Urmas Reinsalu Teie nr
justiitsminister
[email protected] Meie 28.05.2018 nr 6-8/170445/1802450
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
[email protected]
Lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendi täitemenetlus
Lugupeetud ministrid
Õiguskantsler on viimaste aastate jooksul jälginud tähelepanelikult probleeme, mis on tekkinud
lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendite täitmisel. Nende kohtumääruste täitmist käsitlevas
märgukirjas palus õiguskantsler justiitsministril ja sotsiaalkaitseministril töötada välja
seadusemuudatused, mis tagaks paremini laste huvide kaitse. Justiitsminister vastas, et sellekohane
analüüs ja ettepanekud on Vabariigi Valitsuse 2015 – 2019 tegevusprogrammis.
Õiguskantsleri nõunikud kohtusid 2018. aasta aprillis Justiitsministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi esindajatega, et saada ülevaade, mida on ette võetud suhtluskorra
täitemenetluse süsteemi parandamiseks. Mõlema ministeeriumi esindajad olid õiguskantsleri
seisukohtadega nõus ja selgitasid, et konkreetsed otsused on kavas teha 2018. ja 2019. aastal.
Justiitsministeeriumi esindajate selgituste järgi valmib suhtluskorra kohtulahendite täitmist
puudutav seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus 2018. aasta lõpuks.
Uue lahenduse väljatöötamisel soovitan keskenduda sellele, kuidas teha vanematele
nõustamisteenused kättesaadavamaks ning korraldada kohtueelne kokkulepete vahendamine, et
vähendada kohtusse pöördumiste arvu. Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse etapid tuleks läbi
mõelda selliselt, et lepituse/kokkulepete vahendamise faas asetuks loogiliselt tervikprotsessi.
Kavandatavas seaduseelnõus peab selgelt reguleerima, kas ja kuidas peaks toimuma täitemenetlus
juhul, kui suhtluskorda reguleeritakse esialgse õiguskaitse määruses. Kaaluda võiks, kas mõni
ametkond, kellel oleks võrreldes kohtutäituritega rohkem oskusi ja teadmisi laste heaolu
puudutavates küsimustes, suudaks suhtluskorra määrusi täita tõhusamalt kui kohtutäiturid. Seni,
kuni ei ole välja töötatud uut lahendust, tuleb parandada praegust suhtluskorra määruste täitmise
praktikat.
Ennetus, nõustamine ja kokkulepete vahendamine
Vanematevaheliste vaidluste lahendamisel on esmatähtis vanemate nõustamine ja nende
kokkulepete vahendamine. Vanemad peavad suutma sõlmida kokkulepped lapse elu korraldamise
kohta.
2
Ennetus tähendab seda, et iga abi vajav pere saab teenuseid (psühholoog, perenõustaja,
perelepitaja) ning teavet teenuste kohta oma kodulinnas või -vallas. Ennetustöö tegemisel on
keskne roll kohalikel omavalitsustel ja nende lastekaitsetöötajatel. Lastekaitseseaduse (LasteKS)
§ 6 lg 2 järgi peavad kohalikud omavalitsused arendama välja meetmed, et ennetada laste
abivajadust. LasteKS § 7 lg 2 näeb ette, et valdade ja linnade ametnikud toetavad lapsevanemat
lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Lapsevanemate toetamine hõlmab vajaduse korral nende
nõustamist.
Lapsi puudutavate vaidluste lahendamisel on eriti oluline teha asjakohased nõustamisteenused
vanematele kättesaadavaks, sest vanemate pikaajalised konfliktsed suhted kahjustavad lapsi.
Vanemad tuleks suunata perelepitaja juurde enne kohtusse pöördumist. Kui suunata vanemad õigel
ajal perelepitaja juurde, on võimalik vähendada kohtuvaidluste arvu. Kohtuvaidluste vähenemise
abil säästetud raha saab suunata lepituse kättesaadavaks tegemisse.
Leian, et termini „lepitus“ asemel võiks kaaluda sobilikuma termini kasutamist – näiteks
kokkulepete vahendamine (mediation). Oluline on selgitada vanematele, et selles menetluses on
esikohal lapse õigus suhelda mõlema vanemaga ja omavahel tuleb kokku leppida lapse
elukorraldus. Selle kokkuleppe sõlmimise juures võib olla tarvis kutselise vahendaja abi.
Esialgse õiguskaitse määruses sisalduva suhtluskorra täitmine
Praegu kehtiv seadus on tekitanud vastuolulise olukorra, kus lapse ja vanema suhtlust reguleeriv
esialgse õiguskaitse määrus on sundtäidetav, kuid suhtlemist korraldav lõpplahend mitte. Ka see
vastuolu tuleb uues seaduseelnõus lahendada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 näeb ette kohustusliku lepitusmenetluse, kui üks
vanem soovib suhtluskorra kohtulahendit rikkuva vanema suhtes täitemenetlust algatada. Selline
lepitusmenetlus on eraldiseisev menetlus, mis järgneb põhimenetlusele, milles suhtluskord on juba
kindlaks määratud. Kui TsMS § 563 kohaselt korraldatud menetluses kokkulepet ei saavutata,
tunnistab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja otsustab, milliseid sunnivahendeid tuleb
rakendada. Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja
vanema suhtlemise kord, ei ole sundtäidetav (Riigikohtu 17.12.2013 määrus p. 61).
Samas on Riigikohtu hinnangul (määrus 17.12.2013 p. 61) sundtäidetav TsMS § 551 lg 1 järgi
antud esialgse õiguskaitse määrus, milles reguleeritakse lapse ja vanema suhtlust kohtumenetluse
ajal. Vanemate vaheline kohtuvaidlus võib kesta aasta või ka rohkem, kuid kui kohus teeb kohe
menetluse alguses lahuselava vanema taotlusel esialgse õiguskaitse määruse suhtlemise
võimaldamiseks, mida saab ka sundtäita, jääb arusaamatuks, miks peaks lõpplahendi
sundtäitmiseks uuesti kohtusse pöörduma ning lepitusmenetluse läbima.
Uue lahenduse väljatöötamisel tuleks läbi mõelda, kuidas tagada erinevate menetlusetappide
loogiline ja otstarbekas järjekord. Vanemate lepitamine lapsega seotud küsimuste otsustamiseks
võib olla mõttekas varasemas menetlusetapis. Samuti peab olema läbi mõeldud, mida kohtunik
esialgse õiguskaitse määruses reguleerida saab (sunnivahendid jms, sarnaselt TsMS § 563
lõikega 7).
Sotsiaalkindlustusameti võimalikust rollist suhtluskorra lahendite täitmisel
3
Uue lahenduse väljatöötamisel võiks kaaluda, kas mõni muu ametkond, kellel oleks võrreldes
täituritega rohkem oskusi ja teadmisi laste heaolu puudutavates küsimustes, suudaks suhtluskorra
lahendeid tõhusamalt täita kui kohtutäiturid. Üks selline ametkond on Sotsiaalkindlustusamet,
kelle ülesanne on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning
valdkondadeülene lastekaitsetöö koordineerimine (LasteKS § 15). Kui suhtluskorra
kohtulahendite täitmise kohustus pannakse muule ametkonnale, tuleb arvestada, et neid lahendeid
täidetakse sageli nädalavahetustel. Kohtutäiturid heidavad olemasolevale süsteemile ette just seda,
et nädalavahetustel töötamist ei hüvitata. See probleem tuleb uues seaduseelnõus lahendada.
Kohtulahendite täitmise praktika parandamine
Seni, kuni ei ole välja töötatud uut lahendust, tuleb parandada praegust suhtluskorra lahendite
täitmise praktikat. Kohtutäituritelt kogutud tagasiside põhjal võib järeldada, et suhtluskorra
kohtulahendi täitmise edukus sõltub muuhulgas sellest, kui hästi kohtutäitur oskab lapse parimaid
huve hinnata ja vaidlusosaliste kokkuleppeid vahendada. Seega tuleks kohtutäituritele pakkuda
sellekohast koolitust.
Täitemenetluse seadustiku § 179 kohustab kohaliku omavalitsuse esindajat osalema täitetoimingu
tegemisel. Kohtutäiturite kinnitusel on aga kahjuks tulnud ette juhtumeid, kus lastekaitsetöötaja
keeldub täitetoimingul osalemast (kas ajapuudusel või muul põhjusel) või osaleb sisulist tuge
pakkumata. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad peavad osalema täitetoimingu tegemisel
ning pakkuma kohtutäituritele sisulist nõu ja abi. Sotsiaalministeerium peab seisma hea selle eest,
et kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad oleks teadlikud oma kohustustest lapse ja vanema
suhtluskorra täitemenetluses.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Kristi Paron 6938411
[email protected]