dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 28. mai 2018
Viit
4.2-1/1814-1
Registreeritud
28. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-1 Sotsiaalkindlustuse kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-1/2018
Vastutaja
Elin Heinvee (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalkindlustuse osakond)

Failid

  • 📎4.2-11814-1 28.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc758 KB

Sisu (failidest)

Viljar Peep Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 28.05.2018 nr 4.2-1/1814-1 Sotsiaalkindlustuslepingute andmekaitse alased standardsätted Austatud Viljar Peep Edastan Teile kooskõlastamiseks isikuandmete kaitse tüüpsätted (andmekaitseklauslid), mida soovime kasutada riikidevahelistes sotsiaalkindlustuslepingutes. Arutasite seda teemat kohtumisel Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri ning välislepingute eksperdiga käesoleva aasta veebruaris. Kohtumisel lepiti kokku, et kooskõlastame Andmekaitse Inspektsiooniga standardsätted, mida kasutada ebapiisava isikuandmete kaitse tasemega kolmandate riikidega sõlmitavates välislepingutes. Kuna selliste riikide asutuste tehniline ja organisatsiooniline struktuur dokumendihalduse ja elektrooniliste menetluste osas on väga erineval tasemel, siis leiti, et selles osas me ühtlustatud norme kehtestada ei saa ning tehnilised nõuded jäävad seetõttu tüüpsätetest välja. Oleme varem seoses erinevate lepingute menetlusega vastavaid sätteid Andmekaitse Inspektsiooniga juba läbi rääkinud (Valgevene leping, Venemaa leping). Seoses uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega vajavad need uuendamist, eelkõige terminoloogia osas. Suuri põhimõttelisi muudatusi me tüüpsätetes teinud ei ole. Siiski juhin tähelepanu mõnedele punktidele: 1) Tüüpsätete punkti 1 teises lauses oleme välja toonud ühe isikuandmete töötlemise liigina isikuandmete säilitamise. Sisuliselt soovime tüüpsätetes öelda, et riigid saavad reguleerida isikuandmete säilitamise tähtajad oma siseriiklikus seadusandluses. Isikuandmete kaitse üldpõhimõte on, et kui andmete töötleja kohustus isiku suhtes lõpeb, lepingu täitmine lõpeb (antud juhul pensioni maksmise kohustus) ning andmete töötleja peaks tema andmed jäädavalt kustutama. Selleks, et määrata ja maksta õigustatud isikule toitjakaotuspensioni, vajab asutus surnud isiku e toitja andmeid. Isik enda suhtes on lepingu täitmise kohustus lõppenud, aga tema andmed on vajalikud teisele isikule pensioni maksmiseks. Oleme sel aastal pidanud läbirääkimisi Kanada ja Venemaaga ning mõlemad riigid tõid välja, et andmeid on vaja säilitada kauem, kui lepingu eesmärgi täitmine konkreetse isiku suhtes. Isikuandmete kaitse pärast isiku surma ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalas, seega ei tulene üldmäärusest kohustust reguleerida isikuandmete säilitamist pärast isiku surma. See valdkond on jäetud riikide enda otsustada. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 2) Punktis 2-5 on sätestatud ülejäänud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 5 tulenevad põhimõtted: eesmärgikohasuse põhimõte, andmete õigsuse ja minimaalsuse põhimõte ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte. 3) Punkides 6-8 on sätestatud andmesubjekti õigused. 4) Punkti 9 oleme mõnevõrra muutnud võrreldes Valgevene ja Venemaa lepinguga. Varasema sõnastuse kohaselt logitakse andmetöötlustoimingud ja nende üle peetakse arvestust. Pakume välja üldisema sõnastuse, mis katab ka andmetöötlustoimingute fikseerimise paberil ja sellega seotud järelevalve võimaluse. On riike, kus elektrooniline menetlus ei ole laialt kasutusel, seetõttu leiame, et vajalik on hõlmata ka paberdokumentide menetlus. 