Eesti Tervishoiu pildipank tulemusauditi tulemuste tutvustamine;
haigla toimepidevuse plaani ja masskannatanute tegevuskavaga tutvumine;
nõukogu sai ülevaate haiglate võrgustumise protsessist;
anti juhatusele heakskiit asutada sihtasutus Hiiumaa haigla võrgustamiseks;
juhatuse liikmete tasude määramine;
Y-korpuse ehitamiseks laenu võtmise kinnitamine;
siseauditi kava kinnitamine;
nõukogu sai ülevaate IT valdkonna arengust ja patsiendirahulolu uuringust,
kuulati igakvartaalseid ülevaateid ravitöö ja majandustegevuse tulemustest ning jooksvate
küsimustena ülevaateid olulisematest juriidilistest vaidlustest (apteegi konkurss, kahjutasunõuded).
Nõukogu liikmeteks olid 2017. aastal Georg Männik, Kaie Koskaru-Nelk, Hanno Matto, Arvo Mesikepp,
Marika Priske ja Imre Rammul ning uue liikmena nimetati ametisse Vladimir Šokman.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal
Tasu kogusumma
Georg Männik (nõukogu esimees) 3834,70
Kaie Koskaru-Nelk (nõukogu liige) 3195,60
Hanno Matto (nõukogu liige) 3195,6
Arvo Mesikepp (nõukogu liige) 3195,6
Marika Priske (nõukogu liige) 2876,04
Imre Rammul (nõukogu liige) 3195,60
Vladimir Šokman (nõukogu liige) 958,68
Kokku: 20 451,82
Nõukogu juures tegutseb auditikomitee, kuhu 2017. aasta lõpu seisuga kuuluvad Guido Viik ja Apo Oja.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla auditikomitee liikmetele makstud tasud 2017. aastal
Auditikomitee liikmed Tasu kogusumma
Guido Viik 3600
Apo Oja 3600
Kokku 7200
Regionaalhaigla juhatuse koosseisus toimus 2017. aastal üks muudatus: tagasi kutsuti juhatuse liige Katrin
Rasmann. Kuni uue juhatuse liikme ametisse määramiseni jäävad Katrin Rasmanni vastutusvaldkonnad
30
juhatuse esimehe Agris Peedu juhtida. Aasta teises pooles läbiviidud konkursi tulemusel nimetatakse 2018.
aasta alguses juhatuse liikmena ametisse Terje Peetso.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikmed 2017. aastal
Periood
Agris Peedu (juhatuse esimees) 01.11.2017-31.12.2017
Katrin Rasmann (juhatuse liige) 01.01.2017-22.06.2017
Andrus Remmelgas (haigla ülemarst) 01.01.2017-31.12.2017
1.4.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Kliinikumi nõukogu osaleb aktiivselt sihtasutuse tegevuste planeerimisel, juhtimise korraldamisel ning
teostab järelevalvet sihtasutuse juhatuse tegevuse üle. Nõukogu analüüsib regulaarselt juhatuse poolt
koostatud kvartaalset aruandlust sihtasutuse tegevuse ning eelarve täitmise kohta. Nõukogu on
informeeritud olulisematest läbiviidavatest arendustest ning omab ülevaadet sihtasutuse tegevustest ja
teenustest. Nõukogu osaleb sihtasutuse kolme aasta tegevuskava väljatöötamisel, analüüsides kriitiliselt
sihtasutuse tegevuste vastavust põhikirjale ning valdkonna arengusuundadele.
Auditikomitee pidas 2 koosolekut.
2017. aastal toimus 7 nõukogu koosolekut: 5 tavalist, 1 erakorraline ja 1 elektrooniline koosolek.
Alljärgnevas tabelis on toodud nõukogu koosolekutel käsitletud teemad ja otsused.
