EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0530 - Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
muutmise ning tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/571077ba-91a3-43b6-81ef-
e970bea17d90
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/571077ba-91a3-43b6-81ef-
e970bea17d90?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium 25.05.2018 nr 2-2/18-0239/4672
Maaeluministeerium
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
muutmise ning tulumaksuseaduse ning nendega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite
seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu on koostatud Veeteede Ameti, Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Vabariigi
Valitsuse kabinetiistungi otsustustest tulenevalt Eesti laevandussektori konkurentsivõime
tõstmiseks.
Palume Justiitsministeeriumil esitada võimalusel oma kooskõlastus samaaegselt teiste
ministeeriumidega. Seaduseelnõuga tehtavate muudatuste jõustumiseks on eelnevalt vajalik saada
Euroopa Komisjonilt nõusolek kavandatavate maksusoodustuste ja tonnaažimaksu rakendamiseks
ehk riigiabi andmiseks, seepärast on äärmiselt oluline riigisisese menetluse kiire läbiviimine, et
eelnõu saaks jõustuda planeeritult 1. jaanuaril 2019. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Merendusnõukoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti
Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumata Ametiühing, Eesti
Laevamehaanikute Liit, Eesti Merelootside Ühing, Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon, Eesti Stjuardesside
ja Stjuuardite Ametiühing, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Eesti Notarite Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti
Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, mereõiguse revisjoni töörühm, Tartu Maakohus, Eesti
Haigekassa, Eesti Töötukassa, Veeteede Amet, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja
Piirivalveamet, Lennuamet
Katrin Andre 6397641
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Seletuskirja lisa 2
PROJEKT
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………………….. nr …………
Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist
kustutamise tunnistuse vormid
Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 18 lõike 3, § 23 lõike 2 ja §
96 lõike 4 alusel.
§ 1. Laevapereta prahitud laeva liputunnistus ja laevapereta prahitud laeva ajutine
liputunnistus
(1) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(2) Laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse vormid on esitatud käesoleva määruse
lisades 2, 3, 4 ja 5.
(3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistusele pannakse reljeefpitseri jaoks ettenähtud kohale
blanketi värvitoonist erinevat värvi kleebis. Kleebisele vajutatakse reljeefpitser.
(5) Laevapereta prahitud laeva liputunnistusele trükitakse ainult kehtivad andmed.
(6) Laevapereta prahitud laeva liputunnistus ja laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus
väljastatakse ühes eksemplaris.
§ 2. Laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise tunnistus
(1) Laevapereta prahitud laevade registrist kustutamise tunnistuse vorm on esitatud käesoleva
määruse lisas 6.
(2) Registrist kustutamise tunnistus väljastatakse ühes eksemplaris.
§ 3. Blankett
(1) Laevapereta prahitud laeva liputunnistus, laevapereta prahitud laeva ajutised
liputunnistused ja laevapereta prahitud laevade registrist kustutamise tunnistus trükitakse
võltsimisvastaste turvaelementide, riigivapi ja kordumatu kontrollarvuga varustatud
helesiniseks toonitatud A4 formaadis paberile (blankett).
(42 Pärast laevapereta prahitud laeva liputunnistuse blanketile andmete kandmist see
kiletatakse.
§ 4. Määruse muutmine
1
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. septembri 2007. a määruses nr 74 „Laevapileti ja
ajutise liputunnistuse vorm“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja ajutise liputunnistuse“;
2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 18 lõike 3“ tekstiosaga „§ 16 lõike 2“;
3) paragrahvi 1 tekstis asendatakse sõnad „ja ajutiste liputunnistuste vormid“ sõnaga „vormid“;
4) paragrahvi 2 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja ajutine liputunnistuse“;
5) paragrahvi 2 tekstist jäetakse välja sõnad „ja ajutine liputunnistus“;
6) määruse lisa 1, lisa 1 notes, lisa 2, lisa 2 notes, lisa 3, lisa 3 notes, lisa 4 ja lisa 4 notes
tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 28 „Laeva registrist kustutamise tunnistuse
vormi kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub …
Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister Merike Saks
Kantsler
Lisa 1: Laevapereta prahitud laeva liputunnistus (LaevaRS § 18 lõike 3 alusel);
Lisa 2: Laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus (LaevaRS § 941 lõike 4 alusel);
Lisa 3: Ajutine liputunnistus (LaevaRS § 10 lõike 21 alusel);
Lisa 4: Ajutine liputunnistus (LaevaRS § 23 lõike 2 alusel);
Lisa 5: Ajutine liputunnistus (LaevaRS § 24 lõike 4 alusel);
Lisa 6: Laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise tunnistus (LaevaRS § 96 lõike 4
alusel).
2
Majandus- ja taristuministri
_. ______ 2018. a määrus nr __
„Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste
liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse
vormid“
Lisa 1
EESTI VABARIIK
REPUBLIC OF ESTONIA
Veeteede Ameti ___________ laevapereta prahitud laevade register
The __________Register of Bareboat Chartered Ships of the Estonian Maritime
Administration
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lõige 11
Ship´s Flag and Ship Registers Act article 10 (11)
Laevapereta prahitud laeva liputunnistus
Certificate of Nationality of a Bareboat Chartered Ship
Reg. nr Kutsung IMO No
Official No Call Sign IMO No
Laeva nimi / Name of Ship
Laeva laevapereta prahtija / Charterer
Laeva laevapereta allprahtija ja allprahtimise lepingu tähtaeg
Sub-charterer of a bareboat chartered ship and the term of the sub-charter agreement
Laeva omanik / Shipowner
Algregistririik / The State of Initial Registration
Laeva kirjeldus / Description of Ship
Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus PuhasmahutavusNe
Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage t Tonnage
Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta
Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build
Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam Pardanumber
Output of main engines (kW) Port of Registry Fishing No
Käesolev tunnistus on kehtiv alates kuni
This Certificate is valid from until
Välja antud
Issued at
3
Pitser Laevade registreerija
Seal Ships´ Registrar
Märkused
Notes
1. Ülalmainitud laeva kohta ei saa laevapereta prahitud laevade registrisse kanda Eesti Vabariigi
seaduste kohaselt ühtegi laevahüpoteeki ega muid koormiseid.
1. No mortgages or other encumbrances may be registered in the Register of bareboat
charterers of the aforesaid ship under the laws of Estonia.
2. Kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja sõjaväeasutused ning ametiisikud on kohustatud, sõbralike
riikide asutused ja ametiisikud vastastikkuse põhimõtte ning rahvusvahelise õiguse, tavade ja
lepingute kohaselt on palutud osutama ülaltoodud laevale toetust ja abi.
2. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are bound and the
institutions and officials of the friendly countries are requested upon are basis of reciprocity
and in accordance with principles of international law and usages and with the agreements
concluded, to show the ship all necessary assistance and support.
3. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval.
3. This Certificate is to be kept on board the ship.
4
Majandus- ja taristuministri
_. ______ 2018. a määrus nr __
„Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste
liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse
vormid“
Lisa 2
EESTI VABARIIK
REPUBLIC OF ESTONIA
Veeteede Ameti laevapereta prahitud laevade register
The Register of Bareboat Chartered Ships of the Estonian Maritime Administration
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 931 lõige 1
Ship´s Flag and Ship Registers Act article 931 (1)
Ajutine liputunnistus
Provisional Certificate of Nationality
Reg. nr Kutsung IMO No
Official No Call Sign IMO No
Laeva nimi / Name of Ship
Laeva laevapereta prahtija / Charterer
Laeva laevapereta allprahtija ja allprahtimise lepingu tähtaeg
Sub-charterer of a bareboat chartered ship and the term of the sub-charter agreement
Laeva omanik / Shipowner
Algregistririik / The State of Initial Registration
Laeva kirjeldus / Description of Ship
Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus
Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage
Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta
Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build
Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam Pardanumber
Output of main engines (kW) Port of Registry Fishing No
Käesolev tunnistus on kehtiv alates Kuni *Vaata selgitus teisel lehel
This Certificate is valid from Until *See explanation on page 2
Välja antud
Issued at
5
Pitser Laevade registreerija
Seal Ships´ Registrar
Märkused
Notes
1. Ülalmainitud laeva kohta ei saa laevapereta prahitud laevade registrisse kanda Eesti Vabariigi
seaduste kohaselt ühtegi laevahüpoteeki ega muid koormiseid.
1. No mortgages or other encumbrances may be registered in the Register of bareboat
charterers of the aforesaid ship under the laws of Estonia.
2. Kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja sõjaväeasutused ning ametiisikud on kohustatud, sõbralike
riikide asutused ja ametiisikud on palutud vastastikkuse põhimõtte ning rahvusvahelise õiguse,
tavade ja lepingute kohaselt osutama ülaltoodud laevale toetust ja abi.
2. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are bound and the
institutions and officials of the friendly countries are requested upon are basis of reciprocity
and in accordance with principles of international law and usages and with the agreements
concluded, to show the ship all necessary assistance and support.
3. Laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus kaotab kehtivuse laevapereta prahitud
laeva liputunnistuse väljastamisel või kuue kuu möödumisel alates ajutise liputunnistuse
väljastamise päevast. Laevapereta prahitud laeva liputunnistus väljastatakse, kui laeva
lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed on esitatud
täies mahus.
3. The provisional certificate of nationality of a bareboat chartered ship expires upon the issue
of a certificate of nationality for a bareboat chartered ship or after six months. The certificate
of nationality of a bareboat chartered ship shall be issued when all the documents and the
information specified in subsection 92 (1) of the Law of Ship Flag and Ship Registers Act have
been submitted.
4. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval.
4. This Certificate is to be kept on board the ship.
6
Majandus- ja taristuministri
_. ______ 2018. a määrus nr __
„Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste
liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse
vormid“
Lisa 3
EESTI VABARIIK
REPUBLIC OF ESTONIA
Veeteede Ameti __________ laevapereta prahitud laevade register
The __________Register of Bareboat Chartered Ships of the Estonian Maritime
Administration
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lõige 2
Ship´s Flag and Ship Registers Act article 10 (2)
Ajutine liputunnistus
Provisional Certificate of Nationality
Kutsung IMO nr
Call Sign IMO No
Laeva nimi / Name of Ship
Laeva omanik / Shipowner
Laeva kirjeldus / Description of Ship
Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus
Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage
Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta
Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build
Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam
Output of main engines (kW) Port of Registry
Käesolev tunnistus kaotab kehtivuse Eesti sadamasse saabumisel või kuue kuu möödumisel tunnistuse
väljastamise päevast.
The Certificate expires at entering a port in Estonia or after six months from the date of issue.
Välja antud
Issued at
7
Pitser Laevade registreerija
Seal Ships´ Registrar
Märkused
Notes
1. Ülaltoodud laevale on kohustatud abi ja toetust osutama kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja
sôjaväeasutused ning ametiisikud; samuti on vastastikkuse põhimõtte ja rahvusvahelise õiguse,
tavade ja lepingute kohaselt palutud toetust ja abi osutama sõbralike riikide asutused ja
ametiisikud.
1. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are obligated to provide
assistance and support for the aforesaid ship, and the institutions and officials of friendly countries are
also requested to give the ship assistance and support on the basis of the principle of reciprocity and
international law, and in accordance with the established practice and the agreements concluded.
2. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval.
2. This Certificate is to be kept on board the ship.
8
Majandus- ja taristuministri
_. ______ 2018. a määrus nr __
„Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste
liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse
vormid“
Lisa 4
EESTI VABARIIK
REPUBLIC OF ESTONIA
Veeteede Amet
Estonian Maritime Administration
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 lõige 1
Ship´s Flag and Ship Registers Act article 23 (1)
Ajutine liputunnistus
Provisional Certificate of Nationality
Kutsung IMO nr
Call Sign IMO No
Laeva nimi / Name of Ship
Laeva omanik / Shipowner
Laeva kirjeldus / Description of Ship
Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus
Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage
Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta
Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build
Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam
Output of main engines (kW) Port of Registry
Kooskõlastatud marsruut
Agreed route
Käesolev tunnistus on kehtiv alates kuni
This Certificate is valid from until
Välja antud
Issued at
Pitser Laevade registreerija
Seal Ships´ Registrar
9
Märkused
Notes
1. Ülaltoodud laevale on kohustatud abi ja toetust osutama kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja
sõjaväeasutused ning ametiisikud; samuti on vastastikkuse põhimõtte ja rahvusvahelise õiguse,
tavade ja lepingute kohaselt palutud toetust ja abi osutama sõbralike riikide asutused ja
ametiisikud.
1. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are obligated to
provide assistance and support for the aforesaid ship, and the institutions and officials of
friendly countries are also requested to give the ship assistance and support on the basis of the
principle of reciprocity and international law, and in accordance with the established practice
and the agreements concluded.
2. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval.
2. This Certificate is to be kept on board the ship.
10
Majandus- ja taristuministri
_. ______ 2018. a määrus nr __
„Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste
liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse
vormid“
Lisa 5
EESTI VABARIIK
REPUBLIC OF ESTONIA
Veeteede Ameti
Estonian Maritime Administration
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 24 lõige 1
Ship´s Flag and Ship Registers Act article 24 (1)
Ajutine liputunnistus
Provisional Certificate of Nationality
Reg. nr Kutsung IMO nr
Official No Call Sign IMO No
Laeva nimi / Name of Ship
Laeva omanik / Shipowner
Laeva kirjeldus / Description of Ship
Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus
Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage
Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta
Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build
Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam
Output of main engines (kW) Port of Registry
Välislepingu nimetus
Name of International Agreement
Käesolev tunnistus on kehtiv alates kuni
This Certificate is valid from until
Välja antud
Issued at
Pitser Laevade registreerija
11
Seal Ships´ Registrar
Märkused
Notes
1. Ülaltoodud laevale on kohustatud abi ja toetust osutama kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja
sõjaväeasutused ning ametiisikud; samuti on vastastikkuse põhimõtte ja rahvusvahelise õiguse,
tavade ja lepingute kohaselt palutud toetust ja abi osutama sõbralike riikide asutused ja
ametiisikud.
1. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are obligated to
provide assistance and support for the aforesaid ship, and the institutions and officials of
friendly countries are also requested to give the ship assistance and support on the basis of the
principle of reciprocity and international law, and in accordance with the established practice
and the agreements concluded.
2. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval.
2. This Certificate is to be kept on board the ship.
12
Majandus- ja taristuministri
_. ______ 2018. a määrus nr __
„Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste
liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse
vormid“
Lisa 6
EESTI VABARIIK
REPUBLIC OF ESTONIA
Veeteede Ameti _________ laevapereta prahitud laevade register
The _________Register of Bareboat Chartered Ships of the Estonian Maritime Adminstration
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 96 lõige 4
Ship´s Flag and Ship Registers Act article 96 (4)
Laeva __________laevapereta prahitud laevade registrist
kustutamise tunnistus
Certificate of deletion from the __________ Register of Bareboat
Chartered Ships
Reg. nr IMO No
Official No IMO No
Laeva nimi / Name of Ship
Laeva kirjeldus / Description of Ship
Peamasinate võimsus (kW) Kogumahutavus Puhasmahutavus
Output of main engines (kW) Gross Tonnage Net Tonnage
Ülalmainitud laev on registrist kustutatud (kuupäev ja
aasta)_________________________
Abovementioned ship has been deleted from the Register (date and
year)__________________
Välja antud
Issued at
Pitser Laevade registreerija
Seal Ships´ Registrar
13
Märkused
Notes
Ülalmainitud laeva kohta ei saa laevapereta prahitud laevade registrisse kanda Eesti Vabariigi
seaduste kohaselt ühtegi laevahüpoteeki ega muid koormiseid.
No mortgages or other encumbrances may be registered in the Register of bareboat charterers
of the aforesaid ship under the laws of Estonia.
14
Seletuskirja lisa 3
PROJEKT
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………………….. nr
…………
Laevapereta prahitud laevade registrite põhimäärus
Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 97 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registrite ametlikud nimetused
(1) Registrite ametlikud nimetused on „Esimene laevapereta prahitud laevade register“ ja „Teine
laevapereta prahitud laevade register“ (edaspidi eraldi register või koos registrid).
(2) Esimese laevapereta prahitud laevade registri ingliskeelne nimetus on First Register of
Bareboat Chartered Ships ja teise prahitud laevade registri ingliskeelne nimetus on Second
Register of Bareboat Chartered Ships.
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Veeteede Amet.
(2) Registri vastutav ja volitatud töötleja:
1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) tagab registri arendamise, haldamise ja pidamise rahastamise;
3) juhib registri arendustöid;
4) määrab registri käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri turvanõuetele
vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed;
5) täidab muid registri vastutavale ja volitatud töötlejale omaseid ülesandeid.
§ 3. Registriandmete töötlemine
Elektrooniliste registriandmete muudatused logitakse.
§ 4. Registriandmete kaitse ja nõuded registripidamisele
(1) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
1
(2) Registri turvaklass on K1T1S1. Registris töödeldavate andmete turbeaste on madal (L).
§ 5. Andmeandjad
Registriandmed esitab registripidajale laevapereta prahitud laeva prahtija.
2. peatükk
Registrite ülesehitus
§ 6. Registri objekt
Registritesse kantakse laevapereta prahitud laevad.
§ 7. Registri koosseis
Registri koosseisu kuuluvad registriosad ja laevatoimikud. Iga laeva kohta avatakse eraldi
registriosa ja laevatoimik.
§ 8. Registriosa koosseis
(1) Laevapereta prahitud laeva kohta avatav registriosa koosneb kahest jaost. Paberkandjal
registriandmetele lisatakse tiitelleht.
(2) Tiitellehele kantakse registri nimi (esimene laevapereta prahitud laevade register või teine
laevapereta prahitud laevade register), laeva nimi, registrinumber, 1. jao ja 2. jao blankettide
turvanumbrid, sulgemisel lisatakse ka registriosa sulgemise märge.
(3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva prahtija“.
§ 9. Laeva registrinumber
(1) Iga registrisse kantud laev saab kordumatu registrinumbri, mis on ühtlasi tema kohta avatud
registriosa numbriks.
(2) Registrinumber ei muutu laeva andmete muutmisel.
3. peatükk
Registriosa esimesse ja teise jakku kantavad andmed ning laevatoimikusse kantavad
dokumendid
§ 10. Registriosa esimesse jakku „Laeva andmed” kantavad andmed
(1) Registriosa esimesse jakku „Laeva andmed” kantakse järgmised andmed:
1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber;
2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime järel näidatakse sulgudes laeva nime muutmise
aastaarvu kaks viimast numbrit;
3) laeva tüüp kasutusala järgi;
2
4) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni identifitseerimise number (IMO number) selle
olemasolul;
5) laeva kutsung selle olemasolul;
6) kalalaeva pardanumber selle olemasolul;
7) laeva kodusadam;
8) laeva ehitusaasta;
9) laeva ehituskoht (linn ja riik);
10) laeva ehitaja tehase nimetus;
11) laevakere põhimaterjal;
12) laeva liikumapanev jõud (peamasina andmed);
13) laeva mahutavus ja peamised mõõdud;
14) möõdukirja väljaandja ja väljaandmisaeg;
15) reisijate arv reisilaeval;
16) laeva klassiühingu andmed nende olemasolul;
17) laeva lipuõiguslik märkus (viide seadusesättele või seadusesätetele, mille järgi laeval on
lubatud kanda Eesti riigilippu);
18) laeva registrist kustutamisel ja registriosa sulgemisel selle kustutamise aeg ning viide selle
põhjusele ja alusele.
(2) Laeva liikumapaneva jõu (peamasina andmed) andmeteks on järgmised andmed:
1) tüüp;
2) arv;
3) võimsus (kilovattides);
4) mark;
5) sõukruvide arv;
6) kiirus (sõlmedes).
(3) Laeva mahutavuse ja peamiste mõõtude andmeteks on järgmised andmed:
1) kogumahutavus;
2) puhasmahutavus;
3) kogupikkus (meetrites);
4) pikkus (meetrites);
5) laius (meetrites);
6) parda kõrgus (meetrites);
7) süvis (meetrites);
8) kandevõime (tonnides).
(4) Laeva klassiühingu andmeteks on järgmised andmed:
1) laeva klassiühingu nimetus;
2) laeva klassiühingu registrinumber;
3) laeva klassitunnistuse kehtivus.
§ 11. Registriosa teise jakku „Laeva prahtija andmed” kantavad andmed
(1) Laeva esmasel prahtimisel kantakse registriosa teise jakku „Laeva prahtija andmed”
järgmised andmed:
1) teise jao kande jooksev number;
2) laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ning prahtija vastutava isikuandmed;
3) laeva omaniku andmed;
3
4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute kontaktandmed;
5) laevapereta prahtimise lepingu sõlmimise kuupäev ja aasta ning lepingu lõppemise kuupäev;
6) laeva paralleelseks registreerimiseks Eestis nõusoleku andnud algregistri nimetus, nõusoleku
andmise kuupäev ja aasta ning loa kehtivusaeg;
7) väljaantud laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaeg ja pikendatud kehtivusaeg;
(2) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaja pikendamisel täiendatakse käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktide 5, 6 ja 7 kandeid.
(3) Laeva allprahtimisel kantakse registriosa teise jakku täiendavalt järgmised andmed:
1) laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja allprahtija vastutava isiku andmed, kui
viimane on määratud;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud isikute kontaktandmed.
3) allprahtimise lepingu sõlmimise kuupäev ja aasta ning lepingu lõppemise kuupäev.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 ning lõike 3 punktis 1 nimetatud andmeteks on
järgmised andmed:
1) juriidilise või füüsilise isiku nimi;
2) juriidilise isiku asukoht või füüsilise isiku elukoha aadress;
3) juriidilise isiku registrinumber või füüsilise isiku isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ning lõike 3 punktis 2 nimetatud kontaktandmeteks on
järgmised andmed:
1) aadress;
2) telefoninumber koos suunakoodiga;
3) e-posti aadress.
§ 13. Laevatoimikusse kantavad dokumendid
Laevatoimikusse võetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud
dokumendid, laevapereta prahtija avaldused ning muu kirjavahetus või nende koopiad.
4. peatükk
Registri avalikkus ja juurdepääs registriandmetele ning registriandmete säilitamine ja
arhiveerimine
§ 14. Registri avalikkus ning juurdepääs registriandmetele
Käesoleva määruse §-des 10 ja 11 nimetatud registriandmed on avalikud, välja arvatud laeva
omaniku, laeva prahtija ja vastutava isiku kontaktandmed.
§ 15. Registriandmete hoidmise viis
(1) Registriandmeid hoitakse paberkandjal ja digitaalselt.
(2) Registriosasid ja laevatoimikusse kantud dokumente hoitakse paberkandjal.
§ 15. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine
4
(1) Registri koosseisu kuuluvaid registriosasid ja laevatoimikuid ning neisse kantud andmeid ja
dokumente hoitakse registris kuni laeva registrist kustutamiseni. Pärast seda registriosad ja
laevatoimikud suletakse ning arhiveeritakse vastavalt arhiiviseadusele. Elektroonilised andmed on
alalised.
(2) Suletud registriosasid ja suletud laevatoimikuid ning neisse kantud andmeid ja dokumente
hoitakse registripidaja arhiivis 30 aastat.
5. peatükk
Järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja registri tegevuse
lõpetamine
§ 16. Järelevalve teostamine
Registri pidamise üle teostavad järelevalvet registri vastutav töötleja ja andmekaitse
järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele.
§ 17. Registri pidamise rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale
selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.
§ 18. Registri tegevuse lõpetamine
Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1
punkti 6 alusel kehtestatud määrusega.
6. peatükk
Rakendussäte
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm
ja pidamise korra kinnitamine” tunnistatakse
kehtetuks.
§ 20. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub …
Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister Merike Saks
Kantsler
5
EELNÕU
22.05.2018
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning
tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “omanik“ sõnadega „või laevapereta prahitud
laeva prahtija (edaspidi prahtija)“;
2) paragrahvi 1 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 lõiked 1‒3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti riigilippu võib kanda merelaev, mille omanik või prahtija on:
1) Eesti kodanik või
2) Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.
(2) Kaasomandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub
kaasomanikule, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik.
(3) Pärandvara ühisusse kuuluv merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa kogu
pärandist kuulub kaaspärijale, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud Eesti riigilipu kandmise õigusele võib välisriigi
laev Eesti riigilippu kanda ka muul seaduses sätestatud juhul.“;
5) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Merelaeva omaniku, kaasomaniku ja kaaspärijaga võrdsustatud välismaised
isikud“;
7) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isikuga on võrdsustatud Euroopa Liidu liikmesriigi
kodanik, Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mille
asukoht ja tegevuskoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, tingimusel, et tal on:
1) Eesti elukoht või püsiv tegevuskoht, kusjuures püsivaks tegevuskohaks ei loeta laeva ennast,
või
1
2) Eestis elukohta või tegevuskohta omav vastutav isik.“;
9) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 41. Volitatud esindaja registritoimingutes
(1) Käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4 nimetatud isikut võib käesoleva seaduse 1. osa 2. peatükis,
2. osa 7. peatüki 2. jaos ning 2. osa 9. peatükis nimetatud registritoimingu tegemisel või laeva
lipudokumendi või Veeteede Ameti teate vastuvõtmisel esindada volitatud esindaja.
(2) Volitatud esindajaks võib olla:
1) kontaktisik äriseadustiku § 631 mõttes;
2) notaribüroo või advokaadibüroo või Eestis elav või e-residendist notar või advokaat;
3) vastutav isik.
(3) Volitatud esindaja volitust tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga. Volikiri koos
volitatud esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekuga tema volitamiseks tuleb esitada enne
toimingu tegemist. Digitaalallkirjastatud volikiri ja nõusolek loetakse võrdseks notariaalselt
kinnitatud volikirja või nõusolekuga.“;
10) seadust täiendatakse §-dega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
„§ 42. Vastutav isik
(1) Vastutav isik on isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja
halduslikest nõuetest kinnipidamise eest, ning kes vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes
reederile kehtestatud nõuetele.
(2) Vastutav isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, kui tal on kehtiv:
1) Veeteede Ameti väljastatud meresõiduohutuse seaduse § 6 lõikes 12 nimetatud vastavuse
tunnistus (DOC) või ajutine vastavuse tunnistus (ajutine DOC);
2) kirjalik kinnitus tingimustele vastavuse kohta, kui punktis 1 nimetatud tunnistuse olemasolu
ei ole õigusakti kohaselt nõutav.
(3) Eesti laevaregistrisse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema
vastutav isik.
(4) Vastutavat isikut ei pea olema:
1) merelaeval, mille kogupikkus on kuni 24 meetrit;
2) riigihaldusülesandeid täitval laeval.
(5) Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva vastutaval isikul peab Eestis
olema elukoht või püsiv tegevuskoht, kusjuures püsivaks tegevuskohaks ei loeta laeva ennast.
(6) Kui laevakinnitusraamatusse kantud laeva käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4 nimetatud
omanikul ei ole Eestis elukohta või püsivat tegevuskohta, peab vastutaval isikul olema Eestis
elukoht või püsiv tegevuskoht.
(7) Vastutava isiku määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga.
Digitaalallkirjastatud volikiri loetakse võrdseks notariaalselt kinnitatud volikirjaga.
2
(8) Veeteede Ameti teade loetakse käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4 nimetatud isikule
kättetoimetatuks, kui see on edastatud vastutavale isikule.
§ 43. Kontaktisik äriseadustiku tähenduses
Lisaks äriseadustiku § 631 lõikes 2 loetletud isikutele võib kontaktisik äriseadustiku mõttes olla
ka vastutav isik, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale
suunatud tahteavaldusi.“;
11) paragrahvist 7 jäetakse välja sõnad „kaubanduslikuks meresõiduks“;
12) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Kohustus heisata Eesti riigilipp ahtrilipuna
Laeval, millele on väljastatud Eesti lipudokument, on kohustus sadamasse sisenedes ja
sadamast väljudes heisata Eesti riigilipp ahtrilipuna.“;
13) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„§ 9. Lipudokumendi liigid, lipudokumendi sisu ja Eesti riigilipu heiskamine“;
14) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „laevapilet“ tekstiosaga „, laevapereta
prahitud laeva liputunnistus“;
15) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastab Veeteede Amet laevapereta prahitud
laevade registrisse kantud laevale.“;
16) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-le 1 või 2“ tekstiosaga „§-le 1, 2 või 4“;
17) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Paragrahvi 23 lõikes 1 ja § 931 lõikes 1 käsitletud asjaolude ilmnemise korral väljastab
ajutise liputunnistuse Veeteede Amet.“;
18) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ajutise liputunnistuse ja laevapereta prahitud laeva liputunnistuse taotlemisel tuleb esitada
samad andmed, mis esitatakse laeva kinnistamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 931 lõikes
1 sätestatud juhul.“;
19) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
„(2) Merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest
tuleb tasuda riigilõivu.“;
3
20) paragrahvi 13 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning sellest jäetakse välja tekstiosa „ja
kutsungsignaal“;
21) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Liputunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
22) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Laevapereta prahitud laeva liputunnistus
(1) Laevapereta prahitud laevade registris registreeritud välismaa laevale (edaspidi laevapereta
prahitud laev) väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistusele kantakse järgmised
andmed:
1) käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1‒7 nimetatud andmed, välja arvatud laeva
peajõuseadme tüüp ja laeva ehituskoht;
2) laeva pikkus, laeva laius, laeva parda kõrgus;
3) prahtija nimi, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht;
4) laeva algregistririik;
5) märge, et laev on kantud laevapereta prahitud laevade registrisse ning seda ei saa selles
registris koormata piiratud asjaõigusega;
6) viide õigusakti sättele, mille alusel liputunnistus on välja antud;
7) liputunnistuse kehtivusaeg ja väljaandmise kuupäev ja koht.
(2) Allprahtimise korral väljastatakse laevale uus laevapereta prahitud laeva liputunnistus ning
sellele kantakse täiendavalt laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ning allprahtimise
lepingu tähtaeg.
(3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb
tasuda riigilõivu.“;
23) paragrahvi 14 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Ajutised liputunnistused
(1) Ajutisel liputunnistusel on käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 1, 2, 6 ja 7 nimetatud
andmed.
(2) Prahitud laevale väljastatud ajutisel liputunnistusel on kõik käesoleva seaduse § 131 lõikes
1 nimetatud andmed.“;
24) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 ja § 23 lõike 1 alusel väljastatud ajutisele liputunnistusele
laeva registreerimisnumbrit ei kanta.
(5) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud laevale väljastatud ajutine liputunnistus peab
lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele sisaldama viidet välislepingule, millest tuleneb Eesti
riigilipu kandmise õigus.
4
(6) Ajutise liputunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
25) paragrahvis 16 asendatakse sõna „andmed“ sõnaga „vormi“;
26) paragrahvi 17 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„Korduva lipudokumendi väljastamise taotlemisel tuleb esitada kirjalik avaldus ja tagastada
esialgne lipudokument.“;
27) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui laevapereta prahitud laeva kehtetu liputunnistuse kohene tagastamine on laeva
sõidusolemise tõttu raskendatud, võib prahtija vastavasisulise kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis avalduse esitamisel tagastada Veeteede Ametile (edaspidi registripidaja)
liputunnistuse hiljemalt kahe kuu jooksul alates liputunnistuse kehtetuks muutumisest.“;
28) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Korduv lipudokument väljastatakse ka juhul, kui esialgne on hävinud, kadunud või
muutunud kasutamiskõlbmatuks. Korduva lipudokumendi väljastamise taotlemisel peab
avalduses kirjalikult kinnitama esialgse lipudokumendi hävimist või põhistama selle kadumist
või tagastama varem väljastatud liputunnistus, mis kriipsutatakse kahe punase
diagonaaljoonega läbi ning säilitatakse laevatoimikus.“;
29) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Korduva liputunnistuse kehtivusaeg jääb samaks esialgse lipudokumendi kehtivusajaga
ning ei pikene.
(4) Korduva lipudokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
30) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse ja ajutise liputunnistuse vormid kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
31) paragrahvi 20 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui merelaev, mis on kantud laevakinnistusraamatusse, antakse laevapereta prahilepingu
alusel vähemalt üheks aastaks oma nimel teisele isikule (prahtijale) kasutamiseks, annab
Veeteede Amet omaniku taotlusel loa laeva kandmiseks mõne teise riigi registrisse, kui see on
vastava riigi seaduse kohaselt lubatud.“;
32) paragrahvi 21 pealkiri, lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punkt 1 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemine ja väljastamine
5
„(1) Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemisel peab laeva omanik esitama Veeteede Ametile
järgmised eesti- või ingliskeelsed või vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eesti- või
ingliskeelse tõlkega dokumendid:
1) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus;“;
33) paragrahvi 21 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses:
„(12) Veeteede Amet väljastab teise riigi riigilipu kandmise loa hiljemalt viie tööpäeva jooksul
nõuetekohase avalduse esitamisest arvates.
(13) Teise riigi riigilipu kandmise luba väljastatakse eesti- ja inglise keeles.
(14) Veeteede Amet edastab teise riigi riigilipu kandmise loa hiljemalt loa andmisele järgneval
tööpäeval laevakinnistusraamatu pidajale. Laevakinnistusraamatu pidaja teeb teise riigi
riigilipu kandmise loa alusel laevakinnistusraamatusse laeva lipuõiguse märke.“;
35) paragrahvi 21 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Teise riigi riigilipu kandmise luba jõustub alates laeva lipuõiguse märke tegemisest
laevakinnistusraamatusse.
(3) Enne teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemist peab laeva omanik laeva lipuõiguse märke
tegemise eest tasuma riigilõivu.“;
36) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemisel peab laeva omanik esitama
laevakinnistusraamatu pidajale notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse
märke kustutamiseks laevakinnistusraamatust. Avaldusele tuleb lisada lipudokumendid ja
tõend selle kohta, et laev on kustutatud või kustutatakse välisriigi laevaregistrist. Enne avalduse
esitamist peab laeva omanik laeva lipuõiguse märke tegemise eest tasuma riigilõivu.“;
37) paragrahvis 23 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selles asendatakse tekstiosa „§-st 1 või 2“
tekstiosaga „§-dest 1, 2 või 4“;
38) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutise liputunnistuse vormi kehtestab valdkonna
eest vastutav minister.“;
39) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-st 1 või 2“ tekstiosaga „§-dest 1, 2 või 4“;
40) paragrahvi 24 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vähemalt 12-meetrise üldpikkusega merelaev võib laeva prahtija taotlusel Veeteede Ameti
väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistuse alusel kanda Eesti riigilippu, kui:“;
6
41) paragrahvi 24 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§-s 1“ tekstiosaga „§-s 1, § 2 lõikes
1 või §-s 4“;
42) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistus on
tähtajaline dokument ja selle maksimaalne kehtivusaeg on kaks aastat. Laevapereta prahitud
laeva liputunnistust võib prahtija taotlusel kuni kahe aasta kaupa pikendada. Pikendamisel
väljastatakse uus lipudokument.“;
43) paragrahvi 241 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-s 1“ tekstiosaga „§-s 1, § 2 lõikes
1 või §-s 4“;
44) paragrahvi 241 lõike 11 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) allprahtimise leping lõpeb hiljemalt prahilepingu lõppemisel;“;
45) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka järgnevate allprahtimiste korral.“;
46) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laeval peab olema nimi. Nime annab laevale laeva omanik või laevapereta prahtija. Laeva
nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest, välja arvatud juhul, kui
laev kantakse Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse ning kui laevapereta prahtija esitab
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et laeva algregistririik või
prahtimisleping ei võimalda laeva nime muuta. Laeva nimi ei või olla vastuolus heade
kommetega.“;
47) paragrahvi 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Eestis registreeritud laevanimede nimekirja peab Veeteede Amet. Laeva omanik või
laevapereta prahtija kooskõlastab Veeteede Ametiga laevale antava või muudetava nime.
Veeteede Amet ei kooskõlasta laeva nime, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tingimustele.“;
49) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Laevaomanik või laevapereta prahtija võib esitada Veeteede Ametile avalduse laeva nime,
millega ta soovib laeva Eesti laevaregistris registreerida, enda nimel hoidmiseks. Laeva nimi
tuleb eelnevalt kooskõlastada Veeteede Ametiga. Laeva nime hoitakse laevaomaniku või
laevapereta prahtija nimel kolm aastat alates nime kooskõlastamise päevast. Veeteede Amet
väljastab sellekohase tunnistuse. Enne laeva nime hoidmise ja sellekohase tunnistuse
väljastamise avalduse esitamist peab laevaomanik või laevapereta prahtija tasuma Veeteede
Ametile tasu summas 250 eurot.“;
50) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
7
„Laeva kutsung antakse laevale laeva raadioloa väljastamisel.“;
51) paragrahvi 30 viimases lauses asendatakse sõna „registrit“ sõnaga „registreid“;
52) paragrahv 31 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Samuti kantakse laevaregistrisse vähemalt 12-meetrise üldpikkusega siseveelaev, mille
omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
või Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.“;
53) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Veeteede Amet peab esimest laevapereta prahitud laevade registrit ja teist laevapereta
prahitud laevade registrit (edaspidi koos nimetades laevapereta prahitud laevade register).“;
54) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laevad, millele
laieneb käesoleva seaduse paragrahvi 24 lõikes 2 nimetatud õigus kanda Eesti riigilippu ja mille
vastutaval isikul on Eestis elukoht või püsiv tegevuskoht ning laeva käitamisega seotud otsused
tehakse Eestis.
(3) Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laevad, millele
laieneb käesoleva seaduse paragrahvi 24 lõikes 2 nimetatud õigus kanda Eesti riigilippu.“;
55) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Veeteede Ametile esitatavad dokumendid tuleb esitada eesti või inglise keeles. Muudes
võõrkeeltes dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud tõlkega eesti või inglise keelde.“;
56) paragrahvi 36 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „või notariaalselt kinnitatud“;
57) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesolevas seaduses võib notari asemel dokumendi kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on
õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema
legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti, ning
esitatud koos vandetõlgi tehtud eesti- või ingliskeelse tõlkega.“;
58) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;
59) paragrahv 41 esimeses lauses asendatakse sõna “Eesti“ sõnadega „Eestis registreeritud või
asutatud“;
60) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) omaniku või kaasomanike andmed ja kaasomandi osade suurus, käesoleva seaduse §-s 41
või 42 nimetatud isiku olemasolul tema andmed ja tema volitusi tõendav dokument koos
digitaalallkirjastatud või notari kinnitatud nõusolekuga, käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud
8
isiku puhul talle kehtestatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid ning riigi puhul andmed
riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;“;
61) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Merelaeva kinnistamiseks tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
dokumentidele ja andmetele kirjalik kinnitus, millega kinnitatakse, et laeva omanikul,
sealhulgas kaasomanikul või kaaspärijal, on olemas Eestis elukohta või püsivat tegevuskohta
omav ning nõuetele vastav vastutav isik, välja arvatud juhul, kui merelaeva omanikul,
sealhulgas kaasomanikul või kaaspärijal on Eestis elukoht või püsiv tegevuskoht.“;
62) paragrahv 89 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 89. Laevapereta prahitud laeva alluvus Eesti Vabariigi õiguskorrale
(1) Laevapereta prahitud laeva asjaõigused on määratud tema algregistririigi õigusega.
(2) Laevapereta prahitud laev on allutatud Eesti avalikule õigusele. Laevapereta prahitud laeva
suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid laevaohutusnõudeid.“;
63) paragrahvi 90 lõiget 1 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:
„Laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud laeva
omaniku, prahtija ja vastutava isiku kontaktandmed.“;
64) paragrahvi 90 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „Laevapereta prahitud laevade
registriga“ sõnadega „Laevatoimikus sisalduvate dokumentidega“;
65) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:
„§ 911. Õigus registreerida laev laevapereta prahitud laevade registris
Õigus registreerida laev laevapereta prahitud laevade registris on käesoleva seaduse §-des 1, 2
ja 4 nimetatud isikutel.“;
66) paragrahvi 92 pealkirja täiendatakse pärast sõna „registreerimiseks“ sõnadega „ja
registreeringu pikendamiseks“;
67) paragrahvi 92 lõike 1 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laevapereta prahtija peab laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks
esitama kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud avalduse ja järgmised dokumendid või
dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid:“;
68) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nimi“ sõnadega „ja endised
nimed“;
69) paragrahvi 92 lõike 1 punktid 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) mõõdukiri ja peamasinate võimsus;
9
7) eelmise lipuriigi väljastatud meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC) või ajutine
meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (ajutine SMC) laeva puhul, mille kogumahutavus on
500 või enam või mille osas on meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud, või
merekõlblikkust tõendavad dokumendid laeva puhul, mille osas meresõiduohutuse
korraldamise tunnistus ei ole nõutud;“;
70) paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) klassitunnistus, mille on väljastanud volitatud klassifikatsiooniühing, kui laeva
kogumahutavus on 500 või enam ning tegemist ei ole käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud
laevaga;“
71) paragrahvi 92 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) prahileping ja allprahtimise korral allprahileping;“;
72) paragrahvi 92 lõike 1 punktid 10–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek laeva
registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registris, kui laevaomaniku nõusolek ei sisaldu
prahilepingus;
11) laeva kutsung;
12) registripidaja nõudmisel dokumendid, mis tõendavad, et prahtija kuulub käesoleva seaduse
§-s 2 või 4 loetletud isikute hulka;“;
73) paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14‒18 järgmises sõnastuses:
„14) laeva omaniku, laevapereta prahitud laeva prahtija ja vastutava isiku aadress,
telefoninumber koos suunakoodiga ja e-posti aadress;
15) vastutava isiku volitust tõendav volikiri ning ühes sellega vastutava isiku
digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevapereta
prahitud laevade registrisse vastutava isikuna, välja arvatud kui vastutava isiku ülesandeid
täidab laeva omanik või prahtija ise;
16) käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse number või kinnitus;
17) laeva registreerimiseks esimeses laevapereta prahitud laevade registris kirjalik kinnitus, et
vastutav isik omab Eestis elukohta või püsivat tegevuskohta;
18) laevapereta prahtija kinnitus, et talle teadaolevalt puuduvad käesoleva seaduse § 962 lõike
4 punktis 1 nimetatud asjaolud.“;
74) paragrahvi 92 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laevapereta prahtija peab laevapereta prahitud laevade registris laeva registreeringu
pikendamiseks esitama kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud avalduse ja vajadusel uued § 92
lõikes 1 nimetatud dokumendid, kui eelnevalt esitatud dokumendid on kehtivuse kaotanud või
nendes sisaldunud andmed on muutunud.“;
75) paragrahvi 92 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
76) seadust täiendatakse §-dega 921–926 järgmises sõnastuses:
10
„§ 921. Laeva tehniline lisaülevaatus enne registrisse kandmise otsuse tegemist
Veeteede Amet võib vastavalt meresõiduohutuse seaduse §-le 13 enne laeva registrisse
kandmise otsustamist teha laeva tehnilise lisaülevaatuse.
§ 922. Laevapereta prahitud laevade registri pidajale esitatavate dokumentide
keelenõuded ja vorm
(1) Laevapereta prahitud laevade registri pidajale tuleb dokumendid esitada eesti või inglise
keeles. Muudes võõrkeeltes dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt
kinnitatud tõlkega eesti või inglise keelde.
(2) Käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud dokumentide originaalide asemel võib esitada
nende koopiad, välja arvatud käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktides 8, 9, 12, 15, 17 ja 18
nimetatud dokumendid.
§ 923. Laeva registreerimiseks ja registreeringu pikendamiseks riigilõivu või registritasu
tasumine
(1) Laeva registreerimiseks või registreeringu pikendamiseks esimeses laevapereta prahitud
laevade registris ja lipudokumendi väljastamiseks peab laevapereta prahtija tasuma riigilõivu.
(2) Laeva registreerimiseks, registriteenuste osutamiseks või registreeringu pikendamiseks
teises laevapereta prahitud laevade registris ning registreeringu või selle pikendamisega
kaasneva lipudokumendi väljastamiseks peab laevapereta prahtija tasuma registritasu käesoleva
seaduse §-des 924 ja 926 sätestatud määras ja korras.
(3) Laeva ümberregistreerimise eest teisest laevapereta prahitud laevade registrist esimesse
laevapereta prahitud laevade registrisse koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse
väljastamisega riigilõivu ei võeta.
§ 924. Registritasu
(1) Registritasu tasutakse iga-aastaselt. Registritasu tasutakse registreeringu kehtivusaasta eest
enne laeva registreerimise avalduse esitamist ning iga järgmise kehtivusaasta eest vähemalt 10
päeva enne vastava kehtivusaasta algust.
(2) Enne registritasu tasumist ei registreerita laeva teise laevapereta prahitud laevade registrisse.
(3) Teise laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva eest registritasu tasumata
jätmisel ei jätkata laevale registriteenuse osutamist ega pikendata laeva registreeringut.
Vastavalt käesoleva seaduse § 961 lõike 1 punktile 7 võib registripidaja laeva teisest laevapereta
prahitud laevade registrist kustutada, kui registritasu ei ole tähtaegselt tasutud.
(4) Registritasu laekub riigieelarvesse. Registritasu makseteatise väljastab Veeteede Amet.
§ 925. Registritasuga hõlmatavad ülevaatused ja täiendavad tasud
(1) Registritasu eest teeb Veeteede Amet järgmised laeva või reederi ülevaatused:
1) laeva tehnilised ülevaatused;
11
2) laeva turvaülevaatused;
3) reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine;
4) laeva ülevaatus meretöötunnistuse väljastamiseks, selle kehtivuse kinnitamiseks ning selle
uuendamiseks.
(2) Registritasu eest väljastab ja edastab tähtkirja teel Veeteede Amet järgmised dokumendid:
1) laevatunnistused;
2) laevapere liikme meresõidudiplomi tunnustamise kinnitusleht;
3) tõend selle kohta, et Veeteede Ametile on esitatud taotlus käesoleva lõike punktis 2
nimetatud kinnituslehe saamiseks.
(3) Laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva lisaülevaatuse või reederi
meresõiduohutusalase lisaauditi eest, kui see on tehtud prahtija või vastutava isiku taotluse
alusel, tuleb lisaks registritasule tasuda 200 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga
töötunni eest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatused ei ole registritasuga hõlmatud, kui
neid teeb Veeteede Ameti asemel volitatud klassifikatsiooniühing.
(5) Kui taotleja soovib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi edastamist
kullerpostiga, tuleb dokumendi väljastamise eest tasuda täiendavalt 70 eurot.
(6) Laeva vabastamisel meresõiduohutuse seaduses nimetatud rahvusvaheliste konventsioonide
nõuete täitmisest vabastuse dokumendi väljastamise ja edastamise eest tähtkirja teel tuleb
tasuda täiendavalt 300 eurot.
(7) Kui taotleja soovib korduva laevatunnistuse või kinnituslehe väljastamist hävinud, kadunud
või kasutamiskõlbmatuks muutunud laevatunnistuse või kinnituslehe asemel, tuleb nimetatud
dokumentide väljastamise eest tasuda riigilõivu.
§ 926. Registritasu määrad
Registritasu on vastavalt laeva kogumahutavusele järgmine:
1) alla 5000-se kogumahutavusega laev ‒ 15 000 eurot aastas;
2) 5000-se kuni 19 999-se kogumahutavusega laev ‒ 20 000 eurot aastas;
3) 20 000-se ja suurema kogumahutavusega laev ‒ 25 000 eurot aastas.“;
77) paragrahvi 922 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või notariaalselt kinnitatud“;
78) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 93. Laevapereta prahitud laevade registrisse kantavad andmed ja laevatoimikusse
võetavad dokumendid
(1) Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse laeva ja laeva omaniku, laeva prahtija ja
vastatava isiku andmed.
(2) Laevapereta prahitud laeva laevatoimikusse võetakse dokumendid või nende koopiad, mis
on registrikande aluseks või millele kandes viidatakse ning muud laeva registreerimisega seotud
dokumendid ja kirjavahetus või nende koopiad, samuti kehtetud lipudokumendid.
12
(3) Laevapereta prahitud laevade registrisse kantavad andmed ning laevapereta prahitud laeva
laevatoimikutesse võetavad dokumendid sätestatakse laevapereta prahitud laevade registri
põhimääruses.“;
79) seadust täiendatakse §-ga 931 järgmises sõnastuses:
„§ 931. Laevapereta prahitud laeva registreerimine ja laevapereta prahitud laeva ajutine
liputunnistus
(1) Veeteede Amet registreerib laeva laevapereta prahitud laevade registris ja väljastab
käesoleva seaduse §-s 92 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel laevale laevapereta prahitud laeva
ajutise liputunnistuse kehtivusajaga kolm kuud, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktides 8, 9, 12, 15, 17 ja 18 nimetatud dokumentide
originaalide asemel on esitatud nende koopiad;
2) kõik muud käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed on esitatud
ning vastavad §-s 922 sätestatud nõuetele.
(2) Laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kehtivusaja lõpuni või kuni laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamiseni,
kui see väljastatakse enne laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kehtivusaja lõppu.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud dokumentide originaalide esitamist,
laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse tagastamist ja vastava avalduse esitamist
väljastatakse laevale laevapereta prahitud laeva liputunnistus, mille kehtivusaeg koos ajutise
liputunnistuse kehtivusajaga ei ületa käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud tähtaega.
Sellisel juhul ei tule laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise ja registrisse kantud
andmete muutmise eest uuesti tasuda riigilõivu.
(4) Kui laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kohene tagastamine on laeva
sõidusolemise tõttu raskendatud, võib prahtija või allprahtija vastavasisulise kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamisel tagastada registripidajale liputunnistuse
hiljemalt kahe kuu jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse
esitamisest.“;
80) paragrahv 94 tunnistatakse kehtetuks;
81) paragrahvi 95 lõikes 1 asendatakse sõna „teatama“ sõnadega „kirjalikult teatama
registripidajale“;
82) paragrahvi 95 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teatama“ sõnaga „registripidajale“;
83) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui registripidajal tekib õigustatud kahtlus, et laev ei oma õigust kanda Eesti riigilippu,
võib ta registrisse kantud laeva omanikult täiendavalt küsida tõendeid laeva registrikuuluvuse
ja Eesti riigilipu kandmise õiguse kohta, andes selleks kuni 30 päeva pikkuse tähtaja.“;
84) paragrahvi 96 pealkirja täiendatakse pärast sõna „registrist“ sõnadega „prahtija
algatusel“;
13
85) paragrahvi 96 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
86) paragrahvi 96 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
87) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Välismaa laeva kustutamiseks laevapereta prahitud laevade registrist prahtija taotlusel
peab prahtija esitama kirjaliku avalduse ja tagastama laevapereta prahitud laeva ajutise
liputunnistuse või laevapereta prahitud laeva liputunnistuse. Laeva kustutamiseks laevapereta
prahitud laevade registrist tuleb tasuda riigilõivu.“;
88) paragrahvi 96 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
89) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise tunnistust ei väljastata enne registriosa
sulgemist ja liputunnistuse tagastamist registripidajale või väljaantud liputunnistuse hävimise
kinnitamist või kadumise põhistamist.
(6) Kui laevapereta prahitud laeva kehtetu liputunnistuse kohene tagastamine on laeva
sõidusolemise tõttu raskendatud, võib prahtija või allprahtija vastavasisulise kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamisel tagastada registripidajale liputunnistuse
hiljemalt kahe nädala jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise
hetkest.
(7) Kui laev kustutatakse teisest laevapereta prahitud laevade registrist prahtija algatusel, ei
tagastata prahtijale juba tasutud registritasu.“;
90) seadust täiendatakse §-ga 961 ja 962 järgmises sõnastuses:
„§ 961. Laeva kustutamine laevapereta prahitud laevade registrist registripidaja algatusel
(1) Registripidaja võib laeva laevapereta prahitud laevade registrist kustutada, kui:
1) laevapereta prahtija ei ole enne laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kehtivusaja
lõppu esitanud registripidajale käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktides 8, 9, 12, 15, 17 ja 18
nimetatud dokumentide originaale;
2) laevapereta prahitud laeva on 24 kuu jooksul kontrollimise käigus vähemalt kahel korral
kinni peetud sadamariigi kontrolli poolt;
3) arestitud või sadamariigi kontrolli või Veeteede Ameti järelevalveametniku poolt
kinnipeetud laevapereta prahitud laev on ilma loata sadamast lahkunud;
4) laevapereta prahitud laeva on kasutatud ebaseadusliku tegevuse toimepanemiseks, mille
puhul on Eesti karistusseadustiku kohaselt tegu esimese astme kuriteoga;
5) laev registreeriti laevapereta prahitud laevade registris võltsitud või valeandmeid sisaldava
dokumendi alusel;
6) registrisse kantud omanik ei esita registripidajale tähtaegselt käesoleva seaduse § 95 lõikes
3 nimetatud tõendeid;
14
7) teises laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva registritasu ei ole tähtaegselt
tasutud;
8) laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu;
9) vastutav isik ei vasta enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Registripidaja teavitab laevapereta prahitud laeva prahtijat kavandatavast kustutamisest 30
päeva ette. Teavitus edastatakse käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktis 14 nimetatud e-posti
aadressil.
(3) Prahtija peab pärast laeva kustutamist laevapereta prahitud laevade registrist talle
väljastatud ajutise liputunnistuse või laevapereta prahitud laeva liputunnistuse registripidajale
tagastama.
(4) Prahtija taotlusel väljastab Veeteede Amet käesoleva seaduse § 96 lõikes 4 nimetatud
tunnistuse.
(5) Kui laev kustutatakse teisest laevapereta prahitud laevade registrist registripidaja algatusel,
ei tagastata prahtijale juba tasutud registritasu.
(6) Registripidaja kustutab laeva laevapereta prahitud laevade registrist, kui liputunnistuse
kehtivusaeg lõpeb ja laeva registreeringut ei pikendata.
§ 962. Otsuse tegemine
(1) Veeteede Amet lahendab laeva registreerimise, registreeringu pikendamise või registrist
kustutamise avalduse otsusega hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse
ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest. Laeva registreerimise avalduse
rahuldamisel kantakse laev registrisse.
(2) Kui avalduses on puudused, annab registripidaja avaldajale mõistliku tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata, siis jätab registripidaja avalduse läbi
vaatamata ning laeva ei registreerita või registreeringut ei pikendata.
(3) Kui avalduse esitaja ei tasu avalduse laeva registreerimiseks teise laevapereta prahitud
laevade registrisse esitamisel registritasu, jätab registripidaja avalduse läbi vaatamata.
(4) Registripidaja jätab laeva registreerimise avalduse rahuldamata, kui:
1) esineb mõni käesoleva seaduse § 961 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alustest;
2) laev ei läbi käesoleva seaduse § 921 alusel tehtud lisaülevaatust.
(5) Kui registripidaja jätab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel avalduse laeva registreerimiseks
teise laevapereta prahitud laevade registrisse või registreeringu pikendamiseks läbi vaatamata,
tagastatakse avalduse esitajale tasutud registritasu.
(6) Kui registripidaja jätab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel avalduse laeva registreerimiseks
teise laevapereta prahitud laevade registrisse rahuldamata, tagastatakse avalduse esitajale
tasutud registritasu, millest on maha arvatud 32 eurot ja 0,10 eurot iga laeva kogumahutavuse
ühiku eest, kuid kokku mitte rohkem kui 3200 euro laeva kohta.“;
91) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
15
„§ 97. Laevapereta prahitud laevade registri eesmärk, vastutav töötleja ja registri
põhimäärus
(1) Laevapereta prahitud laevade registrit peetakse merelaevade, mis käesoleva seaduse § 24
lõike 2 järgi võivad kanda Eesti riigilippu, üle arvestuse pidamiseks ja järelevalve teostamiseks.
(2) Registri vastutav töötleja on Veeteede Amet.
(3) Laevapereta prahitud laevade registri põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
92) seadust täiendatakse §-dega 1007–1009 järgmises sõnastuses:
„§ 1007. Laevakinnistusraamatu tõendi väljastamine
(1) Veeteede Amet väljastab taotleja soovil tõendi selle kohta, et laevakinnistusraamatu kannet
ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 1008. Laevapereta prahitud laevade registri ümberkujundamine esimeseks ja teiseks
laevapereta prahitud laevade registriks
(1) 2019. aasta 1. jaanuarist loetakse laevapereta prahitud laevade register esimeseks
laevapereta prahitud laevade registriks ja enne seda laevapereta prahitud laevade registris
registreeritud laevad loetakse registreerituks esimeses laevapereta prahitud laevade registris.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeva puhul tuleb 2019. aasta 1. juuliks
registripidajale esitada kirjalik kinnitus selle kohta, et laev vastab esimesse laevapereta prahitud
laevade registris registreerimise tingimustele.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeva esimeses laevapereta prahitud laevade
registris registreerimise tingimused ei ole täidetud, võib laev olla esimeses laevapereta prahitud
laevade registris registreeritud kuni 2019. aasta 1. septembrini või kuni laevapereta prahitud
laeva liputunnistuse kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 2019. aasta 31. detsembrini.
(4) Enne 1. jaanuari 2019. aastal väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistus
vahetatakse prahtija taotlusel pärast selle kehtivuse lõppu alates 1. jaanuarist 2019. aastast
esimese laevapereta prahitud laevade registri liputunnistuste vastu. Laevapereta prahitud laeva
liputunnistuse, mis on väljastatud enne 1. jaanuari 2019. aastat ning mille kehtivusaeg on pikem
kui 31. detsember 2019. aasta, vahetab Veeteede Ameti ümber ilma prahtija taotluseta ja
edastab selle prahtijale. Sellisel juhul ei tule laevapereta prahitud laeva liputunnistuse
väljastamise ja registrisse kantud andmete muutmise eest uuesti tasuda riigilõivu.
(5) Laevale väljastatud ajutise liputunnistuse, merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse
väljastamise õigusliku aluse muutumisel pärast 2019. aasta 1. jaanuari muudab registripidaja
vastavalt registrikande. Lipudokument jääb kehtima kuni liputunnistusel märgitud kehtivusaja
lõpuni.
16
§ 1009. Vastutava isiku määramine
Eesti laevaregistrisse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva puhul tuleb
käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava vastutava isiku määramist
registripidajale tõendada hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks.“.
§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
“(31) Paragrahvis 521 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga residendist juriidilise
isiku rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulu.”;
2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31”;
3) paragrahvi 4 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2–4“ tekstiosaga „lõigetes 2, 3 ja 4“;
4) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa “§-des 48–52” tekstiosaga “§-des 48–521“;
5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
“(4) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikute vaheliste tehingutena ka tehinguid
juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahel, kui neist vähemalt ühe tulu
maksustatakse § 521 alusel.”;
6) paragrahvi 13 lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) isik elab ja töötab välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt
tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa.”;
7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata tulule, mis on saadud töötamisest
rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või rahvusvahelist kaubanduslikku meresõitu
tegeval laeval.”;
8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Tulumaksuga maksustatakse laevapere liikmele makstud tasu kuni 750 euro ulatuses iga
töötamise kuu kohta, kui tasu on saadud töötamisest laeval, mille kogumahutavus on vähemalt
500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol, välja arvatud
Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarseid reisijatevedusid tegeval laeval.”;
9) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
"(4) Tuluna lõike 2 tähenduses käsitatakse § 13 lõikes 6 nimetatud tulu selle maksustamise
ulatuses.";
17
10) paragrahvi 234 lõigetes 1–3 asendatakse sõnad „maksustatav tulu“ tekstiosaga „§ 23 lõikes
3 nimetatud tulu“;
11) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Paragrahvi 13 lõikes 6 nimetatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–27 sätestatud
mahaarvamisi.“;
12) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Tulumaksuga maksustatakse tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamisest
rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või rahvusvahelist kaubanduslikku meresõitu
tegeval laeval, kui isiku tööandja on Eesti resident.
(12) Mitteresidendist laevapere liikmele makstud tasu, mis on saadud töötamisest käesoleva
seaduse § 13 lõikes 6 nimetatud laeval, ei maksustata.“;
13) paragrahvi 41 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 13 lõige 1“ tekstiosaga „§ 13 lõiked 1 ja
6“;
14) paragrahvi 41 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 29 lõige 1“ tekstiosaga „§ 29 lõiked 1 ja
11“;
15) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Paragrahvi 13 lõikes 6 nimetatud tulu maksustamisel ei kohaldata lõiget 1.“;
16) Paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:
„(15) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu töötamisest rahvusvahelisi vedusid tegeval
õhusõidukil või rahvusvahelist kaubanduslikku meresõitu tegeval laeval, on kohustatud
deklareerima kogu töötasu.
(16 ) Laevapere liige, kelle tasult on § 13 lõikes 6 nimetatud piirmääras tulumaks kinni peetud,
võib valida tuludeklaratsiooni esitades § 13 lõike 1 alusel maksustamise. Sel juhul ei kohaldata
§ 282 lõikes 4 sätestatud piirangut.“;
17) paragrahvi 44 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „§ 29 lõike 1, 2, 6, 7, 71, 9 või 10“ tekstiosaga
„§ 29 lõike 1, 11, 2, 6, 7, 71, 9 või 10“;
18) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate
majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521
alusel.
(42) Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille
kasum maksustatakse §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse § 521
alusel, loetakse see esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib
18
maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui
varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldub § 521 vaid osaliselt.”;
19) seadust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:
„§ 521. Tulumaks rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulult
(1) Residendist äriühing võib tasuda rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud
tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi
tonnaažikord).
(2) Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva
meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt
sertifitseeritud;
2) laeva käitamisega seotud strateegilised ja ärialased, sealhulgas tehnilised, juhtimise otsused
tehakse Eestis;
3) laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis.
(3) Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu või äriühingu ja temaga samasse
kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade
kogumahutavusest:
1) vähemalt 25% olema äriühingu või äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate
ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel ning
2) vähemalt 60% olema registreeritud lepinguriigi lipu all.
(4) Tonnaažikorra alusel maksustatakse tulu, mida äriühing saab kaupade või reisijate meritsi
veost ning sellega otseselt seotud tegevusest, kui see toimub:
1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
2) Eesti ja avamere rajatise vahel;
3) välisriikide sadamate vahel;
4) välisriigi sadama ja avamere rajatise vahel.
(5) Kaupade ja reisijate meritsi veoga otseselt seotud tegevuseks lõike 4 tähenduses loetakse:
1) administratiivsed ja laeva haldamisega seotud tegevused, mis on otseselt seotud kaupade
või reisijate meritsi veoga;
2) laeva pardal toimuv teenuste osutamine ja kaupade müük;
3) laeva tehniline haldamine;
4) laeva meeskonna haldamine;
5) süvendus- ja pukseerimistööd, kui vähemalt 50% süvendaja või pukseerija tööajast
kalendrikuu jooksul sisustab merevedu;
6) varapääste;
7) kauba laadimine ja lossimine;
8) konteinerite või muu saadetise vormi rentimine kliendile;
9) laeva väljaprahtimine, välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel prahtimine;
10) ajutiselt ettevõtluses mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimise korral käesoleva
paragrahvi kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva laevapereta prahilepingu
alusel väljaprahtimine, kui see ei ületa 30% ettevõtja kasutuses olevast kogumahutavusest ning
mitte kauemaks kui kolm aastat.
19
(6) Lõikes 5 sätestatud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt osas, mis ei ületa
kalendrikuu jooksul 50% kaupade või reisijate meritsi veost saadud tulu.
(7) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud
tingimustele vastav isik on saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas
paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva
võõrandamisest, kui selle üleandmisel on tasutud tulumaks § 50 lõike 42 kohaselt või kui see on
soetatud käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel.
(8) Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõikes 6 sätestatud
tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest,
kui:
1) laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimise otsused Eestis ning järgib
kogu ulatuses ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni nõudeid;
2) laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimise otsused Eestis, võtab endale
vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on
vastavalt sertifitseeritud;
3) kõik laevad ja meeskonnad, mida nad haldavad, vastavad rahvusvahelistele
standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu
turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning
töötingimustega laeval;
4) vähemalt 60% äriühingu kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade
kogumahutavusest on registreeritud lepinguriigi lipu all;
5) kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks
meeskonnajuht ning neli muud töötajat, enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks on
teenuse osutajal vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;
6) kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise
halduse juht ning neli muud töötajat, enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse
osutajal vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
7) vähemalt 51% punktides 5–6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud.
(10) Tonnaažikorda on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kinnituse
esitamise kuule järgnevast kuust kuni Euroopa Komisjoni antud riigiabi loa kehtivuse lõpuni
või seni kuni ettevõtja täidab tonnaažikorra rakendamise tingimusi. Maksuhaldur loeb
tonnaažikorra rakendamise tingimused täidetuks ka juhul, kui ettevõtja temast mitteolenevatel
põhjustel kuni kuus kuud ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 või lõikes 8 sätestatud
tingimustele ja tonnaažikorra rakendaja teavitab maksuhaldurit ajutisest mittevastavusest selle
ilmnemisel.
(11) Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus uuesti tonnaažikorda rakendada
pärast Euroopa Komisjoni antud riigiabi loa kehtivuse lõppu eeldusel, et Euroopa Komisjon on
andnud uue riigiabi loa ning et tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud.
(12) Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra
rakendaja iga käesoleva seaduse § 13 lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga
alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse
tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava tulu-suhtarvu
korrutisena järgmiselt:
20
1) tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav tulu-suhtarv on 0,0084 eurot;
2) tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav tulu-suhtarv on 0,0062 eurot;
3) tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav tulu-suhtarv on 0,0040 eurot;
4) tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav tulu-suhtarv on 0,0020 eurot.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud tulu-suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva
vanusest järgmiselt:
1) 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui 5 aastat;
2) 75% laevade puhul, mis on vanemad kui 5 aastat kuid mitte vanemad kui 10 aastat;
3) 100% laevade puhul, mis on vanemad kui 10 aastat.”;
20) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama
maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile §-des 49–
53 nimetatud kulude, tulude ja väljamaksete ning §-des 50, 502, 521 ja 53 sätestatud
maksukohustust mõjutavate asjaolude andmed.”;
21) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 60 järgmises sõnastuses:
“(60) Paragrahvides 49–52 sätestatud maksuarvestuselt §-s 521 sätestatud maksuarvestusele
üleminekul või §-s 521 sätestatud maksuarvestuselt §-des 49–52 sätestatud maksuarvestusele
üleminekul on residendist äriühing kohustatud deklareerima kõik §-des 49–521 sätestatud
maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud.”.
§ 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) on lepingu sõlmimise kuule eelneva kaheteistkümne kuu jooksul töötanud laevapere
liikmena vähemalt ühe meretöölepingu või muu lepingu alusel või“;
2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud isik esitab haigekassale lepingu
sõlmimiseks koopia meretöölepingust või muust dokumendist, mis tõestab, et isik on töötanud
käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 12 nimetatud ajavahemikul laevapere liikmena.
Haigekassa nõudel tuleb võõrkeelsele lepingule või seda asendavale dokumendile lisada
vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud
kannab isik. Meretöölepingu või muu dokumendi või selle tõlke võib haigekassaga kokkuleppel
esitada haigekassa poolt nõutavas mahus.“.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks;
21
2) paragrahvi 180 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laeva kandmise eest esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse koos laevapereta
prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega, samuti registreeringu pikendamise eest koos
laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 32 eurot ja lisaks
0,10 eurot iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot laeva kohta.“;
3) paragrahvi 180 lõikes 2 asendatakse sõna „Registrisse“ sõnadega „Esimesse või teise
laevapereta prahitud laevade registrisse“;
4) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmete muutmise ja
täiendamise eest ja uue laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise eest seoses laeva
allprahtimisega tasutakse riigilõivu 64 eurot.“;
5) paragrahvi 180 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnadega „esimesest või teisest“;
6) paragrahv 181 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 181. Laevaregistrite dokumentide väljastamine
(1) Merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 13
eurot.
(2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et laevakinnistusraamatu kannet ei ole
muudetud või et teatud kannet registris ei ole, tasutakse riigilõivu 5 eurot.
(3) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23
alusel tasutakse riigilõivu 84 eurot.
(4) Laeva liputunnistuse väljastamise eest vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
§-le 13 tasutakse riigilõivu 8 eurot.
(5) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva laevapereta prahitud
laeva liputunnistuse väljastamise eest, kui liputunnistuse väljastamine ei toimu koos laeva
registreerimise või registreeringu pikendamisega, tasutakse riigilõivu 32 eurot.
(6) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri dokumendi ärakirja väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 10 eurot.“.
§ 5. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) Eesti lipu all sõitval laeval töötavale laevapere liikmele, kes on Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi või selle riigi, millega Eesti Vabariik on sõlminud
välislepingu, kodanik või elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, makstud töötasult ja
22
muudelt tasudelt, välja arvatud juhul, kui töötaja ja tööandja on sama liikmesriigi residendid
ning sotsiaalmaks on makstud sinna liikmesriiki;
12) Eesti lipu all sõitval laeval töötavale laevapere liikmele, keda ei ole nimetatud käesoleva
lõike punktis 11, makstud töötasult ja muudelt tasudelt;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) laevapere liikme puhul, keda on nimetatud tulumaksuseaduse § 13 lõikes 6.“;
3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) Eesti lippu kandval laeval töötamise eest käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud
väljamakseid tegev isik;“;
4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 11 ja 12 sätestatud juhul, kui
vastav töötasu ja muud tasud on teenitud tulumaksuseaduse § 13 lõikes 6 nimetatud laeval ning
need on maksustatud samas sättes nimetatud maksubaasi alusel, on 20 protsenti maksustatavalt
summalt.“.
§ 6. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Töötaja, kes on Eesti lipu all sõitva tulumaksuseaduse § 13 lõikes 6 nimetatud laeva
laevapere liige, on kindlustatu, kui ta on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik või
isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitab töötushüvitisi.“;
2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) reeder meretöö seaduse tähenduses.“;
3) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik, kelle töötasult maksti
töötuskindlustusmakset tulumaksuseaduse § 13 lõikes 6 nimetatud summalt, arvutatakse
kindlustushüvitis koondamise korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.“;
4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik ja tema töötasult maksti
töötuskindlustusmakset tulumaksuseaduse § 13 lõikes 6 nimetatud summalt, arvutatakse
käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud hüvitis tööandja maksejõuetuse korral sellest
töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.“;
23
5) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud kindlustatule makstud töötasult ja muudelt
tasudelt või tulumaksu seaduse § 13 lõikes 6 nimetatud summalt kindlustatule ja tööandjale
kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.“;
6) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1
ja 3“;
7) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga „1–3“.
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 56 ja 77 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab Vabariigi Valitsus 2018
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
24
Seletuskiri
laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse
ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu juurde
Sisukord
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 2
1.1. Sisukokkuvõte .............................................................................................................................. 2
1.2. Eelnõu ettevalmistajad ................................................................................................................. 5
1.3. Märkused ...................................................................................................................................... 5
2. Seaduse eesmärk.................................................................................................................................. 7
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .......................................................................................................... 10
3.1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehtavad muudatused ........................................... 10
3.2. Tulumaksuseaduses tehtavad muudatused ................................................................................. 44
3.3. Ravikindlustuse seaduses tehtavad muudatused ........................................................................ 67
3.4. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused ................................................................................... 70
3.5. Sotsiaalmaksuseaduses tehtavad muudatused ............................................................................ 72
4.6. Töötuskindlustuse seaduses tehtavad muudatused ..................................................................... 75
4.7 Jõustumissäte ............................................................................................................................... 77
4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................................ 77
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .......................................................................................... 78
6. Seaduse mõjud................................................................................................................................... 78
6.1. Laevaregistrite seaduse muudatustega kaasnevad mõjud ........................................................... 78
6.2. Tulumaksuseaduse muudatustega kaasnevad mõjud .................................................................. 85
6.3. Ravikindlustuse seaduse muudatustega kaasnevad mõjud ......................................................... 85
6.4. Riigilõivuseaduse muudatustega kaasnevad mõjud ................................................................... 86
6.5. Sotsiaalmaksuseaduse muudatustega kaasnevad mõjud............................................................. 87
6.6. Töötuskindlustuse seaduse muudatustega kaasnevad mõjud ..................................................... 87
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, seaduse rakendamiseks
vajalikud kulud ja oodatavad tulud........................................................................................................ 88
8. Rakendusaktid ................................................................................................................................... 90
9. Seaduse jõustumine ........................................................................................................................... 90
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon .................................. 90
LISAD ................................................................................................................................................... 91
Lisa 1. Kokkuvõtlik ülevaade eelnõuga kavandatavatest maksuerisustest .................................... 92
1
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga muudetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust (edaspidi LaevaRS),
tulumaksuseadust (edaspidi TuMS), ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS), riigilõivuseadust
(edaspidi RLS), sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS) ja töötuskindlustuse seadust (edaspidi
TKindlS).
Eelnõu eesmärk on luua soodsamad tingimused laevade Eesti laevapereta prahitud laevade
registrisse registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Selle tulemusena
suureneb Eesti laevastik, mis omakorda aitab kaasa kaldasektori tekkele ja Eesti majanduse
kasvule. Registritasude ja tööjõumaksude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Eesti
meremeestele tekib täiendav võimalus asuda tööle Eesti lipu all sõitvatel laevadel ja saada selle
kaudu omale juurdepääs Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile, mis neil täna välislippude all
sõitvatel laevadel töötades sageli puudub. Täiendavalt tehakse kõikidele Eesti meremeestele
võimalikuks ravikindlustuse saamine.
Eelnõu koostamisel on lähtutud 15. juunil 2016. a moodustatud Eesti laevandussektori
konkurentsivõime tõstmise töögrupi ettepanekutest.1 Töögrupi töö tulemusena võttis Vabariigi
Valitsus 17. juuli 2017. a kabinetiistungil vastu otsused Eesti laevanduse konkurentsivõime
oluliseks parandamiseks rahvusvahelisel turul. Nende otsuste eesmärk oli kuulutada merendus
Eesti riigi jaoks prioriteetseks majandusvaldkonnaks, mille peamiseks sihiks on luua
konkurentsivõimeline meremajanduskeskkond, motiveerimaks reedereid tulema oma
laevadega Eesti lipu alla ja laevandusettevõtteid looma Eestis uusi suure lisandväärtusega
töökohti. Konkurentsivõimelise meremajanduskeskkonna loomise üheks osaks on
rahvusvahelises laevandussektori tava kohaselt erisuse tegemine tööjõumaksudes. Vabariigi
Valitsus otsustas kohaldada meremeeste töötasule maksubaasi 750 eurot ning loobuda
meremeeste sundravikindlustuse ja vastava sotsiaalmaksu osa tasumise nõudest. Projekti
lõppeesmärgiks on saavutada Eesti majanduse kasv merendussektorist laekuvate täiendavate
maksude ja täiendavate suure lisandväärtusega töökohtade loomise kaudu. Laevanduse
arendamine aitab kaasa tööhõive ja maksutulude suurendamisele ning e-residentsuse
programmi edenemisele. Laevandus on tootlikkuse poolest Euroopas neljandal kohal kõigi
majandusharude lõikes.2 Vabariigi Valitsuse otsuste realiseerimiseks muudetakse käesoleva
eelnõuga mitmeid seadusi.
LaevaRS muudatustega lihtsustatakse laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse
registreerimise tingimusi, eelkõige vähendatakse laeva registrisse kandmisel esitatavate
andmete ja dokumentide mahtu, täites samas Eesti kui lipuriigi rahvusvaheliste kohustuste
miinimumnõudeid. Laevapereta prahitud laevade register jagatakse kaheks eraldiseisvaks
registriks. Neist esimeses olemise tingimus on prahtija3 vastutava isiku ehk ISM (International
Safety Management) reederi4 asumine Eestis. Vastutav isik tegeleb laeva igapäevase käigus
1
Töögrupp jätkas 2014. aastal moodustatud töögrupi tööd Eesti laevanduse konkurentsivõime arendamiseks.
2
Oxford Economics 2014 ja 2015: „The economic value of the EU shipping industry“
3
Prahtimine tähendab laeva rentimist. Laevapereta prahtimisel Eesti lipu alla jääb välismaa laev välisriigi
laevaregistrisse (alusregister), kuid prahtimise perioodiks kantakse laev paralleelselt Eesti laevapereta prahitud
laeva registrisse ning prahitud laev hakkab kandma Eesti riigilippu. Laeva eraõiguse osas jääb kehtima laeva
alusregistri seadusandlus, avaliku õiguse osas lipuriigi seadusandlus. Selline on maailmas kasutusel olev praktika.
4
ISM reeder – isik, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase
korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel
2
hoidmise ja haldamisega ja selleks on tavapäraselt vaja asutada kontor, kus töötavad muuhulgas
kõrge kvalifikatsiooniga endised meremehed. Esimeses registris tehtavate toimingut eest
tasutakse riigilõivu samas määras kui kehtivas seaduses. Teine laevapereta prahitud laevade
register pakub registreerimis- ja järelevalve teenust lisanduva marginaaliga ning on mõeldud
eelkõige laevaomanikele ja prahtijatele, kes ei asu oma ettevõtetega Eestis. Kontseptsiooni
kohaselt loob esimene laevapereta prahitud laevade register lisandväärtust kaldatöökohtade
kaudu Eestis ja teine laevapereta prahitud laevade register toob riigile lisamaksutulu
registritasude kaudu. Mõlemad kokku suurendavad Eesti riigi mainet lipuriigina ja aitavad
kaasa laevanduse kaldasektori arenemisele ning tööhõive kasvule Eestis. Laevade
registreerimise ja laevaga seotud toimingute tegemisel saab Veeteede Ametist lihtsa ja kiire
asjaajamise tagamiseks laevandusettevõtetele ühtne kontaktpunkt. Potentsiaalsed
laevaomanikud ja prahtijad paiknevad üle maailma, mistõttu on oluline pakkuda neile
kvaliteetset ja pidevat tuge sõltumata kellaajast ja asukohast. Selleks tagatakse Veeteede Ametis
vajalike seadmetega efektiivne klienditeenindus, kus töötavad nõutava hariduse ja väljaõppega
spetsialistid.
Käesolev eelnõuga ei tehta muudatusi laevakinnistusraamatuga seotud LaevaRS-is
regulatsiooni, välja arvatud üldsätete muudatused seaduse alguses, mis on vajalikud Vabariigi
Valitsuse otsusega vastuvõetud eesmärkide saavutamiseks. Laevakinnistusraamatut
puudutavate sätete muutmisega tegeleb ning LaevaRS-i vaatab tervikuna üle mereõiguse
revisjoni töögrupp. Mereõiguse revisjoni raames on plaanis vastu võtta uus laeva lipuõiguse
ning laevaregistrite seaduse terviktekst, mis peaks valmima 2019. aastal. Käesoleva eelnõuga
väljatöötatud seadusemuudatused kantakse üle uude tervikteksti.
Selleks, et Eesti laevaregister oleks välismaistele laevaomanikele atraktiivne, on eelnõu
ettevalmistamisel arvesse võetud riigi arenguid ja eesmärke e-residentsuse valdkonnas. E-
residentsus võimaldab välisriigi kodanike, kes Eestis alaliselt ei ela, kuid kes soovivad kasutada
Eesti riigi e-teenuseid, isikusamasust digitaalselt tuvastada. E-residentsus pakub välisriigi
kodanikele ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ning samuti digitaalallkirjastamise võimalust.
Näiteks võimaldab e-residentsus asutada distantsilt Eestis äriühingu, mille olemasolu on
eeltingimuseks laeva Eesti laevaregistrites registreerimiseks. Samuti võimaldab e-residentsus
ka teises riigis elades osaleda aktiivselt äriühingu juhtimises. Eelnõus kasutatakse e-
residentsuse võimalusi, soodustamaks välismaa laevade Eesti lipu all tulekut. Eesti riik
soodustab ja toetab e-residentide projekti ja e-residentide asutatud ettevõtete loomist, kuna see
loob Eestile täiendava maksutulu ja soodustab majanduskasvu. E-residentide usaldusväärsus
tagatakse taustakontrolliga, mida teostab Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet
koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Sellele lisandub täiendav monitooring Eesti pankadelt, kes
kontrollivad oma klientide finantstausta. E-residentsuse riskid on riigi kaudu hinnatud ning riik
on ennetamis- ja maandamismeetmeid pidevalt arendamas ning võtmas samme, et e-residentide
taustakontrolli metoodikat pidevalt efektiivsemaks muuta.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni
artikkel 91 näeb ette, et laeva ja riigi, kelle lipu all tal on õigus sõita, vahel peab olema tegelik
seos. E-residentide puhul luuakse nimetatud seos Eestis asuvate või elavate esindajate kaudu.
Esiteks tuleb nii laevakinnistusraamatu kui ka esimese laevapereta prahitud laevade registrisse
kantud laeva puhul määrata Eestis elav või püsivat tegevuskohta omav füüsiline või juriidiline
isik, kes on endale võtnud kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja
tehnilise teenindamise eest ning on Veeteede Ameti kaudu vastavalt sertifitseeritud. Eelnõus
alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile
(edaspidi ISM koodeks) ja on Veeteede Ameti kaudu vastavalt sertifitseeritud..
3
nimetatakse seda isikut vastutavaks isikuks. Sisuliselt tähendab see, et suuremate laevade ja
reisilaevade puhul peab ISM reeder asuma Eestis ning väiksemate laevade puhul peab Eestis
asukohta omama sarnast funktsooni ja vastutust omav isik. Teiseks näeb käesoleval aastal
jõustunud äriseadustik ette, et kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis,
peab äriühing määrama kontaktisiku, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja
menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. See tähendab, et kontaktisik peab
asuma Eestis. Kontaktisikuks võib määrata üksnes notari, advokaadi ja teised äriseadustikus
nimetatud isikud ning käesoleva eelnõu alusel täiendavalt ka laevaomaniku või prahtija
vastutava isiku. Need samad isikud hakkavad käesoleva eelnõu alusel vastu võtma lisaks
äriseadustikus nimetatud dokumentidele ka Veeteede Ameti väljastatavaid teateid.
TuMS muudatustega kehtestatakse erikord meremeeste palgatulu maksustamiseks ning
tonnaažikord residendist äriühingu rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulu
maksustamiseks. Meremeeste palgatulu maksustamise erikord tähendab sisuliselt, et kui isik
töötab teatud tingimustele vastaval laeval, on tal võimalik tasuda maksu fikseeritud
maksubaasilt, mis eelnõu kohaselt on 750 eurot. Maksubaasilt maksu tasumine on võimalik
laevade puhul, mis osalevad rahvusvahelises mereveos ning mille kogumahutavus on vähemalt
500. Reisilaevadel töötamise puhul on kehtestatud lisapiirang, mis näeb ette, et maksubaasi ei
kohaldata ka juhul, kui tasu on teenitud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegevatel
reisilaevadel. Tulumaksu tasumisel maksubaasilt TuMS-s ettenähtud mahaarvamisi teha ei saa.
Koos maksuerisuse tegemisega täpsustatakse TuMS-s, et rahvusvahelisi vedusid tegeval
õhusõidukil või laeval töötanud isikud ei saa kasutada töötasu maksustamisel vabastusmeetodit.
Nimetatud isikutele vabastusmeetodi kohaldumine on praktikas palju küsimusi tekitanud,
mistõttu tagab selle selgesõnaline välistamine parema õigusselguse.
TuMS-s kehtestatav tonnaažikord on alternatiivne võimalus residendist äriühingu tavapärasele
kasumi jaotamisel põhinevale maksustamisele. Tonnaažikorra kohaldamisel arvutatakse
maksukohustus ettevõtja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse alusel ning seda on võimalik
valida rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulu maksustamiseks.
RaKS-i muudatustega täiendatakse seaduses kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud
isikute loetelu. Laevas on meremehed kindlustatud laevaomaniku tagatud ravikindlustusega,
kuid see kindlustus lõppeb tähtajalise meretöölepingu lõppedes. Seega puudub täna
hinnanguliselt välisriigilipu all sõitval 5000 Eesti meremehel juurdepääs ravikindlustusele.
Muudatusega luuakse RaKS-s võimalus meremehele, sh ka välismaise lipu all sõitvale Eesti
alalisele elanikule, Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavale meremehele,
saada kindlustuskaitse Haigekassaga lepingu sõlmimise kaudu. Lepingu sõlmimise õigus on
meremehel, kes on Eesti alaline elanik, kes elab Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse
alusel ning kes on lepingu sõlmimisele eelneva 12 kuu jooksul töötanud laevapere liikmena.
Leping sõlmitakse ajaks, mil isikul puudub lepingu kehtima hakkamisel sundkindlustus RaKS-
i alusel.
RLS muudatused on seotud LaevaRSga kahe laevapereta prahitud laevade registri loomisega.
Kuna edaspidi tehakse riigilõivu eest toiminguid peamiselt vaid esimeses laevapereta prahitud
laevade registris, siis täpsustatakse sellest tulenevalt ka RLS sätteid.
SMS muudatustega sätestatakse sotsiaalmaksu maksmise kohustus Eesti lipu all sõitvale
meremehele makstud töötasult. Vastav kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
4
määrusest (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta5, kuid
õigusselguse tagamiseks sätestatakse see sõnaselgelt ka SMS-s. Täiendavalt sätestatakse
maksustamise erikord selliste meremeeste puhul, kes töötavad laevadel, mille puhul on TuMS-
s ette nähtud töötasu maksubaasi kohaldamise võimalus. Nimetatud meremeeste puhul
loobutakse sundravikindlustuse nõudest, millest tulenevalt tasutakse sotsiaalmaksu 20%
(üksnes pensioni osa) 750-euroselt maksubaasilt.
TKindlS muudatustega täpsustatakse, et TuMS-s nimetatud tingimustele vastava laeva töötajale
kohaldub töötuskindlustus üksnes juhul, kui ta on Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides
seaduslikult elav isik või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis
käsitab töötushüvitisi. Juhul, kui nimetatud isik valib oma töötasu maksustamise maksubaasi
alusel, arvestatakse töötuskindlustusmakset samuti maksubaasilt. Kindlustusmaksete tasumisel
maksubaasi alusel saab isik kindlustusjuhtumi toimumisel TKindlS-s ettenähtud hüvitisi samalt
summalt, mitte tegeliku töötasu ulatuses.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
LaevaRS eelnõu ja seletuskirja osa koostasid Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero
Naaber (e-post:
[email protected]; tel: 620 5534) ning sama osakonna nõunik Katerin
Peärnberg (e-post:
[email protected]; tel: 620 5535), juriidilise osakonna juristid
Hannes Vask (e-post:
[email protected]; tel: 620 5531) ja Anton Merits (e-post:
[email protected]; tel: 620 5512) ning laevade järelevalve osakonna vanemregistriinspektor
Mare Ööbik (e-post:
[email protected]; tel: 620 5540) ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja
Katrin Andre (e-post:
[email protected]; tel: 625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli
Härmsalu (e-post:
[email protected]; tel: 639 7650).
TuMS ja SMS eelnõu ja seletuskirja osa koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja
tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Kersti Sügis (e-post:
[email protected]) ja Margit Aav
(e-post:
[email protected]; tel: 611 3160).
RaKS eelnõu ja seletuskirja osa koostas Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (e-post:
[email protected]; tel: 626 9139).
TKindlS eelnõu ja seletuskirja osa koostasid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik
Kadi Kanarbik (e-post:
[email protected]; tel: 626 9235) ja õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (e-post:
[email protected]; tel: 626 9329). Seletuskirja mõjude osa on
koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe (e-post:
[email protected]; tel: 626 9726).
Eelnõu ja seletuskirja on ühtseks tervikuks koondanud Gerli Härmsalu ja Katrin Andre.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud mõne teise menetluses oleva eelnõuga ega ole otseselt seotud Euroopa
Liidu õiguse rakendumisega, kuid Euroopa Liidu õiguses on liikmesriikidele kehtestatud
riigiabi andmise reeglid, mida maksusoodustusi kehtestades tuleb järgida. Maksusoodustuste
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02004R0883-20140101
5
rakendamiseks on vajalik eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ning saada maksupaketi
rakendamiseks luba (Euroopa Liidu toimimise lepingu 108 lg 3).
Arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012−2020“ järgi on riigi esimeseks prioriteediks
merendusvaldkonnas ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline merenduse
ettevõtluskeskkond. Nimetatud prioriteedi üheks eesmärgiks on rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline Eesti laevandus, mida edendatakse teiste Euroopa riikidega võrdsete
konkurentsitingimuste loomise kaudu. Tulemusnäitajaks on seatud Eesti lipu all sõitvate üle
500 kogumahutavusega kaubalaevade arv.
Arengukava eesmärke realiseeritakse rakendusplaanide kaudu. Vabariigi Valitsus kiitis 20.
oktoobril 2017. a heaks arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012−2020“ rakendusplaani
aastateks 2017–2020. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise Eesti laevanduse loomise
eesmärgi saavutamiseks on ettenähtud järgmised tegevused: laevandusettevõtete toetamise
süsteemi rakendamiseks ettepanekute esitamine (maksukeskkonna parandamine);
tariifipoliitika ülevaatamine; rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel võõrtööjõu kasutamise
põhimõtete ülevaatamine, nn teise laevaregistri loomise vajaduse analüüsimine ja vajadusel
rakendamine ning sotsiaalkindlustusalaste välislepingute sõlmimine.
Arengukava rakendusplaanis nimetatud tegevused seonduvad Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2016‒2019 punkti 2.6 alategevustega „Analüüs ja ettepanekud
laevandusettevõtete maksukeskkonna parandamiseks ja kaubalaevade Eesti lipu alla
toomiseks“ ja „Töögrupi ettepanekute esitamine laevandusettevõtete maksukeskkonna
parandamiseks“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti
eestvedamisel moodustati 2016. a töögrupp, kuhu lisaks kuulusid Rahandusministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad. Töögrupi
eesmärgiks oli analüüsida majandus- ja maksukeskkonda, et välja pakkuda merendussektori
konkurentsivõime tõstmiseks võimalikud lahendused. Eeskätt keskenduti sektori edendamiseks
sobivale maksurežiimile ja sotsiaaltagatistele. Töögrupi ettepanekuid arutas Vabariigi Valitsus
17. juuli 2017. a kabinetistungil. Vastu võetud otsustustega kuulutati merendus Eesti riigi jaoks
prioriteetseks majandusvaldkonnaks, mille peamiseks sihiks on luua konkurentsivõimeline
meremajanduskeskkond motiveerimaks reedereid tulema oma laevadega Eesti lipu alla ja
laevandusettevõtteid looma Eestis uusi suure lisandväärtusega töökohti. Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse suunistest on Veeteede Amet, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös koostanud käesoleva eelnõu.
Eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud. Eelnõuga laevandussektori konkurentsivõime
edendamiseks meetmete kehtestamine on kiireloomuline ja põhineb valitsuskabineti 2017.
aasta 17. juuli otsusel Eesti laevanduse konkurentsivõime oluliseks parandamiseks
rahvusvahelisel turul, mistõttu Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole
antud juhul väljatöötamiskavatsus nõutav. Ka Eesti merendussektor on merendusalaseid
meetmeid aastaid oodanud. Oluline on ka see, et valitsuskabinetis otsustatu suures osas juba
sisustas maksuseadustes kehtestatavad muudatused (laevapere liikmete töötasule rakendatav
tulu-, sotsiaal- ning töötuskindlustusmaksu baas ning laevandusettevõtjatele pakutav
tonnaažimaksu erirežiim alternatiivina tavapärasele ettevõtja tulumaksule).
6
Erimaksurežiimi väljatöötamisel on arvestatud komisjoni teatisega C(2004) 43 –
Meretranspordile antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised6 (edaspidi riigiabi suunised),
komisjoni teatisega 2009/C 132/06, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele
antava riigiabi kohta7 (edaspidi laevahaldurite riigiabi suunised) ning Komisjoni riigiabilubade
praktikaga. Riigiabi suuniste 2. peatüki kohaselt võib riigiabiga toetada skeemi, mis ei toimi
teiste lepinguriikide majanduse arvel ega moonuta lepinguriikide konkurentsi nii, et see oleks
vastuolus ühise eesmärgiga. Riigiabi suunistes nähakse ette tingimused, mille täitmise korral
on riigiabi andmine lubatud. Riigiabi suunistega sätestatud tingimusi on täiendatud
laevahaldurite riigiabi suunistega ning täpsustatud erinevatele riikidele antud riigiabilubades.
Riigiabi suuniste kohaselt ei või nii meremeeste palgatulule kui ka äriühingu rahvusvahelisest
kaubanduslikust meresõidust saadud tulule antava maksusoodustuse suurus ületada samalt
tulult potentsiaalselt kogutavat maksutulu. Ametlik taotlus riigiabi andmise loa saamiseks on
Euroopa Komisjonile plaanis esitada pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist parlamendis ja
enne taotluse esitamist pidada 2018. aasta suvel Euroopa Komisjoniga eelkonsultatsioone.
Täiendavalt on eelnõuga arvestatud riikidevahelistest tulumaksuga topeltmaksustamise
vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutest tuleneva maksustamise õiguse
ulatusega.
Eelnõuga muudetakse 1. juulil 2017. a jõustunud LaevaRS redaktsiooni (RT I, 09.05.2017, 17),
1. jaanuaril 2019. a jõustuvat TuMS redaktsiooni (RT I, 20.04.2018, 11), 1. jaanuaril 2018. a
jõustunud RaKS redaktsiooni (RT I, 28.12.2017, 56), 1. jaanuaril 2019. a jõustuvat RLS
redaktsiooni (RT I, 09.03.2018, 17), 1. jaanuaril 2018. a jõustunud SMS redaktsiooni (RT I,
28.12.2017, 76) ja 14. mail 2018. a jõustunud TKindlS redaktsiooni (RT I, 04.05.2018, 6).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Alates 1970ndatest on Euroopa laevastikule pakkunud konkurentsi kolmandates riikides
registreeritud laevad, mis ei järgi kuigi hoolikalt rahvusvahelisel tasandil kehtivaid sotsiaalseid
ja ohutusreegleid. 1980ndate aastate lõpuks tunnistati Euroopa riikide lipu all sõitvate laevade
konkurentsivõimetust ning mitmed Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigid võtsid erinevaid
meetmeid meretranspordi toetamiseks. Vaatamata jõupingutustele on suur osa EMP
laevastikust jätkuvalt registreeritud kolmandate riikide lipu all, kuna kolmandad riigid
kohaldavad avatud registreerimispoliitikat või on nn mugavuslipud.8
2007. aastal kehtestas Eesti kaubalaevadele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
meetmena laevapere liikmete sotsiaalmaksu tagastamise süsteemi. Meede ei olnud reederitele
atraktiivne, kuna oli väga bürokraatlik, nõudes raamatupidamisarvestust laeva mere- ja
sadamapäevade osas; takistas äritegevuse planeerimist, kuna kinnitati üksnes aasta kaupa; ning
põhines tagasimaksetel, nõudes raha deponeerimist ja vähendades reederite käibevahendeid.
2014. aasta aprillis lahkus Eesti lipu alt viimane kaubalaev. Seejuures on oluline, et laevad ja
6
Commission communication C(2004) 43 - Community guidelines on State aid to maritime transport. Internetis
kättesaadav: <http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52004XC0117(01)&from=EN>
7
Komisjoni teatis, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta (2009/C 132/06).
Internetis kättesaadav: <http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52009XC0611(01)&from=EN>
8
Commission communication C(2004) 43 – Community guidelines on State aid to maritime transport, p 1.
7
laevandus ei ole iseenesest kadunud – Eesti reederid opereerivad jätkuvalt u 60 kaubalaevaga,
kuid need on registreeritud teiste riikide registrites. On ilmselge, et Eesti laevaregistrid ei ole
globaalses mastaabis konkurentsivõimelised. Eesti lipp ei ole atraktiivne ka võrreldes meie
lähipiirkonna riikidega – võrdluseks: 2017. aastal kandis Norra lippu 520 kaubalaeva9, Taani
lippu 683 kaubalaeva10, Soome lippu 442 kaubalaeva11 ning Hollandi lippu ca 800 kaubalaeva.
Põhjused, miks Eesti lipu alla ei soovita laevu registreerida, on seotud registrite
administratiivsete toimingute keerukuse, laevapere liikmete kõrgete tööjõumaksudega ning
välismaise kodakondsusega meremeeste palkamise keerukusega.
Riigil on kasulik omada oma lipu all võimalikult palju laevu, kuna seeläbi laekuvad riigile
riigilõivud ja registritasud. Registriteenuse osutamine nõuab kvalifitseeritud
laevandusspetsialiste, mis kasvatab Eestis merendusalast oskusteavet ning tõstab Eesti mainet
mereriigina. Eesti eesmärk on tuua lisaks laevadele siia ka laevade opereerimine ehk laevu
tehnilistes ja muudes aspektides haldavate reederite füüsilised tegevuskohad. Sellega loodaks
siia töökohti ning laekuks maksutulu. Kuna laevandussektor ning sadama- ja logistikasektor on
omavahel lahutamatult seotud, arendab laevandussektori areng ka teisi majandusvaldkondi.
Laevade haldusega tegeleva ettevõtluse juurde tekib alati ka teisi, neile teenuseid osutavaid
ettevõtteid: kindlustusseltsid, laevade varustamist pakkuvad ettevõtted, arbitraaži- ja
õigusteenuseid pakkuvad ettevõtted, laevanduse finantseerimisega tegelevad fondid, pangad
jne. Hollandis läbiviidud uuringute põhjal tekitab iga uus töökoht merel juurde kolm uut
töökohta kaldal. Taani on riiklikult deklareerinud: „hea (seadusandlik) raamistik aitab
kinnistada laevu Taani lipu alla, mille tulem on merendusalase kompetentsi lisandumine. Ilma
laevadeta ei oleks Taanil võimalik säilitada merendusklastrit. Kui umbes 12 000 ‒ 14 000
inimest töötab laevapere liikmetena, siis umbes 80 000 inimest töötab merendusklastris
tervikuna (umbes 6% kogu erasektori tööjõust Taanis). Laevandusettevõtete kaldapersonali
palgad ületavad keskmist palgataset“.
Eelnõu peamine eesmärk on luua tingimused välismaa laevade Eesti laevapereta prahitud
laevade registrisse registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks.
Registrisse kantud laevad hakkavad kandma Eesti lippu. Selle tulemusena suureneb Eesti
laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude
laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi
sihtriikide ringi, mis praegu koosneb suuresti vaid meie lähiriikidest. Laevandussektori pakutav
transporditeenus on ülimalt rahvusvaheline ja võimaldab näiteks Euroopa majandusraskuste
korral suunata laevad kergesti Kaug-Itta, tagades sellega enda ellujäämise ja maksutulu jätkuva
laekumise riigile.
Lisaks on eelnõu eesmärk pakkuda Eesti meremeestele ravikindlustuse saamise võimalus
haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimisega ajal, mil tal puudub sundkindlustus RaKS
alusel. Samuti tekib laevade Eesti lipu alla lisandumisel Eesti meremeestele võimalus asuda
nendel tööle ja saada seeläbi juurdepääs Eesti pensionikindlustusele. Täna töötab hinnanguliselt
5000 Eesti meremeest välisriigi lipu all12 ning neil puudub sotsiaalkindlustus või on see
9
Statistics Norway. The Norwegian Merchant Fleet. Kättesaadav internetis: <https://www.ssb.no/en/handelsfl>
10
Danish shipping. Facts and figures, lk 4 June: 2017. Kättesaadav internetis:
<https://www.danishshipping.dk/analyse/download/Publications_Model_Publication/23/danish-shipping-facts-
and-figures.pdf>
11
Tegemist on 2016. aasta andmetega. Finnish Merchant Fleet Statistics. Liikenteen turvallisuusvirasto (Trafi).
Kättesaadav internetis:
<https://www.trafi.fi/filebank/a/1496912516/be8586453e8c625ba6bd6392cd51afc0/26128-
Kauppalaivastotilasto_2016.pdf>
12
Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab ligikaudu 6000 meremeest välisriigi lipu all sõitval laeval.
8
minimaalne, sest tööandjad enamasti ei maksa Eesti alalisest elanikust töötaja eest
sotsiaalmaksu. Selline olukord ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega13 ning Eesti
ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonidega, kuna isikule ei ole tagatud võimalus ühineda
sotsiaalkindlustussüsteemiga ja selle hüvedest osa saada14. Üldreegel vabatahtliku
ravikindlustusega liitumiseks, v.a välisriigist pensioni saaja korral, on eelneva sundkindlustuse
perioodi olemasolu. Meremeeste puhul tuleb aga arvestada nende tähtajalist tööiseloomu ning
asjaolu, et ta on töötamise ajal kindlustatud reederi kindlustusega, mistõttu tuleb talle RaKS
alusel kehtestatud lepingu sõlmimiseks luua soodsamad tingimused kui teistele isikutele, kes
täna RaKS § 22 alusel on õigustatud lepingut sõlmima.
Hoolimata sotsiaalkindlustuse puudumisest ei ole täna Eestis merehariduse omandanud
spetsialistidel tööpuudust seni, kuni nad soovivad merd sõita, sest maailma laevastikus oli 2015.
aasta seisuga puudu 16 500 ohvitseri ning 2025. aastaks ennustatakse vastava puuduse kasvu
147 500 ohvitserini.15 Küll aga tekib Eesti meremeestel töökoha leidmise probleem siis, kui nad
ei soovi enam merel töötada. Eesti laevandussektor on väga väike, mistõttu on kaldasektoris
tööd otsival Eesti meremehel sisuliselt valida, kas leida erialane töö välismaal ja kolida koos
perega Eestist või jääda Eestisse ja õppida uus eriala. Mõlemal juhul kaob Eesti
merendussektori jaoks kõrgelt haritud ja kogemustega merendusspetsialist. Samas, kui
meremehel oleks võimalus asuda tööle Eesti laevandusettevõttes kaldal, laekuks riigile tema
töötasult maksud ning piisava kogemuse saades oleks tal hiljem võimalik luua oma ettevõte,
mis suurendaks Eesti laevandussektorit ja töökohtade arvu veelgi. Eestil on üle 10 000 väga hea
hariduse ja kogemusega meremehe, seega on laevandussektoril suur potentsiaal olla Eesti riigi
majanduse üheks kasvumootoriks.
Eestit on potentsiaalse lipuriigina kaalunud nii Eesti enda kui ka näiteks mitmed Saksamaa
laevandusettevõtjad. Seni on laevade Eesti lipu alla registreerimist pärssinud Eesti kinnine
laevaregister, mis võimaldab laeva registreerimist sisuliselt üksnes Eesti kodanikel, ning kõrged
ja sellest tulenevalt konkurentsivõimetud tööjõumaksud. Eesti laevapereta prahitud laevade
registrisse laevade lisandumise üheks eelduseks on registri avamine ka muudele isikutele peale
Eesti kodanike ning registreerimistoimingute lihtsustamine, eelkõige bürokraatia ning
tõenduskoormuse vähendamine piirides, mille juures on täidetud Eesti kui lipuriigi
rahvusvaheliste kohustuste miinimumnõuded. Samuti on olulise tähtsusega tööjõumaksude
vähendamine ning laevandusringkonnale tuttava tonnaažimaksu erirežiimi võimaldamine
alternatiivina ettevõtjate tavapärasele tulumaksule. Kuna laevandus on rahvusvaheline ning
võõra riigi õigussüsteemi tundmaõppimine reeglina keeruline ja aeganõudev, on muudest
riikidest pärit laevaomanike- ja haldajate laevade Eesti lipu alla meelitamiseks vajalik luua
ühtne kompetentne ning sujuva ja kiire klienditeenindusega kontaktpunkt, kellelt saab vajadusel
kõikvõimaliku vajaliku informatsiooni. Ühtseks kontaktpunktiks saab Veeteede Amet, kus
luuakse moodsad infosüsteemid, mis võimaldavad rahvusvahelistele klientidele pakkuda e-
laevaregistri, tänapäevaseid laevade järelevalve ja meremeestele suunatud digitaalseid
teenuseid. Eesti asutused on valmis suhtlema ja töötama ka ingliskeelsete dokumentidega,
kuivõrd see on rahvusvaheline merenduskeel. Eestis on ettevõtlust toetav majanduskeskkond ja
heal tasemel avalik haldus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, mistõttu on alust
13
Põhiseaduse §-st 10 tuleneb sotsiaalriigi põhimõte ning põhiseaduse §-i 28 järgi on kõigil õigus tervise kaitsele
ning riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.
14
Eesti ratifitseeritud ILO Meretöö konventsiooni reegli 4.5.3 järgselt peab riik tagama oma territooriumil alaliselt
elavatele meremeestele võrdsel tasemel sotsiaalkindlustuse võrreldes kaldatöötajatega. Euroopa sotsiaalharta I osa
punkti 12 näeb ette, et kõigil töötajatel on õigus sotsiaalkindlustusele.
15
BIMCO & International Chamber of Shipping. Manpower Report 2015. Lühikokkuvõte kättesaadav internetis:
<https://www.bimco.org/-/media/bimco/news-and-trends/news/crew-
support/2016/manpower_report_2015_executive_summary_final.ashx>
9
eeldada, et merendusspetsiifiliste muudatuste ja erisuste tegemisel saab Eesti
laevandussektorile atraktiivseks ning muutub nii Euroopa kui ka maailma kontekstis
arvestatavaks mereriigiks.
Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on laevade lisandumine Eesti lipu alla ning selle kaudu
välismaiste reederite meelitamine Eestisse investeerima laevade haldusega tegelevate
harukontorite avamise kaudu Eestis. Planeeritavad ümberkorraldused haakuvad ka Eesti
merenduspoliitika dokumendis (arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“) välja
toodud väikese ja kahaneva Eesti lipu all sõitva laevastiku problemaatikaga ning on aluseks
arengukavas planeeritud tulemuste saavutamiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse LaevaRS
muudatused, teises TuMS muudatused, kolmandas RaKS muudatused, neljandas RLS
muudatused, viiendas SMS muudatused, kuuendas TKindlS muudatused ning seitsmendas
seaduse jõustumise tähtpäev.
3.1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehtavad muudatused
LaevaRS § lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „omanik“ sõnadega „või prahtija“. Paragrahvi 1
lõike 1 muudatustega laiendatakse sätte kohaldamisala lisaks laeva omandisuhtele ka laeva
rentimisele (prahtimisele). Sättega nähakse ette, et kui Eesti Vabariik, kohalik
omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on laeva prahtija, peab laev kandma
Eesti riigilippu. LaevaRS reguleerib nii kinnistusraamatut, kus laeva registreerib selle omanik,
kui ka laevapereta prahitud laevade registreid. Riiklike asutuste poolt omavate või kasutatavate
laevade puhul on seadusandja näinud ette Eesti riigilipu kandmise kohustuse. Sellest tulenevalt
peavad ka seaduse üldsätted sõnaselgelt kohalduma mõlemale olukorrale. Kuna seadus
reguleerib nii kinnistusraamatut, kus registreerib laeva selle omanik, ning laevapereta prahitud
laevade registrit, kus laevu registreerib prahtija, siis peavad ka seaduse üldsätted reguleerima
mõlemat olukorda.
LaevaRS § 1 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on aegunud sätetega. Eesti lipu
kandmise kohustus laeval on globaliseerunud maailmas oma ajakohasuse kaotanud ega oma ka
praktilist mõju, kuna vaatamata Eesti lipu kandmise kohustusele on juba praegu võimalik laevu
välisriigi lipu all registreerida. Säte piirab nii ettevõtlusvabadust kui kapitali vaba liikumist ja
on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Sätte kustutamist seadusest on soovinud ka
merendussektor. Kohustus kanda Eesti lippu säilib laeval, mille omanik on Eesti Vabariik,
kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.
