dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 4. aprill 2018
Viit
5.2-9/1110-1
Registreeritud
4. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervise Arengu Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-9 Tervise infosüsteemi rakendamise ja andmete töötlemisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-9/2018
Vastutaja
Margit Laurits Männiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Digitaalvõimekuse arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. mai 2018

Failid

  • 📎4-10_163.bdoc818 KB

Sisu (failidest)

Hr. Kaspar Kala Digitaalvõimekuse arendamise osakond Õigusnõunik Sotsiaalministeerium [email protected] 04.04.2018 nr 4-10/163 Kaaskiri Edastan Eesti Haigekassa juhatuse esimehe hr. Rain Laane poolt esitatud taotluse TAI hallatavate registritega andmevahetuseks kliinilise auditi „Enneaegse sünnituse ja vastsündinu perinataalperioodis käsitlus“ läbiviimise eesmärgil. Meditsiiniline sünniregister vajab statistiliste üksuste andmete väljastamiseks registri vastutava töötleja Sotsiaalministeeriumi kirjalikku nõusolekut. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Annika Veimer direktor Kärt Allvee 659 3993 [email protected] Lp Annika Veimer Tervise Arengu Instituut [email protected] märts 2018 nr 3-11.1/11845 Taotlus Tervise Arengu Instituudi hallatavate registritega andmevahetuseks kliinilise auditi "Enneaegse sünnituse ja vastsündinu perinataalperioodis käsitlus" läbiviimise eesmärgil 1. Taustainfo Eesti Haigekassa ülesandeks on kõigile Eesti kindlustatutele kvaliteetsete ja õigeaegsete ravikindlustushüvitiste võimaldamine, sh on haigekassal ravikindlustuse seadusest tulenev kohustus hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti. Eesti Haigekassa teostab iga-aastaselt ravikindlustusraha efektiivse ja sihipärase kasutamise tagamise ja teenuste kvaliteedi parendamise eesmärgil nende hindamist. Kliiniline audit on kvaliteedi parendamise protsess, mille eesmärk on parendada patsientide ravi ja ravitulemusi, hinnates neid süstemaatiliselt kindlate kriteeriumitega ning rakendades vajalikke muudatusi kas üksikisiku, struktuurüksuse/asutuse või teenuse tasemel (1). Kliiniliste auditite abil on võimalik soodustada parimat praktikat tervishoius ning parendada nii teenuse osutamise sisemist korraldust kui ka selle tulemit kasutajate jaoks. 2. Andmevahetuse õiguslik alus Kliiniliste auditite läbiviimisel on õiguslikuks aluseks Eesti Haigekassa seaduse § 2 lg 2 p 4 ja § 3 p 1. Oma tegevuses lähtume kehtestatud õigusaktidest, sh Isikuandmete kaitse seadusest ja haigekassa ning tervishoiuteenuse osutajate vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingu tingimustest. Andmete vahetamisel Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi vahel on oluline, et mõlemad asutused peavad riigi infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid ja vahetatavad andmed kuuluvad nendesse andmekogudesse. (Eesti Haigekassa seaduse §2 lg2 p3 kohaselt haigekassa: „3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest ning ravikindlustuse seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks ravikindlustuse andmekogu kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega;“). 3. Andmevahetuse käigus edastatavad andmed Sünniregistri andmed on vajalikud, et arvutada järgnevate indikaatorite tulemusi:  Indikaator 1: Väga enneaegsete sündide osakaal sündidest raviasutustes  Indikaator 2: Enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0 – 31+6) surnultsündimus  Indikaator 3a: Keisrilõigete osakaal enneaegse peaseisus üksiksünnituse korral  Indikaator 3b: Keisrilõigete osakaal enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse korral  Indikaator 3c. Keisrilõigete osakaal enneaegse kaksiksünnituse korral Indikaatorite arvutamiseks eelduslikud andmed on välja toodud indikaatori tehnilises kirjelduses, mis on välja toodud taotluse lisas. 4. Kokkuvõte Kinnitame, et haigekassa omab delikaatsete isikuandmete töötlemise luba. Saadud andmeid kasutatakse kliinilise auditi "Enneaegse sünnituse ja vastsündinu perinataalperioodis käsitlus" läbiviimiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rain Laane juhatuse esimees Lisa: Indikaatori tehnilised kirjelduse, 12 lehel Pille Lõmps 620 8417 [email protected] 1 “Kliiniliste auditite käsiraamat” https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Auditi_kasiraamat_2014_fin.pdf Lisa taotlusele Indikaatorite tehnilised kirjeldused Indikaatori nimetus Väga enneaegsete sündide osakaal sündidest raviasutustes Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse sündide (elus- ja surnultsünnid) osamäära, mis on vajaduse põhjendus toimunud raseduskestuses 22–31+6 nädalat (VES) raviasutustes, kus puudub vastsündinute intensiivravi võimalus. Indikaator võimaldab hinnata, kas väga ja erakordselt enneaegsete sünnituste korral on toimunud suunamine ja in utero transport kolme kõrgema taseme sünnitushaiglasse. Perinataalabi seisukohalt on nendeks SA TÜ Kliinikum, Ida- Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla. Regionaliseerimine tagab parima perinataalse abi vastsündinutele. Eestis sünnib veidi üle 1% vastsündinutest raseduskestuses 22–31 rasedusnädalat, kuid need vastsündinud moodustavad kolmandiku kuni poole kõigist neonataalsetest surmadest. Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja suremuse vähendamiseks ning edaspidise elukvaliteedi tagamiseks on oluline, et sünnitused toimuvad raviasutustes, kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute intensiivravi osakond (NICU) ja spetsialistide meeskond. Surnultsünni korral on tagatud interdistsiplinaarne lähenemine – põhjuse selgitamine, uuringute ja edaspidise taktika plaan. Definitsioon Väga enneaegsete sündide (elus- ja surnultsünnid) osakaal kõikidest sündidest raviasutustes. Eraldi hinnatakse raviasutusi, kus on olemas vastsündinute intensiivravi võimalus ja neid, kus see võimalus puudub. Indikaatori tüüp Protsessiindikaator Lugeja Sündide arv (elus- ja surnultsünnid), mis toimusid raseduskestuses 22–31+6 rasedusnädalat (A) Nimetaja Kõik sünnid (elus ja surnultsünnid) (B) Valem: VES(%) =(A/B)*100 Sihtgrupp: Sihtgrupiks on kõik väga enneaegselt sündinud vastsündinud. Eesmärk: Vähem kui 1% raviasutustes, kus puudub Eeldused indikaatori vastsündinute intensiivravi võimalus ja on alla 1000 sünnituse. arvutamiseks: Tingimused EMSR sünnikaardil: -laps sündis elusalt või surnult (täidetud üks p.38 alajaotustest, 1-4) -raseduskestus 22–31+6 rasedus nädalat (p.26) Sisse arvatud Kõik sünnid, nii elusalt kui surnult sündinud, mis toimusid haiglas. Väljaarvatud Sünnid, mis toimusid väljaspool haiglat (EMSR sünnikaardil täidetud 44.2–44.5) Tõlgendus Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja suremuse vähendamiseks ning edaspidise elukvaliteedi tagamiseks on oluline, et väga enneaegsed sünnitused toimuvad raviasutustes, kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute intensiivravi osakond (NICU) ja spetsialistide meeskond. Selleks on vajalik transport kõrgema etapi haiglasse (SA TÜ Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse) enne sündi (nn in utero transport). Eesmärk: Väga enneaegseid vastsündinuid on vähem kui 0,5% kõikidest sündidest raviasutustes, kus on alla 1000 sünnituse. Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister (EMSR) Jälgimisperiood 01.jaanuar – 31. detsember 2015 ja 01.jaanuar – 31. detsember 2016 Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses. informatsioon Nt Euro-Peristat projekt (precentage of very preterm infants delivered in units without NICU) Euro-Peristat Project with SCPE and EUROCAT. European Perinatal Health Report. The health and care of pregnant women and babies in Europe in 2010. www.europeristat.com Indikaatori nimetus 2. Enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0 – 31+6) surnultsündimus Indikaatori kirjeldus/ Surnultsünd määratletakse kui sünd raseduskestuses 22+0 – 31+6 rasedusnädalat, kus vastsündinu ei hinga ega näita teisi vajaduse põhjendus elumärke. Loote surm võib juhtuda kas enne sünnitustegevuse algust (antenataalne loote surm) või harvem sünnituse ajal (intranataalne loote surm). Surnulsündimuskordaja (fetal death rate) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud indikaator. Euro-peristat projekti poolt on valitud üheks põhiindikaatoriks ja soovitatakse surnultsündimuse analüüsi vastavalt raseduskestusele ja eraldi üksik- ja mitmiksündide korral. Rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatakse enamasti surnultsündimuskordajat alates 28. rasedusnädalast. Surnultsünnid moodustavad üle poole perinataalse surma juhtudest. Surnultsündimust mõjutavad tegureid on mitmeid, neist olulised on üsasisene kasvupeeetus, enneaegne sünnitus, kaasasündinud väärarendid, platsenta patoloogia, ema kaasuvad haigused ja infektsioonid. Surnultsündimuse monitoorimine ja põhjuste analüüs võimaldab parandada perinataalabi kvaliteeti ja tulemust. Definitsioon a) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000 sünni (elus+ surnultsünnid) kohta raseduskestuses 22+0 – 31+6. b) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000 sünni (elus+ surnultsünnid) kohta raseduskestuses 28+0 – 31+6. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 22+0 – 31+6. Y – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 28+0 – 31+6. Nimetaja N –elusalt ja surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 22+0 – 31+6. Valem X (%) = (Y/N) * 1000 Sihtgrupp Vastsündinud, kes on sündinud raseduse kestuses 22+0 – 31+6 rasedusnädalat Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 22+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks Elusalt sündinud vastsündinud (sünnikaardil märgitud p.38.1; surnultsünnid, kokku antenataalne surm, intranataalne surm ja teadmata surma aeg (sünnikaardilt punktid 38.2+38.3+38.4) Sisse arvatud Kõik elusalt ja surnult sündinud vastsündinud, raseduskestus 22+0 kuni 31+6 Välja arvatud Raseduskestus oli < 22 rasedusnädalat (p26= vähem kui 22) või raseduskestus oli >32 rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem kui 32) Tõlgendus Euro-Peristat andmetel varieerus 2010.aastal surnultsündimuskordaja Euroopa riikides 1,5 kuni 4,3-ni 1000 sünni kohta (kõik sünnid, sh ajalised sünnid, raseduskestus alates 28. rasedusnädalast), kuid eraldi ei ole toodud surnultsündimuskordajaid väga enneaegse sünni korral. Auditi tulemusena kaardistatakse surnultsündimuskordaja tase väga enneaegsete sündide korra ja hinnatakse surnultsündimuse vähendamise võimalusi. Surnultsünnid moodustavad üle poole perinataalsuremuse juhtudest. Perinataalne suremus on oluline rahvastiku tervise ja perinataalabi näitaja. Perinataalsuremuse edasiseks vähendamiseks on oluline vähendada surnultsünde. Selleks on vaja edaspidi analüüsida potentsiaalselt välditavate surmajuhtude osakaalu. Kõik surnultsünnid väga enneaegse sünnituse korral ei ole kahjuks välditavad. Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnid perioodil 01.01.2015-31.12.2016. Arvutatakse kahe aasta kohandatud keskmine ja 95% usaldusvahemik. Edasine informatsioon Indikaator on oluline rahvusvahelises võrdluses Euro-Peristat Project with SCPE and EUROCAT. European Perinatal Health Report. The health and care of pregnant women and babies in Europe in 2010. www.europeristat.com Quality and efficiency in Swedish healt care – regional comparisons 2012. Swedish Association of local authorities and regions. Swedish National Board of Health and Welfare, 2013 Indikaatori nimetus 3 a. Keisrilõigete osakaal enneaegse peaseisus üksiksünnituse korral Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse korral, kui loode on peaseisus ja raseduskestus 24+0 – 31+6 vajaduse põhjendus nädalat. Väga enneaegsete sünnituste osakaal on väike üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Läbiviidud uuringud on näidanud, et enneaegse sünnituse korral, kui loode on peaseisus, ei ole üldreeglina keisrilõike teel sünnitusel eeliseid vastsündinu haigestumusele ja suremusele võrreldes vaginaalsel teel sünnitusega. Sünnitusviisi valikul tuleb lähtuda täiendavatest individuaalsetest riskiteguritest. Keisrilõige võib olla vajalik nii ema- kui lootepoolsetel näidustustel kohest sekkumist (st iatrogeenne enneaegsus) vajavatel põhjustel. Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad enneaegsed sünnitused (loote peaseis, üksiksünnitus) 10 rühma. Antud juhul on tegemist selle rühma kriteeriumite modifikatsiooniga ja analüüsitakse ainult enneaegseid sünnitusi, mis on toimunud raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi. Definitsioon Keisrilõigete osakaal enneaegse sünnituse korral raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat, üksiksünnitus ja loote peaseis. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6, loote peaseis, üksiksünnitus) Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6, loote peaseis, üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused Valem X (%) = (Y/N) * 100 Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0 – 31+6nädalat (loote peaseis, üksiksünnitus) Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1), sünnitamisviis (sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel. Sisse arvatud Kõik enneaegsed sünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel vaagnaotsseis (sünnikaardil täidetud p.27.8) või muu atüüpiline looteseis sünnikaardil (täidetud p.29.9); raseduskestus oli < 24 rasedusnädala (p26= vähem kui 24) või raseduskestus oli >32 rasedusnädala (p26= võrdne või suurem kui 32) ; sündisid mitmikud (p 36=2 või rohkem); Tõlgendus Spontaanselt käivitunud enneaegse sünnituse korral on vaginaalsel teel toimunud sünnituste protsent suurem. Mida suurema osa moodustavad iatrogeense enneaegse sünnituse juhud (sünnituse esile kutsumine ema poolsetele näidustustel, keisrilõige ilma sünnitustegevuseta nii ema- kui lootepoolsetel näidustustel), seda suurem on keisrilõigete osakaal. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike peamise näidustuse kohta. Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister Haiguslugu Elektroonne haiguslugu Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnitused perioodil 01.01.2015-31.12.2016. Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt. Raviasutuste põhiseks analüüsiks arvutatakse kahe aasta keskmine ja 95% usaldusvahemik. Edasine informatsioon Sünnitusviisi valikut enneaegse sünnituse korral on käsitletud mitmes ravijuhendis ja on soovitatud arvestada individuaalseid tegureid ja peaseisus loote korral eelistada vaginaalset sünnitust: National Collaborating Centre for Women’s and Children’s Health (UK). Preterm Labour and Birth [Internet]. London: National Institute for Health and Care Excellence (UK); 2015 [cited 2016 Feb 7]. (National Institute for Health and Care Excellence: Clinical Guidelines). Available from: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK327571/. Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth. [Internet]. 2014 [cited 2016 May 19]. Available from: https://www.health.qld.gov.au/qcg/documents/g-ptl.pdf. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja haigestumusele on käsitletud Cochrane süstemaatilises ülevaates ja uuringutes: Alfirevic Z, Milan SJ, Livio S. Caesarean section versus vaginal delivery for preterm birth in singletons. Cochrane Database Syst Rev. 2012;6:CD000078. Källén K, Serenius F, Westgren M, Maršál K, EXPRESS Group. Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm births in Sweden: prospective population-based observational study (EXPRESS). Acta Obstet Gynecol Scand. 2015 Nov;94(11):1203–14. Werner EF, Savitz DA, Janevic TM, Ehsanipoor RM, Thung SF, Funai EF, et al. Mode of delivery and neonatal outcomes in preterm, small-for-gestational-age newborns. Obstet Gynecol. 2012 Sep;120(3):560–4. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses: Robson MS. Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal Medicine Review, 2001;12:23-39. Perinatal Services BC. Examining cesarean delivery rates in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1: Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC, 2011. Torloni MR, Betran AP, Souza JP, Widmer M, Allen T et al. Classification for cesarean section: a systematic review. Plos One, 2011;6:e14566. Robson M, Hartigan I, Murphy M. Methods of achieving and maintaining an appropriate casesarean section rate. Best Pract ResClin Obstet Gynaecol, 2013;27:297-308. Kelly S, Sprague A, Fell D, Murphy P, Aelics N. , et al. Examining cesarean section rate in Canada using Robson classification system. J Obstet Gynaecol Can, 2013 Indikaatori nimetus 3 b. Keisrilõigete osakaal enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse korral Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse korral kui loode on vaagnaotsseisus ja raseduskestus 24+0 – vajaduse põhjendus 31+6 nädalat. Väga enneaegsete sünnituste osakaal on väike üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Vaagnaotsseisus sünnitusi oli 2016.aastal 3,2% kõikidest sünnitustest. Ei ole teada kui palju vaagnaotsseisust sünnitustest toimusid enneaegselt ja milline oli sel juhul sünnitusviisi valik. Rahvusvahelised ravijuhtnöörid on enamasti soovitanud keisrilõike teel sünnitust alates raseduskestusest 27 nädalat. Sünnitusviisi valiku kohta raseduse kestuses 24+0 – 25+6 on uuringute tulemused vastuolulised. The Concortium on Safe Labor´i poolt läbiviidud uuringus leiti, et planeeritud vaginaalne sünnitus oli seotud mõnevõrra suurema neonataalsete surmade arvuga, aga sama esines vähem neonataalset sepsist ja vajadust hingamistoetuseks. Källeni jt poolt läbiviidud prospektiivne vaatlusuuring leidis, et vaginaalne sünnitus on seotud neonataalsete surmade suurema arvu ja neuroloogilise arengu mahajäämusega. Eesti ravijuhend soovitab kaaluda keisrilõiget, kui rasedus on kestnud üle 24 nädala ja loode on tuharseisus. Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad vaagnaotsseisus esmassünnitused 6. ja korduvsünnitused 7. rühma (olenemata raseduskestusest). Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi. Definitsioon Keisrilõigete osakaal vaagnaotsseisus enneaegse sünnituse korral raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat, üksiksünnitus. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6, loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus) Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6, loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused Valem X (%) = (Y/N) * 100 Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat (loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus) Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1); vaagnaotsseis (sünnikaardil p. 27.8), sünnitamisviis (sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel. Sisse arvatud Kõik enneaegsed vaagnaotsseisus sünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat, üksiksünnitus Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel muu atüüpiline looteseis sünnikaardil (täidetud p.29.9); raseduskestus oli < 24 rasedusnädalat (p26= vähem kui 24) või raseduskestus oli >32rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem kui 32) ; sündisid mitmikud (p 36=2 või rohkem); Tõlgendus Vaagnaotsseisus sünnituse korral raseduskestuses > 26 rasedusnädalat on üldreeglina eelistatum keisrilõige, kuid arvesse tuleb võtta individuaalseid tegureid ja näidustusi. Keisrilõiget võiks kaaluda alates 24+0 rasedusnädalast. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike otsust mõjutavate kaasuvate tegurite/diagnooside kohta. Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister Haiguslugu Elektroonne haiguslugu Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnitused perioodil 01.01.2015-31.12.2016. Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt. Raviasutuste põhiseks analüüsiks arvutatakse kahe aasta keskmine ja 95% usaldusvahemik. Edasine informatsioon Sünnitusviisi valikut enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral on käsitletud mitmes ravijuhendis: National Collaborating Centre for Women’s and Children’s Health (UK). Preterm Labour and Birth [Internet]. London: National Institute for Health and Care Excellence (UK); 2015 [cited 2016 Feb 7]. (National Institute for Health and Care Excellence: Clinical Guidelines). Available from: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK327571/. Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth. [Internet]. 2014 [cited 2016 May 19]. Available from: https://www.health.qld.gov.au/qcg/documents/g-ptl.pdf. Breech Presentation, Management (Green-top Guideline No. 20b) [Internet]. Royal College of Obstetricians &amp; Gynaecologists. [cited 2016 May 19]. Available from: https://www.rcog.org.uk/en/guidelines-research- services/guidelines/gtg20b/. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja haigestumusele on uuritud: Källén K, Serenius F, Westgren M, Maršál K, EXPRESS Group. Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm births in Sweden: prospective population-based observational study (EXPRESS). Acta Obstet Gynecol Scand. 2015 Nov;94(11):1203–14. Reddy UM, Zhang J, Sun L, Chen Z, Raju TNK, Laughon SK. Neonatal mortality by attempted route of delivery in early preterm birth. Am J Obstet Gynecol. 2012 Aug;207(2):117.e1-8. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses: Robson MS. Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal Medicine Review, 2001;12:23-39. Perinatal Services BC. Examining cesarean delivery rates in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1: Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC, 2011. Torloni MR, Betran AP, Souza JP, Widmer M, Allen T et al. Classification for cesarean section: a systematic review. Plos One, 2011;6:e14566. Robson M, Hartigan I, Murphy M. Methods of achieving and maintaining an appropriate casesarean section rate. Best Pract ResClin Obstet Gynaecol, 2013;27:297-308. Kelly S, Sprague A, Fell D, Murphy P, Aelics N. , et al. Examining cesarean section rate in Canada using Robson classification system. J Obstet Gynaecol Can, 2013 Indikaatori nimetus 3 c. Keisrilõigete osakaal enneaegse kaksiksünnituse korral Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse kaksiksünnituse korral, raseduskestus 24+0– 31+6 nädalat. Väga enneaegsete vajaduse põhjendus sünnituste osakaal on väike üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Mitmiksünnitusi oli 2016.aastal 1,6% kõikidest sünnitustest, on teada, et sageli toimub mitmiksünnitus enneaegselt. Ei ole teada kui palju mitmiksünnitustest Eestis toimusid enneaegselt ja milline oli sel juhul sünnitusviisi valik. Sünnitusviisi valiku kohta raseduse kestuses 24+0 – 25+6 nädalat on uuringute tulemused vastuolulised ja see sõltub esimese loote seisust ning teistest kaasnevatest teguritest. Eesti ravijuhend peab keisrilõiget heaks tavaks juhul, kui on rohkem kui kaks loodet. Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad mitmiksünnitused 8. rühma. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse korral monitooritud ja puudub soovituslik eesmärk. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi. Definitsioon Keisrilõigete osakaal kaksikünnituse korral raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud kaksiksünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6 nädalat) Nimetaja N – kogu kaksiksünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6 nädalat, sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused Valem X (%) = (Y/N) * 100 Sihtgrupp Enneaegsed kaksiksünnitused raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks Sündis kaks last (sünnikaardil täidetud p36.2), sünnitamisviis (sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel. Sisse arvatud Kõik enneaegsed kaksiksünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat olenemata loote seisust ja loodete arvust Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel raseduskestus oli < 24 rasedusnädalat (sünnikaardil p26= vähem kui 24) või raseduskestus oli >32 rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem kui 32) ; sündis üksiklaps (p 36.1); või kolm ja enam loodet (p36.3) Tõlgendus Puudub ühtne seisukoht, milline on parim sünnitusviisi valik mitmiksünnituse korral. Sünnitusviisi valikut mõjutavad täiendavalt mitmed tegurid – esimese loote seis, raseduskestus, amniaalsus/koriaalsus, täiendavad riskitegurid, oletatav loodete kaal jmt. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse korral rutiinselt monitooritud. Ei ole teada eesmärkväärtus. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike otsust mõjutavate kaasuvate tegurite/diagnooside kohta. Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister Haiguslugu Elektroonne haiguslugu Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnitused perioodil 01.01.2015-31.12.2016. Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt. Raviasutuste põhiseks analüüsiks arvutatakse kahe aasta keskmine ja 95% usaldusvahemik. Edasine informatsioon Sünnitusviisi valikut enneaegse vaagna otsseisus sünnituse korral on käsitletud järgmistes ravijuhendites: American College of Obstetricians and Gynecologists, Society for Maternal-Fetal Medicine. ACOG Practice Bulletin No. 144: Multifetal gestations: twin, triplet, and higher-order multifetal pregnancies. Obstet Gynecol. 2014 May;123(5):1118–32. Barrett J. SOGC CLINICAL PRACTICE GUIDELINES THE SOGC CONSENSUS STATEMENT Management of Twin Pregnancies 2000 [Internet]. 2000 [cited 2016 May 19]. Available from: http://sogc.org/wp- content/uploads/2013/01/91E-CONS1-July2000.pdf. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja haigestumusele on uuritud: Hogle KL, Hutton EK, McBrien KA, Barrett JF, Hannah ME. Cesarean delivery for twins: a systematic review and meta- analysis. Am J Obstet Gynecol. 2003 Jan;188(1):220–7. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses: Robson MS. Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal Medicine Review, 2001;12:23-39. Perinatal Services BC. Examining cesarean delivery rates in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1: Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC, 2011. Torloni MR, Betran AP, Souza JP, Widmer M, Allen T et al. Classification for cesarean section: a systematic review. Plos One, 2011;6:e14566. Robson M, Hartigan I, Murphy M. Methods of achieving and maintaining an appropriate casesarean section rate. Best Pract ResClin Obstet Gynaecol, 2013;27:297-308. Kelly S, Sprague A, Fell D, Murphy P, Aelics N. , et al. Examining cesarean section rate in Canada using Robson classification system. J Obstet Gynaecol Can, 2013
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel