dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 30. mai 2018
Viit
1.2-3/1590-2
Registreeritud
30. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31590-2 30.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc433 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 07.05.2018 nr HTM/18-0450/- [email protected] 1K/ Meie 30.05.2018 nr 1.2-3/1590-2 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kooskõlastuskiri Austatud minister Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse kutseõppeasutuse seaduse § 9 lõike 2 punkte 2–4. Punkti 3 muudatusega kaotatakse seadusest nõue, et kooli asutamisel peab kooli pidaja esitama tõendi, et koolis on tagatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrust nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ kohaldatakse põhikoolile ja gümnaasiumile. Seega saavad tervisekaitsenõuded kehtida vaid sellistes kutseõppeasutustes, kus on juures ka põhikool ja/või gümnaasium. Sellises kutseõppeasutuses, kus ei ole juures põhikooli või gümnaasiumi, tervisekaitsenõuded kehtima ei pea. Põhjusel, et kutseõppeasutused on erinevad ja neile on võimatu luua ühtseid nõudeid, lisaks õpivad seal täiskasvanud. Kutseõppeasutuste töötajatele rakendub töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Teeme ettepaneku sõnastada muudatus nii, et selguks, kes on pädevaks asutuseks hindama ruumide terviseohutust. Praegu ei selgu see isegi seletuskirjast. Lisaks terviseohutusele tuleks hinnata tuleohutust ning töötervishoidu ja tööohutust. 2. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks kutseõppeasutuse kohustus korraldada sisehindamist. Eelnõu § 1 punkti 41 alusel on sisehindamine aga kvaliteedi hindamise sisendiks. Kuidas tehakse kvaliteedi hindamist, kui sisehindamist ei ole korraldatud? 1 EIS toimiku number: 18-0450 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 3. Eelnõu § 1 punkti 40 seletuskirjas mainitakse, et „nõunike kogu liikmed esindavad kohalikke ja/või valdkondlike tööandjaid, kohalikke omavalitsusi ja Töötukassat ning omavad kõige täpsemat informatsiooni koolitusvajaduse kohta regioonis või valdkonnas.“ Samuti räägitakse eelnõu § 1 punkti 56 selgitustes kooli nõunike kogust. Kehtiv kutseõppeasutuse seadus ega eelnõu aga ei defineeri, mis on mainitud kogu kohustuslik koosseis või mis see üldse on. Palume see seaduses reguleerida, eelkõige kes sellist kogu moodustab, kes sinna kuuluda võivad ja muud olulised aspektid. Leiame, et mainitud kogusse võiksid kuuluda erivajadusega inimeste esindajad, kuna kutseõpe on oluline õppeliik sellele sihtrühmale ning sel viisil oleks sihtrühma esindajatel võimalus kaasa rääkida otsustusprotsessides. 4. Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse kutseõppeasutuse seaduse §-i 25 lõikega 51 kehtestades nn positiivse diskrimineerimise eelise. St et õppekohtade täitmisel tuleb eelistada erialase hariduseta või kvalifikatsioonita isikuid. Teeme ettepaneku sõnastusse lisada ka erivajadusega inimesed, et ka neid eelistatakse õppekohtade täitmisel. Seletuskirjas on see sihtrühm välja toodud, kuid see peaks olema ka õigusakti tasandil sätestatud. 5. Eelnõu § 1 punkt 55 kehtestab tugispetsialisti lähtetoetuse. Arvestades, et tugispetsialiste on liiga vähe ning vajadus on suur, teeme ettepaneku laiendada lähtetoetuse saajate ringi. Näiteks nii, et lähtetoetust ei saaks vaid esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvad tugispetsialistid. 6. Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse kutseõppeasutuse rahastamist. Paragrahv 47 lõikes 5 käsitletakse tulemusrahastamist. Leiame, et kooli tulemusrahastamisel peaks olema seos sellega, kui palju õpib seal erivajadusega inimesi. Palume selle võrra eelnõu sõnastust täiendada. Rahastamise seos erivajadusega inimestega motiveeriks koole seda sihtrühma õppima võtma. 7. Eelnõu § 1 punktiga 10 ja § 2 punktiga 4 soovitakse muuta kutseõppeasutuse seaduse § 9 lõike 2 punkti 9 ning erakooliseaduse § 54 lõike 2 punkti 8 selliselt, et koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalikku nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmeid koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta enam kutseõppeasutuselt ja erakutseõppeasutustelt ei nõuta. Seletuskirjas on muudatust põhjendatud järgmiselt: „Vastav nõue pole otstarbekas, kuna vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab koolis olema tagatud tervishoiuteenuse osutamine sõltumata kooli asutamisel vastava kinnituse andmisest kooli pidaja poolt“. Leiame, et see ei ole vajalik ega kohane muudatus. Olgugi, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduses on kohustus tagada koolis tervishoiuteenuse osutamine, ei ole see piisav. Eriti arvestades, et sättesse jääb põhikooli ja gümnaasiumi puhul kohustus alles. Nii nagu kooli asutamise ja õppe läbiviimise õiguse andmise eelduseks on tõendada vajaliku personali olemasolu, on vajalik tagada koolitervishoiuteenuse osutaja olemasolu. See annab kindluse, et õppetöö alustamisel on õpilastele tagatud koolitervishoiuteenuse osutamine, mis omab olulist rolli inimeste terviseteadlikkuse tõstmisel. Täna paraku on kutseharidusega isikute tervisenäitajad võrreldes kõrgharidusega isikute tervisenäitajatega kehvemas seisus, mistõttu ei saa alahinnata koolitervishoiuteenuse vajalikkust. 8. Eelnõu § 6 punktiga 5 muudetakse õppetoetuse ja õppelaenu seaduse § 14 lõiget 1, mis sätestab, et õppeasutusele eraldatav põhitoetuse fond sõltub statsionaarses õppevormis õppivate isikute arvust. Teeme ettepaneku, et põhitoetus sõltuks ka mittestatsionaarses 3 õppevormis õppivate erivajadusega õppurite arvust. Neil on haridusele ligipääsemisega suuremad raskused kui teistel ning ka kool ise peab nende vajadusi arvestades tegema suuremaid kulutusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Kaia Iva tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister Susanna Jurs 6269 329 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel