dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikmete arupärimine

Sotsiaalministeerium · 30. mai 2018
Viit
4.2-3/1855-1
Registreeritud
30. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Raimo Saadi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
24. september 2018

Failid

  • 📎18-01141-2.pdf1 KB
  • 📎Puudega_lastele_eluks_ja_arenguks_vajalike_abivahendite_kättesaadavuse_kohta.bdoc180 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu esimees / 29.05.2018 / 2-2/13-436; Riigikantselei / 29.05.2018 / 7-1.1/18-01141 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine sotsiaalkaitseministrile (AP 436) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 24.09.2018 Lisainfo: Riigikogu 7 liikme arupärimine puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 30.05.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Hr Heiki Loot 29.05.2018 nr 2-2/13-436 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Enn Meri, Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Jüri Adamsi, Krista Aru ja Artur Talviku esitatud arupärimise sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DVK kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisa: arupärimine kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Pr. Kaia Iva Sotsiaalkaitseministcr ARUPARIMINE 29.05.2018 Puudcga lasteic cluks ja arenguks vajalike abivahcnditc kättcsaadavusc kohta Puuetega laste vanemad on korduvalt juhtinud Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tahelepanu probleernidele abivahendite kattesaadavusega fling rohketele erimenetlustele (2017. a kokku 2 813 juhul), mis enamasti Iâpevad vaide esitamisega. Vaiete esitamine on puuetega laste vanematele igapäevase hoolduse koiwalt keeruline fling aeganoudev tegevus. Seda enam, et tegelikicuses on vastus vaietele negatiivne. Kogu protsessi keerukuse ja ajamahukuse töttu on paijud vanemad uldse loobunud riigi toega abivahendi soetamisest vOl asunud voitlusesse oma laste Oiguste eest. Eesti Paevaleht on kaesoleva aasta mais kolmel korral kirjutanud loo 7 aastasest Jasperist, kelle vanemad olid sunnitud riigi vastu kohtusse poorduma, et kaitsta oma lapse Oigus saada riigi toega 380 eurot maksev ortoos (survevest). Kurioosseks muudab loo asjaolu, et ametnike aiwates pole tegemist eluks vajaliku abivahendiga, kuigi vastava soovituse on andnud lapsega tegelenud spetsialistid, kelle hinnangul saavutatakse parim tulemus abivahendi ja fiisioteraapia koosmOjus. Samas on teada, et 2017. aastal rahuldati paris mitu samase survevesti erimenetlust. SKAIS2 areng, mis pidi lihtsustama abivajajatele abivahendi taotlemise protsessi, on tanaseks veninud aastaid. Kuna SKAIS2 abivahendite digitaliseerimise arendus valmib heal juhul 2020 aastaks, on vaja leida ajutine lahendus olemasolevate probleemide lahendamiseks moel, mis ei ole vanematele alandav ega ebamoistlikult kumav. Eeltoodust lahtuvalt on meil Teile jargmised kusimused: 1. Kui paiju on 2018. aastal esitatud puudega lastele vajalike abivahendite saamiseks erimenetluse taotlusi ning millised on aiwukuselt suurimad tootegrupid? Kui paiju aega kulub tegeliklcuses abivahendi taotluse esitamisest kuni selle saamiseni erimenetluse raames (ametlik tahtaeg 30 paeva)? 2. Kui suure osa moodustasid 2018. aasta I kvartalis esitatud erimenetlustest keelduvad otsused? Keelduva otsuse peale on vanematel Oigus esitada vaie. Kui paljudel juhtudel on vanemad vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud keelduva otsuse? Kui paiju vaideid jOuavad positiivse otsuseni, st need rahuldatakse ja milliste tootegruppides on enim rahuldatud vaideid? 3. PaijudeL j uhtudel vajatakse abivahendeid kombinatsioonis ffisioteraapiaga. Mitu tundi ffisioteraapia teenust on ette nahtud kroonilist haigust pOdeva lapse jaoks aastas, nii In0 p1n rehabilitatsiooni- kui taastusravi raames? Kui pikad on ootejarjekorrad ffisioteraapia saamiseks molemas süsteemis? Kui survevesti puhul eeldatakse, et fusioteraapia peaks olema vahemalt 3 x nadalas, siis kas reaalselt on seda vOimalik saada? 4. Milliste abivahendite tootegrupid suleti kaesoleva aasta alguses fling millistele argumentidele ja uuringutele tuginedes otsus langetati? Miks ei kaasatud otsuste tegemisse sihtgrupi esindajaid, vaid piirduti ainult informeerimisega? 5. Erimenetluse puhul on keeldumise pOhjuseks tihti selgitus, et abivahend ei ole eluliselt vajalik vol arenguks otstarbekas. Kes konkreetselt ja milliste kriteeriumite alusel hindab abivahendi eluks vajalikkust vOl otstarbekust? 6. Puudega taste sotsiaaltoetusi pole riik tOstnud alates 2006. aastast. Kas ja miltal on plaanis tOsta puudega laste sotsiaaltoetust, millega vanemad peaksid katma lapse puudest tulenevaid lisakulusid, sh abivahendite omaosaluse? Lugupidamisega, /7th ArAJDS /1e2,Q ke C i / V>u4 £tCj
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel