Haridus- ja Teadusministeerium Teie 07.05.2018 nr HTM/18-0450/-
[email protected] 1K/
Meie 30.05.2018 nr 1.2-3/1590-2
Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
kooskõlastuskiri
Austatud minister
Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kutseõppeasutuse seaduse
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1. Sotsiaalministeerium
kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:
1. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse kutseõppeasutuse seaduse § 9 lõike 2 punkte 2–4.
Punkti 3 muudatusega kaotatakse seadusest nõue, et kooli asutamisel peab kooli pidaja
esitama tõendi, et koolis on tagatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded.
Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrust nr 84
„Tervisekaitsenõuded koolidele“ kohaldatakse põhikoolile ja gümnaasiumile. Seega saavad
tervisekaitsenõuded kehtida vaid sellistes kutseõppeasutustes, kus on juures ka põhikool
ja/või gümnaasium. Sellises kutseõppeasutuses, kus ei ole juures põhikooli või
gümnaasiumi, tervisekaitsenõuded kehtima ei pea. Põhjusel, et kutseõppeasutused on
erinevad ja neile on võimatu luua ühtseid nõudeid, lisaks õpivad seal täiskasvanud.
Kutseõppeasutuste töötajatele rakendub töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Teeme ettepaneku sõnastada muudatus nii, et selguks, kes on pädevaks asutuseks hindama
ruumide terviseohutust. Praegu ei selgu see isegi seletuskirjast. Lisaks terviseohutusele
tuleks hinnata tuleohutust ning töötervishoidu ja tööohutust.
2. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks kutseõppeasutuse kohustus korraldada
sisehindamist. Eelnõu § 1 punkti 41 alusel on sisehindamine aga kvaliteedi hindamise
sisendiks. Kuidas tehakse kvaliteedi hindamist, kui sisehindamist ei ole korraldatud?
1
EIS toimiku number: 18-0450
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
3. Eelnõu § 1 punkti 40 seletuskirjas mainitakse, et „nõunike kogu liikmed esindavad
kohalikke ja/või valdkondlike tööandjaid, kohalikke omavalitsusi ja Töötukassat ning
omavad kõige täpsemat informatsiooni koolitusvajaduse kohta regioonis või valdkonnas.“
Samuti räägitakse eelnõu § 1 punkti 56 selgitustes kooli nõunike kogust. Kehtiv
kutseõppeasutuse seadus ega eelnõu aga ei defineeri, mis on mainitud kogu kohustuslik
koosseis või mis see üldse on. Palume see seaduses reguleerida, eelkõige kes sellist
kogu moodustab, kes sinna kuuluda võivad ja muud olulised aspektid. Leiame, et
mainitud kogusse võiksid kuuluda erivajadusega inimeste esindajad, kuna kutseõpe on
oluline õppeliik sellele sihtrühmale ning sel viisil oleks sihtrühma esindajatel võimalus
kaasa rääkida otsustusprotsessides.
4. Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse kutseõppeasutuse seaduse §-i 25 lõikega 51
kehtestades nn positiivse diskrimineerimise eelise. St et õppekohtade täitmisel tuleb
eelistada erialase hariduseta või kvalifikatsioonita isikuid. Teeme ettepaneku sõnastusse
lisada ka erivajadusega inimesed, et ka neid eelistatakse õppekohtade täitmisel.
Seletuskirjas on see sihtrühm välja toodud, kuid see peaks olema ka õigusakti tasandil
sätestatud.
5. Eelnõu § 1 punkt 55 kehtestab tugispetsialisti lähtetoetuse. Arvestades, et tugispetsialiste
on liiga vähe ning vajadus on suur, teeme ettepaneku laiendada lähtetoetuse saajate
ringi. Näiteks nii, et lähtetoetust ei saaks vaid esimest korda kutseõppeasutusse tööle
asuvad tugispetsialistid.
6. Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse kutseõppeasutuse rahastamist. Paragrahv 47
lõikes 5 käsitletakse tulemusrahastamist. Leiame, et kooli tulemusrahastamisel peaks
olema seos sellega, kui palju õpib seal erivajadusega inimesi. Palume selle võrra eelnõu
sõnastust täiendada. Rahastamise seos erivajadusega inimestega motiveeriks koole
seda sihtrühma õppima võtma.
7. Eelnõu § 1 punktiga 10 ja § 2 punktiga 4 soovitakse muuta kutseõppeasutuse seaduse
§ 9 lõike 2 punkti 9 ning erakooliseaduse § 54 lõike 2 punkti 8 selliselt, et
koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalikku nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks
ning andmeid koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta enam
kutseõppeasutuselt ja erakutseõppeasutustelt ei nõuta. Seletuskirjas on muudatust
põhjendatud järgmiselt: „Vastav nõue pole otstarbekas, kuna vastavalt tervishoiuteenuste
korraldamise seadusele peab koolis olema tagatud tervishoiuteenuse osutamine
sõltumata kooli asutamisel vastava kinnituse andmisest kooli pidaja poolt“.
Leiame, et see ei ole vajalik ega kohane muudatus. Olgugi, et tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses on kohustus tagada koolis tervishoiuteenuse osutamine, ei ole see
piisav. Eriti arvestades, et sättesse jääb põhikooli ja gümnaasiumi puhul kohustus alles. Nii
nagu kooli asutamise ja õppe läbiviimise õiguse andmise eelduseks on tõendada vajaliku
personali olemasolu, on vajalik tagada koolitervishoiuteenuse osutaja olemasolu. See annab
kindluse, et õppetöö alustamisel on õpilastele tagatud koolitervishoiuteenuse osutamine, mis
omab olulist rolli inimeste terviseteadlikkuse tõstmisel. Täna paraku on kutseharidusega
isikute tervisenäitajad võrreldes kõrgharidusega isikute tervisenäitajatega kehvemas seisus,
mistõttu ei saa alahinnata koolitervishoiuteenuse vajalikkust.
8. Eelnõu § 6 punktiga 5 muudetakse õppetoetuse ja õppelaenu seaduse § 14 lõiget 1, mis
sätestab, et õppeasutusele eraldatav põhitoetuse fond sõltub statsionaarses õppevormis
õppivate isikute arvust. Teeme ettepaneku, et põhitoetus sõltuks ka mittestatsionaarses
3
õppevormis õppivate erivajadusega õppurite arvust. Neil on haridusele ligipääsemisega
suuremad raskused kui teistel ning ka kool ise peab nende vajadusi arvestades tegema
suuremaid kulutusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut Kaia Iva
tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister
Susanna Jurs 6269 329
[email protected]