Toimumise aeg Nõukogu koosoleku aruteluteemad ja otsused
15.02.2017 Projekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi esmatasandi tervisekeskuse loomine“
(elektrooniline omafinantseeringu tasumise garanteerimine “.
koosolek)
27.01.2017 (korraline 1.2016 aastaeesmärkide täitmise aruanne, 2017 aastaeesmärkide
koosolek) täiendamine.
2. Kliinikumi tegevuskava 2017-2019
3. Võrgustumise strateegia.
4. Kliinikumi infosüsteemist.
5. Korruptsiooniriskid ja maandamismeetmed.
6. Ravimite hankekulude vähendamine
7. 2016. aasta plaanivälise tulemi kasutamisest.
31.03.2017 (korraline 1. 2016 auditeeritud aastaaruande kinnitamine ning 2016-2018 tegevuskava
koosolek) ja 2016 aastaeesmärkide täitmine.
2. Sisekontrolliteenistuse 2016 tegevusraporti kinnitamine.
3. 2017 eelarve kinnitamine.
4. Kliinikumi koostöö võrgustunud haiglatega patsientide ravi järjepidevuse
tagamisel insuldiravi näitel.
5. Kliinikumi IT-süsteemide turvaauditi läbiviimise võimalused ja otstarbekus
Müokardiinfarktiregistri näitel.
6. Huvide deklaratsiooni esitamine SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum.
7. Õdede praktika ja praktikajuhendajate tasustamine kliinikumis.
12.05.2017 (korraline 1. I kvartali eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise aruande,
koosolek) bilansi ning kasumiaruande, ravitegevuse põhinäitajate aruande
ärakuulamine.
2. Strateegia 2030 koostamine
3. Tegevuskava 2018-2020 koostamise protsess
4. Huvide deklaratsiooni vorm ja ametikohtade loetelu.
31
5. Kliinikumi ettepanekud ravi järjepidevuse parandamiseks võrgustunud
haiglate kontsernis, sh mida muuta rahastamise tingimustes ja õigusaktides.
6. Tegevuskava ravimikulude vähendamiseks.
7. Informatsioon lepingust Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, õendusala
praktikajuhendajate tunnustamine.
8. Nõukogu dokumentatsioon Kliinikumi infosüsteemis.
21.09.2017 (korraline 1. Kliinikumi ja tütarettevõtete I poolaasta eelarve täitmise aruande,
koosolek) kapitalieelarve täitmise aruande, bilansi ning kasumiaruande, ravitegevuse
põhinäitajate aruande ärakuulamine.
2. Info audiitorteenuse hankest.
3. Sisekontrolliteenistuse I poolaasta tööplaani täitmise aruanne.
4. Ülevaade korruptsioonikomisjoni tööst.
5. Ülevaade tegevustest ravimite hankekulude vähendamiseks.
6. Kliinikumi strateegia ja tegevuskava kontseptsioon.
7. Ülevaade Sihtasutusele Tartu Ülikooli Kliinikum Põlva Haigla AS aktsiate
omandamisest.
8. Auditikomitee liikme nimetamine.
17.11.2017 1. Loa andmine AS Põlva Haigla enamusosaluse märkimiseks ja soetamiseks.
(erakorraline 2. Juhatuse liikme tagasiastumine.
koosolek)
16.12.2016 (korraline 1. 2017. aasta III kvartali eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise
koosolek) aruande, bilansi ning kasumiaruande ärakuulamine.
2. Vaheauditi memo.
3. 2018. aasta eelarve koostamise põhimõtete arutelu ja esialgne eelarve
prognoos.
4. Kliinikumi 2018 I kvartali eelarve ja kapitalieelarve kinnitamine
5. Sisekontrolli 2018 tööplaani kinnitamine.
6. Kliinikumi strateegia, 3-aasta tegevuskava
7. 2017. aasta eesmärkide täitmine, 2018 aasta eesmärkide kinnitamine.
8. Informatsioon õpetuskulude riigieelarvelise toetuse kohta.
9. Maarjamõisa meditsiinilinnaku edasiarendamine.
10. Kliinikumi tegevused huvide konflikti haldamisel.
11. Kinnistu Vallkraavi 10 võõrandamine.
12. Juhatuse asendusliikme määramine.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse liikmed 2017. aastal
Periood
Urmas Siigur (juhatuse esimees) 01.01.2017-31.12.2017
Mart Einasto (juhatuse liige) 01.01.2017-31.12.2017
Margus Ulst (juhatuse liige) 01.01.2017-31.12.2017
Hannes Danilov (juhatuse liige) 01.01.2017-31.12.2017
SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal
Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Periood
Urmas Klaas (nõukogu esimees) 4601,64 01.01.-31.12.2017
Raul-Allan Kiivet 3834,72 01.01.-31.12.2017
Tõnis Karki 5178,72 01.01.-31.12.2017
Karl Kull 3834,72 01.01.-31.12.2017
Andres Liinat 2723,87 01.01.-31.12.2017
Aadu Must 3667,33 01.01.-31.12.2017
Igor Abarenkov 4002,11 01.01.-31.12.2017
Garri Raagmaa 4794,72 01.01.-31.12.2017
32
Neinar Seli 960 01.01.-31.12.2017
Maris Jesse 4002,11 01.01.-31.12.2017
Kristjan Vassil 1126,07 01.01.-31.12.2017
1.4.3. Sihtasutus Viljandi Haigla
Juhtimist teostab sihtasutuses 2-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja, 3-
liikmeline auditikomitee.
SA Viljandi Haigla nõukogu koosolekuid oli 2017. aastal üheksa, sh kaks elektroonilist koosolekut.
Alljärgnevas tabelis on toodud nõukogu koosolekutel käsitletud teemad ja otsused.
Toimumise aeg Nõukogu koosoleku päevakord
12. veebruar 2017 nr 1 1. SA Viljandi Haigla strateegia
2. 2016. aasta majandustulemused, sündmused ja meediakajastused
3. 2016. aasta ravitöö indikaatorid
4. Ülevaade 2016. aasta koondamistest ja ületundidest
5. 2017 aasta eelarve I lugemine
6. Haigla põhikirja projekti kinnitamine
7. Siseauditi 2016. aasta IV kvartali töö kokkuvõte
8. Jooksvad küsimused
29. märts 2017 nr 2 1. Juhatuse liikmete valimine
2. 2016. majandusaasta aruande kinnitamine
3. 2017. aasta eelarve kinnitamine
4. 2016. ja 2017 aasta tegevuskavad
5. Strateegia
6. Jooksvad küsimused
6.1. Advia 1800 hankeprotsessi audit
6.2. Sisekontrolör vs siseaudit
6.3. Juhatuse liikme Enno Kase puhkus
6.4. Juhatuse liikmetele motivatsioonitasu maksmine
27. aprill 2017 nr 3 1. 2017. aasta I kvartali majandustulemused, sündmused ja
meediakajastused
2. 2017. aasta I kvartali ravitöö näitajad
3. Ülevaade meditsiinitarvikute ja hügieenitarvikute kuludest.
