Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 04.04.2018 nr 5.2-7/1122-1
Ravimiseaduse eelnõu projekti tutvumiseks
saatmine
Lugupeetud koostööpartnerid
Käesolevaga saadan Teile tutvumiseks ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu projekti ja kutse eelnõu
projektis sisalduvat arutama 25. ja 26. aprillil.
Ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud vastavalt ravimiseaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamise kavatsusega, mille Sotsiaalministeerium saatis Teile tagasiside
saamiseks detsembris 2016. a.
Eelnõu projekt on jagatud 7 põhiteemaks: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja
dubleeriva regulatsiooni kaotamine, ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni
lihtsustamine, müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine, ravimiseaduse sätete EL
õigusega vastavusse viimine, ravimireklaami nõuete kaasajastamine, apteegiteenuse
arendamine ning ravimialase tegevuse arendamine.
Juhin teie tähelepanu asjaolule, et kirjale lisatud eelnõu on veel projekt, mida soovime
osapooltega arutada, eriti neis küsimustes, kus teame, et erinevate poolte vahel ei ole
lahenduste suhtes üksmeelt. Tegemist ei ole ametliku kooskõlastamisega,
Sotsiaalministeerium ei oota enne arutelu Teilt kirjalikku tagasisidet, samuti ei sooviks me
avada ennatlikku kommenteerimist meedias.
Tulenevalt huvigruppide poolt väljatöötamise kavatsusele saabunud tagasisidest, oleme
planeerinud korraldada arutelud ravimijäätmete käitlemise ja haiglaapteekidele müügiloata
ravimite sisseveoõiguse andmiseks.
25. aprillil kell 10.00-12.00 toimub Sotsiaalministeeriumis (aadressil Suur-Ameerika 1,
nõupidamisruumis Kuusk) ravimijäätmete käitlemise arutelu, kuhu kutsume
Keskkonnaministeeriumi, Ravimiameti, Keskkonnaameti, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti
Proviisorite Koja ja Eesti Apteekide Ühenduse esindajad.
26. aprillil kell 11.00-13.00 toimub Sotsiaalministeeriumis (aadressil Suur-Ameerika 1,
nõupidamisruumis Kask) haiglaapteekidele müügiloata ravimite sisseveoõiguse arutelu, kuhu
kutsume Eesti Haigekassa, Ravimiameti, Konkurentsiameti, Eesti Haiglate Liidu, SA Tartu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Ülikooli Kliinikumi, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu
esindajad.
Kohtumisel osavõtust palume teada anda hiljemalt 23. aprilliks e-posti aadressil:
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler
Lisad:
1. RavS_EN_projekt_02.04.2018 (12 leheküljel)
2. RavS_SK_projekt_02.04.2018 (55 leheküljel)
Lisaadressaadid:
Keskkonnaamet
Ravimiamet
Eesti Haigekassa
Konkurentsiamet
SA Tartu Ülikooli Kliinikum
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Eesti Ravimitootjate Liit
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Eesti Apteekrite Liit
Eesti Proviisorite Koda
Eesti Apteekide Ühendus
Eesti Haiglate Liit
Helen Berk 626 9147
[email protected]
EELNÕU
02.04.2018
Ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning
nende lähteainete seaduse muutmise seadus
§ 1. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses:
„102. Kliinilises uuringus kasutatav uuritav ravim ja täiendav ravim
(1) Uuritav ravim on ravim, mida kliinilises uuringus uuritakse või kasutatakse
võrdlusravimina, sealhulgas platseebona.
(2) Täiendav ravim on ravim, mida kasutatakse kliinilise uuringu raames ning mis on
kirjeldatud uuringuplaanis, aga mis ei ole uuritav ravim.“;
2) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) müügiloata ravimeid, mille kohta Ravimiamet on väljastanud käesoleva seaduse § 21
lõigetes 1, 7 või 8 nimetatud loa;“;
3) paragrahvi 151 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „teenuseid“ sõnadega „ning anda
teaduslikke nõuandeid“;
4) paragrahvi 16 lõikes 71 asendatakse arv „5“ arvuga „2“;
5) seaduse 2. peatüki „RAVIMITE KÄITLEMINE JA VAHENDAMINE“ 2. jao pealkiri
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2. jagu
Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedu ning luba müügiloata ravimi
turustamiseks“;
6) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade, sealhulgas ravimite, kliinilise uuringu ravimite,
toimeainete, meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede,
rakkude ja elundite ning teaduslikul eesmärgil kasutatavate inimpäritolu kudede, rakkude ja
elundite loetelu (edaspidi eriluba nõudev kaup) kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
7) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(4) Eriloaks on kõikidel käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud sisse- või
väljaveojuhtudel sisse- või väljaveoluba või Ravimiameti teavitamine sisse- või väljaveost.“;
8) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ravimite tootmise tegevusloa omaja oma toodangu valmistamiseks ja oma toodangu
ulatuses;“;
9) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja – ravimeid kliinilise uuringu
teostamiseks, ravimeid käesoleva seaduse § 21 lõike 7 punkti 4 ja lõike 8 punkti 3 alusel või
välisabina;“;
11) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:
„42) haiglaapteegi tegevusloa omaja – käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatud ülesannete
täitmiseks;“;
12) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 18 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ravimi müügiloa taotlemisel
esitatavate näidiste,“;
14) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedajaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud eriluba nõudva kauba saaja või saatja.“;
15) paragrahvi 19 peakiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Sisse- ja väljaveoks nõutavad eriload“;
16) paragrahvi 19 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveoks on nõutav:
1) importimisel – Ravimiameti sisseveoluba;
2) kauba toimetamisel Eestist Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriiki või vastupidi või kauba eksportimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes
2 ja 3 nimetatud kaupade korral – Ravimiameti teavitamine.
(2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveol on nõutav Ravimiameti sisse-
või väljaveoluba.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel ei kohaldata
teavitamiskohustust ravimi kliinilises uuringus kasutatava uuritava ravimi korral. Ravimi
kliinilises uuringus kasutatava täiendava ravimi korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi
2
lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel teavitamiskohustust, kui ravimile on Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis antud müügiluba.“;
17) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 21 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel ravimite sisseveol kohaldatakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 nõudeid, kui ravimile on Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis antud müügiluba.“;
18) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveol on sisse- ja väljaveoloa taotlemise või sisse-
ja väljaveoteavituse esitamise kohustus kaupade saajal ja saatjal.“;
19) paragrahvi 19 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või Ravimiameti teavitamine“;
20) paragrahv 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi,
päästeasutuste ja –meeskondade, Eesti Vabariigi territooriumil viibival välisriigi
relvajõudude või Eesti kaitseväe ravimi tagavaradesse kuuluv eriluba nõudev kaup, mida
kasutatakse oma ülesannete täitmisel.
(2) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud
rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluv
ning viidatud ravimitagavarade täiendamiseks vajalik eriluba nõudev kaup.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja, välja
arvatud kiirabi, koostab enne sisse- või väljaveo toimumist sisse- või väljaveetavate eriluba
nõudvate kaupade nimekirja. Ravimiameti nõudmisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja esitama Ravimiametile sisse- või
väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja.
(4) Päästeasutuste ja –meeskondade ning Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi
relvajõudude või Eesti kaitseväe poolt eriluba nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis
jagamiseks on nõutav Ravimiameti vastav luba.
(5) Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi väljaveo, kui ravimiga
katkematu varustatuse tagamine on oluline inimese või looma tervise seisukohast ning kui
teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas
koguses.“;
21) paragrahvi 21 peakiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Luba müügiloata ravimi turustamiseks“;
22) paragrahvi 21 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Müügiloata ravimeid võib turustada, kui sobiva toimega müügiloaga ravim puudub või
seda ei turustata ravivajadusele vastavalt ja Ravimiamet on andnud ravimi väljakirjutamise
3
õigust omava arsti või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud taotlusel loa müügiloata
ravimi turustamiseks tema ravitava inimese või looma raviks (edaspidi luba müügiloata
ravimi turustamiseks).
(2) Ravimi väljakirjutamise õigust omav arst esitab taotluse müügiloata ravimi turustamise
loa saamiseks Ravimiametile. Veterinaararst esitab taotluse müügiloata veterinaarravimite
turustamise loa saamiseks hulgimüügiettevõtte või apteegi kaudu. Taotlus müügiloata ravimi
turustamise loa saamiseks esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel
kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele.
(3) Ravimiamet kontrollib taotleja esitatud andmeid ja dokumente ning teeb otsuse
müügiloata ravimi turustamise põhjendatuse kohta 30 päeva jooksul.“;
23) paragrahvi 21 lõike 4 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „kasutamine“ sõnaga
„turustamine“.
24) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 21 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ravimiameti luba müügiloata ravimi turustamiseks ei taga müügiloata ravimi kvaliteeti,
ohutust ega efektiivsust. Müügiloata ravimi turustamiseks loa andmine ei vabasta ravimi
turustamiseks taotluse esitanud isikut ega ravimi tootjat vastutusest ravimi kasutamise
tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.“;
26) paragrahvi 21 lõike 7 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui puuduvad sama toime ja müügiloaga ravimid või neid ei turustata ravivajadusele
vastavalt, võib Ravimiameti loa alusel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule
turustada:“;
27) paragrahvi 21 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) ravimitootja tasuta antavaid ravimeid, kui patsiendi raviarst on kirjalikult kinnitanud, et
ravim on vajalik elupäästval eesmärgil ning kõik teised ravimeetodid, mille eest Eesti
Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse ning mis on patsiendile meditsiiniliselt
sobivad ja rahaliselt kättesaadavad, on ammendunud ning on vähemalt tõenäoline, et
ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu.“;
28) paragrahvi 21 lõike 8 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „sisseveoks ja“;
29) paragrahvi 21 lõiget 8 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 alusel.“;
30) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:
„(9) Müügiloata ravimeid, millel on vähemalt ühes Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis müügiluba, võib sisse vedada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
4
müügiloata ravimi turustamise loa saamist, arvestades käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud
nõudeid.
(10) Müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis
väljastatud müügiluba, võib sisseveoloa alusel sisse vedada ning ravimite käitlemise õigust
omavatele isikutele väljastada vaid müügiloata ravimi turustamise loa alusel.
(11) Müügiloata ravimi väljastamine teistele ravimi käitlemisõigust omavatele isikutele on
lubatud üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud müügiloata ravimi
turustamise loa alusel.“;
31) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Sisse- ja väljaveoloa taotlemine
(1) Sisse- ja väljaveoloa saamiseks tuleb Ravimiametile esitada taotlus elektrooniliselt
selleks ettenähtud veebikeskkonna kaudu. Eraldi taotlus tuleb esitada narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning veterinaarravimite sisse- või väljaveo korral.
(2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljaveo taotlusele tuleb iga ravimisaadetise
kohta lisada riigi, kuhu nimetatud kaupu veetakse, pädeva asutuse väljastatud sisseveoluba.
(3) Käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud
määruses nõuetele vastav taotlus tuleb Ravimiametile esitada vähemalt viis tööpäeva enne
eriluba nõudva kauba saabumist tollipiirile või Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi vahelisele piirile.
(4) Müügiloata ravimi sisseveoloa taotluses tuleb märkida Ravimiameti väljastatud
müügiloata ravimi turustamise loa number või viide arstide erialaorganisatsiooni taotlusele.
(5) Müügiloata ravimi sisseveoloa taotlemisel tuleb Ravimiameti nõudmisel esitada andmed
ravimi kvaliteedi kohta.
(6) Sisse- ja väljaveoluba antakse kauba ühekordseks sisse- või väljaveo toimingu
tegemiseks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Põhjendatud juhtudel võib
Ravimiamet pikendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljaveoloa kehtivust
kuni kuue kuuni.“;
32) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 24 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 24. Sisse- ja väljaveoloa andmine
(1) Ravimiamet otsustab sisse- või väljaveoloa andmise viie tööpäeva jooksul pärast taotluse
ning teiste nõutavate andmete ja dokumentide esitamist.“;
34) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
5
„(11) Ravimiameti nõudmisel tuleb müügiloata ravimi sisseveoloa taotlemisel esitada
täiendavat infot ravimi pakendi, ravimi tootmiskoha ja partii kvaliteedi kohta.
(12) Müügiloata ravimi sisseveoloale teeb Ravimiamet vajaduse korral märkused ravimi
pakendi ja ravimi kätte toimetamiseks vajalike andmete kohta.“;
35) paragrahvi 24 lõike 2 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimiamet võib sisse- või väljaveoloa andmisest keelduda, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:“;
36) paragrahvi 24 lõige 3 ja § 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 30 lõige 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(91) Üldapteegi haruapteek võib asuda asustusüksuses, mis ei ole linn. Üldapteegi
haruapteek võib asuda linnas asustusüksusena, kui seal on vähem kui 4000 elanikku.
Lennujaama julgestuskontrolli alal võib asuda haruapteek asustusüksuses sõltumata elanike
arvust.“;
38) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Apteegist võib väljastada ainult müügiloaga või müügiloata ravimi turustamiseks antud
loaga ravimeid ning samas apteegis ekstemporaalselt või seeriaviisiliselt valmistatud või
jaendatud ravimeid, arvestades käesoleva seaduse § 32 ettenähtud tingimusi.“;
39) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Üldapteegil, mis asub või mille haruapteek asub enam kui 4000 elanikuga linnas
asustusüksusena, on mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus välja arvatud juhul, kui
apteek asub lennujaama julgestuskontrolli alal. Lennujaama julgestuskontrolli alal
tegutsevale apteegile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4. Veterinaarapteegil
ravimite valmistamise õigus puudub.“;
40) paragrahvi 32 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Apteegiteenuse tegevusloa omaja võib üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud või
jaendatud ravimeid oma struktuuriüksusele või teisele apteegile edasimüümiseks väljastada
ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel.“;
41) paragrahvid 35–37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 35. Kõlbmatud ravimid
(1) Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille kõlblikkuse aeg on lõppenud või
mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast
kasutamist (edaspidi kõlbmatud ravimid), tuleb turult kõrvaldada. Kõiki kõlbmatuid
ravimeid käsitletakse ohtlike jäätmetena jäätmeseaduse mõistes.
6
(2) Ravimite käitleja peab kõlbmatud ravimid eraldama muust kaubast ja märgistama neid
ohtlike jäätmetena. Turult kõrvaldatud ravimite hoiutingimused peavad välistama nende
taassattumise käibesse või muu mittesihipärase kasutamise ning tagama nende säilitamise
inimesele, loomale ja keskkonnale ohutult.
(3) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb säilitada narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale isikule hävitamiseks üleandmise hetkeni.
(4) Kõlbmatute tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või
transportimiseks kasutatav pakend märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt
eristatava hoiatusega.
§ 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine ja hävitamiseks üleandmine
(1) Hävitamine käesoleva seaduse tähenduses on kõlbmatute ravimite kõrvaldamise või
taaskasutamise toiming, mille käigus muudetakse ravimi toimeainete omadusi selliselt, et
neil ei ole komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014 nimetatud ohtlikke omadusi.
(2) Kõlbmatud ravimid tuleb hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud
isikutele jäätmeseaduse §-s 64 toodud ohtlike jäätmete saatekirjaga, millele on lisatud
nimekiri hävitamiseks üle antavatest ravimitest, mis sisaldab järgmisi andmeid: ravimi
nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus. Saatekiri
allkirjastatakse mõlemapoolselt.
(3) Ohtlike jäätmete saatekiri ja sellele lisatud nimekiri hävitamiseks üle antavatest
ravimitest säilitatakse 5 aastat koostamisest.
§ 37. Kõlbmatute ravimite vastuvõtmine tarbijalt
(1) Lisaks jäätmeseaduse alusel õigustatud isikutele peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt
tasuta vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka
veterinaarapteek. Säilitamisel tuleb neid ravimeid hoida eraldi teistest apteegis käibelt
kõrvaldatud ravimitest. Tarbijalt vastuvõetud ravimite üle andmiseks jäätmeseaduse alusel
õigustatud isikutele ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud saatekirja lisatud
nimekirja nõudeid.
(2) Apteegi müügisaalis peab kõlbmatute ravimite kogumiseks asuma kogumismahuti, mis
välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid sealt
kätte saada. Kogumismahuti asukoht peab olema tähistatud märgatava ja loetava sildiga.
(3) Tarbijalt vastuvõetud või kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid käideldakse
ohtlike jäätmetena.“;
42) paragrahvi 38 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
43) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Ravimi tootmise tegevusloa omajal võib olla ravimite hulgimüügi tegevusluba.“;
7
44) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) tagama sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras nende ravimite
hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel
sõlmitud hinnakokkulepe, välja arvatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes turustab
ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid;“;
45) paragrahvi 45 punkti 42 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava õpetava
kõrgkooli, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate
erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust meditsiinialasest
täienduskursusest, seminarist, konverentsist või muust sarnasest õppepäevast, mida ei
rahasta ravimi tootja, müügiloa hoidja või ravimite hulgimüüja;“;
46) paragrahvi 45 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „või turustamisloa“;
47) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) täitma ravimite sisseveol siseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite
käitlemise kohta ja esitama aruandeid käesoleva seaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel
kehtestatud korras;“;
48) paragrahv 54 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) tagada, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud
võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt.“;
49) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Haiglaapteegi tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on ravimite sisseveo
korral teha kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada,
et sisseveetavad ravimid vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele.“;
50) paragrahvi 63 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja turustamisloa“;
51) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) akvaariumikaladel, puurilindudel, terraariumiloomadel, pisinärilistel ja
lemmikloomadena peetavatel tuhkrutel ja küülikutel kasutamiseks ettenähtud ravimitele
(edaspidi müügiloa kohustuseta veterinaarravim) juhul, kui need ravimid ei sisalda aineid,
mille kasutamine nõuab veterinaararsti järelevalvet ja kui nende ravimite kasutamine on
välistatud teistel loomaliikidel;“;
52) paragrahvi 71 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimiamet võib pikendada müügiloa kehtivusaega kuni müügiloa uuendamise taotluse
menetlemise lõpuni.“;
8
53) paragrahvi 75 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Müügiloa taotluse hinnanguaruande võib väljastada Euroopa Majanduspiirkonna teise
liikmesriigi pädevale asutusele või Euroopa Ravimiametile.“;
54) paragrahvi 783 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) lähtuma ravimiohutuse tagamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist
2001/83/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/82/EÜ, Euroopa
Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012 ja ravimiohutuse headest tavadest.“;
55) paragrahvi 784 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ravimiamet lähtub ravimiohutuse järelevalves, sealhulgas inspektsioonide läbiviimisel
ja nende tulemustest teavitamisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ
või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012 ning ravimiohutuse headest tavadest.“;
56) paragrahvi 785 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse
tunnustamise müügiloamenetluses viidatava riigina või Ravimiamet osaleb Euroopa
ravimiametite ühises töökorralduses käesoleva seaduse § 784 lõike 1 punktis 3 nimetatud
andmete hindajana, on ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 320 eurot eelmisel
kalendriaastal üle kuue kuu kehtinud müügiloa kohta.“;
57) paragrahvi 787 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Perioodilise ohutusaruande hindamisel lähtub Ravimiamet Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist
2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012 ning ravimiohutuse
headest tavadest.“;
58) paragrahvi 788 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Müügiloa tingimusena seatud mittesekkuvat ohutusuuringut ei või alustada enne
Ravimiameti kooskõlastuse saamist.“;
59) paragrahvi 788 lõiked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Enne mittesekkuva ohutusuuringu alustamist Eestis on vajalik kliiniliste uuringute
meditsiinieetika komitee kooskõlastus käesoleva seaduse § 93 kohaselt, välja arvatud
veterinaarravimi uuringu puhul. Ravimiametit teavitatakse Eestis alustatud uuringu algusest.
„(9) Mittesekkuv ohutusuuring tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2001/83/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 520/2012 ning
ravimiohutuse heade tavadega.“;
60) paragrahvi 82 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
9
„2) ravimi müügi suurendamise eesmärgil tellitud või avalikustatud teavet, mis suunab
isikuid pöörduma arsti poole ning kus otseselt või kaudselt viidatakse ravimile.“;
61) paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
62) paragrahvi 83 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks
Ravimiametile ravimireklaami aruande eelmisel aastal proviisoritele, farmatseutidele ja
ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele ning nende ühendustele käesoleva
seaduse § 86 lõigete 2 ja 5 alusel arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks
või nimetatud ürituste korraldamiseks antud toetuste ning sama paragrahvi lõike 6 alusel
korraldatud ürituste, patsientide teavitusürituste, jagatud raviminäidiste ning allahindluste
kohta. Ravimireklaami aruanne on avalik teave.“;
63) paragrahvi 83 lõikes 8 asendatakse lauseosa „ravimi müügiloa hoidja“ lauseosaga
„reklaami tellija, teostaja või avalikustaja“;
64) paragrahvi 85 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „müügiloa hoidja“ sõnadega
„reklaami tellija“;
65) paragrahvi 85 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimit reklaamides peab ajakohane ravimi omaduste kokkuvõte olema kättesaadav.“;
66) paragrahvi 85 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Ravimi näidist võib anda üksnes müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Ravimi
näidisena võib anda ühele isikule viis väikseimat turustatavat pakendit aastas ja kokku
jagada mitte üle 300 pakendi aastas. Näidisena antava ravimi pakendil peab olema kiri
«Mitte müügiks», pakend peab vastama müügiloale ning koos näidisega tuleb anda
ravimiomaduste kokkuvõte. Ravimi näidist ei tohi müüa ega mittemeditsiinilisel eesmärgil
edasi anda.“;
67) paragrahvi 86 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimi müügiloa hoidjal, tema volitatud isikul või kolmandal isikul ravimi müügi
mõjutamise eesmärgil on keelatud anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele,
proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi ja teenuseid, mille väärtus ületab 6,40 eurot, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.“;
68) paragrahvi 86 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik korraldab ravimite väljakirjutamise
õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele teaduslikke üritusi, peab
nimetatud üritusel võõrustamine, sealhulgas meelelahutus olema mõistlikul tasemel ja jääma
ettevõtmise põhieesmärgi suhtes teisejärguliseks ning ei tohi olla suunatud kellelegi teisele
kui eespool nimetatud isikutele. Nimetatud üritustel peab ravimite kohta edastatav teave
vastama ravimireklaami nõuetele.“;
10
69) paragrahvi 86 lõikes 7 asendatakse sõnad „Eesti esindaja“ sõnadega „volitatud isiku“;
70) paragrahvi 86 lõikes 8 täiendatakse pärast sõna „hoidja“ sõnadega „või tema volitatud
isiku“;
71) paragrahvi 86 lõikes 9 täiendatakse pärast sõna „hoidjal“ sõnadega „või tema volitatud
isiku“;
72) paragrahvi 1011 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) keelustada ravimi reklaam ja kohustada reklaami tellijat, avalikustajat või teostajat
avaldama samas vormis reklaamiga võrdsel ja samaväärset tähelepanu tagaval pinnal
Ravimiameti poolt kindlaksmääratud tekstiga õiendus;“;
73) paragrahvi 1011 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „proove“ sõnadega „ja sertifitseeritud
etalonaineid“;
74) paragrahvi 106 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„(1) Ravimi müügiloaga seotud nõuete rikkumise, samuti müügiloata ravimi või ravimi,
millel ei ole Ravimiameti eriluba, hankimise või levitamise eest
– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
75) paragrahvi 107 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise, avalikustamise või
käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või müügi kingitustega
mõjutamise keelu rikkumise eest
– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.
§ 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) komisjoni delegeeritud määrusest (EÜ) nr 2015/1011, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja kolmandate
riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad;“;
2) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) komisjoni rakendusmäärusest (EÜ) nr 2015/1013, millega kehtestatakse eeskirjad seoses
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja
kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve
eeskirjad.“;
3) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
11
„(3) Tegevusloa saamiseks ja uuendamiseks peab tegevusloa taotleja esitama Ravimiametile
komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) nr 2015/1011 artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud
dokumendid ja tasuma riigilõivu.“;
4) paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Lähteainete käitlemise aruanne vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) nr
2015/1011 artiklile 9 ja komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 2015/1013 artiklile 10 tuleb
esitada Ravimiametile.“;
5) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras ning komisjoni delegeeritud määruse
(EÜ) nr 2015/1011 artikli 9 ja komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 2015/1013 artikli 10
alusel kogutud informatsioon narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete
kohta edastatakse Euroopa Komisjonile.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva § 1 punktid 8 ja 43 jõustuvad 2019. aasta 1. juulil.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ „…………………“ 2018. a.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ „…………………“ 2018. a.
12
Seletuskiri
ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ravimipoliitika alused 20131 toob välja, et ravimite kättesaadavus puudutab suurt osa
ühiskonnast ning tasapisi vananev ühiskond tõstab selle osatähtsust veelgi. Tõhusad, ohutud,
kvaliteetsed ja mõistlikult kasutatud ravimid aitavad lihtsalt lahendada paljusid
terviseprobleeme, parandades elukvaliteeti, vältides või vähendades töövõimetust, vähendades
haigustest tingitud suremust ning säästes haiglaraviga seotud kulutusi. Samas ei ole ravimid
mitte alati kättesaadavad – seda kas geograafilistel või rahalistel põhjustel. Tervis on oluline
hüve, sellest sõltub teiste õiguste ja vabaduste kasutamine ning lõppkokkuvõttes inimväärne
elu.2 Põhiseaduse §-st 28 tulenev rahvatervise kaitse kohustus nõuab riigilt, et riik tagaks
ravimite kättesaadavuse. Muu hulgas peavad ravimid olema järjepidevalt kättesaadavad, kindla
kvaliteediga ning taskukohase hinnaga.
Ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on seotud ravimiseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega3.
Eelnõu on jagatud 7 põhiteemaks: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva
regulatsiooni kaotamine, ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine,
müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine ning ravimiseaduse sätete EL õigusega
vastavusse viimine, ravimireklaami nõuete kaasajastamine, apteegiteenuse arendamine ning
ravimialase tegevuse arendamine.
1.1.1. Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine
Seaduse muutmisega lihtsustatakse kõlbmatute ravimite tagastamist ja märgistamist tarbijatelt,
võimaldades apteekidel hoida eraldiseisvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat apteegi
müügisaalis, kuhu tarbijad saavad oma ravimid iseseisvalt tagastada ja ilma apteekri poolt
dokumentatsiooni täitmata. Anum peaks olema märgistatud kirje ja juhisega, et välistada
teadmatust ja eksimusi anuma sihtotstarbes ning paiknema apteegitöötajate vaateväljas ja
jälgimisel, et välistada kuritegelikku kõlbmatute ravimite taaskasutusse sattumist. Lisaks
lihtsustatakse kõlbmatute ravimite märgistamise korda, võimaldades seda teha hulgikaupa
pakendatuna (näiteks apteegi tagaruumis eraldi kast sildiga „ohtlikud jäätmed“).
