EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0539 - Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste
vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis,
nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlusruandlus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/926527df-657b-4619-9086-
6573e813c0f3
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/926527df-657b-4619-9086-
6573e813c0f3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
28.05.2018 nr 1-4/18/3585
[Linn/Vald]
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
[Indeks] [Maakond]
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Inimtekkeliste saasteainete
heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende
täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus“ eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon,
Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
Riina Maruštšak
626 2979,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
18.05.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn ………………. nr …..
Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste
vähendamise riiklikud kohustused Eesti
territooriumil ja majandusvööndis, nende
täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus1
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 108 lõike 1 alusel.
§ 1. Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti
territooriumil ja majandusvööndis ning nende täitmise tähtajad
(1) Heitkoguste vähendamise riiklik kohustus on minimaalne inimtekkeliste saasteainete heitkoguste
vähenemine, mis tuleb saavutada tähtajaks seatud kalendriaasta jooksul ja mida väljendatakse
protsendina võrreldes 2005. aasta tasemega.
(2) Paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused, mis tuleb tagada ajavahemikus 2020–2029 võrreldes 2005. aasta tasemega,
on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) – 32%;
2) lämmastikoksiidid (NOx = NO + NO2, ümberarvutatuna NO2-ks) – 18%;
3) mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ-d) – 10%;
4) ammoniaak (NH3) – 1%;
5) eriti peened osakesed (PM2,5) – 15%.
(3) Paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused, mis tuleb saavutada 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta tasemega, on
järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) – 68%;
2) lämmastikoksiidid (NOx = NO + NO2, ümberarvutatuna NO2-ks) – 30%;
3) mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ-d) – 28%;
4) ammoniaak (NH3) – 1%;
5) eriti peened osakesed (PM2,5) – 41%.
(4) Et tagada 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamine, kehtestab
Keskkonnaministeerium lineaarse saasteainete heitkoguste vähendamiskavaga vääveldioksiidi,
lämmastikoksiidide, mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peenete
osakeste soovituslikud heitetasemed 2025. aastaks, piiramata käesoleva määruse lõigete 2 ja 3
kohaldamist.
(5) Juhul, kui see on majanduslikult või tehniliselt tõhusam, võib Keskkonnaministeerium lineaarse
saasteainete heitkoguste vähendamiskava asemel kehtestada mittelineaarse saasteainete heitkoguste
vähendamiskava, tingimusel, et alates 2025. aastast läheneb saasteainete vähenemine järk-järgult
lineaarsele vähendamiskavale, ja see ei mõjuta ühtegi 2030. aastaks võetud heitkoguse vähendamise
kohustust.
(6) Saasteainete heitkoguste vähendamiskava ja selle rakendamise tingimused kehtestab valdkonna eest
vastutav minister atmosfääriõhu kaitse seaduse § 108 lõike 9 alusel teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riikliku programmi osana.
(7) Kui 2025. aastaks ei suudeta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud saasteainete
heitkoguste vähendamiskava kohaselt heitkoguseid vähendada, peab Keskkonnaministeerium
järgmistes informatiivsetes inventuuriaruannetes selgitama kõrvalekaldumise põhjuseid ja meetmeid,
mida võetakse kavakohaste kohustuste täitmiseks.
§ 2. Saasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste erandid
(1) Paragrahvi 1 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud saasteainete heitkoguste arvestamisel ei võeta arvesse
järgmisi heitkoguseid:
1) õhusõidukite heitkoguseid, välja arvatud maandumis- ja starditsükli heitkogused;
2) rahvusvahelisest mereliiklusest pärit heitkoguseid;
3) lämmastikoksiidide ja mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, mis tulenevad
piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kategooriates 3B (sõnnikukäitlus) ja 3D (mullaharimine)
ette nähtud 2014. aasta aruandlusnomenklatuuri alla kuuluvatest tegevustest.
(2) Käesoleva määruse mõistes on õhusõiduki maandumis- ja starditsükkel tsükkel, mis hõlmab
ruleerimist, starti, tõusu, maandumislähenemist, maandumist ja muud õhusõiduki liikumist, mis leiab
aset madalamal kui 3000 jalga.
(3) Käesoleva määruse mõistes on rahvusvaheline mereliiklus kõikide lippude all sõitvate veesõidukite,
välja arvatud kalapüügilaevad, sõidud merel ja rannikuvetes väljumisega ühe riigi territooriumilt ja
saabumisega teise riigi territooriumile.
§ 3. Põlevkiviküttel olevate suurte põletusseadmete vääveldioksiidi heite summaarne piirkogus
(1) Põlevkiviküttel olevatest suurtest põletusseadmetest välisõhku väljutatava vääveldioksiidiheite
summaarne piirkogus on 25 000 tonni kalendriaastas.
(2) Suur põletusseade on põletusseade tööstusheite seaduse § 13 lõike 2 tähenduses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitletakse põlevkiviküttel olevate suurte
põletusseadmetena vaid selliseid suuri põletusseadmeid, mis on projekteeritud spetsiaalselt põlevkivi
põletamiseks ja milles mitme kütuse kasutamise korral on põlevkivi osakaal kogu kütuse aastases
koguses energiaühikuteks ümberarvutatuna vähemalt 50%.
§ 4. Saasteainete heitkoguste riiklikke inventuuride, prognooside ja informatiivsete
inventuuriaruannete koostamine
(1) Keskkonnaministeerium korraldab saasteainete heitkoguste riiklikke inventuuride, prognooside ja
informatiivsete inventuuriaruannete koostamist direktiivi 2016/2284/EL I ja IV lisa kohaselt ning nende
esitamist Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ja rahvusvaheliste konventsioonide
sekretariaatidele.
(2) Atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1081 sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamise korral tuleb
asjaomase aasta saasteainete heitkoguste riigi informatiivsesse inventuuriaruandesse lisada teave, mis
tõendab, et paindlikkusmeetmete kasutamine vastab direktiivi 2016/2284/EL artikli 5 lõikes 1 ja
IV lisa 4. osas sätestatud tingimustele või sellele kohaldatakse sama artikli lõikes 2, 3 või 4 sätestatud
tingimusi.
(3) Keskkonnaagentuur koostab ja ajakohastab saasteainete heitkoguste riiklikke inventuure, sealhulgas
kohandatud inventuure, kui see on asjakohane, ja ruumilist jaotust kajastavaid inventuure, suuri
paikseid heiteallikaid kajastavaid inventuure ja neile lisatud informatiivseid inventuuriaruandeid ning
esitab saasteainete heitkoguste riiklikke prognoose direktiivi 2016/2284/EL I ja IV lisa kohaselt.
(4) Esitatud andmed peavad olema kooskõlas piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni
sekretariaadile esitatavate saasteainete heitkoguste riiklike aruannete andmetega.
(5) Keskkonnaagentuur avalikustab oma veebilehel:
1) saasteainete heitkoguste riiklikud inventuurid ja prognoosid;
2) kohandatud saasteainete heitkoguste inventuurid ja prognoosid;
3) informatiivsed inventuuriaruanded;
4) vajaduse korral täiendavad aruanded ja lisateabe.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. juulil.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 11.11.2016. a määrus nr 125 „Paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate
saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning nende
saavutamise tähtajad“ tunnistatakse kehtetuks.
Jüri Ratas
Peaminister
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste
vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L
344, 17.12.2016, lk 1–31).
Vabariigi Valitsuse määruse „Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise
riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad
ja erandid ning aruandlus “ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 108 lõike 1 alusel.
Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste
vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31; edaspidi direktiiv).
Kuna direktiivist tulenevalt on Vabariigi Valitsuse 11.11.2016 määruses nr 125 „Paiksetest ja
liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti
territooriumil ja majandusvööndis ning nende saavutamise tähtajad“ vaja sisulisi muudatusi
teha enam kui kolmandiku osas, on otstarbekas kehtestada uus terviktekst.
Kehtiva määruse seletuskiri on kättesaadav eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/
või Keskkonnaministeeriumis.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialistid
Riina Maruštšak (tel 626 2979,
[email protected]) ja Anni Vinogradov
(lapsehoolduspuhkusel). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna
peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi
on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717,
[email protected]).
Määruse eelnõu on seotud Riigikogus menetletava atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise
seaduse eelnõuga.
Eelnõu on seotud Keskkonnaministeeriumis välja töötatud seaduseelnõuga, millega ühinetakse
piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja
maapinnalähedase osooni vähendamise protokolliga ja selle 2012. aasta muudatustega.
Protokoll on sõlmitud 1999. aasta 30. novembril Göteborgis. Göteborgi protokolli eesmärk oli
hoida kontrolli all ja vähendada nelja saasteaine heitkoguseid (vääveldioksiid (SO2),
lämmastikoksiidid (NOx), ammoniaak (NH3) ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
(LOÜ), mis võivad atmosfääri kaudu piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise,
eutrofeerumise või maapinnalähedase osooni moodustumise tõttu tõenäoliselt kahjulikult
mõjutada inimese tervist, looduslikke ökosüsteeme, materjale või põllukultuure. Direktiiviga
kehtestatakse iga riigi jaoks aastateks 2020–2029 ja aastaks 2030 ülemmäär viiele peamisele
õhusaasteainele: eriti peened osakesed (PM2,5), vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx),
mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH3). Aastateks
2020–2029 kehtestatud vähendamise kohustused on samad, milles liikmesriigid 2012. aastal
Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt juba kokku leppisid.
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 käsitleb paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete
heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning
nende eesmärkide täitmise tähtaegu.
Lõikega 1 defineeritakse direktiivi artikli 3 punkti 10 kohaselt heitkoguste vähendamise
riikliku kohustuse termin. Termin selgitab, et heitkoguste vähendamise riikliku kohustuse all
on määratud minimaalne heitkoguste vähenemine, mis tuleb saavutada tähtajaks seatud
kalendriaasta jooksul võrreldes 2005. aastaga. Vastavalt direktiivile on saasteainete
vähendamise kohustuste täitmiseks seatud kaks tähtaega: 2020 ja 2030 aasta. Termin on oluline
määratleda, kuna muutunud on sisuline kontseptsioon saasteainete heitkoguste piirmäärades.
Kehtivas määruses on saasteainete vähendamise kohustused esitatud piirkogustena tonnides,
kuid eelnõukohases määruses on heitkoguste vähendamise kohustused väljendatud protsendina
võrreldes baasaasta 2005 tasemega.
Eesti pidas 2012. aastal Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi aastaks 2020 heitkoguste
vähendamise riiklike eesmärkide seadmisel. Läbirääkimistega sooviti saavutada Euroopa
Komisjoniga kokkulepe ja üksmeel heitkoguste vähendamise kohustustes. Eestile lepiti
2012. aasta 4. mail Göteborgi protokolli läbirääkimistel kokku järgmised heite vähendamise
protsendid aastaks 2020 võrreldes baasaastaga 2005: SO2 – 32%, NOx – 18%, NH3 – 1%,
inimtegevusest põhjustatud LOÜd – 10%, PM2.5 – 15%. Kõnealused eesmärgid tuleb tagada
igal aastal ajavahemikus 2020–2029. Pärast läbirääkimisi ja kompromissi saavutamist lisati
2012. aastal Eesti heitkoguste tasemed, kohustused ja vähendamisprotsendid Göteborgi
protokolli lisasse II. Selleks, et ühtlustada ja viia heitkoguste vähendamise kord vastavusse
Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, on direktiivis heitkoguste vähendamise
kohustused aastatel 2020-2029 identsed Göteborgi protokollis sätestatud kohustustega, sh on
jäänud samaks ka baasaasta 2005.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate
saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused iga saasteaine (SO2, NOx, LOÜ,
NH3, PM2,5) kohta protsentides võrreldes baasaastaga 2005. Kehtivas terviktekstis on esitatud
heiteallikatest väljutatavate saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil
ja majandusvööndis ja need on kehtestatud iga saasteaine kohta kalendriaastas. Seega on
tegemist põhimõtteliselt uue lähenemisega. Lõikes 2 sätestatakse saasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused, mis tuleb tagada aastatel 2020–2029, ning lõikes 3 sätestatakse
saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused, mis tuleb saavutada aastaks 2030.
Alates 01.01.2010 on Eestis kehtinud paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest eralduvate
saasteainetele vastavad kalendriaasta väärtused, mida ei tohi ületada: SO2 – 100 000 tonni,
NOx– 60 000 tonni, LOÜd – 49 000 tonni ja NH3 – 29 000 tonni. Eesti on seatud eesmärkidest
kinni pidanud, kuna Eesti peab oluliseks suurendada majanduse pikaajalist konkurentsivõimet
ning muuta igapäevane elukeskkond puhtamaks. Uue lähenemisega on saasteainete heitkoguste
vähendamisel õiguslikult siduvaks vähendamise protsent võrdlusaasta (2005) tasemest.
Aastateks 2020–2029 seatud vähendamise kohustused on samad, milles piiriülese õhusaaste
kauglevi 1979. aasta konventsiooni osapooled 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel
rahvusvaheliselt juba kokku leppisid. 2030. aastaks võetud kohustuste täitmiseks tuleb
õhusaastet tunduvalt rohkem vähendada, mis tähendab ka suuremaid väljakutseid.
NH3 heitkoguse vähendamise protsent on võrreldes 2030. aastaks sama, mis aastateks
2020-2029, kuid see tähendab, et tuleb saavutatud vähendamist säilitada. Eestile kehtestatud
piirkoguste täitmine nõuab palju jõupingutusi kõikides sektorites. Arvestades kõiki tehtud
2
jõupingutusi on rangemate piirnormide saavutamisel üheks suuremaks probleemiks
ammoniaak. NH3 heitmed Eestis on üldiselt madalad ja ka Göteborgi protokollis seatud
eesmärk 2020 aastaks on madal (1%), kuid tuleb arvestada, et NH3 heitmete vähendamiseks
tõhusad meetmed riiklikul tasandil hetkel puuduvad, mistõttu on võimalik mõningane
vähendamine saavutada peamiselt läbi töövõtete või tehnoloogiliste muutuste.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on 2018. aastal valmimas töö „Loomakasvatusest
eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite
vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, mille eesmärk on koostada NH3 prognoosarvutused,
teostada vähendamismeetmete analüüs, efektiivsuse hindamine ja uuendada prognoosimise
metoodikat. Atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS) on sätestatud aasta keskmine
õhukvaliteedi sihtväärtus ammoniaagile, samuti reguleeritakse põllumajandustootmisest
tulenevat reostust veeseadusega, mis seab kindlad nõuded sõnniku laotamisele, väetamisele,
hoiustamisele ja annab soovitusi hea põllumajandustava järgimisele.
Vastavalt direktiivi nõuetele korraldab Keskkonnaministeerium teatavate õhusaasteainete
vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise
programm) koostamise ning selle raames ka ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks hea
põllumajandustava riikliku soovitusliku juhendi (edaspidi ammoniaagijuhend) koostamise,
mille puhul võetakse arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014. aasta hea
põllumajandustava raamjuhendit ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks.
Ammoniaagijuhendi orienteeruv valmimise aeg on 2019. aasta sügis.
Lõigetes 4 kuni 7 käsitletakse uuendusena vahe-eesmärki – saasteainete heitkoguste
vähendamiseks võetavate meetmete kohustust aastaks 2025. Eesmärgiga tagada aastaks 2030
seatud heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamine, kehtestab Keskkonnaministeerium
lineaarse saasteainete heitkoguste vähendamise kava, milles seatakse SO2, NOx, LOÜ, NH3 ja
PM2,5 heitkoguste soovituslikud heitetasemed 2025. aastaks, ilma et need piiraks sama
paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Heitkoguste soovituslik tase 2025. aastaks määramisel
võetakse arvesse 2020. aastaks ja 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise riiklikes
kohustustes määratud heitetasemeid. Keskkonnaministeerium määrab õhusaaste vähendamise
programmi raames 2025. aastaks kindlaks soovituslikud heitetasemed, mis oleksid tehniliselt
teostatavad ja millega ei kaasneks ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Järgida võib ka
mittelineaarset saasteainete heitkoguste vähendamiskava, kui see on majanduslikult või
tehniliselt tõhusam, tingimusel, et alates 2025. aastast läheneb saasteainete vähenemine järk-
järgult lineaarsele saasteainete heitkoguste vähendamiskavale, ja see ei mõjuta ühtegi
2030. aastaks võetud heitkoguse vähendamise kohustust. Selline lähenemine peaks hõlbustama
kõikide saasteainete heitkoguste vähendamiskohustuste järgimist ning andma paindlikumad
tingimused vähendamiseesmärkide täitmiseks.
Paragrahv 2 käsitleb saasteainete heitkoguste vähendamise erandjuhte ehk tingimusi, mida
saasteainete heitkoguste vähendamisel ei arvestata.
Lõikes 1 on esitatud loetelu eranditest, mille korral ei kohaldu saasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused ehk saasteainete heitkoguseid, mida ei võeta arvesse vähendamise
hindamisel. Võrreldes kehtiva terviktekstiga tehakse erand ka sellistele lämmastikoksiidide ja
mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogustele, mis pärinevad sõnnikukäitluse
ja mullaharimisega seotud tegevusest (piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni
kategooriates 3B (sõnnikukäitlus) ja 3D (mullaharimine) ette nähtud 2014. aasta
aruandlusnomenklatuuri alla kuuluvatest tegevustest).
Lõikes 2 määratletakse direktiivi artikli 3 punkti 11 alusel termin „õhusõiduki maandumis- ja
starditsükkel“. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud, et tsüklid hõlmavad ruleerimist, starti,
3
tõusu, maandumislähenemist, maandumist ja muud õhusõiduki liikumist, mis leiab aset
madalamal kui 3000 jalga. Kehtivas määruses on toodud ainult õhusõiduki maandumis- ja
starditsükli käitamismooduli ajavahemikud.
Lõikes 3 määratletakse direktiivi artikli 3 punkti 12 alusel termin „rahvusvaheline mereliiklus“.
Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud definitsioon, mis selgitab, et rahvusvahelise
mereliikluse alla loetakse kõikide lippude all sõitvate veesõidukite, välja arvatud
kalapüügilaevad, sõidud merel ja rannikuvetes ühe riigi territooriumilt teise riigi
territooriumile.
Paragrahvis 3 lõikesse 2 on lisatud võrreldes kehtiva määrusega lisatud termini „suur
põletusseade“ definitsioon. Suur põletusseade on tööstusheite seaduse mõistes põletusseade,
mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt
50 megavatti.
Paragrahviga 4 on võrreldes kehtiva määrusega uuendusena üle võetud direktiivi artikli 8
nõuded, millega kehtestatakse nõuded saasteainete heitkoguste riiklikke inventuuride,
prognooside ja informatiivsete inventuuriaruannete koostamise ja aruandluse kohta. Sisuliselt
on kõik andmete esitamise nõuded Eestis täidetud – Keskkonnaagentuur (KAUR) kogub,
töötleb ja koondab kõikidest heiteallikatest eralduvate saasteainete heitkoguste andmeid,
kasutades direktiivis nimetatud metoodikaid. Kuna artiklis 8 esitatud nõuded toetuvad sama
direktiivi I lisas sätestatutele ning heitearuannete koostamise ja ajakohastamise sätted toetuvad
lisale IV, sätestatakse eelnõukohases määruses ka asjakohased viited. Saasteainete heitkoguste
riiklikud koondaruanded esitatakse elektrooniliselt ühtlustatud vormide kohaselt heiteallikate
kategooria põhjal nii välisõhu kaitset käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide
sekretariaatidele kui ka Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskkonnaagentuurile.
Lõikes 2 sätestatakse tingimused juhuks, kui soovitakse kasutada atmosfääriõhu kaitse seaduse
muutmise eelnõu §-s 1081 nimetatud paindlikkusmeetmeid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse
muutmise eelnõu on käesoleval ajal Riigikogu menetluses. Paindlikkusmeetmed on direktiivis
sätestatud erandtingimused, mida riigil on võimalik kasutada heitkoguste vähendamise
kohustuste täitmiseks. Need peaksid kõiki EL-i liikmesriike abistama saasteainete heitkoguste
vähendamise eesmärkide täitmisel ja õhu kvaliteedieesmärkide järgimisel. Kui mõnd sellist
meedet kasutatakse, tuleb asjaomase aasta informatiivsesse inventuuriaruandesse lisada teave,
mis tõendab, et paindlikkusmeetme kasutamine vastab direktiivi artikli 5 lõikes 1 ja IV lisa 4.
osas sätestatud tingimustele või rakenduvad sama artikli lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tingimused.
Lõikes 4 sätestatakse direktiivi artikli 10 punkti 2 alusel nõue, et sama paragrahvi lõike 3
kohaselt esitatud teave peab olema kooskõlas piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni
sekretariaadile esitatavate andmetega. Eestis seda nõuet juba täidetakse ning kõik esitatud
andmed on kooskõlas konventsioonis nõutavate andmetega.
Lõige 5 sätestatakse direktiivi artikli 14 lõike 1 alapunkti b alusel. Selle sätte kohaselt tagavad
EL liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ, et üldsusele edastatakse avalikkusele
kättesaadaval veebisaidil aktiivselt ja korrapäraselt uuendatud teavet saasteainete heitkoguste
riiklike heitkoguste inventuuride, prognooside ja informatiivsete inventuuriaruannete
(sealhulgas kohandatud inventuuride) kohta. Eestis tagab selle nõude täitmist
Keskkonnaagentuur, kes avalikustab iga-aastased saasteainete heitkoguste riiklikud aruanded
oma veebilehel.
Paragrahvi 5 kohaselt jõustub määrus 2018. aasta 1. juulil, sest see on direktiivi ülevõtmise
tähtaeg.
4
Paragrahviga 6 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11.11.2016. a määrus nr 125
„Paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete heidete summaarsed
piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning nende saavutamise tähtajad“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses ELi õigusega. Eelnõukohase määrusega võetakse üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL nõuded.
Direktiivi ja määruse eelnõu vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas.
4. Määruse mõju
Eelnõukohasel määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ja mõju
regionaalarengule.
Kavandatav muudatus I: eelnõukohase määrusega sätestatakse paiksetest ja liikuvatest
heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused aastatel
2020–2029 ning heitkoguste vähendamise kohutused, mida kohaldatakse alates 2030. aastast.
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – positiivne mõju, kuna õhusaaste väheneb
saasteainete heitkoguste vähendamise tõttu.
Sihtgrupp: elanikud.
Mõju kirjeldus: muudatusel on positiivne mõju õhusaaste vähenemisele. Saasteainete
heitkoguste vähendamisel on kindlasti positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna
väheneb õhusaaste. Õhusaaste vähenemise tulemusena paraneb oluliselt elukeskkond ning
väheneb inimeste haigestumine ja enneaegsete surmade arv. Ülevõetava direktiiviga
kehtestatakse liikmesriikide jaoks uued õhusaasteainete vähendamise kohustused
vääveldioksiidile (SO2), lämmastikoksiididele (NOx), mittemetaansetele lenduvatele
orgaanilistele ühenditele (LOÜ), ammoniaagile (NH3) ja eriti peenetele osakestele (PM2,5).
Peenosakeste põhjustatud õhusaaste ohustab oluliselt inimese tervist, lühendades keskmist
eluiga ja mõjutades laste tervislikku arengut1. Saasteainete heitkoguste vähendamise
pikaajaliste eesmärkide seadmine ning keskkonna ja inimese kaitseks suunatud tegevused
viivad järk-järgult energiasüsteemi ümberkujundamiseni ressursitõhusamaks. Saasteainete
heitkoguste piiramine sunnib ettevõtlust ümber hindama kütuste ning tehnoloogia kasutamist,
et leida tasakaal tootlikkuse ja keskkonnahoiu vahel, ning suunab tarbijat valima
keskkonnasõbralikku toodet.
Õhusaaste mõjutab kahjulikult looduskeskkonda. Näiteks kahjustab õhusaaste liigse
lämmastikureostuse (eutrofeerumine) ja vääveldioksiidireostuse (happevihma peamine põhjus)
kaudu ka ökosüsteeme ja liigilist mitmekesisust. Õhusaaste vähendamine avaldab kindlasti ka
positiivset mõju looduskeskkonnale. Näiteks ammoniaak tekib enamjaolt põllumajandusest. Eri
meetmete rakendamine põllumajandussektoris vähendab ammoniaagi lendumist, toitainete
leostumist ja pindmist ärakannet ning võimaldab toitaineid efektiivsemalt siduda. Efektiivsem
toitainete sidumine suurendab põllukultuuride saagikust. Kõigi eespool nimetatud ainete
vähendamisega kaasneb positiivne mõju välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemidele, elu- ja
looduskeskkonnale.
1
Aruanne „Euroopa keskkond – neljas hindamine. Kokkuvõte“, Euroopa Keskkonnaagentuur (10.10.2007).
5
Väga oluline on see, et mõjude hindamine inimese tervisele ja ökosüsteemidele muutuks
keskkonnaseire programmi üheks osaks või selliseid mõjude hindamisi tehtaks teatud
regulaarsusega (näiteks viie kuni kümne aasta järel). Lisaks on oluline, et strateegilistes
valdkondades suuremate muudatuste planeerimisel ja tegemisel (elektri- ja soojatootmine,
transport, põllumajandus) hinnataks nende tegevuste mõju ka inimese tervise ja ökosüsteemide
seisukohast. Hea näide nende mõjudega arvestamisel on Eesti energiamajanduse arengukava
aastani 2030 (ENMAK 2030).
Mõju valdkond: mõju majandusele.
Sihtgrupp: a) ettevõtjad – inimtegevusest põhjustatud õhusaasteainete heitkoguste kontrolli all
hoidmine ja vähendamine nõuab kõikidelt majandussektoritelt panustamist direktiivi
eesmärkide täitmisse, sealhulgas investeeringute tegemist. Heitkoguste mahtu mõjutavad Eestis
enim energeetika- ja transpordivaldkond ning muud tööstusettevõtted, sealhulgas
põllumajandusettevõtted. Olulise aspektina on direktiivi III lisa 2. osa alapunktis C käsitletud
mõjude ennetamist väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele. On sätestatud, et
õhusaasteainete vähendamise programmides kehtestatud meetmete rakendamisel võetakse
täielikult arvesse mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele, et piirata võimalikke
täiendavaid kulusid nii palju kui võimalik. See võimaldab neid õhusaasteainete vähendamise
programmiga vabastada meetmete rakendamisest juhul, kui see on võimalik ja asjakohane,
pidades silmas kohaldatavaid vähendamiskohustusi. Euroopa Komisjoni soovituse
nr 2003/361/EÜ kontekstis tähendab väike põllumajandusettevõte sellist käitist, milles on alla
50 töötaja ja mille aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõte on käitis, milles on alla
10 töötaja ja mille aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot;
b) riigiasutused – Keskkonnaministeerium korraldab õhusaasteainete vähendamise programmi
koostamist. Õhusaasteainete vähendamise programmi raames ning koostöös eri
majandussektoritega selgitatakse välja kõige efektiivsemad ja majanduslikult tõhusamad
saasteainete heitkoguste vähendamise võimalused ja meetmed Eesti riigis. Keskkonnaagentuur
korraldab saasteainete heitkoguste riigi koondaruannete koostamist.
Mõju kirjeldus: inimtegevusest põhjustatud saasteainete kontrolli all hoidmine ja
vähendamine nõuab tegutsemist kõigis majandussektorites. Poliitika tõhusaks rakendamiseks
peavad panustama kõik sektorid, ka põllumajandus, mille põhjustatav õhusaaste on seni kõige
aeglasemalt vähenenud.
Direktiiv omab olulist tähtsust säästva arengu ulatuslikumate eesmärkide saavutamisel,
investeeringute, konkurentsivõime, ringmajanduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja puhtale
energeetikale üleminekuga seotud Euroopa Liidu prioriteetide elluviimisel. Inimtekkeliste
saasteainete heitkoguste vähendamine ja piirväärtuste järgimine on hädavajalik. Eesti on
Euroopa Liidu liikmesriigina andnud siduva lubaduse vähendada SO2, NOx, NH3,
inimtegevusest põhjustatud LOÜde ja PM2,5, sealhulgas tahma heitkoguseid. Senisest
efektiivsemate tehnoloogiate rakendamine ja tervisele kahjulike õhusaasteainete (nt SO2, NOx,
PM2,5) vähendamine kajastub otseselt avaliku sektori tervishoiukuludes.
LOÜsid on võimalik vähendada peamiselt lahustite kasutuse piiramisega ja kütustega seotud
tegevuste (ladustamine, transport, jaotamine, kasutamine jt) reguleerimisega. LOÜsid aitavad
oluliselt vähendada näiteks lahusti kasutamise osatähtsuse vähendamine tööstuses ja
asendusvõimaluste leidmine, kütuste keskkonnasäästlikum kasutamine ning nüüdisaegse
tehnoloogia kasutuselevõtt. Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaatest selgub, et aastal 2015 on
2020. aastaks seatud LOÜde vähendamise eesmärk saavutatud. Vähenemine on saavutatud
tõenäoliselt seoses kütusetransiidi vähenemise ja kütuste ümberlaadimise parema
6
korraldamisega sadamates.
Eestis tekivad SO2, NOx ja PM2,5 peamiselt kütuste põletamisel, mistõttu oleneb nende
heitkoguste vähendamine elektrijaamades, katlamajades, kodumajapidamistes ja
transpordisektoris rakendatavatest meetmetest.
SO2 ja PM2,5 vähenemine on tingitud peamiselt tööstusheite seaduse rakendamisest. Aastaks
2015 oli enamik elektri- ja soojusenergia tootmises ja põlevkivitööstuses kasutatavatest
tehnoloogiatest välja vahetatud või rekonstrueeritud (üleminek tolmpõletuselt
keevkihtkateldele, püüdeseadmete paigaldamine jms) ja vanadele seadmetele on sätestatud
ranged kasutuspiirangud. THS võimaldab siiski vanade plokkide/seadmete edasist töötamist
täiendavate meetmeteta, kuid piiratud töötundidega kuni 2023. aasta lõpuni.
Lisaks on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193
keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise
kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1–19). Direktiivi 2015/2193/EL rakendamiseks on
kehtestatud keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse
reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused,
saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. Sellega seatakse
heite piirväärtused uutele ja olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele (nõuded
rakenduvad alates 2025. aastast). Direktiivi 2015/2193/EL ülevõtmine Eesti õigusesse on üks
meetmeid SO2, NOx ja PM2,5 heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks.
NOx heitkogused on alates 2005. aastast vähenenud seetõttu, et märkimisväärne osa sellest tekib
põlevkivi kasutusest ning enamik põlevkivitööstuses kasutatavast vanast tehnoloogiast on välja
vahetatud või rekonstrueeritud (üleminek tolmpõletuselt keevkihtkateldele, püüdeseadmete
paigaldamine jms) ja vanadele seadmetele on sätestatud ranged kasutuspiirangud. NOx-heite
vähenemine on sõltuvuses samadest asjaoludest, mis tingivad ka SO2 heitkoguse vähenemise,
kuid mõju ei ole NOx heitkoguse vähenemisele nii suur. NOx vähendamise eesmärkide
saavutamisele aitab kaasa direktiivi 2015/2193/EL ülevõtmine Eesti õigusesse – see seab heite
piirväärtused uutele ja olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele. Kuna Eestil
lasub kohustus vähendada NOx-heidet, on olulisel kohal ka transpordist pärinevate heitkoguste
vähendamine. Sellele aitavad kaasa rangemad heitenormid transpordivahenditele.
Transpordisektoris meetmete välja töötamisel lähtutakse olemasolevatest poliitikatest ja
suunistest – Transpordi arengukava 2014–2020, Energiamajanduse arengukava ja sihid aastaks
2030, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ning selle alusel välja töötatav tegevuskava
kliima eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030 ning välja töötamisel olev transpordi
arengukava 2020–2030.
NH3-heidet põhjustab peamiselt põllumajandus, samuti väetiste tootmine ning kasutamine. NH3
heitkogused on Eestis üldiselt väikesed ja olulisemad meetmed on seotud hea
põllumajandustava järgimisega, keskkonnasõbralike tehnoloogiate valimisega,
lämmastikväetiste kasutamise vähendamise ja nende tootmise täiustamisega. Kliimapoliitika
põhialuste aastani 2050 aruandest2 selgub samuti, et kõikide direktiivis kajastatud saasteainete
heitkogused on vähenemas, välja arvatud NH3. Eeldatavalt kasvab põllumajandustoodang,
sealhulgas suureneb põllumajandusloomade arv, teravilja ja rapsi kasvupind, mistõttu NH3
vähenemist lähiaastatel ette näha ei ole. Võttes arvesse, et NH3 heitkogused Eestis võrreldes
muude Euroopa Liidu riikidega on väga väikesed, siis nende vähendamine 1% võrra on parim
võimalik läbirääkimistel saavutatud tulemus.
2
Kliimapoliitika põhialuste 2050 aruanne „Kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite ja
sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise analüüs“, 25.05.2016.
7
NH3 heitkoguste vähendamise eesmärke toetavad küll Eesti õigusaktid (nt õhukvaliteedi
sihtväärtus, veeseadus jms) ja mitmesugused juhendmaterjalid (hea põllumajandustava,
PVT-juhendmaterjalid jms), kuid nende mõju ei ole piisav, et saavutada
põllumajandustoodangu suurenemisel heitkoguse vähenemine. Keskkonnaministeeriumi
tellitud töödest selgub, et NH3 vähendamiseks on vaja rakendada meetmeid peamiselt
põllumajanduses, näiteks vähendada loomasööda lämmastikusisaldust, lämmastikväetiste
kasutamist, võtta kasutusele vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad ja -ladustamistehnikad,
tõhustada loomapidamisviise, tõsta karjatamise osakaalu jms. Hoidlate puhul tähendaks see
hoidlate katmist ja hoonete korral pigem täiendavate korralduslike võtete kasutamist.
Teatud vähendamismeetmed on sätestatud juba olemasolevates õigusaktides ja
PVT-juhendmaterjalides, kuid sellele vaatamata tuleb täiendavalt analüüsida ülalmainitud
juhendmaterjalides sisalduvate vähendamismeetmete ülevõtmist. Olulisel kohal on 2018. aasta
sügisel valmival Eesti Maaülikooli koostataval analüüsil „Sõnnikukäitluse ja lautade
tehnoloogiate ajaloolise ülevaate, sealhulgas andmebaasi tegemine, sõnnikukäitluse ja lautade
tehnoloogiate prognoosi koostamine ning sõnnikukäitlusest pärinevate õhusaasteainete
vähendamismeetmete analüüs“, mis annab hinnangu NH3 heitkoguste vähendamiseks
kasutatavate tehnoloogiate kohta. Esialgsete tulemuste alusel on peamised meetmed NH3
heitmete vähendamiseks seotud sõnnikukäitlusega – sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku
laotamine (näiteks põllumaale laotatud sõnniku kohene mulda viimine).
Heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamise detailsem ülevaade ja analüüs antakse
koostatavas õhusaasteainete vähendamise programmis. Kuid on selge, et heidete kontrolli all
hoidmine ja vähendamine nõuab tegutsemist kõigis majandussektorites.
Direktiivi artikkel 6 sätestab nõuded õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise
kohta. Liikmesriik koostab, võtab vastu ja viib õhusaasteainete vähendamise programmi ellu
kooskõlas direktiivi III lisa 1. osaga, et piirata aastaseid inimtekkelisi heitkoguseid ja aidata
saavutada direktiivis sätestatud saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke. Uued nõuded
on täpsemad ja põhjalikumad. Heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste täitmiseks
vajalikud tegevused, uuringud, vähendamismeetmed ja investeeringud selgitatakse välja
õhusaasteainete vähendamise programmi raames. Direktiiv on eesmärkide täitmise seisukohast
üsna paindlik ning võimaldab riigil kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt vajadusele ja
võimalustele, kui peaks selguma oht, et heitkoguste vähendamise kohustused võiksid jääda
mingitel põhjustel täitmata. Heitkoguste mahtu mõjutavad Eestis enim heited energeetika- ja
transpordivaldkonnast ning tööstusettevõtetest, sealhulgas ka põllumajandussektor.
Heitkoguste vähendamiseks vajalikud tegevused tuleb kavandada asjakohastes
valdkonnaülestes ja valdkondlikes arengukavades ning vähendamise meetmed nende põhjal ka
ellu viia.
Kõik selles alapeatükis nimetatud tegevused ja meetmed saasteainete vähendamiseks
kirjeldatakse täpsemalt õhusaasteainete vähendamise programmis. Samuti selgitatakse
programmi koostamisel kõikide investeeringute vajadust ja ulatust ning tööjõukulude suurust.
Programmi koostamise maksumus on 240 000 eurot ning sellise summaga peaks arvestama iga
nelja aasta tagant. Esimese õhusaasteainete vähendamise programmi koostamist rahastab
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja töid teostab hankelepingu alusel Keskkonnauuringute
Keskus OÜ. Programmi raames hinnatakse nende investeeringute ulatust ja mahtu, mida
ettevõtted peaksid nõuete täitmiseks tegema. EL liikmesriigid esitavad komisjonile oma
esimese õhusaasteainete vähendamise programmi hiljemalt 1. aprilliks 2019.
Õhusaasteainete vähendamise programmi ühe osana koostatakse vastavalt direktiivi III lisa
2. osa nõuetele ammoniaagijuhend. Selle koostamine nõuab erialaspetsialistide kaasamist ehk
8
siis nõuab juhendi koostamine ka lisatööjõudu. Ammoniaagijuhendi maksumus on 50 000 eurot
ja selle koostamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA. Töid teostab hankelepingu
alusel Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Ammoniaagijuhendit tuleks analoogselt UNECE
ammoniaagijuhendile regulaarselt ajakohastada.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Sihtgrupp: Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.
Mõju kirjeldus: muudatusega ei kaasne täiendavat töökoormuse suurenemist
Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile. Keskkonnaamet võtab õhusaastelubade ja
keskkonnakomplekslubade andmisel aluseks eelnõukohasest määrusest tulenevaid saasteainete
heitkoguste vähendamise kohustusi. Keskkonnainspektsioon kontrollib lubades nõutu täitmist.
Seega ei kaasne muudatustega nimetatud asutustele täiendavaid tööülesandeid ning
töökoormuse suurenemist.
Direktiiviga kaasnevad aruandluskohustused on jätkuks juba Euroopa Liidu ja ÜRO tasemel
kokku lepitud kohustusele ja selle rakendamisele. Direktiivi ülevõtmisega suureneb
Keskkonnaagentuuri (KAUR) töökoormus seoses igal aastal heitkoguste inventuuride
koostamisega ja Euroopa Komisjoni poolse ülevaatusega. Seega peab Keskkonnaagentuur
olema valmis selleks, mis kaasneb inventuuriaruannete Euroopa Komisjoni poolse
ülevaatusega ning täiendava suhtlemisega Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaametiga.
Hinnanguliselt suureneb direktiivi ülevõtmisega Keskkonnaagentuuris nelja spetsialisti
töökoormus ligikaudu 5% aastas ning tegemist on perioodilise töökoormuse suurenemisega,
mis lahendatakse sisemise töökoormuse jaotamise arvelt.
Aruandlusega seotud kohustuste täitmise eest vastutab KAURi välisõhu osakond, kelle peamine
ülesanne on teha välisõhu heiteallikate inventuuri, sealhulgas arvutada välisõhu heiteallikate
heitkoguste andmeid, neid koondada, analüüsida ning koostada ja edastada riigisiseseid ja
rahvusvahelisi aruandeid. KAUR esitab saasteainete heitkoguste andmeid
Euroopa Keskkonnaagentuurile, Euroopa Komisjonile, OECD-le,
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammile (UNEP) ja teistele
rahvusvahelistele organisatsioonidele. Samuti koostab KAUR avalikkusele suunatud ja üldsuse
teavitamiseks mõeldud ülevaateid ja toimetisi.
Direktiivi kohustusi asus Eesti täitma juba enne eelnõukohase määruse koostamist ja jätkab
samamoodi ka heitkoguste inventuuri andmete esitamist.
Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, Eesti riik.
Mõju kirjeldus: Kuna riigil lasub kohustus vähendada NOx-heidet, on olulisel kohal
transpordist pärinevate heitkoguste vähendamine. Ühest küljest aitavad NOx heitkoguste
vähendamisele kaasa rangemad heitenormid transpordivahenditele, kuid riik saab ka ise
soodustada uuemate ja vähem saastavate transpordivahendite kasutuselevõttu. Teistes riikides
on kehtestatud näiteks puhta õhu tsoonid, kus on lubatud sõita või parkida vaid teatud
Euro-klassiga sõidukitel. Lisaks on võimalik liiklusest pärineva NOx-heite koguseid vähendada,
kui soodustada elektriautode kasutuselevõttu ja ühistranspordi aktiivsemat kasutamist. Eestis
on selles vallas potentsiaali, kuna näiteks praegu on Eesti suuremate linnade ja nende lähiasulate
vaheline ühissõidukiliiklus halvasti korraldatud ning inimestel on mugavam kasutada isiklikku
sõiduautot. Konkreetsed saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed, mida oleks iga
saasteaine puhul asjakohane ja efektiivne kasutusele võtta, selgitatakse välja õhusaasteainete
vähendamise programmis.
9
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Sihtgrupp: Eesti riik.
Mõju kirjeldus: Euroopa Liidus on õhku väljutatavate saasteainete vähendamise teel
saavutatud õhu kvaliteedi märkimisväärne paranemine. Edu on toonud ühiste eesmärkide
seadmine ning nende täitmise nimel tehtud jõupingutused. Ülevõetava direktiiviga kutsutakse
üles tugevdama riikidevahelist koostööd saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide
elluviimisel, parimate praktikate väljatöötamisel ning jagamisel. Seega suurendab direktiivi
2016/2284/EL rakendamine Eesti usaldusväärsust rahvusvahelistes suhetes.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisatulusid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel koostatava
õhusaasteainete vähendamise programmi rakenduskavas sätestatakse erinevad
vähendamismeetmed eri majandussektoritele. Need meetmed võivad kaasa tuua ka teatud
lisakulutusi sektorites, kus saasteaineid heidetakse õhku märkimisväärsetes kogustes.
Majanduslik hinnang esitatakse õhusaasteainete vähendamise programmis.
Üheks meetmeks SO2, NOx ja PM2,5 heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks on
Eesti õigusesse ülevõetud direktiivi 2015/2193/EL nõuete täitmine, millega karmistuvad
nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetele. Kõnealuse direktiivi ülevõtmisega kaasnev
majanduslik kulu esialgsetel hinnangutel on kaugküttesektoris ca 13 500 000 eurot, seejuures
võib prognoosida, et peaaegu kogu investeerimisvajadus jääb ajavahemikku 2025–2030.
Väljaspool kaugküttesektorit olevate käitiste korral on hinnanguline investeerimismaht
4-5 mln eurot. Täpsem majanduslike mõjude hinnang on esitatud Keskkonnaministri
05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest
põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded
ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ seletuskirjas.
Eestile on direktiiviga seatud kohustustest üheks suuremaks väljakutseks NH3 heitkoguste
vähendamise eesmärkide saavutamine, kuna NH3 heide tekib peamiselt põllumajandussektoris
(osakaal ligi 90%) ning võrreldes baasaastaaga 2005 on loomade arv oluliselt kasvanud ja
hetkel jätkuvalt kasvutrendis. Üheks peamiseks meetmeks NH3 heitmete vähendamiseks on
sõnnikuhoidlate katmine. Hetkeandmete põhjal on põllumajandussektoris ca 700 katmata
sõnnikuhoidlat ning esimese praktika alusel on ühe hoidla katmise maksumus 50 000 eurot,
seega indikatiivne vajalik investeerimismaht on 35 mln eurot. Keskkonnaministeerium taotleb
võimalust toetada sõnnikuhoidlate katmist Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027
vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. juulil, sest see on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumiga ja Sotsiaalministeeriumiga õigusaktide
eelnõude infosüsteemis EIS. Määruse eelnõu saadetakse ettepanekute esitamiseks
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,
Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile e-kirjaga.
10
Vabariigi Valitsuse määruse „Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste
vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil
ja majandusvööndis, nende täitmise
tähtajad ja erandid ning aruandlus “ eelnõu seletuskiri
Lisa
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 ja Eesti õigusakti
vastavustabel
ELi õigusakti norm ELi ELi õigusakti normi Kommentaarid
õigusakti sisuliseks
normi rakendamiseks
ülevõtmise kehtestatavad
kohustus riigisisesed normid
2016/2284/EL art 3 Jah § 1 lõige 1 Kehtestatakse eelnõukohase
p 10 määrusega
2016/2284/EL art 4 Jah § 1 lõige 2 Kehtestatakse eelnõukohase
p 1 ja lisa II tabel A ja määrusega
B
2016/2284/EL art 4 Jah § 1 lõige 3 Kehtestatakse eelnõukohase
p 1 ja lisa II tabel A ja määrusega
B
2016/2284/EL art 4 Jah § 1 lõige 4 Kehtestatakse eelnõukohase
p2 määrusega
2016/2284/EL art 4 Jah § 1 lõiked 5–7 Kehtestatakse eelnõukohase
p2 määrusega
2016/2284/EL art 4 Jah § 2 lõige 1 Kehtestatakse eelnõukohase
p3 määrusega
2016/2284/EL art 3 Jah § 2 lõige 2 Kehtestatakse eelnõukohase
p 11 määrusega
2016/2284/EL art 3 Jah § 2 lõige 12 Kehtestatakse eelnõukohase
p 12 määrusega
2016/2284/EL art 8 Jah § 4 lõige 1 Kehtestatakse eelnõukohase
p-d 1–3 ja art 10 p 2 määrusega
2016/2284/EL art 8 Jah § 4 lõige 2 Kehtestatakse eelnõukohase
p4 määrusega
2016/2284/EL art 8 Jah § 4 lõige 3 Kehtestatakse eelnõukohase
p5 määrusega
2016/2284/EL art 10 Jah § 4 lõige 4 Kehtestatakse eelnõukohase
p2 määrusega
2016/2284/EL art 14 Jah § 4 lõige 5 Kehtestatakse eelnõukohase
p 1 alapunkt b määrusega
11