4. Jooksvad küsimused.
4.1. Juhatuse liikmete valimine2
22. juuni 2017 nr 4 1. Viljandi haigla peamised arengusuunad lähiaastatel
2. II poolaasta auditiplaani kinnitamine
3. Juhatuse liikmete konkursi seis
4. Juhatuse esimehe kinnitamine
5. Jooksvad küsimused
5.1. Ehituste ja projektide arengust
5.2. Priit Tampere puhkus
26. juuli 2017 nr 5 1. Ülevaade juhatuse liikme konkursist ja osalejate kohta
2. Juhatuse liikmete kinnitamine
3. Jooksvad küsimused
3.1. Priit Tampere puhkus
3.2. Enno Kasele tulemustasu määramine
1. september 2017 nr 6 1. Hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamine Viljandi linnavalitsusele
27. september 2017 nr 1. Juhatuse liikmete tutvustus ja päevakorra muutmine
7 2. Organisatsiooni struktuur ja juhatuse liikmete vastutused
3. 2017. aasta I poolaasta majandustulemused
33
4. 2017. aasta I poolaasta raviindikaatorid
5. 2017. aasta I poolaasta sündmused ja meediakajastused
6. Jooksvad küsimused
6.1. Kohtumine haigekassaga
27. november 2017 nr 8 1. 2017 9 kuu majandustulemused
2. 2017 9 kuu raviindikaatorid
3. 2017 9 kuu sündmused ja meediakajastus
4. 2017 eelarve muudatused
5. Jooksvad küsimused
5.1. PAI-projekt
5.2. Aastalõpu preemia
19. detsember 2017 nr 1. Ettepanek motivatsioonitasu maksmiseks Viljandi haigla töötajatele
9
Auditikomitee koosolekuid toimus 2017. aastal kuus ning need olid otsustusvõimelised.
SA Viljandi Haigla auditikomitee liikmed ja neile makstud tasu 2017. aastal
Auditikomitee liikme
tasu
Malle Vahtra auditikomitee esimees alates 02.11.2016 (k.a.), 419,60
auditikomitee liige alates 21.12.2016
Peep Aru auditikomitee liige alates 21.12.2016 279,60
Merike Veiber 798,90
Auditikomitee liikmete tasu kokku 1 498,10
Auditikomitee lähtub oma töös auditikomitee põhimäärusest, mis on kinnitatud nõukogu koosoleku
11.12.2012 protokollilise otsusega nr 10. Selle kohaselt on SA Viljandi Haigla auditikomitee nõuandev
organ, mille on moodustanud haigla nõukogu. Auditikomitee ülesanne on jälgida audiitorkontrolli,
riskijuhtimist, sisekontrolli ja -auditeerimist, järelevalve teostamist ja eelarve koostamise seaduslikkust.
Auditikomitee koosneb kolmest liikmest, kellest vähemalt üks on haigla nõukogu liige.
Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida: rahandusinformatsiooni töötlemist ja raamatupidamise
korraldamist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli
protsesse, audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja
tegevuse vastavust audiitortegevuse seaduse nõuetele.
Auditikomitee kohustuseks on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid järgmistes küsimustes:
audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine;
siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine;
probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis;
vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale.
SA Viljandi Haigla juhatuse liikmed 2017. aastal
Periood
Priit Tampere (juhatuse esimees) 01.01.2017–31.12.2017
Katrin Kaarma (juhatuse liige) 01.01.2017–31.12.2017
Margus Annuk (juhatuse liige) 01.01.2017–31.12.2017
SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal
Nõukogu liikme tasu
Agris Koppel 2 109,12
Siiri Tõniste 1 789,52
Malle Vahtra 1 789,52
Ando Kiviberg 1 789,52
34
Sirje Ilver 1 789,52
1.4.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla
Sihtasutuse nõukogus on 4 (neli) liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutajaõiguste
teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste teostaja ametisse rahandusministri
ettepanekul.
Nõukogu ülesandeks on planeerida sihtasutuse tegevust ning korraldada sihtasutuse juhtimist ja teostada
järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid. Nõukogu
liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest.
2017. aastal toimus 5 nõukogu koosolekut (06.01.2017, 26.04.2017, 26.05.2017, 11.08.2017, 11.10.2017),
kus arutati järgmisi teemasid:
Sihtasutus Jõgeva Haigla auditeeritud 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine;
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2017. a eelarve kinnitamine;
Sihtasutus Jõgeva Haigla arengukava;
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2017. a I poolaasta majandustegevuse tulemused ja 2017. aasta eelarve
täitmine;
ülevaade ravi kvaliteedist Eesti tervishoiusüsteemis.
SA Jõgeva Haigla juhatuse liikmed 2017. aastal
Periood
Peep Põdder (juhatuse esimees) 01.01.2017–31.12.2017
SA Jõgeva Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal
Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Periood
Maris Jesse (nõukogu esimees) 1023 01.01.2017–31.12.2017
Risto Kaarna 128
Asso Nettan 256 01.01.2017–31.12.2017
Sven Kirsipuu 383
Aime Meltsas 511 01.01.2017–31.12.2017
2017. aastal toimus nõukogus rahandusministeeriumi esindaja vahetus. Nõukogu töö lõpetas Sven Kirsipuu
ja uue liikmena alustas Risto Kaarna.
1.4.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
HNRK nõukogu koosolekud toimusid regulaarselt. 2017. aastal toimus 6 nõukogu koosolekut. Nõukogu
kinnitas haigla uue struktuuri, eelarve, tegevuskava ja hankeplaani, samuti majandus- ja
tegevusaruande. Nõukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii
klientide/patsientide kui ka töötajate rahulolu-uuringute tulemustega ning kohtunud sisekontrolli
läbiviimise eest vastutava töötajaga.
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus juhatuse liikmed 2017. aastal.
Periood
Priit Eelmäe (juhatuse esimees) 01.01.2017–31.12.2017
Nõukogu liikmetele maksti 2017. aastal tasu järgnevalt:
Nõukogu liikme tasu Periood
Jaan Kõrgesaar (nõukogu esimees) 1533,90 01.01.2017–31.12.2017
35
Heli Kaldas 1342,14 01.01.2017–31.12.2017
Toomas Mihkleson 1342,14 01.01.2017–31.12.2017
Andres Lehtmets 1342,14 01.01.2017–31.12.2017
Agris Koppel (alates 20.01.2017) 1342,14 20.01.2017–31.12.2017
Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta HNRK-s:
Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja
teostab järelevalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele
võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökordadele. Lisaks nõukogule teostab haiglas
kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli arendusosakond. Nõukogu teostas 2016. aastal sisekontrolli
järjepidevalt, käsitles järelevalve temaatikat nõukogu koosolekutel.
HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS kvaliteedistandardist, mis tagab läbipaistva juhtimise ja protsesside
korralduse. HNRK avalikult veebilehelt on leitavad haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu
palgaandmed, hangete kord, planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad
materjalid, sh arengukava. Koosolekud toimuvad regulaarselt, arendusosakond jälgib rutiinselt nii ravitöö
kui ka juhtumis- ja finantsprotsesside tõhusust. Regulaarselt kogutakse patsientide ja personali tagasisidet,
mida tutvustatakse nii haigla töötajatele kui nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist kord aastas
haigla üldkoosolekul, patsientide tagasiside neli korda aastas kvartalijärgsel kuul juhatuse laiendatud
koosolekul.
Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014. aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku
konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 2017. aastal. Varem on sisekontrolli teemat käsitletud
põhjalikumalt 2004., 2013. ja 2014. aastal. Aastatel 2004 ja 2015 leidis nõukogu, et haigla väiksuse tõttu
pole mõistlik siseaudiitori kohta luua. Nõukogu nimetas auditeerimiseks välisaudiitori ja peab ka käesoleval
ajal seda lahendust sobivaks.
1.4.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond
Fondis töötas kokku 2 inimest: põhikohaga üks inimene (juhtimislepingu alusel juhataja Genadi Vaher) ja
üks inimene töövõtulepinguga (0,3 koormusega raamatupidaja).
Fondil on 6-liikmeline nõukogu, mis koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja
(2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest.
Nõukogu liikmetele 2017. aastal tasu ei makstud.
Periood
Toomas Sepp (nõukogu esimees) 01.01.2017–31.12.2017
Arne Kailas 01.01.2017–31.12.2017
Monika Haukanõmm 01.01.2017–31.12.2017
Raimo Saadi 01.01.2017–31.12.2017
Silvia Drenkhan 01.01.2017–31.12.2017
Siiri Tõniste 01.01.2017–31.12.2017
Nõukogu ülesandeks on toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende
sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme
ja muu vajaliku omandamisel. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast
ning kehtivatest õigusaktidest.
36
2016. aastal toimus kuus nõukogu koosolekut, millest neli viidi läbi virtuaalse koosolekuna (27.03.2017 –
virtuaalne; 07.08.2017; 25.10.2017; 24.11.2017 – virtuaalne; 15.12.2017 – virtuaalne; 28.12.2017 –
virtuaalne), kus käsitleti järgmisi teemasid:
SA EPI Fondi 2016. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine;
Kinnitati 2017. aasta reservi (22 370 eurot) kasutamist EPIK liikmesorganisatsioonide
veebilehtede arendamise ja haldamise toetuseks;
juhataja ülevaadet sihtasutuse 2017. a majandustegevusest ning majanduslikust seisust;
liitude aastatoetuse algoritmiga seonduva;
arutleti infona HMN tulevikuga seonduv;
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu pöördumist keskuse investeeringute vajadus;
Karaski keskuse müügijärgse tulu kasutamine;
HMN 2018. a aastaprojektide esitamine;
SA EPI Fondi 2018. a eesmärgid, eelarve ja organisatsioonide taotluste menetlemise
protseduur.
investeeringuteks ja soetusteks väljakuulutatud konkursiga seonduv
uue juhataja leidmiseks välja kuulutatud konkursiga seonduv
muud küsimused sh parkimiskaardid
1.4.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus
Hooldekeskuse tegevust suunab ja kontrollib 6-liikmeline nõukogu. Organisatsiooni igapäevase juhtimise
eest vastutab üheliikmeline juhatus.
Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet juhataja
tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ning kehtivatest
õigusaktidest.
SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 2017. aastal oli Rünno Lass, kelle volitused lõppesid 31.05.2017
seisuga. Juhatuse liikme ülesannetes kuni kalendriaasta lõpuni oli Anneli Eelmaa.
2017. aastal toimus 13 nõukogu koosolekut, kus arutati järgmisi teemasid:
1. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
2. sihtasutuse juhi vabastamine;
3. sihtasutuse juhi konkursi korraldamine ja valik ning lepingu sõlmimine;
4. 2017. aasta eelarve kasutamine;
5. audiitori valimine 2017. majandusaasta aruande auditeerimiseks;
6. 2018. aasta kohahinna tõstmine;
7. regulaarne ülevaade sihtasutuse juhtimisest ja majandustegevusest
8. 2018. aasta eelarve lugemine ja kinnitamine;
9. hanked- hankeplaani ja hankekorra tutvustamine;
10. sõiduki müügi kooskõlastamine;
11. jooksvad küsimused.
2017. aasta märksõnadeks olid sihtasutuse majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine ning juhtimise
tugevdamine.
2017. aastal toimusid nõukogu esimehe valimised ning alates 18.04.2017 on nõukogu esimeheks Rait
Kuuse. Nõukogu koosseis muutus, uus koosseis kinnitati alates 01.12.2017. SA Koeru Hooldekeskuse
nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal on toodud tabelis.
SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 2017. aastal oli Rünno Lass, kelle volitused lõppesid 31.05.2017
seisuga. Juhatuse liikme ülesannetes kuni kalendriaasta lõpuni oli Anneli Eelmaa.
37
Hooldekeskuse nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2017. aastal.
Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Periood
Rait Kuuse (nõukogu esimees) 1 869,29 01.01.2017-31.12.2017
Alo Aasmaa 240,00 01.01.2017-30.11.2017
Arto Saar 1 262,56 01.01.2017-30.11.2017
Siret Pihelgas 1 134,46 01.01.2017-30.11.2017
Külvar Mand 1 134,46 01.01.2017-30.11.2017
Anneli Ratnik 1 629,56 01.01.2017-31.12.2017
Rait Pihelgas 240,00 01.01.2017-31.12.2017
38