1.1.2. Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine
Kehtiva regulatsiooni täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga
automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada
1
Sotsiaalministeerium. Ravimipoliitika alused 2013. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Ravimid/ravimipoliitika_alused_2013.pdf
2
R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduste kaitse. Tallinn, Juura, 2004.
3
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4288a711-3124-4183-aec3-b9f4bf7372b0
lubadel eritingimusi. Regulatsiooni täiendamisega täpsustatakse, kes on ravimiseaduse mõistes
ravimite sisse- ja väljavedaja. Samuti asendatakse regulatsiooni muutmisega ravimite
ekspordiloa taotlemine ja müügiloata ravimite Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP)
liikmesriigist sisseveo taotlemine teavitusmenetlusega. Sealjuures laiendatakse ravimiseaduse
§ 20 erandit kõigile päästeasutustele ja meeskondadele ning lisaks Eesti Kaitseväele ka Eesti
Vabariigi territooriumil viibival välisriigi relvajõudude ülesannete täitmiseks
ravimitagavaradesse kuuluvatele ravimitele, mis ei pea viimaste meditsiinisõidukites asuma.
Muudatusega täpsustatakse, et erand kehtib nimetatud asutustele ja isikutele ainult eriluba
nõudva kauba eesmärgipäraseks sisse- ja väljaveoks selles ulatuses, milles see on vajalik
ametlike ülesannete täitmiseks.
1.1.3. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine
EL õiguses on antud Compassionate Use võimalus, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha
erandi müügiloa nõudest ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud müügiluba
parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Muudatusega
on lisaks võimalik erandjuhtudel elupäästval eesmärgil manustatavaid ravimeid patsiendile või
patsientide rühmale tasuta anda, kasutades toetamiseks näiteks kliiniliseks uuringuks
pakendatud ravimeid, müügiloaga ravimi võõrkeelset pakendit, mis ei vasta Eestis ravimi
müügiloa tingimustele või muul viisil müügiloa tingimustele mittevastavalt pakendatud ravimit.
Lisaks laiendatakse haiglaapteekide võimalusi, andes neile õiguse sisse vedada ravimeid
ravimiseaduse § 30 lõikes 4 sätestatud eesmärgil ja õigustatud isikutele. Sisseveo õigus
realiseerub haiglaapteegi käitlemisõiguste laiendamisega, millega kaasnevad täiendavad
kohustused nii haiglaapteegi tegevusloa omajale kui ka pädevale isikule. Seadusemuudatusega
kaasnevad täiendavad kohustused haiglaapteegi tegevusloa omajale analoogselt ravimeid sisse
vedava hulgimüügi tegevusloa omaja ja tema pädeva isiku kohustustega (ravimite sisseveost
teavitamine, pakendi ja märgistuse müügiloale vastavuse kontrollimine, ravimite üle arvestuse
pidamine, ravimite säilitamise, ravimite säilitamiskoha ja ravimite transportimise nõudeid ja
statistiliste andmete esitamine Ravimiametile).
1.1.4. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ning ravimiseaduse sätete EL õigusega
vastavusse viimine
Kuna ravimiseaduse tänane sõnastus võimaldab Eestis ravimi tootmise tegevusloa omajal
teostada lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki (sealhulgas õigus müüa neid ravimeid, mida
ravimitootja ise ei tooda, ilma hulgimüügi tegevusluba omamata) ning taoline tõlgendus on
vastuolus parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 77 lõikega 3, ei ole võimalik
jätkata olemasoleva regulatsiooniga ning seda peab täiendama (sh osaliselt dereguleerima).
Senise regulatsiooni täiendamine koos nõuete osalise kaotamisega – tulenevalt vajadusest viia
Eesti ja Euroopa Liidu õigus omavahel vastavusse, muudetakse ravimiseadust ja lisatakse sinna
sätted, mis ei sisaldu komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008. Senise regulatsiooni osade sätete
tühistamisega kaob ka topelttasustamise võimalus ravimiohutuse järelevalve toimingute eest
(parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 658/2014). Kuna ravimiseadus võimaldab ravimi
müügiloa taotleja esindajal sisse vedada ravimi müügiloa taotlemisel esitatavaid näidiseid, kuid
samas puudub müügiloa taotlejal kohustus esitada müügiloa taotlusega koos ravimi näidis, sest
müügiloa taotlemisel esitatakse üksnes ravimi pakendi kavand, muudetakse olemasolevat
regulatsiooni.
1.1.5. Ravimireklaami nõuete kaasajastamine
2
Muudatustega korrigeeritakse vastutust ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami tellimise,
teostamise või avalikustamise või ravimiseaduse §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või
müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest. Seega on võimalik lisaks müügiloa
hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja
ja teostaja, kes rikkumise toime paneb. Seadusega sätestatakse, et ravimi väljakirjutamise ja
müügi mõjutamise eesmärgil kingituste andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa
hoidjaga, vaid laieneb ka müügiloa hoidja volitatud isikule ning muudele isikutele, kes annavad
kingitusi ravimi müügi suurendamise eesmärgil.
Ravimireklaami rikkumise toimepanijal on kohustus ravimireklaami rikkumise tekitatud
tagajärgede kõrvaldamine ehk kohustus lükata ümber reklaamis avalikustatud ebaõiged andmed
Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga sätestatud mahus ja kujul.
1.1.6. Apteegiteenuse arendamine
Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes
teises apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid, analoogselt on apteekidel
lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid. Antud lahendus võimaldab
apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem kvaliteet. Kuna
apteekidel ei ole kohustust ravimeid jaendada, siis tagab selline võimalus jaendamisteenust
sooviva patsiendi kiirema ja mugavama teenindamise (patsient ei pea jaendamise teenust
pakkuvasse apteeki siirduma, kui tema koduapteek on valmis seda teenust vahendama).
1.1.7. Ravimialase tegevuse arendamine
Muudetakse Ravimiameti tasuliste teenuste nimekirja, lisades sinna teadusliku nõuande teenuse
ostmise võimaluse, mis on oma sisult ettevõttele antav suuline ja kirjalik nõuanne
mitmesuguste katsete ja uuringute läbiviimise kohta, mida on vaja ravimite kvaliteedi, ohutuse
ja tõhususe tõestamiseks. Samuti antakse Ravimiametile õigus vajadusel nõuda müügiloa
hoidjatelt nende kasutatud metoodika kohase ravimite või ravimite lähteainete kontrollanalüüsi
läbiviimiseks tasuta toimeainete, toimeaine laguproduktide, lisandite või abiainete
sertifitseeritud etalonaineid koos analüüsisertifikaadiga. Muudatustega lisatakse proviisorite ja
farmatseutide erialaste koolituste nimekirja teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni
(arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuse (haigla) koolituskeskuste poolt läbiviidud koolitused ning
täpsustatakse koolituste korralduslike nõudeid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik
Helen Berk (tel 626 9147;
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi
Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Jaanus Põldmaa (tel 626 9328,
[email protected]).
Eelnõu välja töötamisel on osalenud Ravimiameti õigusnõunikud Kaili Lellep (tel 737 4140,
[email protected]) ja Andrus Varki (tel 737 4140,
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
3
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Käesoleva seaduse väljatöötamiseks
on koostatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Ravimiseaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus4 esitati eelnõude infosüsteemi kaudu
Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastusringile 12.12.2016.
Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1. ravimiseadus (edaspidi RavS) – RT I, 28.12.2017, 59;
2. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (edaspidi NPALS)
– RT I, 03.05.2016, 6.
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ, inimtervishoius
kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 211, 28.11.2001, lk 67–
130), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34) (edaspidi:
direktiiv 2001/83/EÜ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ,
veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 1–66),
muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34) (edaspidi: direktiiv
(EÜ) nr 2001/82).
Samuti on eelnõu puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004,
milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve
kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 229–261)
(edaspidi: määrus (EÜ) nr 726/2004), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
658/2014, Euroopa Ravimiametile (EMA) inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse
järelevalve toimingute eest makstavate tasude kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 112–127)
(edaspidi: määrus (EL) nr 658/2014) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
1394/2007, 13. november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ)
nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121–137).
Lisaks on eelnõu seotud Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 520/2012, Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EÜ) nr 726/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2001/83/EÜ sätestatud ravimiohutuse järelevalve toimingute tegemise kohta (ELT L 159,
20.06.2012, lk 5-25) ja Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius
ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT
L 334, 12.12.2008 lk, 7-24), muudetud määrusega (EL) nr 712/2018 (ELT L 209, 04.08.2012,
lk 4-14).
NPALS muutmine on seotud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1011, 24.04.2015,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004
narkootikumide lähteainete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse
liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve
eeskirjad, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2005 (ELT L
162, 27.06.2015 lk. 12–25) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1013, 25.06.2015,
millega kehtestatakse eeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr
273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005,
millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega
kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 162, 27.06.2015 lk. 33–64).
4
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4288a711-3124-4183-aec3-b9f4bf7372b0
4
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on lihtsustada kõlbmatute ravimite vastuvõtmist ja käitlemist, edendada ohtlike
jäätmete kogumist ja õiget käitlemist ning seeläbi vähendada keskkonda kahjustavaid tegevusi.
Muudatustega täpsustatakse mõisteid (vastutust), keda peetakse silmas ravimite sisse- ja
väljavedaja all. Lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljavedu kaitseväe, päästemeeskondade jne
erivajadusi arvesse võttes ning asendatakse ekspordiloa ja müügiloata ravimi EMP riigist
sisseveoloa taotlemine teavitusega.
Lisaks sätestatakse võimalus erandkorras väljastada müügiloata ravimite sisseveoks lube
erilistel põhjustel sellisele patsientide rühmale, kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat
haigust või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud
ravimitega rahuldavalt ravida (nn Compassionate Use). Samuti muudetakse kehtiva seaduse
piirangut, mis keelab haiglaapteegil ravimeid sisse vedada, et tagada ravimi kiire kättesaadavus
haiglas viibivatele patsientidele ning kaotatakse turustamisloa nõue, et aidata kaasa ravimite
kättesaadavusele.
Eestis kehtiva müügiloaga ravimite müügiloa muudatustega seonduvast regulatsioonist
kõrvaldatakse vastuolud EL õigusega, kõikidele müügiloa tüüpidele on kehtestatud samased
nõuded ja menetluskord ning kaotatakse liikmesriigi nõuete erisused nende müügiloa liikide
osas, mis jäävad EL õigusaktide reguleerimisalast välja. Muudatuste järgselt on tootmise
tegevusluba ja hulgimüügi tegevusluba korrektselt ja selgelt eristatud ning erisuste definitsioon
on vastavuses EL õigusega. Viivitused, mis esinevad ravimi müügiloa vastastikuse
tunnustamise ja detsentraliseeritud müügiloa uuendamise menetluses (milles Eesti osaleb
kaasatud liikmesriigina) ei too kaasa asjaolu, et müügiloa kehtivus vahepeal lõppeb. Erinevate
müügiloa taotluste hindamisel on kohaldatud sarnaseid põhimõtteid ja tagatud ühtne tulemus
EL tasemel, kuna teiste riikide pädevatel asutusel on ligipääs Eesti Ravimiameti koostatud
hinnanguaruannetele. Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse
järelevalvetoimingute eest, mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (määrus (EL) nr
658/2014 - kahekordse tasustamise keeld).
Muudatustega kaotatakse kehtivast ravimiseadusest EL õiguse suhtes ülemäärased piirangud,
mis nõuavad, et ravimireklaami võib teha või tellida ainult müügiloa hoidja või tema esindaja,
sest see põhimõte ei ole kooskõlas EL kohtu tõlgendusega direktiivi nr 2001/83/EÜ artiklist 86.
Samuti laiendatakse üldapteekide vahelise koostöö võimalusi, et apteegis ekstemporaalselt
valmistatud või jaendatud ravimid jõuaksid kõige kiiremal ja mugavamal viisil ravimeid
vajavate patsientideni. Lisaks soodustatakse ravimite kättesaadavust ka lennujaama
turvakontrolli alal, võimaldades üleliigsete kuludeta rajada otstarbekohane apteek.
Proviisorite ja farmatseutide erialase koolituse ringi on laiendatud selliselt, et see vastab nende
eriala spetsiifikale. Ravimiameti järelevalve (nt kontrollanalüüse juba turul olevate ravimite
kvaliteedi kontrollimiseks) võimalused on senisest paremad, kuna vajadusel on õigus saada
tootjalt tema kasutatud metoodika kohaseid etalonaineid.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
5
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse ravimiseadust. Teise
paragrahviga tehakse muudatused narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete
seaduses. Kolmas paragrahv sätestab seaduse jõustumise.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse ravimiseadust.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seaduses kliinilises uuringus kasutatavate uuritavate ja
täiendavate ravimite mõisted. Käesolevalt on RavS-is läbivalt kasutatud mõistet kliinilise
uuringu ravim, mis ei erista uuringu raames erinevatel eesmärkidel kasutatavaid ravimeid.
Kliinilise uuringu ravimite sisse- ja väljaveonõudeid muudetakse käesoleva eelnõuga ning
erisused kohalduvad lähtuvalt sellest, kas tegemist on uuritava või täiendava ravimiga.
Ravimi kliiniline uuring on ravimite kasutamine inimesel või veterinaarravimite kasutamine
loomal, eesmärgiga koguda andmeid ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise,
muutumise, väljutamise, efektiivsuse ja ohutuse kohta. Kliinilised uuringud võivad hõlmata nii
esmakordset uue ravimi kasutust, kui ka juba kasutusel olevate ravimitega tehtavaid uuringuid.
Enne uue ravimi kasutamist kliinilistes uuringutes peavad olema tehtud ravimi kvaliteedi ja
mitte-kliinilised uuringud (labori- ja loomkatsed). Lisaks uuritavatele ravimitele võidakse
kliinilises uuringus kasutada ka erinevaid täiendavaid ravimeid, mis on kirjeldatud
uuringuplaanis ning mille eesmärgiks on näiteks tervisekahjustuste vältimine uuringualustel,
kliinilise uuringu lõpptulemi hindamine või kasutamine uuringualuste toetava ravina.
Paragrahviga 102 sätestatakse, et uuritav ravim on ravim, mida uuritakse või kasutatakse
võrdlusravimina kliinilises uuringus (sealhulgas platseebona) ning täiendav ravim on ravim,
mida kasutatakse kliinilise uuringu raames ning mis on kirjeldatud uuringuplaanis, aga mis ei
ole uuritav ravim.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse §-i 13 lõike 1 punkti 2.
Kehtivas redaktsioonis viitab § 13 lõige 1 punkt 2 ravimitele, mille tarbeks Ravimiamet
väljastab ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa. Kuivõrd turustamislube väljastatakse üksnes
müügiloata ravimitele, on säte suunatud vaid müügiloata ravimitele. Kehtiva redaktsiooni
kohaselt antakse sisseveoluba ja luba müügiloata ravimite turustamiseks alati pärast RavS § 21
lõigete 1, 7 või 8 nimetatud loa saamist.
Kehtiva ravimiseaduse kohaselt väljastatakse koos sisseveoloaga ka turustamisluba. Pärast
raviarsti taotluse rahuldamist on ravimite hulgimüüjal vajalik taotleda müügiloata ravimi
sisseveoks sisseveoluba ja ravimi väljastamiseks apteegile või haiglaapteegile turustamisluba
(load ravimite käitlemiseks). Müügiloata ravimite regulatsiooni lihtsustamiseks on loobutud
senisest turustamisloast, mille alusel võis ravimite hulgimüüja ravimi apteegile väljastada.
Sisseveo loaga kaasneb ka õigus ravimi väljastamiseks apteegile raviarsti taotlusega rahuldatud
ravimile ja taotluse märgitud ulatuses.
Käesoleva eelnõu muudatustega seoses kaotatakse RavS-st sisseveoga kaasnev termin
„turustamisluba“, mistõttu on käesoleva sätte muutmine vajalik seaduse ühtse ja arusaadava
mõistekasutuse tagamiseks. Seega on muudatus RavS § 13 lõige 1 punktis 2 seotud RavS §-s
21 sisalduvate mõistete muutumisega.
6
Lisaks täpsustatakse muudatusega kehtivat regulatsiooni, täiendades punkti algust sõnaga
„müügiloata“, sest viidatud säte puudutab ainult müügiloata ravimite müüki ja kasutamist.
RavS § 13 lõike 1 eesmärk on määratleda, milliseid ravimeid võib Eestis lõpptarbijale
väljastada ja patsiendi ravis kasutada. Selleks on müügiloata ravimite puhul edaspidi kohane
tingimus RavS § 21 lõigete 1, 7 või 8 nimetatud loa olemasolu. Muudatus on seotud käesoleva
eelnõu RavS § 21 täiendamisega lõigetega 9–11.
Käesoleva sätte puhul on oluline, et Eestis võib jaekorras müüa ja kasutada müügiloata
ravimeid ainult juhul, kui Ravimiamet on selleks andnud RavS § 21 lõike 1, 7 või 8 alusel loa,
sõltumata konkreetse loa liigist või sellest, kas ravim on juba Eestisse sisse veetud või mitte.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 151 sõnastust.
Paragrahvi 151 muudatusega luuakse õiguslik alus Ravimiametilt teadusliku nõuande küsimise
ja selle eest tasu saamise õigus. Muudatuse eesmärgiks on Ravimiameti teadusliku võimekuse
täiendav kasutamine ravimiarenduse edendamisel Eestis ja Euroopa Liidus. Kaudne soovitav
mõju on ravimiametitele esitatavate taotluste teadusandmete kvaliteedi paranemine ja uute
ravimite turule tuleku kiirenemine.
Eestis on viimastel aastatel tõusnud huvi ravimiarenduse vastu, sh uudsete ravimite
haiglaerandi alusel valmistamise vastu, kuid teadusarendus ja selle kavandamine vastavalt EL-s
kehtivatele standarditele nõuab eelnevat põhjalikku analüüsi, arvestades nii kavandatava toote
eripära, tõenduspõhist lähenemist ravimi kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõestamiseks ning
hilisemalt ravimi EL-s turustamiseks.
Võimaliku uue toote kavandamiseks on vajalikud põhjalikud teadmised nii tootega seonduvast
kui ka EL ravimialaseid nõudeid puudutavast, et tagada juba ravimiarenduse algfaasis toote
vastavus EL-s kehtestatud nõuetele. Seetõttu on Euroopa Ravimiamet ning paljude
liikmesriikide ravimiametid EL ja oma riigi ettevõtluspotentsiaali arendamiseks ja hoidmiseks
loonud ravimitootjatele võimaluse ravimiametist teadusliku nõuande (scientific advice)
saamiseks ning määranud selle eest taotlejale tasu.
Teaduslik nõuanne on oma sisult ettevõttele antav suuline ja kirjalik nõuanne mitmesuguste
katsete ja uuringute läbiviimise kohta, mida on vaja ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe
tõestamiseks. Teaduslik nõuanne hõlmab ka müügiloaeelset konsultatsiooni, mille sisuks on
ravimiarenduse käigus kogutud teadusandmestiku taotluses esitamise strateegia arutamine.
Sellise teadusliku nõuande käigus selgitatakse välja, millist näidustust kogutud teadusandmed
toetavad, millisel moel tuleb potentsiaalsel müügiloa taotlejal esitada efektiivsuse ja ohutuse
andmeid, samuti selgitada, kas efektiivsusuuringute andmeid tuleks analüüsida koos, kas
rühmitada ohutusteave näidustuste kaupa, kuidas kohandada annust vastavalt
organipuudulikkustele jmt. Muudatusega luuakse teadusliku nõuande saamise võimalus ka
Eestis.
Teadusliku nõuande teenuse objektiks on toodete arendamise üksikasjad, et kavandada
ettevaatavalt tootearenduse strateegiat, teadusuuringuid, lahendada teadusuuringute üksikasju
ning olemasolevate uuringuandmete tõlgendamist ja kasutamist.
Teiste liikmesriikide praktikale tuginedes puudub erasektoril võimekus ravimiarendajatele
vajaliku mahu ja kvaliteediga teadusnõu anda, samuti on liikmesriikides piiratud
7
ravimiarenduse alase kompetentsi kättesaadavus, mis on koondunud suurettevõtetesse ja
ravimite müügilubasid väljastavatesse pädevatesse asutustesse. Seetõttu on EL-s järjest
sagenemas teadusliku nõuande küsimine nii Euroopa Ravimiametilt kui ka liikmesriikide
pädevatelt asutustelt.
Kuivõrd teadusliku nõuande koostamine on ressurssi nõudev protsess, mille tulemusest saab
kasu eelkõige ravimitootja, on liikmesriigid ja Euroopa Ravimiamet kehtestanud teadusliku
nõuande andmise eest tasu. Tegemist on EL-s tavapärase praktikaga ning Euroopa
ravimitootjad on vastava tasu olemasoluga nõustunud. Samas on Euroopa Ravimiametilt
teadusliku nõuande küsimise võimalus piiratud, sest ameti rakendatavad tasud on kõrged ning
võivad olla ühe liikmesriigi või regiooni piires tegutsevatele ettevõtjatele ülejõukäivad.
Seetõttu on loodud teadusliku nõuande saamise võimalused ka liikmesriikides. Teaduslik
nõuanne on tavaliselt tootespetsiifiline ja lahendab küsimusi EL õiguse ja ravimiregulatsiooni
puudutavate juhendite rakendamise teaduslikest aspektidest konkreetse ravimi arenduses.
Sageli küsitakse teaduslikku nõuannet olukorras, kus mingi ravimi arendusega seotud küsimus
ei ole täpselt reguleeritud või kui arendaja kavatseb antud üldistest teaduslikest juhistest
kõrvale kalduda.
Teaduslik nõuanne ei ole pooltele siduv ning taotleja ei pea seda järgima. Samuti ei pea
ravimiametid aastaid hiljem, mil toote arendus on lõppenud, varasema teadusliku seisukoha
põhjal müügiluba andma, kui teaduslikud seiskohad on uuenenud ja ajas muutunud. Seega on
teadusliku nõuande sisuks anda juhiseid ja suuniseid kavandatava ravimi arendamiseks
ajakohastest teaduslikest seisukohtadest lähtudes ning sellise teadusliku nõuande andmine ei
kuulu Ravimiameti põhitegevusse.
Teadusliku nõuande taotleja saab teada EL pädevate asutuste seisukoha ravimi arendamise
optimaalse kava kohta olemasolevate teaduslike andmete baasil, ravimiarenduse teaduslikud
aspektid või juhiseid konkreetse toote müügiloa taotlemisel tehtavate valikute kohta,
suurendamaks tõenäosust, et arendaja teadusarendus päädib müügiloa väljastamise otsusega.
Haldusorgani selgitamiskohustuse täitmisel selgitab amet üksnes kehtivaid õigusakte ega sekku
ravimiarendaja teadus-arendustegevusse. Potentsiaalsed ravimiarendajad on mitmeid kordi
taotlenud Ravimiametilt teaduslikku nõuannet sarnaselt teistes liikmesriikides loodud
võimalusele. Ravimiamet ei ole seni teadusliku nõuande andmisest keeldunud, kuid koostatud
analüüs ja nõuanne on antud kasutada oleva ressursi arvelt, mis takistab piisava kvaliteediga
põhjaliku nõu andmist. Selleks, et tagada teadusliku nõuande kõrge kvaliteet, aidata kaasa
teaduse ja ravimiarenduse edendamisele ning hoidmisele Eestis ja EL-s, luuakse käesoleva
muudatusega potentsiaalsetele ravimiarendajatele teadusliku nõuande saamise võimalus Eestis.
Sarnaselt on Euroopa Ravimiameti puhul teadusliku nõuande andmise õiguslikuks aluseks
määruse (EÜ) nr 726/2004 artikkel 57 lõike 1 punkt n. Euroopa Ravimiametile makstav tasu
teadusliku nõuande andmise eest on sätestatud Nõukogu määruses (EÜ) nr 297/95, Euroopa
Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta. Määruse (EÜ) nr 297/95 artikli 8 lõike 1
kohaselt rakendatakse teadusnõuannete lõivu juhul, kui esitatakse taotlus teadusliku nõuande
saamiseks seoses ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike katsete ja
uuringute läbiviimisega.
Eelnõu § 1 punktiga 4 seaduses täpsustatakse viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2001/83/EÜ artikli 47 lõike 5 asemel lõikele 2, sest nimetatud lõikes on reguleeritud RavS § 16
lõike 71 sätte sisu.
8
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse 2. peatüki 2. jao pealkirja.
Kehtivas redaktsioonis kasutatakse RavS 2. peatüki 2. jao pealkirjas mõistet „turustamisluba“.
Paragrahvi 23 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse RavS-st termin „turustamisluba“, sest seni
hulgimüüja taotluse alusel koos sisseveoloaga antud müügiloata ravimi turustamisluba
liidetakse eriloaga ning kaotatakse eraldiseisva loana.
Seetõttu tuleb ühtse ja arusaadava mõistekasutuse tagamiseks välja jätta viidatud mõiste RavS
2. peatüki 2. jao pealkirjast. Kuivõrd müügiloata ravimite regulatsioonis (RavS § 21 lõige 1)
võetakse kasutusele termin „luba müügiloata ravimi turustamiseks“ ning käesolev jagu
reguleerib viidatud luba, tehakse jao pealkirjas muudatus ning täpsustatakse pealkirja vastavalt
jao reguleerimisalale.
Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse §-i 17 lõiget 1.
Kehtivas redaktsioonis viitab § 17 lõige 1 sisse- või väljaveoluba vajavatele eriluba nõudvatele
kaupadele. Praktikas tekitab kehtiv säte arusaama, et loetletakse üksnes sisse- ja väljaveoluba
vajavad kaubad ning nimetamata on jäänud sisse- ja väljaveo teavitust nõudvad kaubad. See on
eksitav, sest loakohustuse kõrval on RavS § 19 lõike 1 punktis 2 eriluba nõudvatele kaupadele
ette nähtud teavitusmenetlus.
Kõigi eriluba nõudvate kaupade puhul võib eriloaks olla nii sisse- või väljaveoluba kui sisse-
või väljaveoteavitus. Probleemi lahendamiseks asendatakse kahe loa nimetused ühise mõistega
„eriluba“. Muudatus on seotud RavS § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 muutmisega, millega
kaotatakse väljaveoloa nõue teatud juhtudel ning asendatakse see Ravimiameti teavitamisega.
Kuivõrd teatud juhtudel piisab väljaveoloa taotlemise asemel Ravimiameti teavitamisest,
võivad „eriluba nõudvateks kaupadeks“ olla ka selliseid kaubad, mille väljaveoks eraldi luba
pole vaja. Seetõttu tuleb edaspidi RavS § 17 lõikes 1 kasutada üldmõistet „eriluba“.
Teiseks lisatakse muudatusega RavS § 17 lõikesse 1 eriluba nõudvate kaupade hulka kliinilise
uuringu ravimid. Kehtivas regulatsioonis sätestab RavS § 19 lõige 2, et kliinilise uuringu
ravimi impordil on vajalik sisseveoluba. Selliselt jääb mulje justkui oleks kliinilise uuringu
ravimi import reguleeritud erandlikult ja eraldi muudest ravimitest.
Tegelikkuses on kliinilise uuringu ravim sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31
„Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks
kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba
nõudvate kaupade loetelu“ järgi eriluba nõudev kaup, mille sisse- ja väljaveole kohaldatakse
samasuguseid nõudeid nagu muudele ravimitele.
Seega toob RavS § 17 lõike 1 vastav muudatus kaasa suurema õigusselguse, kehtestades selgelt
kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveole samasugused nõuded nagu teistele eriluba
nõudvatele kaupadele. Seeläbi kaob vajadus kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveo nõudeid
sätestada erandlikult RavS § 19 lõikes 2 ning muudatus on vahetult seotud kliinilise uuringu
ravimi väljajätmisega sättest.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse RavS §-i 17 lõiget 4.
9
Muudatusega täpsustatakse RavS § 17 lõikes 4 eriloa mõistet. Sisse- ja väljaveoluba üksi on
osa kõigist erilubadest, seetõttu lisatakse eriloa definitsiooni ka sisse- ja väljaveost teavitamine.
Eriloa mõistega on hõlmatud eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveol kaks alternatiivselt
rakenduvat kohustust: 1) sisse- ja väljaveoloa taotlemine ja 2) sisse- ja väljaveost teavitamine.
Nende meetmete üldnimetus on eriluba. Seega on muudatuse kohaselt eriloa definitsiooniga
kaetud nii sisse- ja väljaveoluba kui sisse- ja väljaveost teavitamine. Sõltuvalt asjaoludest tuleb
läbida Ravimiametis haldusmenetlus, mis lõppeb eriloa saamisega, kuid loa saamise eelduseks
on taotluse esitamine või teavitamine.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse §-i 18 lõike 1 punkti 2.
Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 2 muudatusega viiakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi
tegevusloaga kaetud tegevuste regulatsioon vastavusse direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 77.
Viidatud artikli kohaselt on ravimite tootmise tegevusloa omajal vajalik lisaks ravimite
hulgimüügi tegevusloa olemasolu, kui tootja soovib turustada ravimeid, mille tootjaks ta ise ei
ole. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa lahutamine on vajalik, sest liidu tasandil
eristatakse ravimi hulgimüüjad ja ravimi tootjad ning kasutatakse ravimite tootmise ja ravimite
hulgimüügi tegevuslubade erinevaid formaate.
Ravimite hulgimüügi tegevusloa jaoks on liidu tasandil koostatud ja kokkulepitud ühtne
formaat, nn Wholesale Distribution Authorisation (WDA) ning sellel on mitmed spetsiifilised
kõrvaltingimused, mida hulgimüügi kohta tuleb näidata. WDA on tingimuste struktuurilt erinev
teistest lubade formaatidest. Lisaks tegevusloale tuleb liidus hakata hulgimüüjatele andma ka
sertifikaate headele turustamistavadele vastamise kohta ning selleks on koostatud ja
kokkulepitud ühtne formaat, nn Good Distribution Practice Certifiate (GDP Certificate).
GDP sertifikaat viitab vastava hulgimüügi tegevusloa (WDA) numbrile. Hulgimüüjate
tegevuslubade andmed ning GDP sertifikaatide andmed tuleb kanda liidu andmebaasi.
Andmebaasis on selleks kaks uut moodulit spetsiifiliste andmeväljadega, mis on kinnitatud
Euroopa Komisjoni poolt. Moodulis näidatakse ka tegevusloa tingimused. Liidu liikmesriigid
ning eri liikmesriikide ettevõtted hakkavad edaspidi hoopis sagedamini vahetama
üksikasjalikku teavet tegevuslubade ja sertifikaatide kohta. Tingimused ravimite hulgimüügi
tegevusloa saamiseks on muudatusega puudutatud isikutele loodud ning sisulise tegevuse osas
muudatusi ei kaasne.
Ravimite tootmise- ja hulgimüügi tegevuste ümbervormistamine eraldi tegevuslubadeks on
vajalik taotleda viiel ravimite tootmise tegevusloa omajal, millele praegu on kantud eraldi
hulgimüügi pädev isik ja õigus tegeleda teise tootja ravimite hulgimüügiga. Taotlemisega
kaasneb riigilõiv.
Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 1 punkt 3.
RavS võimaldab ravimi müügiloa taotleja esindajal sisse vedada ravimi müügiloa taotlemisel
esitatavaid näidiseid. Samas puudub müügiloa taotlejal kohustus esitada müügiloa taotlusega
koos ravimi näidis, sest müügiloa taotlemisel esitatakse üksnes ravimi pakendi kavand.
Ravimi näidis tuleb esitada alles pärast müügiloa väljastamist ning enne ravimi turustamist, mil
on näidise esitamisest järelevalves ka reaalne kasu (pakendi kujundus, ravimi vastavus
10
müügiloa tingimustele jne). RavS § 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, sest pakendi
märgistuse nõuded lepitakse kokku alles müügiloa taotlemisel ning müügiloa taotluse
menetluse käigus ravimi näidise esitamisel puudub väärtus.
Müügiloa taotlemisel esitatakse sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 28 „Ravimi müügiloa
taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale
dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri
liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ § 3 lõike 1 punkti 1 alusel muu hulgas
pakendi märgistuse kavand.
Ravimite järelevalves on oluline müügiloaga kinnitatud pakendi märgistusega ravimi näidise
esitamise kohustus, mis tuleb müügiloa hoidjal esitada ravimi turustamise alguses ja esitatav
näidis peab juba vastama turule tulevale pakendile (sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 29
„Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja
kord“ § 2 lõige 3).
Seega puudub müügiloa hoidjal vajadus müügiloa taotlemisel ravimi näidist ise sisse vedada,
sest peale müügiloa väljastamist on tegemist müügiloaga ravimiga, mille sissevedajaks on
ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja, kellelt müügiloa hoidja saab näidise
Ravimiametile esitamiseks tellida.
Kuigi kehtiva sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr 18 „Ravimi teisese müügiloa
taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ § 2
lg 1 punkti 3 kohaselt tuleks esitada paralleelselt sisseveetava ravimi näidis koos koopiaga
pakendi infolehest, siis praktikas see säte kohaldamisele ei tule. Kuivõrd kõik teisest müügiluba
taotlevad tooted kuuluvad ka ümberpakendamisele, tuleb esitada juba ümberpakendatud toote
näidis. Seega ei ole ravimi näidise esitamine kohane ka ravimi teisese müügiloa taotlemise
korral ning ka selles menetluses esitatakse juba turule tuleva toote näidis peale müügiloa
väljastamist, mis tellitakse hulgimüügi tegevusloa omajalt.
Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate
dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkt 3 ja
taotluse vorm muudetakse koos käesoleva muudatusega. Kuivõrd ravimi müügiloa menetluses
ei ole taotluse esitamisel nõutav ravimi näidise esitamine, ei kasutata sätet kirjeldatud eesmärgil
ning säte võimaldab müügiloata ravimi sissevedu ka müügiluba taotlemata.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse §-i 18 lõike 1 punkti 4.
Kehtivas redaktsioonis viitab RavS § 18 lõige 1 punkt 4 tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa
omaja sisse- ja väljaveoõigusele vaid juhul, kui tegemist on ravimitega kliinilise uuringu
teostamiseks või ravimitega välisabi tarbeks. Muudatus § 18 lõike 1 punktis 4 on tingitud
sellest, et ravimiseaduse muutmisega täiendatakse § 21 lõiget 7 punktiga 4 ja lõiget 8 punktiga
3. Muudatustega § 21 lõigetes 7 ja 8 kehtestatakse eraldi kord tervishoiuteenuse osutamise
tegevusloa omaja poolt müügiloata ravimite sisseveoks ja turustamiseks, eesmärgiga teha
müügiloata ravimeid patsiendile erandkorras tõhusamalt ja kiiremini kättesaadavaks. Sellest
tulenevalt täiendatakse § 18 lõiget 1 punkti 4 selliselt, et nimetatud sättes oleks selgelt loetletud
kõik juhud, mil tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omajal on õigus eriluba nõudvaid
kaupu Eestisse sisse ja Eestist välja vedada.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 18 lõiget 1 punktiga 42.
11
Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 42 lisamisega laiendatakse haiglaapteegi tegevusloa omajate õigust
vedada sisse neid ravimeid, mida kasutatakse haiglas tervishoiuteenuste osutamise raames.
Sisseveoõigus realiseerub haiglaapteegi käitlemisõiguste laiendamisega, millega kaasnevad
täiendavad kohustused nii haiglaapteegi tegevusloa omajale (vt RavS § 45 punkt 61 muudatust
ja selle selgitust) ja pädevale isikule (vt RavS § 54 lõike 7 muudatust ja selle selgitust)
analoogselt ravimeid sissevedava hulgimüügi tegevusloa omaja ja tema pädeva isiku
kohustustega.
Haiglaapteegile rakenduvad ravimite sisseveole kehtestatud nõuded (ravimite sisseveost
teavitamine, pakendi ja märgistuse müügiloale vastavuse kontrollimine, ravimite üle arvestuse
pidamine ja statistiliste andmete esitamine Ravimiametile).
Muudatusettepaneku on teinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning edaspidi on kõikidel
haiglaapteekidel õigus soetada ravimeid EMP liikmesriigi hulgimüüjalt või tootjalt.
Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2.
Kehtivas redaktsioonis sätestab RavS § 18 lõige 2, et ravimi hulgimüügi või tootmise
tegevusloa omajal on eriluba nõudva kauba sisseveo õigus tegevusloal ainult sellekohase
eritingimuse olemasolu korral.
Tegelikult täidavad kõik ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa omajad eriluba nõudva
kauba sisseveo jaoks vajalikud nõuded sõltumata sellest, kas nende tegevusloal on sisseveo
õigus eritingimusena lisatud või mitte. Sisseveoõiguse olemasoluga ei kaasne kohustusi, mille
täitmiseks sisseveoõiguseta ravimi hulgimüüja või tootja ei peaks valmis olema.
Lisaks ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa olemasolule ei ole vajalik ega põhjendatud
taotleda tegevusloale eritingimuse märkimist eriluba nõudva kauba sisseveoõiguse saamiseks.
Seejuures puuduvad RavS-s alused sisseveoõiguse andmisest keeldumiseks isikule, kes on
täitnud kõik ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa taotlemisel nõutud tingimused. Seega
on kehtiv nõue § 18 lõikes 2 sisuliselt formaalne.
Muudatuse tulemusel kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt
eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus. Kuivõrd muudatuste raames muudetakse § 18
lõike 1 punkti 2 ja tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 2, peab ravimite tootmise tegevusloa
omaja edaspidi ravimite, mille tootja ta ise ei ole, hulgimüügiga tegelemiseks taotlema eraldi
hulgimüügi tegevusloa. Sellest tulenevalt saab ravimite tootmise tegevusloa omaja tema
toodanguks mitteoleva eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õiguse juhul, kui talle
väljastatakse hulgimüügi tegevusluba.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse §-i 18 lõiget 3.
Paragrahvi 18 lõike 3 muudatus on seotud § 18 lõike 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamisega ja §
26 lg 2 kehtetuks tunnistamisega.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse §-i 18 lõikega 4.
Kehtiv regulatsioon ei sätesta selgelt, kes on eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja.
Ravimite sisse- ja väljavedaja mõistet tuleb täpsustada, et kõrvaldada kohtupraktikas ilmnenud
12
karistamatu olukord, kus ravimite käitlemise tegevusloa omaja annab ravimid üle piiri
transportimiseks üle transpordifirmale ja jätab seejuures eriloa taotlemata, sest ei pea end
väljavedajaks, kuigi ravimi käitlejana vastutab ta ka transpordi ajal ravimite nõuetekohase
käitlemise eest.
Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedaja mõiste täpsustamise vajadus ilmnes Riigikohtu
otsusest asjas nr 3-1-1-90-145. Riigikohus leidis viidatud lahendi p-s 42, et ainuüksi ravimite
üleandmine transpordifirmale selleks, et viimane need teise liikmesriiki toimetaks, ei ole
käsitatav ravimite väljaveona § 18 mõttes. See tähendab, et Riigikohtu käsitluse kohaselt ei
loeta ravimite käitlemise tegevusloaga omajaid, kes transpordifirmale ravimeid
transportimiseks üle annavad, automaatselt ravimite väljavedajateks ravimiseaduse mõttes.
Seetõttu, juhul kui transportija tegevus ei ole ravimite käitlemise tegevusloa omajale omistatav,
saaks kehtivale õigusele tugineva Riigikohtu seisukoha järgi ravimite käitlemise tegevusloa
omajaid lugeda vaid ravimite loata väljaveole kaasaaitajateks, mitte nimetatud rikkumise
toimepanijateks. Väärteole kaasaaitamine pole karistatav. Kirjeldatud käsitlus ei ole kooskõlas
kehtiva regulatsiooniga.
Näiteks loetakse kehtiva ravimiseaduse kohaselt hulgimüügi eesmärgil ravimite transportimist
ravimite hulgimüügiks. Transpordifirma ei saa olla ravimite hulgimüügiloa hoidja, mistõttu
saab hulgimüügi eesmärgil ravimite transportijaks ehk sisse- või väljavedajaks lugeda
ravimiseaduse mõttes ainult hulgimüügi tegevusloa omajat. Lisaks vastutab näiteks sisse- või
väljavedaja ravimite säilimise ja transpordi eest (RavS § 34).
Kuivõrd transpordifirma pole ravimite käitlemise tegevusloa omaja, kes saaks ravimite
säilimise eest vastutada, ei saaks ka selle näite puhul transpordifirma olla ravimiseaduse mõttes
ravimite sisse- või väljavedaja. Seega tuleneb kehtiva RavS tõlgendusest, et ravimite käitlemise
tegevusloa omajad on igal juhul ravimite sisse- või väljavedajateks ravimiseaduse mõttes,
sõltumata sellest, kas ravimite faktiliseks transportimiseks kasutatakse transpordifirma teenust.
Kirjeldatud probleemi lahenduseks loob RavS § 18 lõike 4 lisamine õigusselgust selle kohta, et
ravimiseaduse mõttes on alati eriluba nõudva kauba saaja nende sissevedaja ja eriluba nõudva
kauba saatja nende väljavedajaks.
Ravimitega toimuvad liikumised ühelt isikult teisele saavad toimuda üksnes ravimite käitlemise
tegevusloa alusel ning selleks on sätestatud ravimi sisse- ja väljavedajale vastutus ja
kohustused, sh kohustus tagada ravimi säilitamistingimused, kontrollida ravimite saaja
käitlemise õiguse olemasolu, ravimi vastavust müügiloale jms.
Transpordiettevõtte sisse- või väljavedajaks nimetamine ei ole sobiv lahendus, sest
transpordiettevõtetel puudub vajalik pädevus eriluba nõudvate kaupade liikumise turvalisuse
tagamiseks (transpordil riskide hindamine, kõrvalekallete korral tegutsemine) ja teave, mis on
vajalik sisse- ja väljaveo taotlemisel või sisse- ja väljaveost teavitamisel (info veetavate
ravimite ja ravimikäitlejate kohta koos kaasneva dokumentatsiooniga).
Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse §-i 19 peakirja.
5
Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2014. a kohtuotsus. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-90-
14&sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&sortAsc=false&kuvadaVaartus=Pealkiri&pageSize=25&defaultPageSi
ze=25
13
Kuna RavS § 14 lõike 4 muudatuste tulemusel hõlmab eriloa mõiste nii sisse- ja väljaveo
lubasid kui ka sisse- ja väljaveost teavitamist, on vajalik mõistekasutuse ühtlustamiseks
korrigeerida § 19 pealkirja selliselt, et kasutatud oleks mõisted „eriluba“ üldmõistena.
Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse §-i 19 lõikeid 1, 2 ja 3.
Kehtivas regulatsioonis sätestab § 19 lõige 1 punkt 1 eriluba nõudva kauba importimisel ja
eksportimisel sisse- ja väljaveoloa nõude. Loamenetlus on teavitamisest aeganõudvam ning
ressursimahukam, kuid see on otstarbekas riskide maandamiseks ennetavalt kaupade
liikumisest teada saamise ja vajadusel ennetavalt reageerimise võimaluse saamise kaudu.
EMP-st Eestisse ja vastupidi liikuvate eriluba nõudvate kaupade puhul on juba varasemalt
piirdutud teavitusmenetlusega, sest EMP-s kehtivad eriluba nõudvatele kaupadele ja nende
käitlejatele sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetse
või ebaseaduslikku ahelat pidi liikuva kaubaga.
Kui impordi korral on loamenetlus asjakohane, siis ekspordi puhul on loakohustus ettevõtteid
koormav ning sellega ei maandata täiendavaid riske võrreldes väljaveoga EMP liikmesriiki.
Eestis tegutsevad ettevõtted, kes ravimeid välja vedada soovivad, peavad järgima kõiki Eestis
ja EL-s kehtivaid regulatsioone, mis tagavad nii ekspordil kolmandasse riiki kui EMP
liikmesriiki ühetaolistele nõuetele vastava kauba liikumise. Ekspordil kolmandatesse riikidesse
tuleb lähtuda ka sihtriigi nõuetest ja Ravimiameti ekspordiluba ei saa neid asendada.
Eesti ravimitootjad on pöördunud Ravimiameti poole ettepanekuga asendada ekspordil
väljaveoloa taotlemise kohustus väljaveost teavitamise kohustusega. See võimaldaks Eesti
ravimitootjatel operatiivsemalt saadetisi teele panna ja olla seega konkurentsivõimelisem, sest
loakohustuse puhul eeldatava loa taotlemise aeg (kuni 5 tööpäeva) tagantjärele toimuva
teavitamise puhul puudub.
Puudub põhjus Eesti ravimitootjate suhtes täiendava kontrolli rakendamise vajadus. Samuti ei
ole põhjendatud teiste Eestis turustatavate ravimite ekspordil loamenetluse kohaldamine, sest
kõik Eestisse sisse veetud ravimid on pärit kas EMP-st või imporditud loamenetlusega, kus
juba on ennetavalt vajalikud kontrollimeetmed rakendatud. Kui ravimi väljaveo tulemusel jääks
Eesti patsiendid ravita, siis selle olukorra ennetamiseks näeb kehtiv RavS § 20 lõige 6 ette
võimaluse ravimite väljaveo keelamiseks kõigil väljaveo õigust omavatel isikutel.
Lisaks väljaveoteavitusele jääb ka edaspidi ekspordi puhul kehtima selle riigi poolne
sisseveokontroll, kuhu ravimid eksporditakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid
2001/83/EÜ ja 2001/82/EÜ ei näe samuti ette nõudeid ravimite ekspordile ega väljaveoloa
taotluse menetlusele. Paragrahvi 19 lõike 1 punkti 1 muutmise eesmärgiks on eriluba nõudvate
kaupade eksportimisel väljaveoloa taotlemise asendamine teavitamiskohustusega.
Kehtiva RavS § 19 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb eriluba nõudva kauba eksportimiseks
taotleda Ravimiametilt väljaveoluba. Nimetatud sätte muudatuse eesmärk on asendada
väljaveoloa asendamise kohustus teavitamiskohustusega. Erisused eriloa taotlemisel eriluba
nõudva kauba eksportimisel jäävad jätkuvalt kehtima narkootilistele ja psühhotroopsetele
ainetele. Kliinilise uuringu ravimi ja RavS § 21 lg 7 punktide 1 ja 2 alusel tehtavad erisused
viiakse kokku kolmandasse lõikesse.
14
Kehtivas redaktsioonis sätestab § 19 lõige 3, et meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil
kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- ja väljaveol on
nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba lõikes 5 kehtestatud tingimustel. Paragrahvi 19
lõige 5 reguleerib eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimused ja korra ning erilubade
vormid.
Meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavad inim- või loomset päritolu koed, rakud ja
elundid on hõlmatud eriluba nõudva kauba mõistega RavS § 17 lõikes 1 ning RavS § 19 lõike 5
alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määruses nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva
kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise
tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ on
nende sisse- ja väljaveoks vajalikud load või teavitused reguleeritud vastavalt üldreeglile.
Puudub vajadus meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või loomset
päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- ja väljaveol üldreeglist erinevate nõuete
kohaldamiseks. Seega on RavS § 19 lõige 3 üleliigne ning dubleerib juba olemasolevat
regulatsiooni.
Lõiget 3 täiendatakse kliinilise uuringu ravimite erisustega. Kehtiva regulatsiooni alusel on
kliinilise uuringu ravimite impordil (kaubavahetus EMP-väliste riikidega) vajalik Ravimiameti
sisseveoluba. Kaubavahetusel EMP-siseselt (kliinilise uuringu ravimite sisse- või väljavedu
ning kliinilise uuringu ravimi ekspordil on kehtiva regulatsiooni alusel vajalik Ravimiameti
teavitamine.
Muudatuse kohaselt ei kohaldata Ravimiameti teavitamise nõuet enam juhtudel, kui uuritav
ravim või EMP müügiloaga täiendav ravim veetakse sisse Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigist või Eestist välja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki (kaubavahetus Euroopa
Majanduspiirkonda kuuluvate riikidega) või eksporditakse.
Vastavalt RavS § 13 lõikele 2 võib ravimi kliinilises uuringus kasutada ravimit, millega
tehtavaks kliiniliseks uuringuks on Ravimiamet andnud loa. Kliinilise uuringu teostamiseks
luba andes hindab Ravimiamet muuhulgas ka uuritava ja täiendava ravimi ohutust ning
teaduslikku väärtust. Seega on uuritavate ja täiendavate ravimite kasutamine heaks kiidetud
Ravimiameti poolt juba kliinilise uuringu läbiviimiseks loa andmisel ning täiendav
Ravimiameti teavitamine ei oma riskide maandamise seisukohast täiendavat kasutegurit.
Uuringukeskused ja nende asukohad on Ravimiametile alati esitatud juba kliinilise uuringu
läbiviimise taotluses ning iga uuringukeskus peab teavituskohustusest sõltumatult logiraamatut
saabunud ravimite ja partiide osas, seega on (kvaliteedi) probleemide korral võimalik kiiresti
tuvastada nii saabunud ravimid kui ka hõlmatud uuringukeskused ka juhtudel, kui
teavituskohustus ära kaotatakse. Uuritavate ravimite sisse-, väljavedu ja kasutamist on
vajadusel võimalik kontrollida ka uuringukeskuste järelevalve käigus.
Teavitusi esitavad Ravimiametile enamasti uuringukeskused ehk uuringut läbiviivad
tervishoiutöötajad ning teavituskohustuse kaotamisega väheneb muuhulgas ka neile seatud
regulatiivne töökoormus. Teavituskohustus säilib EMP-s müügiluba mitteomavate täiendavate
ravimite korral, mis veetakse sisse EMP majanduspiirkonna liikmesriigist, samuti kliinilise
uuringu ravimi impordil kolmandatest riikidest.
Erisuse põhjuseks on kliiniliste uuringute üldpõhimõte, et kliinilises uuringus tuleks kasutada
ainult Euroopa Majanduspiirkonna müügiloaga täiendavaid ravimeid, välja arvatud juhtudel,
15
kui sellised müügiloaga ravimid puuduvad. EMP-s müügiluba mitteomavate täiendavate
ravimite korral on vajalik lisakontroll ning hinnang, kas konkreetse ravimi kasutamine uuringu
raames on põhjendatud ning uuringuprotokolliga kooskõlas. Ravimiameti teavitamise nõue
võimaldab Ravimiametil eeltoodut hinnata ning ohukahtluse korral ravimi väljastamine ja
kasutamine peatada. Muudatuse kohaselt kaotatakse ka väljaveoteavitamise nõue
eksporditavatele kliinilise uuringu ravimitele (nii uuritavatele kui ka täiendavatele ravimitele).
Uuritavaid ja täiendavaid ravimeid veetakse välja enamasti olukorras, kus kliinilise uuringu
lõppemisel on keskuses üle jäänud teatav hulk uuritavaid või täiendavaid ravimeid (sh poolikud
pakendid) ning on vajadus need tagastada uuringu sponsorile. Kuna samade ravimite
kasutamine on kliinilise uuringu läbiviimiseks loa andmise käigus juba kontrollitud ja heaks
kiidetud, ei ole samade ravimite tagastamisest teavitamine enam vajalik ega põhjendatud.
Eelnõu § 1 punktiga 17 sätestatakse täiendav erisus RavS § 21 lg 7 punktide 1 ja 2 alusel
sisseveo korrale.
Erisuse kohaselt ei pea erialaorganisatsiooni taotluse alusel toodavate müügiloata ravimite ja
müügiloata antidootide, millele on antud müügiluba Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi
pädeva asutuse poolt, taotlema eelnevalt sisseveoluba. Nimetatud ravimite korral kohaldatakse
teavitusmenetlust. Kolmandatest riikidest sisseveokorral on endiselt vajalik impordiluba.
Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse RavS §-i 19 lõikega 41.
Kehtiv ravimiseaduse redaktsioon ei täpsusta, kellel lasub sisse- või väljaveoloa taotlemise või
sisse- või väljaveost Ravimiameti teavitamise kohustus. Kehtivas regulatsioonis sätestab
sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja
väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord,
erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõige 1, et eriluba
nõudva kauba sisse- ja väljaveoloa taotlejaks on kauba saaja või saatja.
Kuid samas ei täpsusta RavS ega määrus nr 31 seda, kellel lasub loa taotlemise või teavitamise
kohustus eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveol. Seega täpsustatakse RavS § 19 lõikes 41, et
sisseveoloa taotlemise ja siseveoteavituse esitamise kohustus lasub eriluba nõudvate kaupade
saajal ning väljaveolubade ja väljaveost teavitamise kohustus lasub eriluba nõudvate kaupade
saatjal.
Sätte eesmärk on tagada, et oleks üheselt selge, et eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveoloa
taotlemise kohustust ja eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveol kehtivat teavitamiskohustust
saab rikkuda nende sisse-ja väljaveoõigust omav isik, kes on kauba saaja või saatja – mitte
transpordifirma, kes eriluba nõudvat kaupa üle piiri toimetab.
Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse RavS §-i 19 lõiget 5.
Kehtivas redaktsioonis eristab § 19 lõige 5 eriluba ja Ravimiameti teavitamist. Muudatusega
jäetakse § 19 lõike 5 lõpust välja sõnad „või Ravimiameti teavitamine“. Muudatus on seotud
RavS § 17 lõike 4 muutmisega, mille tulemusel hõlmab eriloa mõiste nii sisse- ja
väljaveolubasid kui ka Ravimiameti teavitamist eriluba nõudva kauba väljaveost. Edaspidi
loetakse ka eriloaks Ravimiameti teavitamist.
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RavS §-i 20 teksti.
16
Lõiked 1 ja 2. Kehtivas redaktsioonis on sisse- ja väljaveo piirangutest vabastatud kiirabi, riigi
päästeameti ja Eesti kaitseväe meditsiinisõidukite ning rahvusvahelises transpordis osalevate
laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad ravimid.
Muudatusega laiendatakse erandit kõigile päästeasutustele ja meeskondadele ning lisaks Eesti
kaitseväele ka Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude ülesannete
täitmiseks ravimitagavaradesse kuuluvatele ravimitele, mis ei pea viimaste meditsiinisõidukites
asuma.
Lisaks on kehtiva sätte ülesehitus ja sõnastus praktikas tekitanud palju segadust ja probleeme,
mistõttu vajab § 20 lõige 1 täpsustamist. Olulisi praktilisi probleeme on tekitanud kehtivas
redaktsioonis kasutusel olev mõiste „meditsiinisõiduk“. Lõikes 1 nimetatud isikud ei pruugi
päästeoperatsioonidele vms välismissioonidele suunduda meditsiinisõidukiga üle maismaapiiri.
Mõiste „meditsiinisõiduk“ on osutunud problemaatiliseks olukorras, kus päästeasutuse või
kaitseväe poolt lähetatud isikud suunduvad sihtriiki lennukil. Seetõttu tuleb viidatud mõiste §
20 lõikest 1 välja jätta. Muudatusega täpsustatakse, et lõikes 1 sätestatud erand kehtib sättes
nimetatud asutustele ja isikutele ainult eriluba nõudva kauba eesmärgipäraseks sisse- ja
väljaveoks selles ulatuses, milles see on vajalik ametlike ülesannete täitmiseks.
Lisaks jäetakse lõikest 1 välja rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite
ravimitagavarasid puudutav osa, mis lisatakse eraldi RavS § 20 lõikesse 2. Rahvusvahelises
transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavarade regulatsioon tuleneb
rahvusvahelisest õigusest ning see erineb mõnevõrra lõikes 1 nimetatud isikuid ja asutusi
puudutavast regulatsioonist, mistõttu on mõistlik käsitleda rahvusvahelises transpordis
osalevate laevade ja õhusõidukite küsimust eraldiseisvalt lõikes 2. Narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete sisse- ja väljaveo erisused jäävad muutmata kujul kehtima ning need on
sätestatud NPALS § 3 lõikes 4.
Rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluva
eriluba nõudva kauba vabastatus sisse- ja väljaveopiirangutest tuleneb rahvusvahelisest
õigusest. Kehtivas regulatsioonis on viidatud küsimus lahendatud RavS § 20 lõikes 1.
Muudatusega paigutatakse rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite
ravimitagavaradesse kuuluva eriluba nõudva kauba regulatsioon eraldi lõikesse 2. Praktikas on
esinenud probleeme rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukitega olukorras,
kus ravimitagavarasid soovitakse täiendada. Kehtiv regulatsioon ei täpsusta, et
ravimitagavarade täiendamiseks mõeldud laevale või õhusõidukile viidav eriluba nõudev kaup
on samuti väljaveopiirangutest vabastatud.
Praktikas esinevad probleemid olukorras, kus näiteks nädalavahetusel Eestis peatuva
kruiisilaeva ravimitagavarade eest vastutav isik on Ravimiameti poole pöördunud töövälisel
ajal ning seetõttu pole Ravimiametilt ravimite laevale viimiseks tollile sobivat kinnitust saanud.
Tekkinud olukorra tulemusel on laeva ravimitagavarad jäänud täiendamata. Eeltoodust
tulenevalt täpsustatakse muudatusega, et väljaveopiirangutest ja nimekirja esitamisest on
vabastatud kaup, mis on mõeldud rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite
ravimitagavarade täiendamiseks.
Kehtiva seaduse § 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks seoses lõike 1 muutmisega.
17
Lõige 3. Kehtivas redaktsioonis kehtestab RavS § 20 lõige 3 Eesti päästemeeskonnale
kohustuse viivitamatult pärast kaasavõetavate eriluba nõudvate kaupade komplekteerimist
esitada Ravimiametile nimetatud kaupade nimekiri. Kolmekümne päeva jooksul pärast
naasmist tuleb esitada taassisseveetud kaupade nimekiri. Muudatuste tulemusel täpsustatakse,
et nimekirja koostamise kohustus on kõigil RavS § 20 lõikes 1 nimetatud asutustel ja isikutel,
välja arvatud kiirabil.
Nimekiri eriluba nõudvatest kaupadest peab nende sisse- ja väljaveol olema alati koostatud.
Kiirabile nimekirja koostamise nõuet ei kohaldata, sest kiirabi meditsiinisõidukite
ravimitagavara nimistu on kehtestatud õigusaktides ning kaasas olevad ravimivarud peavad
sellele vastama. Muudatusega muudetakse nimekirja esitamise korda: nimekirja esitamine
toimub ainult Ravimiameti vastavasisulisel nõudmisel.
Lõige 4. Kehtivas RavS § 24 lõikes 3 on nõue, mille kohaselt Eestis välisriigi või Eesti
päästemeeskonna või kaitseväe poolt eriluba nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis
jagamiseks on nõutav Ravimiameti luba.
Viidatud küsimus kuulub sisuliselt § 20 reguleerimisalasse, mistõttu paigutatakse see säte
käesoleva paragrahvi lõikesse 4. Muudatus ei ole sisuline, kuid muudab regulatsiooni oluliselt
selgemaks. Kehtiv regulatsioon on eksitav, sest sätte asukoht jätab mulje, et ka § 20 lõikes 1
nimetatud isikutel tuleb arvestada sisse- ja väljaveolubade regulatsiooniga, kuigi neile on selles
osas erisused ette nähtud.
Lõige 5. Säte on üle toodud kehtivast õigusest. Sisulisi muudatusi ei tehta.
Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse RavS § 21 pealkirja.
Pealkiri viiakse kooskõlla müügiloata ravimite regulatsiooni muudatustega ja uue kasutatava
mõistega. RavS § 21 koondab endas müügiloata ravimi turustamiseks loa saamise aluseid.
Kehtiv RavS § 21 reguleerib nii väljakirjutamise õigust omava arsti taotluse esitamise aluseid,
kui ka sisseveo regulatsiooni, millel ei ole tegelikku puutumust arsti taotluse meditsiiniliste
põhjenduste ja taotluse rahuldamisega.
Eelnõu kohaselt on korrastatud sätted selliselt, et loa müügiloata ravimi loa taotlemise sätted
müügiloata ravimi turustamiseks on koondatud RavS § 21.
Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse RavS § 21 lõikeid 1 kuni 3.
Lõige 1. Uue sõnastuse kohaselt võib müügiloata ravimeid turustada, kui sobiva toimega
müügiloaga ravim puudub või seda ei turustata ravivajadusele vastavalt ja Ravimiamet on
andnud ravimi väljakirjutamise õigust omava isiku meditsiiniliselt põhjendatud taotlusel loa
müügiloata ravimi turustamiseks tema ravitava inimese või looma raviks (edaspidi luba
müügiloata ravimi turustamiseks).
RavS muudatustega kaotatakse sättest „turustamisloa“ mõiste (st RavS § 23 tunnistatakse
kehtetuks) ning seega jääb müügiloata ravimi sisseveol edaspidi hulgimüüja taotletavatest
lubadest kehtima eriluba, milleks muudatuse kohaselt võib edaspidi lisaks sisseveoloale olla
teatud juhtudel ka sisseveost teavitamine (vt RavS § 21 lõiked 9 ja 10).
18
Samas on müügiloata ravimi kasutamiseks patsiendil jätkuvalt vaja Ravimiameti luba, millel
kehtivas regulatsioonis ei ole konkreetset nimetust (ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti
või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud kirjalikul taotlusel tema ravitava inimese või
looma raviks Ravimiameti väljastatud luba või tehtud otsus). Sedavõrd pikk ja kohmakas
nimetus ei ole sobiv viitamiseks ja keeles kasutamiseks, mistõttu võetakse § 21 lõikes 1 selle
asemel kasutusele mõiste „luba müügiloata ravimi turustamiseks“.
Mõiste „luba müügiloata ravimi turustamiseks“ on küll sarnane seni kehtinud RavS § 23
kirjeldatud mõistele „turustamisluba“, kuid sisult on tegemist erinevate lubadega. Luba
müügiloata ravimi turustamiseks on eriloale lisaks vajaliku eraldi loaga, mis tähistab ravimi
väljakirjutamise õigust omava isiku taotluse alusel Ravimiameti antavat luba, mis on aluseks
müügiloata ravimi sisseveol eriloa andmisel, turustamisel ja ravis kasutamisel.
Ravimiameti otsus anda tervishoiuteenuse osutajale luba müügiloata ravimi turustamiseks ei
asenda, täienda ega kinnita tervishoiuteenuse osutaja raviotsust. Kõik müügiloata ravimid on
retseptiravimid ning luba nende turustamiseks võivad taotleda kõik ravimi väljakirjutamise
õigust omavad isikud. Luba müügiloata ravimi turustamiseks antakse vaid juhul, kui see on
meditsiiniliselt põhjendatud ja sobiva toimega müügiloaga ravim puudub või seda ei turustata
ravivajadusele vastavalt.
Meditsiiniliseks põhjenduseks võib olla näiteks see, et müügiloaga ravimid on ebaefektiivsed
või põhjustavad kõrvaltoimeid, mis sunnivad ravi katkestama. Enne müügiloata ravimi
kasutamise kasuks otsustamist tuleb arstil kaaluda müügiloaga ravimite kasutamist ning
veenduda, et need ei sobi patsiendi raviks. Ravimi hind ei saa olla müügiloata ravimi
kasutamisel määrav. Seda seisukohta on Euroopa Kohus väljendanud oma 29. märtsi 2012. a
otsuses nr C-185/10 Komisjon versus Poola Vabariik6.
Lisaks on § 21 lõikest 1 välja jäänud täpsustus, et taotlus peab olema kirjalik. See on RavS § 19
lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja
kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 6 lõikes 4
reguleeritud (taotlus peab olema allkirjastatud ja see on võimalik vaid kirjalikus vormis
esitatava taotluse puhul) ning arvestades nõude tehnilist loomu on otstarbekas jätta see
täpsustus määruse tasandile.
Lõige 2. Vastavalt § 21 lõikele 2 esitab ravimi väljakirjutamise õigust omav isik taotluse
müügiloata ravimi turustamiseks loa saamiseks Ravimiametile. Veterinaararst esitab taotluse
müügiloata veterinaarravimite turustamiseks loa saamiseks hulgimüügiettevõtte või apteegi
kaudu.
Taotlus müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks esitatakse vastavalt RavS § 19 lõike 5
alusel kehtestatud nõuetele. Sõnastust korrigeeritakse arvestades § 21 lõikes 1 kasutusele
võetud mõistet „luba müügiloata ravimi turustamiseks“. Seejuures ei muudeta sätte sisu. Sätte
lõppu lisatakse viide RavS § 19 lõikele 5, sest müügiloata ravimi turustamiseks antava loa
menetlus toimub § 19 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31
„Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks
kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba
nõudvate kaupade loetelu“ §-s 6 sätestatud tingimustel ja korras.
6
Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-185/10, Komisjon v Poola (müügiloata ravimite sissevedu).
Kättesaadav http://curia.europa.eu/juris/celex.jsf?celex=62010CJ0185&lang1=en&type=TXT&ancre=.
19
Lõige 3. Muudatus on seotud lõikes 1 sätestatud „turustamise“ mõiste muudatusega.
Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse RavS § 21 lõike 4 sissejuhatavat lauset, asendades sõna
„kasutamine“ sõnaga „turustamine“. Muudatus on seotud RavS § 21 lõike 3 muutmisega.
Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks RavS § 21 lõige 5.
Kehtiv § 21 lõige 5 sätestab, et Ravimiamet väljastab § 21 lõike 1 alusel tehtud positiivse
otsuse korral sisseveoloa ja turustamisloa. Kuna RavS § 23 tunnistatakse kehtetuks, kaotatakse
eraldi turustamisluba. Seega tunnistatakse kehtetuks ka RavS § 21 lõige 5. Senisel kujul
turustamisloa nõue kaob, sest puuduv vajadus eristada sisseveol müügiloata ravimeid, mida
edaspidi veetakse Eestist välja ja mida ei veeta välja. Täiendavat lisaväärtust mitteandvat luba
ei ole vaja anda, see tõstab nii käitlejate kui ametiasutuse töökoormust. Kehtiv lõige 5 on ka
oma sisult ebaõiges sättes, kuna § 21 reguleerib väljakirjutamise õigust omava arsti taotluse
esitamise aluseid, millel ei ole tegelikku puutumust sisseveoloa menetlusega. Sisseveo
tingimused on reguleeritud üldiste nõuete osas RavS § 17–19, § 22 ja § 24.
Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse RavS § 21 lõiget 6.
Nimetatud sätte kohaselt Ravimiameti luba müügiloata ravimi turustamiseks ei taga müügiloata
ravimi kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust. Müügiloata ravimi turustamiseks loa andmine ei
vabasta ravimi turustamiseks taotluse esitanud isikut ega ravimi tootjat vastutusest ravimi
kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
Paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse ja täpsustakse seoses vajadusega luua õigusselgust, milline
on Ravimiameti roll müügiloata ravimite turustamiseks ja sisseveoks eriloa andmisel.
Ravimiamet kontrollib müügiloata ravimi turustamise loa andmisel RavS § 21 lõigetes 4
nimetatud asjaolusid ehk seda, kas müügiloata ravimi turustamine on meditsiiniliselt
põhjendatud. Ravimiamet ei taga ravimi kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust.
Samuti ei kontrolli Ravimiamet ravimi turustamise loa taotlust läbi vaadates müügiloata ravimi
sobivust konkreetsele patsiendile ega anna hinnangut tervishoiuteenuse osutaja raviotsusele,
kuigi Ravimiametil on RavS § 21 lõikes 4 sätestatud volitus jätta müügiloata ravimi
turustamiseks vajalik luba andmata, kui müügiloata ravimiga ilmneb probleem. Müügiloata
ravimi turustamiseks loa andmisega ei saa Ravimiamet anda tervishoiuteenuse osutajale ega
tema patsiendile ravimi kohta garantiid, sest Ravimiamet ei hinda patsiendi haiguslugu,
ravikulgu ega teosta järelevalvet tervishoiuteenuse osutaja raviotsuste üle.
Ravimiameti ülesanne on tagada, et enne müügiloata ravimi kasutusele võtmist oleks
ammendatud kõik muud võimalused ning et taotletaval müügiloata ravimil ei esineks
ilmselgeid puudusi. Lisaks täpsustatakse RavS § 21 lõike 6 sõnastust selliselt, et mõiste
„kasutamine“ asendatakse sõnaga „turustamine“. Kirjeldatud muudatus tagab ühtlase
mõistekasutuse RavS-s. Sõna „arst“ asendatakse sõnaga „isik“, sest RavS § 21 lõikes 1
nimetatud taotlust saavad esitada ravimi väljakirjutamise õigust omavad isikud.
Muudatus ei mõjuta RavS § 21 lõike 6 sisu ega senist praktikat, kuid täpsustab seda olulisel
määral. Eelkõige selgitab RavS § 21 lõige 6, et Ravimiameti otsus anda müügiloata ravimi
turustamiseks luba ei mõjuta mingil määral ravimitootja vastutust ravimi kvaliteedi eest ega
tervishoiuteenuse osutaja vastutust hoolsuskohustuse rikkumise eest raviotsuste tegemisel.
20
Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse RavS § 21 lõike 7 punkti 1 muudatus on seotud termini
muutmisega.
Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse RavS § 21 lõiget 7 punktiga 4.
Paragrahvi 21 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4, et kehtestada müügiloata ravimite turustamise
menetlus patsiendile ravimite erandkorras kättesaadavaks tegemiseks olukorras, kus patsiendi
jaoks on muud ravivõimalused ammendunud, sh majanduslikult kättesaamatud ning ravimeid
tarnitakse elupäästval eesmärgil.
Patsiendid, eriti pahaloomulisi kasvajaid põdevad patsiendid, on Eestis tihti olukorras, kus
müügiloaga ravimid ei ole majanduslikult kättesaadavad põhjusel, et Eesti Haigekassa ei ole
võtnud üle nende eest tasumise kohustust. Samas on tegemist ravivõimalusega, mille puhul
nende patsientide jaoks on tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu ning
nende ravimite kasutamine on ainus elupäästev võimalus. Sellistel erandjuhtudel on müügiloa
hoidjad aeg-ajalt olnud valmis personaliseeritud programmi alusel elupäästval eesmärgil
manustatavaid ravimeid patsiendile või patsientide rühmale tasuta andma, kasutades
toetamiseks näiteks kliiniliseks uuringuks pakendatud ravimeid, müügiloaga ravimi võõrkeelset
pakendit, mis ei vasta Eestis ravimi müügiloa tingimustele, või muul viisil müügiloa
tingimustele mittevastavalt pakendatud ravimit.
Kirjeldatud viisil on ravimi kasutamine põhjendatud juhul, kui patsiendi raviarst on kirjalikult
kinnitanud, et ravim on vajalik elupäästval eesmärgil ning kõik teised ravimeetodid, mille eest
Eesti Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse, ning mis on patsiendile meditsiiniliselt
sobivad ja rahaliselt kättesaadavad, on ammendunud, ning on vähemalt tõenäoline, et ravimist
saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu. Raviarst peab omama piisavalt ja ajakohast teavet
ravimi kohta, sh ravimi õigeks ja ohutuks kasutamiseks, kuna tegemist on raviarsti
meditsiiniliselt põhjendatud otsusega ja raviarsti kaalutlusega ravimi kasutamiseks.
Ravimi erandkorras hankimine saab antud juhul toimuda üksnes ravimitootjaga või müügiloa
hoidjaga koostöös ja toetusel ning enne müügiloata ravimite sisseveo ja turustamise taotluse
esitamist peab raviarstil olema kokkulepe patsiendile ravimi tasuta saamiseks. Erandkorras
kasutatava ravimi manustamise üle valvab patsiendi raviarst, kes annab ka patsiendile kogu
vajaliku teabe ravimi kasutamiseks, mida patsient tavapäraselt saab pakendi infolehest.
Kirjeldatud sätte rakendamiseks kohaldatakse müügiloata ravimi menetlust, kus müügiloata
ravimi kasutamiseks esitab taotluse raviarst, märkides taotluse meditsiinilisele põhjendusele
lisaks võimaluse ravimit elupäästval eesmärgil tasuta saada. Seega on RavS § 21 lõike 7 punkti
4 võimalik rakendada vaid juhul, kui patsiendi raviarst on pidanud müügiloata ravimi
kasutamist elupäästval eesmärgil põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades, et tegemist on ainsa
võimaliku elupäästva ravivõimalusega ning raviarst on sõlminud tasuta ravimi saamiseks
kokkuleppe ravimitootja või müügiloa hoidjaga. Käesolev säte erineb RavS § 21 lõike 8
punktist 3, kuna viidatud sätte alusel muudetakse patsiendile kättesaadavaks üksnes need
ravimid, mis alluvad tsentraliseeritud müügiloa menetlusele määruse (EÜ) 726/2004 artikli 3
lõike 2 alusel, kuid see ei kata patsientide vajadusi. Sätte rakendamisest ei teki täiendavat kulu
Eesti Haigekassale ega patsiendile, kuid säte muudab uued ravimid patsiendile kättesaadavaks.
Eelnõu § 1 punktiga 28 jäetakse välja RavS § 21 lõike 8 sissejuhatavast lausest sõnad
„sisseveoks ja“ seoses lubade regulatsiooni muudatustega.
21
Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse RavS § 21 lõiget 8 punktiga 3.
Paragrahvi 21 lõiget 8 täiendatakse punktiga 3, et kehtestada müügiloata ravimite turustamiseks
nende patsientide jaoks, kes saavad erandkorras müügiloata ravimeid Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja
veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa
Ravimiamet. Kehtivas korras puudub kindlaksmääratud patsientide rühmale (compassionate
use, määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 alusel) müügiloata ravimite sisseveo ja turustamise
õigus, reguleeritud on üksnes patsiendipõhine müügiloata ravimite sissevedu ja turustamine
(Named Patient basis use, direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 alusel).
Määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandi direktiivi
2001/83/EÜ artiklist 6 (müügiloa nõudest) ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud
müügiluba määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Kirjeldatud viisil ravimite
kättesaadavaks tegemine erilubade alusel toimub erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale,
kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat haigust või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja
keda ei ole võimalik loa saanud ravimitega rahuldavalt ravida.
Paragrahvi 21 lõike 8 täiendamise eesmärgiks on võimaldada nende ravimite sissevedu ja
patsiendile erandkorras kättesaadavaks tegemine, mille kohta on kas juba esitatud müügiloa
saamise taotlus (menetlus võtab aega 210 päeva) või ka juhul, kui määruse (EÜ) nr 726/2004
artikli 3 lõikes 2 loetletud ravim on vähemalt kliiniliste uuringute järgus. Kirjeldatud viisil
ravimite kättesaadavuse tagamise võimalust kasutatakse praktikas peamiselt müügiloa
väljastamise ja turuletoomise vahelisel perioodil ning sel ajal tagab ravimite kättesaadavuse
müügiloata ravimi taotluse esitaja koostöös ravimitootjaga. Kuigi määruse (EÜ) nr 726/2004
artiklis 83 on sätestatud alused erandkorras müügiloata ravimite kasutamise lubamiseks,
puudus seni vastav õiguslik alus, mille kohaselt oleks Ravimiametil õigus müügiloata ravimite
sissevedu ja kasutamist patsientide rühmale lubada.
Muudatus parandab oluliselt innovaatiliste ravimite kättesaadavust juba ravimi kliiniliste
uuringute staadiumis, kui uuringut Eestis ei teostata ja patsientide osalemine uuringus ei ole
võimalik. Samas annab see ka võimaluse tagada Eesti patsientidele juurdepääsu uutele
väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või
eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja -meetodite kättesaadavus on jäänud
patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.
RavS § 21 lõike 8 täiendamine punktiga 3 vähendab muu hulgas arstide töökoormust üksikute
müügiloata ravimite taotluste (Named Patient basis use) esitamisel ja nende meditsiinilisel
põhjendamisel ning võimaldab erandlikel asjaoludel kasutada patsientide ravis müügiloata
ravimit kogu patsiendi rühmal. Muudatusega parandatakse oluliselt müügiloata ravimite
erandkorras kättesaadavust olukorras, kus patsiendil on eluohtlik või krooniline haigus ja
senine ravi müügiloaga ravimitega ei ole rahuldavaid tulemusi andnud ning patsiendi ainus
võimalik ravivõimalus on müügiloata ravimi kasutamine.
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse RavS § 21 lõigetega 9 kuni 11.
Lõige 9. Paragrahvi 21 lisatakse lõige 9, millega luuakse võimalus vedada kiirendatud korras
EMP liikmesriikidest Eestisse sisse müügiloata ravimeid, millel on vähemalt ühes EMP
liikmesriigis müügiluba.
22
Kohaldamisele kuuluvad üldised RavS §-s 19 sätestatud sisseveo nõuded, sh Ravimiameti
teavitamine sisseveost (RavS § 19 lõige 1 punkt 2). Müügiloata ravimi turustamiseks ehk
patsiendi ravis kasutamiseks on jätkuvalt tarvis RavS § 21 lõikes 1 nimetatud luba müügiloata
ravimi turustamiseks.
Muudatuse eesmärk on tagada müügiloata ravimi kiirem patsiendini jõudmine. Teavitamine on
käitlejatele loamenetlusest paindlikum ning võimaldab kiiremini ravimit sisse vedada (teavitada
võib sisseveost kuni 5 päeva jooksul pärast sisseveo toimumist, kuid sisseveoluba tuleb taotleda
5 tööpäeva enne sisseveo toimumist). Seeläbi muutub ravimi jõudmise patsiendine kiiremaks
nende müügiloata ravimite puhul, mida kasutatakse sageli ja suurema hulga patsientide poolt.
Muul juhul ei ole ravimi sissevedaja müügiloata ravimi sisseveost enne RavS § 21 lõikes 1
nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa saamist huvitatud, sest kui luba ei anta, siis ei saa
hulgimüüja ravimit Eestis turustada ja peab selle taas välja vedama või hävitama.
Ravimi hulgimüüjad peavad müügiloata ravimid muust kaubast eraldama, nii et nende
eksikombel turustamine justkui müügiloaga ravimina või apteegist väljastamine enne loa
saamist müügiloata ravimi turustamiseks on välistatud, kui käitleja järgib õigusakte ja häid
turustamistavasid. Muudatus aitab lahendada olukorra, kus ühe patsiendi jaoks on suurem
kogus müügiloata ravimit sisse veetud, teine patsient vajab kiirelt sama ravimit, kuid
hulgimüüjal ei õnnestu kohe uut kogust ravimit sisse vedada ja nii on ravim Eestis olemas, kuid
mitte teise patsiendi jaoks, sest sisse veetud ravim on seotud konkreetse patsiendi ja temal selle
ravimi kasutamiseks antud loaga. Praktikas on taolised olukorrad Ravimiameti ja käitlejate
koostöös lahendatud, kuid see ei ole jätkusuutlik lahendus. Käitlejatel ei ole kohustust
müügiloata ravimit enne selle turustamiseks loa andmist osta ega sisse vedada, kuid see
võimalus on RavS § 21 lõikes 9 nimetatud tingimustel ette nähtud.
Lõige 10. Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 10, mille kohaselt müügiloata ravimeid, millele ei
ole üheski EMP liikmesriigis väljastatud müügiluba, võib sisseveoloa alusel sisse vedada ning
ravimite käitlemise õigust omavatele isikutele väljastada vaid müügiloata ravimi turustamise
loa alusel.
Täiendus täpsustab, et EMP liikmesriikides müügiluba mitteomavate ravimite sisseveos
muudatusi ei toimu. Sisseveoloa eelduseks on luba müügiloata ravimi turustamiseks ning
sisseveole eelnevalt tuleb taotleda sisseveoluba. Sisseveetavad kogused on piiritletud
müügiloata ravimi turustamise loas märgitud kogusega, v.a erialaorganisatsiooni taotluse alusel
turustatavad ravimid, mille kogused ei ole piiratud (RavS § 21 lõige 7 punkt 1). Täienduse
eesmärk on tagada õigusselgus, et neid müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski EMP
liikmesriigis müügiluba väljastatud, ei ole võimalik kiirendatud korras Eestisse sisse vedada
ning sisseveo eelduseks on RavS § 21 lõikes 1 nimetatud luba müügiloata ravimi turustamiseks
ja sisseveoluba.
Lõige 11. Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt müügiloata ravimi jaemüük ja
kasutamine on lubatud üksnes RavS § 21 lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa
alusel.
Täienduse eesmärk on täpsustada ja luua õigusselgus, et müügiloata ravimi jaemüügi ja
turustamise eelduseks on alati ja igal juhul RavS § 21 lõikes 1 nimetatud Ravimiameti luba
müügiloata ravimi turustamiseks.
23
Kuigi RavS § 21 lõikes 9 sätestatud tingimustel on võimalik müügiloata ravim Eestisse sisse
vedada enne, kui Ravimiamet on andnud loa müügiloata ravimi turustamiseks, ei saa
müügiloata ravimit enne müügiloata ravimi turustamiseks loa saamist hulgimüügi ja jaemüügi
korras müüa ega patsiendi ravis kasutada. Müügiloata ravimi väljastamine patsiendile ja
kasutamine ravis eeldab alati luba müügiloata ravimi turustamiseks. Ravim jõuaks RavS § 21
lõikes 9 võimaldatud kiirendatud korra Eestisse ning apteek saaks ravimi tellida ja väljastada
kohe, kui Ravimiamet on selle turustamiseks loa andnud. Kui Ravimiamet turustamiseks luba
ei anna, siis ravim patsiendini ei jõua ja sellega kaasnevad võimalikud kulud jäävad ravimi
turustajate kanda.
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse RavS §-i 22.
Lõige 1. Kehtiva RavS § 22 pealkirjas ja lõikes 1 kasutatud mõistet „eriluba“. Muudatuste
raames laiendatakse eriloa mõistet selliselt, et eriluba tähendab nii sisse- ja väljaveoluba kui ka
Ravimiameti teavitamist (RavS § 17 lõige 4).
Samas RavS § 22 reguleerib sisse- ja väljaveolubade taotlemist ega reguleeri teavituse
esitamist. Seetõttu tuleb sõna „eriluba“ § 22 pealkirjas ja lõikes 1 asendada mõistetega „sisse-
ja väljaveoluba“. Muudatuse eesmärk on tagada RavS-s läbivalt ühtne mõistekasutus ning
seeläbi õigusselgus.
Täiendavalt täpsustatakse RavS § 22 lõikes 1 taotluse esitamise viisi. Taotlused tuleb esitada
elektrooniliselt selleks ettenähtud veebikeskkonna kaudu. Viidatud täpsustus on kooskõlas
haldusmenetluse elektroonilise menetluse regulatsiooniga ja sotsiaalministri 18.02.2005
määrusega nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks
tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti
eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõikega 9.
Samuti on täpsustatud sätte teise lause sõnastust. Kehtivas redaktsioonis algab sätte teine lause
lauseosaga „teistest ravimitest eraldi“. Muudatusega jääb lause algusesse vaid sõna „eraldi“.
Kuivõrd taotlust ei esitata ravimitega koos, siis ei ole grammatiliselt korrektne öelda, et
narkootiliste ja psühhotroopsete ning veterinaarravimite sisse- või väljaveo taotlus tuleb esitada
„teistest ravimitest eraldi“ – viidatud taotlus tuleb esitada eraldi muude ravimite tarbeks
esitatavast sisse- ja väljaveoloa saamise taotlustest.
Lõige 2. Muudatusi ei tehta võrreldes kehtiva õigusega.
Lõige 3. Kehtivas seaduses kasutatakse RavS § 22 lõikes 3 mõistet „eriluba“. Seoses eriloa
mõiste muutmisega (RavS § 17 lõige 4) on vajalik muuta § 22 lõiget 3 selliselt, et sõna
„eriluba“ asendatakse sõnaga „vastav“.
RavS § 19 lõikes 5 sätestatud nõuded saavad rakenduda sisse- või väljaveoloa puhul, kuid mitte
Ravimiameti teavitamise kohustuse korral. Seetõttu pole RavS § 22 lõikes 3 korrektne kasutada
mõistet „eriluba“, vaid tuleb kehtestada üldisem sõnapaar „vastav luba“, mis hõlmaks sisse- ja
väljaveoluba.
Lõige 4. Kehtivas redaktsioonis sätestab § 22 lõige 4, et müügiloata ravimi sisseveo taotluses
tuleb märkida Ravimiametis ravimi kasutamise otsusele antud number või viide
erialaorganisatsiooni taotlusele.
24
Muudatusega täpsustatakse, et tegemist on sisseveoloa, mitte sisseveo taotlusega. Seega
lisatakse sõnale „sissevedu“ liitsõnana mõiste „luba“. Teiseks muudetakse RavS § 22 lõiget 4
seoses müügiloata ravimite regulatsiooni muudatusega, mille tulemusel on müügiloata ravimi
sisseveoks loa andmine võimalik, kui Ravimiamet on väljastanud loa müügiloata ravimi
turustamiseks (RavS § 21 lõige 1).
Lõige 5. Muudatusega täpsustatakse, et tegemist on sisseveoloa, mitte sisseveo taotlusega.
Lõige 6. Sisse- ja väljaveoluba kehtib kuni loa alusel kauba sisseveoni, kuid mitte kauem kui 3
kuud. Põhjendatud juhtudel võib Ravimiamet pikendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
sisse- ja väljaveoloa kehtivust kuni kuue kuuni.
Täiendusega muudetakse sisse- ja väljaveoload tähtajaliseks, mis loob tõhusama järelevalve
võimaluse. Kuigi sisse- ja väljaveoload on ühekordsed, tekitab nende tähtajatus praktikas
probleeme. Kui sisse- või väljaveoluba on kord antud, puudub võimalus seda kehtetuks
tunnistada või tagasi võtta.
Samas võivad tekkida tarneraskused olukorras, kus Ravimiametile teadaolevalt on teatud
ravimi tarbeks teatud koguses sisseveoluba antud, kuid tegelikku sissevedu ei toimu või see
toimub alles hiljem. Samal ajal oleks aga teisel hulgimüüjal võimalik vajalikku ravimit teise
tarneahela kaudu hankida, kuid talle ei saa sisseveoluba väljastada, sest see on juba varem
teisele käitlejale väljastatud.
Muudatuse tulemusel kehtivad sisse- ja väljaveoload 3 kuud, kuid Ravimiametil on
narkootiliselt ja psühhotroopsete ainete puhul võimalik sisse- ja väljaveolubade kehtivusaega
kuni 6-kuuni pikendada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarne võib praktikas
päritoluriigi poolt väljaveoloa esitamise kohustuse täitmisega seoses osutuda ajamahukamaks,
mistõttu on põhjendatud juhtudel õigustatud sisse- ja väljaveoloa kehtivusaja pikendamine.
Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks RavS § 23.
Kehtiv seadus sätestab §-s 23 turustamisloa regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on kaotada
kehtivast regulatsioonist koos sisseveoloaga antav turustamisluba. Turustamisluba ei anna
kvalitatiivselt paralleelselt nõutavatele erilubadele lisandväärtust.
Turustamisloa taotlemisel ja menetlemisel ei teki taotlejatele võrreldes erilubadega täiendavaid
kohustusi või nõudeid, mistõttu on turustamisloa nõue üleliigne ning ressursijaotuse mõttes
ebapraktiline. Turustamisloa ainsaks funktsiooniks oli sisseveo ajal eristada müügiloata
ravimeid, mida kavatseti Eestis turustada ja müügiloata ravimeid, mida kavatseti taas välja
vedada ja mujal turustada. Sellise erisuse loaga fikseerimiseks puudub vajadus, sest Eestis
turustamiseks peab olema luba müügiloata ravimi kasutamiseks. Kui nimetatud luba ei ole, siis
müügiloata ravimit Eestis turustada ei või ning ainus võimalus selle turustamiseks on ravimi
välja vedamine ja mujal turustamine. Ravimi väljaveost saab Ravimiamet teavitamise kaudu
teada. Iga loa taotlemine on käitlejale lisakohustus, mida tuleb vältida, kui sellega ei kaasne
riskide maandamine või muu lisandväärtus. Turustamisloa nõude kaotamisega väheneb nii
turuosaliste kui Ravimiameti halduskoormus.
Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse RavS § 24 peakirja ning lõiget 1.
25
Kehtiv RavS § 24 sätestab pealkirjas mõisteid „eriluba“ ja „turustamisluba“. Sätte esimeses
lõikes on samuti kasutatud mõistet „turustamisluba“. Muudatus RavS § 24 pealkirjas ning
lõigetes 1 ja 2 on seotud muudatustega RavS-is kasutatavate mõistete osas: eelkõige RavS § 17
lõige 4, mille järgi eriluba hõlmab nii sisse- ja väljaveoluba kui ka Ravimiameti teavitamist
ning RavS § 23, mille kehtetuks tunnistamisega kaob RavS-st mõiste „turustamisluba“.
Paragrahvi 24 lõiget 1 muudetakse selliselt, et kaotatakse mõiste „turustamisluba“, kuna
muudatuste tulemusel kaob RavS-st senine turustamisloa nõue ja vastav mõiste.
Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse RavS § 24 lõigetega 11 ja 12.
Täiendus on seotud RavS § 23 kehtetuks tunnistamisega. Sisuliselt on tegemist kehtiva RavS §
23 lõigetega 2 ja 3, mis tõstetakse üle paragrahvi 24 lõigeteks 11 ja 12. Turustamisloa nõude
kehtetuks tunnistamisega seoses on vajalik tagada Ravimiametile õiguslik alus märkida
vajadusel müügiloata ravimi sisseveoloale andmed, mis varasemalt märgiti turustamisloale.
Seetõttu kehtestatakse Ravimiametile vastav õigus RavS § 24 lõikesse 11. Seoses turustamisloa
kaotamisega tuleb lisaks kindlustada Ravimiametile õiguslik alus nõuda juba sisseveoloa
taotlemise faasis täiendavat infot ravimi pakendi, tootmiskoha ja partii kvaliteedi kohta.
Kehtiva RavS § 23 lõikes 3 on eeltoodule lisaks toodud Ravimiameti õigus nõuda ravimi
pakendi näidist, kuid praktikas puudub selleks vajadus.
Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse RavS § 24 lõiget 2 nii, et sättest jäetakse välja mõiste
„turustamisluba“.
Eelnõu § 1 punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks RavS § 24 lõige 3 ja § 26 lõige 2.
Paragrahv 24 lõige 3 reguleerib eriluba nõudva kauba tasu eest või tasuta jagamist Eestis
välisriigi või Eesti päästemeeskonna või kaitseväe poolt. Muudatuste tulemusel viiakse RavS §
24 lõige 3 üle RavS § 20 lõikesse 4, kuna sisuliselt jääb kehtivas RavS § 24 lõige 3 §-i 20
reguleerimisalasse. Paragrahv 24 reguleerib sisse- ja väljaveolubade andmist, kuid selle kolmas
lõige reguleerib olukorda, kus päästemeeskond või kaitsevägi on RavS § 20 lõike 1 alusel
vedanud eriluba nõudvat kaupa sisse ilma sisseveoloa taotlemise kohustuseta. Seega puudutab
§ 24 lõikes 3 käsitletud küsimus §-s 20 reguleeritud erisusi sisse- ja väljaveopiirangutest, mitte
sisse- ja väljaveolubade andmise üldist menetlust.
Samuti tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 2. Muudatus on seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 2
muutmisega, mille kohaselt viiakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloaga
kaetud tegevuste regulatsioon vastavusse direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 77.
Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt peab ravimi tootmise tegevusloa omaja
omama ka ravimi hulgimüügi tegevusluba, kui ravimitootja soovib turustada ravimeid, mille
tootjaks ta ise ei ole. Kehtivas redaktsioonis sätestab RavS § 26 lõige 2, et kui ravimite
tootmise tegevusloa omaja müüb hulgi ravimeid, mille tootja ta ei ole, peab ta lisaks ravimite
tootmise pädevale isikule määrama RavS § 54 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohustuste täitmiseks
eraldi ravimite hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku. Muudatuste tulemusel peab ravimite
tootmise tegevusloa omaja taotlema ravimite, mille tootjat ta ise ei ole, hulgimüügiga
tegelemiseks eraldi hulgimüügi tegevusloa ning seetõttu ei ole antud säte asjakohane.
26
Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse RavS § 30 lõiget 91, mille kohaselt võimaldatakse
üldapteegi haruapteegi loomist lennujaama julgestuskontrolli alal sõltumata elanike arvust
asustusüksuses. Muudatusega on seotud RavS § 32 lõike 1 esimese lause täiendamisega.
Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse RavS § 31 lõike 1 sõnastust, parandades ja ühtlustades
mõistekasutust ülejäänud seaduse tekstiga.
Muudatustega jäetakse välja lauseosa „müügiluba omavaid ravimeid“, sest müügiluba ei oma
mitte ravim vaid müügiloa hoidja. Sättest kaotatakse mõiste „turustamisluba“, kuna RavS § 23
kehtetuks tunnistamise tulemusel kaob RavS-st turustamisloa nõue, regulatsioon ja mõiste.
Samuti lisatakse sättesse viide müügiloata kasutusele võetud uuele regulatsioonile ja mõiste
kasutusele (RavS § 21 lõige 1), kuna apteegist võib väljastada nii müügiloaga ravimeid kui ka
müügiloata ravimi turustamiseks antud loaga ravimeid.
Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse RavS § 32 lõike 1 esimest lauset, vabastades lennujaamas
asuvad üldapteegid ja haruapteegid mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustusest.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab lennujaam, mis asub rohkem kui 4000 elanikuga linna
territooriumil ning kuhu soovitakse lennujaama turvakontrolli alale apteek rajada, järgima
kehtivat regulatsiooni, sest neile ei kehti apteegile ravimivalmistuse osas mingeid erisusi.
Nimetatud alal asuval apteegil on seetõttu kohustus ehitada välja ravimite valmistamise ruumid,
mis aga praktikas on tarbetud, sest turvakontrolli alal viibivad inimesed lühiajaliselt ja nad ei
vaja apteegis valmistatavaid ravimeid, sest nende valmistamise aeg võib kesta mitu päeva.
Samuti on välistatud ravimite jaendamine, sest ravimid peavad lennureeglite kohaselt reeglina
olema originaalpakendites. Lennujaama transiittsoonis on pind äärmiselt piiratud, ei ole
ettevõtjad huvitatud lisapinna andmisest ja rentimisest, mis ei leia kasutamist (eraldi ruumid,
sisseseade, seadmed, ventilatsioonisüsteemid jms). Seetõttu on kujunenud välja olukord, kus
Eesti lennujaamades on piiratud ravimialane teenus. Lennujaama julgestuskontrolli alal
tegutsevale apteegile ei kohaldata RavS § 32 lõiked 2–4.
Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse §-i 32 lõiget 6, mille kohaselt apteegiteenuse tegevusloa
omaja võib üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud või jaendatud ravimeid oma
struktuuriüksusele või teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ekstemporaalse ravimi
retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel.
Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes
teises apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid. Analoogselt on apteekidel
lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid (RavS § 32 lõige 7). Antud
lahendus võimaldab apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem
kvaliteet. Kuna apteekidel ei ole kohustust ravimeid jaendada, siis tagab selline võimalus
jaendamisteenust sooviva patsiendi kiirema ja mugavama teenindamise (patsient ei pea
jaendamise teenust pakkuvasse apteeki siirduma, kui tema koduapteek on valmis seda teenust
vahendama). Muudatuse eesmärk on suurendada üldapteekide vahelise koostöö võimalusi, et
apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimid jõuaksid kõige kiiremal ja
mugavamal viisil selliseid ravimeid vajavate patsientideni.
Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse RavS § 35–37.
27
RavS § 35 sätestab uues sõnastuses, et kõiki ravimijäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena
ning neid tuleb märgistada vastavalt jäätmeseaduses sätestatule.
Samuti lisatakse juurde viide NPALS-le ning asendatakse lauseosa „jäätmeluba omav isik“
lauseosaga „õigustatud isiku“, kuna tänasel päeval on JäätS-i alusel selleks mitte ainult
jäätmeluba omav isik, vaid ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tunnistatakse kehtetuks RavS § 35 lõige 5, mis sätestas, et
kõlbmatute tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või transportimiseks
kasutatav pakend märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega. Kuna
regulatsioonimuudatusega käsitletakse kõiki jäätmeid ohtlike jäätmetena, pole enam vajadust
erisuse kehtestamiseks.
RavS § 36 muudatusega sõnastatakse paragrahvi 36 ülesehitus loogilisemalt, alustatakse
hävitamise mõiste defineerimisest RavS mõistes, seejärel antakse täpsem juhis kõlbmatute
ravimite üleandmisel.
Muudatusega kaotatakse regulatsioonist ära kõlbmatute ravimite tavajäätmetena hävitamine ja
asendatakse ravimi üleandmise akt ohtlike jäätmete saatekirjaga, kuid lisatakse juurde kohustus
lisada üleantavate ravimite nimekiri. Vastupidiselt muude ohtlike jäätmete saatekirjale, on
ravimijäätmete puhul kohustuslik mõlemapoolne allkirjastamine. Ettepanek on kooskõlastatud
Keskkonnaministeeriumiga.
Seoses RavS § 35 muudatusega eksisteerivad vaid ohtlikud ravimijäätmed, siis on RavS § 36
protsessiga seotud dokumentide minimaalne säilivustähtaeg on ühtlustatud jäätmeseadusega
viiele aastale.
RavS §-s 37 asendatakse lauseosa „jäätmeluba omav isik“ lauseosaga „õigustatud isik“,
korraldatakse ümber elanikelt kõlbmatute ravimite vastuvõtmine tarbijasõbralikumalt,
võimaldades selleks kasutusele võtta kogumismahuti apteegi müügisaalis, kaotatakse piirang,
et kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt vastuvõtmise õigus on ainult
nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil.
Samuti jäetakse seadusest välja volitusnorm sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusele nr
25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja
hävitamisele suunamise kord“ (määrus muutub seaduse jõustumisel kehtetuks). Samuti ei ole
tarbijatel kõlbmatute ravimite vastuvõtmisel vaja koostada eraldi nimekirja ravimite
üleandmisel jäätmeseaduse alusel õigustatud isikutele.
Eelnõu § 1 punktiga 42 tunnistatakse RavS § 38 lõige 4 kehtetuks.
Muudatusega seoses kaotatakse kohustus hoida apteegiteenuse osutamise tegevusluba selle
osutamise kohas teenindussaali nähtaval kohal. Apteegis tegevusloa nähtavalt esitlemiseks
puudub põhjendatud vajadus, sest apteegiteenuse osutaja tegevusloa olemasolu kontrollitakse
Ravimiameti tegevuslubade registrist. Registriandmetele tuginevad ka ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajad, kes peavad enne ravimi väljastamist kontrollima adressaadi õigust ravimeid
käidelda. Kuna apteegiturul valitseb tugev konkurents ja omavaheline kontroll ning turule
tulekule on seatud piirangud on välistatud ka tegevusloata apteekide tegutsemine. Selleks
puudub ka praktiline vajadus, sest ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja võib väljastada
ravimeid üksnes apteegile, kes omab apteegiteenuse tegevusluba, retseptikeskusega saab liituda
28
samuti üksnes vastava tegevusloa omaja ning aluseks võetakse Ravimiameti tegevuslubade
registri andmed, mitte Ravimiameti kinnitatud ja väljastatud tõend või ärakiri. Seega puudub
praktiline vajadus tegevusloa andmise kohta tõendi väljastamiseks ning selle avalikustamise
nõue ei ole kooskõlas paberivaba valitsemise põhimõtetega.
Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse RavS § 42 lõiget 2 kolmanda lausega, mille kohaselt
ravimi tootmise tegevusloa omajal võib olla ravimite hulgimüügi tegevusluba.
Muudatus on seotud RavS §-i 18 lõike 1 punkti 2 muutmisega, mille kohaselt peab ravimite
tootmise tegevusloa omaja omama ka hulgimüügi tegevusluba, kui ravimitootja soovib
turustada ravimeid, mille tootjaks ta ise ei ole. Seetõttu lisatakse tegevusloa omamisega seotud
piirangutesse täiendus, mille kohaselt võib ravimite tootmise tegevusloa omajal täiendavalt ka
hulgimüügi tegevusluba.
Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse RavS § 44 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt ravimite
hulgimüügi tegevusloa omaja, välja arvatud ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid turustav
hulgimüügi tegevusloa omaja, tagab sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras
nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse seaduse § 45 alusel
sõlmitud hinnakokkulepe.
Paragrahvi 44 lõike 1 täiendamine punktiga 51 on seotud eesmärgiga tagada apteekidele ja
teistele ravimite hulgiostuõigusega isikutele selliste ravimite parem kättesaadavus, mille kohta
on Eesti Haigekassa ja ravimi müügiloa hoidja sõlminud ravikindlustuse seaduse § 45 alusel
hinnakokkuleppe.
Tegemist on ravimitega, mis on samaväärsetest (sama toimeaine ja manustamisviisiga)
müügiloaga ravimitest kindlustatud isikutele soodsaima hinnatasemega. Muudatus ei kohusta
hulgimüügiettevõtteid hankima kõiki ravimeid, mille kohta on sõlmitud hinnakokkulepe, kuid
kohustab ettevõtjaid juhul, kui konkreetse toimeainega ravimit turustatakse või plaanitakse
turustada, tagama eelisjärjekorras sama toimeainega kõikide toimeaine sisalduse ja
manustamisviisiga hinnakokkuleppega ravimpreparaatide kättesaadavus ja pakkumine.
Kõnealune kohustus on ühtlasi kehtestatud sotsiaalministri 17.02.2005 määrusega nr 27
„Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord”. Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 81 teises taandes hulgimüüjatele pandud ravimite kohase
ja jätkuva tarnimise kohustusega, et rahuldada patsiendi ravimivajadust. Muudatus ei puuduta
neid hulgimüüjaid, kes turustavad ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid. Samaks müügiloa
hoidjaks loetakse ettevõtteid, mis kuuluvad ühele emaettevõttele ja ettevõtete gruppi, mis on
lepingulises suhtes (näiteks litsentsiomanikud) või lepivad omavahel kokku ravimite ühise
turule toomise.
Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse RavS § 45 lõiget 42.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka täiendõpet, mis on korraldatud
teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste
koolituskeskuste poolt.
Samas töötavad haiglates proviisorid, kes on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale ja vajavad
seetõttu täiendõpet, mida farmaatsia erialaorganisatsioonide poolt ei korraldada (näiteks
kliiniline toitmine, onkoloogia, radiofarmaatsia). Hetkel on vastuoluline olukord, kui
tervishoiuasutuse koolituskeskuse poolt korraldatud koolitusel osalemist ei loeta erialase
29
koolituse hulka, kuid täpselt sama koolituse, sama päevakava ja samade lektoritega kas
täielikus või osalises mahus erialaorganisatsiooni poolt sisse ostmisel oma liikmetele, loetakse
see seaduse järgi erialaseks koolituseks.
Seega täpsustatakse RavS § 45 lõikes 42, et erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori-
või farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse
või tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust
meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või muust sarnasest õppepäevast,
mida ei rahasta ravimi tootja, müügiloa hoidja või ravimite hulgimüüja.
Eelnõu § 1 punktiga 46 jäetakse RavS § 45 lõike 1 punktist 5 välja sõnad „või turustamisloa“,
sest käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks turustamisloa sätted §-s 23.
Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse §-i 45 uue punktiga 61.
Säte puudutab üksnes haiglaapteegi tegevusloa omajat, kes peab ravimite sisseveol järgima
siseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite käitlemise kohta ja esitama aruandeid
Ravimiametile RavS § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud korras.
Paragrahvi 45 täiendamine punktiga 61 on seotud RavS § 18 lõike 1 täiendamisega punktiga 42,
millega antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo õigus. Ravimite sisseveol laienevad
haiglaapteegi tegevusloa omajale sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 27 „Ravimite
hulgimüügi tingimused ja kord“ alusel kehtestatud nõuded, välja arvatud määruse §-des 2, 3, 8–
11, 14 ja 16 sätestatud nõuded.
Viimati nimetatud reguleerivad ravimite hulgimüügi nõudeid ruumidele ja sisseseadele,
nõudeid personalile, ravimite väljastamist, apteekidele hulgimüügi korras transportimist,
tagastatud kõlblike ravimite ning defektsete ravimite käitlemist. Nimetatud nõuded
haiglaapteekidele on kehtestatud juba sotsiaalministri 17.02.2005 määrusega nr 24
„Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“, lähtutakse nõuete täitmisel viimati nimetatud
määruses haiglaapteekidele sätestatud korrast.
Seega on haiglaapteegis ravimite käitlemise tingimused juba täidetud ning neile ei anta õigust
tegeleda hulgimüügiga, siis on sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 27 „Ravimite
hulgimüügi tingimused ja kord“ §-des 2, 3, 8–11, 14 ja 16 kehtestatud nõuded täiendavalt
kohaldamisele ei tule. Haiglaapteegist ravimite väljastamisele kohaldub endiselt haiglaapteegist
ravimite väljastamise regulatsioon. Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 27 „Ravimite
hulgimüügi tingimused ja kord“ kohaselt tulevad kohaldamisele nõuded tööeeskirjade, ravimite
sisseveo dokumenteerimise ja vastuvõtmise kontrolli, säilitamise, ravimi väljastamise
peatamise, väljastamise lõpetamise, ravimi tagasikutsumise, arvestuse ning aruandluse osas.
Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse RavS § 54 lõiget 1 uue punktiga 4, mis sätestab, et
pädeva isiku kohustus on tagada, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja
kontrollitud võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt.
Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse §-i 54 lõikega 7, mille kohaselt haiglaapteegi tegevusloa
omaja määratud pädeva isiku kohustus on ravimite sisseveo korral teha kindlaks, kas ravimi
transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
30
Paragrahvi 54 täiendamine lõikega 7 on seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 42 muudatusega,
millega antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo õigus. Sättes täiendatakse haiglaapteegi
pädeva isiku kohustusi juhtudeks, kui haiglaapteegi tegevusloa omaja veab ravimeid sisse. Sel
juhul peab haiglaapteegi tegevusloa omaja määratud pädev isik, sarnaselt hulgimüügi
tegevusloa omaja määratud pädeva isikuga, kontrollima, kas sisseveetavad ravimid vastavad
RavS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti teavitama
Ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima sisseveetavate ravimite säilitustingimusi ravimi
transpordil ja pakendi märgistuse vastavust müügiloa nõuetele, pidama ravimite üle arvestust
ning tagama aruannete esitamise Ravimiametile. Nimetatud kohustuste täitmine on oluline
tagamaks sisseveetavate ravimite vastavust kvaliteedinõuetele ja patsientide ohutust.
Eelnõu § 1 punktiga 50 jäetakse välja RavS § 63 lõike 2 punktist 2 välja sõnad „ja
turustamisloa“ seoses RavS § 23 kehtetuks tunnistamisega.
Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse paragrahvi 63 lõike 1 punkti 5 ja viiakse see kooskõlla
direktiivi 2001/82/EÜ artikli 4 lõikega 2. Muudatusega täiendatakse punkti 5 selliselt, et
müügiloa nõude erandi võib teha vaid selliste sättes loetletud veterinaarravimite osas, mis ei
sisalda veterinaararsti järelevalvet nõudvaid toimeaineid. Selliste ainete hulka kuuluvad
retseptiravimid.
Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse § 71 lõike 2 sõnastust.
Paragrahvi 71 lõikes 2 muudetakse ravimi müügiloa kehtivuse pikendamise aega seniselt ühelt
aastalt kuni müügiloa uuendamise taotluse menetlemise lõpuni. Muudatuse puhul on tegemist
erandliku olukorra lahendamisega, kui 5-aastane ravimi müügiloa kehtivusaeg on lõppemas,
kuid vastastikuse tunnustamise või detsentraliseeritud müügiloa menetluses osaleva viidatava
liikmesriigi hinnanguaruanne ei ole tähtaegselt valminud (mh näiteks müügiloa hoidja või
viidatava liikmesriigi menetluse viivituse tõttu) ning seda ei ole kaasatud liikmesriikidele
esitatud.
Seetõttu puudub kaasatud liikmesriikide pädevatel asutustel müügiloa uuendamiseks alus –
puudub viidatava liikmesriigi hinnanguaruanne. Direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt langetab
liikmesriik otsuse kooskõlas kinnitatud hindamisaruandega, toote omaduste kokkuvõttega ning
markeeringu ja pakendi infolehega 30 päeva jooksul alates hinnangu osas kokkuleppe
saavutamisest.
Seega puudub liikmesriikide pädevatel asutustel võimalus müügiloa uuendamiseks ilma
viidatava liikmesriigi kinnitatud hinnanguaruandeta. Paraku ei ole senine 1-aastane erand
pakkunud lahendust, kuna nii vastastikuse tunnustamise kui detsentraliseeritud menetluses on
müügiloa uuendamise menetlus ületanud erinevatel põhjustel ettenähtud tähtaega enam kui
aasta. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 24 kohaselt kehtib müügiluba 5 aastat ning seda võib 5
aasta möödumisel uuendada, tuginedes riski ja kasulikkuse vahekorra kordushinnangule, mille
on andnud loa väljastanud liikmesriigi pädev asutus.
Seega puudub Ravimiametil pädevus ilma viidatava liikmesriigi hinnanguaruandeta müügiloa
uuendamiseks ning müügiluba kaotab 5 aasta möödudes kehtivuse, kuigi müügiloa kehtivuse
uuendamiseks on esitatud müügiloa hoidja vastav taotlus ning see on menetluses.
Viidatava liikmesriigi menetluse viibimine on mitmetes liikmesriikides seadnud ohtu
müügilubade kehtivuse ning liikmesriigid otsivad lahendusi kehtivate müügilubade
säilitamiseks ka peale 5-aastast kehtivusperioodi.
31
Üheks selliseks lahenduseks on müügiloa kehtivuse pikenemine ajaks, mil viidatav liikmesriik
koostab oma aruande ravimi riski ja kasulikkuse vahekorra kohta, mida kaasatud riigid saavad
tunnustada. Eelkirjeldatud lahenduse eeltingimuseks on, et müügiloa hoidja on esitanud
müügiloa uuendamise taotluse ning taotlus on võetud liikmesriigi pädeva asutuse poolt
menetlusse.
Senine 1-aastane müügiloa kehtivuse pikendamine on osutunud ebapiisavaks ning vajalik on
üleminekutähtaja seadmine selliselt, mis tagaks olemasoleva müügiloa kehtivuse kogu
müügiloa uuendamise taotluse menetluse perioodiks. Selleks, et hoida Eestis müügiloaga ja
tegelikkuses turul olevaid ravimeid patsientidele kättesaadavana, tuleb pikendada
detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise uuendamise menetluses oleva müügiloa
kehtivuse aega kuni müügiloa uuendamise menetlemise lõpuni. Müügiloa kehtivuse kaotamisel
ei ole hilisemalt võimalik müügiluba enam uuendada, vaid müügiloa hoidjal tuleb alustada
uuesti müügiloa taotlemise menetlust, mis on koormav, aega ja ressurssi nõudev ning otstarbetu
kõikide osapoolte jaoks.
Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse § 75 lõiget 2.
Kehtiva korra kohaselt võib Ravimiamet väljastada hinnanguaruande teise liikmesriigi
pädevale asutusele juhul, kui sama müügiloa hoidja ravim on teise liikmesriigi müügiloa
andmise, uuendamise või muudatuse menetluses.
Siiski enamik EL liikmesriikide ravimiametitest võimaldab teiste riikide ravimiametitel
juurdepääsu enda koostatud hinnanguaruannetele ka juhul, kui tegemist ei ole sama ravimi
müügiloa menetlusega, et tagada toimeaine kohta käivate samade andmetega dokumentatsiooni
kiire, efektiivne ja ressursisäästlik hindamine, taotlejate võrdne kohtlemine ja EL
hinnanguaruannete kõrge tase.
Hinnanguaruandes olevaid andmeid kasutatakse teiste hinnanguaruannete koostamisel. Seetõttu
on liikmesriikide koostöö raames vajalik hinnanguaruannete dubleerimise vältimiseks ja
hinnangute ühtsuse tagamiseks anda juurdepääs Ravimiametis koostatud hinnanguaruannetele
ka juhul, kui tegemist ei ole teise liikmesriigi müügiloa menetlusega.
Enamik liikmesriike on sätestanud EL pädevate asutuste koostöö nimel hinnanguaruannetele
juurdepääsuõiguse ning Eesti kasutab ise samuti teiste riikide andmeid aruannete ühtlase
taseme hoidmiseks. Sõna „hinnang“ asendatakse terminoloogia ühtlustamise eesmärgil sõnaga
„hinnanguaruanne“.
Eelnõu § 1 punktides 54, 55 ja 57 muudatused täpsustavad õigusaktide loetelu, millest
kohustatud subjektid oma tegevuses lähtuvad. Õigusaktide loetellu on lisatud Euroopa
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 520/2012. Paragrahvi 783 lõike 2 punktis 11 on lisaks
toodud esitatud asjakohane viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2001/83/EÜ
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile ja 2001/82/EÜ.
Eelnõu § 1 punktis 56 muudetakse § 785 lõike 12 sõnastust. Muudatus on seotud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 658/2014, Euroopa Ravimiametile (EMA)
inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate
tasude kohta, rakendamisega.
32
Määruse (EL) nr 658/2014 artikli 3 lõike 1 kohaselt on antud määruse alusel ravimiohutuse
järelevalve toimingute eest Euroopa Ravimiameti poolt võetavad tasud: (1) tasu perioodiliste
ohutusaruannete hindamise eest (artikkel 4), (2) tasu müügiloa saamise järgsete
ohutusuuringute hindamise eest (artikkel 5), (3) tasu ravimiohutuse järelevalve andmete
hindamise tulemusel algatatud menetlusega seotud hindamise eest (artikkel 6) ja eraldi (4)
infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise eest (aastatasuna, artikkel 7).
Esimese kolme eest võtab Euroopa Ravimiamet menetluse põhiselt müügiloa hoidjalt tasu ning
juhul, kui Eesti osaleb ravimi perioodilise ohutusaruande hindamise Euroopa Ravimiameti
koordineerimisgrupi ja ravimiohutuse riskihindamise komitee ühises töökorralduses
regulaarselt hinnanguaruande koostajana, tasub ravimiohutuse hinnanguaruande koostamise
eest liikmesriigile Euroopa Ravimiamet artikli 9 alusel.
Infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise aastatasu on samuti Euroopa
Ravimiametile makstav tasu ning sellest liikmesriikidele väljamakseid ei tehta. Lähtudes
määruse (EL) nr 658/2014 põhjenduse punktis 3 sätestatud põhimõttest, ei peaks müügiloa
hoidjad samade ravimiohutuse toimingute eest kaks korda tasuma ning seega ei tohiks
liikmesriigid nõuda tasusid toimingute eest, mille eest juba tasutakse Euroopa Ravimiametile.
Kuna RavS § 785 lõikes 12 on dubleeritud ülalkirjeldatud punktides 1–3 loetletud tegevused,
tuleb sätet muuta. Seega ei võta Ravimiamet määruse (EL) nr 658/2014 rakendamisest alates
01.07.2015 ohutus- ja kvaliteediseire tasu perioodiliste ohutusaruannete (PSUR) hindamise,
müügiloa järgsete ohutusuuringute (PASS) hindamise ja ravimiohutuse järelevalve andmete
hindamise tulemusel algatatud menetlusega (referral procedure) seotud hindamise eest.
Samas jääb Ravimiameti kohustuseks koguda ja hinnata ravimiohutusealased andmeid uute
riskide, muutunud riskide või ravimi kasu ja ohtude suhte muutuse (signals ehk ohusignaalide)
avastamiseks RavS § 784 lõike 1 punkti 3 alusel.
Euroopa Ravimiamet võtab aastatasu infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise
eest ning ohusignaali leidmisel annavad sellest vastava toimeaine ohusignaali hindajale
(tööjaotuskava järgi vastavale liikmesriigile) teada, ning vastava liikmesriigi pädev asutus
koostab ohusignaali alusel hinnanguaruande.
Ohusignaalide (ravimi ja reaktsiooni vahelise põhjusliku seose) hindamine on eraldiseisev
ravimiohutuse alane tegevus, mis võib päädida müügiloa järgsete ohutusuuringute (PASS)
teostamise kohustuse panemisega või müügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või
müügiloa muudatuste tegemise kohustusega (referral procedure).
Kui hinnanguaruande põhjal (ravimiohutuse järelevalve andmete hindamise tulemusel) ei
algatata Euroopa Ravimiametis menetlust (referral procedure), jääb tasustamata ka liikmesriigi
panus ohusignaalide hindamisse (võttes aluseks artikli 3 lõike 1 punkti a, artikkel 6, artikkel 9),
seda enam, et müügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või muudatuste menetluses (referral
procedure) ei osale hinnanguaruande koostaja. Seetõttu on jäetud eraldi tasu Euroopa
ravimiametite ühises töökorralduses toimeainete ohusignaalide hindamiseks, kinnitamiseks
ning selle kohta hinnangu koostamiseks, pealegi on ohusignaalide tuvastamine ja
hinnanguaruande koostamine töömahukas menetlus. Eesti osaleb Euroopa ravimiametite ühises
töökorralduses kahekümne kuue (26) toimeaine hindajana7.
7
Toimeained, milles Ravimiamet osaleb Euroopa ravimiametite koostöös ohusignaalide hindajana, on
avalikustatud Euroopa Ravimiameti veebilehel:
33
Eelnõu § 1 punktiga 58 muudetakse § 788 lõige 4 ja säte viiakse kooskõlla EL õigusega.
Sätet täiendatakse selliselt, et eelnev kooskõlastamise kohustus kohaldub üksnes nende
mittesekkuvate ohutusuuringute suhtes, mida teostatakse § 70 lg 4 punkti 2 alusel seatud
müügiloa andmise kohustusliku tingimusena.
Nimetatud sätte kohaselt võib Ravimiamet anda müügiloa tingimusel, et müügiloa hoidja
teostab pärast müügiloa saamist ohutus- või efektiivsusuuringuid ning selline kohustus tuleb
direktiivi 2001/83/EÜ artiklist 22a. Seejuures sätestab direktiivi 2001/83/EÜ, et järgnevad
direktiivi artiklid, mis sätestavad mittesekkuva ohutusuuringu kooskõlastamise kohustuse (art
107n jj), tulevad kohaldamisele üksnes artiklite 21a ja 22a alusel teostavate uuringute suhtes.
Mittesekkuvate ohutusuuringute puhul, mis ei ole müügiloa kohustuslikuks tingimuseks, ei ole
eelnev kooskõlastus kohustuslik, kuid Ravimiametile tuleb teada anda uuringu alguse aeg.
Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse RavS § 788 lõikeid 8 ja 9.
Lõikes 8 muudetakse ja täiendatakse kohustusega teavitada Ravimiametit mittesekkuva uuringu
algusajast Eestis. Uuringu algusasja teavitamine on oluline eelkõige järelevalve seisukohast, et
planeerida ravimiohutuse järelevalve inspektsioone uuringukeskustesse, samuti hinnata, kas
kõrvaltoime teatised uuringutest on õigesti esitatud.
Lõige 9 muudatus on seotud õigusaktide loetelu täpsustamisega, millest kohustatud subjektid
oma tegevuses lähtuvad. Õigusaktide loetellu on lisatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärus
(EL) nr 520/2012.
Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse RavS 82 lõike 5 punkti 2.
Muudatus on omavahelises seotud paragrahvi 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega.
Muudatusega kaotatakse ära tingimus, mille kohaselt loetakse ravimireklaamiks üksnes
müügiloa hoidja avalikustatud üleskutset pöörduda arsti poole, kus otseselt või kaudselt
viidatakse ravimile.
Ravimireklaami mõiste määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda ainult avalikustatud teabe sisust,
mitte avalikustaja isikust. Ravimit ning selle ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe
levitamist ka kolmanda isiku poolt võib käsitada samuti reklaamimisena, isegi kui isik tegutseb
ravimitootjast või -müüjast õiguslikult ning faktiliselt täiesti sõltumatult.
Eelnõu § 1 punktiga 61 tunnistatakse RavS § 83 lõige 2 kehtetuks.
RavS § 83 lõige 2 sätestab nõude, mille kohaselt ravimit võib reklaamida ja selle kohta
reklaami tellida ainult ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Reklaami avalikustaja
peab kontrollima, kas reklaami tellijal on õigus ravimit reklaamida. Ravimi reklaamimisel
esitatud teabe õigsuse ja reklaami ravimiseaduses ja reklaamiseaduses ning nende alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse eest vastutab ravimi müügiloa hoidja.
http://www.ema.europa.eu/ema/index.jsp?curl=pages/news_and_events/news/2012/10/news_detail_001624.jsp&
mid=WC0b01ac058004d5c1
34
Nimetatud säte tunnistatakse kehtetuks, sest sätestatud kohustuste ja vastutuse seadmine üksnes
müügiloa hoidjatele on vastuolus parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ ja ei ole
kooskõlas EL-s käibes oleva praktikaga. RavS § 83 lõige 2 sätestab ravimireklaami
kontseptsiooni, mille kohaselt ravimi kohta ravimi müügi suurendamise eesmärgil teabe
edastamine peaks olema rangelt seotud ravimi müügiloa hoidjaga. Sätte kohaselt võib ravimit
reklaamida ning selle kohta reklaami tellida ainult ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud
isik ning seejuures on vastutus nõuetele vastavuse eest ette nähtud ainult müügiloa hoidjale
(mitte volitatud esindajale, kes rikkumise toime paneb).
Euroopa Kohus on asunud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 lõike 1 tõlgendamisel teistsugusele
seisukohale8, märkides, et ravimireklaami mõiste määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda ainult
avalikustatud teabe sisust, arvestamata seejuures teabe avalikustaja isikut. Ravimit ning eriti
selle ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe levitamist kolmanda isiku poolt võib käsitada
reklaamimisena selle artikli tähenduses, isegi kui see kolmas isik tegutseb omal algatusel ja
selle ravimi tootjast või müüjast õiguslikult ning faktiliselt täiesti sõltumatult.
Seega on Euroopa Kohus andnud selge juhise, mille kohaselt teabe pidamine ravimireklaamiks
direktiivi 2001/83/EÜ mõttes ei eelda tingimata, et seda levitatakse äri- või tööstustegevuse
raames või äritegevusega seotud osapoolte poolt, eriti müügiloa hoidja poolt. Samas ravimi
kohta teabe avalikustaja suhe ravimitootja või –turustaja ettevõtjaga on tegur, mis aitab pigem
kontrollida, kas tema teade kujutab endast reklaami, kuid mida tuleb siiski hinnata koos teiste
asjaoludega, s.h sõnumi sisuga. Kohus paneb antud kohtuasjas ravimireklaami mõiste
määratluses sõnaselgelt rõhu sõnumi eesmärgile, kuid see ei sisalda mingit viidet isikutele, kes
sellist teavet levitavad. Kohus jõudis Frede Damgaard’i kohtulahendis järeldustele, et reklaami
lihtsast teabest eristamise määravaks kriteeriumiks on taotletav eesmärk – kui avaldatav teave
edendab ravimite „väljakirjutamist, tarnimist, müüki või tarbimist“, on direktiivi mõistes
tegemist reklaamiga. Seega nähtub Euroopa Kohtu poolt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86
lõikele 1 antud tõlgendusest, et ravimireklaami mõistet ei saa piiritleda üksnes ravimitootja
(müügiloa hoidja) poolt edastatud teabega ning ravimit võivad reklaamida ka kolmandad
isikud.
RavS § 83 lõige 2 seab Eestis ravimite reklaamimisele suuremad piirangud kui on sätestatud
direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 86 ning RavS sätestab kontseptsiooni, mille kohaselt saab RavS
mõistes käsitada ravimireklaamina üksnes sellist teavet, mille tellija, teostaja või avalikustaja
on kas faktiliselt või õiguslikult seotud ravimi müügiloa hoidjaga, tegutsedes tema äri- või
tööstustegevuse raames Selline on säte vastuolus direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 86 nagu
sellele on tõlgenduse andnud Euroopa Kohus.
Seetõttu tunnistatakse vastav RavS säte kehtetuks ning seadus viiakse kooskõlla EL õiguse ja
põhimõtetega, nagu on selgitanud Euroopa Kohus mh kohtuasjas nr C-374/059. Sätte kehtetuks
tunnistamisel lähtutakse ravimireklaami defineerimisel reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktis 3
sätestatud reklaami mõistest, mis seab teabe reklaamina hindamisel määravaks teabe sisu
(ravimi müügi suurendamise eesmärgi), mis on kooskõlas ka Frede Damgaard’i kohtuasjas
antud tõlgendustega.
8
Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 2. aprill 2009. Kohtuasi C-421/07 (Taani v Frede Damgaard), punktid 21, 22,
24, 29.
9
Euroopa Kohtu kohtuasi C-374/05: Euroopa Kohtu (teine koda) 8. novembri 2007. aasta otsus (Gintec v Verband
Sozialer Wettberb.
35
Muudatus vastab ka Eesti hetkeolukorrale, kus lisaks ravimi müügiloa hoidjatele soovivad
müügi suurendamise eesmärgil edastada ravimite kohta käivat teavet ka ravimite käitlejad –
apteegid ja hulgimüüjad, kes tegelevad ravimite müügiga. Kuigi apteegil või hulgimüüjal on
ravimi müügi suurendamiseks müügiloa hoidjast sõltumatu huvi, peaks kehtiva korra kohaselt
apteek või hulgimüügiettevõte ravimi reklaamimiseks omama vastavat volitust ravimi
müügiloa hoidjalt.
Seejuures, kui apteek või hulgimüügiettevõte kui volitatud isik rikub ravimireklaami nõudeid,
on vastutus nõuete rikkumise eest ette nähtud üksnes müügiloa hoidjale (kellel puudub
rikkumisega mistahes seos), mitte volitatud isikule. Samas ei ole müügiloa hoidja rikkumist
toime pannud ning rikkumist ei saa müügiloa hoidjale omistada, mistõttu puudub vastutaja ja
rikkumine jääb karistuseta.
RavS § 83 lõige 2 kehtivas sõnastuses on oluliselt piiranud ka järelevalvet, sest enamik Eestis
müügiluba omavaid ettevõtteid asuvad väljaspool Eestit, mis raskendab nii ettekirjutuste
(haldusakti) teatavaks tegemist müügiloa hoidjale kui haldussunni kohaldamist (eelduseks
riikide vaheline õigusabileping, kus on sätestatud asutused, kelle kaudu dokumendid liiguvad,
lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 805/2004).
Juhtudel, kus ravimireklaami rikkumisele ei saa reageerida ettekirjutusega, vaid arvestades
rikkumise ulatust ja selle suurust, tuleb Ravimiametil alustada kohtuvälise menetlejana
rikkumise suhtes süüteomenetlust, on praktikas teises EL liikmesriigis asuva ravimi müügiloa
hoidja kui menetlusaluse isiku suhtes aeganõudev ja kulukas menetlustoimingute läbiviimine,
arvestades, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses ainult seadusliku esindaja kaudu.
Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et müügiloa hoidjal endal puudub rikkumise
toimepanemisega mistahes seos ning reeglina on rikkumise toime pannud müügiloa hoidja
kohalik esindajavõi filiaal, kes aga ei ole müügiloa hoidja ning ei vastuta seeläbi rikkumise
eest.10 Samas, kui menetluses tuvastatakse, et rikkumise pani toime füüsiline isik ning tegu ei
ole juriidilisele isikule omistatav, ei vastuta teo eest ka füüsiline isik, sest tegu ei vasta
koosseisule (puudub müügiloa hoidja tegu). Sätte kehtetuks tunnistamisel vastutab
ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastavalt kas reklaami tellija, teostaja või selle
avalikustaja sõltuvalt teo toimepanijast ning seetõttu muudetakse vastavalt §-i 107, mis sätestab
vastutuse ravimireklaami nõuete rikkumise eest. Muudatus tagab kohase järelevalve ning
vastutuse rikkumise toimepanijale.
Eelnõu § 1 punktiga 62 muudetakse paragrahvi 83 lõiget 6 ja müügiloa hoidjale lisatakse
sõnad „või tema volitatud isik“, sest müügiloa hoidja ei pruugi ise korraldada regioonis
reklaamialast tegevust ning vastav üldine reklaamialane volitus on antud üle kolmandale
isikule.
Seega on volitatud isikud vahetult ja tihedalt seotud ravimireklaami tellimise, koostamise ja
avalikustamise asjaoludega, omades eelkõige teavet ja dokumente ravimi näidise andmise ja
Eesti ravimite kohta tehtud allahindluste kohta. Muudatus vähendab müügiloa hoidjate
bürokraatiat olukorras, kus reklaamialaseid õigusi ja kohustusi kannavad kohalikud ettevõtted
Eestis ning tagab reklaamiaruandes objektiivse ja vahetu teabe edastamise.
10
Harju Maakohus, väärteoasi nr 4-14-1574.
36
Ravimireklaami esitamise õiguse andmine volitatud isikutele tagab müügiloa hoidja tegevuse
optimeerimise, sest edaspidi ei ole volitatud isikule eraldi volituse andmine aruande esitamiseks
vajalik ning samuti on volitatud esindaja ise aruandes esitatud andmete õigsuse eest vastutav
isik.
Muudatus on oluline ka järelevalve seisukohast, sest kui aruande esitab müügiloa hoidja
volitatud isik, on puuduste või tekkinud küsimuste korral võimalik järelevalveasutusel
pöörduda kohaliku esindaja poole, kes on aruande esitamise õigeaegsuse ning nõuetele
vastavuse eest vastutav isik. Seetõttu jäetakse välja viimases lauses sõnad „ravimi müügiloa
hoidja esitatud“ ja kasutusele jääb mõiste „ravimireklaami aruanne“, mida kasutakse sama lõike
esimeses osas ja ravimiseaduse alusel kehtestatud määruses. Samasugune muudatus tehakse
sotsiaalministri 07.03.2005. a määruses nr 40 „Ravimireklaami aruande esitamise vorm ja
kord“.
Eelnõu § 1 punktiga 63 muudetakse paragrahvi 83 lõiget 8, kus asendatakse sõnad „ravimi
müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija, teostaja või avalikustaja“.
Paragrahvi 83 lõike 8 muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega ja RavS
§ 107 muudatusega, mille kohaselt ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutab rikkumise
toimepanija – reklaami tellija, avalikustaja või teostaja. Muudatusest tulenevalt kohustuvad
nimetatud isikud reklaamimaterjale ja reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente säilitama.
Kuna senise kontseptsiooni kohaselt oli ravimireklaamiga tegemist üksnes juhul, kui selle on
tellinud müügiloa hoidja (või muu isik müügiloa hoidja volitusel), oli ilmne, et üksnes
müügiloa hoidja on kohustatud reklaammaterjale ja reklaamiga seonduvaid dokumente
säilitama. Paragrahvi 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega kaob müügiloa hoidjale ainuomane
kohustus ning reklaami avalikustamisega seonduvat on kohustatud säilitama kõik isikud, kes
ravimireklaami tellivad teostavad või avalikustavad, sõltumata nende seotusest ravimi
müügiloa hoidjaga.
Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse paragrahvi 85 lõiget 1. Sättes muudetakse teist lauset ja
asendatakse sõnad „müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija“, kes peab nõudmise korral
tagama tsitaadi algallika koopia kättesaadavuse kolme päeva jooksul.
Eelnõu § 1 punktiga 65 jäetakse RavS § 85 lõikest 2 välja sõnad müügiloa hoidja, sest mis
tahes isik, kes ravimit väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ning
farmatseutidele reklaamib, peab tagama ajakohase ravimi omaduste kokkuvõtte kättesaadavuse
nendele isikutele. Muudatused on seotud paragrahvi 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega ja
ravimi müügiloa hoidja eksklusiivse reklaami reklaamimise õiguse kaotamisega.
Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse RavS § 85 lõiget 5 selliselt, et ravimi näidist võib anda
üksnes müügiloa hoidja või tema volitatud isik.
Ravimi näidise andmist käsitletakse § 82 lõike 5 punkti 1 kohaselt ravimireklaamina, sest
näidise andmise eesmärgiks on ravimi väljakirjutamise edendamine ja ravimi müügi
suurendamine. Muudatusega säilitatakse ravimi näidiste jagamisel senine kord, mille kohaselt
võib ravimi näidist reklaami eesmärgil jagada üksnes müügiloa hoidja. Kehtivas sõnastuses on
lähtunud eeldusest, et ravimit võib reklaamida ja ravimireklaami tellida üksnes müügiloa hoidja
ning see kohaldub ka näidiste jagamisele, kuid paragrahvi 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega
see põhimõte muutub ja on vajalik sõnaselgelt sätestada.
37
Näidiste andmist peetakse üheks mõjusamaid ravimite müügiedenduse meetodiks ja seetõttu on
näidiste andmine lubatud üksnes ravimi väljakirjutajatele ning ainult väga konkreetsetel
tingimustel. Nii on direktiivi 2001/83/EÜ artikli 96 lõike 1 kohaselt erandkorras lubatud ravimi
näidiste jagamine üksnes juhul, kui jagatavate ravimi näidiste arv aasta lõikes on piiratud,
näidise saamiseks on väljakirjutaja esitanud kohase kirjaliku taotluse ning näidisena jagatakse
üksnes väikseimat turustatavat pakendit koos nõutava märgistuse ja ravimi omaduste
kokkuvõttega.
Lisaks on artikli 96 lõike 2 kohaselt jäetud liikmesriikidele õigus kehtestada veelgi rangemaid
nõudeid. Seega on RavS § 85 lõikes 5 sätestatud ühe ravimi kohta koguselised piirangud nii
konkreetse ravimi suhtes kui ka väljakirjutajate lõikes. Ühele väljakirjutajale ei või anda sama
ravimit kalendriaastas rohkem kui viis väikseimat turustatavat pakendit ja ühte ravimit võib
näidisena kokku Eestis jagada kuni 300 pakendit kalendriaastas. Kuna piirangud on seatud
ravimi näidise kogustele nii ravimi kui väljakirjutajate lõikes, saab sellist jagatavate näidiste
koguselist ülevaadet ravimite ja isikute lõikes kogu turul pidada ainult üks isik ning seetõttu
peab ravimi näidise andmise õigus jääma samuti ühele isikule - konkreetse ravimi müügiloa
hoidjale või tema volitatud isikule Eestis.
Eelnevat arvestades täiendatakse kehtivat sätet sõnaselge piiranguga, mille kohaselt võib ravimi
näidist väljakirjutajale anda ainult müügiloa hoidja või tema volitatud isik ning nimetatud
muudatusega ei muutu senine praktika Eestis.
Eelnõu § 1 punktiga 67 muudetakse § 86 lõike 1 esimest lauset.
Paragrahvi 86 lõike 1 täiendamine on vajalik praktikas esinenud väärtõlgenduste vältimiseks ja
ravimite müügi mõjutamise keelu rakendamiseks. Kuna RavS kehtiva regulatsiooni kohaselt
kehtib kingituste andmise piirang ainult ravimi müügiloa hoidja suhtes, on müügiloa hoidjad
asunud kingitusi andma teiste ettevõtjate vahendusel (sageli samasse kontserni kuuluvate), kes
ei ole müügiloa hoidjad ning kes seetõttu ei vastuta ka ravimi müügi mõjutamise keelu
rikkumise eest.
Kehtiva sätte alusel saab müügiloa hoidja kalduda kõrvale ravimite müügi mõjutamise keelust,
kasutades müügi mõjutamise eesmärgil kingituste andmiseks teisi isikuid, kes ei ole müügiloa
hoidjad ning vabanedes seeläbi normi kohustusalast. Samas ei kasuta kingitustega müügi
mõjutamist mitte üksnes müügiloa hoidjad, vaid ka hulgimüüjad - näiteks ravimite pakkumisel
ja müügi edendamisel.
Seetõttu ei ole müügi mõjutamise keelu piiramine üksnes müügiloa hoidjaga põhjendatud ega
taga ravimi väljakirjutajate, proviisorite ja farmatseutide sõltumatu ravimivaliku kui
ravimireklaami piirangute eesmärgi saavutamist. Esindaja või kolmanda isiku poolt
ravimitootja või tarnija huvides müügi mõjutamise praktika lõpetamiseks muudetakse RavS §
86 lõiget 1 selliselt, et ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise eesmärgil kingituste
andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa hoidjaga, vaid laieneb ka müügiloa hoidja
volitatud isikule ning isikutele, kes annavad kingitusi ravimi müügi suurendamise eesmärgil.
RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisel tuleb ravimireklaami (sh müügi mõjutamine, mis
kannab samasugust eesmärki) määratlemisel lähtuda eelkõige teabe sisust (kingituse andmise
eesmärgist), arvestamata seejuures teabe avalikustaja isikut ning ka kolmanda isiku poolt tehtud
toiminguid võib käsitada reklaamimisena selle artikli tähenduses, isegi kui see kolmas isik
tegutseb omal algatusel ja müügiloa hoidjast faktiliselt täiesti sõltumatult. Samas on müügiloa
38
hoidja, tema esindaja või kolmanda isiku tehtud kingituse eesmärgiks eelkõige müügi
mõjutamine ja müügi suurendamine ning seeläbi on neile laienev keeld ka sõnaselgelt
sätestatud.
Seega muudatuse kohaselt kohaldub ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise eesmärgil
ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele keeld igale
isikule, kes ravimi väljakirjutamise või müügi suurendamise eesmärgil nimetatud isikutele
kingitusi pakub. Selline piirang laieneb nii müügiloa hoidjale, teda esindavale volitatud isikule,
müügiloa hoidjaga seotud isikule (näiteks müügiloa hoidjaga samasse kontserni kuuluv muu
juriidiline isik) ning isikule, keda müügiloa hoidja kasutab oma kohustuste täitmisel (näiteks
isik, kes esitab Ravimiametile ravimite ohutuse alast informatsiooni, ravimireklaami aruandeid
jne) või kolmandale isikule, kes ei ole müügiloa hoidjaga otseselt seostatav.
Seejuures suhe ravimi müügiloa hoidja või ravimi käitlejaga (näiteks hulgimüüjaga) on tegur,
mis aitab kontrollida, kas kingituse andmine kujutab endast müügi mõjutamist või mitte (vt
Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-421/07, Frede Damgaard). Seega endiselt jääb kehtima
müügiloa hoidjale senikehtinud keeld ehk mitte anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele
isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi, mille väärtus ületab 6,40 eurot ja mis ei ole
seotud erialase tegevusega. Muudatusega laiendatakse kingituse andmise keeldu ka teistele
isikutele, kui kingituse andmise eesmärgiks on väljakirjutamise edendamine või müügi
mõjutamine. Kingituste andmise lubatavus on erandina sätestatud lõikes 2.
Eelnõu § 1 punktidega 69–71 täiendatakse paragrahvi 86 lõikeid 6-9 sõnadega „või tema
volitatud isik“. Sätete täiendamine on seotud paragrahvi 86 lõikest 1 tuleneva muudatusega,
milles laiendatakse isikute ringi, kelle kaudu kingituste andmise ja vastuvõtmise keeld laieneb.
Eelnõu § 1 punktiga 72 muudetakse RavS § 1011 lõige 1 punkti 3.
Paragrahvi 1011 lõike 1 punkti 3 muutmisega asendatakse senine müügiloa hoidja kohustus
avalikustada Ravimiameti poolt kindlaksmääratud tekstiga õiendus ravimireklaami tellija,
avalikustaja või teostaja kohustusega.
Muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 ja RavS § 107 muudatusega, mille kohaselt vastutavad
ravimireklaami nõuete rikkumise eest senise eksklusiivse müügiloa hoidja vastutuse asemel
edaspidi rikkumise toimepanijad – vastavalt reklaami tellija, avalikustaja või selle teostaja.
Muudatuse kohaselt on rikkumise toimepanijal ka kohustus ravimireklaami rikkumise tekitatud
tagajärgede kõrvaldamine ehk kohustus lükata ümber reklaamis avalikustatud ebaõiged andmed
Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga.
Sellise kohustuse jätmine müügiloa hoidjale ei ole põhjendatud ning kohustus tuleb seada
rikkujale. Täpsustatud on Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga õienduse vormi. Õienduse
avaldamise eesmärgiks on eelkõige ebaõigete andmete ümberlükkamine, on kohane, et see
toimub avaldatud reklaamiga samas vormis, suuruses ning samaväärset tähelepanu tagaval
pinnal kui avaldatud ravimireklaam. Kehtiv RavS sõnastus võimaldab Ravimiametil kohustada
üksnes avaldama õiendus. Samas on järelevalvepraktikas ilmnenud, et Ravimiameti etteantud
tekstiga õiendus formaalselt siiski avalikustatakse, kuid kohas, kus see jääb reklaami adressaadi
jaoks tähelepanuta.
Õienduses ebaõigete andmete ümberlükkamine peab tagama ravimireklaamiga samaväärset
tähelepanu, on vajalik täpsustada ka õienduse avaldamise nõudeid. Ravimi kohta ebaõigete
andmete ümberlükkamisel tuleks järgida VÕS § 1047 lõike 4 põhimõtteid ja Riigikohtu
39
tsiviilkolleegiumi tõlgendust11, mille kohaselt: „Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete
andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid
avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist
samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda
andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees.“.
Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse RavS §-i 1011 lõiget 4.
Paragrahvi 1011 lõiget 4 täiendatakse, andes Ravimiametile õiguse nõuda ja saada järelevalveks
müügiloa taotlejalt ja müügiloa hoidjatelt nende kasutatud metoodika kohase ravimite või
ravimite lähteainete kontrollanalüüsi läbiviimiseks toimeainete, toimeaine laguproduktide,
lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonaineid.
Ravimiameti labor võib kontrollida Ravimiameti põhimääruse § 12 punkti 5 kohaselt ravimite
(sh droogide) ja ravimite valmistamiseks kasutatavate toorainete kvaliteeti, ravimtaimede
(droogide) ja nende segude kvaliteeti igapäevase turujärelevalve käigus, sh koostöös teiste EL
pädevate asutuste laboritega. Selleks, et ravimite analüüsitulemused oleksid aktsepteeritavad,
tuleb analüüs teostada vastavalt ravimi müügiloa dokumentatsioonis esitatud
analüüsimetoodikale ja metoodikas nimetatud etalonainetega.
Kontrollanalüüsiks tuleb kasutada sertifitseeritud etalonainet, mille sobivus on tõestatud
vastava metoodika jaoks. Nimetatud aineid ei ole aga enamasti võimalik saada mujalt kui
ravimitootjalt endalt ning ilma vastavate etalonaineteta ei ole kontrollanalüüsi võimalik
teostada. Kehtiva sõnastuse alusel on tagatud ravimi proovide saamise õigus, mis ei laiene
ravimi etalonainetele. Ravimiamet on seni vajadusel küsinud etalonaineid kontrollanalüüsiks
ravimi müügiloa taotlejatelt ilma õigusliku aluseta. Kui müügiloa hoidja etalonaine andmisest
keeldub, on analüüsi teostamise võimalused olematud ning Ravimiametil puudub võimalus
kontrollida Eestis turustatavate ravimite kvaliteeti. Etalonainete tasuta saamise õigust
rakendatakse üksnes nende ainete puhul, mida ei ole võimalik saada mujalt kui müügiloa
taotlejalt. Kui tootja ise viitab Euroopa, Ühendkuningriigi või Ameerika farmakopöa
etalonainele ja on selle etalonainega teinud valideerimise, saab Ravimiamet hankida ja kasutada
farmakopöa etalonaineid. Juhtudel, kui on võimalik hankida farmakopöa etalonainet, ostab
vajaliku etalonaine Ravimiamet.
Etalonainete esitamise kohustus on järelevalve tagamiseks kehtestatud enamikes EL
liikmesriikides, seega Eesti lisandumine ei avalda ravimitootjatele märkimisväärset mõju.
Etalonainete farmakopöadest hankimiseks on Ravimiameti eelarves arvestatud ligikaudu 7000-
8000 eurot aastas. Muudatuse eesmärgiks ei ole oluline riigi rahaliste vahendite kokkuhoid,
vaid riikliku järelevalve teostamisel takistusteta läbi viia kontrollanalüüse ja tagada turustatava
ravimi vastavus müügiloa taotlemisel esitatud dokumentatsioonile.
Riiklike ravimikontrollilaborite koostöövõrgustiku (OMCL- Network) raames toimub tihe
analüüsialane koostöö Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni väljastatava tsentraliseeritud
müügiloa menetluses toimub ravimite kontrollanalüüside teostamine koordineeritult Euroopa
Ravimiameti ja EDQM koostöös (CAP Sampling & Testing Programme – EDQM) kõikide
liikmesriikidega. Samuti toimub tihe EL pädevate asutuste laborite koostöö vastastikuse
tunnustamise ja detsentraliseeritud müügiloa menetluses müügiloa saanud ravimite analüüsil
(MRP/DCP Post Marketing Surveillance Scheme – EDQM). Koostöö eesmärgiks on
11
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 13. aprilli 2007. a otsus 3-2-1-5-07, punkt 29.
40
analüüsikoormuse ja analüüsitulemuste jagamine ning vastastikune tunnustamine, ühtlasi
vähendab see erinevate riikide pöördumist müügiloa hoidjate poole etalonainete saamiseks.
Etalonainete saamise vajadus Eestis on seotud ka EL pädevate laborite koostöös osalemiseks,
ilma etalonaineid saamata on Eesti panus koostöösse tagasihoidlik.
Kehtiva korra kohaselt on vastavate etalonainete saamise õigus kehtestatud üksnes ravimi
müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise menetluse käigus, kuid suur osa kontrollanalüüse
teostatakse juba turul olevate ravimite kvaliteedi kontrollimiseks, sh defektsete ravimite (RavS
§ 10) ja ravimi võltsingute (RavS § 101) avastamiseks.
Kuna eelkirjeldatule samasisuline probleem valitseb etalonainetega ka müügiloa ja uuendamise
menetluses, on sisuliselt samasisuline õigus sätestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr
29 „Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja
kord“ § 2 lõikes 31 järgmises sõnastuses: „Juhul kui toimeainete, toimeainete laguproduktide,
lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonained ei ole Ravimiametile kättesaadavad, on
Ravimiametil õigus neid nõuda vajalikus koguses ja tasuta taotlejalt, taotleja metoodika kohase
ravimite või ravimite lähteainete kontrollanalüüsi läbiviimiseks.“
Kuna etalonaineid on vaja nii ravimite müügiloa väljastamisele ja uuendamisele eelneva
järelevalve teostamiseks kui ka turustatava müügiloaga ravimi kvaliteedi kontrolli tagamiseks,
tuleb kontrollanalüüsi läbiviimiseks tagada etalonainete saamine ravimiseaduses riikliku
järelevalve erisusena.
Eelnõu § 1 punktiga 74 muudetakse RavS § 106 lõiget 1.
Muudatus on seotud eriluba nõudvate kaupade muudatusega, mille kohaselt mõisted
Ravimiameti sisseveo- ja turustamisluba on asendatud mõistega eriluba vastavalt eelnõu § 17
lõikes 4 sätestatud muudatustele.
Eelnõu § 1 punktiga 75 muudetakse RavS § 107 lõiget 1.
Paragrahvi 107 lõike 1 muutmisega nähakse ette vastutus ravimireklaami nõudeid rikkuva
reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise või RavS §-s 86 sätestatud ravimi
väljakirjutamise või müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest sarnaselt
reklaamiseaduses sätestatuga.
Ravimireklaami nõuete rikkumisel eristatakse sarnaselt reklaamiseadusele tellija, avalikustaja
ja teostaja vastutust ega hinnata enam üksnes müügiloa hoidja vastutust (RavS § 83 lõike 2
alusel), vaid vastutajaks hakkab olema konkreetse rikkumise toimepanija.
Seni kehtinud sõnastuse kohaselt, koostoimes RavS § 83 lõikega 2, oli ravimireklaami nõuete
rikkuja vastutus RavS § 107 alusel välistatud, kui rikkuja isik ei olnud müügiloa hoidja. Seega
juhul, kui ravimireklaami nõudeid on küll rikutud, kuid tegu ei kvalifitseeru, kui rikkumise pani
toime muu isik kui müügiloa hoidja. Arvestades, et enamik müügiloa hoidjatest on väljaspool
Eestit asuvad juriidilised isikud, puudub müügiloa hoidjal endal (juriidilise isiku juhtorgani
liikmel, juhtivtöötajal või pädeval esindajal) seos rikkumise toimepanemisega ning rikkumine
ei ole müügiloa hoidjale seeläbi omistatav.
Veelgi enam teeb kohtuvälise menetleja jaoks olukorra keerukamaks, et juriidiline isik saab
väärteomenetluses osaleda üksnes oma juhtorgani liikme kaudu, mis tähendab, et väljaspool
41
Eestit asuvate müügiloa hoidjate esindajatelt tuleb samuti ütlused võtta, mis märkimisväärselt
tõstab nii aja- kui menetluskulu transpordile ja tõlketeenusele ning menetlusele seab piirangud
ka süüteo absoluutne aegumistähtaeg. Enamasti ei ole müügiloa hoidjal rikkumise
toimepanemisega vähimatki seost, sest reklaamialane pädevus on edasi volitatud kohalikule
esindajale või kolmandale isikule, kes aga ei vastuta rikkumise toimepanemise eest, kuna ei ole
müügiloa hoidja.12
RavS § 107 lõike 1 muutmine parandab oluliselt ravimireklaami järelevalvet – kiiremaks ja
efektiivsemaks, sest nõuete eest vastutavad ravimireklaami tellijad, teostajad ja avalikustajad
asuvad Eestis ning kohtuväline menetleja saab pöörduda otse teo toimepanija poole. Muudatus
annab õiguse pöörduda ka ravimireklaami avalikustaja poole, keelustades reklaami
avalikustamise. RavS § 107 lõike 1 muudatus aitab tagada objektiivse ja tasakaalustatud
ravimiteabe avaldamine nii üldsusele, ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele ja
farmatseutidele, edendades ravimikasutust ratsionaalses suunas.
Muudatus tagab ka suurema selguse, sest kehtiva korra kohaselt on ravimireklaami nõuete eest
sätestatud vastutus RavS erinevates peatükkides – 4. peatükis (RavS § 83 lg 2) ja 7. peatükis
(RavS § 107) ning ravimireklaami nõuete rikkumisel vastutust reguleerivad sätted koondatakse
vastutust sätestavasse peatükki.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete
seadust.
NPALS muudatused on seotud 1. juulil 2015. a jõustunud Euroopa Komisjoni otsekohalduvate
määrustega: komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1011, 24.04.2015, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide
lähteainete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja
kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad,
ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2005 (ELT L 162,
27.06.2015 lk. 12–25) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1013, 25.06.2015, millega
kehtestatakse eeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 273/2004
narkootikumide lähteainete kohta ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005, millega
kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise
järelevalve eeskirjad (ELT L 162, 27.06.2015 lk. 33–64).
Muudatuste eesmärgiks on viia NPALS-is olevad narkootikumide lähteaineid käsitlevad sätted
kooskõlla kehtivate Euroopa Komisjoni määrustega, tegemist on tehniliste muudatustega, mille
rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigile ega lähteaineid käitlevatele ettevõtetele.
Nimetatud otsekohalduvate määruste jõustumisega tunnistati kehtetuks komisjoni määrus (EÜ)
nr 1277/2005, millele viidatakse kehtiva NPALS paragrahvides 41 ja 6.
Eelnõu § 2 punktidega 1 kuni 6 muudetakse ja täiendatakse §-de 41 ja 6 sätteid ning viiakse
NPALS-is olevad narkootikumide lähteaineid käsitlevad sätted kooskõlla komisjoni
määrustega.
Eelnõu § 3 sätestatakse seaduse jõustumise sätted.
4. Eelnõu terminoloogia
12
Harju Maakohus, väärteoasi nr 4-14-1574.
42
Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ, inimtervishoius
kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 211, 28.11.2001, lk 67–
130), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34) ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse
eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 1–66), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L
168, 30.06.2009, lk 33–34).
Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles
sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta
ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 229-261), Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 658/2014, Euroopa Ravimiametile (EMA)
inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate
tasude kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 112–127) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ
ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121–137).
NPALS muudatused on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1011,
24.04.2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004
narkootikumide lähteainete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse
liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve
eeskirjad, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2005 (ELT L
162, 27.06.2015 lk. 12–25) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1013, 25.06.2015,
millega kehtestatakse eeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr
273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005,
millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega
kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 162, 27.06.2015 lk. 33–64).
6. Seaduse mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigiasutuste korraldusele,
mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Mõjude
olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud
sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise
risk.
Eelnõus esitatud muudatustel puudub seos ja need ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuheteid,
kohalike omavalitsuste korraldust, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust
hinnatud, sealhulgas ei ole muudatuste mõjude hindamise juures eraldi välja toodud.
Eelnõus esitatud muudatused on teemadeks jagatuna järgmised:
1. ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine;
2. ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine;
3. müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine;
43
4. müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ning ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse
viimine;
5. ravimireklaami nõuete kaasajastamine;
6. apteegiteenuse arendamine;
7. ravimialase tegevuse arendamine.
6.1. Kavandatav muudatus: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva
regulatsiooni kaotamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju elu- ja
looduskeskkonnale ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on
hinnatud nende mõju alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: Kõik ravimite käitlejad, sh ravimite tootjad, hulgimüüjad, apteegid, ravimeid
käitlevad muud isikud (tervishoiuteenuse osutajad, hoolekandeasutused, veterinaararstid jne),
ravimite tarbijad.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Liigsete toimingute kohustuse ja dubleerimise
kaotamine RavS ja JäätS regulatsioonis tagab ettevõtjate parema õiguskuulekuse. Kõlbmatute
ravimite lihtsam tagastamine tarbijate poolt parandab keskkonnasäästlikku käitumist. Antud
muudatuste sihtrühm ja sagedus on vähene, kuna puudutab ravimite jäätmekäitlusega
tegelevaid ettevõtteid ning ravimite jäätmed moodustavad kõikidest jäätmetest 0,0002%13.
Muudatus mõjutab tarbijaid passiivselt, võimaldades neile senisele tagastamisviisile
alternatiivset, lihtsamat tagastust. Samuti on hinnatud, et keskmisel apteegil tekib poolaastas
ravimijäätmeid ca 21 kg, sellest 8 kg on tarbijatelt vastuvõetud ravimeid. Tegemist on kuluga,
mida apteegid on ka seni katnud. Muudatuste soodsaks mõjuks apteekidele on apteekrite tööaja
kokkuhoid, mis varasemalt kulus tarbijatelt vastuvõetud ravimite kohta aktide täitmisele.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelpool märgitust, ei kaasne antud muudatustega
olulist sotsiaalset mõju.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Sihtrühm: Kõik ravimite käitlejad, sh ravimite tootjad, hulgimüüjad, apteegid, ravimeid
käitlevad muud isikud (tervishoiuteenuse osutajad, hoolekandeasutused, veterinaararstid jne),
ravimite tarbijad.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Kuigi võimalus pakkuda mugavamat ja vähem
bürokraatlikumat alternatiivi kõlbmatute ravimite tagastamisel apteeki on kindlasti teretulnud
nähtus elanike hulgas, ei tähenda see olemasolevate käitumisharjumustes väga olulisi
muudatusi ja seeläbi on selle ulatus elu- ja looduskeskkonnale vähene. Sihtrühma suurus ja
muudatuse esinemissagedus on vähene.
Käesoleva muudatusega ei kaasne oluliselt ebasoovitavate mõjude riski, kuna tegemist on
regulatsiooni lihtsustamisega ning antud regulatsioon on töötanud juba eelnevalt JäätS alusel.
13
Keskkonnaministeerium; jäätmete statistika 2009-2013. a.
44
Muudatuse positiivse mõjuna võiks oodata korrektsemat jäätmekäitlust elanikkonna hulgas,
kuna lihtsustatud kord on kasutajasõbralik.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Efektiivsem kõlbmatute ravimite tagastus apteekidesse tagab
keskkonnasõbralikuma elu ning parandab seeläbi elanike elukeskkonna kvaliteeti. Tulenevalt
eespool märgitust, ei kaasne antud muudatustega olulist mõju.
Mõju majandusele
Sihtrühm: Ravimite käitlejad.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Tava- ja ohtlike kõlbmatute ravimite jäätmete
üleandmise erisuste defineerimise ja täpsustustega antakse võimalus ühtselt käidelda
keskkonnaohtlikke jäätmeid, tagades efektiivsemad majanduslikud protsessid. Kuna antud
regulatsiooni täpsustus puudutab enamalt jaolt ettevõtteid, kes on juba eelnevalt tegutsenud
jäätmekäitlusega, siis muudatused kaasnevad reaalselt väikesed muudatused majanduslikes
mõjudes. Tarbijate tagastus on tänasel päeval vähene, kuid võib eeldada, et vastuvõtmise
lihtsustamisega tõuseb tagastavate jäätmete hulk apteekidesse, mistõttu võib suureneda osaliselt
muudatuse majanduslik aspekt jäätmekulude suurenemisel. Muudatus puudutab apteeke, kes
peavad ühekordselt soetama kogumismahuti, kuid mis ei ole suur kulufaktor – seeläbi on
tegemist vähese majandusliku sageduse ja ulatuse mõjuga.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus puudutab eelkõige apteeke, kes peavad ühekordselt
soetama kõlbmatute ravimite kogumismahuti, mis ei ole suur kulufaktor – seeläbi on tegemist
vähese majandusliku ulatusega mõjuga. Kuna reaalsed jäätmekäitluse toimingud lihtsustuvad,
on tegemist säästva majandusliku mõjuga muudatusega, kuna jäätmekäitluse osa apteegitööst ei
ole suur, on ka muudatusest tulenev ajasääst vähene.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.2. Kavandatav muudatus: ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju
majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: Ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud, Ravimiamet.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Tagatakse õigusselgus, kes on vastutav ravimite sisse- ja
väljaveo eest. Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo erisused on selged ja arusaadavad.
Ekspordiluba on asendatud teavitusega. Muudatus mõjutab kaudselt kõiki ravimite sisse ja
väljavedajaid. Seetõttu on sihtrühma suurus ja muudatuse mõju sagedus väike. Kuna selguse
loomine on positiivne, seetõttu puuduvad ebasoovitavad mõjud. Muudatusega ei plaanita
olemasolevat regulatsiooniga kaasnevaid kohustusi muuta, seega ulatus jääb väikseks. Ainuke
muudatus on plaanis ekspordiloa asendamine teavitusega, kuid sisu mahult jääb kohustuse
suurus samaks, muutub vaid protsess. Kuna tegemist on väga väheste juhtumitega ning protsess
ei muutu märkimisväärselt osapooltele, on selle muudatuse puhul tegemist keskmise ulatuse
45
mõjuga. Sihtrühma suurus on väike, kuna ekspordiloa asendamine teavitamismenetlusega
puudutab reaalselt väikest gruppi ettevõtjaid. Näiteks 2015. a I poolaastal väljastas Ravimiamet
123 väljaveoluba eriluba nõudvate kaupade väljaveoks EMP-välisesse riiki.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Ravimite sisse-ja väljaveo puhul lisatakse täiendav definitsioon
olemasolevale regulatsioonile, seega ei kaasne olulist mõju. Kuna selguse loomine on
positiivne, puuduvad ebasoovitavad mõjud. Muudatusega ei plaanita olemasoleva
regulatsiooniga kaasnevaid kohustusi muuta, seega ulatus jääb väikseks. Tulenevalt eespool
märgitust, ei kaasne antud muudatustega olulist sotsiaalset mõju.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Ravimiamet.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga kaasneb
automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus, mistõttu väheneb halduskoormus.
Kuna antud muudatus hõlmab reaalselt vaid Ravimiameti töö korraldust, siis on mõju ulatus ja
sagedus väike ning sihtrühma suurus väike. Tegemist on protsesside lihtsustamisega, seega
puudub ebasoovitavate mõjud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelpool märgitust, ei kaasne antud muudatustega
olulist mõju majandusele.
Mõju majandusele
Sihtrühm: Ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud, Ravimiamet.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga kaasneb
automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus, mistõttu väheneb halduskoormus.
Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloale pole enam vaja lisada eraldi eriluba nõudva
kauba sisse- ja väljaveo õigust. Lubade asendamisel teavitamisega väheneb seotud ajakulu ja
halduskoormus. Kuna ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloale pole enam vaja lisada
eraldi eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigust, siis puudutab mõju reaalselt vaid
Ravimiametit, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus väike ning sihtrühma suurus väike.
Ekspordiloa ja müügiloata ravimi EMP liikmesriigist sisseveoloa taotlemise asendamine
teavitusmenetlusega tagab protsesside lihtsustamise, samas vastavate toimingute maht ei ole
suur.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eeltoodust ei kaasne antud muudatustega olulist
majanduslikku mõju.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.3. Kavandatav muudatus: müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju
majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
46
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: Haiglad, arstid, patsiendid.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Compassionate Use klausli alusel on vajalikud ravimid
tulevikus kättesaadavad hinnanguliselt 20-30 patsiendile aastas. See teeb võimalikuks antud
patsientidel saada kroonilise või raskelt kurnava või eluohtliku haiguse puhul ligipääs teatud
ravimitele, mis võiksid nende olukorda kergendada.
RavS muudatustega parandatakse müügiloata ravimite kättesaadavust vaid tervishoiuteenuse
osutajate juures olevatele haiglaapteekidele (kokku 2314). Sihtrühmad omavad muudatuse
mõjuga kokkupuudet teatud juhtudel (muudatus puudutab müügiloata ravimite kasutamist,
viimased moodustavad 4% kogu turust15), mistõttu mõju esinemise sagedus on väike.
Muudatusega kaasnevad sihtrühma töös muudatused, kuid nendega ei kaasne märkimisväärseid
kohanemisraskusi. Muudatuse mõju kümnetele puudutatud patsientidele on suur; kogu
elanikkonna vaates võib mõju hinnata väheseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Patsientide ja patsientide rühmadele on kättesaadavad
erandkorras ravimid (kliinilise uuringu järgus olevad, müügiloa taotlemise protsessis olevad,
Compassionate Use jätk müügiloaga ravimitele). Haiglapatsientidele on tagatud vajaliku ravimi
kättesaadavus võimalikult lühikese ajakuluga, andes neile võimalikult suure kindluse
tervishoiuteenuste osutamise kvaliteedi osas.
Mõju majandusele
Sihtrühm 1: Haiglad, arstid, patsiendid.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Compassionate Use ravimite parem kättesaadavus võib
vähendada patsientide kulutusi alternatiivsele ravile. Müügiloata ravimite parem kättesaadavus
haiglatele võib alandada nende ravimite hindasid haiglate jaoks. Kui haigla hangib ravimeid
otse, st ilma Eesti hulgimüüja vahenduseta, väheneb vastavalt hulgimüüja käive. Muudatusega
ei keelata ravimihulgimüüjatel jätkuvalt osaleda haiglate hankepakkumistel, samas võib
suureneda hulgimüüja huvi leida ise ja vahendada haiglale vajalik ravim võimalikult kiiresti.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna müügiloata ravimite osakaal on väike ning probleemse
kättesaadavusega müügiloata ravimite osakaal veel väiksem, võib muudatuse majanduslikku
mõju hinnata väheseks.
Mõju majandusele
Sihtrühm 2: Hulgimüüjad.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Negatiivselt võib muudatus mõjutada ravimite
hulgimüüjaid, kelle käive võib potentsiaalselt väheneda. Samas antud regulatsioonimuudatus ei
keela neil jätkuvalt osaleda haiglate hankepakkumistel. 2016. aastal oli müügiloata ravimite
taotluste arv 3603 (sh nii patsiendi- kui ka tervishoiuasutuse põhised taotlused), millest 3362
suhtes tehti positiivne otsus. Erinevate arstide erialaorganisatsioonide taotluste alusel on
Ravimiameti poolt lubatud kasutada ühtekokku 151 erinevat toimeainet (sh toimeainete
14
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
15
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
47
kombinatsiooni või konkreetset ravimvormi või toimeaine sisaldust). Tulenevalt 2016. a
statistikale, on siin tegemist 1,5% ravimiturust16, mis teeb ka selle mõju väikseks ning
võimalikku potentsiaalset negatiivset mõju kompenseerib patsientide suurem huvi saada
võimalikult kiiresti parim ravilahendus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna müügiloata ravimite osakaal on väike ning probleemse
kättesaadavusega müügiloata ravimite osakaal veel väiksem, võib muudatuse majanduslikku
mõju ettevõtjatele hinnata väheseks.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.4. Kavandatav muudatus: ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse viimine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju
majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: Müügiloa taotlejad, müügiloa hoidjad, Ravimiamet, kõik ravimi käitlejad, apteegid,
Eesti Haigekassa.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Müügiloa kehtivuse erakorraline pikendamine on
asjakohane, tagades jätkuva ravimite kättesaadavuse. Tootmisloa omajal on kohustus taotleda
hulgimüügi tegevusluba, mistõttu on korrektsemalt piiritletud tootmisloa omaja kohustused
vastavalt direktiivis sätestatule. Võimalik on edastada teise liikmesriigi pädevatele asutustele
hinnanguaruandeid. Korrektne ravimite müügiloa muudatuste regulatsioon, mis on vastavuses
EL õigusega. Müügiloa kehtivuse erakorralise pikendamise tulemusena ei muutu osapoolte
töökoormus, seetõttu selle muudatuse ulatus on väike.
Ravimite tootmise- ja hulgimüügi tegevuste ümbervormistamine eraldi tegevuslubadeks on
vajalik taotleda viiel ravimite tootmise tegevusloa omajal, kellele praegu on tegevusloale
kantud eraldi hulgimüügi pädev isik ja õigus tegeleda teise tootja ravimite hulgimüügiga,
mistõttu on sihtrühm väike. Hinnanguaruanne muutub kättesaadavaks vaid ravimialastele
pädevatele asutustele EL-s, mitte teistele isikutele ega regioonidele, seega on sihtrühm väike.
Ravimiohutuse tasumise topelt tasustamise välistamine ja tasu täpsustamine loob suurema
selguse.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelpool märgitust, ei kaasne antud muudatustega
olulist sotsiaalset mõju.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Ravimiamet
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Müügiloa kehtivuse erakorraline pikendamine on
asjakohane olukordades, kus müügiloaga ravimil on lõppenud 5-aastane. 2015. a. esimeses
16
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
48
kolmes kvartalis on Ravimiamet pikendanud ühe aasta võrra 128 müügiluba, mille osas on
uuendamise menetlus käimas, kuid viidatavas liikmesriigis ei ole uuendamise menetluse ei ole
veel lõppenud. See on ca 40 % kõikidest uuendatavatest ravimi müügilubadest. See teeb antud
muudatuse sihtrühma suuruseks keskmise. Muudatuse tulemusena ei muutu osapoolte
töökoormus, seetõttu selle muudatuse ulatus on väike. Tegemist on ühekordse vormistusega,
seega sagedus on samuti väike.
Hinnanguaruanne muutub kättesaadavaks vaid ravimialastele koostööpartneritele EL-is, mitte
teistele isikutele ega regioonidele, seega on sihtrühm väike. Muudatusega kaasneb tihedam
infovahetus, kuid kuna tegemist on juba olemasoleva materjali edastamisega, siis olemasolevad
tööprotsessid ei suurene suurel hulgal ja seetõttu on ulatus keskmine. Tegemist on harva
esinemissagedusega, seetõttu on muudatuse ulatus väike. Kuna tegemist on turvalise
keskkonnaga ja pädevate isikutega, siis on tagatud ka konfidentsiaalsus tundlike materjalidega
ning puuduvad ebasoovitavad mõjud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelpool märgitust, ei kaasne antud muudatustega
olulist mõju riigiasutuste korraldusele.
Mõju majandusele
Sihtrühm: Tootmise tegevusloa omajad, Ravimiamet, apteegid, Eesti Haigekassa.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Tootmisloa omajal on kohustus taotleda hulgimüügi
tegevusluba, mistõttu on korrektsemalt piiritletud tootmisloa omaja kohustused vastavalt
direktiivis sätestatule. Müügiloa muudatuste korrigeerimisega suureneb efektiivsus.
Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse järelevalvetoimingute
eest, mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (kahekordse tasustamise keeld) ning
täpsustatakse ravimiohutuse tasusid ravimiohutuse toimingute eest. Muudatusest puudutatud
tootmisloa omajate sihtrühm on väike. Ebasoovitavaks majanduslikuks mõjuks on hulgimüügi
tegevusloa taotlemisega kaasnev ühekordne riigilõiv. Samuti on mõistlik kehtestada
üleminekuaeg vahemikus 6 kuud, et anda osapooltele aega korrigeerida oma tegevust.
Loanõuete vastavusse viimine on ühekordne tegevus, mis tähendab et asjassepuutuvad isikud
peavad küll oma toiminguid korrigeerima, kuid arvestades, et antud tegevuses tegutsevad
isikud oma majandus- ja kutsetegevuses, ei kaasne muudatustega eeldatavalt kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelloetletud müügilubade muudatuste menetlemisel võtetakse
üle juba EL-s kehtivad põhimõtted ja menetluspraktika ning kuna müügiloa hoidjad tegutsevad
enamikus liikmesriikides, on sihtrühm antud põhimõtted juba omaks võtnud. Seeläbi on
muudatuse mõju sagedus ja ulatus väike. Tulenevalt eespool märgitust, ei kaasne antud
muudatustega olulist majanduslikku mõju.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.5. Kavandatav muudatus: ravimireklaami nõuete kaasajastamine
49
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju
majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: Patsiendid, ravimireklaami tellijad, avalikustajad ja teostajad.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Otseselt mõjutatud sihtrühma kuuluvad ravimireklaami
tellijad, teostajad ja avalikustajad. Kaudselt puutuvad muudatusega kokku ka patsiendid, kellele
on tagatud kvaliteetsel viisil ravimitest info jagamine läbi efektiivsema järelevalve. Kuid kuna
see mõju on kaudne, siis otseselt mõjutatud sihtrühma suurus jääb keskmiseks. Mõju ulatus on
väike, kuna ravimireklaamiga seotud isikud peavad juba tänasel päeval järgima ravimireklaami
nõudeid, mis paljuski põhinevad EL kohtupraktikale. Seadusemuudatus ei vaheta välja
olemasolevat praktikat, vaid laiendab Eesti seaduses EL levinud praktikat. Järelevalvemenetlus
muutub kiiremaks ja kvaliteetsemaks, vähenevad õiguslikud vaidlused rikkumise toimepanija ja
müügiloa hoidja seose osas; selge ja üheselt mõistetav regulatsioon tagab õigusakti ühese
tõlgendamise. Tulenevalt eespool märgitust, ei kaasne antud muudatustega olulist sotsiaalset
mõju.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kaasajastades RavS-st RekS-ga ja Euroopa Kohtu tõlgendustega
direktiivist, tekib selgus kes, kuidas ja millal vastutab ravimireklaami nõuetekohasuse eest.
Efektiivsem järelevalve annab võimaluse tõsta kaudselt ja otseselt avalikkuse korrektset
informeerimist ravimitest.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Ravimiamet
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Mõju ulatus on väike, kuna ravimireklaamiga seotud
isikud peavad juba tänasel päeval järgima ravimireklaami nõudeid, mis paljuski põhinevad
Euroopa Liidu kohtupraktikaga. Seadusemuudatus ei vaheta välja olemasolevat praktikat vaid
laiendab Eesti seaduses EL levinud praktikat. Järelevalve efektsiivsuse tõhustamine võib
tähendada olemasolevates käitumises muudatusi, kuid regulatsioon eksisteerib juba tänagi
Ravimiameti järelevalvesüsteemi näol. Seeläbi on tegemist väikeste modifikatsioonidega, mis
peaksid kuuluma antud majandus-ja kutsetegevuses tegutsevate isikute igapäevaste vastutuse ja
kohustuste hulka, ning seeläbi on antud mõju väike.
Järelevalve efektiivsuse tõstmine võimaldab Ravimiametil tõhusamalt menetleda
ravimireklaami nõuete rikkumisi, kuid kuna nõuete muutmisega ei muudeta senise praktika
kohaseid keelde, ei eelda järelevalveorgan plahvatuslikku menetluste arvu kasvu, on ka
muudatuse mõjudega kokkupuute avaldumise sagedus väike. Pigem muutub
järelevalvemenetlus kiiremaks ja kvaliteetsemaks, vähenevad õiguslikud vaidlused rikkumise
toimepanija ja müügiloa hoidja seoses osas, selge ja üheselt mõistetav regulatsioon tagab
õigusakti ühese tõlgendamise ning vähendab menetlusvigu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelpool märgitust, ei kaasne antud muudatustega
olulist mõju riigiasutuste korraldusele.
Mõju majandusele
50
Sihtrühm: Ravimireklaami tellijad, avalikustajad, teostajad, Ravimiamet.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Sihtrühma suurus keskmine, majandusliku mõju ulatus
ja sagedus väike. Võrreldes ravimireklaami käivet rikkumisega kaasnevate võimalike
rahatrahvide suurustega, on tegemist suhteliselt vähese lisakuluga. Regulatsiooni muudatuse
positiivseks eesmärgiks on tagada korrektne ravimireklaami esitus avalikkusele rahvatervise
huvides, seega on tegemist vähese ebasoovitavate mõjude riskiga, kui rikkuja vastutab oma
rikkumise eest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Väheneb ravimiregulatsiooni muudatuste ebaõigetest
tõlgendustest tingitud menetlusvigade arv ja tõuseb menetluste kvaliteet. Järelevalve
efektiivsuse tõus toob endaga kaasa ka majanduslikult mõistlikuma tegevuse.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.6. Kavandatav muudatus: apteegiteenuse arendamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule ja
mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: Apteegid, arstid, patsiendid.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Kasutajasõbralikum ekstemporaalsete ja personaalselt
jaendatud ravimite kättesaadavus lähimas apteegis. 2016. aastal valmistas 4% põhiapteekidest
(13 apteeki) nii ekstemporaalseid, seeriaviisilisi kui ka jaendatud ravimeid. 15%
põhiapteekidest valmistas seeriaviisilisi ravimeid, 35% valmistas ekstemporaalseid ravimeid ja
10% põhiapteekidest jaendas ravimpakendeid. 62% põhiapteekidest ei valmistanud ega
jaendanud ühtki ravimpakendit.17
Apteegis valmistatavate ekstemporaalsete ravimite ja jaendatud ravimite käibe osakaal kogu
ravimite käibest väike, mistõttu on tegemist pigem väikese sihtrühmaga, teenuse osutamise
sagedus käesolevalt madal ja seeläbi ka mõju sagedus pigem väike. Laiendab personaalse
jaendamise võimalusi. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna muutub sihtrühma käitumine
(ei pea enam arvestama lähimat saadavad ravimi kättesaadavuspunkti), kuid kuna tegemist
mugavuse pakkumisega (näit jaendamise ja personaalse jaendamise puhul), siis sellega ei
kaasne kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Käesoleva muudatusega kaasnevad elanikele positiivsed mõjud
– ligipääs ravimiostuteenusele, seega puudub teenuse ebasoovitavate mõjude risk. Tulenevalt
eespool märgitust, ei kaasne antud muudatustega olulist sotsiaalset mõju.
Mõju majandusele
Sihtrühm: Apteegid, patsiendid.
17
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
51
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Antud muudatusega võib liikuda väike osa apteegis
ekstemporaalselt valmistatavate ja personaalselt jaendavate ravimite käibest teise jaeketi
apteegi käibesse. Samuti võivad apteekide kulud väheneda, juhul kui ravimite kohapeal
valmistamise asemel on ekstemporaalselt valmistatud ravimeid mõistlikum teisest apteegist
tellida. Vähenevad patsientide sõidukulud, mis tehakse nn õige apteegini sõitmiseks.
Muudatuse mõju sihtrühma suurus on väike ja osutamissagedus väike. Personaalse jaendamise
puhul võib laieneda teenuse kättesaadavus suuremale hulgale isikutele (tänasel päeval on
teenus kättesaadav vaid Mustamäe apteegis ja tema haruapteekides), mistõttu on tegemist
väikese käibe hulgaga.
Kuna ekstemporaalse ravimi valmistatava ja jaendatava käibe liikumine apteekide vahel on
vähene, seeläbi ei muutu oluliselt ka asjassepuutuvate isikute töömaht ega majanduslik käive ja
käitumine, seega mõju ulatus on väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelpool märgitust, ei kaasne antud muudatustega
olulist majanduslikku mõju. Kuigi muudatus võib rohkem mõjutada kümneid apteeke ja
patsiente, ei saa kokkuvõttes eeldada olulist majanduslikku mõju.
Mõju regionaalarengule
Sihtrühm: Apteegid, patsiendid.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: 2016. aastal valmistas 4% põhiapteekidest (13 apteeki)
nii ekstemporaalseid, seeriaviisilisi kui ka jaendatud ravimeid. 15% põhiapteekidest valmistas
seeriaviisilisi ravimeid, 35% valmistas ekstemporaalseid ravimeid ja 10% põhiapteekidest
jaendas ravimpakendeid. 62% põhiapteekidest ei valmistanud ega jaendanud ühtki
ravimpakendit. 18 Apteegis valmistatavate ekstemporaalsete ravimite ja jaendatud ravimite
käibe osakaal kogu ravimite käibest on väike, mistõttu on tegemist pigem väikese sihtrühmaga,
teenuse osutamise sagedus käesolevalt madal ja seeläbi ka mõju sagedus pigem väike.
Kokku valmistati 2016. aasta jooksul üldapteekides veidi alla 112 000 ravimipakendi, neist
ekstemporaalseid ravimeid üle 50 000 pakendi. Ekstemporaalseid ravimeid valmistati kõigis
maakondades ja suuremates linnades. Kõige enam Tallinna apteekides, moodustades 36%
kõigist 2016. aastal üldapteekides valmistatud ekstemporaalsetest ravimitest. Seeriaviisilisi
ravimeid valmistati kõige enam Tartus, moodustades 39% kõigist 2016. aastal üldapteekides
valmistatud seeriaviisilistest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid ei valmistatud üldse viies
maakonnas: Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tootja pakendeid
jaendati kõige enam Tallinnas, üldse ei jaendatud Harjumaal, Lääne-Virumaal, Narvas ja
Tartumaal.
Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna muutub sihtrühma käitumine (ei pea enam
arvestama lähimat saadavad ravimi kättesaadavuspunkti), kuid kuna tegemist mugavuse
pakkumisega (näit jaendamise ja personaalse jaendamise puhul), siis sellega ei kaasne
kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuste tulemusel võivad tekkida nn apteekide ravimite
valmistamise keskused, kuid tänase päeva regulatsiooni raames (mis võimaldab seda osaliselt),
18
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
52
pole seda juhtunud (ravimeid valmistatakse praegu 140 erinevas apteegis19), seega on
ebatõenäoline et juhtub ka tulevikus, mistõttu on muudatuste mõju regionaalarengule vähene.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.7. Kavandatav muudatus: ravimialase tegevuse arendamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule ja
mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: Patsiendid, ravimitootjad, Ravimiamet.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Tallinna Lennujaam teenindas 2016. a 2 221 615
reisijat, nendest välislendudel teenindati 2 203 536 reisijat ning siselendudel teenindati 18 079
reisijat20. Tegemist on potentsiaalse sihtrühmaga, sest neil on piiratud ligipääs apteegiteenusele.
Kuna tegemist on vaid erandkorras vajadusega, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike.
Teadusliku nõuande võimaldamisega on tegemist uue võimalusega Eestis - olemasolevale
sihtrühmale (ravimitootjad, vms) pakkuda teaduslikku nõu, mistõttu sihtrühma suurus ei muutu
ja mõju on väike. Mõju ulatus on väike ravimitootjatele, kuna pakutakse muudatustega
sihtrühmale alternatiivset käitumist (küsida Euroopa Ravimiameti ja teiste liikmesriikide
ravimiametite asemel nõu Eesti Ravimiametilt).
2016. aasta lõpul töötas ühes üldapteegis, st põhiapteegis või haruapteegis, enamasti 2−5
inimest. 37% kõikidest üldapteekide töötajatest töötab osalise tööajaga, sealhulgas 30%
proviisoritest, 27% farmatseutidest ja 60% muudest töötajatest. Ligikaudu 27% kõigist
üldapteekides töötavatest proviisoritest ja 42% farmatseutidest töötab Tallinna üldapteekides.
Kõige suurem proviisorite osakaal on Tartu üldapteekides, moodustades kõigist Tartu linna
üldapteekide töötajatest 67%. Kogu Eesti võrdluses moodustavad proviisorid 41%,
farmatseudid 33% ja muud töötajad 26% kõigist üldapteekide töötajatest.21 Eestis töötas
01.01.2018 seisuga 948 proviisorit ja 798 farmatseuti.22 Vajadus osaleda koolitustel, mida
viivad läbi teised tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonid ja tervishoiuasutuse
koolituskeskuse poolt, on pigem haiglaapteegis töötavatel proviisoritel ja farmatseutidel
(vastavalt 75 ja 38 isikut23), kes spetsialiseeruvad. See teeb sihtrühma suuruseks keskmise.
Muudatuse mõju ei ole sage.
Apteegi teenindussaalis tegevusloa avalikustamise nõude kaotamine ei oma olulist sotsiaalset
mõju.
19
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
20
Tallinna Lennujaam. Lennuliikluse ülevaade aastast 2016.
21
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
22
Terviseamet. Proviisorite ja farmatseutide register.
23
Ravimiameti statistika aastaraamat 2017. (2016. a statistika)
53
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelpool märgitust, ei kaasne antud muudatustega
olulist sotsiaalset mõju.
Mõju majandusele
Sihtrühm: Ravimitootjad, apteegid, Ravimiamet.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Lennujaama turvakontrolli alal asuvale apteegile
erisuste kehtestamise muudatus omab keskmist sihtrühma ja on sageduselt väike.
Transiitreisijate ravimikäive on lisa olemasolevale majandustegevusele, kuid selle suurusjärk
jääb väikeseks, mistõttu on tegemist väikese mõjuga.
Ravimiameti hinnangul ei ole teadusliku nõuande andmise maht prognoositav, ent seda
mõjutavad tegurid on ravimiarenduse edukus regioonis ja Eestis, Ravimiameti kuvand
ravimiarendajate silmis ning pädevus ravimiarenduse eelisaladel. Täiendavaid ametikohti ei ole
plaanis luua ning teenusega seotud kulud kaetakse teenuse eest võetavast tasust. Mõju ulatus on
väike, kuna ravimitootjad on pidanud ka enne antud teadusliku nõu eest tasu maksma (teises
riigis kui Eesti), samas võib see potentsiaalselt tähendada Ravimiameti spetsialistide
töökoormuse ümbervaatamist, mistõttu muudatuse mõju ulatus on keskmine.
Etalonained on vajalikud, et teostada aastas hinnanguliselt 50 kontrolli, mistõttu selle sihtrühma
suurus on väike (juba müügiloa hoidjaid on Eestis hinnanguliselt üle 50024) ning samuti on seda
sagedus. Kuna olemasolev praktika ei muutu, on muudatuse ulatus väike. Probleemsete
etalonainete küsimise sihtrühma suurus ja sagedus on väike. Majanduslik mõjuulatus on väike,
kuna müügiloa hoidjad valdavalt on ka enne seda kulu ise kandnud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eeltoodust puudub muudatustel oluline mõju
majandusele.
Mõju regionaalarengule
Sihtrühm: Patsiendid.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Muudatuste mõju regionaalarengule on vähene, kuna
muudatused võimaldavad lennujaamades pakkuda apteegi kasutamise võimalust, mis ei mõjuta
aga regionaalset paiknemist ning teiste apteegikettide vahelised müügid omavad väikest mõju,
kuna käibed on väikesed ning motivatsioon on leida lähim apteek, et vältida suuri transpordi
kulusid. Seega on sihtrühma suurus, ulatus ja osutamissagedus väike.
Mõju ulatus regionaalarengule on vähene, kuna alternatiivseid tellimisviise pakutakse pigem
suuremates asundustes, kus juba on hea ravimite kättesaadavus. Kuigi alternatiivseid kätte
toimetamise viise võivad kasutada ka keskustest eemal asuvad inimesed, siis eeldades tänase
päeva regionaalseid trende, jääb sihtrühma suurus ja esinemissagedus väikseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Käesoleva muudatusega ei kaasne ebasoovitavate
regionaalarengu mõjude riski, kuna tegemist on alternatiivsete teenustega.
24
Sotsiaalministeerium. Ravimipoliitika alused 2013. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Ravimid/ravimipoliitika_alused_2013.pdf
54
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seoses ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
muutmise seaduse jõustumisega on vaja Ravimiameti Kliendiportaalis, SamTrack programmis
ja ravimiregistris teha arendustööd. Arendustööde eeldatav maksumus on ca … eurot.
Arendustöödega seotud kulud kaetakse … .
8. Rakendusaktid
8.1. Uued rakendusaktid
2) sotsiaalministri 26. veebruari 2010. a määrus nr 13 „Ravimi müügiloa andmise aluseks
olevate tingimuste muudatuste liigid ning muudatuste taotlemise tingimused ja kord“
tunnistatakse kehtetuks;
8.2. Muudetavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määruseid:
1) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused
ja kord“;
3) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks
esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“;
4) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja
kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“;
5) sotsiaalministri 23. aprilli 2009. a määrus nr 37 „Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise
kord ja hinnakiri“;
6) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja
kord“;
7) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määrus nr 19 „Ravimite säilitamise ja transportimise
tingimused ja kord“;
8) sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määrus nr 40 „Ravimireklaami aruande esitamise vorm ja
kord“;
9) tervise- ja tööministri 20.05.2016 määrus nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja toodete
kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“;
10) sotsiaalministri 18.05.2005 määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse
tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“.
8.3. Kehtetuks rakendusaktid
Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega muutub kehtetuks sotsiaalministri 17. veebruari 2005.
a määrus nr 25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise
ja hävitamisele suunamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/854425).
55
Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril ning § 1 punktid 8 ja 43 jõustuvad 2019. aasta
1. juulil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Konkurentsiametile,
Keskkonnaametile, Arstide Liidule, SA Tartu Ülikooli Kliinikumile, SA Põhja-Eesti
Regionaalhaiglale, Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite
Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti
Apteekide Ühendusele ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule.
56