Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu esimees / 29.05.2018 / 2-2/13-436;
Riigikantselei / 29.05.2018 / 7-1.1/18-01141
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine sotsiaalkaitseministrile (AP 436)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta
arupärimisele Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 24.09.2018
Lisainfo: Riigikogu 7 liikme arupärimine puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite
kättesaadavuse kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 30.05.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Hr Heiki Loot 29.05.2018 nr 2-2/13-436
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Enn Meri, Andres Herkeli, Külliki
Kübarsepa, Jüri Adamsi, Krista Aru ja Artur Talviku esitatud arupärimise sotsiaalkaitseminister
Kaia Ivale.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DVK kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisa: arupärimine kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Pr. Kaia Iva
Sotsiaalkaitseministcr
ARUPARIMINE 29.05.2018
Puudcga lasteic cluks ja arenguks vajalike abivahcnditc kättcsaadavusc kohta
Puuetega laste vanemad on korduvalt juhtinud Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti tahelepanu probleernidele abivahendite kattesaadavusega fling
rohketele erimenetlustele (2017. a kokku 2 813 juhul), mis enamasti Iâpevad vaide
esitamisega. Vaiete esitamine on puuetega laste vanematele igapäevase hoolduse koiwalt
keeruline fling aeganoudev tegevus. Seda enam, et tegelikicuses on vastus vaietele negatiivne.
Kogu protsessi keerukuse ja ajamahukuse töttu on paijud vanemad uldse loobunud riigi toega
abivahendi soetamisest vOl asunud voitlusesse oma laste Oiguste eest.
Eesti Paevaleht on kaesoleva aasta mais kolmel korral kirjutanud loo 7 aastasest Jasperist,
kelle vanemad olid sunnitud riigi vastu kohtusse poorduma, et kaitsta oma lapse Oigus saada
riigi toega 380 eurot maksev ortoos (survevest). Kurioosseks muudab loo asjaolu, et ametnike
aiwates pole tegemist eluks vajaliku abivahendiga, kuigi vastava soovituse on andnud lapsega
tegelenud spetsialistid, kelle hinnangul saavutatakse parim tulemus abivahendi ja
fiisioteraapia koosmOjus. Samas on teada, et 2017. aastal rahuldati paris mitu samase
survevesti erimenetlust.
SKAIS2 areng, mis pidi lihtsustama abivajajatele abivahendi taotlemise protsessi, on
tanaseks veninud aastaid. Kuna SKAIS2 abivahendite digitaliseerimise arendus valmib heal
juhul 2020 aastaks, on vaja leida ajutine lahendus olemasolevate probleemide lahendamiseks
moel, mis ei ole vanematele alandav ega ebamoistlikult kumav.
Eeltoodust lahtuvalt on meil Teile jargmised kusimused:
1. Kui paiju on 2018. aastal esitatud puudega lastele vajalike abivahendite saamiseks
erimenetluse taotlusi ning millised on aiwukuselt suurimad tootegrupid? Kui paiju aega
kulub tegeliklcuses abivahendi taotluse esitamisest kuni selle saamiseni erimenetluse
raames (ametlik tahtaeg 30 paeva)?
2. Kui suure osa moodustasid 2018. aasta I kvartalis esitatud erimenetlustest keelduvad
otsused? Keelduva otsuse peale on vanematel Oigus esitada vaie. Kui paljudel juhtudel on
vanemad vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud keelduva otsuse? Kui paiju
vaideid jOuavad positiivse otsuseni, st need rahuldatakse ja milliste tootegruppides on
enim rahuldatud vaideid?
3. PaijudeL j uhtudel vajatakse abivahendeid kombinatsioonis ffisioteraapiaga. Mitu tundi
ffisioteraapia teenust on ette nahtud kroonilist haigust pOdeva lapse jaoks aastas, nii
In0 p1n
rehabilitatsiooni- kui taastusravi raames? Kui pikad on ootejarjekorrad ffisioteraapia
saamiseks molemas süsteemis? Kui survevesti puhul eeldatakse, et fusioteraapia peaks
olema vahemalt 3 x nadalas, siis kas reaalselt on seda vOimalik saada?
4. Milliste abivahendite tootegrupid suleti kaesoleva aasta alguses fling millistele
argumentidele ja uuringutele tuginedes otsus langetati? Miks ei kaasatud otsuste
tegemisse sihtgrupi esindajaid, vaid piirduti ainult informeerimisega?
5. Erimenetluse puhul on keeldumise pOhjuseks tihti selgitus, et abivahend ei ole eluliselt
vajalik vol arenguks otstarbekas. Kes konkreetselt ja milliste kriteeriumite alusel hindab
abivahendi eluks vajalikkust vOl otstarbekust?
6. Puudega taste sotsiaaltoetusi pole riik tOstnud alates 2006. aastast. Kas ja miltal on
plaanis tOsta puudega laste sotsiaaltoetust, millega vanemad peaksid katma lapse puudest
tulenevaid lisakulusid, sh abivahendite omaosaluse?
Lugupidamisega,
/7th
ArAJDS /1e2,Q ke C
i
/
V>u4 £tCj