5) Punktis 10 oleme teinud viite lepingu rakenduslepingule, milles lepitakse kokku isikuandmete loetelud/andmekoosseisud, mida lepingu alusel üksteisele edastatakse. Seega oleme standardsätete sõnastusi muutnud, võttes aluseks uue isikuandmete kaitse üldmääruse terminoloogia ning lähtudes Teiega veebruaris kokku lepitud arusaamadest. Lisaks on meil tekkinud praktiline küsimus seoses uue isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega. Üldmääruse artikkel 46 lõike 2 punkt a sätestab, et asjakohased kaitsemeetmed võib ilma järelevalveasutuselt eriluba taotlemata ette näha õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava dokumendiga avaliku sektori asutuste või organite vahel. Kas sellest sättest tuleneb, et välislepingute alusel andmete edastamiseks ei pea Andmekaitse Inspektsioonilt eriluba taotlema? Kuna tegemist on uue õigusakti rakendamisega, soovime teada, millisest üldmääruse sättest tulenevalt me andmekaitseklauslid (lepingute standardsätted) kehtestame. Austusega ja heale koostööle lootes Katre Pall Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Lisa: Kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute tüüpsätted (2 lehel) Elin Heinvee 6269 215 [email protected] PROJEKT 22.05.2018 Kahepoolsetesse sotsiaalkindlustusalasesse välislepingusse lisatavad isikuandmete kaitse alased tüüpsätted (andmekaitseklauslid) Isikuandmete definitsioon: Isikuandmed on andmed mis tahes tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete kaitse põhimõtted:1 1. Lisaks käesolevale lepingule kehtivad isikuandmete edastamisel teisele lepingupoolele isikuandmeid edastava lepingupoole eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset reguleerivad õigusnormid. Ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele edastamisele järgneva isikuandmete töötlemise, sealhulgas säilitamise, suhtes kehtivad isikuandmeid töötleva teise lepingupoole eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset reguleerivad õigusnormid. 2. Isikuandmeid võib koguda ja töödelda üksnes käesolevas lepingus nimetatud õigusaktide kohaldamiseks ning ulatuses, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks. 3. Pädevad asutused võtavad mõistlikud meetmed, et tagada isikuandmete ajakohasus ja täielikkus ning piirdumine isikuandmetega, mis on vajalikud isikuandmeid vastuvõtva pädeva asutuse taotluse rahuldamiseks. 4. Pädevad asutused parandavad ebaõiged isikuandmed ja kustutavad või piiravad juurdepääsu isikuandmetele, mis ei ole vajalikud isikuandmeid vastuvõtva pädeva asutuse taotluse rahuldamiseks, tingimusel, et sellega ei ohustata isiku õigusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 5. Pädevad asutused rakendavad asjakohaseid infotehnoloogilisi, füüsilisi ja organisatsioonilisi turvameetmeid, et piirata isikuandmete loata või volitamata töötlemist, sealhulgas ebaseaduslikku juurdepääsu või avalikuks tulekut ning juhuslikku või volitamata muutmist ja hävitamist. 6. Isikul on õigus küsida teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ning pädev asutus peab eelnimetatud teabe isikule avaldama. 7. Isikul on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist ja andmete töötlemise piiramist. Pädev asutus peab isikuandmed parandama või neile juurdepääsu piirama viivitamata, välja arvatud juhul, kui isiku nõue on põhjendamatu või esinevad muud õigusnormidest tulenevad keeldumisalused. 8. Kui isik leiab, et isikuandmete töötlemisel on tema õigusi rikutud, peavad lepingupooled tagama isikule võimaluse pöörduda oma õiguste kaitseks andmekaitse järelevalve 1 Kohaldatav õigus, eesmärgikohasuse põhimõte, konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse põhimõte, minimaalsuse põhimõte, andmete õigsuse põhimõte. asutuse või kohtu poole. 9. Pädev asutus on kohustatud pidama arvestust käesoleva lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemise toimingute kohta. 10. Käesoleva lepingu rakendamiseks töödeldavad isikuandmed lepitakse kokku käesoleva lepingu rakenduskokkuleppes.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel