Viljar Peep
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] Meie 28.05.2018 nr 4.2-1/1814-1
Sotsiaalkindlustuslepingute andmekaitse alased
standardsätted
Austatud Viljar Peep
Edastan Teile kooskõlastamiseks isikuandmete kaitse tüüpsätted (andmekaitseklauslid),
mida soovime kasutada riikidevahelistes sotsiaalkindlustuslepingutes. Arutasite seda teemat
kohtumisel Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri ning välislepingute eksperdiga
käesoleva aasta veebruaris. Kohtumisel lepiti kokku, et kooskõlastame Andmekaitse
Inspektsiooniga standardsätted, mida kasutada ebapiisava isikuandmete kaitse tasemega
kolmandate riikidega sõlmitavates välislepingutes. Kuna selliste riikide asutuste tehniline ja
organisatsiooniline struktuur dokumendihalduse ja elektrooniliste menetluste osas on väga
erineval tasemel, siis leiti, et selles osas me ühtlustatud norme kehtestada ei saa ning
tehnilised nõuded jäävad seetõttu tüüpsätetest välja.
Oleme varem seoses erinevate lepingute menetlusega vastavaid sätteid Andmekaitse
Inspektsiooniga juba läbi rääkinud (Valgevene leping, Venemaa leping). Seoses uue
isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega vajavad need uuendamist, eelkõige
terminoloogia osas. Suuri põhimõttelisi muudatusi me tüüpsätetes teinud ei ole. Siiski juhin
tähelepanu mõnedele punktidele:
1) Tüüpsätete punkti 1 teises lauses oleme välja toonud ühe isikuandmete töötlemise
liigina isikuandmete säilitamise. Sisuliselt soovime tüüpsätetes öelda, et riigid saavad
reguleerida isikuandmete säilitamise tähtajad oma siseriiklikus seadusandluses.
Isikuandmete kaitse üldpõhimõte on, et kui andmete töötleja kohustus isiku suhtes
lõpeb, lepingu täitmine lõpeb (antud juhul pensioni maksmise kohustus) ning
andmete töötleja peaks tema andmed jäädavalt kustutama. Selleks, et määrata ja
maksta õigustatud isikule toitjakaotuspensioni, vajab asutus surnud isiku e toitja
andmeid. Isik enda suhtes on lepingu täitmise kohustus lõppenud, aga tema andmed
on vajalikud teisele isikule pensioni maksmiseks. Oleme sel aastal pidanud
läbirääkimisi Kanada ja Venemaaga ning mõlemad riigid tõid välja, et andmeid on
vaja säilitada kauem, kui lepingu eesmärgi täitmine konkreetse isiku suhtes.
Isikuandmete kaitse pärast isiku surma ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse
kohaldamisalas, seega ei tulene üldmäärusest kohustust reguleerida isikuandmete
säilitamist pärast isiku surma. See valdkond on jäetud riikide enda otsustada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2) Punktis 2-5 on sätestatud ülejäänud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 5
tulenevad põhimõtted: eesmärgikohasuse põhimõte, andmete õigsuse ja
minimaalsuse põhimõte ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte.
3) Punkides 6-8 on sätestatud andmesubjekti õigused.
4) Punkti 9 oleme mõnevõrra muutnud võrreldes Valgevene ja Venemaa lepinguga.
Varasema sõnastuse kohaselt logitakse andmetöötlustoimingud ja nende üle
peetakse arvestust. Pakume välja üldisema sõnastuse, mis katab ka
andmetöötlustoimingute fikseerimise paberil ja sellega seotud järelevalve võimaluse.
On riike, kus elektrooniline menetlus ei ole laialt kasutusel, seetõttu leiame, et vajalik
on hõlmata ka paberdokumentide menetlus.
5) Punktis 10 oleme teinud viite lepingu rakenduslepingule, milles lepitakse kokku
isikuandmete loetelud/andmekoosseisud, mida lepingu alusel üksteisele edastatakse.
Seega oleme standardsätete sõnastusi muutnud, võttes aluseks uue isikuandmete kaitse
üldmääruse terminoloogia ning lähtudes Teiega veebruaris kokku lepitud arusaamadest.
Lisaks on meil tekkinud praktiline küsimus seoses uue isikuandmete kaitse üldmääruse
rakendamisega. Üldmääruse artikkel 46 lõike 2 punkt a sätestab, et asjakohased
kaitsemeetmed võib ilma järelevalveasutuselt eriluba taotlemata ette näha õiguslikult siduva
ja täitmisele pööratava dokumendiga avaliku sektori asutuste või organite vahel. Kas sellest
sättest tuleneb, et välislepingute alusel andmete edastamiseks ei pea Andmekaitse
Inspektsioonilt eriluba taotlema? Kuna tegemist on uue õigusakti rakendamisega, soovime
teada, millisest üldmääruse sättest tulenevalt me andmekaitseklauslid (lepingute
standardsätted) kehtestame.
Austusega ja heale koostööle lootes
Katre Pall
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa: Kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute tüüpsätted (2 lehel)
Elin Heinvee 6269 215
[email protected]
PROJEKT
22.05.2018
Kahepoolsetesse sotsiaalkindlustusalasesse välislepingusse lisatavad isikuandmete
kaitse alased tüüpsätted
(andmekaitseklauslid)
Isikuandmete definitsioon:
Isikuandmed on andmed mis tahes tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata
sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
Isikuandmete kaitse põhimõtted:1
1. Lisaks käesolevale lepingule kehtivad isikuandmete edastamisel teisele lepingupoolele
isikuandmeid edastava lepingupoole eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset
reguleerivad õigusnormid. Ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele edastamisele
järgneva isikuandmete töötlemise, sealhulgas säilitamise, suhtes kehtivad
isikuandmeid töötleva teise lepingupoole eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset
reguleerivad õigusnormid.
2. Isikuandmeid võib koguda ja töödelda üksnes käesolevas lepingus nimetatud
õigusaktide kohaldamiseks ning ulatuses, mis on vajalik lepingu eesmärkide
saavutamiseks.
3. Pädevad asutused võtavad mõistlikud meetmed, et tagada isikuandmete ajakohasus
ja täielikkus ning piirdumine isikuandmetega, mis on vajalikud isikuandmeid vastuvõtva
pädeva asutuse taotluse rahuldamiseks.
4. Pädevad asutused parandavad ebaõiged isikuandmed ja kustutavad või piiravad
juurdepääsu isikuandmetele, mis ei ole vajalikud isikuandmeid vastuvõtva pädeva
asutuse taotluse rahuldamiseks, tingimusel, et sellega ei ohustata isiku õigusi
sotsiaalkindlustuse valdkonnas.
5. Pädevad asutused rakendavad asjakohaseid infotehnoloogilisi, füüsilisi ja
organisatsioonilisi turvameetmeid, et piirata isikuandmete loata või volitamata
töötlemist, sealhulgas ebaseaduslikku juurdepääsu või avalikuks tulekut ning
juhuslikku või volitamata muutmist ja hävitamist.
6. Isikul on õigus küsida teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ning pädev asutus
peab eelnimetatud teabe isikule avaldama.
7. Isikul on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist ja andmete töötlemise
piiramist. Pädev asutus peab isikuandmed parandama või neile juurdepääsu piirama
viivitamata, välja arvatud juhul, kui isiku nõue on põhjendamatu või esinevad muud
õigusnormidest tulenevad keeldumisalused.
8. Kui isik leiab, et isikuandmete töötlemisel on tema õigusi rikutud, peavad lepingupooled
tagama isikule võimaluse pöörduda oma õiguste kaitseks andmekaitse järelevalve
1
Kohaldatav õigus, eesmärgikohasuse põhimõte, konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse põhimõte, minimaalsuse põhimõte, andmete õigsuse
põhimõte.
asutuse või kohtu poole.
9. Pädev asutus on kohustatud pidama arvestust käesoleva lepingu täitmisega seotud
isikuandmete töötlemise toimingute kohta.
10. Käesoleva lepingu rakendamiseks töödeldavad isikuandmed lepitakse kokku
käesoleva lepingu rakenduskokkuleppes.