LaevaRS § 2 lõikeid 1–3 muudetakse. Seni seaduses sisalduvad piirangud Eesti riigilipu
kandmisele ja laevade registreerimisel tunnistatakse kehtetuks. Kui Eesti lippu kandmise
kohustus on laevadel, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu
avalik-õiguslik juriidiline isik, siis teistele isikutele kuuluvatel laevadel on õigus kanda Eesti
riigilippu. Õigus kanda Eesti lippu tähendab, et kohustus oma laeva registreerimiseks Eesti
registris puudub.
LaevaRS § 2 lõike 1 kohaselt saab Eesti laevaregistris registreerida laevu (ja saada sellega
Eesti riigilipu kandmise õigus), mille omanik või prahtija on Eestis registreeritud eraõiguslik
10
juriidiline isik. Antud säte ja võimalus registreerida laev Eesti laevaregistris laieneb lisaks laeva
omanikule LaevaRS § 24 lõike 2 alusel ka laeva prahtijale. Laevu saab endiselt registreerida ka
füüsilise isikuna Eesti kodanik.
LaevaRS §-de 1 ja 2 muudatustega asendatakse kõigi Eestis registreeritud eraõiguslike
juriidiliste isikute kohustus õigusega registreerida neile kuuluvad laevad Eesti laevaregistris.
LaevaRS § 1 muudatusega kaotati kohustus Eesti kodanike ja eraõiguslike juriidiliste isikute
puhul registreerida laev Eesti registris. Edaspidi on laeva Eesti laevaregistris registreerimine
laeva omaniku või prahtija otsustada. Äriühingut on võimalik Eestis asutada ka e-residendil.
Muudatus loob laevandusettevõtetele Eesti e-residendi asutatud äriühingu kaudu registreerida
neile kuuluvaid laevu Eesti laevaregistrites. Praegu puudub välismaistel laevandusettevõtetel
võimalus registreerida neile kuuluvaid laevu Eesti laevaregistrites Eestisse asutatud äriühingu
kaudu, välja arvatud, kui vastava eraõigusliku juriidilise isiku juhatuses või sellega
võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus. E-residentsus tagab samas ka laevaregistri
pidajale suurema kindluse välismaise laevaomaniku või prahtija õiguskuulekuse ja hea tausta
suhtes ning võimaldab nende kõrgetasemelise autentimise registritoiminguteks. See annab
võimaluse organisatsioonidele, portaalidele ja infosüsteemidele võimaluse isikut toimingute
tegemisel ja suhtluses riigiga tuvastada.
Eesti riik on võtnud eesmärgiks võtta laiaulatuslikult kasutusele ja reklaamida ühe meie riigi
eduloona e-riiki ja elektrooniliste lahenduste, seahulgas e-residentsuse võimaluste
kasutuselevõtmist. Laevandus on üks konkreetne valdkond, kus saab ära kasutada e-
residentsuse ning sellega kaasneva digitaalallkirjastamise võimalusi, aidates sellega kaasa
laevanduse arendamisele rahvusvahelistes konkurentsitingimustes ning võimaldades e-
residentsuse ainulaadse lahenduse kaudu saavutada Eestil konkurentsieelis teiste
laevandusriikide ees.
Kaasaegse laevade opereerimise praktika kohaselt ei nõuta suuremat laevastiku tonnaaži
omavates riikides enam laevaomaniku füüsilist residentsust laeva registreerimise eeldusena.
Näiteks Taani on alates 1. jaanuarist 2018. a kaotanud laevaomanike suhtes rahvuslikud
piirangud. laevade registreerimisel Taani laevaregistrisse.16 LaevaRS §-s 2 sisalduvate
piirangute säilitamine vähendaks seega Eesti lipu konkurentsivõimet maailma laevandusturul
ning muudaks Eesti lipu isikutele, kes soovivad oma laeva registreerida mõnes Euroopa Liidu
liikmesriigis, vähematraktiivseks. Seetõttu on muudetud §-i 2 selliselt, et Eesti lippu võib kanda
ka merelaev, mille omanik asutab Eestis juriidilise isiku. Lisaks võib laeva registreerida ka
Eestis asutatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Näiteks on avalik-õiguslikuks juriidiliseks
isikuks Kaitseliit, kes varasemalt on ka laeva omanud, ja Tallinna Ülikool.
LaevaRS § 2 lõike 2 ja 3 muudatuste alusel on kehtivat regulatsiooni täpsustatud. Paragrahvi
on samuti muudetud normitehnilistel põhjustel, mille kohta on täpsemad selgitused esitatud
LaevaRS § 4 muudatuste juures.
LaevaRS § 2 täiendatakse lõikega 5. Sättega nähakse ette, et lisaks paragrahvis 2 sätestatud
Eesti riigilipu kandmise õigusele võib välisriigi laev Eesti riigilippu kanda ka muul seaduses
sätestatud juhul. Täiendavad Eesti lipu kandmise õigused on sätestatud näiteks LaevaRS §-s 4
(võrdustatud välismaised isikud) ning § 24 lõikes 1 (Eesti riigilipu kandmine välislepingu
alusel).
16
Order no. 1654 of 20 December 2017 „Order on the registration of merchant ships whose owner is not considered
to be Danish“
11
LaevaRS § 3 tunnistatakse kehtetuks. Kuna laevandus ja meremeeste tööturg on globaalsed,
siis paljud riigid, sh Euroopa Liidu liikmesriigid (nt Malta, Küpros, Portugali autonoomne
piirkond Madeira, Taani II laevaregister), on analoogsest piirangust laeva kapteni või teiste
laevapere liikmete kodakondsuse osas nüüdseks loobunud. Selline lähenemine annab
võimaluse laevaomanikul oma laeva spetsiifikale vastav vajalik spetsialist leida ja värvata kogu
maailma merendusturult, juhul kui vajalikku laevapere liiget, sh kaptenit, ei ole võimalik leida
kehtiva seaduse § 3 lõikega 1 määratud piirkonnast. Eriti oluline on nimetatud piirangu
kaotamine olukorras, kus laevaomanik soovib oma laeva tuua Eesti lipu alla, kuid tulenevalt §-
s 3 sisalduvast piirangust, peaks loobuma usaldusväärsest ning laeva ja selle opereerimise
praktikat tundvast kaptenist. Eesti lipu all võivad tulla ka laevad, mis opereerivad näiteks Kaug-
Idas ja mille meeskond koosneb täielikult Kaug-Ida riikide kodanikest. Sellises olukorras on
ebamõistlik nõuda, et laeva meeskonda peaks kaptenina täiendavalt palkama sobiva
kvalifikatsiooniga Euroopa Majanduspiirkonna kapteni, kelle palkamine ja piirkonda kohale
toimetamine on aja- ja ressursikulukas17. Olukord, kus on vaja kiirelt leida asenduskapten
Euroopa Majanduspiirkonnast, võib sellisse Kaug-Idas opereeriva laeva reederi jaoks osutada
väga keeruliseks. Seda enam, kui tegu on eriotstarbelise laevaga, mis vajab kindla väljaõppe ja
kvalifikatsiooniga kapteneid, kes võivad juba olla hõivatud tööga teistel laevadel. Sellisel juhul
on reederil väga keeruline leida laevale uut kaptenit, tema kohaletoimetamine võtab aega, on
kallis ning sellega kaasnevad reederile olulised kulud, kuna laev peab jääma kai äärde seisma.
Saksamaa laevaomanike juures läbiviidud uuringu kohaselt on laevaregistris rahvuspõhiste
piirangute rakendamine oluline takistav tegur laevaregistri konkurentsivõimes.18
LaevaRS § 4 pealkirja muudatusega viiakse pealkiri vastavusse paragrahvis tehtavate
muudatustega.
LaevaRS § 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuste tulemusena kustutatakse seadusest
mõiste „Eesti kaasomanik“. Mõistet „Eesti kaasomanik“ on kehtivas seaduses kasutatud vaid §
2 lõike 1 punktis 2 ning seetõttu ei ole enam otstarbekas definitsiooni eraldi välja kirjutada ning
seda definitsiooni § 2 lõike 1 punktis 2 kasutada. Selle asemel on täiendatud § 2 lõike 1 punkti
2 ning definitsioon välja kirjutatud.
Kehtiv LaevaRS § 4 lõige 2 reguleerib välismaiste isikute võrdsustamist LaevaRS §-des 1 ja 2
nimetatud isikutega. Kuna eelnõuga kustutatakse LaevaRS § 1 lõiked 2 ja 3, siis ei ole
käesolevas sättes viide §-le 1 enam asjakohane ning seega säilitatakse eelnõus vaid viide §-le
2. Sätte sõnastust on ka muus osas parandatud. LaevaRS § 4 lõike 2 punkti 2 sõnastust on
täpsustatud ning kustutatud on osa, mis viitab vastutava isiku funktsioonile. Vastutava isiku
mõiste asendatakse vastutava isiku mõistega ning vastutatud isiku täpsustatud funktsiooni avab
LaevaRS uus säte LaevaRS § 42.
LaevaRS § 41 muudetakse. Senine välismaise laevaomaniku esindaja regulatsioon
asendatakse volitatud esindaja regulatsiooniga. Eelnõuga eraldatakse välismaise laevaomaniku
esindaja ehk vastutava isiku (vt LaevaRS § 42) funktsioonid registritoiminguid tegeva esindaja
ehk volitatud esindaja omadest. Kui vastutava isiku all mõeldakse edaspidi isikut, kes vastab
sisuliselt ISM reederi nõuetele, siis isikut, kes esindab laevaomanikku või prahtijat üksnes
registritoimingutes, nimetatakse eelnõu kohaselt volitatud esindajaks. Volitatud esindaja
18
Dr. Nöll: „Practical Survey on the attractiveness of the intended Estonian tax package for German ship owners
and managers“
12
täiendavaks funktsiooniks on Veeteede Ameti väljastatud teadete või laeva lipudokumendi
vastuvõtmine laeva omaniku või prahtija asemel.
Vastutava isiku ja volitatud esindaja mõistetele lisandub kontaktisiku mõiste äriseadustiku
tähenduses ning oluline on kõiki kolme isikut eristada, kuigi näiteks äriseadustikuks nimetatud
kontaktisik võib samaaegselt täita ka volitatud esindaja funktsioone ehk teha registritoiminguid
ja vastu võtta Veeteede Ameti väljastatud teatisi. Samas ei saa äriseadustiku mõttes kontaktisik
täita vastutava isiku funktsioone, kuna tõenäoliselt puudub tal selleks vastav kvalifikatsioon.
Vastutav isik saab täita samal ajal ka volitatud isiku funktsioone, kuid samal ajal ei saa iga
volitatud esindaja vastava pädevuse puudumisel täita vastutava isiku funktsioone.
Käesolevas paragrahvis nimetatud volitatud esindaja ülesandeks on laeva omanikku või
prahtijat esindada registritoimingutes. Eelnõu alusel on täiendatud ka toimingute nimekirja,
mida vastutav isik on volitatud tegema. Peamiselt ongi need toimingud seotud laevade
registreerimisega Eesti laevaregistrites.
LaevaRS § 41 lõige 1 näeb ette, et laeva omanikku või prahtijat võib registritoimingu tegemisel
või laeva lipudokumendi või Veeteede Ameti teate vastuvõtmisel esindada volitatud esindaja.
Eelolevast lausest tulenebki volitatud esindaja funktsioon. See on isik, kes laeva omaniku või
prahtija nimel ja volitusel teeb laevaregistrites toiminguid. Registritoimingute all on mõeldud
LaevaRS 1. osa 2. peatükis, 2. osa 7. peatüki 2. jaos ning 2. osa 9. peatükis nimetatud
registritoiminguid ja nendega seotud tegevusi. Veeteede Amet väljastab lipudokumente kas
teeninduses koha peal või saadab need tähtkirjaga.
Selle sättega luuakse alus lipudokumentide ja teatiste vastuvõtmiseks volitatud esindaja kaudu.
Veeteede Ameti väljastatavaks teateks on näiteks Veeteede Ameti poolne hoiatus laeva
omanikule või prahtijale enne laeva kustutamist Eesti laevaregistrist. Samuti on võimalik, et
Veeteede Amet peab laevaomanikule või reederile esitama muid teavitusi või meeldetuletusi,
mille laevaomanikule või prahtijale kättetoimetamine omab õiguslikku tähendust.
LaevaRS § 41 lõige 2 näeb ette, kes võib olla volitatud esindajaks. Volitatud esindajaks võib
esiteks olla kontaktisik äriseadustiku § 631 mõttes, teiseks notaribüroo või advokaadibüroo,
kolmandaks Eestis elav või Eesti e-residendist notar või advokaat ning neljandaks vastutav isik.
Loetelu on kinnine.
Kontaktisiku määramine on äriseadustiku puhul kohustuslik, kui ettevõtja juhatus asub
välismaal. Kontaktisikuks äriseadustiku mõttes võib olla näiteks advokaat või notar. Kuna
äriseadustiku § 631 lg 2 nõuab äriühingult, mille juhatus või seda asendav organ asub välisriigis,
kontaktisiku määramist ning käesoleva sätte alusel võib see sama isik olla ka volitatud
esindajaks registritoimingutes, siis ei tohiks volitatud esindaja määramine välismaa
laevaomanikele ega prahtijale tuua kaasa täiendavat kulu ega suurendada nende
halduskoormust. Samas suurendab võimalus volitada registritoiminguid tegema teine isik
välismaa laevaomanike ja prahtijate jaoks paindlikkust ja mugavust Eesti registripidaja
suhtlemisel. Välismaiste laevandusettevõte puhul hakkabki volitatud esindaja funktsiooni
tõenäoliselt praktikas täitma äriseadustikus nimetatud kontaktisik.
LaevaRS § 41 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib volitatud esindajaks olla ka notaribüroo või
advokaadibüroo või Eestis elav või e-residendist notar või advokaat. Erinevalt äriseadustikus
nimetatud kontaktisikust ei tule punktis 2 nimetatud isikuid registreerida äriregistris (kuigi
nende andmed kantakse laevaregistrisse). Antud punkt annab laevaomanikule ja prahtijale
rohkem valikuvabadust ja paindlikkust volitatud esindaja määramisel. Ka välisriigi advokaat
13
või notar võib põhimõtteliselt olla Eesti e-resident ning seeläbi volitatud isik, kuid sellisel juhul
peab ta tõestama teisest riigist saadud advokaadi või notari kvalifikatsiooni. Notaribüroo või
advokaadibüroo all on mõeldud Eestis asuvat notaribürood või advokaadibürood.
LaevaRS § 41 lõike 2 alusel võib volitatud esindajaks eelnõu kohaselt olla ka vastutav isik.
Vastutava isiku regulatsioon on sätestatud LaevaRS §-s 42.
Kuna käesoleva eelnõu alusel täiendatakse äriseadustikku selliselt, et kontaktisikuks
äriseadustiku mõistes võib olla ka LaevaRS §-s 42 nimetatud vastutav isik, siis saab eelnõu
jõustumisel nii kontaktisiku, vastutava isiku kui ka volitatud esindaja rolli täita ka üks ja sama
inimene. Vastutava isikuga, kui laeva tehnilise seisukorra eest heaseisva isikuga, on Veeteede
Ametil, kui järelevalveametil väga tihe suhtlus. Lisaks auditeerib Veeteede Amet iga-aastaselt
vastutavat isikut. Seetõttu on vastutav isik ja tema kontoris töötavad inimesed ning nende
kontaktid Veeteede Ametile väga hästi teada ja vastutavale isikule kontaktisiku õiguste ja
kohustuste andmine õigustatud.
Samuti on täpsustatud korda, mille alusel tõendatakse registripidajale volitatud esindaja
määramist (LaevaRS § 41 lõige 3). Volitatud esindaja määramise tõendamisel loetakse
digitaalallkirjastatud volikiri võrdseks notariaalselt kinnitatud volikirjaga. Seda põhjusel, et ka
digitaalallkirja kaudu on võimalik allkirjastajat tuvastada, nii nagu seda on võimalik teha
notaril. Sättega täpsustatakse lisaks, et volikiri koos volitatud esindaja notariaalselt kinnitatud
nõusolekuga tema volitamiseks tuleb esitada enne registritoimingu tegemist või dokumendi
vastuvõtmist. Vastavalt LaevaRS § 92 lõike 1 punktile 15 peab vastutav isik nimelt andma ka
oma nõusoleku enda volitamiseks.
Seadust täiendatakse uue paragrahviga LaevaRS § 42. Antud sätte alusel on kehtestatud
vastutava isiku regulatsioon. Sisuliselt on vastutava isiku nõue reguleeritud juba kehtivas
seaduses (välismaise laevaomaniku esindaja, LaevaRS § 41 lõige 1 punkt 1), kuid eelnõuga on
täpsustatud tema funktsioone ja seda, millal tuleb vastutav isik määrata ning millal peab
vastutav isik asuma Eestis. Kui vastutava isiku mõiste on kehtivas seaduses peamiselt seotud
kinnistusraamatuga, siis eelnõu alusel puudutab vastutava isiku regulatsioon lisaks ka
laevapereta prahitud laevade registreid. Vastutav isik funktsiooniks ei ole ka enam
registritoimingute tegemine, välja arvatud, kui vastutav isik on volikirja alusel määratud
paralleelselt ka volitatud esindajaks registritoimingutes.
LaevaRS § 42 lõige 1 avab vastutava isiku funktsooni käesoleva eelnõu tähenduses. Selle
kohaselt on vastutav isik selline isik, kes vastutab Eestis merelaevale kehtivatest tehnilistest,
sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning kes vastab meresõiduohutuse
seaduse mõistes Eestis reederi kohta kehtestatud nõuetele. Sisuliselt viidatakse 500 ja suurema
kogumahutavusega laevade puhul siin ISM reederile, mis on laevandusmaailmas üldtuntud
kontseptsioon. ISM reeder on vastavalt Veeteede Ameti kaudu iga-aastaselt auditeeritud ja
sertifitseeritud. Väiksemate laevade puhul ei ole vastav isik sertifitseeritud (talle pole
väljastatud DOCi või ajutist DOCi), kuid sisuline nõue jääb: ka väiksemate laevade puhul
kasutatakse alati vastutavat isikut, kes hoiab laeva käigus ja vastutab kehtivatest tehnilistest,
sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest.
LaevaRS § 42 lõikega 2 sätestatakse, et vastutava isiku vastavust vastutava isiku nõuetele
tingimustele tõendab kas Veeteede Ameti väljastatud meresõiduohutuse seaduse § 6 lõikes 12
nimetatud vastavuse tunnistus (DOC), ajutine DOC või kirjalik kinnitus tingimustele vastavuse
kohta, kui DOC-i olemasolu ei ole laeva puhul nõutav. DOC peab üldjuhul olemas olema
14
laevadel, mille kogumahutavus on 500 või enam, kuid samas ka näiteks reisilaevadel, mille
kogumahutavus jääb alla 500. DOC on laeva reederi kohta väljastatav tunnistus ning kuna laeva
reederit saab auditeerida enne laeva lipu alla tulekut, siis on antud sättes viidatud Veeteede
Ameti väljastatud DOCile. Kui laeval DOC puudub, kuna seda pole nõutud, siis tuleb selle
asemel esitada deklaratsioon ehk kirjalik kinnitus tingimustele vastavuse kohta. Viide on tehtud
ka ajutisele DOCile, kuna määrus, mis reguleerib DOCi väljaandmist, lubab väljastada ka
ajutise DOC kehtivusega kuni 12 kuud.19
Isiku vastavus vastutava isiku nõuetele valideeritakse väiksemate laevade puhul pistelise
kontrolliga (seda reguleerib meresõidu ohutuse seadus (edaspidi MSOS)). Aluse pisteliseks
kontrolliks annab ka LaevaRS § 42 lõikes 3 või § 92 lõike 1 punktis 16 toodud deklaratsiooni
esitamise nõue.
LaevaRS § 42 lõike 3 alusel nähakse ette kohustus määrata laeva omanikul või prahtijal endale
vastutav isik, kui laev on kantud Eesti laevaregistrisse (nn kohturegister) või laevapereta
prahitud laevade registrisse. Seda põhjusel, et laeva puhul on alati olemas isik, kes kannab laeva
eest § 42 lõikes 1 kirjeldatud vastutust. Erand on tehtud vaid väikelaevadele ja
riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele (§ 42 lõige 4).
LaevaRS § 42 lõike 4 alusel sätestatakse erand, et vastutavat isikut ei pea olema merelaeval,
mille kogupikkus on kuni 24 meetrit (s.o väikelaevadel) ja riigihaldusülesandeid täitvatel
laevadel. Erandi kehtestamine väikelaevade puhul on seotud sellega, et hetkel kantakse
laevakinnistusraamatusse omaniku soovil ka väikelaevu, kuid väikelaevade puhul ei ole
vastutava isiku nõue ega vastava deklaratsiooni esitamine, millega kinnitatakse vastutava isiku
olemasolu, põhjendatud. Samuti ei ole see nõue põhjendatud riigihaldusülesandeid täitvate
laevade puhul, kuna riik ise vastutab nende nõuete täitmise eest ja kontrollib neid nõudeid.
Antud säte ei keela siiski vastutava isiku määramist, kui laeva omanik või prahtija seda soovib.
Samuti ei ole see säte seotud ISM reederi määramise kohustusega tulenevalt teistest
õigusaktidest.
LaevaRS § 42 lõike 5 alusel nähakse esimese laevapereta prahitud laevade registri puhul ette
täiendav kohustus, et vastutav isik peab igal juhul omama Eestis elukohta või püsivat
tegevuskohta. See kohustus on seotud sellega, et esimesed registris kohalduvad madalad
riigilõivud kui teises registris, kuid kuna selle asemel on sätestatud vastutava isiku Eestis
asumise nõue, siis selle võrra kasvab Eesti kaldasektor, kui vastutavad isikud (ISM reederid)
asutavad oma kontori Eestis. Kaldasektori arengu tulemusel tekib aga Eestis juurde töökohti
ning kaasneb tulu Eesti majandusele.
Säte on seotud § 34 lõikega 2, mis näeb ette, millised laevad esimesse laevapereta prahitud
laevade registrisse kantakse. Lisaks § 24 lõikes 2 nimetatud tingimustele peab prahtija vastutav
isik asuma Eestis (juriidiline isik) või omama Eestis elukohta (füüsiline isik). Samuti peavad
laeva käitamisega seotud otsused olema tehtud Eestis. Laeva käitamise all mõeldakse antud
seaduse kontekstis laeva tehnilist haldamist või käigushoidmist ning laeva mehitamise tagamist
vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade
ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksi (ISM
koodeks) nõuetele;
19
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.01.2006 määrus nr 3 „Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane
auditeerimise kord ja auditeerimise tunnistuste vormid“
15
Veeteede Ameti kui registripidaja hindab vastavust nii vastutava isiku olemuse kui ka
tegevuskoha suhtes ning kasutab selleks kaalutlusõigust. Näiteks võib registripidaja hinnata
seda, et esimese laevapereta prahitud laevade registri puhul asuvad nii ISM reeder (DoC
holder20, ISM reederi olemasolul, mis sõltub laeva suurusest) kui ka tegelik tehniline haldus
Eestis, vastutav isik peab kogu laeva tehnilisse olukorda puutuva tegema Eestist, sh
juhtkonnapoolne ülevaatus (Management Reviews) peab olema tehtud Eestis (või Eestis selle
üle kinnitama, kui see on tehtud välismaal). Meeskonna haldamine võib olla teostatud
välismaalt, kuid vastutus sotsiaalsete ja halduslike nõuete osas ise peab olema Eestis.
Teise laevapereta prahitud laevade registri puhul peab küll laevale vastutav isik olema
määratud, kuid Eestis elamise või asumise nõue puudub.
LaevaRS § 42 lõike 6 alusel nähakse laevakinnistusraamatu puhul ette erisus, et
laevakinnistusraamatusse kantud laeva vastutav isik peab asuma Eestis vaid juhul, kui
merelaeva omanikul ei ole Eestis elukohta või püsivat tegevuskohta. Üldreegel on aga sarnaselt
esimesele laevapereta prahitud laevade registrile see, et ka kohturegistri puhul peaks laeva nn
ISM reeder asuma Eestis. Püsivaks tegevuskohaks käesoleva seaduse tähenduses on
majandusüksus, mille kaudu toimub isiku püsiv majandustegevus Eestis. Püsiva tegevuskoha
olemasolu Eestis saab näiteks kontrollida selle järgi, kas ettevõtte juhtkond asub Eestis ja kas
ka reaalselt ettevõtet Eestist juhitakse ning juhtimisotsused siin tehakse. OECD mudellepingu
järgi peab Eestis eksisteerima ka majandustegevuse koht, see on rajatis, nagu näiteks valdus või
teatud juhtudel ka masinad või seadmed. Viide on sealhulgas tehtud §-le 1, kuna
laevakinnistusraamatusse kantakse ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvaid laevu.
Näiteks on laevakinnistusraamatus Tallinna Tehnikaülikooli uurimislaev Salme ja Tartu
Ülikooli laevad Aurelie ja Emili007.
LaevaRS § 42 lõige 7 sätestab, et vastutava isiku määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud
volikirjaga. Digitaalallkirjastatud volikiri loetakse võrdseks notariaalselt kinnitatud volikirjaga,
kuna digitaalallkirja alusel on võimalik kontrollida isikusamasust lihtsal viisil. Digitaalallkirja
saavad anda vaid isikud, kelle isikusamasus on eelnevalt tuvastatud ja kelle taust on
kontrollitud.
LaevaRS § 42 lõige 8 sätestab, et vastutavale isikule Veeteede Ameti teate üleandmisel või
saatmisel loetakse need kättetoimetatuks olenevalt registrist kas laeva omanikule või prahtijale.
Teateid on võimalik laevapereta prahitud laevad registrisse kantud vastutavale isikule saata ka
e-posti teel, kuna Veeteede Ametil on olemas vastutava isiku e-posti aadress. Paralleelselt
saadetakse need ka laeva omanikule või prahtijale.
LaevaRS §-ga 43 täpsustakse, et lisaks äriseadustiku § 631 lõikes 2 loetletud isikutele võib
äriseadustikus nimetatud kontaktisikuks olla ka LaevaRS-iga reguleeritud vastutav isik, kellele
saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi.
Kontaktisik tuleb äriseadustiku § 631 lõike 2 kohaselt määrata juhul, kui äriühingu juhatus või
seda asendav organ asub välisriigis ehk ühingut soovitakse juhtida välisriigist. Antud
regulatsioon on asjakohane ka e-residentidest juhatuse liikmete puhul, kes juhivad Eestis
asutatud ettevõtet teisest riigist.
Selleks, et dokumente oleks võimalik vastutavale isikule Eestis kätte toimetada, peab ta ka
tegelikult Eestis asuma. Äriseadustiku seletuskirja kohaselt peaks kontaktisiku regulatsioon
20
Vastavalt rahvusvahelise meresõiduohutuse korraldamise koodeksile (SOLAS konventsiooni peatükk 9)
väljastatakse reederile DoC - Document of compliance.
16
mõjutama normiadressaate iseseisvalt kindlaks tegema, kust konkreetselt juriidilist isikut
juhitakse ja lisaks peaks julgustama juriidilisi isikuid eelnõuga ette nähtavate uute võimaluste
abil õiguskuulekalt käituma ehk esitama registrile aadressi, millel on reaalselt võimalik
juriidilise isikuga kontakteeruda. Kontaktisik peab olema kindel isik, kellele saaks
menetlusdokumente/tahteavaldusi kätte toimetada. Seetõttu ei saaks piisavaks kontaktpunktiks
pidada nt juriidilise isiku majandustegevuse asukohta, sealhulgas mingit tehast või muud
tootmisüksust. Äriseadustikus kasutatud juhatuse „välisriigis asumist“ tuleb vaadelda kui
määratlemata õigusmõistet, mida tuleks mõista kohana, kus juhatus teostab ühingu igapäevast
juhtimist.
LaevaRS-iga reguleeritud vastutav isik asub teatud juhtudel juba LaevaRS kohaselt Eestis. See
nõue tuleneb LaevaRS § 42 lõikest 5 ja LaevaRS § 34 lõikest 2 mis näevad ette, et esimesse
laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse vaid laevad, mille vastutaval isikul on Eestis
elukoht või püsiv tegevuskoht ning laeva käitamisega seotud otsused tehakse Eestis.
Vastutava isiku puhul on tegu kõrgendatud nõuetele vastava isikuga, mille ülesanded ja
funktsioon on täpsustatud LaevaRS § 42 selgituste juures.
LaevaRS §-st 7 jäetakse välja sõnad „kaubanduslikuks meresõiduks“. Kehtivast sõnastusest
tulenevalt võiks registreerimata laeva kasutada mistahes muudeks eesmärkideks, mis ei ole
loetletud kaubandusliku meresõidu seaduse §-s 2. Tulenevalt rahvusvahelisest
laevanduspraktikast ning rahvusvahelise mereõiguse konventsioonis sätestatud põhimõtetest,
peab laev mistahes meresõiduks olema kantud mõne riigi registrisse ja omama õigust selle riigi
lipu all merd sõita.
LaevaRS täiendatakse §-ga 71. Eeskujuks on Malta regulatsioon, mis kohustab laeval, millel
on väljastatud kehtiv lipudokument, sadamasse sisenedes ja sadamast väljudes heisata riigilipp
ahtrilipuna. Tegemist on üldise hea tavaga, mille eesmärk on laeva riikkondsus (inglise keeles
nationality) visuaalselt identifitseerida (põhimõte „show your colours“), kuna üldreeglina on
laeva riikkondsus nähtav lipu kaudu, mida laev kannab. Kui LaevaRS § 1 ja § 2 reguleerivad
sisuliselt seda, kellel on õigus Eesti laevaregistris oma laev registreerida, siis käesolev säte
reguleerib lipu füüsilist heiskamist laeva ahtris laeva riikkondsuse tuvastamiseks. Arvestada
tuleb ka, et laev võib olla registreeritud Eesti laevaregistris (s.o alusregister), kuid välja prahitud
ning seega paralleelselt olla registreeritud ka teise riigi laevaregistris. Sellisel juhul ei kanna
laev enam Eesti, vaid välisriigi lippu ning kuigi tal on vastavalt LaevaRS §-le 2 „õigus“ kanda
Eesti riigilippu ning lähtuvalt sellest on ta ka kantud Eesti laevaregistrisse, siis §-s 71 sätestatud
Eesti riigilipu heiskamise kohustus tema suhtes ei kehti.
LaevaRS § 9 pealkiri muudetakse ning LaevaRS § 9 lõiget 1 täiendatakse sõnaga „laevapereta
prahitud laeva liputunnistus“, kuna eelnõu alusel asendatakse laevapereta prahitud laevale
väljastatav ajutine liputunnistus seaduses läbivalt uue mõistega. Samas jääb mõiste „ajutine
liputunnistus“ muudel seaduses sätestatud juhtudel kasutusele.
LaevaRS §-s 10 tehtud muudatused on seotud asjaoluga, et eelnõuga asendatakse laevapereta
prahitud laevale väljastatav ajutine liputunnistus seaduses läbivalt uue mõistega, milleks on
„laevapereta prahitud laeva liputunnistus“. LaevaRS § 10 lõikes 11 nähakse ette, et vastava
tunnistuse väljastab laevale Veeteede Amet.
17
LaevaRS § 10 lõikes 3 on täpsustatud viiteid. Viide LaevaRS § 24 lõikele 2 on siin sättes
kustutatud, kuna sätet muudetakse käesoleva eelnõuga ja edaspidi väljastatakse selle alusel
laevapereta prahitud laeva liputunnistus.
LaevaRS § 10 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „liputunnistuse“ sõnadega „ja laevapereta
prahitud laevade liputunnistuse“. LaevaRS § 10 lõige 4 reguleerib andmete esitamist, mis
esitatakse lipudokumendi taotlemisel. Kuigi lipudokumendi taotlus esitatakse praktikas koos
laeva registrisse kandmise taotlusega, siis õiguslikult on tegu kahe eraldi taotlusega. Laeva
laevapereta prahitud laevade registrisse kandmiseks tuleb esitada LaevaRS §-s 92 nimetatud
andmed (ajutise liputunnistuse puhul §-s 931 lõikes 1 nimetatud erisustega) – need andmed
kantakse laevapereta prahitud laevade registrisse. Lipudokumendi saamiseks tuleb aga
täiendavalt lisaks LaevaRS §-s 92 nimetatud andmetele veel esitada LaevaRS §-s 10 lõikes 4
viidatud andmed, s.o samad andmed, mis esitatakse laeva kinnistamisel ning mis erinevad
andmekoosseisult osaliselt laevapereta prahitud laevade registrisse kantavatest andmetest.
Lipudokumentidele kantavad andmeid reguleerivad aga LaevaRS § 13–14.
LaevaRS § 11, § 13 ja § 14 täiendatakse sätetega, mille kohaselt tuleb laeva lipudokumentide
väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu. 1. juulist 2017. a jõustusid LaevaRS
muudatused, mille kohaselt anti lipudokumentide väljastamise pädevus kohtu registriosakonna
asemel Veeteede Ametile või notarile. Riigilõivuseaduses on ette nähtud riigilõivumäärad, kuid
eriseaduses (LaevaRS) puudusid seni sätted riigilõivu tasumise kohustuse kohta. Muudatusega
puudus kõrvaldatakse.
LaevaRS §-i 13 senine tekst loetakse lõikeks 1, sellest jäetakse välja tekstiosa „ja
kutsungsignaal“, kuna see sisaldub juba § 42 lõike 1 punktis 5 ning paragrahvi täiendatakse
lõikega 2. Lõikes 2 sätestatakse, et vastavalt riigilõivu seadusele tuleb liputunnistuse
väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu.
LaevaRS-i täiendatakse §-ga 131. Prahitud laevale väljastatav ajutine liputunnistus on
seaduses läbivalt asendatud uue mõistega, milleks on „laevapereta prahitud laeva
liputunnistus“. Sisuliselt on endiselt tegu lipudokumendiga, mis väljastatakse laevapereta
prahitud laevale. LaevaRS §-i 131 on koondatud laevapereta prahitud laeva liputunnistusega
seotud regulatsioon. Laevapereta prahitud laevale väljastatava ajutise liputunnistuse puhul on
aga tegu uue lipudokumendi liigiga, mille osas on regulatsioon sätestatud §-s 931.
LaevaRS §-i 131 lõige 1 sätestab, millised andmed kantakse laevapereta prahitud laeva
liputunnistusele. Võrreldes kehtiva seadusega on andmete loetelu täpsustatud. Praegu on
kehtivas regulatsioonis puudused ning seadus ja liputunnistuste vormid pole omavahel
kooskõlas. Näiteks ei ole Veeteede Ameti väljastataval laevapereta prahitud laeva
liputunnistusel tegelikult märgitud laeva peajõuseadme tüüpi ja laeva ehituskohta ning seega ei
peaks ka seadus seda nõudma. Samas on kehtivast seadusest aga puudu andmed, mis
rahvusvahelise praktika kohaselt tavaliselt liputunnistusele kantakse. Muudatustega
sätestatakse, et lisaks laevaRS § 42 lõike 1 punktides 1‒7 nimetatud andmetele, peavad olema
liputunnistusel veel järgmised andmed: laeva pikkus, laeva laius, laeva parda kõrgus, prahtija
nimi, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht; laeva algregistririik; märge, et laev on kantud
laevapereta prahitud laevade registrisse ning seda ei saa selles registris koormata piiratud
asjaõigusega; viide õigusakti sättele, mille alusel liputunnistus on välja antud ning
liputunnistuse kehtivusaeg ja väljaandmise kuupäev ja koht. Nende andmete esitamine
liputunnistusel sätestatakse nüüd ka seadusega.
18
Teiste riikide eeskujul lisatakse liputunnistusele edaspidi ka algregistririik ehk riik, mille
alusregistris laev on ja kust laev on ajutiselt välja prahitud Eesti laevapereta prahitud laevade
registrisse. Sellega on tagatud läbipaistvus laeva registritesse kuuluvuse kohta ja annab
välisriikides läbiviidud kontrollide või menetluste korral informatsiooni, millise riigi õigusele
laev allub.
Samuti on antud sättes nüüd nimetatud prahtija andmed – prahtija andmeteks on prahtija nimi,
registrikood/isikukood, asukohariik/elukohariik (isikukood ja elukohariik on välja toodud, kuna
teoreetiliselt saab olla prahtijaks ka füüsiline isik).
LaevaRS §-i 131 lõige 2 täpsustab, et allprahtimise korral väljastatakse uus lipudokument ja
kantakse lipudokumendile täiendavalt laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ning
allprahtimise lepingu tähtaeg. Allprahtimise korral tuleb tasuda ka liputunnistuse
väljastamisega kaasnev riigilõiv.
LaevaRS §-i 131 lõige 3 sätestatakse, et laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise
eest tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõivu suurus on sätestatud riigilõivuseaduses.
LaevaRS § 14 muudetakse seoses „laevapereta prahitud laeva liputunnistuse“ mõiste
kasutusevõtmisega LaevaRS-is. Laevapereta prahitud laeva liputunnistust ei nimetata enam
ajutiseks liputunnistuseks, kuid ajutisi liputunnistusi väljastatakse LaevaRS järgi erinevatel
alustel. Nende väljastajaks on üldjuhul Veeteede Amet, ühel juhul ka Eesti Vabariigi
konsulaarasutus.
LaevaRS § 14 lõikega 1 täpsustatakse, et ajutisel liputunnistusel on käesoleva seaduse § 131
lõike 1 punktides 1, 2, 6 ja 7 nimetatud andmed. Siin on viidatud kõikidele ajutistele
liputunnustustele, välja arvatud prahitud laevale väljastatud ajutisele liputunnistusele.
LaevaRS § 14 lõige 2 täpsustab, et prahitud laevale väljastatud ajutine liputunnistus peab
erinevalt muudest ajutistest liputunnistustest sisaldama kõiki LaevaRS § 131 lõikes 1 nimetatud
andmeid, s.o prahtija või prahtimisega seotud andmeid.
LaevaRS § 14 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt ei lisata § 10 lõike 2 ja § 23 lõike 1 alusel
väljastatud ajutisele liputunnistusele laeva registreerimisnumbrit. Esimese puhul on tegu
konsulaarasutuse väljastatud ajutise liputunnistusega ning kuna konsulaarasutus laeva ise
registrisse ei kanna, ei saa lipudokumendil olla ka registrinumbrit. Teise puhul on tegu Eestis
ehitatud laevaga, mis kantakse teise riigi registrisse ning seega Veeteede Amet talle ka
registrinumbrit väljastada ei saa.
LaevaRS § 14 täiendatakse lõikega 5, mis näeb ette, et välislepingu alusel väljastatud ajutine
liputunnistus peab lisaks sisaldama viidet välislepingule, millest tuleneb Eesti riigilipu
kandmise õigus. Veeteede Ametile ega Välisministeeriumile teadaolevalt ühtegi sellist ajutist
liputunnistust Eestis väljastatud pole. Lisatavas lõikes 6 sätestatakse, et ajutise liputunnistuse
väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
LaevaRS §-s 16 asendatakse volitusnormis sõna „andmed“ sõnaga „vormi“, et määrusega oleks
võimalik kehtestada laevapileti konkreetne vorm
LaevaRS § 17 lõiget 1 muudetakse selliselt, et korduva lipudokumendi väljastamise taotlemisel
tuleb lisaks algse lipudokumendi tagastamisele esitada kirjalik avaldus. Seni oli jäänud
19
avalduse esitamise kohustus seaduses reguleerimata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 järgi
loetakse kirjaliku vormi võrdseks elektroonilise vormiga, sh digitaalallkirjastatud vorm. Seega
võib nimetatud avalduse esitada ka digitaalallkirjastatud vormis. Algse lipudokumendi
tagastamine on oluline, kuna korduva lipudokumendi puhul tehakse regitriandmestikus
muudatusi ja siis on oluline kehtiv vanade andmetega lipudokument käibelt eemaldada.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt võib prahtija kehtetu liputunnistuse tagastada
registripidajale hiljemalt kahe kuu jooksul alates liputunnistuse kehtetuks muutumisest, kui
laevapereta prahitud laeva kehtetu liputunnistuse kohene tagastamine on laeva sõidusolemise
tõttu raskendatud. Selleks tuleb Veeteede Ametile esitada vastav avaldus. Avaldus võib olla
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, s.o edastatud ka e-posti teel.
LaevaRS § 17 lõike 2 regulatsioon on üle toodud määrusest seoses LaevaRS alusel kehtestatud
määruste muutmisega käesoleva eelnõu raames.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 3 ja 4. Lõike 3 kohaselt kehtib korduv lipudokument kuni
esialgse lipudokumendi kehtivusaja lõpuni ehk selle väljastamisel lipudokumendi kehtivus ei
pikene. Lõike 4 kohaselt tuleb enne korduva lipudokumendi väljastamise taotlemisest tasuda
riigilõivu.
LaevaRS § 18 lõiget 3 täiendatakse sõnadega „laevapereta prahitud laeva liputunnistus“, kuna
eelnõu alusel asendatakse laevapereta prahitud laevale väljastatav „ajutine liputunnistus“
seaduses läbivalt uue mõistega. Samas hakatakse laevale eelnõu alusel ka väljastama
„laevapereta prahitud laeva ajutisi liputunnistusi“, kuid seda liputunnistust tuleb eristada
„laevapereta prahitud laeva liputunnistusest“.
LaevaRS § 20 lõige 1 muudetakse. Edaspidi hakkab laeva laevapereta väljaprahtimisel teise
riigilipu kandmise luba väljastama Veeteede Amet. Selline luba väljastatakse Tartu Maakohtu
peetava laevaregistrisse kantud laevade puhul. Riigilaevu välja ei prahita, sest riigilaev peab §
1 kohaselt alati kandma oma riigi lippu.
LaevaRS § 20 ja § 21 reguleerivad laeva teise riigilipu kandmise lubamist ja selle vahetamise
protseduuri. Kui Eesti riigilippu kandva laeva omanik annab laeva kasutusse (prahilepingu
alusel) isikule, saab ta esitada taotluse laeva kandmise lubamiseks teise riigi registrisse. Avaldus
esitatakse eelnõu kohaselt Veeteede Ametile (praegu esitatakse majandus- ja taristuministrile),
kes väljastab lipuloa. Seejärel esitab taotleja lipuloa koos teiste nõutavate dokumentidega Tartu
maakohtu kinnistusosakonda, kes peab laevakinnistusraamatut. LaevaRS § 21 lõike 2 kohaselt
jõustub ministri väljastatud lipuluba alates märke tegemisest laevakinnistusraamatusse.
Alates LaevaRS vastuvõtmisest 1998. aastal on lipuloa andmise pädevus olnud valdkonna eest
vastutaval ministril. Kehtiv regulatsioon on praktikas segadusttekitav ning ebaotstarbekas ning
mitmetel juhtudel on laevaomanikud esmalt pöördunud loa saamiseks just Veeteede Ameti
poole. Lipuloa väljastamine on olemuselt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt, mille
andmise pädevus peaks pigem olema asutusel, mis tegelebki taotluste alusel laevale tunnistuste
ja tõendite väljastamisega ning millega laevaomanikul on pidev kontakt. Eestis on pädevaks
mereadministratsiooni esindajaks Veeteede Amet, mille üheks olulisemaks ülesandeks ongi
õigusaktidega sätestatud korras tunnistuste, tunnustamisotsuste ja muude sellelaadsete
dokumentide väljastamine. Muudatusel oleks positiivne mõju ka laevaomanikele, kes muude
vajalike tõendite ja tunnistuste saamiseks peavad niikuinii pöörduma Veeteede Ameti poole.
Seega vähendab ühe kontaktpunkti loomine bürokraatiat.
20
Oluline on ka märkida, et Veeteede Amet on juba alates LaevaRS-i jõustumisest olnud kaasatud
laevakinnistusraamatuga seotud infovahetusse. Nimelt paneb LaevaRS-i § 60 kohtule
kohustuse Veeteede Ametit viivitamata informeerida igast laeva kinnistamisest või
kustutamisest.
LaevaRS § 21 lõike 1 sissejuhatavat lauset muudetakse selliselt, et edaspidi on teise riigi
riigilipu loa taotlemisel võimalik Veeteede Ametile esitada lõikes 1 loetletud dokumente ka
ingliskeelsetena. Teisisõnu – kui taotleja esitab ingliskeelsed dokumendid, ei ole nende
tõlkimine eesti keelde vajalik. Sõnastust muudetakse selliselt, et laevaomaniku esitatavad
dokumendid võivad olla kas eesti- või ingliskeelsed või vandetõlgi tehtud või notariaalselt
kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkega.
Merenduses on rahvusvaheliselt põhiliseks töökeeleks inglise keel. Mistahes riigi
mereadministratsioon peab olema võimeline töötama ingliskeelsete dokumentidega. Kui seni
on lipulubasid väljastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, oli põhjendatud ka
nõue esitada kõik dokumendid eestikeelsetena või tõlgituna eesti keelde. Seoses LaevaRS § 20
lõike 1 muudatusega, millega vastav kohustus läheb ministeeriumilt üle Veeteede Ametile,
kaob vajadus nõuda laevaomanikelt dokumentide tõlkimist eesti keelde. On äärmiselt
ebatõenäoline, et laeva prahtimisleping või välisriigi nõusolek on väljastatud mingis teises
keeles kui inglise keeles. Kui dokument siiski on välja antud mingis kolmandas keeles, on
laevaomanikul kohustus lasta dokumendid tõlkida eesti või inglise keelde. Ingliskeelsete
dokumentide vastuvõtmine ning paralleelselt inglise ja eesti keelde tõlgitud dokumentide
väljastamine Veeteede Ameti kaudu on põhjalikult läbi arutatud ka Haridus- ja
Teadusministeeriumiga, kelle vastutusalas on keeleseadus (KeeleS).
Küsimus senise regulatsiooni põhjendatuse kohta on tõstatatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud mereõiguse kodifitseerimise
lähteülesande projektis.21 Eelkõige on see oluline laeva kirjaliku prahilepingu puhul (§ 21 lõike
1 punkt 2). Reeglina kasutatakse laevanduses ingliskeelseid standardvorme22 ning üldjuhul on
lepingu pikkus ligikaudu 10 lehekülge, millest üle poole moodustavad standardtingimused.
Samuti on muudatus asjakohane välismaa laevaregistri nõusoleku puhul, mis väljastatakse
samuti ingliskeelsena (või ingliskeelse tõlkega).
Vandetõlgi seadusega kaotatakse notari kaudu dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine, mis läheb
üle vandetõlgile, kes vastutavadki tõlke sisu, kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest.
LaevaRS § 21 lõike 1 punktis 1 tehakse täpsustus, et laevaomanik võib notariaalselt kinnitatud
avalduse asemel esitada selle digitaalselt allkirjastatuna. Senine regulatsioon, mille kohaselt oli
avaldust võimalik esitada üksnes notariaalselt, pärines 1998. aastast ning on praeguseks
aegunud. Sätte sisuline eesmärk on isikusamasuse tuvastamine ja allkirja õigsuse kontroll, mida
saab teha ka Eestis kasutatava digitaalallkirja abil, mis on kasutusel aastast 2002. E-residentsuse
kasutuselevõtmine, mille eelduseks on isikusamasuse tuvastamine ja millega kaasneb võimalus
dokumente digitaalselt allkirjastada, teeb laeva registreerimisega seotud toimingud
laevaomanikule lihtsamaks ning aitab kokku hoida tema aega, vähendab tema kulusid
notaritasudele ja muudab süsteemi vähem bürokraatlikuks.
21
Mereõiguse kodifitseerimise lähteülesande projekt. Consolato del Mare OÜ, Tallinn 2015. Kättesaadav aadressil
http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/mereoiguse_kodifitseerimise_lahteulesande_kavand.pdf, lk 83.
22
Näiteks: „BIMCO Standard Bareboat Charter (Barecon 2017)“
21
LaevaRS § 21 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sisu ühendatakse lõikega 3.
LaevaRS § 21 lõige 12 näeb ette, et Veeteede Amet väljastab teise riigi riigilipu kandmise loa
hiljemalt viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Kuigi eelnõu
koostamise käigus tehti ettepanek edaspidi luba üldse mitte väljastada ehk loa saamise kohustus
kaotada, siis ei ole seda ettepanekut arvestatud, kuna laeva vastu võttev riik võib küsida luba
laeva oma registrisse kandmiseks. LaevaRS § 21 lõikega 12 määratakse konkreetne tähtaeg,
mille jooksul peab Veeteede Amet taotlejale väljastama vastava lipuloa – hiljemalt viis
tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Tegemist on laevaomanikule olulise küsimusega – nimelt
sõlmitakse praktikas laeva prahileping selliselt, et laev antakse prahtijale (rendilevõtjale) üle
pärast lipuloa saamist ja vastava lipuõigusliku märke tegemist laevakinnistusraamatus.
Tegemist on laevaomanikule sisuliselt formaalse dokumendiga, mille saamiseks peab menetlus
toimuma võimalikult kiiresti, kuna enne ei ole prahtijal võimalik laeva kasutada ning see peab
seisma sadamas. Lipuloa taotluse pikk menetlemine tooks omanikule kaasa nii laeva
ülapidamisega seotud kulud (näiteks: laevapere töötasud, kaimaksud, kütus) kui ka võimaliku
prahilepingust saamata jäänud tulu. Peamine probleem seisnebki selles, et laevaomanikul ei ole
võimalik prognoosida, millal talle vajalik lipuluba väljastatakse. Seetõttu on viie tööpäeva
pikkune lipuloa menetlemise tähtaeg kindlasti laevaomaniku huvides, kuna see annab
konkreetse ajapiiri tema taotluse menetlemiseks. Seejuures on eelduseks, et laevaomanik on
koos taotlusega esitanud kõik nõutavad dokumendid.
LaevaRS § 21 lõige 13 näeb ette, et luba väljastatakse paralleelselt eesti ja inglise keeles.
Arvestades, et praktikas tuleb vastav luba esitada ka uue lipuriigi pädevale asutusele, peab
laevaomanik praeguse regulatsiooni kohaselt tõlkima eestikeelse loa vandetõlgi kaudu inglise
keelde. Sisuliselt on tegemist laevaomanikule tarbetu lisakoormuse- ja lisakuluga. Seaduse
muudatus võimaldab loa ingliskeelse originaaldokumendina saada otse Veeteede Ametilt.
Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Sama
paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli KeeleS-s sätestatud
korras. See aga ei keela võõrkeelse vastuse tegemist või dokumendi väljastamist eestikeelse
kõrval. Sellisel juhul peab olema tagatud eestikeelsete dokumentide olemasolu. KeeleS ei piira
võimalust näha põhjendatud juhtudel eriseadusega ette võimalust väljastada dokumente ka
ainult inglise keeles.
LaevaRS § 21 lõige 14 näeb ette, et laeva lipuõiguslik märge tehakse küll laevaomaniku
tahteavalduse alusel, kuid erinevalt kehtivast regulatsioonist ei pea laevaomanik enam esitama
eraldi notariaalselt kinnitatud avaldust märke tegemiseks laevakinnistusraamatusse. Piisab
sellest, kui ta on esitanud LaevaRS § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldise avalduse teise riigi
riigilipu kandmise loa taotlemiseks ning tasunud riigilõivu. Veeteede Amet edastab
infosüsteemi kaudu registripidajale (kohturegistrile) teise riigi riigilipu kandmise loa ning
registripidaja teeb selle põhjal automaatselt märke laevakinnistusraamatusse.
LaevaRS § 21 lõike 2 sõnastust täpsustatakse. Lõike 2 kohaselt jõustub teise riigi riigilipu
kandmise luba alates laeva lipuõiguse märke tegemisest laevakinnistusraamatusse. Lõike 2 sisu
ei muutu, kuid kehtiva seaduse sõnastus ei võimalda üheselt aru saada, millise märkega on
tegemist. Silmas on peetud laeva lipuõiguse märget, millele on viidatud LaevaRS § 21 lõikes
14.
LaevaRS § 21 lõiget 3 täpsustatakse õigusselguse huvides, kuna praegusest sõnastusest ei
pruugi täpselt aru saada, mille eest tuleb riigilõivu tasuda. Uue sõnastusega täpsustatakse, et
22
taotleja peab teise riigilipu kandmise loa taotlemisel tasuma riigilõivu laeva lipuõigusliku
märke tegemise eest (laeva lipuõiguse peatamine). Laeva lipuloa pikendamisel riigilõivu
tasuma ei pea.
RLS-is on vastav regulatsioon sätestatud § 72 lõikes 3, mille kohaselt tuleb laeva lipuõigusliku
märke eest tasuda 16 eurot.
Jäetakse välja kohustus esitada andmed riigilõivu tasumise kohta, kuna riigil on võimalik saada
selle kohta infot iseseisvalt.
LaevaRS § 22 lõike 1 muudatuse kohaselt saab laeva omanik laeva lipuõiguse peatamise märke
kustutamiseks edaspidi taotluse esitada senise notariaalselt kinnitatud vormi asemel ka
digitaalallkirjastatuna. Täiendavalt täpsustatakse muudatustega õigusselguse huvides, mille
eest riigilõivu tuleb tasuda – s.o lipuõigusliku märke tegemise (kustutamise) eest.
LaevaRS §-s 23, § 24 lõikes 1, § 24 lõike 2 punktis 1 ja § 241 lõike 1 punktis 2 tehakse
täiendavad viited lisaks LaevaRS §-le 1 LaevaRS §-dele 2 ja 4. Selle muudatuse tulemusena
võivad laeva prahtijaks ja allprahtijaks lisaks LaevaRS kehtivas redaktsioonis loetletud
isikutele olla ka mistahes Eestis registreeritud või sellega võrdsustatud juriidilised isikud, sh
need ettevõtted, mille on asutatud e-residendid, samuti LaevaRS § 4 alusel merelaeva omaniku,
kaasomaniku ja kaaspärijaga võrdsustatud välismaised isikud. Ka riik võib olla laeva
sisseprahtijaks, näiteks on Veeteede Ameti üks laevadest prahitud sisse teisest riigist.
LaevaRS §-i 24 lõike 2 sissejuhatav lause muudetakse. Lausest on kustutatud lauseosa „millele
ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus“, kuna tulenevalt eelnõus tehtud
muudatustest ei oma see enam sisulist tähendust.
LaevaRS §-i 24 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§-s 1“ tekstiosaga „§-s 1, §-i 2 lõikes
1 või §-s 4“, lähtuvalt vastavates paragrahvides tehtud muudatustest.
LaevaRS §-i 24 lõige 3 muudetakse. Kõige olulisem muudatus on, et liputunnistust võib
prahtija taotlusel ühe aasta asemel pikendada kahe aasta kaupa. Eeskujuks on võetud Maltal
kehtiv regulatsioon. Eesmärk on lihtsustada prahtijate jaoks liputunnistuse väljastamist, kuna
täna veel väljastatakse liputunnistus paberkujul ja iga-aastane taotlemine ja tunnistuse laeva
saatmine on ajamahukas ning tülikas. Laev võib näiteks sõita piirkonnas, kuhu posti
toimetamine on raskendatud. Postiga on vaja dokument edastada, kuna tegu on
originaaldokumendiga.
Mõiste „ajutine liputunnistus“ on eelnõus asendatud läbivalt uue mõistega „laevapereta
prahitud laeva liputunnistus“.
LaevaRS § 241 lõike 11 punkt 2 muudetakse ning tekstiosa „§-s 1“ asendatakse tekstiosaga „§-
s 1, § 2 lõikes 1 või §-s 4“.
LaevaRS § 241 lõike 11 punkt 3 muudetakse. Selle sätte kohaselt ei või allprahtimise lepingu
tähtaeg olla pikem kui prahtimislepingu tähtaeg. Seega on sätestatud, et allprahtimise leping
lõpeb hiljemalt prahilepingu lõppemisel.
23
LaevaRS § 241 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt LaevaRS § 241 sätteid ja teised
allprahtimise sätteid LaevaRS-is kohalduvad olenemata sellest, mitu korda ühte ja sama laeva
laevapereta edasi prahitakse ehk kõigi allprahtimiste suhtes.
LaevaRS § 25 lõike 1 esimest ja teist lauset muudetakse. Esimese lausega sätestatakse üldine
reegel, et laeval peab olema nimi. Eelnõuga kustutatakse sättest lauseosa, mille kohaselt võib
laeva nime asendada ka tähis, näiteks numbri- ja tähekombinatsioon. Edaspidi käsitletakse
mistahes laeva tähist laeva nimena. Sätte teine lause sõnastatakse selliselt, et lisaks
laevaomanikule võib laevale nime anda ka laevapereta prahtija. Pikaajaliste prahilepingute
korral, kui leping seda võimaldab, annab rahvusvahelise praktika kohaselt laevapereta prahtija
laevale nime, mille all ta laeva lepingu kestvusel opereerib. Tihtipeale valdab laevapereta
prahtija tervet laevastikku ja soovib, et tema kasutada olevad laevad eristuksid teistest
laevadest. LaevaRS kehtiv sõnastus põhimõtteliselt välistab sellise võimaluse, samas kui
laevapereta laevade register konkureerib globaalselt teiste registritega ning selles ei saa olla
põhjendamatuid erisusi. Seega nähakse ette, et laev kantakse laevapereta prahitud laevade
registrisse prahtija soovitud nimega, kui see vastab teistele LaevaRS §-s 25 sätestatud
kriteeriumitele.
LaevaRS § 25 lõike 1 kolmanda lause muudatustega loobutakse absoluutsest nõudest, et laeva
nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest. Laeva nime eristatavuse
nõue ei kehti nimelt juhul, kui tegu on laevapereta prahitud laevaga ning laevapereta prahtija
esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et laeva algregistririik või
prahtimisleping ei võimalda laeva nime muuta.
LaevaRS § 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Bürokraatlik ja põhjendamatu on nõue, et
laevaomanik peab laeva nime vahetamise soovi korral põhjendama vastavat vajadust
registripidajale ning saama nime vahetamiseks loa. Laeva nime vahetamise vajadus võib
tekkida laeva liikumisel teisele liinile, laeva ajaprahtimisel jne. Laeva nime vahetamist on
põhjendamatu piirata, kuna registripidajale sellest tulenevad uute dokumentide väljastamise
kulud hüvitatakse laevaomaniku poolt tasutava riigilõivu kaudu.
LaevaRS § 25 lõige 6 muudetakse. Muudetud on sõnastust ja täpsustatud, et Veeteede Amet ei
kooskõlasta laeva nime, mis ei vasta § 25 lõikes 1 nimetatud tingimustele.
LaevaRS § 25 täiendatakse lõikega 7, millega antakse laevaomanikele ja laevapereta
prahtijatele võimalus broneerida nimi ehitatavale laevale või laevale, mille prahtimiseks käivad
nt läbirääkimised. Selline broneering kehtib kuni kolm aastat ja broneeringu kehtivusajal ei ole
teisel laevaomanikul või laevapereta prahtijal võimalik oma laeva selle nime all laevaregistrisse
kanda. Kui laevaomanik või prahtija ei saa laeva soovitud nime all kolme aasta jooksul
laevaregistrisse kanda, tuleb broneeringut korrata. Laeva nime broneerimisel tuleb iga kord
Veeteede Ametile tasuda ette tasu summas 250 eurot.
LaevaRS § 29 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laeva kutsung antakse laevale
laeva raadioloa väljastamisel.“. Antud muudatus on vajalik üleminekuks nn single contact point
kontseptsioonile23 laevaomanikega suhtlemisel, mis peaks oluliselt lihtsustama laevade
registreerimise protseduuri. Kui LaevaRS kehtiva redaktsiooni sõnastusest tulenevalt peab
laevaomanik enne avalduse esitamist laeva registreerimiseks pöörduma avaldusega Tehnilise
Järelevalve Inspektsiooni poole, siis eelnõu jõustumise järel osaliselt kinnistatavate laevade
23
Ühtse kontaktpunkti kontseptsioon
24
puhul ja täielikult laevapereta laevade registrisse kantavate laevade registreerimisel võib
laevaomanik Veeteede Ametile esitada taotluse andmetega kõigi (uue) lipuriigi väljastatavate
dokumentide väljastamiseks (vajadusel koos alusdokumentidega) ning kõik dokumendid, sh
raadioluba, mis sisaldab laeva kutsungit, väljastab laevaomanikule Veeteede Amet. Laeva
kutsungite üle peab arvestust endiselt Tehnilise Järelevalve Amet. Laeva kutsungi puhul on
tegu raadiokutsungiga elektroonilise side seaduse tähenduses.
LaevaRS § 30 viimases lauses asendatakse sõna „registrit“ sõnaga „registreid“, kuna käesoleva
eelnõuga luuakse kaks eraldi laevapereta prahitud laevade registrit.
LaevaRS §-i 31 lõike 1 teine lause muudetakse. Eesti juriidilise isiku mõiste asemel on selle
sisu sättes avatud kui Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või Eestis asutatud avalik-
õiguslik juriidiline isik.
LaevaRS §-i 34 muudatuste puhul on tegemist käesoleva eelnõu ühtede olulisemate sätetega.
LaevaRS §-i 34 lõike 1 alusel jaotatakse senine laevapereta prahitud laevade register kaheks
eraldiseisvaks registriks - esimeseks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks. Neid
registreid peab Veeteede Amet. Kuigi eelnõu sätestab, et koos nimetatakse neid registreid
laevapereta prahitud laevade registriks, siis tegu on kahe eraldiseisva registriga.
Laevapereta prahitud laevade registri kaheks registriks jagamise eesmärgiks on kehtestada
erinevad registriteenuste eest makstavate tasude määrad, mis võimaldavad registriteenuseid
sõltuvalt registrist erinevalt hinnastada ning samuti luua eeldused Eesti kaldasektori arenguks.
Põhiliseks kriteeriumiks, millest lähtuvalt laev saab registreeritud kas esimesse või teise
laevapereta prahitud laevade registrisse, on see, kas laeva vastutava isiku kontor asub Eestis või
mitte. Esimesse registrisse võivad end registreerida laevad, mille vastutav isik asub Eestis.
Sellistele laevadele kohalduvad kulupõhised ja globaalses kontekstis soodsad riigilõivud. Teise
registrisse kantakse laevad, mille vastutav isik asub välismaal. Sellistele laevadele kohalduvad
ka kallimad maailmaturu hinnatasemele vastavad marginaaliga registritasud.
LaevaRS §-i 34 lõigete 2 ja 3 alusel sätestatakse, millised laevad kantakse esimesesse ja
millised teise laevapereta prahitud laevade registrisse.
Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laevad, millele
laieneb käesoleva seaduse paragrahvi 24 lõikes 2 nimetatud õigus kanda Eesti riigilippu ja mille
vastutaval isikul on Eestis elukoht või püsiv tegevuskoht. Esimese registri puhul on kõige
olulisemaks kriteeriumiks, et laeva vastutav isik ehk üldjuhul laeva ISM reeder asuks oma
kontoriga Eestis. Esimese registri puhul ei maksta laevaregistritasu, vaid juba praegu kehtivaid
kulupõhiseid riigilõive.
Lisaks peavad esimese laevapereta prahitud registri puhul laeva käitamisega seotud otsused
olema tehtud Eestis. See annab õiguse nõuda tehnilise haldamise asumist Eestis ning vastutuse
asumist laeva meeskonna sotsiaalsete ja halduslike nõuete osas samuti Eestis. Laeva
käitamisega seotud otsuseks on näiteks laeva kapteni tehtud laeva varustuse või varuosade
tellimise täitmine. Näiteks tehakse kaldal otsused, millises osas kapteni tellimust täidetakse,
hinnates laeva ja laeva meeskonna vajadusi, kust riigist ja millisest sadamast ta need varuosad
kätte saab ning organiseeritakse varustuse või varuosade saatmine antud sadamasse, arvestades
laeva sadama külastusaega.
25
Kui vastutava isiku kontseptsioon on kehtivas seaduses peamiselt seotud
laevakinnistusraamatuga, siis käesoleva eelnõu alusel saab see väga oluliseks ka laevapereta
prahitud laevade registri puhul. Sellega suurendatakse võrreldes täna kehtiva seadusega ka sidet
lipuriigiga.
Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laevad, millele laieneb
LaevaRS § 24 lõikes 2 nimetatud õigus kanda Eesti riigilippu. Teise registri puhul peab küll
laeval olema vastutav isik, kuid puudub nõue, et see asub Eestis. Teise laevapereta prahitud
laevade registri puhul tuleb tasuda laevaregistritasu, mis erinevalt riigilõivudest ei ole kulu-
vaid kasumipõhine, s.o laeva reederi jaoks kallim. Seega selleks, et laevaregistritasu asemel
tasuda soodsamaid riigilõive, peaks reeder laeva vastutava isiku kontori tooma Eestisse.
LaevaRS §-i 36 täiendatakse lõikega 11, millega nähakse ette, et Veeteede Ametile esitatavad
dokumendid tuleb esitada eesti või inglise keeles. Muudes võõrkeeltes dokumendid tuleb
esitada koos vandetõlgi tehtud tõlkega eesti või inglise keelde. Veeteede Ametil, kes on
määratud laevapereta prahitud laevade registri pidajaks, on piisav kompetents töötamaks ka
laevaomaniku esitatud ingliskeelsete merendusdokumentidega. Lisaks sellele on tõlgitud
dokumentide tõlke kvaliteet vahelduv ning sageli on vajalik ühe või teise asjaolu
kontrollimiseks pöörduda siiski originaaldokumendi teksti poole. Võimalus esitada
dokumendid inglise keeles vähendab laevaomaniku menetluskulusid ning kiirendab laeva
registreerimise protseduuri ning vähendab vigu poolte vahelises suhtluses. Kohturegistrite
puhul tuleb esitada dokumendid ka edaspidi nii nagu näeb ette kehtiv seadus, kuna kohtul
puudub võimalus võtta dokumente vastu inglise keeles. Muudatus on kooskõlas KeeleS-ga.
Alates 1. jaanuarist 2020. a jäetakse LaevaRS § 36 lõikest 11 välja sõnad „või notariaalselt
kinnitatud“, kuna dokumendi tõlke õigsuse eest vastutab edaspidi üksnes vandetõlk.
LaevaRS § 36 täiendatakse lõikega 4. Sätte kohaselt võib lõikes 3 viidatud välisriigi
ametiasutuse väljastatud dokumendid kinnitada lisaks notarile ka välisriigi ametnik, kellel on
õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. See kiirendab menetlust taotluse esitajale, kuna ta
ei pea enam pöörduma eraldi notari poole, vaid võib välisriigi ametiasutuselt saadud
dokumendid esitada kohe registrile. Ka sel juhul peab dokument olema legaliseeritud või
kinnitatud tunnistusega (apostille’ga) ning esitatud koos vandetõlgi eesti- või ingliskeelse
tõlkega.
LaevaRS § 40 tunnistatakse kehtetuks, kuna LaevaRS § 1 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.
See säte seadis kohustuse laev kinnistada, kui see kuulus Eesti füüsilisele või juriidilisele
isikule. Säte kustutatakse põhjusel, kuna käesoleva eelnõu alusel kaob vastav kohustus.
LaevaRS §-i 41 muudetakse. „Eesti juriidilise isiku“ mõiste kaotatakse seadusest ning
asendatakse selguse huvides mõistega „Eestis registreeritud või asutatud juriidiline isik“. Sätte
sõnastus viitab nii eraõiguslikule kui ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
LaevaRS §-i 42 lõike 1 punkti 7 muudetakse põhjusel, et sättes viidatud § 41 on muudetud
ning viiteid ja sätte sõnastust tuleb seega korrigeerida.
LaevaRS §-i 42 täiendatakse lõikega 3. Sellega sätestatakse, et merelaeva kinnistamiseks
tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele
kirjalik kinnitus ehk deklaratsioon, millega kinnitatakse, et laev vastab laevakinnistusraamatu
kandmise tingimustele. Sisuliselt tuleb kinnitada, et laevaomanikul on Eestis asuv vastutav isik.
26
Sellise kinnituse esitamist ei nõuta siiski juhul, kui merelaeva omanikul, sealhulgas
kaasomanikul või kaaspärijal on Eestis elukoht või püsiv tegevuskoht ning vastutava isiku nõue
seega ei kohaldu. Eelnõusse on lisatud deklaratsiooni kohta ka üleminekusätted.
LaevaRS § 89 muudetakse. Lõikes 1 asendatakse mõiste „eraõiguslik seisund“ mõistega
„asjaõigused“. Mõiste „välismaa laev“ asemel on eelnõus läbivalt kasutusele võetud mõiste
„laevapereta prahitud laev“. Mõiste „laevapereta prahitud laev“ on defineeritud LaevaRS § 131
lõikes 1. Samas jääb mõiste „välismaa laev“ kasutusele nendes sätetes, kus on soovitudki
sõnastusega viidata välismaa laevale, mis on registreeritud teise riigi alusregistris ning mitte
välismaa laevale, mis on juba registreeritud Eesti laevapereta prahitud laevade registris (näiteks
LaevaRS §-s 92 ning LaevaRS § 96 lõigetes 3 ja 4).
Lõikes 2 on kustutatud teise lause teine pool, mis näeb ette, et kui laeva algregistririigi
ohutusnõuded on rangemad Eesti ohutusnõuetest, siis kohaldatakse erandina neid. Praktikas on
aga selle nõude jälgimine keeruline ning seega on vastavast erisusest käesoleva eelnõuga
loobutud. Edaspidi kohaldatakse kõikide laevapereta prahitud laevade suhtes Eesti Vabariigis
kehtivaid laevaohutusnõudeid. Laev, tulles Eesti laevapereta prahitud registrisse Eesti lipu alla,
hakkab alluma Eesti avalikule õigusele, sh laeva tehnilist seisukorda puudutavatele
regulatsioonidele, ei saa laev alluda enam algregistri ohutusnõuetele, vaid alati Eesti
ohutusnõuetele.
LaevaRS § 90 lõige 1 muudetakse. LaevaRS § 90 lõike 1 muutmise eesmärgiks on saavutada
laevakinnistusraamatuga samane olukord, kus registrisse kantud laevade andmed on avalikud.
Andmete all on mõeldud LaevaRS § 92 lõikes 1 nimetatud andmeid. Laevapereta prahitud
laevade registri andmed tehakse avalikuks ning nendega võib tutvuda igaüks. Puudub
põhjendus andmetele juurdepääsupiirangu kehtestamiseks ning võetud on suund, et sellised
andmed peaksid olema kõigile kättesaadavad. Andmed avaldatakse isikule kas isiku vabas
vormis taotluse alusel või tulevikus elektrooniliselt infosüsteemi kaudu. Hetkel olemasolev
infosüsteem ei võimalda andmetele automaatselt avalikku ligipääsu.
Kehtiva sõnastuse kohaselt on laevapereta prahitud registrisse kantud laevade andmed
ligipääsetavad vaid piiratud ringile isikutele, mis ei ole selge ja läbipaistva ärikeskkonna
huvides.
Ainukesed registrisse kantud andmed, mis avalikud pole, on laeva omaniku, prahtija ja
vastutava isiku kontaktandmed. Seega erineb registri avalik vaade mõneti registripidaja vaatest.
Kuna laevatoimik on osa laevapereta prahitud laevade registrist, kuid laevatoimikud pole
erinevalt üldistest registriandmetest avalikud, siis lisaks on tehtud täpsustus, et erandina
andmete avalikkuse põhimõttest on laevatoimikus sisalduvate dokumentidega ja neis
sisalduvate andmetega lubatud siiski vaid tutvuda laeva omanikul, laeva prahtijal, pädeval
riigiasutusel ning isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi. Laevatoimikutes sisalduvad
dokumendid on aluseks registriandmetele ja võivad sisaldada konfidentsiaalset äriinfot, nt
prahileping. Kogu dokumenti ei pea tutvumiseks esitama. Seda tehakse vaid osas, mille vastu
on isikul õigustatud huvi. Ärisaladuse hoidmise kohustus on registril ikkagi ja seda tuleb ka
dokumentidega tutvumise võimaldamisel järgida.
LaevaRS § 911 on uus säte, mis sätestab, et õigus registreerida laev laevapereta prahitud
laevade registris on käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud isikutel.
27
LaevaRS § 92 pealkirja täiendatakse, kuna paragrahv reguleerib lisaks registreerimisele ka
registreerimise pikendamist.
LaevaRS § 92 lõike 1 saatelause muudetakse ja kehtiva sõnastuse täiendamisega antakse
prahtijatele võimalus esitada registreerimisavaldus ka elektrooniliselt. Vastavate arendustööde
tulemusel peaks laeva registreerimisavaldus olema võimalik täita ja esitada
registreerimisavaldus sisselogimise järel selleks ette nähtud veebikeskkonnas.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkt 1 muudetakse. Lisaks nimele nõutakse registreerimisel ka laeva
endisi nimesid. Laeva endised nimed on vajalikud registripidajale teatud tunnistuste
väljastamisel.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkt 6 muudetakse ning sättes viidatakse nüüd mõõdukirjale ja
peamasinate võimsusele, samas kui kehtivas seaduses viidatakse ametliku mõõtmise
tulemustele ja masinate võimsusele ametliku mõõdukirja järgi. Sätet muudetakse esmalt
põhjusel, kuna pole selge, millistele masinatele viidatakse. Mõeldud on laeva peamasinaid.
Mõõdukirjast peamasinate võimsust alati nähtuda ei pruugi ning seega pole säte ka sisuliselt
täiesti korrektne. Samas vajab Veeteede Amet igal juhul laeva registreerimisel ka laeva
mõõdukirja. Kuigi teatud laevadel, näiteks elektriga sõitval laeval sõukruvi otse käitav
peamasin puudub, siis ei takista see sätte rakendamist.
Mõõdukirja nõuet reguleerib Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon, 1969. Eesti
Vabariik ühines konventsiooniga Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1991 protokollilise otsusega
nr 61. Ühinemiskiri anti hoiule 16. detsembril 1991 ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 16.
märtsil 1992. Konventsioon välistab sõjalaevad ja alla 24 meetrised laevad, teisi erandeid ette
nähtud ei ole.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 7 muudetakse. Tegemist on kontseptsioonilise muudatusega.
Kui praegu tuleb Veeteede Ametile esitada dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eestis
kehtivatele laevaohutusnõuetele. Kuigi neid dokumente enam ei nõuta, siis iga laeva siiski
registrisse ei võeta. Muudetud sätte alusel peab laeva registrisse võtmiseks esitama eelmise
lipuriigi väljastatud meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse (SMC), ajutise SMC või
eelmise lipuriigi väljastatud merekõlblikust tõendavad dokumendid laeva puhul, mille osas
SMC ei ole nõutud. Väiksematel laevadel, milledel ei ole SMC nõutud, võib merekõlblikkust
tõendada erinevalt nimetatud tunnistused, nt Trade Certificate. Kõik laevaohutusalased
dokumendid tervikuna peab laev aga hankima ajaks, kui ta läheb merele. Veeteede Ametile jääb
võimalus läbi viia meresõiduohutuse seaduses reguleeritud registreerimiseelne ülevaatus ja
otsustada, kas laev registrisse võtta või mitte.
LaevaRS § 92 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71. Sellega nähakse ette, et Veeteede Ametile
tuleb lisaks muudele dokumentidele ja andmetele esitada ka klassitunnistus, mille on
väljastanud volitatud klassifikatsiooniühing, kui laeva kogumahutavus on 500 või enam ning
tegemist ei ole laevaga, mille prahtija on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu
avalik-õiguslik juriidiline isik.
Volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste on defineeritud MSOS-is, nende loetelu leiab
Veeteede Ameti kodulehelt. Klassitunnistust ei pea esitama erandina LaevaRS §-s 1 nimetatud
laevad, s.o riigi haldusülesandeid täitvad laevad. Klassitunnistuse väljastab
klassifikatsiooniühing kui klassifikatsiooniühing on laeva tunnistanud vastavaks kõigi laevale
28
kohalduvate rahvusvaheliste regulatsioonide ja klassireeglite osas. Klassitunnistuse nõude
eesmärk on veenduda laeva merekõlblikkuses.
Käesoleva eelnõuga lihtsustatakse registreerimistoiminguid välismaa laevade Eesti laevapereta
prahitud laevade registris registreerimisel, kuid samas tuleb tagada Eesti laevapereta prahitud
laevade registri andmete õigsus ning registri usaldusväärsus. Seetõttu on eelnõusse lisatud
mitmeid täiendavaid tingimusi laeva registreerimiseks, mida täna kehtivas seaduses ei ole, et
Eesti laevaregistritesse laevade lisandumisel ei kannataks Eesti lipu usaldusväärsus ja registrite
kvaliteet. Nimelt kui registris on laevad, mis ei täida erinevaid rahvusvahelisi nõudeid, võib
register sattuda nn rahvusvahelistesse mustadesse nimekirjadesse. Lisaks käesolevale punktile
on samal eesmärgil eelnõusse lisatud § 961.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 8 muudetakse. Lisatud on täpsustus, et allprahtimise korral tuleb
esitada ka allprahileping.
LaevaRS § 92 lõike 1 punktis 10 lisatakse võimalus esitada laevaomaniku nõusolek laeva
registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registrites digitaalselt allkirjastatuna.
Laevaomaniku nõusolekut ei saa asendada volitatud esindaja nõusolek, kuna volitatud esindaja
saab laevaomanikku esindada vaid registritoimingute tegemisel ning dokumentide
vastuvõtmisel. Nõusoleku andmise puhul pole tegu registritoiminguga.
Laevaomaniku nõusolek laeva registreerimiseks ajutiselt teise riigi laevaregistris on
väljendatud üldjuhul prahtimislepingus ning puudub vajadus selle dubleerimiseks eraldi
dokumendiga ning veel vormis, milles dokumendi hankimine on ressursimahukas. Sellisel
juhul laevaomaniku nõusolekut lisaks prahilepingule (ja allprahilepingule) eraldi esitada pole
vaja. Praktikas aga nõusolek registreerida laev just Eesti laevapereta prahitud laevade registris
leping kajastada ei pruugi. Sellisel juhul on vajalik selleks laevaomaniku nõusolek. Samas ei
pea antud nõusolek enam olema notariaalses vormis ning piisab digitaalselt allkirjastatud
nõusolekust. Sellisel juhul peab välismaa laevaomanik omama muidugi ka
digitaalallkirjastamise võimalust.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 11 teksti muudetakse selliselt, et laevaomanik ei pea esitama
laeva registreerimisel laevapereta prahitud laevade registrisse laeva raadioluba, vaid esitab vaid
laeva raadiokutsungi. Seda põhjusel, et registri jaoks ongi vajalik tegelikult ainult kutsung.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 12 sõnastust muudetakse selliselt, et viide seaduse § 1-le (isikud,
kes on kohustatud neile kuuluva laeva Eesti laevaregistris registreerima) on asendatud viitega
§-dele 2 ja 4 (isikud, kel on õigus neile kuuluv laev registreerida Eesti laevaregistris). Lisaks
asendatakse nõue esitada registripidajale sättes nimetatud dokumendid igal juhul nõudega teha
seda vaid juhul, kui registripidaja seda nõuab. Üldjuhul peaks §-s 2 nimetatud isikute puhul
Veeteede Ametil endal olema võimalus kontrollida andmeid rahvastikuregistrist ja äriregistrist.
Küsimus võib tõstatuda vaid LaevaRS §-s 4 nimetatud isikute puhul, kelleks on Euroopa Liidu
liikmesriigi kodanikud, Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse järgi asutatud äriühingud või muud
eraõiguslikud juriidilised isikud. Nende puhul võib Veeteede Amet vajada täiendavaid
tõendeid, et isik kuulub õigustatud isikute ringi.
LaevaRS § 92 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14–18.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 14 alusel peab laevapereta prahtija laeva registreerimisel
laevapereta prahitud registris esitama laeva omaniku, laevapereta prahitud laeva prahtija ja
29
allprahtija ning vastutava isiku olemasolul vastutava isiku kontaktandmed, sealhulgas e-posti
aadress. E-posti aadressidele edastatakse LaevaRS-i § 961 lõikes 2 sätestatud teavitusi.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 15 kohaselt tuleb esitada vastutava isiku määramist tõendav
volikiri LaevaRS § 42 lg 7 reguleerib ka volikirja vormi. Lisaks volikirjale tuleb esitada
vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks
laevapereta prahitud laevade registrisse vastutava isikuna. Volikirja ei tule esitada kui vastutava
isiku ülesandeid täidab laeva omanik või prahtija ise. Vastutava isiku kandmine registrisse on
oluline, kuna temast ja tema asukohast sõltub, kas laev kuulub registreerimisele esimeses või
teises laevapereta prahitud laevade registris.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 16 kohaselt peab laevapereta prahtija esitama DOCi või ajutise
DOCi numbri või LaevaRS § 42 lõikes 2 nimetatud kirjaliku kinnituse LaevaRS § 42 lõikes 1
sätestatud tingimustele vastavuse kohta, kui DOC-i olemasolu ei ole õigusakti kohaselt
konkreetsel juhul nõutav.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 17 kohaselt tuleb laeva registreerimiseks esimeses laevapereta
prahitud laevade registris esitada kinnitus, et vastutav isik omab Eestis elukohta või püsivat
tegevuskohta. Vastutavaks isikuks on suuremate laevade ja reisilaevade puhul laeva ISM
reeder. ISM reederit auditeeritakse juba enne registrisse tulekut ja seega saab registripidaja
teada ka tema tegeliku asukoha, mille alusel ta deklaratsiooni õigsust ka kontrollida saab.
Kinnitus peab olema kirjalik ja see võib olla registrisse kandmise avalduse üks osa.
LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 18 kohaselt peab prahtija esitama registripidajale kinnituse, et
talle teadaolevalt puuduvad asjaolud, mis on aluseks laeva kustutamisele laevapereta prahitud
laevade registrist registripidaja algatusel. Need alused on sätestatud eelnõuga lisatava § 961
lõike 2 loetelus ning täpsustatud LaevaRS §-i 961 lõikes 5.
LaevaRS § 92 lõige 2 muudetakse. Selle kohaselt peab laevapereta prahtija laeva laevapereta
prahitud laevade registris laeva registreeringu pikendamiseks esitama kirjaliku avalduse ja
vajadusel uued § 92 lõikes 1 kehtivad dokumendid. Kirjaliku avalduse asemel võib esitada ka
digitaalallkirjastatud avalduse. Välismaiste klientide jaoks on selguse huvides
digitaalallkirjastatud avalduse esitamise võimalus seaduses eraldi välja toodud, kuigi
digitaalallkirjastatud avaldus on seaduse kohaselt võrdne kirjaliku avaldusega. Uued LaevaRS
§ 92 lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse juhul, kui eelnevalt esitatud dokumendid ei ole
enam kehtivad või on nendes sisaldunud andmed muutunud. Kuna näiteks algregistririigi
nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris ja prahileping on
tähtajalised dokumendid, siis vahepeal võivad olla need muutunud kehtetuks. Sellisel juhul
tuleb laeva registreerimise pikendamiseks esitada uued kehtivad dokumendid.
LaevaRS § 92 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna laeva registreerimiseks ja registreerimise
pikendamiseks vajaliku riigilõivu tasumise kohustus on üle viidud eelnõuga lisatavasse
LaevaRS § 921 lõikesse 1.
LaevaRS-i täiendatakse §-dega 921–926.
LaevaRS § 921 kordab üle meresõiduohutuse seaduse §-s 13 sisalduva regulatsiooni, et
Veeteede Amet võib vastavalt meresõiduohutuse seaduse §-le 13 enne laeva registrisse
kandmise otsustamist läbi viia laeva tehnilise lisaülevaatuse. Kordus on vajalik, kuna laeva
registreerimiseks vajalikud nõuded peaksid olema parema mõistetavuse huvides koondatud
30
ühte seadusesse. Laeva tehniliste ülevaatuste eest tasub prahtija riigilõivu, sh lisaülevaatuste
eest. Lisaülevaatused viib läbi Veeteede Amet ise ning Veeteede Amet ka otsustab
lisaülevaatuse läbiviimise vajaduse.
LaevaRS § 922 reguleerib registripidajale esitatavate dokumentide keelenõudeid ja vormi.
Tegemist on erandiga LaevaRS §-s 36 oleva üldsätte osas.
LaevaRS § 922 lõikega 1 sätestatakse, et registripidajale, s.o Veeteede Ametile esitatavad
dokumendid tuleb esitada eesti või inglise keeles. Muudes võõrkeeltes dokumendid tuleb
esitada koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega eesti või inglise keelde.
Ingliskeelsete dokumentide esitamise võimalus kehtib vaid Veeteede Ametile esitatavate
dokumentide puhul, kuid mitte kohtule esitatavate dokumentide puhul.
Ingliskeelsete dokumentide vastuvõtmine ja menetlemine Eesti riigiasutuses on kooskõlas
KeeleS-ga. Kui tegemist on välissuhtlusega, siis riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel
ning nende ametnikul ja töötajal on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat
keelt, tulenevalt KeeleS §-st 13. Kui asjaajamine jõuab riigiasutusse, saab kohaldada võõrkeelse
asjaajamise sätteid (KeeleS § 12). KeeleS § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohaliku
omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus
nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9
sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata
teada. Seega on asutusel õigus nõuda eestikeelset tõlget, aga seda ei pea tegema, kui asutus
suudab menetleda dokumenti võõrkeeles. Seetõttu on käesoleva eelnõuga ette nähtud, et
Veeteede Amet võtab vastu ja menetleb ka ingliskeelseid dokumente.
Inglise keele kasutamise võimalus asjaajamisel on laevandussektoris oluline, kuna inglise keele
puhul on tegu rahvusvahelise merenduskeelega ning oluline osa dokumentidest on just
ingliskeelsed. Laevanduses on ajafaktor alati oluline, kuna sellest sõltuvad kulud, näiteks
täiendavad sadamatasud, kuna laev ei saa minna merele ning seega on kiire dokumentide
menetlus merendusadministratsioonide puhul oluline. Dokumentide tõlkimine aeglustaks seda
protsessi. Seega on dokumentide kiire ning tõhus menetlemine laevandussektoris vajalik ja
põhjendatud.
LaevaRS § 922 lõikega 2 sätestatakse, et dokumentide originaalide asemel võib esitada nende
koopiad, välja arvatud LaevaRS § 92 lõike 1 punktides 8, 9, 12, 15. 17 ja 18 nimetatud
dokumentide puhul. Nendeks on:
- prahileping;
- algregistririigi nõusolek laeva registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade
registris;
- dokumendid, mis tõendavad, et prahtija kuulub LaevaRS §-s 2 või §-s 4 loetletud isikute
hulka;
- vastutava isiku volitamist tõendav volikiri;
- LaevaRS § 92 lõike 1 punktides 17 ja 18 nimetatud kinnitused.
Koopiate esitamine võimaldab registritoiminguid teha kiiremalt. LaevaRS § 931 alusel
väljastatakse koopiate esitamise puhul laevale siiski vaid maksimaalselt kolm kuud kehtiv
laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus. Alles pärast seda, kui on esitatud kõik LaevaRS
§ 92 lõike 1 punktides 8, 9, 12, 15, 17 ja 18 nimetatud dokumentide originaalid, väljastatakse
kaks aastat kehtiv laevapereta prahitud laeva liputunnistus.
31
Alates 1. jaanuarist 2020. a jäetakse § 922 lõikest 1 jäetakse välja viide dokumentide
notariaalsele kinnitamisele, kuna dokumendi tõlke õigsuse eest vastutab edaspidi üksnes
vandetõlk.
Paragrahviga 923 sätestatakse, et laeva registreerimise ja lipudokumendi väljastamise eest
vastavalt sellele, kas laev on kantud esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse,
tuleb tasuda riigilõivu või registritasu. Paragrahvidega 923–925 kehtestatakse laeva registritasu
regulatsioon.
LaevaRS § 923 lõikes 1 on sätestatud riigilõivu tasumise kohustus laeva registreerimisel
esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse.
LaevaRS § 923 lõike 2 kohaselt toimub registritasu maksmine, kui laev registreeritakse teise
laevapereta prahitud laevade registrisse, LaevaRS §-de 924 ja 926 alusel.
LaevaRS § 923 lõikega 3 täpsustatakse, et laevade puhul, mis registreeritakse ümber teisest
laevapereta prahitud laevade registrist esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse,
riigilõivu ei võeta. Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimise puhul tuleb
riigilõivu maksta RLS-i § 180 lõike 1 alusel. Samas tuleb arvestada, et teise registrisse
registreerimisel tasub taotleja registritasu, mis ületab oluliselt RLS § 180 lõike 1 alusel
kehtestatava riigilõivu määra. Lisaks tuleb silmas pidada, et esimesse registrisse registreerimise
eelduseks on kaldakontori loomine Eestis ning selle edendamine on eelnõu üks
põhieesmärkidest. Seega on otstarbekas sätestada LaevaRS-i erand, mille kohaselt on riigilõivu
tasumisest vabastatud laevaomanik, kes registreerib oma laeva teisest laevapereta prahitud
laevade registrist ümber esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse.
Paragrahviga 924 kehtestatakse ühetaoline registritasu, mis tasutakse laevade registreerimise
eest teise laevapereta prahitud laevade registrisse ning edaspidi registreeringu pikendamise eest.
Laev registreeritakse teise laevapereta prahitud laevade registrisse pärast registritasu maksmist,
registreerimine annab õiguse kasutada §-s 925 nimetatud registriteenuseid.
LaevaRS § 34 reguleerib laevapereta prahitud laevade registri ülesehitust. Eelnõu kohaselt
jaotub see edaspidi esimeseks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks. Eesmärk on
kehtestada erinev registritasude režiim ühelt poolt laevadele, mille reeder asub Eestis, ja teiselt
poolt laevadele, millele laieneb seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud õigus kanda Eesti lippu.
Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade puhul ei toimu eraldi
registritasu maksmist, vaid riigilõivu makstakse konkreetsete toimingute ja teenuste eest, mida
reeder tarbib (s.o tehnilised ülevaatused, auditeerimised, laevapere dokumentide väljastamine
jms). Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevadele osutatavad teenused
jäävad jätkuvalt kulupõhiseks ning on sõltuvalt laeva suurusest keskmiselt 3000 eurot aastas
viie aastase perioodi arvestuses. Viieaastane samm arvestusel on vajalik, kuna erinevate
järelevalvetoimingute ajavahemik võib ületada ühte aastat, kuid ei ületa viite aastat.
Teise laevapereta prahitud laevade registrisse võib registreerida kõik vähemalt 12-meetrise
kogupikkusega laevad, mis vastavad § 24 lõike 2 loetelus nimetatud tingimustele, kuid mille
vastutaval isikul puudub kaldakontor Eestis. Sisuliselt on registritasu puhul tegemist aastase
tasuga laeva hoidmise eest teises laevapereta prahitud laevade registris. Seejuures hõlmab see
ka laevade korralisi järelevalveteenuseid, mille eest on MSOS-i ja RLS-i kohaselt ette nähtud
riigilõivu tasumine.
32
LaevaRS § 924 lõikega 1 täpsustatakse, et registritasu tasutakse iga-aastaselt. Sisuliselt tasub
prahtija (või tema esindaja) registritasu maksmisel aasta eest ette. Registritasu tasutakse
registreeringu kehtivusaasta eest enne laeva registreerimise avalduse esitamist ning iga
järgmise kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.
LaevaRS § 924 lõikega 2 täpsustatakse, et kui registritasu ei ole makstud, ei kanta laeva
registrisse ega pikendata registreeringut, samuti ei osutata laevale registriteenuseid. Laev
kantakse teise laevapereta prahitud laevade registrisse kuni kaheks aastaks (LaevaRS § 24 lõige
3) ja juhul, kui laev on registreeritud ning registreeringut ei ole vaja pikendada, kuid aastane
registritasu on registripidajale maksmata, ei osutata laevale registriteenuseid. Juhul kui laeva
eest ei tasuta registritasu registreeringu kehtivuse ajal, annab laeva registreeringu kustutamiseks
aluse § 961 lõige 1 punkt 7.
LaevaRS § 924 lõike 3 kohaselt laekub registritasu riigieelarvesse ja makseteatiseid registritasu
tasumiseks väljastab Veeteede Amet.
Paragrahv 925 reguleerib, millised teenused on hõlmatud registritasuga – st juhul, kui laev
kantakse teise laevapereta prahitud laevade registrisse.24 Teatud teenuste puhul on tegemist
Veeteede Ameti täiendava kuluga ja nende eest tuleb maksta lisaks registritasule täiendavat
tasu.
Paragrahvi 925 lõikes 1 on loetletud, millised Veeteede Ameti läbiviidavad laeva või reederi
ülevaatused on hõlmatud laeva registritasudega, kui laev on kantud teise laevapereta prahitud
laevade registrisse. Nendeks on:
- laeva tehnilised ülevaatused (sätestatud ja liigitatud MSOS-i § 13 lõikes 4)
- laeva turvaülevaatused (MSOS-i § 11 lõige 5)
- reederi ning tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine (MSOS § 61)
- laeva ülevaatus meretöötunnistuse väljastamiseks, selle kehtivuse kinnitamiseks ning
selle uuendamiseks (MSOS § 1114).
Tegemist on MSOS-i alusel nõutavate laeva ja reederi ülevaatustega. Kui registritasu on
makstud, teostab Veeteede Amet nii laeva tehnilist kui ka turvalisuse järelevalvet. Samuti
kontrollitakse laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste vastavust Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöö konventsioonile kui ka seda, kas laeva reederi
rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel
nõuetele.
Sisuliselt tähendab see, et teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva omanik,
prahtija või vastutav isik ei pea nimetatud toimingute eest eraldi riigilõivu maksma ning
vastavad kulud kaetakse laekuva registritasu arvelt. Registritasu ei hõlma Veeteede Ameti
järelevalveametnike lähetuskulusid, mis tuleb tasuda reederil endal. Vastav regulatsioon
tuleneb MSOS-ist (nt § 6 lõikest 5, § 111 lõikest 81, § 1114 lõikest 7 ja § 13 lõikest 8).
Registritasu ei hõlma ka Veeteede Ametilt kolmandale poolele delegeeritud teenuste osutamist
kolmanda poole kaudu (näiteks: volitatud klassifikatsiooniühing).
24
Kui laev kantakse esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse, siis tuleb nt laeva ülevaatuste eest tasuda
riigilõivu MSOS-i alusel.
33
Ehkki aastase registritasu regulatsioon on olemas ka teistes riikides, kus on loodud teine
laevaregister (näiteks Taani teine register, Portugali Madeira register), on nende puhul tegemist
üksnes tasuga laeva registris hoidmise eest, mis ei hõlma laeva ega reederi ülevaatusi. Näiteks:
- Madeira laevaregistri puhul on eraldi ette nähtud tasu laeva ülevaatuse eest, mis on 100
eurot tunnis.25
- Mani saare laevaregistri puhul tuleb täiendavalt tasuda laeva ülevaatuste ja audititega
seotud kulud, mis hõlmavad tehnilisi ülevaatusi (registreerimiseelne ülevaatus, esmane
ülevaatus või kohustuslik täisülevaatus), turvaülevaatus, reederi ning tema laeva
meresõiduohutusalane auditeerimine ja laeva ülevaatust meretöötunnistuse
väljastamiseks, selle kehtivuse kinnitamiseks ning selle uuendamiseks. Selle lisandub
laeva ülevaatuse tasu, mille suurus sõltub ülevaatuse toimumise piirkonnast. Näiteks
Euroopas läbiviidud ülevaatuse eest peab reeder tasuma 2800 inglise naela, Aasias
tehtud ülevaatuse puhul on vastava tasu suurus üle 4000 naela.26
- Gibraltari laevaregister: ülevaatuse tasu on 95–110 inglise naela tunnis.27
Laeva lisaülevaatuse eest, mis tehakse enne laeva registreerimist, tuleb tasuda 68 eurot
Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest. Tegemist on kulupõhise tasuga, mille
näeb ette riigilõivuseadus. Üldine põhimõte on, et enne registreerimist tehtavad toimingud ei
ole registritasu sees.
LaevaRS § 925 lõike 2 loetelus sätestatakse, et registritasuga on hõlmatud järgmiste
dokumentide väljastamine Veeteede Ameti kaudu ja nende edastamine tähtkirja teel:
- laevatunnistused, mis tõendavad laeva meresõiduohutust ja mis peavad olema laeval
MSOS § 3 lõike 1 alusel. Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta väljastab
tunnistused Veeteede Amet.
- laevapere liikme meresõidudiplomi tunnustamise kinnitusleht, millega Veeteede Amet
tunnustab Eesti mereadministratsioonina teatud riikides laevapere liikmele väljastatud
meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi. Praktikas on dokumendi väljastamine ning selle
edastamine vajalik eelkõige kolmandatest riikidest pärit laevapere liikmete puhul, kui
see riik kuulub Euroopa Komisjoni tunnustatavate riikide hulka. Registritasuga ei ole
hõlmatud riigisiseste tunnistuste või diplomite väljastamine, kuna selle eelduseks on
nõuetele vastava koolituse läbimine Eesti mereõppeasutuses ning Veeteede Amet
väljastab dokumendi mereõppeasutuse eksamiprotokolli alusel.
- tõend selle kohta, et Veeteede Ametile on esitatud taotlus meresõidudiplomi
tunnustamise kinnituslehe saamiseks.
Ka nende puhul ei ole teise laevapereta prahitud laevade registrisse kuuluva laeva prahtijal
eraldi riigilõivu vaja maksta. Kuna MSOS § 21 lõike 11 kohaselt peavad laeval olema laevapere
liikmete kvalifikatsiooni tõendavad paberil originaaldiplomid ja -kutsetunnistused, ei ole
võimalik neid edastada elektroonilisel teel. Veeteede Amet arendab uusi infosüsteeme, mis
võimaldavad minna üle elektroonilistele tunnistustele ja ka andmete jagamisele elektrooniliselt.
LaevaRS § 925 lõike 2 punktis 1 on laevatunnistuste puhul on silmas peetud Veeteede Ameti
väljastatavaid tunnistusi, mis on loetletud nii MSOS-is kui ka RLS-i § 189 lõikes 1. Nendeks
on meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendav tunnistus, mere- või sõidukõlblikkuse
tunnistus, mõõtekiri, vastavuse tunnistus, ajutise vastavuse tunnistus, meresõiduohutuse
25
https://www.ibc-madeira.com/images/eBrochures/Guide-Ship-Registration-en/ (lk 20)
26
Merchant Shipping (Fees) Regulations 2017. Statutory Document No. 2017/0070
https://www.iomshipregistry.com/media/1350/2017-18-fees-regulations.pdf
27
http://www.gibraltarship.com/download-file/284
34
korraldamise tunnistus, ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistus, turvatunnistus,
ajutine turvatunnistus, ohutu mehitatuse tunnistus, ajaloolise laeva tunnistus, laadungimärgi
tunnistus ja tunnistus „Laevaandmete alaline register“.
LaevaRS § 925 lõike 2 punktis 2 on silmas peetud kinnituslehte, millega tunnustatakse
Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või kolmanda riigi
kaudu laevapere liikmele nõuetekohaselt väljastatud meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi.
Kolmas riik peab kuuluma Euroopa Komisjoni koostatud riikide nimekirja, kelle diplomeid ja
kutsetunnistusi Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad.28 Veeteede Amet väljastab sellist
kinnituslehte Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus-
ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 34 lõike 3 alusel.
Aluseks on võetud, et keskmise suurusega laeval väljastatakse tekiohvitseridele ning
laevamehaanikutele kokku 9 kinnituslehte. Dokumente ei saadeta otse laeva, vaid kliendile
(kaldaettevõttele).
LaevaRS § 925 lõike 2 punktis 3 reguleerib tõendi väljastamist isikule, kellel on kolmandas
riigis välja antud nõuetekohase kinnituslehega asjakohane kehtiv meresõidudiplom või
kutsetunnistus, kuid millele Veeteede Amet ei ole veel väljastanud kinnituslehte selle kohta, et
ta on pädev töötama Eesti riigilippu kandval laeval juhtkonna liikmena. Kui Veeteede Amet
väljastab vastavasisulise tõendi eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruse § 34 lõike 6 alusel,
võib isik töötada Eesti riigilippu kandval laeval kuni kolm kuud.
Teistes riikides analoogset praktikat ei ole – dokumendi väljastamise eest on kehtestatud eraldi
hinnakiri.
Näiteks Madeira registris on dokumentide väljastamise hinnad järgmised:29
- meremehe diplomi või tunnistuse väljastamine või tunnustamine: 100 eurot
laevaohvitseri, 25 eurot muu laevapere liikme dokumendi eest.
- laevatunnistuse väljastamine või uuendamine: 130 eurot/dokument.
Gibraltari laevaregistris tuleb laevapere liikme tunnistuse või kinnituslehe väljastamise eest
tasuda 40–65 inglise naela ehk ligikaudu 50–75 eurot.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et LaevaRS-iga kehtestatava ühtse registritasu süsteem on võrreldes
teiste riikidega erandlik ning on suunatud reederi kasutajamugavuse suurendamisele. Teise
laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva reeder (või tema esindaja) tasub aastase
registritasu ning saab lisaks laeva registris hoidmisele ka Veeteede Ameti poolse
järelevalveteenuse ning erinevate laeva ja laevapere dokumentide väljastamise teenuse. See
tähendab, et ta ei pea maksma eraldi riigilõivu laeva erinevate ülevaatuste eest, mis on
registritasuga hõlmatud ega ka laevale ning laevaperele väljastatavate kohustuslike
dokumentide väljastamise eest. Nimetatud süsteemi eeliseks reederile on selle läbipaistvus ja
ühetaolisus – reeder ei pea laeva registris hoidmise ja registri all tegutsemise koondkuluna
arvutama kokku erinevaid võimalikke riiklikke tasusid, vaid saab lähtuda ühest kindlast
registritasu summast ning selle kuluga oma äritegevuses ka arvestada. Laevade käitamisel on
tavapärane, et igale laevale tehakse aastane eelarve ja kindla registritasu maksmine võimaldab
lipuriigi teenused laeva eelarves täpselt plaanida.
28
Euroopa Komisjoni tunnustatud kolmandate riikide nimekiri.
https://portal.emsa.europa.eu/documents/10406/110458/List+of+third+countries+recognised+at+EU+level/317b
736d-67fa-4944-b67f-11197a04189c?version=1.14
29
http://www.newco.pro/en/costs
35
Kuivõrd teistes riikides analoogne praktika puudub, siis on tõenäoline, et taoline muudatus
mõjutab Eesti laevanduse konkurentsivõimet positiivselt ning reederitele atraktiivselt,
võimaldades tuua rohkem laevu Eesti riigi lipu alla.
LaevaRS § 925 lõike 3 kohaselt tuleb täiendavalt tasuda laeva lisaülevaatuste (hõlmab nii
tehnilist ülevaatust, turvaülevaatust ning ülevaatust meretöötunnistuse kehtivuse ajal) või
reederi meresõiduohutusalase lisaauditi eest, mis viiakse läbi prahtija taotluse alusel. Teisisõnu
pole tegemist ülevaatusega, mille läbiviimine on MSOS-i kohaselt kohustuslik, vaid prahtija
soovil tehtava ülevaatusega, mis viiakse läbi erandkorras. Selline lisaülevaatus või lisaülevaatus
tellitakse näiteks juhul, kui sadamavõimud on laeva välismaal kinni pidanud ja laeva
vabastamine on seotud eelnevalt lipuriigi läbiviidava auditi või ülevaatusega. Tasu suurus on
200 eurot Veeteede Ameti inspektori töötunni eest. Kui laeva ülevaatused viiakse läbi enne
laeva registreerimist laevapereta prahitud laevade registrisse, tuleb MSOS-i alusel (§ 111 lg 10,
§ 1114 lg 6, § 13 lg 9) tasuda riigilõivu RLS §-des 182–185 sätestatud määrades.
LaevaRS § 925 lõige 4 täpsustab, et juhul, kui lõikes 1 nimetatud ülevaatusi teeb Veeteede
Ameti asemel volitatud klassifikatsiooniühing, ei ole need hõlmatud registritasuga ning
ülevaatuse eest tuleb tasuda otse ülevaatuse teinud ühingule. Lõikes 1 nimetatud ülevaatused
on registritasuga hõlmatud ainult juhul, kui neid teeb Veeteede Amet.
LaevaRS § 925 lõige 5 sätestab erandi lõikest 2. Üldjuhul on Veeteede Ameti poolne laeva
tunnistuste ja laevapere liikmete kinnituslehtede väljastamine ja edastamine tähtkirja teel
registritasuga hõlmatud. Erandiks on dokumendi kiire edastamine kullerposti kaudu, kui
taotleja seda soovib – sel juhul peab taotleja Veeteede Ametile tasuma täiendavalt 70 eurot ühe
dokumendi kohta, mis on dokumendi kullerpostiga saatmise keskmine kulu. Sätte eesmärk on
suunata kliendid taotluse võimalikult õigeaegsele esitamisele, mille puhul edastab Veeteede
Amet dokumendid kliendile tähitud kirja teel. Dokumendi edastamine kullerposti kaudu on
saatjale (Veeteede Ametile) oluliselt kulukam ning eeldab ühtlasi ka seda, et Veeteede Amet
vaatab taotluse läbi kiireloomulisena. Kullerpostisaadetis ehk kullerpost on postiseaduse järgi
postiteenus.
LaevaRS § 925 lõige 6 sätestab kulud taotlejale, mis tekivad MSOS-is nimetatud
rahvusvaheliste konventsioonide nõuete täitmisest laeva vabastamise dokumendi väljastamisel
ja edastamisel. Mitmetes Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonides (nt
rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), 1973. aasta rahvusvaheline
laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL) jt) on osalisriikidele
ette nähtud võimalus teha erandeid konventsiooni nõuete täitmisest, kui see ei too kaasa
negatiivseid mõjusid meresõiduohutusele. Veeteede Amet väljastab laevale dokumendi,
millega kinnitatakse, et laev on vabastatud konventsiooni teatud eeskirjade nõuete täitmisest.
Ka nende tunnistuste väljastamine eeldab Veeteede Ameti kiireloomulist tegutsemist ning
dokumendi edastamist taotlejale kullerteenuse kaudu, mistõttu ei ole see hõlmatav
registritasuga. Taotleja peab dokumendi väljastamise ja edastamise eest tasuma Veeteede
Ametile 300 eurot.
LaevaRS § 925 lõikega 7 täpsustatakse, et juhul, kui taotleja soovib korduva laevatunnistuse
või kinnituslehe väljastamist hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud
laevatunnistuse või kinnituslehe asemel, peab ta tasuma riigilõivu RLS § 189 lõike 1 või § 194
lõike 3 alusel. Kui üldjuhul on nende dokumentide väljastamine hõlmatud riigilõivuga, siis
juhul, kui dokument on hävinud, kadunud või muutunud kasutuskõlbmatuks, katab kulud klient,
36
kes esitab Veeteede Ametile avalduse korduva dokumendi väljastamiseks. Kõikidel ülejäänud
juhtudel, sh laeva andmete muutumise puhul, on väljastamise kulu kaetud registritasuga.
Paragrahvis 926 sätestatakse registritasu määrad laeva registreerimise ja edasise registris
hoidmise eest, mis sõltuvad laeva kogumahutavusest.
- alla 5000-se kogumahutavusega laeva eest tuleb tasuda 15 000 eurot aastas;
- 5000-se kuni 19 999-se kogumahutavusega laeva eest tuleb tasuda 20 000 eurot aastas;
- alates 20 000-se ja suurema kogumahutavusega laeva eest tuleb tasuda 25 000 eurot
aastas.
Nagu eespool selgitatud, on registritasu määra puhul arvestatud, et lisaks õigusele hoida oma
laeva teises laevapereta prahitud laevade registris hõlmab registritasu ka Veeteede Ameti
korralist järelevalve teenust ning dokumentide väljastamise teenust.
Ühelt poolt on registritasu puhul tegemist n-ö mugavusteenusega – reeder ei pea nende
tegevuste eest tasuma eraldi riigilõivu (erinevalt esimesse registrisse kuuluvate laevade
reederitest, kes ei maksa registritasu). Teisalt on registritasu suurus kõrgem riigilõivude
summast, mida esimesse registrisse kuuluva laeva reeder peaks keskmiselt tasuma (u 3000 eurot
aastas, arvestades eelkõige riigilõivu § 924 lõikes 1 nimetatud ülevaatuste eest)30. Kuivõrd
registritasude ja riigilõivude mõttes on reederil soodsam registreerida oma laev esimeses
registris (mille eeldus on, et vastutav isik asub Eestis, st on loonud Eestisse kaldakontori), võib
öelda, et meede on suunatud Eesti laevanduse kaldasektori suurendamisele ning selle tööhõive
tõstmisele.
Teiste riikide praktikast võib näiteks välja tuua Madeira laevaregistri tasumäärad.31 Madeira
registris on reguleeritud eraldi aastane registritasu ning esmaregistreerimise tasu (mis Eestis
puudub). Madeira registris koosnevad mõlemad tasumäärad esiteks fikseeritud tasust ning
teiseks muutuvtasust, mis sõltub laeva puhasmahutavuse suurusest.
Näiteks 35 000-se kogumahutavuse ja 19 500-se puhasmahutavusega laeva puhul on riikide
võrdluses tasud järgmised:
- Eesti register: registritasu 25 000 eurot aastas
- Madeira register: registritasu 9 200 eurot aastas, esmakordne registreerimine 2 000
eurot. Sellele lisanduvad ka eraldi makstavad teenused laevade järelevalve osas ning
tunnistuste väljastamise osas laevadele ja meremeestele.
LaevaRS § 93 tekst muudetakse ning laevapereta prahitud laevade registrisse kantavate
andmete loetelu asemel tehakse lõikes 3 viide laevapereta prahitud laevade registri
põhimäärusele. Põhimääruses on täpsustatud nii registrisse kantavad andmed kui ka
laevatoimikusse kantavad dokumendid. Laevapereta laevade registri koosseisu kuuluvad nimelt
nii laeva ning selle omanikku, prahtijat ja vastutavat isikut puudutavad andmed kui ka
laevatoimikud, kuhu koondatakse erinevaid laeva registreerimisega seotud dokumente.
Oluline on sealjuures, et vastavalt uuele põhimäärusele hakatakse laevapereta prahitud laevade
registrisse kandma lisaks seni nõutud laeva omaniku ja prahtija andmetele ka allprahtijate
andmed. Antud täiendus on oluline näiteks juhul, kui erinevatel põhjustel on vajalik ühendust
30
Arvestatud on viie aasta keskmise summaga, mis on keskmiselt u 15 000 eurot (summa sõltub mingil määral
laeva suurusest, aga ka selle tehnilisest seisundist). Viieaastane periood hõlmab laevale esmaste, vahepealsete kui
ka täisülevaatuste tegemist (tehniline ülevaatus, turvaülevaatus, meretöötunnistusega seotud ülevaatused), samuti
reederi esmast, iga-aastast/vahepealset ning täisauditit.
31
https://www.ibc-madeira.com/images/eBrochures/Guide-Ship-Registration-en/ (lk 21)
37
võtta laeva prahtijaga, kuid prahtija on laeva allprahtinud ning andnud sellest tulenevalt
allprahtijale üle ka reederi ülesanded. Lisaks on senine nõue kanda registrisse omaniku või
prahtijate elu- või asukoha andmed asendatud nõudega kanda registrisse isikute
kontaktandmed, mis võimaldab paremini nimetatud isikutega vajadusel ühendust võtta.
Laevatoimikusse kantavateks dokumentideks on LaevaRS § 92 lõikes 1 nimetatud andmeid
sisaldavad dokumendid, mille laevapereta prahtija esitab Veeteede Ametile oma laeva
laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks. Lisaks kantakse toimikusse muud laeva
registreerimisega seotud dokumendid ning kirjavahetus või vastavad koopiad. Muudeks
dokumentideks võivad olla erinevad dokumendid. Näiteks kui Veeteede Ametile jääb laeva
registreerimisel mõni asjaolu laeva osas ebaselgeks, on tal võimalik laevapereta prahtijalt
küsida nendele andmetele lisaks dokumentaalseid tõendeid. Sellisel juhul prahtija ise vaatab,
milliseid dokumente ta asjaolude tõendamiseks juurde esitab ning esitatud dokument lisab
Veeteede Amet laevatoimikusse. Seotud kirjavahetuseks, mis lisatakse samuti laevatoimikusse,
võivad olla näiteks laeva kohta tehtud päringud.
LaevaRS-i täiendatakse §-ga 931. Säte loob uue ajutise liputunnistuse väljastamise aluse.
Tegemist on ajutise liputunnistusega, mis väljastatakse laevapereta prahitud laevale juhul, kui
tal laeva registrisse toomisel ei ole võimalik esitada kõiki LaevaRS § 92 lõike 1 punktides 8,
12, 17 ja 18 nimetatud dokumentide originaale. Muud LaevaRS § 92 lõikes 1 nimetatud
dokumendid võivad LaevaRS § 922 lõike 2 kohaselt olla esitatud koopiatena. Kõik käesoleva
seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed peavad ajutise liputunnistuse saamiseks
siiski olema esitatud.
LaevaRS § 931 lõige 1 loob võimaluse esitada § 92 lõike 1 punktides 8, 9, 12, 15, 17 ja 18
nimetatud dokumentide esialgu koopiatena. Nimetatud dokumendiseks on:
- prahileping;
- algregistririigi nõusolek laeva registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade
registris;
- dokumendid, mis tõendavad, et prahtija kuulub LaevaRS §-s 2 või §-s 4 loetletud isikute
hulka.
- vastutava isiku volitamist tõendav volikiri;
- LaevaRS § 92 lõiget 1 punktides 17 ja 18 nimetatud kinnitused.
Koopiate esitamine võimaldab registritoiminguid teha kiiremalt ja laev kiiremini Eesti lipu alla
registreerida. LaevaRS § 931 alusel väljastatakse koopiate esitamise puhul laevale siiski vaid
maksimaalselt kolm kuud kehtiv ajutine liputunnistus. Ajutise liputunnistuse saamiseks tuleb
esitada avaldus. Alles pärast seda, kui on esitatud ka kõigi LaevaRS § 92 lõike 1 punktides 8,
9, 12, 15, 17 ja 18 nimetatud dokumentide originaalid, väljastatakse laevale avalduse alusel
kaks aastat kehtiv laevapereta prahitud laeva liputunnistus.
Ajutise laevapereta prahitud laeva liputunnistuse võib väljastada laevale, mis on kantud
esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse.
LaevaRS § 931 lõike 2 kohaselt kehtib selline liputunnistus kolm kuud või kuni laevapereta
prahitud laeva liputunnistuse väljastamiseni, kui see väljastatakse enne laevapereta prahitud
laeva ajutise liputunnistuse kehtivusaja lõppu.
LaevaRS § 931 lõike 3 kohaselt väljastab Veeteede Amet vastava avalduse esitamisel pärast
paragrahvi lõike 1 punktides 8, 9, 12, 15, 17 ja 18 nimetatud dokumentide originaalide esitamist
38
ja laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse tagastamist laevale laevapereta prahitud
laeva liputunnistuse, mille kehtivus koos ajutise liputunnistuse kehtivusajaga ei ületa käesoleva
seaduse § 24 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaega ehk kahte aastat. See tähendab, et kaheaastane
tähtaeg hakkab kulgema ajutise liputunnistuse väljastamisest. Eraldi avaldust laevapereta
prahitud laeva liputunnistuse saamiseks enam esitada ei tule. Samuti ei tule uuesti tasuda
riigilõivu uue liputunnistuse väljastamise ning registrisse kantud andmete muutmise eest.
Üldjuhul ei tohiks laeva andmed küll muutuda, kuid erijuhtudel võivad uute dokumentide
lisandumisega mõned andmed täpsustuda ning samuti tekib registris uus lipudokumendi
väljastamise kuupäev.
LaevaRS § 931 lõike 4 kohaselt võib prahtija või allprahtija tagastada laevapereta prahitud
laeva ajutise liputunnistuse kahe kuu jooksul, kui selle kohene tagastamine on näiteks laeva
sõidusolemise tõttu raskendatud. Selleks tuleb aga esmalt esitada vastav kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis avaldus.
LaevaRS § 94 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv reguleerib Veeteede Ameti otsuse tegemist
laeva registreerimise või registrist kustutamise kohta. Kuna LaevaRS-i täiendatakse sätetega,
millega kehtestatakse eraldi regulatsioon laeva kustutamiseks laevapereta prahitud laevade
registrist kas prahtija või registripidaja algatusel, viiakse kõnealune regulatsioon üle eelnõuga
lisatavasse §-i 962.
LaevaRS § 95 lõike 1 teksti muudetakse. Lõike sõnastust täiendatakse sõnaga „kirjalikult“,
millega pannakse laeva prahtijale kohustus informeerida registripidajat asjaolude muutumisest
kirjalikust vormis. Kande aluseks on nimelt alati kirjalik või digitaalallkirjastatud dokument.
Termin „laevapereta prahitud laevade registrile“ on asendatud terminiga „registripidaja“, mis
on kasutuses enamikus riiklikke andmekogusid käsitlevates õigusaktides.
LaevaRS § 95 lõikes 2 tehakse täpsustus seaduse selguse huvides.
LaevaRS §-i 95 täiendatakse lõikega 3. Selle kohaselt võib Veeteede Amet (registripidaja)
laevapereta prahitud laevade registrisse kantud omanikult täiendavalt küsida tõendeid laeva
registrikuuluvuse ja lipukandmise õiguse kohta, kui tal tekib õigustatud kahtlus, et laev ei oma
õigust kanda Eesti lippu. Säte on vajalik ennetamaks olukordi, kus laev on maha müüdud,
käibelt eemaldatud või uppunud, kuid jäetud registrist kustutamata.
LaevaRS § 96 pealkiri muudetakse selliselt, et see viitaks laeva kustutamisele laevapereta
prahitud laevade registrist prahtija algatusel. Kui kehtivas seaduses reguleerib § 96 laeva
kustutamist registrist üldiselt, siis eelnõuga määratletakse olukordi, kus laev kustutatakse
registrist kas prahtija või registripidaja algatusel. Kustutamine registrist registripidaja algatusel
on reguleeritud eelnõuga lisatavas §-s 961. Laeva algse omaniku taotlusel laeva laevapereta
prahitud laevade registrist kustutada ei saa.
LaevaRS § 96 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt näeb säte ette, et
laev kustutatakse prahitud laevade registrist, kui ta kaotab õiguse kanda Eesti riigilippu, hukkub
või muutub kasutamiskõlbmatuks. Eelnõu kohaselt muudetakse ka § 96 lõige 2. Lõike 2
kohaselt kustutatakse laevapereta prahitud laevade registrist vaid laeva prahtija taotluse alusel.
Seega ei ole antud regulatsioon enam asjakohane. Kui laev kaotab õiguse kanda Eesti riigilippu,
siis võib laeva registrist kustutada LaevaRS § 961 lõike 1 alusel.
39
LaevaRS § 96 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks, kuna see viitas § 96 lõikele 1, mis
käesoleva eelnõuga LaevaRS-st kustutatakse.
LaevaRS § 96 lõige 3 muudetakse ja selle sõnastust täpsustatakse. Muudatuse alusel ei tule
enam laeva kustutamiseks laevapereta prahitud laevade registrist märkida vastavasse avaldusse
kustutamise alust. Kustutamise alust ei pea seega enam ka tõendama. Sättes on nüüd lisaks
selgemalt ka väljendatud, et sellises olukorras tuleb tagastada laevapereta prahitud laeva ajutine
liputunnistus või laevapereta prahitud laeva liputunnistus.
LaevaRS § 96 lõikes 4 sätestatatakse volitusnorm laevapereta prahitud laeva registrist
kustutamise tunnistuse vormi kehtestamiseks.
LaevaRS § 96 lõike 5 kohaselt ei väljastata laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise
tunnistust enne, kui registriosa on suletud ning liputunnistus on tagastatud registripidajale või
on leidnud kinnitust väljaantud liputunnistuse hävimine või kadumine. Seega registrist
kustutamise tunnistuse saamiseks, mis on prahtijale või omanikule vajalik näiteks laeva
registreerimiseks mõne teise riigi registris, peavad olema tehtud sättes nimetatud toimingud.
LaevaRS § 96 lõike 6 kohaselt võib prahtija või allprahtija tagastada registripidajale
liputunnistuse hiljemalt kahe nädala jooksul registrist kustutamise avalduse esitamisest arvates,
kui selle kohene tagastamine on näiteks laeva sõidusolemise tõttu raskendatud. Üldreeglina
tuleb aga tagastada liputunnistus samaaegselt avalduse esitamisega.
LaevaRS § 96 lõike 7 kohaselt ei tagastata prahtijale tasutud registritasu, kui laev kustutatakse
laevapereta prahitud laevade registrist tema algatusel.
LaevaRS §-ga 961 luuakse täiendavad võimalused laev laevapereta prahitud laevade registrist
kustutada registripidaja algatusel. Selgitused paragrahvi täpsema eesmärgi osas on esitatud
käesolevas seletuskirjas LaevaRS § 92 lõike 1 punkti 14 juures.
Kustutamisel on registripidajal kaalutlusõigus. Registripidaja teavitab registrisse kantud
omanikku, laevapereta prahitud laeva prahtijat ja selle olemasolul prahtija vastutavat isikut
kavandatavast kustutamisest 30 päeva ette. Teavitused edastatakse e-posti aadressidel, mille
laevapereta prahtija on esitanud laeva registreerimisel laevapereta prahitud registris ning mida
laevapereta prahtija on kohustatud vajadusel uuendama. Lisaks võiks registripidaja samaaegselt
teavitada ka laeva kaptenit, kes omakorda teavitab meeskonda. Selline kohustus tuleks sätestada
asutusesiseste reeglitega. Kapteni teavitamine on vajalik, kuna kapten teavitab oma meeskonda,
keda laeva kustutamine registrist mõjutab.
LaevaRS § 961 lõikes 1 on sätestatud alused, mille esinemisel on registripidajal õigus kustutada
laev laevapereta prahitud laevade registrist. Need alused on järgmised:
1. Laevapereta prahtija ei ole enne laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse
kehtivusaja lõppu registripidajale esitanud LaevaRS § 92 punktides 8, 9, 12, 15, 17
ja 18 nimetatud dokumentide originaale. Säte on seotud LaevaRS §-ga 931, mis
reguleerib laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse väljastamise tingimusi.
Kui kõiki nõutud dokumentide originaale kolme kuu jooksul ei esitata, siis võib
laeva registrist kustutada.
2. Laev on sadamariigi kontrolli käigus kinni peetud vähemalt kaks korda viimase 24
kuu jooksul. Siin on mõeldud ka ajaperioodi enne registriavalduse esitamist ja laeva
registreerimist Eesti laevapereta prahitud laevade registris. Laeva kinnipidamine
40
toimub meresõiduohutuse või muude nõuete tõsise rikkumise puhul, konkreetsed
kinnipidamise alused on sätestatud MSOS § 78 lõikes 1. Selliste laevade Eesti
registrisse võtmine ja hoidmine viib Eesti kui lipuriigi maine rahvusvahelistes
nimekirjades alla. Hetkel on Eesti lipp kvaliteetlipp ja asub Paris MoU valges
nimekirjas32.
3. Laev on pärast arestimist või kinnipidamist sadamariigi kontrolli või Veeteede
Ameti järelevalveametniku loata sadamast lahkunud. Ka siin vaadatakse ajaperioodi
enne registriavalduse esitamist ja laeva registreerimist Eesti laevapereta prahitud
laevade registris. Selliste laevade Eesti registrisse võtmine kahjustab Eesti kui
lipuriigi mainet.
4. Laeva on kasutatud ebaseadusliku tegevuse toimepanemiseks, mille puhul on KarS-
i kohaselt tegemist esimese astme kuriteoga. Esimese astme kuriteoks on näiteks
inimkaubandus (KarS § 133), narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses
ebaseaduslik käitlemine (KaRS § 184) jms. Alus on lisatud, kuna Eesti ei soovi oma
registrisse laevu, mis kahjustavad Eesti kui lipuriigi mainet. Selle sätte rakendamine
eeldab jõustunud kohtuotsuse olemasolu, sh tunnustatakse teiste riikide
kohtuotsuseid ja vahekohtute otsuseid.
5. Laev registreeriti laevapereta prahitud laevade registris võltsitud või valeandmeid
sisaldava dokumendi alusel. Selle sätte rakendamisel tuleb silmas pidada, et
tegemist on kaalutlusotsusega. Kui isik on esitanud ebaõigeid andmeid kogemata,
siis on see registripidaja kaalutlusotsus, kas laev registrist kustutada või mitte.
6. Registrisse kantud omanik ei esita registripidajale tähtaegselt käesoleva seaduse §
95 lõikes 3 nimetatud tõendeid. Kui registripidajal tekib õigustatud kahtlus, et laev
ei oma õigust kanda Eesti riigilippu ning prahtija ei täida oma kohustust esitada
registripidajale tõendeid laeva registrikuuluvuse ja Eesti riigilipu kandmise õiguse
kohta, siis tulemuseks võib olla laeva registrist kustutamine.
7. Teises laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva registritasu ei ole
tähtaegselt tasutud.
8. Kui laev kaotab õiguse kanda Eesti riigilippu. Näiteks ei asu vastutav isik enam
Eestis ja sellega kaotab laev õiguse olla kantud esimesse laevapereta prahitud
laevade registrisse või laev müüakse Eesti kodanikust laevaomaniku puhul välismaa
kodanikust laevaomanikule, kuid uus laevaomanik Eestisse ettevõtet ei asuta nagu
LaevaRS §-s 2 on nõutud. Kui laev kaotab õiguse kanda Eesti riigilippu, siis on selle
loogiline tulem, et ta registrist kustutatakse.
9. Vastutav isik ei vasta enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
Kustutamise puhul on tegemist Veeteede Ameti kaalutlusõigusega, kas laev kustutatakse
registrist või mitte, mitte kohustusega laev kustutada.
LaevaRS § 961 lõike 2 kohaselt teavitab registripidaja laevapereta prahitud laeva prahtijat
kavandatavast kustutamisest 30 päeva ette. Tähtaeg hakkab kulgema teavitamise hetkest.
Teavitus edastatakse LaevaRS § 92 lõike 1 punktis 15 nimetatud e-posti aadressil.
LaevaRS § 961 lõike 3 kohaselt peab prahtija pärast laeva kustutamist laevapereta prahitud
laevade registrist talle väljastatud ajutise liputunnistuse või laevapereta prahitud laeva
liputunnistuse registripidajale tagastama. See on vajalik, et liputunnistust ei oleks võimalik
ebaõigetel eesmärkidel ära kasutada, mida praktikas on juhtunud.
32
https://www.parismou.org/detentions-banning/white-grey-and-black-list
41
LaevaRS § 961 lõike 4 kohaselt väljastab Veeteede Amet prahtija taotlusel tunnistuse välismaa
laeva kustutamise kohta laevapereta prahitud laevade registrist (tunnistuse vormi kohta vt
järgmine säte: LaevaRS § 96 lõige 4).
LaevaRS § 961 lõike 5 kohaselt ei tagastata registritasu juhul, kui laev on teisest laevapereta
prahitud laevade registrist kustutatud registripidaja algatusel, st juhul, kui esineb mõni lõikes 1
loetletud alus.
LaevaRS § 961 lõike 6 kohaselt kustutab registripidaja laeva laevapereta prahitud laevade
registrist, kui liputunnistuse kehtivusaeg lõpeb ja laeva registreeringut ei pikendata. Näiteks on
ajutise laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaeg lõppenud, kuid selle aja jooksul
pole registripidajale esitatud kõiki vajalikke dokumente. Kui laeva liputunnistuse kehtivusaeg
lõpeb ja laeva registreeringut pole pikendatud, siis pole laeval õigus enam registris olla.
LaevaRS täiendatakse §-ga 962, mis reguleerib laeva registreerimise, registreeringu
pikendamise või registrist kustutamise avalduse otsuse lahendamist Veeteede Ameti kaudu.
Tegemist ei ole uue sättega – kehtivas seaduses on sätete asukoht §-s 94, kuid LaevaRS-i
täiendatakse sätetega, millega kehtestatakse eraldi regulatsioon laeva kustutamiseks laevapereta
prahitud laevade registrist kas prahtija või registripidaja algatusel. Sätte senine asukoht ei ole
enam sobiv ning see viiakse üle §-i 962, samas sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva §-ga 94 ei
tehta.
LaevaRS § 962 lõike 1 kohaselt lahendab Veeteede Amet laeva registreerimise, registreeringu
pikendamise või registrist kustutamise avalduse otsusega hiljemalt viie tööpäeva jooksul
arvates avalduse ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest. Pärast seda, kui laeva
registreerimise avaldus on rahuldatud, kantakse laev registrisse. Sealhulgas muudetakse seni
kehtivat korda laeva registripidaja otsuse tegemiseks. Muudatusega hakkab tähtaeg otsuse
tegemiseks kulgema hetkest, kui prahtija on esitanud registripidajale kõik otsuse tegemiseks
vajalikud andmed ja dokumendid. See hetk tuleb ka dokumenteerida.
LaevaRS § 962 lõikega 2 annab registripidaja avaldajale mõistliku tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks, kui avalduses on puudused. Kui puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata, siis jätab
registripidaja avalduse läbi vaatamata ning laeva ei registreerita või registreeringut ei pikendata.
Avalduse läbi vaatamata jätmisel tagastatakse avalduse esitajale riigilõiv RLS § 15 lõike 1
punkti 5 alusel.
LaevaRS § 962 lõike 3 kohaselt jätab Veeteede Amet laeva registreerimise avalduse läbi
vaatamata ka juhul, kui registritasu on jäetud tasumata. See kehtib laeva registreerimisel teise
laevapereta prahitud laevade registrisse. Säte täpsustab eelnõuga lisatavat § 924 lõiget 2, mille
kohaselt ei registreerita laeva enne registritasu maksmist teise laevapereta prahitud laevade
registrisse.
LaevaRS § 962 lõikes 4 täpsustatakse, millistel juhtudel jätab Veeteede Amet registripidajana
laeva registreerimise avalduse rahuldamata. Alused võib jagada kaheks:
- punkti 1 kohaselt tehakse seda juhul, kui esineb mõni § 961 punktides 2–4 sätestatud
alustest. Nendeks on laeva kinnipidamine vähemalt 2 korda viimase 24 kuu jooksul
sadamariigi kontrolli poolt, laeva ilma loata sadamast lahkumine ning laeva kasutamine
sellise tegevuse toimepanekuks, mis on Eestis kvalifitseeritav esimese astme kuriteona.
Sisuliselt on tegemist väga tõsiste rikkumistega. Nende ilmnemine tähendab ühtlasi, et
taotluse esitaja on esitanud registripidajale ebaõigeid andmeid – LaevaRS § 92 lõike 1
42
punkti 18 kohaselt peab prahtija esitama registripidajale omapoolse kinnituse, et talle
teadaolevalt sellised asjaolud puuduvad.
- punkti 2 kohaselt jäetakse avaldus rahuldamata ka juhul, kui laev ei läbi LaevaRS § 921
alusel tehtud tehnilist ülevaatust. Lisaülevaatuse läbiviimise järel tehakse nimelt otsus,
kas lisaülevaatus on läbitud või mitte. Tegu on Veeteede Ameti kaalutlusotsusega.
Lisaülevaatuse võivad läbimata jätta näiteks laevad, mis on tehniliselt väga halvas
seisukorras. Kuna Veeteede Amet teeb laevadele ka ISM auditeid ja inspektor peab
nagunii laeva minema, pole tal ka keeruline selline lisaülevaatus läbi viia.
Kui registripidaja jätab registreerimisavalduse rahuldamata, peab ta seda vastavalt
haldusmenetluse seadusele põhjendama.
LaevaRS § 962 lõikega 5 täpsustatakse, et avalduse läbi vaatamata jätmisel tagastatakse
avalduse esitajale tasutud registritasu. Seda tehakse analoogselt RLS § 15 lõike 1 punktiga 5,
mille kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi
vaatamata.
LaevaRS § 962 lõikega 6 reguleeritakse registritasu tagastamist juhul, kui Veeteede Amet
registripidajana jätab registreerimisavalduse rahuldamata lõike 4 alusel. Tagastatavast
registritasust tehakse järgmised mahaarvamised:
- 32 eurot, mis on sisuliselt taotluse läbivaatamise kulu;
- 0,10 eurot iga laeva kogumahutavuse ühiku eest, kuid kokku mitte üle 3200 euro laeva
kohta.
Näiteks kui laev on 20 000-se kogumahutavusega, arvatakse registritasust maha 32 eurot + 2000
(20 000 * 0,1) eurot, kokku 2032 eurot.
Eeskujuks on võetud RLS § 180 lõike 1 regulatsioon, millega kehtestatakse riigilõiv laeva
kandmise eest esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse.
LaevaRS §-i 97 muudatustega luuakse eraldi õiguslikud alused laevapereta prahitud laevade
registri põhimääruse ning laevapereta prahitud laevale ajutise liputunnistuse ja registrist
kustutamise tunnistuse väljastamise korra kehtestamiseks. Samuti sätestatakse selgelt registri
pidamise eesmärk, registri vastutav töötleja ja õiguslik alus laevapereta prahitud laevade registri
põhimääruse kinnitamiseks. Määruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.
LaevaRS-i täiendatakse §-ga 1007, mille kohaselt väljastab Veeteede Amet taotleja soovil
tõendi, et laevakinnistusraamatu kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid
registris ei ole. Ka selle tõendi väljastamine on riigilõivustatud toiming, millel seni puudus alus
eriseaduses. Muudatusega vastuolu kõrvaldatakse.
LaevaRSi täiendatakse §-ga 1008, mis näeb ette rakendussätted laevapereta prahitud laevade
registri ümberkujundamiseks esimeseks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks.
LaevaRS § 1008 lõike 1 kohaselt loetakse praegune laevapereta prahitud laevade register alates
1. jaanuarist 2019. a esimeseks laevapereta prahitud laevade registriks. Laevad, mis on selleks
ajahetkeks kantud olemasolevasse laevapereta prahitud laevade registrisse, loetakse
registreerituks käesoleva eelnõu alusel loodavasse esimesse laevapereta prahitud laevade
registrisse.
43
LaevaRS § 1008 lõike 2 kohaselt peab lõikes 1 nimetatud laeva omanik esitama registripidajale
1. juuliks 2019. a kirjaliku deklaratsiooni (kinnituse), millega ta kinnitab, et laev vastab
esimesse laevapereta prahitud laevade registris registreerimise tingimustele. Esimesse
registrisse võivad end registreerida laevad, mis vastavad lisaks muudele tingimusele, ka
tingimustele, et laeva vastutava isiku asukoht on Eestis.
LaevaRS § 1008 lõige 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laev esimeses
laevapereta prahitud laevade registris registreerimise tingimused ei ole täidetud, võib laev olla
esimeses laevapereta prahitud laevade registris registreeritud kuni 2019. aasta 1. septembrini
või kuni laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.
detsembrini 2019. a. Antud sättega tagatakse, et laevad, mis on juba registreeritud Eesti
laevapereta laevade registris, ei kaotaks eelnõu jõustumisel kohe oma registrikuuluvust Eesti
registris.
LaevaRS § 1008 lõige 4 reguleerib liputunnistuste vahetamist laevapereta prahitud laeva
liputunnistuste vastu. Pärast kehtiva registri jagunemist esimeseks ja teiseks laevapereta
prahitud laevade registriks väljastatakse edaspidi laevapereta prahitud laeva liputunnistus.
Liputunnistused kehtivad 2019. a 1. septembrini või nende kehtivusaja lõpuni, kuid hiljemalt
31. detsembriks 2019. a peavad need olema ümber vahetatud laevapereta prahitud laeva
liputunnistuste vastu. Säte on vajalik nende laevade jaoks, kellele on väljastatud hetkel kehtiva
seaduse alusel liputunnistus. Kui laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaeg on
pikem kui 31. detsember 2019. a, vahetab Veeteede Amet selle automaatselt esimese
laevapereta prahitud laeva liputunnistuse vastu. Sel juhul ei pea adressaat tasuma riigilõivu.
LaevaRS § 1008 lõikega 5 nähakse ette, et pärast käesoleva eelnõu jõustumist, kui muutuvad
ka laeva Eesti riigilipu kandmise õiguslikud alused (LaevaRS § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
alused viiakse üle §-i 2), peab registripidaja tegema esimesel võimalusel registris vastavad
parandused. Nimelt on registrisse kantud õiguslik alus ehk sätte, mille alusel laev on registrisse
võetud ja mille alusel on lipudokument väljastatud. Samas jääb varem väljastatud liputunnistus
ise kehtima. Pärast selle liputunnistuse kehtivuse lõppu vahetab registripidaja selle laevapereta
prahitud laeva liputunnistuse vastu, kus on juba viide korrektsele uuele õiguslikule alusele.
Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud lipudokument jääb seega kehtima kuni vastaval
liputunnistusel märgitud kehtivusaja lõpuni.
LaevaRSi täiendatakse §-ga 1009, millega kehtestatakse rakendussäte LaevaRS §-s 42
nimetatud vastutava isiku määramiseks. Vastutav isik tuleb määrata, kui laev on kantud Eesti
laevaregistrisse (nn kohturegister) või laevapereta prahitud laevade registrisse. Sätte kohaselt
tuleb vastutava isiku määramist tõendada registripidajale (kohturegistrile või Veeteede
Ametile) hiljemalt 1. juuliks 2019. a. Tõendamine toimub § 42 lõike 7 alusel notariaalselt
kinnitatud või digitaalallkirjastatud volikirjaga esitamisega.
3.2. Tulumaksuseaduses tehtavad muudatused
TuMS § 1 muudatusega täiendatakse maksuobjektide loetelu residendist juriidilise isiku
rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tuluga.
Kaubanduslikust meresõidust saadav tulu on ka kehtiva seaduse alusel ettevõtja maksubaasis.
Muudatus võimaldab vajadusel eristada residendist juriidilise isiku rahvusvahelisest
kaubanduslikust meresõidust saadud tulu, mille maksustamiseks on võimalik valida
tonnaažikord, muust ettevõtlustulust, mille maksustamiseks kohaldatakse kehtivat kasumi
jaotamisel põhinevat maksustamist. Kui kasumi jaotamisel põhinev maksustamine laieneb ka
44
residendist juriidilise isiku tehtud kingitustele, annetustele ja vastuvõtukuludele ning
ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kuludele ja väljamaksetele, siis
tonnaažikorda saab rakendada konkreetselt rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust
saadud tulu maksustamiseks ning sedagi vaid eeldusel, et § 521 sätestatud tingimused on
täidetud.
TuMS § 2 lõike 3 muudatustega täpsustatakse, et lisaks jaotatud kasumilt, tehtud kingitustelt,
annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud
kuludelt ja väljamaksetelt tekkivale maksukohustusele tekib residendist juriidilisel isikul
maksukohustus ka rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulult.
Tulumaksuseaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka
riigitulundusasutusele. Riigiabi suunised ei tee maksusoodustuse andmisel vahet, kas
soodustuse saaja on riigi- või eraomandis33.
TuMS § 4 muudatustega täpsustatakse, et rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust
saadud tulule, mille maksustamiseks on valitud tonnaažikord, kohaldub § 4 lõikes 1 sätestatud
üldine maksumäär.
TuMS § 6 lõikesse 2 lisatakse tehnilist laadi muudatus, laiendades juriidilise isiku maksubaasi
loetelu tonnaažikorra alusel maksustatava tuluga.
TuMS § 8 täiendatakse lõikega 4, millega laiendatakse seotud isikute vaheliste tehingute
mõistet ka tehingutele juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahel, kui ühe
kasum maksustatakse §-de 49–52 alusel ja teise tulu § 521 alusel ehk siis erinevat
maksustamiskorda kasutavate äriühingu osade (majandusüksuste) vahel. Seotud isikute vahel
tehtud tehingute hinna (edaspidi siirdehinna) reeglite kohaselt kohaldub turuväärtuse nõue
seotud isikute vahelistele tehingutele ning seadusega on täpsustatud, et seotud isikutena
siirdehinna mõistes käsitatakse ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta
ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik
tegutseb. Seega ei ole tegemist mitte juriidilise isikuga, vaid õiguste ja kohustuste kogumiga,
mille kaudu ettevõtja juriidilise isiku koosseisus tegutseb. Ühe juriidilise isiku koosseisus võib
olla mitu iseseisvat majandusüksust, mis moodustavad omaette õiguste ja kohustuste tervikud.
Näiteks võib ettevõtjale kuuluva juriidilise isiku üks osakond parandada laevu ning teine
tegeleda mereveo teenuse pakkumisega, tegemist oleks kahe iseseisva majandusüksusega, mis
kuuluvad ühe juriidilisest isiku koosseisu. Terminit majandusüksus on tulumaksuseaduses
kasutatud püsiva tegevuskoha mõiste sisustamisel. Tulumaksuseaduse § 7 lõike 1 kohaselt on
püsiv tegevuskoht majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus
Eestis.
TuMS § 13 lõike 4 punkte 1 ja 2 muudetakse. TuMS § 13 lõike 4 punktide 1 ja 2 sõnastust
muudetakse õigusselguse paremaks tagamiseks. TuMS § 13 lõikes 4 on reguleeritud
vabastusmeetodi kasutamise eeldused. Vabastusmeetodi kasutamiseks peavad olema täidetud
mõlemas punktis nimetatud eeldused. Punkti 1 kohaselt peab isik elama ja töötama välisriigis
vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Seeläbi tagatakse, et isik, kelle suhtes
vabastusmeetodit rakendatakse, on lahkunud välisriiki töötamise eesmärgil vähemalt pooleks
aastaks. Kehtiv sõnastus võimaldaks kasutada vabastusmeetodit ka inimesel, kes töötab küll
välisriigis, ent naaseb pärast tööpäeva lõppu Eestisse. Seega saab vabastusmeetodit kasutada ka
33
Riigiabi suuniste peatükk 2.1
45
isik, kes seda kasutama ei peaks. Uus sõnastus aitab paremini tagada vabastusmeetodi algset
eesmärki.
Vabastusmeetodi vajadus tulenes asjaolust, et Eesti resident, kes töötab pikaajaliselt välisriigis,
muutumata selle riigi residendiks, võib maksusüsteemide erisusest tulenevalt sattuda olukorda,
kus välisriik seal teenitud tulu ei maksusta, kuna see jääb sealse maksuvaba tulu piiresse, kuid
Eesti maksustaks kogu välismaal maksustamata tulu. Nii satuks pikemaajaliselt välisriigis
töötav Eesti resident võrreldes selle välisriigi residendist töötajaga ebavõrdsesse olukorda, kuigi
objektiivselt on nende olukord sarnane. Vabastusmeetod aitab seda vältida, võimaldades
arvesse võtta töökoha riigi elatus- ja maksustamistaset.
Punkti 2 muudetud sõnastus seab tingimuse, et välisriigis teenitud tulu on olnud maksustatav
tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Seejuures
võib see summa olla ka null, näiteks seetõttu, et saadud tulu jäi alla sealse riigi maksuvaba tulu,
kuid oluline on, et sellisel juhul nähtuks see tõendilt.
TuMS §-i 13 täiendatakse lõikega 5, millega sätestatakse, et TuMS § 13 lõikes 4 sätestatud
vabastusmeetodit ei saa kasutada isik, kes on töötanud rahvusvahelisi vedusid tegeval
õhusõidukil või laeval. Muudatuse eesmärgiks on parema õigusselguse tagamine.
TuMS §-i 13 täiendamine lõikega 5 on tingitud asjaolust, et laevandussektori osas on Maksu-
ja Tolliametis kõnealust paragrahvi ekslikult vääralt tõlgendatud ja vabastusmeetodit on
laiendatud ka laevapere liikmetele. Praktikas on korduvalt tõusetunud küsimus, kas laevapere
liige, kes on töötanud rahvusvahelistes vetes sõitval laeval, on töötanud välisriigis või mitte
ning kas laevapere liige saab kasutada vabastusmeetodit. Põhjuseid, miks laevapere liikmele ei
ole asjakohane kohaldada vabastusmeetodit, on laias laastus kaks. Esiteks läheks see vastuollu
vabastusmeetodi eesmärgiga. Laeval töötades ja elades ei teki inimesel samasuguseid kulutusi
nagu on isikul, kes elab ja töötab maismaal. Reeglina on laeval töötades nii majutus kui
toitlustus korraldatud tööandja kaudu, mis vähendavad oluliselt töötaja igapäevaseid kulutusi.
Näiteks on tulumaksust vabastatud laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondade,
laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta
kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumus reisidel viibimise ajal 10 euro ulatuses isiku kohta
päevas (TuMS § 13 lõige 3 p 6). Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord laeval on
kehtestatud sotsiaalministri määrusega.34 Toidunorm määruse tähenduses on toidukogus, mis
peab katma laevapere liikme elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama toitainevajaduse
ning toidust saadav toiduenergia peab vastama laevapere liikme ööpäevasele
toiduenergiavajadusele või ületama seda. Väljaspool reisidel viibimise aega tähendab
tööandjapoolne tasuta toitlustamine erisoodustust nagu muude töötajate puhul. Seega ei ole
laevapere liige samasuguses olukorras nagu on isik, kes ei tööta laeval.
Teiseks ei saa laeval töötamist samastada välisriigis töötamisega, kuna olenemata sellest, mis
lipu all laev sõidab või kes laeva käitab, ei saa laeva pidada riigi territooriumiks. Selleks, et
mõista, miks ei ole õige samastada laeva riigi territooriumiga, tuleb vaadata kahte
rahvusvahelist konventsiooni, mis sisaldavad merelaevade registreerimist reguleerivaid sätteid.
Esimene on Genfi 29. aprilli 1958. aasta konventsioon avamere kohta, mis jõustus 30.
septembril 1962. a ning millega on ühinenud 62 riiki. Genfi konventsiooni artikkel 5 lõige 1
sätestab, et iga riik kehtestab laeva oma riikkondsusesse võtmise, oma territooriumil
registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Täiendavalt on kirjas, et laeval on selle riigi
34
Sotsiaalministri 20.juuni 2003.a määrus nr 92 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/129072014002
46
riikkondsus, mille lipu all tal on õigus sõita ning riigi ja laeva vahel peab olema tegelik seos.
Nimetatud sätted kanti täielikult üle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982.
aasta rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni (edaspidi UNCLOS) artikkel 91 lõikesse 1.
Mõlema mainitud konventsiooni käsitluse järgi annab lipuriik laevale riikkondsuse, mitte ei
muuda laeva territooriumi osaks. Seda kinnitab ÜRO mereõiguse konventsiooni terviktekst,
mis eristab selgelt riikkondsust suveräänsetest õigustest, mida riigid omavad oma
territooriumide, näiteks siseveekogude ja territoriaalvee üle. Samuti kinnitab seda Genfi
konventsioonile eelnenud arutelu, milles toodi välja, et laeva riikkondsus on esmatähtis
tingimus avamerede rahumeelseks kasutamiseks.35 Täiendavalt on märgitud, et on loobutud
käsitlusest, mis sidus laeva lipuriigi territooriumiga ning et laev allub riigi jurisdiktsioonile kui
riigi territooriumi osa, mitte aga seepärast, et laev oleks riigi territoorium.36 Seepärast leiti, et
teooria laevast kui riigi territooriumi osast on ekslik.
Üldreegel on, et riigi lipu all sõitev laev on avamerel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all,
kui rahvusvaheliste lepingutega või mõne konventsiooniga ei nähta ette teisiti. Lipuriigi
jurisdiktsiooni osas kehtivad teatud piirangud. Nimelt võib UNCLOS-e järgi rannikuriik
teostada kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval, kui kuriteo
tagajärjed mõjutavad rannikuriiki, kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu, laeva kapten on
palunud abi või on vaja peatada laev seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
ebaseadusliku käitlemisega (artikkel 27). Tsiviiljurisdiktsiooni teostamine välisriigi laevade
suhtes on piiratud (artikkel 28). Niisamuti tuleb sadamates juhinduda sadamariigi õigusest
(artikkel 218). Seega lipuriigi jurisdiktsioon ei välista laeva allumist teistele jurisdiktsioonidele.
Siinkohal tuleb selgitada Eesti residendist laevapere liikme teenitud tulu maksustamist.
Üldreegel on, et Eesti residendist laevapere liikme teenitud tulu kuulub maksustamisele.
Seejuures ei ole oluline, kas tulu on teenitud Eestis või väljaspool Eestit (TuMS § 12 lõige 1).
Paragrahvi 12 lõikes 1 sisalduv loetelu on näitlik, sest residendist füüsilise isiku jaoks on
tulumaksuga maksustatav igasugune Eestis või välisriigis teenitud tulu, mille osas pole ette
nähtud maksuvabastust. Ehkki tulumaksuseadus ei defineeri tulu mõistet, on tegu igasuguse
rahalise või rahaliselt hinnatava ja tagastamatu sissetulekuga. Vältimaks võimalikku
topeltmaksustamist kohaldatakse Eesti residendist laevapere liikme teenitud tulule
tasaarvestusmeetodit. Tasaarvestusmeetodi puhul maksustatakse välisriigist saadud tulud
Eestis, arvestades saadud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksu vastavalt
TuMS § 45 lõigetes 2–6 toodud tingimustele.
Välisriigist saadud tulu maksustamisel tuleb arvestada ka maksulepingu sätetega. OECD ja
ÜRO maksulepingu mudelid annavad transpordivahendi käitaja residendiriigile töötasu
maksustamisel üksnes eesõiguse. Seda selleks, et maks ei jääks maksmata ka juhul, kui laeva
käitaja residendiriik sellise tulu maksust vabastab. Eesti on enamikes oma lepingutes sellist
käsitlust ka järginud. Erandina on maksustamise ainuõigus jäetud rahvusvahelises transpordis
tegutseva ettevõtja residendiriigile lepingutes Aserbaidžaani Vabariigi, Korea Vabariigi,
Araabia Ühendemiraatide, Küprose Vabariigi ja Tai Kuningriigiga, mis tähendab, et palgatulu
allikariigina sellest õigusest loobudes, jääb selline tulu palgasaaja käes maksustamata.
2017. aasta seisuga muudeti OECD mudellepingu artikkel 15 lõikes 3 kajastatud
rahvusvahelises õhu- ja meretranspordis teenitud tulu maksustamise põhimõtet. Õhu- ja
35
La nationalité du navire… est la condition primordiale de l’utilisation paisible de la haute mer. Yearbook of
the International Law Commission. 1950. Vol II, lk 74. Veebis kättesaadav lingil
http://legal.un.org/ilc/publications/yearbooks/english/ilc_1950_v2.pdf
36
Ibid, lk 38
47
meretranspordis on kehtestatud erand üldreeglist, mille kohaselt võib tulu maksustada ka riigis,
kus tulu on teenitud. Erandi põhjus seisneb asjaolus, et rahvusvahelisel veol läbitakse mitme
riigi jurisdiktsioone ning kui maksustamine oleneks tuluallika põhimõttest ehk maksustamise
õigus oleks riigil, kus tulu teeniti, muudaks see maksustamise sisuliselt võimatuks. Varasema
põhimõtte kohaselt nägi nimetatud erand füüsilise isiku töötasu puhul maksustamise eelisõiguse
riigile, kus asub meretranspordi ettevõtja kõrgeim juhtimisorgan (inglise keeles place of
effective management). OECD mudelleping ning selle kommentaarid ei ole seda mõistet
lähemalt avanud. Eesti õigussüsteemis on tegu tundmatu terminiga, mistõttu ei ole Eesti seni
nõustunud maksulepingutes kasutama kõrgeima juhtimisorgani asukoha kriteeriumit. Uue
sõnastuse kohaselt on artikkel 15 lõike 3 alusel maksustamise ainuõigus sellel riigil, kelle
resident meretranspordi töötaja on. Seega on tehtud kaks suuremat muudatust. Esiteks käsitleb
mudelleping nüüd maksustamise ainuõigust, mitte eelisõigust, ning teiseks ei lähtuta enam
ettevõtja kõrgeima juhtimisorgani asukohast, vaid töötaja residentsusest. Mudellepingu
kommentaarides selgitatakse, et muudatus oli tingitud vajadusest luua selgem ja riikidele
administratiivselt lihtsamini hallatav reegel. Töötaja residentsusest lähtuv lähenemine aitab üle
saada erinevatest probleemidest, mis tõusetuvad küsimusega, kellele kuulub maksustamise
õigus. Eeltoodu ei tähenda siiski, et riigid peaksid mudellepingu sõnastuses lepinguid sõlmima,
kuivõrd riikidel on õigus sõlmida lepinguid mudellepingust erinevas sõnastuses.
Rahvusvaheliseks mereveoks loetakse kauba või reisijate vedu, mis toimub Eesti ja välisriigi
sadama vahel, Eesti ja avamere rajatise vahel, välisriikide sadamate vahel või välisriigi sadama
ja avamere rajatise vahel. Rahvusvaheliseks veoks ei peeta seda, kui laev sõidab sama välisriigi
erinevate sadamate vahel. See kattub OECD mudellepingu definitsiooniga, mille artikkel 3
lõikes 1 on rahvusvaheline vedu sisustatud kui vedu, mis on lepinguosalise riigi ettevõtja mere-
või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalise
riigis. Ehk teisisõnu ei peeta rahvusvaheliseks veoks vedu, mis toimub vaid riigi territooriumil,
sh territoriaalvees või -õhus. OECD mudellepingu kommentaarides selgitatakse, et
rahvusvaheliseks veoks on näiteks vedu, mis algab ja lõppeb lepinguriigis, aga selleks, et tegu
oleks rahvusvahelise veoga, peab ta reisi jooksul tegema vähemalt ühe peatuse välissadamas.
Käibemaksuseaduse §-s 15 kasutatakse väljendit rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev.
Rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev tähendab, et laev, millega seonduvalt rakendatakse
maksuvabastust, peab sõitma väljaspool territoriaalmerd. Eesti merealapiiride seaduse § 6
kohaselt on territoriaalmere laius 12 meremiili. Territoriaalmere laiuse osas võib teha erandeid,
lähtudes rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest naaberriikidega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/24407). Nimetatud lepingud on Soome Vabariigi, Rootsi
Kuningriigi ning Läti Vabariigi valitsustega (https://www.riigiteataja.ee/akt/78455;
https://www.riigiteataja.ee/akt/78787). Sõnakasutus viitab tingimusele, et merelaeva ka
tegelikult kasutatakse rahvusvahelistes vetes sõitmiseks ja kinnitab, et merelaeva ei määratleta
laeva omaduste, nagu pikkus või tonnaaž, alusel. Käibemaksuseaduses ega
käibemaksudirektiivis ei ole täpsustatud, et merelaeva peab valdavalt kasutama
rahvusvahelistes vetes/avamerel. Samas on teksti sõnastusest mõistetav, et maksuvabastust saab
rakendada juhul, kui eesmärgiks on laeva kasutada väljaspool territoriaalmerd ning seda laeva
tegelikult eesmärgipäraselt kasutada. Ehk teisisõnu, et laeva kasutatakse valdavalt
rahvusvahelistes vetes sõitmiseks. Seaduse täiendamist sõnaga valdavalt ei ole peetud
vajalikuks, kuna see ei täpsusta seadust, sest tegu on määratlemata õigusmõistega.
Sellest lähtuvalt ei ole peetud vajalikuks täiendada ka käesolevat eelnõu selliselt, mis viitaks,
mis osakaaluga peaks laeva rahvusvahelises mereveonduses kasutama, kuna eelnõu teksti
48
sõnastusest on üheselt mõistetav, et maksusoodustust saab kasutada juhul, kui laeva kasutatakse
rahvusvahelistes vetes kauba või reisijate transpordiks.
TuMS §-i 13 täiendatakse lõikega 6, milles sätestatakse laevapere liikme töötasu
maksustamine maksubaasi alusel, kui isik töötab laeval, mille kogumahutavus on vähemalt 500
ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol. Maksubaasi alusel
maksustamise õigus ei laiene laevapere liikmetele, kes töötavad Euroopa Majanduspiirkonnas
regulaarseid reisijatevedusid tegeval laeval. Maksubaas tähendab seda, et olenemata isiku
tegelikust töötasust, maksustatakse tema töötasu maksimaalselt seadusega ettenähtud
konkreetse summa ulatuses, milleks eelnõude koostamise ajal on 750 eurot. Juhul, kui laevapere
liikme töötasu on väiksem kui maksubaas (750 eurot), siis peetakse tulumaks kinni tegelikult
väljamakstud summalt. Näiteks, kui isiku töötasu on 600 eurot, siis peetakse tulumaks kinni
600 eurolt, mitte maksubaasilt. Maksubaasile kehtib tavapärane füüsilise isiku tulumaksumäär
20%.
Maksubaas kohaldub iga töötatud kuu kohta. See tähendab, et kui laevapere liikmele makstakse
korraga välja mitme kuu töötasu, siis arvutatakse tulumaks kuni maksubaasilt iga töötatud kuu
kohta, mitte aga kogu väljamakstud summalt. Näiteks neli kuud merel töötanud isiku
brutotöötasu on 1500 eurot kuus, mis makstakse välja alles töölepingu lõppemisel. Sellisel juhul
arvestatakse maksubaasiks 3000 eurot (4 x 750= 3000). Kui maksubaasi ei rakendataks iga
töötatud kuu kohta, vaid tasu väljamaksmisel, tekiks olukord, kus isiku, kellele makstakse välja
mitme kuu töötasu, maksukoormus osutuks oluliselt madalamaks. Antud näite puhul tähendaks
see, et neli kuud merel töötanud isiku maksubaasiks oleks 750 eurot, mitte 3000 eurot.
Vältimaks kirjeldatud skeemi kasutamist on seega oluline, et maksubaasi arvestataks iga
töötatud kuu kohta. Fikseeritud maksubaas on eelduslikult madalam kui isikute tegelik töötasu,
millelt tuleks tulumaksu maksta juhul, kui eelnõud vastu ei võetaks.
Maksubaas on kasutusel ka Lätis, kus maksustamisele kuuluv summa on seotud
miinimumpalgaga. Teadaolevalt ei ole Euroopa Liidus rohkem liikmesriike, kus maksubaasi
kasutataks. Lätis on laeva reakoosseisu töötasu maksubaasiks 1,5-kordne miinimumpalk ja
ohvitseridel 2,5-kordne miinimumpalk.37 Läti miinimumpalk on 2018. aastal 430 eurot kuus,
mis tähendab, et maksubaasid on vastavalt 645 ja 1075 eurot. Maksubaasidele kehtib tavaline
tulumaksumäär 23%.38 Eestis on valitud maksubaasiks fikseeritud summa, mitte töötasu
alammäära korrutis, kuna palgakasv rahvusvahelises meretranspordis ei ole sama kiire kui
maismaal.
Selleks, et laevapere liikme töötasule saaks rakendada maksubaasi, peab laevapere liige olema
töötanud laeval, mis osaleb rahvusvahelises mereveos ning mille kogumahutavus on vähemalt
500. Laeva suuruse kriteeriumi sätestamine on vajalik, kuna 500 ja suurema kogumahutavusega
laevadele kohalduvad täies mahus rahvusvahelised regulatsioonid, mis võimaldavad rakendada
täiemahulist ja kvaliteetset järelevalvet üle maailma. Seeläbi on võimalik hoida Eesti
laevaregistritest eemal laevad, mille suhtes kohalduvad tehnilised regulatsioonid on puudulikud
ja mis võivad Eesti kui lipuriigi maine ning laevaregistrite atraktiivsuse alla viia.
Laeva kogumahutavus (inglise keeles gross tonnage ehk lühendina GT), on laeva mahutavust
iseloomustav suurus. Kogumahutavuse märkimisel ei kasutata ühikut. Kogumahutavuse mõiste
ja arvutusviis võeti kasutusele 1969. aastal, kui tekkis vajadus ühise mõiste ja standardse
rahvusvahelise laevade mõõtmissüsteemi järele, arvestades et sama kuju ja suurusega laevade
mahutavus võib olla oluliselt erinev. Kogumahutavus määratakse laevade mõõtmise
37
Läti tulumaksuseadus § 8 lõige 4
38
Läti tulumaksuseadus § 15 lõige 2
49
rahvusvahelise konventsiooniga (1969) ettenähtud mõõtmisreeglite järgi. Kogumahutavuse
arvutamisel arvestatakse kinniste laevaruumide (mõnede eranditega) koguruumala
kuupmeetrites.
Maksusoodustuse kasutamise kriteeriumid on töötatud välja, arvestades riigiabi suunistega.
Ehkki riigiabi suunised lubavad anda riigiabi madalama sotsiaalmaksu- ja tulumaksumäära
rakendamisega, ei tohi abisaaja tööjõukulud langeda alla töötajate netopalga (riigiabi suuniste
punkt 11). Ehk teisisõnu ei tohi tekkida olukord, kus riigiabi tulemusel vähenevad ettevõtja
tööjõukulud rohkem, kui riiklike maksude summa võrra. Seda reeglit tuleb järgida ka juhul, kui
abisaaja suhtes rakendatakse mitut meedet – riigiabi korras antava toetuse suurus ei tohi ületada
riigiabita kohalduvate riiklike maksude kogusummat. Täiendavalt näeb riigiabi suuniste punkt
11 ette, et kõigile meretranspordiettevõtjatele antav riigiabi kokku ei tohi ületada
laevandusettevõtjatelt ja meremeestelt kogutavate maksude ja sotsiaalmaksu kogusummat.
Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarseid reisijatevedusid tegevate laevade puhul on eelnõus
kehtestatud lisapiirang, mille kohaselt sellistel laevadel teenitud tasule maksubaasi ei kohaldata.
Ehkki Eesti seadustes ei ole sisustatud reisijatevedusid tegeva laeva mõistet, on tegu laevaga,
mida kasutatakse reisijate veoks. Regulaarreisideks loetakse järjestikused meresõidud
teenusena kahe või enama sadama vahel, mis on kas avaldatud sõiduplaani alusel või
korrapäraselt või sellise sagedusega, et süstemaatiline teenus on äratuntav. Sellest järeldub, et
olenemata sellest, mis tüüpi reisijatevedusid tegeva laeva on tegemist, kui tegu on regulaarliinil
sõitva laevaga, sealhulgas kruiisilaevaga, siis sellele erimaksurežiim ei laiene.
Euroopa Liidu liikmesriikides on laevapere liikmete töötasu maksustatud väga erinevalt ning
ühest praktikat on keeruline esile tuua. Nagu eelpool viidatud, on maksubaas kasutusel ka Lätis.
Taanis võimaldatakse laevapere liikmele maksusoodustust, kui ta on töötanud Taani
rahvusvahelisse laevaregistrisse kantud laeval (Danish International Ship Registry ehk DIS).
Taanis on kaks laevaregistrit. Esimene on Taani laevaregister, mis on laevadele, mis sõidavad
vaid Taani territoriaalvetes ning mida kasutatakse kalapüügis või süvendustöödeks. Teine
register on eelmainitud Taani rahvusvaheline laevaregister. Taani rahvusvahelisse registrisse
kantakse laevad, mis vastavad kindlatele kriteeriumitele. Sealhulgas on nõuded laeva
omanikule. Omanik peab olema kas Taani residendist füüsiline või juriidiline isik või EL-is
registreeritud äriühing. Kolmandatest riikidest ettevõtetele võidakse kehtestada
lisakriteeriumid. Üldreeglina on kõikidel meremeestel, kes töötavad mõnel Taani
laevaregistrisse kantud laeval, kohustus maksta Taanis tulumaksu (§ 2 lõige 1 punkt j). Lisaks
näeb Taani tulumaksuseadus ette, et Taani tööandja alluvuses töötamisel, aga mitte Taani lipu
all sõitval laeval, tuleb samuti meremehe töötasult tulumaks kinni pidada (§ 2 lõige 1 punkt
j(2)).
Selleks, et meremees saaks kasutada Taanis soodusmaksurežiimi peavad olema täidetud
järgmised kriteeriumid. Ta peab töötama laeval, mis
on kantud DIS registrisse;
laeva põhitegevusvaldkond on sama, mis laeval, mis kvalifitseeruvad tonnaažimaksu
korra alla;
töötasu makstakse välja netosummana.
Kuna töötasu makstakse netosummana, siis ei saa meremees teha mahaarvamisi (nt
pensionimaksed, intress).
Kui meremehele ei kohaldu kirjeldatud soodusrežiim, maksustatakse tema tulu tavapärases
korras, aga tal on võimalus kasutada meremeestele mõeldud mahaarvamisi, mille suurus oleneb
50
sellest, mis tüüpi laeval töötati. See ei ole mõeldud meremeestele, kes töötavad reisilaevadel,
mis sõidavad Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
Soomes võimaldatakse laevapere liikmetele soodustusi mahaarvamiste kaudu. Soomes on
kasutusel astmeline tulumaks, mis võimaldab maha arvata maksimaalselt 7000 eurot, kui isiku
sissetulek on kuni 50 000 eurot aastas. Mitteresidentidele, kellele astmelist tulumaksu ei
kohaldata või kes ei ole esitanud vastavat taotlust, kehtib tulumaksumäär 35%.
Leedus maksustatakse laevapere liikme töötasu 0%-ga tingimusel, et ta töötab rahvusvahelistes
vetes sõitval laeval, mis on registreeritud EMP riigis ja tasu on saadud laeval töötamisest. Kui
need tingimused ei ole täidetud, maksustatakse töötasu 15%-se määraga.
TuMS § 23 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse, et maksuvaba tulu arvestuses
arvestatakse tuluna lõike 2 tähenduses TuMS § 13 lõike 6 nimetatud laevapere liikme tulu selle
maksustamise ulatuses. See tähendab, et maksuvaba tulu arvestuses võetakse arvesse laevapere
liikme maksubaas, mitte tema tegelikku töötasu. Näiteks, kui laevapere liige on töötanud
rahvusvahelistes vetes sõitval laeval 4 kuud töötasuga 1500 eurot kuus, siis tema maksubaasiks
on 750 eurot. Maksuvaba tulu arvutamiseks korrutatakse merel töötatud kuude arv
maksubaasiga. Ehk antud näite puhul on tehteks 4*750=3000 eurot.
Laeval teenitud töötasu puhul, millele on rakendatud maksubaasi, ei saa kasutada maksuvaba
tulu ja teha mahaarvamisi, küll aga on meremehel õigus muude tulude puhul õigus nii
maksuvabale tulule kui mahaarvamistele.
TuMS § 234 muudetakse. Sättes asendatakse tekstiosa „maksustatav tulu“ tekstiosaga „§ 23
lõikes 3 nimetatud tulu“. TuMS-i § 234 lõiked 1-3 reguleerivad täiendava maksuvaba tulu
saamise õigust abikaasa eest. Kehtiv seadus näeb ette, et residendist füüsilisel isikul on õigus
maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu.
Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa
maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem 2160 eurost. Täiendava maksuvaba tulu
suurus ei või olla suurem kui 50 400 euro ja abikaasade kogu maksustava tulu vahe.
Eelnõuga soovitakse muuta sõnastust selliselt, et sõnapaar „maksutatav tulu“ asendatakse
viitega TuMS-i § 23 lõikes 3 nimetatud tulule. TuMS § 23 lõige 3 sätestab, mida käsitatakse
tuluna. Lisaks maksustatavale tulule käsitatakse tuluna ka TuMS-i § 44 lõikes 13 nimetatud
tulu, §-s 50 nimetatud, füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tulu ja ettevõtlustulu
lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summat.
Muudatus on vajalik, kuna laevapere liikme abikaasal säilib võimalus kasutada täiendavat
maksuvaba tulu abikaasa eest, kes saab töötasu laevapere liikmena. Kuna täiendava maksuvaba
tulu arvutamisel abikaasa eest võetakse arvesse vaid maksustatavat tulu, siis laevapere liikme
puhul võib juhtuda, et maksustatava tuluna käsitatakse vaid maksubaasi, mitte isiku tegelikku
tulu. See võib omakorda tähendada, et täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest saaksid
kasutada isikud, kelle tulu kokku ületab 50 400 eurot. Vältimaks kirjeldatud olukordi, on lisatud
viide TuMS §-ile 23 lõikele 3, mis võtab arvesse kogu isiku teenitud tulu ning annab seega
adekvaatsema ülevaate isiku tegelikest tuludest.
TuMS §-i 282 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse mahaarvamise piirangud laevapere
liikmele, kelle töötasule on rakendatud maksubaasi. Laevapere liikmele, kelle laeval teenitud
töötasule rakendub maksubaas, ei saa laeval teenitud tulust maha arvata eluasemelaenu intresse,
koolituskulusid, kingitusi ja annetusi ega kasutada maksuvaba tulu ja täiendavat maksuvaba
tulu abikaasa eest. Mahaarvamiste piirang kohaldub vaid TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud
töötasule. Kui laevapere liikmel on muid tulusid (nt teine töökoht, üüritulu jne), siis sellele
51
tulule antud piirang ei laiene. Niisamuti on laevapere liikmel, kes on teeninud laeval töötades
tasu, aga kelle töötasule maksubaas ei kohaldu, võimalik ka edaspidi teha mahaarvamisi ja
kasutada maksuvaba tulu ning täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest.
Mahaarvamiste piirang on tingitud laevapere liikme töötasule rakendatavast madalast
maksubaasist ning sellele veel täiendavate mahaarvamiste võimaldamine vähendaks veelgi
niigi madalat maksukohustust. Kui samaaegselt kohaldataks nii maksubaasi kui ka võimalust
sellelt arvestada maksuvaba tulu, siis tekiks olukord, kus meremehe 750 eurolt arvestataks
tulumaksu 250 eurolt. Kuna meremehe tegelik sissetulek on suurem kui maksubaas, oleks
sellise soodustuse võimaldamine ebaõiglane. Madalalt maksubaasilt mahaarvamiste ja
maksuvaba tulu kohaldamise võimalus moonutaks tegelikkust ning looks põhjendamatu
soodustuse. Kui üldjuhul arvestatakse rakendatava maksukohustuse puhul isiku maksevõimet,
st tulu suurust, siis laevapere liikmete töötasu puhul on juba tehtud erand.
TuMS §-i 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12. Lõike 11 eesmärgiks on luua mitteresidentist
meremeeste palgatulu maksustamise alus, mis kehtivas tulumaksuseaduses puudub.
Maksulepingute alusel oleks Eestil mitteresidentide maksustamise õigus, ent selle kasutamiseks
tuleks ette näha ka vastav alus siseriiklikus õiguses. Ainuüksi maksulepingutes ettenähtud õigus
maksustamiseks ei ole piisav alus mitteresidentide maksustamiseks. Maksulepingute
sõlmimisel on järgitud OECD mudellepingutest tulenevat maksustamisloogikat, mille kohaselt
lähtutakse maksustamisel ettevõtjast, kelle alluvuses mitteresident on töötanud ja tulu teeninud.
Kuigi nagu eelpool (vt TuMS § 13 lõike 5 kommentaare) mainitud, on 2017. aasta seisuga
OECD mudellepingu artikkel 15 lõike 3 sõnastust muudetud selliselt, et maksustamise
ainuõigus on meretranspordi töötaja residentsusriigil, siis on tegemist mittekohustusliku
mudellepinguga ning riigid ei pea juba sõlmitud lepinguid vastavalt muutma. Kuivõrd Eesti
sõlmitud maksustamislepingutes on enamasti mitteresidentide maksustamise õigus ette nähtud,
on vastava regulatsiooni seaduses sätestamine maksulepingutega kooskõlas.
Lõikega 12 nähakse ette erand, mille kohaselt TuMS § 13 lõike 6 tingimustele vastaval laeval
töötava mitteresidendist laevapere liikme, kes on töötanud Eesti residendist tööandja alluvuses,
töötasult tulumaksu kinni ei peeta. Erand on sisse toodud Veeteede Ameti palvel ning
merendussektorilt saadud tagasiside alusel, põhjusel, et selliselt on Eesti mereriigina
atraktiivsem ja konkurentsivõimelisem.
TuMS §-i 41 punkti 1 täiendatakse viitega TuMS § 13 lõigetele 1 ja 5. Paragrahvis 41 on
loetletud väljamaksed, mille tegemisel tuleb § 40 lõikes 1 nimetatud isikutel tulumaks kinni
pidada. Kõikidelt seal loetletud tuludelt tulumaksu kinnipidamine on kohustuslik ja lubatav
üksnes juhul, kui sellise tulu maksustamine on sätestatud seaduse 3., 5. või 51. peatükis.
Tekstiosa täiendatakse selliselt, et tulumaks peetakse kinni laevapere liikmele makstud
töötasult, mis on reguleeritud TuMS § 13 lõikes 6.
TuMS §-i 41 punkti 2 tekstiosa asendatakse. Tekstiosa asendamine uue sõnastusega on vajalik
samal põhjusel, mis TuMS § 41 lõike 1 punkti 1 osas. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis
on tingitud tulumaksuseaduse täiendamisega § 29 lõikega 11. TuMS § 41 lõike 1 punkti 2
kohaselt tuleb tulumaks kinni pidada töötasult, mis on teenitud töötades Eesti ettevõtte
hallataval laeval.
TuMS §-i 42 täiendatakse lõikega 9, mille kohaselt ei kohaldata töötasule, mis on saadud
töötamisest rahvusvahelisi merevedusid tegeval laeval ja mis vastab TuMS § 13 lõikes 6
sätestatud nõetele, maksuvaba tulu. Paragrahv 42 reguleerib tulumaksu kinnipidamisel
52
jooksvalt arvesse võetavaid mahaarvamisi – maksuvaba tulu ja kinnipeetud kohustuslike
sotsiaalkindlustusmaksete arvestamist tulumaksu kinnipidamise käigus.
TuMS §-i 44 täiendatakse lõikega 15. Eesmärgiks on tagada, et laevapere liige deklareerib
kogu teenitud töötasu ehk tegeliku töötasu, mitte vaid maksubaasi. Seda ka olukorras, kus
töötasu on teenitud rahvusvahelistes vetes sõitval laeval. Töötasu deklareerimise kohustus on
laevapere liikmele olenemata sellest, mis lipu all laev sõidab või kas töötati välisriigi tööandja
alluvuses. Olenemata sellest, kas ja kuidas on välisriigis Eesti laevapere liikme töötasu
maksustatud, tuleb Eesti residendil tuludeklaratsioonis deklareerida kogu välismaal teenitud
töötasu.
Maailmatulu deklareerimise nõue on olemas enamikes liikmesriikides. Näitena võib tuua Läti,
kus laevapere liikmel on eraldi tuludeklaratsiooni vorm. Laevapere liikmel tuleb lisaks tegeliku
tulu deklareerimisele39 ära märkida ka tööandja ja laev, millel töötati. Niisamuti ajaperiood,
mille jooksul tööd tehti ja ametipositsioon, vastavalt millele arvestatakse koefitsient, mis on kas
1,5 või 2,5-kordne. Samuti tuleb laevapere liikmel tulumaksudeklaratsiooni kanda välisriigis
kinni peetud tulumaks.
TuMS §-i 44 täiendatakse lõikega 16, milles sätestatakse, et laevapere liikmel on võimalus
valida tuludeklaratsiooni esitades, kas ta jääb talle kohaldunud erimaksurežiimi juurde või valib
ta tavalise tulu maksustamise korra. Antud sätte eesmärgiks on vältida olukorda, kus eelkõige
madalapalgaline laevapere liige, kelle töötasu ei ole oluliselt suurem maksubaasist, ei satuks
ebasoodsamasse olukorda võrreldes praegusega. Põhjus seisneb asjaolus, et kui laevapere
liikme töötasu on pisut enam kui maksubaas ning tema sissetulekult on tööandja kinni pidanud
tulumaksu maksubaasilt, siis kaotab see laevapere liige võimaluse kasutada maksuvaba tulu ja
teha mahaarvamisi. Seeläbi on madalapalgalise laevapere liikme maksukoormus suurem kui
siis, kui tal oleks võimalik kasutada maksuvaba tulu ja teha tulult mahaarvamisi. Kirjeldatud
olukorra vältimiseks on loodud laevapere liikmele võimalus valida tuludeklaratsiooni esitades,
millisel viisil tema tulu maksustatakse.
TuMS §-is 44 lõiget 51 muudetakse. Sättes asendatakse tekstiosa selliselt, et lisatakse viide
TuMS §-i 29 lõikele 11. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud TuMS § 29
täiendamisest lõikega 11.
TuMS 50 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Komisjon on nii riigiabi suunistes40 kui ka
riigiabilubade praktikas41 oluliseks pidanud ettevaatusabinõusid (nn ring-fencing) ning seda
eeskätt ettevõtjate puhul, kelle tegevusest vaid osa tonnaažikorra rakendamise tingimustele
vastab, et välistada tavakorra alusel maksustatava tulu kandumist tonnaažikorra alla (nn spill-
over effect). Nii on Komisjon oma praktikas42 oluliseks pidanud järgmiseid tonnaažikorra
kuritarvitamisvastaseid meetmeid:
- tonnaažikorra rakendaja eri liiki tegevustega kaasnevate kulude jaotamise põhimõtete
sätestamine ja kohaldamine; tavaliselt eeldatakse ka, et kontsernide puhul on
lisapiirangud, mis keskenduvad omakapitali koondamisele tonnaažikorda
39
Läti tulumaksudeklaratsioonivorm on kättesaadav lingil https://likumi.lv/ta/en/en/id/251000-regulations-
regarding-the-declarations-of-personal-income-tax-and-the-procedures-for-the-completion-thereof Laevapere
liikmete tuludeklaratsioonivorm on D21.
40
Riigiabi suunised p.3.1.
41
Näiteks Komisjoni otsus N – 37/2010 – Cyprus, Introduction of a tonnage tax scheme in favour of
international maritime transport, vastu võetud 24.3.2010, OJ C/144/2010
State aid SA.33829 (2012/C, ex-2012/NN, ex- 2011/CP) – Malta, Tonnage tax scheme and other State
42
measures in favour of shipping companies in Malta, p 81.
53
kohaldavatesse äriühingutesse, suunates samal ajal krediidipõhise rahastamise
ettevõtjatele, kellele tonnaažikord ei kohaldu ning kus intressikulu on tulust
mahaarvatav;
- kõigi tonnaažikorra rakendaja kasutuses olevate tonnaažikorra rakendamise
tingimustele vastavate laevade tonnaažikorraga hõlmamine, et vältida süsteemi
ärakasutamist (nn cherry picking), sõltuvalt konkreetse laeva või laevade
kasumlikkusest;
- tonnaažikorra rakendajale kehtestatud kohustus jääda tonnaažikorra alla vähemalt 10
aastat, takistades sel viisil ettevõtjaid äriühingu tulu maksustamise tavakorra ja
tonnaažikorra vahel pendeldamist, sõltuvalt tehingute tasuvusest eri aastatel;
- tugeva sanktsioonimehhanismi kohaldamine, mis takistab tonnaažikorra
kuritarvitamist. Kõige tõsisemad või korduvad süüteod peaksid tooma kaasa
tonnaažikorra rakendamise keelu.
Kui tonnaažikorra rakendaja kõikide laevade hõlmamine, tonnaažkorra siduvus ning
kuirtarvitamisvastased sätted on sätestatud § 521 (Tulumaks rahvusvahelisest kaubanduslikust
meresõidust saadud tulult), siis seotud isikute vahelistele tehingutele kehtivaid reegleid on
laiendatud juba §-des 8 ja 50.
Kehtivate siirdehinnareeglite kohaselt kohaldub turuväärtuse nõue seotud isikute vahelistele
tehingutele olenemata sellest, millise maksustamiskorra alusel nende teenitud tulu või kasumeid
maksustatakse ning seadusega on täpsustatud, et seotud isikutena siirdehinna mõistes
käsitatakse ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja
tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta. Eelnõuga täiendatakse § 50 lõikega 41 laiendades
siirdehinnareeglite kohaldamisala juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste
vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521 alusel ehk teisisõnu
äriühingusisestele tehingutele, millele kohaldatakse erinevat maksustamise korda.
Sama isiku tonnaažikorra rakendamise tingimustele vastava ja mittevastava äritegevuse
vaheliste tehingute turuväärtus nii nagu ka kõikide teiste seotud isikute vaheliste tehingute
turuväärtus määratakse rahandusministri 10.11.2006 määruse nr 53 (RTL 2006, 81, 1506)
kohaselt. Eesmärk on tagada läbipaistev ja eraldi arvestus tonnaažikorra ja tavakorra alusel
maksustatavale tegevusele.
Kui tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastab vaid osa ettevõtja äritegevusest, peab
raamatupidamine võimaldama eristada, milline osa tuludest või kuludest on kummagi
maksustamiskorra aluse äritegevusega seotud. Kulude korral, mida ei saa äriühingusiseselt
ainult ühele konkreetsele tegevusele omistada (nt üldise juhtimise, raamatupidamise,
turustamise või infotehnoloogiaga seotud kulud), on võimalik kohaldada kulude jagamise
kokkuleppeid43, mis on seotud isikute vahel sõlmitud lepingutega, millega jagatakse
kokkuleppeosaliste vahel kulud ja riskid varade, teenuste või õiguste arendamisel, loomisel või
omandamisel ning määratletakse poolte õigused kokkuleppe eseme suhtes.
Raamatupidamise seaduse § 16 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande koostamisel
lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest
põhimõtetest. Esimese lõikena raamatupidamise seaduse §-is 16 on nimetatud majandusüksuse
printsiipi, mille kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane arvestama oma vara, kohustisi ja
majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast,
Rahandusministri 10.11.2006 määrus nr 53, Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise
43
meetodid, § 17.
54
kohustistest ning majandustehingutest. Seega peavad äriühingu majandusarvestus ja aruanded
sisaldama teavet majandusüksuse või majandusüksuste, mitte omanike, partnerite, investorite
või teiste osapoolte, huvide kohta. Lisaks jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja
võrreldavuse, tulude ja kulude vastavuse, objektiivsuse ja avalikustamise põhimõttele, peab
raamatupidamise seadus oluliseks ka sisu ülimuslikkuse printsiipi, mille kohaselt lähtutakse
majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes tehingute
sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.
TuMS paragrahv 50 lõike 42 kohaselt loetakse residendist juriidilise isiku vara äriühingusisene
üleandmine tonnaažikorda rakendava ettevõtluse kasutusse vara ettevõtlusest väljaviimiseks
ning ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt.
Säte reguleerib olukorda, kus ettevõtjal on lisaks § 521 alusel tonnaažikorra rakendamise
tingimustele vastavale tegevusele paralleelselt ka tonnaažikorra rakendamise tingimustele
mittevastav tegevus, millest saadud kasumi osas tekib maksukohustus nn tavakorra alusel alles
selle jaotamisel. Kui tonnaažikorra rakendamise tingimustele mittevastavast tegevusest teenitud
kasum reinvesteeritakse varasse ning seda hakatakse kasutama rahvusvahelise kaubandusliku
meresõidu tarbeks ehk tonnažikorra alusel maksustatava tulu teenimiseks, loetakse varasse
investeeritud kasum kehtiva tavakorra mõistes ettevõtlusest väljaviiduks ning ettevõtjal tekib
maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Uus säte täpsustab, et maksukohustus tekib täies
ulatuses ka juhul, kui varaga tehtav tegevus kvalifitseerub tonnaažikorra rakendamiseks vaid
osaliselt.
Laevad, mis on loetud tonnaažikorra alusel maksustatava tegevusega seotud seadmete hulka, ei
või samal ajal olla loetud tavakorra alusel maksustatava äritegevuse varade hulka. Kui muu
vara, peale laeva, on arvatud nii tavakorra kui ka tonnaažikorra alusel maksustatava tegevusega
seotud seadmete hulka ning on kasutatud mõlemat liiki tegevuse käigus, peavad sellise varaga
seotud investeeringukulud olema omistatud tonnaažikorra alusel maksustatavale tegevusele.44
TuMS täiendatakse §-ga 521, millega sätestatakse residendist äriühingu rahvusvahelisest
kaubanduslikust meresõidust saadud tulu maksustamise alused.
Komisjon on siiani tonnaažikorrale piiranguteta kvalifitseeruvateks tunnistanud
kvalifitseeruvate laevade käitajad45 ning lisaks ka kvalifitseeruvate laevade meeskonna
juhtimise ja tehnilise juhtimise teenust pakkuvad laevahaldurid46.
Mis puudutab teisi ettevõtjaid, kes kasutavad laevu oma äritegevuses, siis on Komisjon
otsustanud, et puhtalt laeva väljarentimist ei saa käsitada mereveoteenuste osutamisena,
mistõttu ei ole sellise tulu maksustamiseks lubatud kasutada tonnaažikorda. Samas on
Komisjon näidanud teatavat paindlikkust laevandusettevõtjate suhtes, kes oma laevu ajutiselt
ettevõtluses mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimise korral laevapereta prahilepingu alusel
välja prahivad. Viimaste tonnaažikorda käsitlevate riigiabi otsuste puhul on Komisjoni sellisele
paindlikkusele kohaldanud ranged piirangud47, mida tuleks kuritarvitamise vältimiseks silmas
pidada.
44 State aid – SA.43642 (2015/N) – Sweden – Tonnage tax scheme, 48.
45 Riigiabi suunised ning Euroopa Komisjoni riigiabi lubade praktika (nt otsus N448/2010).
46
Laevahaldurite riigiabi suunised
47 Komisjoni otsused N448/2010, Finland - Amendments to the Finnish tonnage tax system ja SA.21233 - Spain - Decision on
the Spanish tax lease scheme.
55
Tonnaažikorra väljatöötamisel on silmas peetud riigiabi suuniseid, laevahaldurite riigiabi
suuniseid ning Komisjoni riigiabilubade praktikat. Samuti on arvestatud riikidevahelistest
tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutest
(edaspidi maksuleping) tuleneva maksustamise õiguse ulatusega.
Tonnaažikorra saab residendist äriühing valida rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust
teenitud tulu maksustamiseks tavakorra asemel (§ 521 lõige 1) ning tulu, millele tonnaažikord
ei kohaldu, maksustatakse nn tavakorra alusel kasumi jaotamisel. Tonnaažikorra rakendajateks
on eelnõu kohaselt laeva käitaja (§ 521 lõige 2) ja laevade meeskonna juhtimise või tehnilise
juhtimise teenust pakkuv laevahaldur (§ 521 lõige 8). Laeva käitaja puhul on kehtestatud lipu ja
majandusliku seose nõuded (§ 521 lõige 2-3) ning lisaks on täpsustatud, millisele tulule
tonnaažikord kohaldub (§ 521 lõiked 4-6) ning milline tulu on maksust vabastatud (§ 521 lõige
7). Ehkki erinevalt laeva käitajast läheb laevahalduril tonnaažikorra alla vaid laevade
meeskonna juhtimise või laeva tehnilise juhtimise teenusest saadud tulu, kehtivad ka
laevahaldurile tonnaažikorra rakendamise tingimused (§ 521 lõige 8). Tonnaažikorra
kohaldamiseks vajalike andmete esitamise kord ning tonnaažikorra arvestuse sätted on nii laeva
käitajal kui ka halduril kehtestatud koos.
TuMS § 521 lõige 1 sätestab tonnaažikorra valimise võimaluse residendist äriühingu
rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulu maksustamiseks. Tonnaažikorra
alusel tulumaksu maksmine on sellise tulu puhul maksumaksja jaoks vabatahtlikuks
alternatiiviks §-des 49–52 sätestatud maksukohustusele.
Tonnaažikorra alusel tulumaksu maksmist saab valida isik, kellel on Eestis piiramatu
maksukohustus, arvestades § 521 lõigetes 2–4 ja lõikes 8 sätestatud tingimustega. Tulu, millele
tonnaažikord ei kohaldu, maksustatakse §-des 49–52 sätestatu ehk tavakorra kohaselt.
Äriühingu raamatupidamine peab vastama raamatupidamise seaduses esitatud nõuetele ning
peab võimaldama teha vahet erinevat maksustamiskorda kasutavate majandusüksuste tuludel ja
kuludel. Nii ei saa näiteks tonnaažikorra alusel maksustatava tegevusega seotud kulu maha
arvata tavakorra alusel maksustatava tegevusega seotud tuludest või tavakorra alusel
maksustatavatest tegevustest saadud tulu tonnaažikorra alusel maksustatava tulu hulka lugeda.
Paragrahvi 521 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse tingimused, millele tonnaažikorra rakendaja
vastama peab.
Paragrahvi 521 lõike 2 kohaselt on tonnaažikorra rakendajaks § 13 lõike 6 punktis 2 sätestatud
tingimustele vastava laeva käitaja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel, on võtnud
endale vastutuse laeva meresõiduohutuse alase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning
on ka vastavalt sertifitseeritud. On oluline märkida, et laev, mida kasutatakse tingimustele
vastava rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadava tulu teenimiseks, võib olla nii
käitaja omanduses, kasutusel laevapereta prahilepingu alusel kui ka prahitud meeskonnaga.
Riigiabi eesmärk ühise meretranspordipoliitika kontekstis on edendada Euroopa ühenduse
laevastike konkurentsivõimet ülemaailmsel laevandusturul. Seetõttu peaksid
maksusoodustuskavad olema reeglina seotud ühenduse lipuga. Siiski võidakse need
erandkorras heaks kiita ka siis, kui need käivad liikmesriigi territooriumil asuva, äriühingu
tulumaksu maksva laevaomaniku kogu laevastiku kohta, tingimusel, et tõestatakse, et kõigi
asjaomaste laevade strateegiline ja äriline haldamine toimub kõnealuse liikmesriigi
56
territooriumil ning et see tegevus annab olulise panuse ühenduse majanduslikku aktiivsusesse
ja tööhõivesse.48
Eelnõu kohaselt peab tonnaažikorra rakendamiseks laeva käitamisega seotud strateegilise ja
ärialase (seal hulgas tehnilise) juhtimise otsused olema tehtud Eestis ning laeva käitamisega
seotud meeskonna juhtimise otsused peavad olema tehtud Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis.
Et laeva strateegiline juhtimine oleks tehtud Eestis, peavad Eestis asuma nii äriühingu kõrgem
juhtimistasand (peakontor) kui ka oluliste juhtimisotsuste (investeeringuid, võõrandamisi,
lepingupartnerite valikuid ning strateegiliste liitude moodustamist puudutavad juhatuse
otsused) tegemise koht.
Laeva äriline juhtimine hõlmab laevade võimsuse turundust ja müüki laevade prahtimise,
kauba- või reisijateveo tellimuste vastuvõtmise, turgude kindlustamise ja esindajate määramise
abil. Laeva äriline juhtimine on tehtud Eestis, kui Eestis tehtud tegevus hõlmab laevade
liiklusliinide planeerimist, kauba- või reisijateveo tellimuste vastuvõtmist ning laevade
vajalikuga varustamiseks tehtavate otsuste langetamist.
Laeva tehniline haldamine tagab laeva merekindluse ja selle vastavuse tehnilistele, ohutus- ja
turvanõuetele. Eelkõige vastutab tehniline haldaja laeva remondi- ja hooldusotsuste tegemise
eest. Laevade tehniline juhtimine on toimunud Eestis, kui laeva merekindluse, laeva remonti ja
hooldust puudutava, aga ka toetusrajatiste (terminalide) korrashoiu üle otsustamine toimub
Eestis.
Eestis juhtimisotsuste tegemise nõue tuleneb maksustamisõiguse jaotusest riikidevaheliste
maksulepingute alusel. Ettevõtja tegevusega seotud juhtimisotsuste langetamise asukoht on
määrav maksustamisõiguse määratlemisel. Maksulepingu artikkel 8 lõige 1 annab
rahvusvahelistest vedudest saadud kasumi maksustamise õiguse ettevõtja residendiriigile ning
äriühingu residentsuse määramisel on oluline osa nii äriühingu asutamise kohal kui ka äriühingu
juhtkonna asukohal49. Kui Eestil äriühingu rahvusvahelistest vedudest saadud kasumi
maksustamise õigust ei ole, puudub ka vajadust tonnaažikorra kohaldamise järele.
Laeva meeskonna haldamine hõlmab kõiki meeskonnaga seotud küsimusi, nagu sobiva
kvalifikatsiooniga meremeeste valimine ja palkamine, palgalehtede koostamine, laevade
asjakohase mehitatustaseme tagamine, meremeeste kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimine,
õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse pakkumine meremeestele, hoolitsemine reisi- ja
viisakorralduse eest, tegelemine tervisekindlustusnõuetega, meremeeste töötulemuste
hindamine ja mõnel juhul nende väljaõpe.50 Eelnõu kohaselt peavad meeskonna juhtimise
otsused olema tehtud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. Kaubandusliku meresõidu
koodeksi § 52 kohaselt koosneb laevameeskond tekimeeskonnast, masinameeskonnast ja
teistest laevapere liikmetest, kes ei kuulu laeva juhtkonda.51
48
Riigiabi suuniste punkti 3.1 lõige 7
49
Juhtimisotsuste tegemise asukoha määramisest OECDs > The place of effective management is the place where key management and
commercial decisions that are necessary for the conduct of the enterprise’s business are in substance made.
http://www.oecd.org/tax/treaties/1923328.pdf
50
Laevahaldurite riigiabi suunis lõige 2.2
51
Kaubandusliku meresõidu koodeks https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011009?leiaKehtiv
57
Paragrahvi 521 lõikega 3 sätestatakse tonnaažikorra rakendamiseks täiendava majandusliku
seose ja lipuseose tingimused. Eelnõu kohaselt peab tonnaažikorra rakendamiseks käitaja või
käitaja ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses oleva tonnaažikorra
arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest vähemalt 25% olema käitaja ja temaga samasse
kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel. Seega
ei või ettevõtja või ettevõtja ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate tähtajaliselt
prahitud laevad ületada rohkem kui 75% nende kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse
kaasatud laevade brutotonnaažist. Laeva tähtajaliselt prahtimine tähendab, et laeva renditakse
prahtijalt koos laevaperega, erinevalt laeva laevapereta prahilepingu alusel prahtimisest, mille
puhul peab rentnik laeva ise mehitama.
Osakaalu tingimus käitajale kuuluvate ja sellega sisuliselt võrdsustatud laevapereta
prahilepingu alusel kasutusel olevate laevade ning meeskonnaga prahitud laevade vahel on
kujunenud riigiabi praktika alusel. Riigiabi suunistes ei nimetata ühtegi piirangut seoses
tähtajaliselt prahitud laevade kaasamisega tonnaažikorra alusel maksustamise kavadesse.
Samas on Komisjon oma otsustes kinnitanud abikavasid, kus ettevõtjale kuuluvate (või
laevapereta prahitud laevade) ja aja või reisi põhimõttel prahitud laevade tonnaaži suhtarv on
kuni 3:1, 4:1 või 10:1. Suhtarv on kehtestatud selleks, et vältida olukordi, kus tonnaažikorra
alusel maksustatavatest ettevõtjatest saavad lõpuks vaid merevedude maaklerid, kellel puudub
igasugune vastutus nende kasutuses olevate laevade meeskondade haldamise ja tehnilise
halduse eest. Kui tonnaažikorra alusel maksustatavad ettevõtjad kasutaksid ainult aja või reisi
põhimõttel prahitud laevu, minetaksid nad meeskondade haldamise ja laevade tehnilise
haldusega seotud oskusteabe, mis on vastuolus eesmärgiga säilitada ja arendada merendusalast
oskusteavet.52
Eelnõus sätestatud lipuseose kohaselt peab vähemalt 60% residendist äriühingu või äriühingu
ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse
kaasatud laevade kogumahutavusest olema registreeritud lepinguriigi lipu all.
Lepinguriigi lippude osatähtsuse nõue on sätestatud lisatingimustena riigiabi suunises53 ning
seda on täpsustatud Komisjoni heakskiidetud abikavade praktikas.
Nii lõikes 3 oleva omandi- kui ka lipunõude juures on viidatud residendist äriühingu või
äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate laevade
kogumahutavusele. Samuti on viidatud, et osakaalude arvutamisel võetakse arvesse vaid
tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavus.
Tonnaažikorda saab rakendada vaid tingimustele vastavast rahvusvahelisest kaubanduslikust
meresõidust teenitud tulu maksustamiseks. Tingimustele vastavad tegevused, millest tulu tekib,
loetletakse seaduses. Kvalifitseeruva tulu saamiseks ei pea ettevõtja reeglina laeva omanik
olema, samuti ei tähenda laeva omamise fakt iseenesest, et igasugune laevaga teenitud tulu
automaatselt tonnaažikorra rakendamiseks kvalifitseerub. Nii vastab tonnaažikorra
rakendamiseks reeglina näiteks rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadav tulu,
mida saab laeva käitaja, kes ei ole küll laeva omanik, kuid kes kasutab laeva laevapereta
prahilepingu alusel, samas kui laeva omaniku tulu, mida ta saab laeva laevapereta
väljaprahtimisest (renditulu), reeglina tonnaažikorra rakendamiseks ei kvalifitseeru. Viimasel
puhul on riigiabi lubatud anda vaid väga erandlikel juhtudel ning ka siis on reeglina ette nähtud
52
Komsjoni otsus 25.02.2009, abikava C 2/08 (ex N 572/07) kohta, milles käsitletakse meretranspordi tonnaažimaksusüsteemi muudatust,
mida Iirimaa kavatseb rakendada, lõige 18-19
53
Riigiabi suuniste punkti 3 lõige 8
58
piirangud nii sellise tegevuse osakaalule muu tegevusega võrreldes kui ka kestvusele (eelnõus
§ 521 lõige 5 punkt 10).
Paragrahv 521 lõigetega 4–6 sisustatakse tonnaažikorra rakendamiseks vastava rahvusvahelise
kaubandusliku meresõidu mõiste loeteluga riigiabikõlblikest merendustegevustest, mida Eesti
peab oluliseks toetada.
Paragrahvi 521 lõike 4 kohaselt loetakse kaubanduslikuks meresõiduks kaupade või reisijate
meritsi vedamist ning sellega otseselt seotud tegevust. Kaupade või reisijate meritsi vedamisest
saadud tuluks on tulu kauba veost ning piletite müügist. Kaupade või reisijate meritsi
vedamisega otseselt seotud tegevus on defineeritud eelnõu § 521 lõikes 5 toodud loetelu kaudu.
Lõikes 4 sisaldub ka täpsustus, et nimetatud tegevustele võib tonnaažikorda kohaldada vaid
eeldusel, et see toimub Eesti ja välisriigi sadama vahel või Eesti ja avamere rajatise vahel.
Samuti loetakse nimetatud tegevus tonnaažikorra rakendamise tingimustele vastavaks, kui see
toimub välisriikide sadamate vahel või välisriigi sadama ja avamere rajatise vahel. Seega on
rahvusvahelise kaubandusliku meresõidu ning sellega otseselt seotud tegevuse alt välistatud
kõik kabotaažveod ehk veod, mis toimuvad Eesti Vabariigi sadamate vahel ning veod, mis
toimuvad välisriigi sadamate vahel.
Paragrahvi 521 lõikega 5 täpsustatakse, mida loetakse rahvusvahelise kaubandusliku
meresõiduga otseselt seotud tegevusteks. Kaubandusliku meresõiduga otseselt seotud
tegevuseks on administratiivsed ja laeva haldamisega seotud tegevused, mis on otseselt seotud
kaupade või reisijate veoga.
Tonnaažikorra rakendamisele vastavaks kaubanduslikku meresõitu abistavaks ning sellega
otseselt seotud tegevuseks loetakse ka kaubandusliku meresõidu ajal pardal toimuv müük, mis
hõlmab teenuseid, mida vajatakse ja mida osutatakse laeval ning tooteid, mida vajatakse
kasutuseks või kasutatakse laeval, välja arvatud luksusteenuste ja -esemete müük (kasiinod,
panustamised, sihtkohtade ekskursioonid, juveelid, suveniirid jne). Maapealsed teenused,
näiteks kohalikud ekskursioonid või maanteetranspordi teenused, mis on tihti üldise
teenuspaketi osa, ostetakse kas sõltumatutelt ettevõtjatelt või turuväärtuses seotud isikutelt.
Lisaks on kaubandusliku meresõiduga otseselt seotud tegevusteks laeva tehniline haldamine
ning laeva meeskonna haldamine. Laeva tehnilise haldamise all mõeldakse eelkõige laeva
hoolduse ja valdamise üle kontrolli teostamist ning laeva remondi ja ümberehituste üle kontrolli
teostamist, sealhulgas kuivdokkide korraldamine, samuti laeva varude ja varustuse korraldamist
ja selle üle kontrolli teostamist ning muid vajalikke tegevusi, mis on seotud laeva
käigushoidmisega, valdamisega ja vastavuse tagamisega kõikide kohalduvate rahvusvaheliste,
rahvuslike ja klassifikatsiooniühingute regulatsioonide osas. Laeva meeskonna haldamise all
mõeldakse eelkõige meeskonna valikut, värbamist, laevaleminekuks ettevalmistamist,
meeskonna rotatsiooni korraldamist, töölepingute sõlmimist ja meeskonnavahetuse
korraldamist. Samuti mõeldakse laevameeskonna haldamise all meeskonna töötasu
administreerimist ja kindlustuste sõlmimist, meeskonna kvalifikatsiooni osas rahvusvaheliste
ja rahvuslike regulatsioonide täitmise üle järelevalve teostamist ning laevameeskonna liikmete
väljaõppe korraldamist.
59
Süvendus- ja pukseerimistööd on riigiabi suuniste kohaselt54 loetud kaubandusliku
meresõiduga otseselt seotud tegevuseks, kui vähemalt 50% süvendaja või pukseerija tööajast
kalendrikuu jooksul sisustab merevedu.
Samuti on kaubandusliku meresõiduga otseselt seotud tegevusena lubatud varapääste.
Varapääste all mõeldakse vara merelt päästmist või sadamasse toimetamist, nt tormiga laevalt
minema pühitud konteinerid, mahajäetud laev jms vara. Varapääste võib hõlmata ka vara
pukseerimist, laeva vee peale tõstmist peale uppumist või laeva remonti. Varapääste on
tonnaažikorra all vaid juhusliku tegevusena olukorras, kus seda tehakse kaupade või reisijate
vedu tegeva laevaga. Päästelaevadega tehtud tegevusele tonnaažikord ei laiene.
Kaubandusliku meresõiduga otseselt seotud tegevuseks on ka lastitööd - kauba laadimine ehk
kauba laevale pealelaadimine ja lossimine ehk kauba laevalt mahalaadimist ning konteinerite
või muu saadetise vormi rentimine kliendile. Lastitöid teevad üldjuhul vastavat teenust
pakkuvad ettevõtjad, kuid erandjuhtudel sadamas ja alati merel, teevad lastitöid laevapere
liikmed.
Laeva väljaprahtimine loetakse kaubandusliku meresõiduga otseselt seotud tegevuseks,
reeglina eeldusel, et laev on välja prahitud tähtajalise lepingu või reisi prahilepingu või
mereveolepingu alusel.
Laeva laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine loetakse kaubandusliku meresõiduga
otseselt seotud tegevuseks vaid eeldusel, et käitaja on kõnealust laeva ise eelnevalt
tonnaažikorra alusel maksustatava tulu teenimiseks kasutanud, et laevapereta prahilepingu
alusel väljaprahitud laevade mass ei ületa 30% ettevõtja kasutuses olevast kogumahutavusest
ning et selline tegevus ei kesta kauem kui kolm aastat. Komisjon on seisukohal, et ainuüksi
laeva rendile andmist ei saa lugeda meretransporditeenuse osutamiseks riigiabi suuniste
tähenduses ning sellisest tegevusest saadud tulule tonnaažikorra kohaldamine oleks üldjuhul
ebaõige. Ajutiselt ettevõtluses mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimise korral on laevapereta
prahilepingu alusel laeva väljarentimine siiski lubatud ka tonnaažikorra alusel. Komisjon on
riigiabilubade praktikas lubanud nii laevade laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimise
kolmeaastast maksimumperioodi55 kui ka väljaprahitud laevade massi ülemmäära 30%
ettevõtja kasutuses olevast kogumahutavusest56. Eelnõu seab täiendavaks tingimuseks ka laeva
eelneva tonnaažikorra alusel maksustatava tulu teenimiseks kasutamise, mis välistab olukorra,
kus laev on spetsiaalselt laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimiseks soetatud.
Tonnaažikorda ei saa seega rakendada näiteks kalapüügi ja kalatööstuse laeva, erajahi ning
laeva, mida kasutatakse puhkuseks või sportimiseks, kasutamisest saadud tulu maksustamiseks.
Samuti tulule, mida on saadud fikseeritud avamere seadme või ujuva hoidla kasutamisest ning
mitte-ookeani kõlbuliku puksiirlaeva või süvendaja kasutamisest. Tonnaažikorra alt jäävad
välja ka laevad, mille esmane eesmärk on pakkuda kaupu või teenuseid, mida tavaliselt
pakutakse maal, seisvad laevad, mida kasutatakse majutus- või toitlustusteenuste osutamiseks
ning laevad, mida kasutatakse peamiselt hasartmänguteenuse pakkumiseks.
54
Riigiabi suunised p 3.1 lõige 14-16.
55
20.12.2011 otsus nr SA.30515 (N448/2010) - Finland, Amendments to the tonnage taxation aid scheme, OJ C 220, 25.07.2012, p.32. ja
18.12.2015 otsus nr SA.33828 (2012/E, 2011/CP) - Greece, Tonnage tax scheme and other tax relieves provided in Law No 27 of 19 April
1975 as amended, p 134.
56
Sobivaks ülemmääraks on on Komisjon pidanud vahemikku 20%-50%; 20%: 1.04.2015 otsus nr SA.37912 (2013/N) - Croatia,
Introduction of a tonnage tax scheme in favour of international maritime transport, OJ C 142, 22.04.2016. p.21; 50%: 18.12.2015 otsus nr
SA.33828 (2012/E, 2011/CP) - Greece, Tonnage tax scheme and other tax relieves provided in Law No 27 of 19 April 1975 as amended, p
134.
60
Paragrahvi 521 lõikega 6 sätestatakse piirang, mille kohaselt ei võeta tonnaažikorra
rakendamisel arvesse rahvusvahelise kaubandusliku meresõiduga otseselt seotud tegevusest
saadud tulu osas, mis ületab 50% põhitegevusest (kaupade ja reisijate vedu) teenitud tulust.
Komisjon on riigiabilubade praktikas pidanud oluliseks põhitegevuse ja sellega otseselt seotud
tegevuse osakaalu arvutamist iga ettevõtja kasutuses oleva laeva kaupa.57
Rahvusvahelise kaubandusliku meresõiduga otseselt seotud tegevusest saadud tulu, mis ületab
50% kaupade ja reisijate veost teenitud tulust maksustatakse tavakorra alusel sellest teenitud
kasumi jaotamisel. Nii võib näiteks ühest ja samast rahvusvahelise kaubandusliku meresõiduga
otseselt seotud tegevusest saadud tulu osaliselt tonnaažikorra kohaselt ning osaliselt tavakorra
kohaselt maksustatud olla. Samuti võib tegevus, millest teenitud tulu on ühel
maksustamisperioodil maksustatud tonnaažikorra alusel järgmisel maksustamisperioodil
tavakorra alusel maksustamisele kuuluda, kui kaupade ja reisijate veost saadav tulu on mingil
põhjusel väiksem.
Paragrahvi 521 lõikega 7 sätestatakse maksuvabastus tulule, mida laeva käitaja
saab tonnaažikorra alusel maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest
eeldusel, et nimetatud laevaga teenitud tulule on kohaldunud tonnaažikord vähemalt kolme
võõrandamisele eelneva aasta jooksul. Laeva võõrandamise vabastus kehtib vaid laeva
käitajale, mitte § 521 lõikes 8 nimetatud laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise
teenuse osutajale.
Nii nagu ei arvestata tonnaažikorra alusel tulumaksukohustuse arvutamisel tegevuse tegeliku
kasumlikkuse või tegevusega seotud kuludega, ei arvestata ka tehtud investeeringute või varade
amortisatsiooniga. Riigiabireeglid loevad tonnaažikorra alusel maksustatava tulu teenimiseks
kasutatud laeva võõrandamisest saadud tulu otseselt mitte küll rahvusvahelisest
mereveondusest teenitud tuluks vaid investeeringutuluks, kuid peavad seda eelmisega siiski
piisavalt seotuks, et sellele riigiabi kaudu maksusoodustust võimaldada. Siiski ei keela
riigiabireeglid kehtestada täiendavaid tingimusi sellise soodustuse saamiseks, et tagada
maksusüsteemi terviklikkus. Vastupidi, nii nagu riigiabi suunised, nii ka Komisjoni edasine
praktika peab oluliseks ettevaatusabinõusid (nn ring-fencing), mis takistavad süsteemi
kuritarvitamist ning soodustuse kasutamist muude tulude maksust vabastamiseks (nn spill-over
effect).
Eelnõu kohaselt on tulu, mida saadakse tonnaažikorra rakendamise aluseks oleva tulu
teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, maksust vabastatud. Tingimusega, et laev, mille
võõrandamisest saadav tulu maksust vabastatakse, peab olema olnud kasutusel tonnaažikorra
alusel maksustatava tulu teenimiseks vähemalt võõrandamisele eelnenud kolme aasta jooksul,
täpsustatakse, milline on piisav „tulu teenimiseks kasutatud“ aeg. Võõrandamisest saadava tulu
maksuvabastus peab olema seotud eelnevalt täidetud maksukohustusega. Kui tonnaažikorra
rakendamise aluseks oleva tulu teenimiseks kasutatud laev on soetatud tonnaažikorra kehtimise
ajal tonnaažikorra alusel maksustatud tulust, loetakse maksukohustus eelnevalt täidetuks.
Maksuvabastust saab kohaldada ka juhul, kui nimetatud laev on soetatud enne tonnaažikorra
rakendamise õiguse saamist, tonnaažikorra rakendamise ajal tonnaažikorra rakendamise
tingimustele mittevastavast tegevusest saadud kasumi arvelt või kui laev on saadud
mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus eeldusel,
et sellelt on maksukohustus täidetud § 50 lõike 42 alusel.
57
18.08.2016 otsus nr SA.43642 (2015/N) - Sweden, Tonnage Tax Scheme, p 89.
61
Paragrahvi 521 lõikega 8 laiendatakse tonnaažikorra rakendamise võimalust lisaks § 13 lõike
6 punktis 2 sätestatud tingimustele vastava laeva käitajale ka laeva haldurile, kes osutab
nimetatud laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenust. On oluline märkida, et
laeva haldurile kehtivad käitajast erinevad tonnaažikorra rakendamise tingimused. Nii saab
haldur § 521 lõikes 8 sätestatud tingimuste täitmise korral laeva meeskonna juhtimise või
tehnilise juhtimise teenuse osutamisest saadud tulule rakendada tonnaažikorda, eelnevates
lõigetes sätestatud tingimustest olenemata.
Ehkki tonnaažikorra rakendajatena on riigiabi suunistes silmas peetud eeskätt rahvusvahelise
kaubandusliku meresõiduga tegelevaid ettevõtjaid ehk laeva käitajaid, on riigiabi lubatud anda
ka laevahaldusettevõtjatele. Laevahaldurid on laevaomanikele erinevad liiki teenuseid (näiteks
tehnilised uuringud, meeskonna värbamine ja väljaõpe, meeskonna juhtimine ja laevade
käitamine) pakkuvad ettevõtjad. Mõnel juhul pakuvad laevahaldurid nii laevade tehnilise kui
ka meeskonna juhtimise teenust. Kuna selliselt tegutsevad laevahaldurid on Komisjoni arvates
sarnases olukorras rahvusvahelise kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevaomanikega, on
peetud oluliseks võimaldada maksusoodustust ka selle kategooria laevahalduritele. Riigiabi
suuniste kohaselt võivad laevade haldamisega tegelevad ettevõtjad saada riigiabi üksnes nende
laevade puhul, kus neile on määratud kogu meeskonna ja tehniline juhtimine. Selleks, et
riigiabile kvalifitseeruda, peavad laevahaldurid võtma laeva omanikult üle kogu vastutuse laeva
käitamise eest ning samuti võtma enda kanda kõik ISM-koodeksiga58 kehtestatud ülesanded ja
kohustused. Kui laevahaldurid pakuvad ka teisi teenuseid, ei kohaldata nendest saadud tulule
erikorda ka juhul, kui need tegevused on seotud laevade käitamisega. Riigiabi suunistes
kirjeldatud liikmesriikide lipu osakaalu nõue kehtib ka laevahaldusettevõtjate suhtes.59
Kui 2004. aastal väljaantud riigiabi suuniste kohaselt oli laevahalduritel õigus laevanduse
erirežiimi taotleda vaid juhtudel, kui samale laevale pakutakse nii tehnilist kui ka
meeskonnahaldust („täishaldus”) ning need teenused eraldi pakutuna ei kuulunud tonnaažikorra
ega muu riigiabiga antud soodustuse alla60, siis 2009. aastal kehtestatud laevahaldurite riigiabi
suuniste kohaselt laiendati maksusoodustust ka laevahaldusettevõtjatele, kes osutavad
laevameeskondade ja tehnilise haldamise teenuseid eraldi61.
Laevahaldurite riigiabi suunised kehtestavad riigiabi rakendamisele tingimused, mis ulatuvad
Euroopa Ühenduse majanduse ja tööhõive edendamisest meremeeste väljaõppe ning
sotsiaalsete tingimusteni. Riigiabi saamiseks peavad laevahaldusettevõtjad tõendama oma
ilmset seost Euroopa Ühenduse ja selle majandusega ning aitama kaasa riigiabi suunistega
sätestatud eesmärkide saavutamisele. Tehnilistel ja meeskondade haldajatel on õigus riigiabile
tingimusel, et nende hallatavad laevad vastavad laevahaldurite riigiabi suuniste punktides 5.1–
5.4 sätestatud nõuetele kusjuures abikõlblik tegevus peab toimuma täies mahus Euroopa
Ühenduse territooriumil. Meeskonna haldamise teenuse osutajatele kohalduvad lisaks
meeskonna väljaõppe ja sotsiaalsete tingimuste nõuded.62
Riigiabi suuniste kohaselt63 võivad laevahaldusettevõtjad saada riigilt abi laevade eest, mida
hallatakse täielikult ühenduse territooriumilt, sõltumata sellest, kas haldamine toimub
ettevõttesiseselt või see on allhanke korras antud osaliselt või täielikult ühe või mitme
58 "ISM Code", International Management Code for the Safe Operation of Ships and for Pollution Prevention, adopted by the
International Maritime Organization (IMO) by resolution A.741(18).
59 Riigiabi suunised p 3.1. lõiked 10-11.
60 Riigiabi suunised p 3.1. lõige 11.
61 Laevahaldurite riigiabi suunised p 4.
62 Laevahaldurite riigiabi suunised p 4-6.
63 Laevahaldurite riigiabi suuniste p.5.2.
62
laevahaldusettevõtjale. Võttes arvesse, et laevahaldusettevõtjatel ei ole oma klientide üle
täieliku kontrolli, loetakse nimetatud tingimus täidetuks, kui vähemalt kaks kolmandikku
hallatavate laevade tonnaažist hallatakse Euroopa Ühenduse territooriumilt. Seda osa ületav
tonnaaž, mida ei hallata täielikult Euroopa Ühendusest, ei ole abikõlbulik.
Laevahaldurite riigiabi suunistes64 on majandusliku seose näitajana oluliseks peetud, et laevade
haldamine toimub ühe või mitme liikmesriigi territooriumil. Paragrahvi 521 lõike 8 punktid 1
ja 2 sätestavad laeva meeskonna ja tehnilise juhtimise teenusest saadava tulu tonnaažikorra
rakendamisele tingimuse, et juhtimise otsused on tehtud Eestis. Paragrahvi 521 lõike 8 punktid
1 ja 2 sätestavad lisaks ka tingimused, et laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja järgib kogu
ulatuses ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöö konventsiooni
(edaspidi „MLC”)65 nõudeid ning et laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja võtab endale
vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on
vastavalt sertifitseeritud.
Paragrahvi 521 lõike 8 punkt 3 sätestab tonnaažikorra rakendamisele tingimused, mille kohaselt
peavad kõik laevad ja meeskonnad, mida nad haldavad, vastavama rahvusvahelistele
standarditele ja Euroopa Ühenduse õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu
turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning
töötingimustega laeval. Loetletud tingimused järgivad laevahaldurite riigiabi suunistes
sätestatud rahvusvaheliste ja Euroopa Ühenduse standardite täitmise nõudeid66.
Laevahaldurite riigiabi suuniste kohaselt on meeskondade haldajatel õigus riigiabile juhul, kui
kõik hallatavatel laevadel töötavad meremehed on asjakohase hariduse ja väljaõppega, neil on
kvalifikatsioonitunnistused, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises muudetud
konventsioonis, mis võeti vastu 1978. aastal (edaspidi nimetatud „STCW”), ning nad on edukalt
läbinud kursuse isikliku ohutuse kohta laeva pardal. Peale selle peavad meeskondade haldajad
riigiabi saamiseks täitma STCW ja ühenduse õiguse nõuded äriühingute kohustuste kohta.67
Selleks et saada riigiabi, peavad meeskondade haldajad tagama, et meremeeste tööandjad,
olenemata sellest, kas need on laevaomanikud või laevahaldusettevõtjad, rakendaksid kõikidel
laevadel MLC sätteid. Laevahaldusettevõtjad peavad eelkõige tagama, et nõuetekohaselt
rakendataks MLC sätteid, mis käsitlevad meremeeste töölepinguid68, laeva kaotust või
põhjaminekut69, arstiabi70, laevaomaniku vastutust, sealhulgas töötasu maksmist
õnnetusjuhtumi või haiguse korral71 ja tagasisõitu kodumaale72. Meeskondade haldajad peavad
ka tagama, et täielikult järgitaks MLCs sätestatud töö- ja puhketunde käsitlevaid rahvusvahelisi
standardeid. Et olla abikõlblik, peavad meeskondade haldajad andma rahalise tagatise, et tagada
64 Laevahaldurite riigiabi suuniste p.5.1.
65 Euroopa sotsiaalpartnerid sõlmisid kokkuleppe võtta kasutusele 2006. aasta meretöönormide konventsiooni asjakohane
osa, mis on kaasatud ühenduse õigusesse nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse
Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud
kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (ELT L 124, 20.5.2009, lk
30).
66 Laevahaldurite riigiabi suuniste p.5.3.
67 Laevahaldurite riigiabi suunised p.6.1.
68 MLC 2. jaotise eeskiri 2.1 ja standard A2.1 (Meremeeste töölepingud).
69 Samas, 2. jaotise eeskiri 2.6 ja standard A2.6 (Meremehe kompensatsioon laeva kaotuse või põhjamineku korral).
70 Samas, eeskiri 4.1 ja standard A4.1 (Arstiabi laeva pardal ja maal); Eeskiri 4.3 ja standard A4.3 (Tervise ja ohutuse kaitse
ning õnnetuste ennetamine); 4. jaotise eeskiri 4.4 (Juurdepääs heaolu- ja olmeteenustele kaldal).
71 Samas, 4. jaotise eeskiri 4.2 ja standard A4.2 (Laevaomanike vastutus).
72 Samas, 2. jaotise eeskiri 2.5 ja standard A2.5 (Tagasisõit kodumaale).
63
hüvitis meremehe tööõnnetusest, kutsehaigusest või ohust tingitud surma või pikaajalise
töövõimetuse korral.73
Paragrahvi 521 lõike 8 punkt 4 sätestab, et vähemalt 60% äriühingu kasutuses olevate
tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest on registreeritud lepinguriigi lipu
all. Lepinguriigi lippude osatähtsuse nõue on sätestatud lisatingimustena riigiabi suunises74
ning seda on täpsustatud Komisjoni heakskiidetud abikavade praktikas.
Paragrahvi 521 lõike 8 punktid 5 ja 6 sätestavad nõuded teenuse osutaja palgatud töötajate
kvalifikatsioonile. Nii peab kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks olema teenuse osutajal
vähemalt üks meeskonnajuht ning neli muud töötajat, enam kui kümne laeva meeskonna
juhtimiseks peab teenuse osutajal olema palgal vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa
muud töötajat. Kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks peab teenuse osutajal olema palgal
vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat, enam kui kümne laeva tehniliseks
juhtimiseks peab teenuse osutajal olema palgal vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning
kaheksa muud töötajat.
Paragrahvi 521 lõike 8 punkti 7 kohaselt peavad vähemalt 51% laeva meeskonna või laeva
tehnilise juhtimise teenuse osutaja töötajatest olema lepinguriigi kodanikud. Kehtestatav
tingimus järgib laevahaldurite riigiabi suunistes75 Euroopa Ühenduse tööhõive edendamise
seisukohast oluliseks peetud eesmärki, et nii maismaal kui ka laevadel töötavad peamiselt
Euroopa Ühenduse kodanikud.
Kui laeva haldur osutab tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise teenust, peavad laeva
meeskonna juhtimise otsused olema tehtud Eestis ning laevahaldurid peavad järgima kogu
ulatuses ja kohaldama MLC nõudeid. Kui laeva haldur osutab laeva tehnilise juhtimise teenust,
peavad laeva tehnilise juhtimise otsused olema tehtud Eestis, laevahaldurid peavad olema
võtnud endale vastutuse laeva meresõiduohutuse alase korraldamise ja tehnilise teenindamise
eest ning peavad olema vastavalt sertifitseeritud. Nimetatud teenuseid võib osutada kas eraldi
või koos.
Laevahalduril peab olema Eestis kontor piisava hulga teatud kvalifikatsioonidele vastavate
töötajatega, kellest vähemalt 51% on lepinguriigi kodanikud ning vähemalt 60% halduri
kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest peab olema
registreeritud lepinguriigi lipu all. Lisaks peavad kõik juhtimise all olevad laevad ja
meeskonnad vastama rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele
nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja -ohutusega, meremeeste koolituse ja
sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga, töötingimustega laeval jne.
Tingimused, millele laevahaldurid vastama peavad, tulenevad laevahaldurite riigiabi suunistest
ning riikide praktikast. Näiteks on Küprosel piisava hulga kvalifitseeritud töötajate tagamiseks
kasutusele võetud järgmine jaotus:
73 Laevahaldurite riigiabi suunised p.6.2.
74
Riigiabi suuniste punkti 3 lõige 8
75 Laevahaldurite riigiabi suuniste p.5.1.
64
Laevade hulk Pädevaid Kvalifitseeritud Minimaalne
meeskonnajuhte mereinsenere nõutud arv teisi
töötajaid
Mehitus ja 1 – 10 1 1 3
tehnohooldus > 10 1 2 7
Mehitus 1 – 10 1 n/a 4
> 10 2 n/a 8
Tehnohooldus 1 – 10 n/a 1 4
> 10 n/a 2 8
Paragrahvi 521 lõikega 9 sätestatakse tonnaažikorra rakendaja mõiste. Tonnaažikorra
rakendajaks on residendist äriühing, kes vastab § 521 lõigetes 2–4 või lõikes 8 sätestatud
tingimustele.
Kui § 521 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele vastava isiku ehk laeva käitaja puhul
maksustatakse tonnaažikorra alusel tulu, mis on saadud kaupade või reisijate meritsi veost ning
sellega otseselt seotud tegevusest, siis lõikes 8 sätestatud tingimustele vastava isiku ehk laeva
halduri puhul saab tonnaažikorda kohaldada vaid laeva meeskonna juhtimise või tehnilise
juhtimise teenuse osutamisest saadud tulule. Mõlemal juhul peab laev, mille kasutamisest
tonnaažikorra rakendaja tulu tekib, olema kogumahutavusega 500 või enam.
Paragrahvi 521 lõikega 9 sätestatakse, et tonnaažikorra rakendaja esitab paragrahvi 2-4 või
lõikes 8 sätestatud tingimustele vastav isik maksuhaldurile Veeteede Ameti kinnituse
tonnaažikorra rakendamise tingimuste kohta. Veeteede Ameti kinnitus on vajalik, kuna
maksuhalduril puudub pädevus nimetatud tingimuste vastavusele hindamiseks. Küll aga on
antud pädevus ja oskus olemas Veeteede Ametil.
Paragrahvi 521 lõikega 10 sätestatakse tonnaažikorra rakendamise algus – alates tonnaažikorra
rakendamise tingimuste täitmise kohta maksuhaldurile kinnituse esitamise kuule järgnevast
kuust, ning lõpp – tonnaažikorrale ülemineku otsus on siduv maksimaalselt kuni Euroopa
Komisjoni antud riigiabi loa kehtivusperioodi lõpuni või kuni tonnaažikorra rakendamise
tingimused on täidetud. Kui korra rakendamiseks nõutavad tingimused ei ole enam täidetud,
kaotab maksumaksja õiguse tonnaažikorda rakendada.
Kokkuleppel maksuhalduriga loetakse tonnaažikorra rakendamiseks vajalikud tingimused
täidetuks ka juhul, kui käitaja teavitab viivitamatult maksuhaldurit ajutistest takistustest
eeldusel, et need ei kesta enam, kui kuus kuud.
Paragrahvi 521 lõike 11 alusel ei saa tonnaažikorra rakendamise õiguse kaotamisel seda uuesti
rakendada enne, kui Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa.
Paragrahvi 521 lõigetega 12–14 sätestatakse reeglid tonnaažikorra rakendaja maksustatava tulu
leidmiseks.
Paragrahvi 521 lõike 12 kohaselt arvutatakse maksustatava tulu summa iga tonnaažikorra
rakendamise tingimustele vastava laeva (§ 13 lõike 6 punkt 2) kohta iga alanud 24-tunnise
ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte. Seega, kui tonnaažikorra
65
rakendaja käsutuses on mitu tingimustele vastavat laeva, arvutatakse maksustatava tulu summa
ning maksukohustus iga laeva kohta.
Paragrahvi 521 lõikega 13 sätestatakse maksustatava tulu arvutamise põhimõte. Maksustatav
tulu leitakse tingimustele vastava laeva puhasmahutavuse korrutisest lõikes 14 sätestatud tulu-
suhtarvuga.
Laeva puhasmahutavuseks lõike 13 tähenduses on ühikuta suurus, mis väljendub tonnides ning
näitab lasti- ja reisijateruumide mahutavust, teisisõnu tulu andvate ruumide mahutavust.
Eelnõuga kehtestatavad tulu-suhtarvud järgivad Euroopa Majanduspiirkonna tonnaažikorra
praktikat.
Puhasmahutavusel põhineva tonnaažisüsteemi määrad ELis76 100 netotonni kohta.
tax rate 20
(CIT 33,3 33,9
15 12,5 19 19 25 24 20 & 20,5 15 19 12,5 22
%) 3 9
25
(Net LV CY PL SL ES IT FIN NL DE LT F UK B IRL DK Average
Tons)
1-1.000 0,22 0,37 0,5 0,9 0,9 0,9 0,9 0,91 0,92 0,93 0,93 0,97 1 1 0,94 0,82
1.001- 0,19 0,31 0,35 0,67 0,7 0,7 0,7 0,68 0,69 0,67 0,71 0,73 0,6 0,75 0,67 0,61
10.000
10.001- 0,16 0,2 0,2 0,4 0,4 0,4 0,5 0,45 0,46 0,43 0,47 0,48 0,4 0,5 0,4 0,39
25.000
25.001- 0,07 0,13 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,23 0,23 0,27 0,24 0,24 0,2 0,25 0,27 0,20
40.000
40.001- 0,07 0,07 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,23 0,23 0,27 0,24 0,24 0,05 0,25 0,27 0,19
50.000
50.001- 0,07 0,07 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,05 0,23 0,27 0,24 0,24 0,05 0,25 0,27 0,18
…
Näitena tonnaažikorra rakendamine laeval puhasmahutavusega 30,000:
1) Laeva maksustatava tulu summa arvutamine tulu-suhtarvude ja laeva
puhasmahutavuse põhjal: €0,0084 x 1000 + €0,0062 x 9 000 + €0,004 x 15 000 +
€0,002 x 5 000 = €8,4 + €55,80 + €60 + €10 = €134,2 päevas
2) Päevase maksukohustuse määramiseks korrutatakse arvutatud maksustatava tulu
summa TuMS § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksumääraga (20%): 134,2€ x 0,2 =
26,84€
3) Maksustamisperioodi (kalendrikuu) maksukohustuse välja selgitamiseks tuleb
saadud tulemus korrutada kalendripäevade arvuga. 30-päevasel kuul on kirjeldatud
laevalt tekkiv maksukohustus €805,20
76
Komisjoni otsused järgmistes riigiloa otsustes: N 738/95 muudetud otsusega N457/2008 (NL) - OJ C/106/2009; N396/1998
(DE) - OJ C/029/1999; N563/2001 (DK) - OJ C/146/2002; N790/99 (UK) - OJ C/258/2000; N736/2001 (ES) OJ C/038/2004;
N504/2002 (IRL) OJ C/015/2003; N448/2010 (FI) – OJ C/220/2012; N737/2002 (FR) - OJ C/038/2004; C20/2003 (BE) - OJ
C/145/2003 and OJ L/150/2005; N325/2007 (SL) - OJ C/53/2009; C34/2007 (PL) - OJ C/300/2007 and OJ L/90/2010;
N330/2005 (LT) - OJ C/90/2007; N45/2004 (IT) - OJ C/125/2005. ning EY Shipping Industry Almanac 2016,
http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/EY-shipping-industry-almanac-2016/$FILE/EY-shipping-industry-almanac-
2016.pdf
66
On oluline märkida, et tonnaažikorra rakendamisel ei arvestata ettevõtlustegevuse tegeliku
kasumlikkuse, ettevõtlusega seotud kulude, tehtud investeeringute või varade
amortisatsiooniga.
Paragrahvi 521 lõikega 14 sätestatakse tulu-suhtarvu seos käitaja kasutuses oleva laeva
vanusega. Nii kohaldatakse tonnaažikorra alusel maksustatava tulu arvutamisel tulu-suhtarvu
vaid poole ulatuses laevade puhul, mis ei ole vanemad kui 5 aastat ning 75% ulatuses laevade
puhul, mis on vanemad kui 5 aastat. Laevade puhul, mis on vanemad kui 10 aastat, kohaldub
tulu-suhtarv 100% ulatuses. Laeva vanust loetakse kiilu panemise kuupäevast.
Nii väheneb tonnaažikorra rakendamise näite puhul laevalt, mille puhasmahutavus on 30,000,
tekkiv maksukohustus poole võrra, kui laeva vanus on alla 5 aasta ning 25%, kui laeva vanus
jääb vahemikku 5 kuni 10 aastat.
TuMS § 54 lõikesse 2 tehakse tehnilist laadi muudatus, mis tuleneb rahvusvahelisest
kaubanduslikust meresõidust saadud tulu maksustamise sätete lisamisest tulumaksuseadusesse.
Muudatusega laiendatakse tulumaksu deklareerimist ja tasumist põhjustavate sündmuste hulka
lisaks kuludele ja väljamaksetele ka tulud.
Muudatusest tulenevalt on residendist äriühing, kes valib rahvusvahelisest kaubanduslikust
meresõidust saadud tulu maksustamiseks §-s 521 sätestatud maksuarvestuse, kohustatud
deklareerima kõik §-des 49–521 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud, seal
hulgas nii §-de 49–52 alusel maksustatava kasumi suurus, mille maksustamise õigus kasumi
jaotamiseni edasi lükkub kui ka § 521 kohaselt tonnaažikorra alusel maksustatud tulu suurus.
Ehkki tonnaažikorra alusel arvutatakse maksustatava tulu summa iga tonnaažikorra
rakendamise tingimustele vastava laeva puhasmahutavuse alusel, tuleb maksustatud tuluna
deklareerida lisaks ka maksustamisperioodil tingimustele vastavast tegevusest saadud tulu.
Tavakorralt tonnaažikorrale üleminekul tuleb deklareerida §-de 49–52 alusel maksustatav
kasum, mille maksustamise õigus kasumi jaotamiseni edasi on lükkunud ning tonnaažikorralt
tavakorrale üleminekul tuleb deklareerida § 521 alusel maksustatud tulu. Ehkki tonnaažikorra
alusel arvutatakse maksustatava tulu summa iga tonnaažikorra rakendamise tingimustele
vastava laeva puhasmahutavuse alusel, tuleb maksustatud tuluna deklareerida lisaks ka
maksustamisperioodil tingimustele vastavast tegevusest saadud tulu.
3.3. Ravikindlustuse seaduses tehtavad muudatused
RaKS § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12, millega lisatakse RaKS § 22 lõikes 1 sätestatud
kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikute loetelusse laevapere liige, kes on
lepingu sõlmimise kuule eelneva 12 kuu jooksul olnud laevapere liige vähemalt ühe meretöö-
või muu lepingu alusel, sõltumata lepingu kestusest. Lepingueelse tähtaja piirangu seadmisel
on lähtutud asjaolust, et laevapere liige töötab reeglina tähtajaliste meretöölepingute alusel.
RaKS-i muudatusega antakse lepingu sõlmimise võimalus eelkõige laevapere liikme
meretöölepingute vaheliseks ajaks. Seega on meremehel võimalik sõlmida haigekassaga leping,
kui ta on juba laevalt lahkunud, tema meretööleping on lõppenud, ta on oma laevast maha
munsterdatud ning seega on lõppenud ka tema laevapere liikme staatus. Meremees peab
haigekassale lepingu sõlmimiseks tõendama siiski seda, et 12 kuu jooksul on ta olnud vähemalt
korra laevapere liikme staatuses.
67
RaKS § 22 lõike 1 saatelause kohaselt on haigekassaga lepingu sõlmimise õigus Eesti alalisel
elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elaval isikul, see nõue jääb
kehtima ka laevapere liikme puhul. Tegemist on haigekassa ja isiku vahelise lepinguga ning
selle sõlmimise õigus laieneb ainult RaKS-i § 22 lõikes 1 nimetatud isikutele. Isiku ja
haigekassa lepingulised kohustused ja õigused tulenevad haigekassa ja isiku vahel sõlmitud
lepingust.
Lepingu alusel kindlustatud isikuga võrdsustamisel laienevad laevapere liikmena töötanud
isikule RaKS-is sätestatud kindlustatud isiku õigused, välja arvatud ajutise töövõimetuse
hüvitiste (s.o haigushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis ja hooldushüvitis) saamise
õigus. Lepingu alusel on isikul õigus saada RaKS-is sätestatud tingimustel ja ulatuses
tervishoiuteenust, ravimihüvitist, meditsiiniseadmehüvitist, samuti maksab haigekassa
kindlustatud isikule täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitist, täiendavat ravimihüvitist,
väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitist ja piiriülese tervishoiuteenuse
hüvitist. Vastavalt RaKS-ile on lepingu kehtivuse ajal isikul õigus kasutada ka Euroopa
ravikindlustuskaarti. Samuti laieneb isikule RaKS-i § 662 alusel piiriülese tervishoiuteenuse
hüvitis, mille kohaselt on kindlustatud isikul õigus saada RaKS-is ettenähtud
ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) §-s 503
nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega teises Euroopa Liidu liikmesriigis. TTKS-i §
503 sätestab piiriülese tervishoiuteenuste osutamise, mis on muuhulgas seotud ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004.
Vastavalt RaKS § 24 lõikele 1 kinnitab lepingu tüüptingimused haigekassa nõukogu. Leping
sõlmitakse tüüptingimuste alusel77 tähtajaga vähemalt üks aasta. Lepingu alusel tekib
kindlustus ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse RaKS-i
alusel tekkinud sundkindlustuse kindlustuskaitse ajal, algab isiku kindlustuskaitse lepingu
alusel kehtima sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta (RaKS § 24 lõige 4).
Lepingu sõlmimise avalduse võib haigekassale esitada ka enne meretöölepingu tähtaja
lõppemist arvestusega, et lepingu kehtivus ja kindlustuskaitse algaks koheselt pärast
meretöölepingu lõppemist.
Haigekassaga sõlmitud leping lõppeb juhul, kui isikul tekib RaKS-i alusel sundkindlustus
(näiteks isik asub tööle mõnes kaldaettevõttes). Sellisel juhul tagastab haigekassa ettemakstud
kindlustusmakse proportsionaalselt kehtinud lepingu ajaga.
RaKS §-s 22 sätestatud lepingu alusel makstava kindlustusmakse arvutamise aluseks on
Statistikaameti viimati avaldatud eelmise kalendriaasta Eesti keskmine brutokuupalk, mis
korrutatakse 0,13-ga. Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal pärast seda, kui Statistikaamet
avaldab eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutokuupalga.
Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta keskmine kuubrutopalk 1221 eurot78. Alates 1. aprillist
2018. a on kindlustusmakse ühe kalendrikuu eest 158,70 eurot, kvartalimakse 476,10 eurot ja
aastamakse 1 904,40 eurot. Vastavalt lepingu tüüptingimustele tuleb kindlustusmaksed tasuda
ette kas kolme kuu või ühe aasta kaupa (punkt 3.4.). Kindlustusmakse tasumiseks esitab
haigekassa isikule arve.
RaKS §-i 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22.
77
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/lepingud/vabatahtliku_lepingu_tuuptingimused.pdf
78
https://www.stat.ee/pohinaitajad
68
Lõikes 21 sätestatakse, et isik, kes soovib sõlmida haigekassaga lepingu, esitab oma õiguse
kinnitamiseks haigekassale koopia meretöölepingust või muust dokumendist, mis tõendab, et
isik on eelneva kaheteistkümne kuu jooksul olnud tööl laevapere liikmena. Arvestades, et
kõikide meremeestega meretöölepingut ei sõlmita, meremehel puudub mingil põhjusel kirjalik
leping või tema tähtajatust lepingust ei nähtu lepingu lõppemise aeg, siis on isikul lisaks
meretöölepingule võimalik tõendada oma laevapere liikme staatust ka muul viisil. Näiteks võib
meremehe teenistusraamatusse (nn meremehe passi) olla lisatud munsterrolli kanne, kus on ka
kirjas, millisel laeval ja millal meremees on töötanud.79 Kuna munsterrolli kantakse vaid
laevapere liikmed, siis nähtub juba munsterrolli kandest endast, et meremees on olnud laevapere
liige ja seega täitnud vastava tingimuse vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimiseks.
Eelnimetatud dokumendid ja avalduse lepingu sõlmimiseks võib esitada haigekassa
kliendikontoris või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
Haigekassa nõudel tuleb võõrkeelsele lepingule lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1
nimetatud isiku kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab isik (meremees). Vandetõlgi
seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isik on vandetõlk ehk isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku
dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud
ülesandeid. Keeleseaduse § 5 lõike 1 kohaselt on iga muu keel peale eesti keele võõrkeel.
Võõrkeelse lepingu tõlkimise nõue kehtestatakse sarnaselt RaKS-i § 53 lõikes 1 sätestatud
välisriigis väljaantud pabertõendi tõlkimise nõudele, mille kohaselt on tõlge vajalik, kui
haigekassa seda nõuab.
Kui haigekassale on esitatud võõrkeelne dokument arusaadav, siis isikult tõlget ei nõuta. Tõlke
nõudmise vajaduse üle otsustab haigekassa. Meretöö seaduse alusel töötavatel laevapere
liikmetel tõlke vajadus puudub, sest seaduse § 26 lõike 2 kohaselt peavad meretöölepingud
olema ka eesti keeles.
Haigekassaga lepingu sõlmise eelduseks on meretöölepingu olemasolu eelneva 12 kuu jooksul.
Eelnõu koostamise käigus kaaluti, kas haigekassa võiks küsida Veeteede Ametilt kinnitust, et
meremehel on õigus haigekassaga leping sõlmida, kuid Veeteede Ametil ei ole vastavate
andmete puudumise tõttu võimalik sellist kinnitust anda. Vastavalt Veeteede Ameti
põhimäärusele on Veeteede Ameti tegevusvaldkond ohutu ja turvalise veeliikluse tagamine.
Veeteede Ameti pädevusse ei kuulu töötamise andmete kogumine. Kehtiva õiguse kohaselt
kogub töötamise andmeid Eesti Maksu- ja Tolliamet. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi
põhimäärusele kuulub tööhõive, tööturu, töökeskkonna ja töösuhete, sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse.
Haigekassaga lepingu sõlmimiseks peavad haigekassal olema meretöölepingu andmed (töötaja
nimi, töötamise koht, töötamise periood). Eesti residentidega seotud meretöölepingute andmeid
Eestis Vabariigis Veeteede Ametile teadaolevalt eraldiseisvalt ei koguta. Seetõttu peab isik
haigekassaga lepingu sõlmimiseks esitama haigekassale ise oma meretöölepingu. Arvestada
tuleb sealjuures, et haigekassaga saab sõlmida lepingu ka isik, kes ei tööta Eesti lipu all sõitval
laeval, s.o töötab mõne välisriigi lipu all ja kelle meretööleping pole sõlmitud Eesti õiguse
(meretöö seaduse) alusel.
79
Siseministri 30.11.2015 määrus nr 51 “Meremehe teenistusraamatu vorm, tehniline kirjeldus ja
teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ sätestab, millised andmed kaetakse Eestis väljastatud meremehe
teenistusraamatusse. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon „Meremeeste riiklike isikut tõendavate
dokumentide kohta", mille alusel väljastatakse ka Eestis meremehe teenistusraamat, kehtib kõigile meremeestele,
kes töötavad meresõiduks kasutataval laeval (v.a. sõjalaev) mis tahes ametis ja see laev on registreeritud
konventsiooniga ühinenud riigis.
69
Veeteede Ametil puuduvad ka ajakohased munsterdamise andmed, mis võiksid osaliselt
asendada meretöölepingu andmeid.80 Munsterdamise andmeid kogub Veeteede Amet siis, kui
meremees tuleb oma diplomeid uuendama. Sellisel juhul on munsterdamise andmete kogumise
ainukeseks eesmärgiks saada tagantjärgi teavet meremeeste meresõidu praktika kohta.
Reaalajas ja täielikke munsterdamise andmeid Veeteede Amet ei kogu. Samuti tuleb arvestada,
et Veeteede Amet ei väljasta diplomeid kõigile isikule, kes on õigustatud haigekassaga lepingut
sõlmima, kuna diplomeid võivad neile väljastada ka teised riigid. Diplomid väljastatakse vaid
kutselistele meremeestele, s.o mitte kõigile laevapere liikmetele, kes laeval töötavad.
Kui haigekassale ei ole esitatud meretöölepingust või muust esitatud dokumendist arusaadav,
kas tegemist on meretöösuhet kinnitava dokumendiga, võib haigekassa selles osas
konsulteerida Sotsiaalministeeriumiga (meretöö seadus) või Veeteede Ametiga.
3.4. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused
RLS § 73 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv reguleerib laevakinnistusraamatu dokumentide
väljastamist, kuid tegemist ei ole enam Tartu Maakohtu kinnistusosakonna toiminguga. See
pädevus anti 1.07.2017 jõustunud muudatustega üle Veeteede Ametile ja notaritele ning
asjaomased sätted on üle viidud RLS §-i 181. Lisaks tuleb tunnistada kehtetuks riigilõivud
kinnitatud väljatrükkide väljastamise eest (§ 73 lõiked 3 ja 5), kuna Veeteede Ametil puudub
kinnitamise õigus ning selliseid väljatrükke väljastavad ainult notarid.
RLS § 180 lõike 1 sõnastust muudetakse. Võrreldes § 180 lõike 1 praeguse tekstiga viidatakse
sättes esimesele laevapereta prahitud laevade registrile. Lisaks tehakse sättes terminoloogiline
täpsustus parandus ning asendatakse sõna „lipudokument“ sõnaga „liputunnistus“.
Lipudokument on LaevaRS § 9 lõike 1 kohaselt üldmõiste, mis hõlmab mere- ja
siseveelaevatunnistust, liputunnistust, laevapiletit ja ajutist liputunnistust. RLS § 180 lõikes 1
on aga silmas peetud nimelt liputunnistust.
RLS § 180 lõike 2 sõnastust täpsustatakse ning lisatakse viited esimesele või teisele laevapereta
prahitud laevade registrile. Registritesse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tuleb
endiselt tasuda 32 eurot.
RLS § 180 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt tuleb registrisse kantud andmete muutmise
või täiendamise eest ja uue laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise eest seoses
laeva allprahtimisega tasuda riigilõivu 64 eurot. Lähtutud on arvestusest, mille kohaselt maksab
nii kande tegemine kui laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamine kumbki 32 eurot.
RLS § 180 lõikesse 3 lisatakse viide esimesele ja teisele laevapereta prahitud laevade registrile.
Sätte sisu ei muutu, st riigilõivu suurus laeva registrist kustutamise eest on endiselt 20 eurot.
RLS § 181 sõnastust muudetakse. Kuna alates 1.07.2017 läks teatud dokumentide
väljastamise pädevus üle Veeteede Ametile, viiakse seni RLS §-s 73 olnud sätted üle seaduse
8. peatüki 5. jao 1. jaotisse (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel tehtavad Veeteede
80
Meretöölepingu kuupäevad ei pruugi täilikult vastata munsterrolli kuupäevadele. Munsterrolli kantakse
meremees siis, kui ta on juba laeva jõudnud ning sinna sisse ei arvata laeva reisimise kuupäevi, kuigi sel ajal juba
meretööleping kehtib.
70
Ameti toimingud), täpsemalt §-i 181. RLS § 181 reguleerib laevaregistrite dokumentide
väljastamist.
Lõikes 1 sätestatakse, et merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 13 eurot. Säte asus varasemalt RLS § 73 lõikes 2. Kui varasemalt oli
tegemist Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonna toiminguga, siis alates 1.07.2017 läks
laeva liputunnistuse väljastamise pädevus LaevaRS § 10 lõike 1 kohaselt üle Veeteede Ametile
ja notaritele.
Riigilõivu tasumise alus tuleneb eelnõuga lisatavast LaevaRS § 11 lõikest 1.
Lõikes 2 sätestatakse, et tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et laevakinnistusraamatu
kannet ei ole muudetud või selline kanne puudub, tuleb tasuda riigilõivu 5 eurot. Säte asus
varasemalt § 73 lõikes 4 ning seni oli riigilõivu suurus 2 eurot. Riigilõivu suurust on tõstetud 5
euroni sarnaselt muudele RLS sätetele, mis sätestavad riigilõivu suuruse dokumendi väljatrüki
väljastamise eest (nt RLS § 177).
Riigilõivu tasumise alus tuleneb eelnõuga lisatavast LaevaRS § 1007.
Lõike 3 kohaselt tasutakse 84 eurot ajutise liputunnistuse väljastamise eest LaevaRS § 23
alusel. Nimetatud säte reguleerib ajutise liputunnistuse väljastamist Eestis ehitatud laevale,
millele ei laiene õigus kanda Eesti lippu, esimese üleviimisreisi ajal. Ajutisi liputunnistusi
väljastavad nii Veeteede Amet kui ka Eesti välisesinduse konsulaarametnik, kuid LaevaRS §
23 alusel väljastab ajutisi liputunnistusi üksnes Veeteede Amet.
Samasisuline säte on olemas RLS kehtivas redaktsioonis ning asus varasemalt § 181 lõikest 1.
Eelnõuga täiendati LaevaRS-i riigilõivu tasumise alusega, mis tuleneb LaevaRS § 14 lõikest 6.
84 eurot.
Lõike 4 kohaselt tasutakse laeva liputunnistuse väljastamise eest riigilõivu 8 eurot. Laeva
liputunnistus väljastatakse koos merelaevatunnistusega laevadele, mis on kantud
laevakinnistusraamatusse.
Tegemist on sättega, mis asus seni RLS § 73 lõikes 1. Kui varasemalt oli tegemist Tartu
Maakohtu registri- ja kinnistusosakonna toiminguga, siis alates 1.07.2017 läks laeva
liputunnistuse väljastamise pädevus LaevaRS § 10 lõike 1 kohaselt üle Veeteede Ametile ja
notaritele. Riigilõivu tasumise alus tuleneb eelnõuga lisatavast LaevaRS § 13 lõikest 2.
Lõikega 5 kehtestatakse riigilõivu suurus laevapereta prahitud laeva liputunnistuse
väljastamise eest esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse, kui seda ei tehta
koos laeva registreerimise või registreeringu pikendamisega. Tegemist on erandjuhtudega ning
kuna Veeteede Amet menetleb seda isiku taotluse alusel, toob see kaasa Veeteede Ameti
täiendava töökoormuse ja kulu. Praktikas võib dokumendi eraldi väljastamine toimuda eelkõige
senise liputunnistuse kadumisel või hävimisel, aga ka nt laeva andmete muutumisel, mis on
tingitud laevale tehtud uutest mahtuvusarvutustest.
Riigilõivu tasumise kohustus kehtestatakse LaevaRS § 131 lõikega 4, riigilõivu summa on 32
eurot. See on analoogne RLS § 180 lõikes 1 sätestatud laeva kandmisega esimesse laevade
registrisse, mille riigilõivu puhul on arvestatud nii laeva registreerimistoiminguga kui ka
laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega.
Lõike 6 kohaselt tasutakse esimese või teise laevapereta prahitud laevade registri dokumendi
ärakirja väljastamise eest riigilõivu 10 eurot. See hõlmab ka laevatoimiku dokumente.
71
RLS §-st 181 jäetakse välja kehtiv lõige 3, mille kohaselt tasutakse riigilõivu kaubandusliku
meresõidu koodeksi alusel asutatud laevaregistri dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise
eest. Viidatud on registrile, mis oli Veeteede Ametis enne LaevaRS kehtestamist, st kuni 1998.
aastani. Kõnealused kaubandusliku meresõidu koodeksi sätted on tunnistatud kehtetuks,
mistõttu jäetakse ka vastav RLS säte seadusest välja.
3.5. Sotsiaalmaksuseaduses tehtavad muudatused
SMS-i muudatustega tehakse sotsiaalmaksu maksmises erisus TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud
Eesti lipu all sõitvate laevade osas.
SMS §-i 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, millega sätestatakse sotsiaalmaksu maksmise
kohustus, kui laevapere liige, kes on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi, Šveitsi või selle riigi, millega Eesti Vabariik on sõlminud välislepingu, kodanik
või elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, töötab Eesti lipu all sõitval laeval.
Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusskeemide koordinatsioonimääruse nr 883/2004 artikli 11 lõike
4 kohaselt kohaldub Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidus ametlikult resideeruvate
kolmandate riikide kodanike, kes on piiriüleses olukorras (näiteks elavad ühes ja töötavad teises
riigis ehk teise riigi lipu all), eest makstavate sotsiaalkindlustuse sissemaksete suhtes lipuriigi
õigus. Sisuliselt tähendab see, et sotsiaalmaks töötasudelt tuleb maksta sinna liikmesriiki, mille
lippu laev kannab. Olulise erisusena näeb määrus ette, et meremeestele, kes elavad riigis, kus
asub nende tööandja (registrisse kantud asukoht või tegevuskoht) tuleb kohaldada nende
elukohariigi õigust. Seega Eestis elavate meremeeste suhtes, kelle tööandja asub samuti Eestis,
kohaldub Eesti õigus isegi siis, kui nimetatud meremehed sõidavad mõne muu Euroopa Liidu
või Euroopa Majanduspiirkonna riigi lipu all. Seega peab Eesti tööandja maksma Eesti
residendist meremeeste eest sotsiaalmaksu Eestisse. Ehkki määrused on otsekohalduvad, tuleb
maksustamise alus ette näha siseriiklikus õigus, mistõttu täiendatakse sotsiaalmaksuseadust
vastava punktiga.
SMS §-i 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12, millega sätestatakse sotsiaalmaksu maksmise
kohtus sellise laevapere liikme töötasult, keda ei ole nimetatud SMS § 2 lõike 1 punktis 11.
Seega näeb säte ette sotsiaalmaksu tasumise kohustuse kolmandast riigist pärit laevapere
liikmele makstud töötasult.
SMS-i § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8, millega sätestatakse, et sotsiaalmaksu makstakse
töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult laevapere liikme puhul, kes on töötanud
tulumaksuseaduse § 13 lõikes 6 toodud tingimustele vastaval laeval. Muudatuse tulemusel
puudub kohustus maksta laevapere liikme eest sotsiaalmaksu igakuiselt vähemalt kuumääralt
ning sotsiaalmaksu tasutakse üksnes juhul, kui isikule tasu makstakse. Meremeeste töölepingud
on reeglina tähtajalised ning kodus viibimise ajal neile enamasti tasu ei maksta, mistõttu oleks
ebaõiglane nõuda igakuiselt sotsiaalmaksu tasumist.
SMS § 4 täiendatakse punktiga 3l, millega sätestatakse, et sotsiaalmaksu maksmise kohustus
lasub isikul, kes teeb laevapere liikmele väljamakse. Selline regulatsioon vastab Euroopa
parlamendi ja nõukogu määruse 883/2004 artikli 11 lõikes 4 sätestatule, mille kohaselt
käsitatakse palka maksvat ettevõtjat või isikut tööandjana.
72
SMS §-i 7 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse sotsiaalmaksumäär 20% SMS §-i 2 lõike
1 punktides 11 ja 12 nimetatud isikutele, kes on teeninud tulu töötamisest laeval, mille
kogumahutavus on vähemalt 500 ja mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelises
meritsi veol, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarseid reisijatevedusid tegeval
laeval, ning kelle tulu on maksustatud TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud maksubaasi alusel.
Sisuliselt kehtestatakse eelnõuga TuMS-s ettenähtud tingimustele vastaval laeval töötava
meremehe puhul sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale maksubaas, millelt tööandja makseid
tasub. Maksubaas tuleneb samuti TuMS § 13 lõikest 6 ning see on eelnõu koostamise ajal 750
eurot. See tähendab, et kui laevapere liikme tegelik töötasu ületab maksubaasi, makstakse
sotsiaalmaksu ikka maksubaasilt, mitte tegelikult väljamakstud tasult. Tasutud sotsiaalmaks
tagab laevapere liikmele vanaduspensioni saamise. Sotsiaalmaksu pensioniosa tuleb maksta
kõikide Eesti lipu all sõitva laeva laevapere liikmetele, sh kolmandast riigist pärit laevapere
liikmele makstud tasudelt, kuna alates 2018. aasta 1. jaanuarist ekspordib Eesti riiklike
pensionide maksmist kõikidesse välisriikidesse. Sellega tagatakse Eesti lipu all sõitvatele
meremeestele muude riikliku pensioni saamise tingimuste täitmisel võimalus saada hiljem tuge
sissetuleku vähenemisel vanaduse korral.
Pensioniõiguse tekkimiseks peab isikul olema nõutav pensionistaaž. Õigus vanaduspensionile
on isikul, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka ning kellel on vähemalt 15 aastat
pensionikindlustusstaaži.
Ühe aasta pensionikindlustusstaaži saamiseks peab olema kindlustatu eest sotsiaalmaksu aasta
jooksul makstud vähemalt töötasu alammäära aastasummalt (2018. aasta näitel 12x500=6000
eurolt). Isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa on sellest väiksem,
arvestatakse pensionikindlustusstaaži proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osaga. Ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta
pensionikindlustusstaaži.
Meremeeste puhul tuleb arvestada asjaoluga, et tüüpiliselt sõlmitakse nendega 4 kuulised
lepingud, mille vahele jäävad mõnekuulised vaheajad, kus isik ei tööta. Kokku töötab meremees
sageli u 8 kuud aastas. Eeldusel, et meremees töötab 8 kuud aastas, kulub tal ühe aasta
pensionikindlustusstaaži kogumiseks 750-eurose maksubaasi korral kauem kui aasta. 750-
eurose maksubaasi mõju meremehe pensionikindlustusstaažile on ülevaatlikult esitatud tabelis
1.
Pensioni I sammas (nii vanaduspension kui toitjakaotuspension) sõltub makstava töötasu
suurusest osaliselt, seda mõjutavad veel kõigile võrdne pensioni baasosa suurus ja kuni 1999.
aastani tööst või tööga võrdsustatud tegevusest tulenev staažiosak. Lisaks baasosale ning
staažiosakule sõltub pensioni suurus kindlustusosakust, mida arvestatakse alates 1999. aastast.
Kindlustusosak arvutatakse makstud sotsiaalmaksu alusel.
Tabel 1. Pensionikindlustusstaaž (PKS) 750-eurose maksulae ja 8 kuud aastas töötamise
korral
Maksubaas Summa, Kuupalga Vajalik Meremehe
millelt alammäära summa 1 kogutud PKS
sotsiaalmaks prognoos* aasta PKS aasta jooksul
on saamiseks*
arvestatud
(aastas)
2019 750 6000 528 6330 11,4 kuud
73
2020 750 6000 555 6665 10,8 kuud
2021 750 6000 584 7005 10,3 kuud
* Lähtudes Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvisest majandusprognoosist, milles on
eeldatud, et alampalk tõuseb samas tempos kui keskmine palk.
Tabelis 2 on näidatud pensionikindlustusstaaži koguneme eeldusel, et maksubaas tõuseb 3%
aastas.
Tabel 2. Pensionikindlustusstaaž (PKS) 750-eurose maksulae ja 8 kuud aastas töötamise
korral
Maksubaas Summa, Töötasu Vajalik Meremehe
* millelt alammäära summa 1 aastaga
sotsiaalmak prognoos** aasta PKS kogutud PKS
s on saamiseks
arvestatud
(aastas)
2019 750 6000 528 6330 11,4 kuud
2020 773 6180 555 6665 11,1 kuud
2021 796 6365 584 7005 10,9 kuud
* Maksubaas on esimesel aastal 750 eurot ning tõuseb igal järgneval aastal 3%.
** Lähtudes Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvisest majandusprognoosist, milles on
eeldatud, et alampalk tõuseb samas tempos kui keskmine palk.
See, mil määral maksubaas tagab töötajatele pensionikindlustusstaaži, sõltub oluliselt Eesti
töötasu alamäärast. Maksubaasi puhul peaks olema arvestatud sellega, et tingimustes, kus
töötasu alammäär iga-aastaselt tõuseb, pakub fikseeritud või töötasu alammäärast aeglasemalt
kasvav maksubaas üha vähem sotsiaalseid garantiisid ehk pensionikindlustusstaaž, mis annab
üldse õiguse pensioni saada, koguneb järjest aeglasemalt.
Siiski peab Eesti meremeeste puhul arvestama asjaoluga, et vaid vähesed meremehed soovivad
töötada merel terve elu. Tavaliselt sõidetakse merd kümmekond aastat ja siis otsitakse omale
töökoht kaldal. Kaldatöökohal makstakse meremehe töötasult sotsiaalmaksu tegelikult palgalt,
mis on suure tõenäosusega oluliselt suurem kui 750 euro suurune maksubaas ja seega jätkub
isiku pensionistaaži kogumise kiirus tavapäraselt. Laevanduse arendamise üks eesmärkidest on
aktiivselt tegutseda laevanduse kaldaettevõtete Eestisse toomise nimel.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%) erirežiimi kohaldumisel ei maksta. Eesti alalisest
elanikust ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavale isikule tagatakse
juurdepääs vabatahtlikule riiklikule ravikindlustusele. Seega on laevapere liikmel on võimalik
sõlmida vabatahtlik riiklik ravikindlustuse leping ning tasuda ise ravikindlustuse sissemakseid.
Muudatuste eesmärgiks on tõsta Eesti merenduse konkurentsivõimet läbi tööjõumaksude
vähendamise. Muudatustega kaasnevad alljärgnevad negatiivse iseloomuga asjaolud:
- Maksubaasi kehtestamine mõjutab sissetulekutelt arvestatavaid hüvitisi negatiivselt.
- Kolmandatest riikidest pärit meremeeste tööjõu maksustamine väiksemate maksudega kui
Eestis elavate meremeeste maksustamine, võib mõjutada viimaste positsiooni tööturul
negatiivselt.
74
- Riiklikud meetmed täiendavad reederile pandud kohustusi.
Maksustatava töötasu suurusest sõltub otseselt järgmiste hüvitiste suurus: töötushüvitis,
koondamishüvitis, maksejõuetuse hüvitis, vanemahüvitis. Kõik need hüvitised arvutatakse
protsendina töötasust. Maksubaasi kehtestamine toob kaasa Eesti meremeestele
viimatinimetatud hüvitiste vähenemise. Seega on meremeeste kindlustuskaitse väiksem kui
teistel Eesti töötajatel, kelle puhul makstakse maksed kogu töötasult.
Ajutise töövõimetuse hüvitisi laevapere liikmetele ei maksta, kuna maksubaasilt tasutakse
üksnes sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ning ravikindlustuse osa ei tasuta.
Varasema töötasu suurusest ei sõltu riiklikud peretoetused ja töövõimetoetus. Neid hüvitisi
makstakse elamispõhiselt, v.a juhul, kui laevapere liikmele rakendub Euroopa Liidu
sotsiaalkindlustushüvitiste koordinatsioonimäärus 883/04.
Kolmandatest riikidest pärit meremeesteks on meremehed, kes elavad väljaspool riike, kus
kohalduvad EL sotsiaalkindlustusmäärused või Eestile täitmiseks kohustuslikud
sotsiaalkindlustuslepingud. Kui kolmanda riigi meremehel on Eestis, sh Eesti lipu all sõitval
laeval omandatud 15 aastat pensionikindlustusstaaži, siis makstakse talle alates 2018. aastast
Eesti riiklikku pensionit sõltumata sellest, millises riigis ta elab.
EMP riikides või lepingupoole riigis elavad meremehed ei pea vanaduspensioni saamiseks
töötama 15 aastat Eestis või Eesti lipu all sõitval laeval. EL koordinatsioonimääruse nr
883/2004 kohaselt võetakse ühes riigis hüvitisele õiguse tuvastamisel arvesse teise riigi elamis-
, töötamis- või kindlustusperioodid nii nagu need oleksid täitunud oma riigis. Pensioni suuruse
arvutab iga riik proportsionaalselt vastavalt oma õigusaktidele ja maksab selle välja.
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustushüvitisele õiguse
määramisel teises riigis täitunud kindlustusperioode, hüvitiste maksmine on siiski seotud
tööotsimisega ja sellest tulenevate kohustuste täitmisega. Seda saab ka teha teises EMP riigis,
kuid teatud piirangutega.
4.6. Töötuskindlustuse seaduses tehtavad muudatused
Muudatuste eesmärgiks on tõsta Eesti merenduse konkurentsivõimet vähendades TuMS § 13
lõikes 6 nimetatud laeval töötamise korral laevapere liikme ja tööandja maksukoormust.
Töötuskindlustusmakse on üks tööjõumaksudest, mida eelnõu järgi võib eelpool nimetatud
laeval töötamise korral maksta maksubaasilt.
TKindlS § 3 muudatusega muudetakse kindlustatu mõistet.
Kehtiva TKindlS § 3 lõike 1 järgi on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel
teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja jne, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid.
Eelnõuga sätestatakse TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud laeval töötava laevapereliikme
kindlustatuse tingimused. Laevapereliige on meretöö seaduse § 4 lõike 1 kohaselt laeval
meretöölepingu alusel töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või
teenindab reisijaid ning on kantud munsterrolli. Eelnõuga täiendatakse TKindlS § 3 lõikega 11,
mille kohaselt on kindlustatu töötaja, kes on Eesti lipu all sõitva TuMS §-i 13 lõikes 6 nimetatud
laeva laevapere liige, kui ta on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või
Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik või isik, kellele
kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitab töötushüvitisi.
75
TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud laevad on laevad, mida kasutatakse kaupade või reisijate meritsi
veos ja mille kogumahutavus on 500 (vt täpsemalt TuMS § 13 lõike 6 muudatuse selgitust).
Muudatus puudutab ainult neid laevapere liikmeid, kes töötavad TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud
laeval. Laeval, mis ei vasta nendele tingimustele, töötav laevapere liige on kindlustatu kehtiva
TKindlS § 3 lg 1 kohaselt ja neid tingimusi eelnõuga ei muudeta.
Eelnõu kohaselt ei ole siiski kõik laevapere liikmed kindlustatud. Kindlustatu mõiste muutmisel
on lähtutud sellest, kas laevapere liikmel on töötuks jäämise korral võimalus saada
töötuskindlustushüvitist Eestis või mitte. Kui isik on Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides
seaduslikult elav isik, võib tal tekkida õigus saada töötuskindlustushüvitist Eestis või õigus
kindlustusperioodide liitmisele Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusmääruse alusel.
Kolmandate riikide kodanikel, kellel ei ole õigust viibida ega elada Eestis, ei teki üldjuhul
õigust töötuskindlustushüvitisele ega kindlustusperioodide liitmisele. Kolmandatest riikidest
pärit laevapereliikmeks loetakse eelnõu mõttes isikuid, kes ei ela riigis, kus kohaldatakse
Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusmääruseid või Eestiga sõlmitud välislepinguid. Eelnõu
kohaselt on kindlustatu vaid sellise kolmanda riigi kodanik või elanik, kellele kohaldatakse
Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitab töötushüvitisi (töötuskindlustushüvitis ja
töötutoetus). Eestil on selline leping sõlmitud Ukrainaga (Eesti Vabariigi ja Ukraina
sotsiaalkindlustusleping). Vt lisaks selgitusi sotsiaalmaksuseaduse muutmise juurde.
TKindlS § 4 lõike 2 punktis 5 täiendatakse tööandjate loetelu. TKindlS kohaselt maksavad
töötuskindlustusmakset kindlustatu ja tööandja. Laevapere liikme tööandjaks loetakse
käesoleva eelnõu alusel täiendavalt reeder meretöö seaduse § 5 tähenduses, st
meresõiduohutuse seaduses nimetatud isik või muu isik, kes meretöölepingu sõlmimisega võtab
endale töösuhtes tööandja õigused, kohustused ja vastutuse. Reederil on laevapere liikme
tööandjana kohustus tasuda laevapere liikme eest tööjõumaksud, sh töötuskindlustusmakset.
TKindlS § 142 täiendatakse lõikega 11 ja § 20 lõikega 6.
Lisaks kindlustatu mõiste täpsustamisele muudetakse eelnõuga töötuskindlustusmakse
maksmise korda (vt TKindlS § 40 muudatuse selgitus). Kehtiva TKindlS järgi makstakse
töötuskindlustusmakset töötasult. Eelnõu kohaselt võib töötuskindlustusmakset maksta TuMS
§ 13 lõikes 6 nimetatud laeva laevapereliikme töötasult või TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud
maksubaasilt ehk 750 eurolt. Kuna töötuskindlustusmakset on võimalik maksta maksubaasilt,
sätestatakse eelnõuga koondamise ja tööandja maksejõuetushüvitise korral makstavate
kindlustushüvitiste suuruse arvutamise erisused.
Töötaja koondamise korral maksab tööandja hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses
(TLS § 100 lg). Kui töötaja töötas sama tööandja juures vähemalt viis aastat, maksab töötukassa
töötajale lisaks kindlustushüvitist koondamise korral. Töösuhte puhul, mis kestis 5-10 aastat,
makstakse kindlustushüvitist koondamise korral ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Üle
kümneaastase töösuhte korral makstakse hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kuna laevapereliikme puhul võib töötuskindlustusmakset maksta tegeliku töötasu asemel
maksubaasilt, täpsustatakse eelnõuga, milline tasu võetakse hüvitise arvutamisel aluseks.
Kehtiva TKindlS § 142 järgi arvutakse kindlustushüvitis koondamise korral töötaja üheksa kuu
keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Nii nagu
76
muude hüvitiste puhul võetakse ka kindlustushüvitise koondamise korral arvutamisel arvesse
töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakset.
Hüvitise arvutamisel on lähtutud töötuskindlustuse eesmärgist. Töötuskindlustus on
sundkindlustus, mille üheks eesmärgiks on töötajale töölepingu ülesütlemise hüvitamine
koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Tööandja
masketest rahastatakse koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral kindlustushüvitiste
maksmist. Kindlustushüvitise maksmisega võtab töötukassa osaliselt üle tööandja kohustuse
koondamise korral hüvitist maksta ning seda selle töötasu ulatuses, millest on
kindlustusmakseid tasutud. Kindlustushüvitis koondamise korral, mis on arvutatud
maksubaasilt, võib jääda väiksemaks kui tegelikult töötasult arvutatud hüvitis.
Analoogne muudatus tehakse maksejõuetushüvitise arvutamisel. Maksejõuetushüvitise
eesmärgiks on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse korral saamata jäänud töötasu,
puhkusetasu ning hüvitised, mis on ette nähtud seadusega. Kui laevapere liikme töötasult on
makstud töötuskindlustusmakset ainult maksubaasilt, arvutatakse sarnaselt teiste hüvitistega
maksejõuetushüvitist ainult sellelt töötasult, millelt töötuskindlustusmakset maksti. Nii nagu
kindlustushüvitis koondamise korral võib ka kindlustushüvitis maksejõuetuse korral jääda
väiksemaks võrreldes hüvitisega, mida töötaja oleks saanud siis, kui see oleks arvutatud
tegelikult saamata jäänud töötasult.
TKindlS § 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3. Kehtiva TKindlS järgi makstakse
töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt
kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Eelnõu kohaselt võib
kindlustatu, kes on laevapere liige ja töötab TuMS § 13 lõikes 6 nimetatud laeval, töötasu
asemel maksta töötuskindlustusmakset maksubaasilt ehk 750 eurolt. See tähendab, et kui
laevapereliikme töötasu on näiteks 2000 eurot, siis võib reeder maksta töötuskindlustusmakset
maksubaasilt.
TkindlS § 42 lõike 1 punkte 1 ja 2 muudetakse. Kuna eelnõuga täiendati TKindlS § 40 lõiget
1 punktiga 3 (laevapereliikmete tasude töötuskindlustusega maksustamine), viidatakse TKindlS
§ 42 lõike1 punktides 1 ja 2 uuele punktile.
4.7 Jõustumissäte
Seadus jõustub eeldatavalt 1. jaanuaril 2019. aastal, sõltuvalt riigiabi loa menetlemise kiirusest
Euroopa Komisjonis.
Eelnõu § 1 punktid 56 ja 77, mille kohaselt ei saa muus võõrkeeles kui inglise keeles esitatud
dokumendi tõlget enam notariaalselt kinnitada, vaid see peab olema vandetõlgi tehtud tõlkega,
jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. Sarnased muudatused on LaevaRS-is tehtud vandetõlgi seaduse
muudatustega, mis jõustuvad samal kuupäeval.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus on võetud kasutusele vastutava isiku ja volitatud esindaja terminid. Selgitused nende
mõistete osas on antud LaevaRS §-de 41 ja 42 juures.
77
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Laevaregistrite seaduse muudatustega kaasnevad mõjud
Eelnõu peamiseks mõjuks on läbi laevapereta prahitud laevade registri protseduuride
lihtsustamise ning teise laevapereta prahitud laevade registri ja Tartu Maakohtu juures asuva
laevakinnistusraamatu välismaa reederitele avamise soodustada koosmõjus tööjõumaksude
vähendamise ja ettevõtte tulumaksu erimaksurežiimi loomisega laevade Eesti lipu alla tulekut.
Suurenev laevastik aitab kaasa kaldasektori tekkele ja Eesti majanduse kasvule.
Seaduse jõustumisel võib eeldada mõju avaldumist peamiselt järgmistes valdkondades:
sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning muud otsesed või kaudsed mõjud.
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
. Eelnõuga kaasneb eeldatavalt Eesti lippu kandvate laevade arv. Tänu laevade lisandumisele
Eesti laevaregistritesse on Eesti meremehel tulevikus suurem võimalus töötada Eesti lipu all
sõitval laeval. Samuti, kuna suurenev laevastik aitab kaasa kaldasektori tekkele, tekib Eesti
meremeestel tulevikus võimalus pärast merel töö lõpetamist töötada merenduse kaldasektoris.
See võimaldab riigil kaitsta paremini ka Eesti meremehe sotsiaalseid õigusi ja võimaldab Eesti
meremeestele parema ligipääsu sotsiaalkindlustusele ja teistele ILO meretöö konventsiooniga
ettenähtud sotsiaaltagatistele.
Merenduses tekib töökohti juurde ja kasvab merendussektori tööhõive ka kaldasektoris.
Lähtuvalt sellest peaks ühiskonna vajaduste ja arengutega kaasas käima ka mereharidus. Selleks
peavad mereharidusasutused muutma vajadusel oma õppekavasid ja täiendama õppesuundasid
ning tegema koostööd teiste haridusasutustega.
Laevade sundviisiline kustutamine registrist võib mõjutada neid meremeeste sotsiaalseid
õiguseid, mis sõltuvad sellest, millise riigi lippu laev kannab (vt põhjalikumad selgitused
allpool).
6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Tuvastatud mõju riigi julgeolekule puudub.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse läbiviidud uuringus, mille
eesmärk oli anda ülevaade Eesti merejulgeoleku hetkeseisust, on siiski nähtud seost riigi
julgeoleku ja omalipulise kaubalaevastiku puudumise vahel. Omalipuline kaubalaevastik saaks
tegeleda sõja või muu kriisi ajal Eesti elanike varustamisega.81 Selle eelduseks võiks olla siiski
see, et kaubalaevad kuuluvad Eesti reederitele ja laevad sõidavad Läänemere piirkonnas.
81
Täispikk uuring ei ole avalikult kättesaadav. Lühiülevaadet antud uuringust saab lugeda ajakirjast „Meremees“
nr 1/4 2017.
78
Eelnõu omab mõju välissuhtlusele, kuna suhtlus teiste riikide reederite, laevaomanike ja
merendusadministratsioonidega tiheneb ning Eesti lipu all sõitvad laevad läbivad nii teiste
riikide territoriaalvesi ja majandusvööndeid kui ka avamerd.
6.3. Mõju majandusele
Mõju Eesti majandusele on oluline. Prognooside kohaselt võiksid muudatused Eesti lipu alla
tuua 300 suurt merelaeva aastaks 2039. Maksulaekumine aastas 300 laeva pealt oleks 636,1
miljonit eurot, mis avaldaks olulist mõju riigi SKT-le.
Ettevõtluskeskkond paraneb ja Eesti ettevõtetel tekib parem võimalus hakata tegutsema
merendusvaldkonnas. Majanduslikke negatiivseid mõjusid laevaomanikele ja prahtijatele
muudatus kaasa ei too, kuna hetkel laevu, millele eelnõu peamiselt suunatud on, veel registris
pole. Muudatused mõjutavad siiski ühte juba registris olevat laeva (vt põhjalikumad selgitused
allpool).
6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt peavad lipuriigid kindlustama kohaldamisele
kuuluvate rahvusvaheliste reeglite ja standardite nagu ka enda õigusaktide järgimise oma lipu
all sõitvatel laevadel olenemata laeva asukohast. Tuleb võtta kasutusele meetmed, et laevad,
mis ei vasta rahvusvahelisele merekeskkonna kaitse nõuetele, ei saaks merele minna enne, kui
nad on laevad viinud nende nõuetega vastavusse. Laevad peavad olema varustatud lipuriigi
väljastatud vastavate sertifikaatidega. Samuti peavad lipuriigid koheselt algatama vastavad
menetlused uurimaks rahvusvaheliste reeglite või standardite rikkumist, olenemata kohast, kus
see on toime pandud. Laevade lisandumisel Eesti lipu alla laieneb ka nendele laevadele Eesti
riigi vastutus rahvusvahelise merekeskkonna kaitse nõuete täitmise eest.
Paralleelselt käesoleva eelnõuga valmistas riik ette laevade ballastvee ja selle setete kontrolli
ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimise. Konventsioon
ratifitseeriti Riigikogus 14.02.2018 ning see jõustub Eestis suhtes 17. juulil 2018.
Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda
võivate võõrliikide eest. Põhiliseks muudatuseks on, et ballastvett kasutavad laevad peavad
hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele
tuleb paigaldada puhastussüsteemid. Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all
sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele
laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Veeteede Amet saab menetleda
vabastuste andmist juba nii Eest lipu all sõitvatele laevadele kui ka Eesti lipu alla käesoleva
eelnõu alusel lisanduvatele laevadele.
Paralleelselt käesoleva eelnõuga valmistatakse 2018. aasta jooksul ette Nairobi rahvusvaheline
laevavrakkide eemaldamise konventsiooni ratifitseerimist. Konventsioon sätestab õiguslikud
alused riikidele laevavrakkide eemaldamisele, mis võivad endast kujutada ohtu sealhulgas
merekeskkonnale.
6.5. Mõju regionaalarengule
Tuvastatud mõju regionaalarengule puudub.
6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Tuvastatud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub.
79
Seaduse rakendamisel tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti (laeva seotud esimese
astme kuriteo toimepanemisega kui laeva registrist kustutamise alus), Maksu- ja Tolliametiga
(riigilõivud) ning Tartu Maakohtu registriosakonnaga (laevade kinnistamine).
6.7. Muud otsesed või kaudsed mõjud
Paraneb Eesti kui mere- ja laevandusriigi rahvusvaheline maine.
Merekultuuri seisukohalt on Eestil enam alust identifitseerida end mereriigina, kui Eesti lipu all
sõidab arvestatav hulk laevu ning Eesti lipu all on ka arvestatav kaubalaevastik. Seega on antud
eelnõu kaudselt seotud ka merelise rahvuskultuuri ja identiteedi järjepidevuse tagamise ja
säilitamisega.
Kavandatav muudatus I: Laevapereta prahitud laevade registri protseduuride lihtsustamine
ja teise laevapereta prahitud laevade registri avamine.
Mõju sihtrühm I: Laevaomanikud ja laevapereta prahtijad, kes Eesti laevapereta prahitud
laevade regulatsiooni kaasajastamisel soovivad oma laevad tuua Eesti lipu alla
Prognooside kohaselt võiksid muudatused Eesti lipu alla tuua 300 suurt merelaeva aastaks
2039. Eesti lipu alla toomise eelduseks on siiski ka muude kaasnevate muudatuste läbiviimine
ettevõtte tulumaksu ja laevapere liikmete tööjõumaksude osas.
Mõju sihtrühm II: laevaomanikud ja laevapereta prahtijad, kelle laevad juba on registris (nt
Viking XPRS)
Mõju sihtrühm III: Veeteede Amet laevapereta prahitud registri pidajana ja laevade järelevalve
teenuse osutajana
Muudatused mõjutavad eelkõige Veeteede Ametit kui registripidajat ja laevade järelevalve
osakonda, kelleks on laevade järelevalve osakonna teenistujad ning Veeteede Ameti
meremeeste diplomeerimise osakonda, kelleks on meremeeste tunnustamise kinnituslehtede
väljastajad. Laevade järelevalve osakonna teenistujaid on kokku 18 ja meremeeste
diplomeerimise osakonna teenistujaid on kokku 30, mis tähendab, et sihtrühma suurus on väike.
Mõju sihtrühm IV: laevakinnistusraamatu pidaja, Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Mõju sihtrühm V: riik
Mõju sihtrühm VI: Eesti meremehed
Kokku on Eestis täna ligikaudu 10 000 aktiivselt merd sõitvat meremeest, mis tähendab et
sihtrühma suurus on suur. Hinnanguliselt 6000 neist sõidab hetkel välislippude all põhjusel, et
Eesti lipu all ei ole piisavalt laevu.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm I)
Mõju sihtrühmale I on positiivne. Eelnõuga lihtsustub sihtrühma jaoks välisriigi laevaregistris
olevate laevade prahtimine Eesti lipu alla.
Majanduslikke negatiivseid mõjusid laevaomanikele ja prahtijatele muudatus kaasa ei too, kuna
hetkel neid laevu veel registris pole. Plaanitud registritasud teises laevapereta prahitud registris
on samas suurusjärgus teiste lipuriikide küsitavate teenustasudega ja seega laeva
ümberregistreerimisel Eesti laevapereta prahitud registrisse laevaomanik või prahtija
täiendavaid olulisi kulusid ei kanna. Riigilõivudena kohalduvad esimeses laevapereta prahitud
80
laevade registris täna kehtivad kulupõhised riigilõivud, mis on oluliselt soodsamad kui teiste
lipuriikide küsitavad teenustasud. Seega omab laevade esimesse laevapereta prahitud laevade
registrisse toomine laevaomaniku või prahtija jaoks positiivset mõju.
Ebasoovitavate kaasnevate mõjude risk on väike. Tegemist on adressaatidele positiivse mõjuga,
mis on suunatud menetluse kiirendamisele ja bürokraatia vähendamisele.
Laevaregistritoimingute juures võetakse kasutusele e-residentsuse kontseptsioon, mis vähendab
bürokraatiat võrreldes teiste lipuriikidega ja võimaldab esitada taotlusi registritoiminguteks
digitaalselt allkirjastatuna.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm II)
Mõju sihtrühmale tervikuna on positiivne. Loodavate muudatustega seoses suureneb oluliselt
õigusselgus registritoimingute tegemisel. Negatiivset mõju omab muudatus ühe laeva suhtes,
mis on täna registreeritud laevapereta prahitud laevade registrisse (Viking XPRS). Muudatuste
eesmärk ei ole ainuüksi vaid laeva omamise või prahtimise soodustamine Eesti ettevõtetele,
vaid tuua tegelikku laevade opereerimise tegevust Eestisse koos kaasnevaga, mis on lahti
kirjutatud teistele sihtrühmadele kaasnevate mõjude punktides. Viking XPRS vastutav isik
käesoleva eelnõu mõistes asub täna välismaal ja laevale on antud õigus kanda Eesti lippu täna
kehtiva seaduse sätte § 24 lõike 2 punkti 1 järgi, kus laevale on omistatud lipu kandmise õigus
juriidilise isiku Eestis asumise kaudu, mille juhatuses on Eesti kodanike enamus. Viking XPRS-
i prahtijale antakse eelnõu järgi vastavalt maksukorralduse seadusele pool aastat aega peale
seadusemuudatuse jõustumist laeva üleviimiseks teise laevapereta prahitud laevade registrisse.
Negatiivne mõju on rahaline: aastane kulu laevaregistriteenuse eest suureneb u 3000 eurolt
aastas 25 000 eurole aastas. Negatiivset mõju siiski ei kaasne, kui Viking XPRS-i vastutav isik
(ISM reeder) toob oma kontori Eestisse.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm III)
Laevapereta prahitud laevade registrit peab Veeteede Amet. Kui muudatused täidavad oma
eesmärke, siis suureneb laevaomanike ja laevapereta prahtijate arv, kes soovivad oma laevu
registreerida Eesti lipu alla. Registreeritavate laevade arvu suurenemisega kasvab Veeteede
Ameti halduskoormus, kuid eeldatavalt ei toimu registritoimingute suurenemine hüppeliselt
ning klientide kiireks ja mugavaks teenindamiseks on ressursivajadust võimalik rahuldada
paindlikult. Samal ajal toimub ka toimingute automatiseerimine, näiteks sisestavad
registreerimisavaldused koos registreerimiseks vajalike andmetega kliendid iseseisvalt. See
peaks vähendama vajadust täiendava registripidaja tööjõu järele. Samas peab arvestama, et
laevandus on 24/7 globaalne äri ja iga laeva seisupäev maksab tuhandeid kuni kümneid
tuhandeid eurosid. Laevaregister, mis suudab pakkuda ööpäevaringset teenust, on klientidele
oluliselt atraktiivsem, mis väljendub suuremas laevade arvus registris koos kõige kaasneva
positiivse (sh rahalise) mõjuga. 24/7 laevaregistri teenuse sisseviimine Veeteede Ametisse ja
sellega seonduv investeering tuleb eraldi otsustada ega mõjuta käesolevate seadusemuudatuse
käiku.
Laevapereta prahitud laevade registreerimisega seonduvate sätete muutmisega kaasneb mõju
Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna töökoormusele, kuna eeldatavalt suureneb Eesti
lipu alla registreeritavate laevade arv ning lisandub uus laevaregister.
Kaasnev mõju on väike, kuna laevapereta prahitud laevade registriga seotud
registreerimisavaldusi, registreeringu pikendamise avaldusi ja muid registritoimingute avaldusi
laekub vähe (keskmiselt 50-70 avaldust aastas). Uus infosüsteem muudab registripidajale
menetluse lihtsamaks ja efektiivsemaks.
81
Samas peab arvestama, et laevandus on 24/7 globaalne äri ja iga laeva seisupäev maksab
tuhandeid kuni kümneid tuhandeid eurosid. Laevaregister, mis suudab pakkuda ööpäevaringset
registreerimis-, järelevalve ja kliendinõustamise teenust, on klientidele oluliselt atraktiivsem,
mis väljendub suuremas laevade arvus registris koos kõige kaasneva positiivse (sh rahalise)
mõjuga. 24/7 laevaregistri teenuse sisseviimine Veeteede Ametisse ja sellega seonduv
investeering tuleb eraldi otsustada ega mõjuta käesoleva seadusemuudatuse käiku.
Esinemise ulatus on keskmine, kuna võrreldes praeguse laevapereta prahitud laevade registri
pidamisega tõhustatakse registrimenetlust: võetakse kasutusele uus ja tõhusam infosüsteem,
mis on kasutajasõbralikum ning võimaldab andmevahetust teiste andmekogudega.
Mõju esinemise sagedus on väike, sest ümberkorraldused on ühekordsed.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna laevapereta prahitud laevade registri töötajad on
tuttavad kasutusele võetava infosüsteemi ülesehitusega, samuti on õiguslikult ja menetluslikult
muudetud laevapereta prahitud laevade registri menetlus sarnane tänasel päeval kehtiva
menetlusega, mistõttu üleminek ei ole keeruline.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm IV)
Muudatused mõjutavad vähesel määral, kuna seaduse muutmisel keskenduti vaid laevapereta
prahitud laevade registrisse puutuva osa sisulisel muutmisel. Mõningatel puhkudel oli siiski
vajalik seaduse üldsätete muutmine, mis mõjutas ka laevakinnistusraamatuga seotud tingimusi,
ja väiksemate vastuolude kõrvaldamine seaduses.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm V)
Teises laevapereta prahitud laevaregistris registreeritud laevadelt hakkab laekuma oluliselt
suurem laevaregistritasu kui tänastelt riigilõivudelt. Olenevalt laeva suurusest on laeva
registritasu suurus aastas 15 000-25 000 eurot. 300 laeva pealt oleks seega laekumine
keskmiselt 300 * 20 000 = 6 miljonit eurot aastas.
Esimeses laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laevade registris registreeritud
laevade puhul hakkab kehtima nõue omada Eestis kaldakontorit. Nendele laevadele kohalduvad
jätkuvalt tänased kulupõhised riigilõivud, kuid tulu riigile suureneb kaldal loodavate
töökohtade ja laekuvate tööjõumaksude kaudu.
Laevade arvu suurenemisega Eesti lipu alla suureneb Eestis laevandusalane oskusteave, mis
omab positiivset mõju laevanduse arengule Eestis ja kaldasektori suurenemisele.
Laevad sõidavad üle maailma ja Eesti lipp ning ühtlasi Eesti riik, on maailmas nähtavamad, mis
omab positiivset mõju üldisele Eesti tuntusele ning selle kaudu mõjutab Eesti ühiskonda
positiivselt.
Eesti meremeestel tekib võimalus peale merel töötamise lõpetamist asuda tööle just Eestis
asuvatesse laevanduse kaldasektorisse, selmet kolida koos perega välismaale. Riik säilitab
kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu.
Laevandusteenuse osutamine on globaalne teenus, mis aitab vähendada Eesti majanduse
sõltuvust lähiriikide ja Euroopa majanduse käekäigust ning edendab eksporti.
82
Majandusraskuste korral ühes piirkonnas suunatakse laevad teise piirkonda ja tulu laevanduselt
tervikuna ei vähene.
Laevanduse kaldasektori arenguga Eestis luuakse uusi kõrget kvalifikatsiooni eeldavaid
töökohti, mis muuhulgas mõjuvad positiivselt riigi üldisele tootlikkusele. Laevandus on
Euroopas tootlikkuse osas neljandal kohal kõigi majandusharude lõikes. Nimetatud töökohtade
täitmiseks on meil olemas piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu 10 000 meremehe näol, kes täna
töötavad merel, kuid kellest paljud sooviksid tulla kaldale tööle.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm VI)
Seoses käesoleva seaduse muudatustega eeldatakse laevade arvu kasvu Eesti lipu all, mis loob
Eesti meremeestele võimaluse töötada Eesti lipu all Eesti seadustele alluvas keskkonnas. Eesti
lipu all kohaldub Eesti sotsiaalkindlustussüsteem, mis annab Eesti meremeestele võimaluse
saada osa Eesti sotsiaalkindlustusest. Seega on mõju Eesti meremeestele positiivne.
Meremeestel tekib võimalus jätkata peale merel töötamise lõpetamist oma karjääri Eesti
laevanduse kaldasektoris. Kaldasektori suurenemine Eestis on seotud tervikuna laevanduse
konkurentsivõime projekti tegevuste elluviimisega.
Kavandatav muudatus II: Laeva teise riigilipu kandmise loa menetlemise korra muutmine.
Kavandatava muudatuse järgi hakkab edaspidi laeva teise riigilipu kandmise loa taotlusi
menetlema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Veeteede Amet.
Mõju sihtrühm I: Laevaomanikud, kes prahivad oma laeva teise riigi ettevõttele. Sihtrühma
suurus on väike. Seni on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud umbes 10–
15 taotlust aastas, millest enamik olid kehtiva lipuloa pikendamise taotlused. Selliseid taotlusi
esitavate ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike.
Mõju sihtrühm II: Muudatused mõjutavad Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonda, kes
võtab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt üle laeva teise riigilipu kandmise loa
menetlused. Laevade järelevalve osakonna teenistujaid on kokku 18, mis tähendab, et
sihtrühma suurus on väike.
Mõju sihtrühm III: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sihtrühma suurus on väike,
hetkel tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väljaprahtimise lubade
menetlemisega üks ametnik.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm I)
Kaasnevad mõjud sihtrühmale I on positiivsed, kuna eelnõuga lihtsustatakse laeva teise riigilipu
kandmise loa menetlemise protseduuri laevaomanikele.
Mõju esinemise ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi muutusi ei toimu
ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Aastate lõikes on esitatud taotluste arv püsinud samas
vahemikus (ligikaudu 15 taotlust aastas).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna muudatused ei ole suured ning üleminek
ei ole keeruline.
83
Majanduslikke mõjusid laevaomanikele muudatus kaasa ei too, kuna neile täiendavaid
kohustusi ei lisandu. Majanduslik mõju laevaomanikele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse
tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Tegemist on adressaatidele positiivse
mõjuga, mis on suunatud menetluse kiirendamisele ja bürokraatia vähendamisele.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm II)
Praegu esitab laevaomanik (või tema esindaja) taotluse loa kandmiseks teise riigi registrisse
majandus- ja taristuministrile, et seejärel esitada kõik dokumendid märke tegemiseks
laevakinnistusraamatusse. Tegemist on formaalsusega, mille menetlus peab siiski toimuma
võimalikult kiiresti, kuna enne ei ole laeva prahtijal võimalik laeva kasutada ning see peab
seisma sadamas. Lipuloa taotluse pikk menetlemine toob omanikule kaasa nii laeva
ülalpidamisega seotud kulud kui ka võimaliku saamata jäänud tulu. Kiirendamaks loa
väljastamise menetlust, hakkab selliseid taotlusi edaspidi menetlema Veeteede Amet, samuti
sätestatakse konkreetne ajavahemik, mille jooksul tuleb kõnealune luba väljastada.
Mõju esinemise ulatus on väike. Arvestades sihtrühma II praegust suurust, on oodata, et teise
riigilipu kandmise loa registreerimisavaldusi ja registreeringu pikendamise avaldusi laekub
esialgsel perioodil vähe. Sisuliselt tuleb esitatud avalduse puhul üle vaadata, kas kõik nõutavad
dokumendid on esitatud ning koostada käskkiri teise riigi registrisse kandmise lubamise kohta.
Praegu menetleb esitatud taotlusi üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik,
kelle igapäevatööst moodustab see väga väikese osa. Seega tõuseb Veeteede Ameti töökoormus
minimaalselt ega too kaasa erilisi ümberkorraldusi Veeteede Ameti töös.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Aastas esitatakse praegu umbes 10-15 taotlust.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
kaasa suuremaid ümberkorraldusi Veeteede Ameti töös.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise
kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm III)
Mõjud on positiivsed, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi halduskoormus
väheneb. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Kavandatav muudatus III: Täiendavate õiguslike meetmete lisamine seadusesse
tagamaks, et registriandmed oleksid õiged
Mõju sihtrühm: meremehed
Laevade sundviisiline kustutamine registrist võib mõjutada neid meremeeste sotsiaalseid
õiguseid, mis sõltuvad sellest, millise riigi lippu laev kannab. Laevade sundkustutamine
registrist võib tuua kaasa olukorra, kus laev muutub riikkondsusetuks või omanik registreerib
laeva mõne teise riigi registris. Praktikas aga üldjuhul selliseid olukordi ootamatult ette tulla ei
tohiks, kuna registrist kustutamisest teavitab registripidaja laevaomaniku ette ning pigem
toimib registrist kustutamise võimaluse andmine registripidajale hoiatusmeetmena.
Laevaomanikul puudub üldjuhul huvi laeva registrist kustutamise vastu, välja arvatud juhul kui
laev on niikuinii planeeritud nõudeid rikkudes paralleelselt kanda teise riigi registrisse või laeva
84
enam edaspidi ei kasutata. Riikkondsusetu laeva liikumine sadamatesse on piiratud sellega, et
sadamasse sisenedes nõutakse kehtivat laeva lipudokumenti ning teisi kehtivaid dokumente,
mis eeldavad, et laev on kantud mõne riigi registrisse. Halvim, mis antud juhul juhtuda võib,
on laeva ja meremeeste mahajätmine sadamasse. Sellisel puhul laev arestitakse võlausaldajate
kulude katteks ning müüakse. Laevapere liikmed on vastavalt meretöö seadusele kaetud
tööandja sundkindlustusega nende repatrieerimiseks kodumaale. Meretöö seadusega on üle
võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöö konventsioon, mille Eesti on
ratifitseerinud. 2020. aastaks plaanib Eesti ratifitseerida ka konventsiooni 2014. aasta
muudatuse, millega on vastu võetud standard A2.5.2, mis puudutab finantstagatiste olemasolu
kohustust reederile meremehe „hülgamise“ puhuks. Hülgamiseks loetakse muuhulgas ka seda,
kui reeder ei ole meremehele maksnud töötasu vähemalt 2-kuulise perioodi jooksul.
6.2. Tulumaksuseaduse muudatustega kaasnevad mõjud
Käesoleval hetkel kaubalaevu Eesti lipu all registreeritud ei ole, mistõttu analüüsitavaid
mõjusid ei ole võimalik välja tuua. Seadusemuudatuse tegelikku mõju saab hinnata seaduse
jõustumisest aasta möödudes, kui saab täpselt hinnata kaasnenud kogumõju riigieelarvele.
6.3. Ravikindlustuse seaduse muudatustega kaasnevad mõjud
Olenevalt lepingu sõlmimisest soovivate isikute arvust võib muudatusega suureneda haigekassa
halduskoormus, millega võib kaasneda uue töökoha loomise vajadus. Seisuga 31. detsember
2017 oli haigekassaga RaKS § 22 alusel lepingu sõlminud 571 isikut. Veeteede Ameti peetavas
meremeeste registris on u 10 000 aktiivset meremeest, aktiivseteks loetakse meremehi, kelle
pädevust tõendavad tunnistused on kehtivad82. Välisriikide lippude all töötab hinnanguliselt
5000 meremeest, see arv võib sisaldada laevapere liikmeid, kes on ka kaldatöötajad ning seeläbi
ravikindlustatud sundkindlustuse kaudu. Veeteede Ameti hinnangul võib muudatuse sihtrühm
olla kuni 5000 meremeest.83
Käesoleva RaKS-i muudatusega tuleb üle vaadata haigekassa kehtestatud lepingu
tüüptingimused ja avalduse vorm lepingu sõlmimiseks, et neis vajadusel teha laevapere liikme
osas vastavad erisused. Lepingu tüüptingimused kehtestab Eesti Haigekassa nõukogu.
Seadusemuudatuse tegelikku mõju saab hinnata seaduse jõustumisest aasta möödudes, kui saab
täpselt hinnata kaasnenud mõju haigekassa eelarvele, sh lepingu alusel ülemääraste ravikulude
tekkimist või tulu tekkimist sõltuvalt laekunud kindlustusmaksetest ning vajadust
regulatsioonile kulude ohjamiseks või kompensatsioonimehhanismi sätestamiseks laevade
Eesti lipu alla tulemisest lisanduvate maksutulude arvelt. Tekkinud kulu sõltub lepingu
sõlminud isikute terviseseisundist ning nende tegelikust arstiabi vajadusest. RaKS § 22 alusel
lepingu sõlmimisel isiku terviseriske ei hinnata.
Kavandatav muudatus: Kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikute loetelu
täiendamine isikuga, kes on töötanud laevapere liikmena.
82
Kehtivate tunnistustega meremeeste arv kõigub igapäevaselt ja küllaltki suures ulatuses, tulenevalt sellest, et
tunnistusi on palju ja nad on lühikese kehtivusajaga.
83
Maksu- ja Tolliameti 2015. a memo „Meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamisest“ (asutusesiseseks
kasutamiseks)
85
Kui isik töötab meretöölepingu alusel regulaarselt, siis on ta töötamise ajal ja õigusaktides
sätestatud juhul ka pärast meretöölepingu lõppemist kaetud reederi kindlustusega, mistõttu
vabatahtliku ravikindlustuse pakkumise kaudu haigekassa eelarve koormuse kasv ei ole
märkimisväärne. Keskmine meremees töötab laeval ja on seega kaetud reederi kindlustusega
keskmiselt kaheksa kuu jooksul aastas. Arvestama peab, et ka täna saab kindlustamata
meremees kaldal olles Eestis vältimatut abi, kui tal ravikindlustust ei ole (TTKS §-d 5 ja 6).
Juhul, kui meremees on eelnevalt maksnud teenuse eest vabatahtliku ravikindlustuse
kindlustusmakse kaudu, väheneb seega temale osutatud tervishoiuteenuse kulu
kindlustusmakse võrra. Kõik laevapere liikmed ei pruugi ka tervishoiuteenuseid kasutada, kuna
üldjuhul on tegemist nooremas eas inimestega, kes läbivad regulaarselt vastavalt kehtestatud
nõuetele tervisekontrolli. Samuti ei jääks reederi kindlustuse tõttu enamus haigestumise
juhtumeid haigekassa kanda.
Keskmine ravikulu ravikindlustusega kaetud isiku kohta oli 2017. aastal 755 eurot. Arvestades,
et vabatahtliku ravikindlustuse leping sõlmitakse vähemalt aastaks, katavad aastased
kindlustusmaksed haigekassa keskmise aastase ravikulu. Vabatahtliku ravikindlustuse
aastamakse 1. aprillist 2018 on 1 904, 40 eurot. Siinjuures tuleb arvestada, et keskmise ravikulu
sees ei ole kulutusi, mida haigekassa hüvitas teistele liikmesriikidele Eesti kindlustatute eest
ega kindlustatud isikule teises liikmesriigis saadud tervishoiuteenuste eest. Haigekassa
hinnangul võivad tervishoiuteenuste hinnad teistes liikmesriikides olla kuni 80% kõrgemad
võrreldes Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhindadega.
Laevapere liikmete võrdsustamine kindlustatud isikuga lepingu sõlmimise teel võib välistada
olukorrad, kus laevapere liikmena töötanud isik võtab näiteks tähtajaliste meretöölepingute
vahelisel ajal end töötuna arvele, kuigi ta tegelikult tööd ei otsi. Vabatahtliku ravikindlustuse
puhul tasub meremees vaid vabatahtliku ravikindlustuse kindlustusmakseid eelmise aasta
keskmise kuubrutopalgalt, kuid mitte kõiki tööjõukulusid. Lepingu alusel vahendeid isiku
pensionikindlustuseks ei laeku.
Mõju sihtrühm: laevapere liikmed, kes ei oma RaKS-i alusel sundkindlustuskaitset.
Avalduv mõju: muudatusest tulenevalt saavad laevapere liikmed võimaluse sõlmida
haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu ning selle läbi paraneb nende isikute sotsiaalne
kaitse. Väheneb nende Eesti elanike arv, kellel puudub ravikindlustus. Väheneb nende isikute
arv, kes täna ravikindlustust ei oma, kuid saavad riigilt siiski erakorralist meditsiiniabi.
Muudatuse avalduv mõju on keskmine, kuna loob võimaluse laevapere liikmetele soetada
ravikindlustus soodsamatel tingimustel, mille korral tasutakse vaid lepingujärgseid
kindlustusmakseid sõltumata isiku tegelikust töötasust. Mõju sagedus on samuti hinnanguliselt
keskmine, kuna tegemist on vabatahtliku kindlustuslepinguga ja kogu sihtrühm ei pruugi
vabatahtliku kindlustuslepingu võimalust vajada või kasutada. Negatiivse mõjuna võib
kaasneda Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamine teenustele, mille tasumise kohustus tuleks
katta reederi kindlustusest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: tulenevalt eelnevast võib muudatuse mõju lugeda pigem
keskmiseks, kuna muudatuse sihtrühm on väike, kuid muudatuse avalduv mõju ja sagedus on
keskmised.
6.4. Riigilõivuseaduse muudatustega kaasnevad mõjud
86
RLS muudatused on seotud LaevaRSga kahe laevapereta prahitud laevade registri loomisega.
Kuna edaspidi tehakse riigilõivu eest toiminguid peamiselt vaid esimeses laevapereta prahtitud
laevade registris, siis täpsustatakse sellest tulenevalt ka RLS sätteid. Praegune olukord sisuliselt
ei muutu, st riigilõivu suurused ei muutu, samuti ei laiendata toimingute hulka, mille eest on
ette nähtud riigilõivu tasumine, mistõttu ei kaasne muudatustega otseseid ega kaudseid mõjusid.
6.5. Sotsiaalmaksuseaduse muudatustega kaasnevad mõjud
Käesoleval hetkel kaubalaevu Eesti lipu all registreeritud ei ole, mistõttu analüüsitavaid
mõjusid ei ole võimalik välja tuua. Seadusemuudatuse tegelikku mõju saab hinnata seaduse
jõustumisest aasta möödudes, kui saab täpselt hinnata kaasnenud kogumõju riigieelarvele.
6.6. Töötuskindlustuse seaduse muudatustega kaasnevad mõjud
Sihtrühm 1: Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi või selle riigi,
millega Eesti Vabariik on sõlminud välislepingu, laevapere liikmed, kes töötavad TuMS § 13
lõikes 6 nimetatud laeval.
Muudatustel on mõju sihtrühma sotsiaalsetele garantiidele, kuna nad hõlmatakse Eesti
töötuskindlustussüsteemiga. Kuna töötuskindlustusmakset kogutakse maksubaasilt 750 eurot,
on sihtrühma töötuskindlustushüvitis töötuks jäämise korral 50% maksubaasist esimesed 100
päeva ning sealt edasi 40% maksubaasist. Mõju olulisus sihtrühma jaoks sõltub sellest, milline
on seni olnud nende kaetus töötuskindlustusega.
Eesti töötuskindlustussüsteemiga ei hõlmata kolmandate riikide laevapere liikmeid (vt TKindlS
§ 3 lõike 11 muudatuse selgitus). Arvestades, et suurem osa rahvusvahelist merevedu tegevate
laevade laevapere liikmetest on kolmandatest riikidest (kaubaveo laevadel keskmiselt 79% ja
kruiisilaevadel 98%84), on Eesti lipu all rahvusvahelisi merevedusid tegevate laevade laevapere
liikmetest kaetud Eesti töötuskindlustusega vähesed. Täpsemalt sõltub sihtrühma suurus sellest,
palju laevasid Eesti lipu alla lisandub. Prognoositud lisandunud laevade arv on 2019. aastal 15
laeva, 2024. aastal 90 laeva, 2029. aastal 165 laeva85.
Sihtrühm 2: reederid kui tööandjad meretöö tähenduses
Rahvusvahelist merevedu tegeva laeva reederid hakkavad muudatuse tulemusel maksma oma
laevapere liikmete (v.a kolmandate riikide elanikud) töötuskindlustusmakseid maksubaasilt,
mis on 750 eurot laevapere liikme kohta. Arvestades töötuskindlustusmakse suurusega 2,4%
(sh 1,6% töötaja osa ja 0,8% tööandja osa), maksab reeder töötuskindlustusmakset 18 eurot
laevapere liikme kohta kuus. Mõju olulisus reederite jaoks sõltub sellest, millise lipu all
eelnevalt oli laev registreeritud ja millised olid töötuskindlustusmaksed eelnevalt.
Sihtrühm 3: töötukassa
Juhul kui Eesti lipu alla lisandub rahvusvahelist merevedu tegevaid laevu, suurenevad
töötuskindlustussüsteemi tulud ning kulud. Kuna laevapereliikmed enamasti ei tööta terve aasta
laeval (töötatakse u 8 kuud aastas tähtajaliste lepingute alusel), siis on võimalik, et laevapere
liikmed taotlevad keskmisest enam töötuskindlustushüvitist ning kulud laevapere liikmete
töötuskindlustushüvitistele võivad seega ületada tulusid nende töötuskindlustusmaksetest.
Töötuskindlustushüvitist on töötul siiski võimalik saada juhul, kui ta hüvitise saamise ajal ka
aktiivselt uut tööd otsib. See võib vähendada laevapereliikmete motivatsiooni hüvitist taotleda.
84
Allikas: Rahandusministeeriumi koostatud kulu-tulu prognoos ühe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva kohta
85
Veeteede Ameti prognoos, memorandum valitsuskabineti nõupidamisele, esitatud 19.06.2017
87
Arvestades, et suurem osa laevapere liikmetest neil laevadel on kolmandatest riikidest ning uusi
laevu hakkab Eesti lipu alla lisanduma aeglaselt, on mõjud töötuskindlustuse vahenditele
väheolulised.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, seaduse
rakendamiseks vajalikud kulud ja oodatavad tulud
LaevaRS eelnõuga seotud tegevustega – laevade registreerimisega laevapereta prahitud
laevade registris, laevade auditeerimise ja kontrollimise, laevadele ning laevapere liikmetele
vajalike dokumentide menetlemise ja väljastamise ning vastava kliendisuhtlusega tegeleb
Veeteede Amet. Kuna käesoleva eelnõu eesmärgiks on luua soodsamad tingimused välismaa
laevaomanikele oma laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks,
siis saab eelnõu peamiseks rakendajaks olema Veeteede Amet, kelle juures vastav register asub.
Käesoleva eelnõu kohaselt võtab Veeteede Amet täiendavalt üle kohustuse hakata edaspidi
väljastama Eesti registris olevatele laevadele teise riigi lipu kandmise lube. Seni kuulus vastav
ülesanne valdkonna eest vastutavale ministrile. Selliste lubade väljastamise arvu olulist kasvu
pole aga siiski ette näha.
Käesoleva eelnõu mõjutab ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonda, kuna seni seaduses
sisalduvad piirangud Eesti riigilipu kandmisele ja laevade registreerimisele tunnistatakse
kehtetuks. Need piirangud kohaldusid võrdselt kõikide LaevaRS-iga reguleeritud registrite
osas, sealjuures Tartu Maakohtu juures asuva laevakinnistusraamatu osas. Selle tulemusena
kaovad vastavad takistused välismaa laevaomanikele laeva registreerimiseks Eesti
laevakinnistusraamatus.
Arvestades laevade lisandumist Eesti laevaregistritesse, siis võib see tähendada laevaregistrite
ja klienditeenindusega seotud Veeteede Ameti ametnikele ja töötajatele täiendavat töökoormust
ning seda juba esimesel aastal pärast seaduse jõustumist. Olulist töömahu suurenemist esimesel
aastal siiski prognoositud pole. Töökoormus kasvab sõltuvalt laevade lisandumisega Eesti
registrisse.
Muudatused mõjutavad eelkõige Veeteede Ameti registripidajat ja laevade järelevalve
osakonda, kelleks on laevade järelevalve osakonna teenistujaid ning Veeteede Ameti
meremeeste diplomeerimise osakonda, kelleks on meremeeste tunnustamise kinnituslehtede
väljastajad.
Riigile kaasneb ka täiendav töökoormus Eesti laevaregistrite turundamisel. Hetkel on Veeteede
Amet selles osas koostööd teinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.
Kuna laevaregistri konkurentsivõime tagamiseks on vajalik olla kursis rahvusvahelise
mereõiguse arengutega ning pidevalt analüüsida Eesti õigusakte ning nende muutmise vajadust,
siis Veeteede Ameti juristidele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
merendustalituse ametnikele kaasneb töökoormus ka pärast käesoleva eelnõu jõustumist.
Samuti tekib täiendav töökoormus riigitöötajatele seoses täiendavate riigilõivude ja
laevaregistritasude laekumisega.
88
Tulud
Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.07.2017 valitsuskabineti
nõupidamisele esitatud memorandumile86 peaks Eesti laevanduse konkurentsivõimaluste
oluliseks parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamisel aastaks 2039 lisanduma Eesti lipu
alla kokku 300 laeva. Maksulaekumine aastas 300 laeva pealt oleks 636,1 miljonit eurot.
Arvutatud summa sisaldab tulu nii laevakinnistusraamatusse kantavate kui laevapereta prahitud
laevade registrisse kantud laevade pealt. Maksulaekumiste prognoos koostati 2014. aasta
töögrupi „Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine“ töö käigus Leontieffi
meetodi87 järgi modelleerimisel. Arvesse on võetud laevade Eesti lipu alla tulemise positiivset
mõju kaldasektori arenemisel Eestis:
1. Otsene mõju: laevaregistritasud, otseselt laevadega tegelevate ettevõtete personali ja
meremeeste töötasud ja sealt laekuvad tööjõumaksud;
2. Kaudne mõju: otseselt laevadega tegelevatele ettevõtetele teenust pakkuvate ettevõtete
personali töötasud ja sealt laekuvad tööjõumaksud (näiteks finantsvahendus, laevade
varustamine, remont, õigusteenused jne);
3. Indutseeritud mõju: kahes eelnevas punktis välja toodud ettevõtete töötajate töötasude
kulutamine ja käibe suurenemine laevandusega mitteseotud majandusharudes ning
tarbimismaksude suurenemine.
Kaudne tulu registrite välismaa laevaomanikule atraktiivseks muutmise tagajärjel oleks iga
Eesti lipu all sõitva keskmise suurusega kaubalaeva pealt riigile registritasudena ning
sertifikaatide väljastamise ja muude tegevuste eest 15 000-25 000 eurot aastas.
Kulud
Laevade lisandumisel on vaja palgata täiendavat tööjõudu kvaliteetse laevaregistri ja laevade
järelevalve teenuse pakkumiseks. Selline lisakulu on vastavalt arvutustele 261 000 eurot aastas
koos kõigi maksudega.
Laevaregistri ja kaldasektori kasvu tagamiseks järgnevatel aastatel on vajalik investeerida ka
laevaregistri turundusse ja müüki ning 24/7 klienditeeninduse väljaarendamisse Veeteede
Ametis.
Laevaregistri konkurentsivõime tagamiseks on vajalik olla kursis rahvusvahelise mereõiguse
arengutega ning pidevalt analüüsida Eesti õigusakte selles kontekstis.
RAKS muudatustega kaasnev rahaline mõju haigekassa eelarvele on lepingu alusel tasutavad
ja haigekassasse laekuvad kindlustusmaksed. Kehtiv kindlustusmakse suurus 1. aprillist 2018.
a on ühe kalendrikuu eest 2018. aastal 158,70 eurot, kvartalimakse 476,10 eurot ja aastamakse
1904,40 eurot.
Kui lepingu otsustavad sõlmida kõik selleks õigust omavad isikud, tuleb suurendada ka
haigekassa koosseisu lepingutega tegeleva töötajaga. Tegelik koosseisu suurendamise vajadus
selgub esitatavate taotluste arvust.
86
Memorandumi teema: „Eesti laevandussektori konkurentsivõime olukorra analüüsi lõplikud tulemused ja
ettepanekud Eesti laevanduse konkurentsivõimaluste oluliseks parandamiseks rahvusvahelisel turul“
87
Operatsioonianalüüs matemaatiliste meetodite rakendamisega majanduselu probleemide lahendamiseks.
89
TKindlS muudatustel on mõju töötuskindlustussüsteemi tuludele ja kuludele. Mõju ulatus
sõltub sellest, kui palju laevu Eesti lipu alla lisandub. Arvestades, et prognoositud lisandunud
laevade arv on 2019. aastal 15 laeva, 2024. aastal 90 laeva ja 2029. aastal 165 laeva ning suurem
osa laevapere liikmetest neil laevadel on kolmandatest riikidest, on mõjud töötuskindlustuse
tuludele ja kuludele väheolulised.
8. Rakendusaktid
Tulenevalt LaevaRS-s muudatustest tuleb seaduse jõustumisel teede- ja sideministri 5. juuni
1998. a määrus nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise korra
kinnitamine” tunnistada kehtetuks ja asendada uue registri põhimääruse terviktekstiga. Teede-
ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 28 „Laeva registrist kustutamise tunnistuse vormi
kinnitamine“ muudetakse ning ajutise liputunnistuse vorm viiakse sellest määrusest üle uude
ühtsesse vormide määrusesse. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. septembri 2007. a
määrus nr 74 „Laevapileti ja ajutise liputunnistuse vorm“ muudetakse ning siia määrusesse
tuuakse üle kõik liputunnistuste vormid ning samuti registrist kustutamise tunnistuse vorm.
Kogu sisuline regulatsioon viiakse määrustest üle LaevaRS-i. Laevapiletiga seonduvad
määrustes ei muudeta, kuna laevapilet ei ole seotud laevapereta prahitud laevade registriga ning
vastav määrus jääb kehtima. Muid LaevaRS alusel kehtestatud määruseid käesoleva eelnõu
alusel ei muudeta. Rakendusaktide kavandid on seletuskirjale lisatud (lisad 2 ja 3).
RaKS muudatusega rakendusakti väljatöötamist ei kaasne. Haigekassa peab üle vaatama seni
kehtivad RaKS § 22 alusel sõlmitava lepingu tüüptingimused ning sätestama lepingu
tingimused laevapere liikmele.
Tulenevalt TKindlS muudatustest vajab muutmist Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. a
määrus nr 391 „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub eeldatavalt 1. jaanuaril 2019. aastal, sõltuvalt riigiabi loa menetlemise kiirusest
Euroopa Komisjonis.
Eelnõu § 1 punktid 56 ja 77, mille kohaselt ei saa muus võõrkeeles kui inglise keeles esitatud
dokumendi tõlget enam notariaalselt kinnitada, vaid see peab olema vandetõlgi tehtud tõlkega,
jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. Sarnased muudatused on LaevaRS-is tehtud vandetõlgi seaduse
muudatustega, mis jõustuvad samal kuupäeval.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
järgmistele isikutele ja asutustele: Merendusnõukoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite
Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatua
Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Merelootside Ühing, Eesti Liinilendurite
Assotsiatsioon, Eesti Stjuardesside ja Stjuuardite Ametiühing, Eesti Kohtunikuabide Ühing,
Eesti Notarite Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Tööandjate Keskliit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise
Assotsiatsioon, mereõiguse revisjoni töörühm, Tartu Maakohus, Eesti Haigekassa, Eesti
90
Töötukassa, Veeteede Amet, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Lennuamet.
LISAD
Käesolevale seletuskirjale on lisatud järgmised lisad:
1) Kokkuvõtlik ülevaade eelnõuga kavandatavatest maksuerisustest
2) Määruse „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist
kustutamise tunnistuse vormid“ kavand;
3) Määruse „Laevapereta prahitud laevade registrite põhimäärus“ kavand.
Algatab Vabariigi Valitsus 2018
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
91
Lisa 1
Kokkuvõtlik ülevaade eelnõuga kavandatavatest maksuerisustest
Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti realiseerimiseks
plaanitakse viia ellu meetmete terviklik pakett, mille ühe osana muudetakse kehtivaid
õigusakte, et muuta laevandussektoris tegutsevate ettevõtjate ja laevapere liikmete (edaspidi
meremehed) maksustamise põhimõtteid, luues laevandussektori jaoks eraldiseisva
maksurežiimi (erimaksurežiim). Erimaksurežiim näeb laevandussektoris tegutsevatele
ettevõtjatele ja meremeestele ette maksusoodustused.
1. Laevandussektoris tegutsevate ettevõtjate ja meremeeste tööjõumaksude
maksukoormuse vähendamine
1.1.Kehtiv režiim
Eestis kohaldatavad tööjõumaksud (sh meremeestele) praegu kehtiva seaduse kohaselt on:
- Tööandja maksab sotsiaalmaksu 33%, millest 20% moodustab pensioniosa ja 13%
ravikindlustuse osa;
- Tööandja töötuskindlustusmakse 0,8%;
- Töötaja tulumaks 20%;
- Töötaja töötuskindlustusmakse 1,6%;
- Töötaja kohustusliku kogumispensioni sissemakse 2%, kui töötaja, kes on residendist
füüsiline isik, on kogumispensioni süsteemiga liitunud vabatahtlikult või vastavalt
seadusele kohustuslikult.
Tööjõumakse tasutakse tegelikult töötasult. Residendist füüsiline isik saab
maksustamisperioodi tulust maha arvata maksuvaba tulu kuni 6000 eurot ehk 500 eurot kuus.
Maksuvaba tulu suurus sõltub aastatulu suurusest. Lisaks saab residendist füüsiline isik
maksustamisperioodi tulust teha seaduses sätestatud mahaarvamisi.
Sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse on tööandja maksud, samas kui tulumaks,
töötaja töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni sissemakse on töötaja maksed.
Eesti tööandja peab töötaja töötasult kinni tulumaksu ning maksab selle pealt sotsiaalmaksu,
samuti peab tööandja töötasult kinni töötaja töötuskindlustusmakse ja kohustusliku
kogumispensioni sissemakse.
1.2.Kavandatav tööjõumaksude erirežiim
Tööjõumaksude erirežiimi alusel antavaid soodustusi kohaldatakse vaid erirežiimi subjektide
osas. Erirežiimi subjektideks on tööandjad, kelle meremehed töötavad järgmistel laevadel, ning
meremehed, kes töötavad kõikidele järgmistele tingimustele vastavatel laevadel:
1) laeva kasutatakse kaupade või reisijate meritsi veoks, välja arvatud Euroopa
Majanduspiirkonnas regulaarseid reisijatevedusid tegevad laevad;
2) laeva kogumahutavus on vähemalt 500; ja
3) sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni sissemakse ja töötuskindlustusmakse puhul
lisandub täiendav tingimus: laev sõidab Eesti lipu all.
Kohalduvad tööjõumaksud muudatuste kohaselt on:
- Tööandja maksab sotsiaalmaksu 20% (pensioniosa);
- Tööandja töötuskindlustusmakse 0,8% kui meremees on Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes
92
riikides seaduslikult elav isik või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud
välislepingut, mis käsitab töötushüvitisi;
- Töötaja tulumaks 20%;
- Töötaja töötuskindlustusmakse 1,6% kui meremees on Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes
riikides seaduslikult elav isik või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud
välislepingut, mis käsitab töötushüvitisi;
- Töötaja kohustusliku kogumispensioni sissemakse 2%, kui töötaja, kes on residendist
füüsiline isik, on kogumispensioni süsteemiga liitunud vabatahtlikult või vastavalt
seadusele kohustuslikult.
Eelnimetatud tööjõumaksude osas hakatakse rakendama ühetaolist maksubaasi 750 eurot iga
töötatud kuu kohta. Kui korraga makstakse välja mitme kuu töötasu, siis arvutatakse maksubaas
korrutades töötatud kuude arvu maksubaasiga. Meremehed, kellele kohaldub erirežiim, ei saa
kasutada oma töötasu osas maksuvaba tulu ning teha kuludest mahaarvamisi (näiteks
koolituskulud). Erisus võrreldes kehtiva režiimiga seisneb selles, et kehtiva seaduse kohaselt
arvestatakse tööjõumakse tegelikult töötasult, mitte kindlaksmääratud maksubaasilt.
Sotsiaalmaksu tasutakse erirežiimis 20% ehk üksnes pensionikindlustuse osa. Meremeestele ei
rakendata kohustuslikku riiklikku ravikindlustust ning seega vabastatakse tööandja
sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksmisest (13%). Meremehel on võimalus osta riiklik
ravikindlustus endale ise.
Tulumaksuga mitteresidentidest meremeeste töötasu erirežiimis ei maksustata.88
Töötuskindlustusmaksetest on erirežiimis vabastatud kolmanda riigi residentidest meremehed,
kuna töötuskindlustushüvitist kolmandatesse riikidesse ei ekspordita ehk neil puudub võimalus
hüvitist saada.
2. Laevandussektoris tegutsevate ettevõtjate tulumaksu erirežiim
2.1.Kehtiv režiim
Jaotamata kasumit ei maksustata. Ettevõtja kasum maksustatakse alles selle jaotamisel.
Tulumaksumäär on 20%.
Tavakord ei tee vahet, millisest tegevusest kasum teenitud on.
2.2. Kavandatav tonnaažikord
Residendist äriühingul on võimalik rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulu
maksustamiseks valida tavapärase äriühingu jaotatud kasumilt tasutava tulumaksu
alternatiivina tulumaksu tasumine tonnaažikorra alusel. Tonnaažikorra puhul ei sõltu
maksustatava tulu suurus jaotatavast kasumist, vaid ettevõtja rahvusvahelisest kaubanduslikust
meresõidust saadud maksustatava tulu suurus leitakse ettevõtja kasutuses oleva laeva
puhasmahutavuse ja kehtestatavate tulu-suhtarvude korrutisest.
88
Kui mitteresident on töötanud laeval, mis vastab erirežiimi tingimustele (kogumahutavus jm tingimused) ning
tööandja on saanud rakendada töötajate töötasule maksubaasi, siis mitteresidendi töötasu ei maksustata. Piltlikult-
kui samal laeval töötavad näiteks Eesti resident ja Läti resident, siis Eesti residendi töötasult makstakse tulumaks
maksubaasilt, Läti residendi töötasu tulumaksuga ei maksustata. See erand kohaldub vaid siiski juhul, kui tegu on
erirežiimi all oleva laevaga.
93