Hr. Kaspar Kala
Digitaalvõimekuse arendamise osakond
Õigusnõunik
Sotsiaalministeerium
[email protected] 04.04.2018 nr 4-10/163
Kaaskiri
Edastan Eesti Haigekassa juhatuse esimehe hr. Rain Laane poolt esitatud taotluse TAI hallatavate
registritega andmevahetuseks kliinilise auditi „Enneaegse sünnituse ja vastsündinu
perinataalperioodis käsitlus“ läbiviimise eesmärgil. Meditsiiniline sünniregister vajab statistiliste
üksuste andmete väljastamiseks registri vastutava töötleja Sotsiaalministeeriumi kirjalikku
nõusolekut.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Veimer
direktor
Kärt Allvee 659 3993
[email protected]
Lp Annika Veimer
Tervise Arengu Instituut
[email protected] märts 2018 nr 3-11.1/11845
Taotlus Tervise Arengu Instituudi hallatavate registritega andmevahetuseks kliinilise
auditi "Enneaegse sünnituse ja vastsündinu perinataalperioodis käsitlus" läbiviimise
eesmärgil
1. Taustainfo
Eesti Haigekassa ülesandeks on kõigile Eesti kindlustatutele kvaliteetsete ja õigeaegsete
ravikindlustushüvitiste võimaldamine, sh on haigekassal ravikindlustuse seadusest tulenev
kohustus hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti.
Eesti Haigekassa teostab iga-aastaselt ravikindlustusraha efektiivse ja sihipärase kasutamise
tagamise ja teenuste kvaliteedi parendamise eesmärgil nende hindamist.
Kliiniline audit on kvaliteedi parendamise protsess, mille eesmärk on parendada patsientide
ravi ja ravitulemusi, hinnates neid süstemaatiliselt kindlate kriteeriumitega ning rakendades
vajalikke muudatusi kas üksikisiku, struktuurüksuse/asutuse või teenuse tasemel (1). Kliiniliste
auditite abil on võimalik soodustada parimat praktikat tervishoius ning parendada nii teenuse
osutamise sisemist korraldust kui ka selle tulemit kasutajate jaoks.
2. Andmevahetuse õiguslik alus
Kliiniliste auditite läbiviimisel on õiguslikuks aluseks Eesti Haigekassa seaduse § 2 lg 2 p 4 ja
§ 3 p 1. Oma tegevuses lähtume kehtestatud õigusaktidest, sh Isikuandmete kaitse seadusest ja
haigekassa ning tervishoiuteenuse osutajate vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingu
tingimustest.
Andmete vahetamisel Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi vahel on oluline, et
mõlemad asutused peavad riigi infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid ja vahetatavad andmed
kuuluvad nendesse andmekogudesse. (Eesti Haigekassa seaduse §2 lg2 p3 kohaselt
haigekassa: „3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest ning
ravikindlustuse seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks ravikindlustuse andmekogu
kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega;“).
3. Andmevahetuse käigus edastatavad andmed
Sünniregistri andmed on vajalikud, et arvutada järgnevate indikaatorite tulemusi:
Indikaator 1: Väga enneaegsete sündide osakaal sündidest raviasutustes
Indikaator 2: Enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0 – 31+6)
surnultsündimus
Indikaator 3a: Keisrilõigete osakaal enneaegse peaseisus üksiksünnituse korral
Indikaator 3b: Keisrilõigete osakaal enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse korral
Indikaator 3c. Keisrilõigete osakaal enneaegse kaksiksünnituse korral
Indikaatorite arvutamiseks eelduslikud andmed on välja toodud indikaatori tehnilises
kirjelduses, mis on välja toodud taotluse lisas.
4. Kokkuvõte
Kinnitame, et haigekassa omab delikaatsete isikuandmete töötlemise luba.
Saadud andmeid kasutatakse kliinilise auditi "Enneaegse sünnituse ja vastsündinu
perinataalperioodis käsitlus" läbiviimiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rain Laane
juhatuse esimees
Lisa: Indikaatori tehnilised kirjelduse, 12 lehel
Pille Lõmps 620 8417
[email protected]
1 “Kliiniliste auditite käsiraamat”
https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Auditi_kasiraamat_2014_fin.pdf
Lisa taotlusele
Indikaatorite tehnilised kirjeldused
Indikaatori nimetus Väga enneaegsete sündide osakaal sündidest raviasutustes
Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse sündide (elus- ja surnultsünnid) osamäära, mis on
vajaduse põhjendus toimunud raseduskestuses 22–31+6 nädalat (VES)
raviasutustes, kus puudub vastsündinute intensiivravi
võimalus.
Indikaator võimaldab hinnata, kas väga ja erakordselt
enneaegsete sünnituste korral on toimunud suunamine ja in
utero transport kolme kõrgema taseme sünnitushaiglasse.
Perinataalabi seisukohalt on nendeks SA TÜ Kliinikum, Ida-
Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Regionaliseerimine tagab parima perinataalse abi
vastsündinutele. Eestis sünnib veidi üle 1% vastsündinutest
raseduskestuses 22–31 rasedusnädalat, kuid need vastsündinud
moodustavad kolmandiku kuni poole kõigist neonataalsetest
surmadest. Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja
suremuse vähendamiseks ning edaspidise elukvaliteedi
tagamiseks on oluline, et sünnitused toimuvad raviasutustes,
kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute
intensiivravi osakond (NICU) ja spetsialistide meeskond.
Surnultsünni korral on tagatud interdistsiplinaarne lähenemine
– põhjuse selgitamine, uuringute ja edaspidise taktika plaan.
Definitsioon Väga enneaegsete sündide (elus- ja surnultsünnid) osakaal
kõikidest sündidest raviasutustes. Eraldi hinnatakse
raviasutusi, kus on olemas vastsündinute intensiivravi
võimalus ja neid, kus see võimalus puudub.
Indikaatori tüüp Protsessiindikaator
Lugeja Sündide arv (elus- ja surnultsünnid), mis toimusid
raseduskestuses 22–31+6 rasedusnädalat (A)
Nimetaja Kõik sünnid (elus ja surnultsünnid) (B)
Valem: VES(%) =(A/B)*100
Sihtgrupp: Sihtgrupiks on kõik väga enneaegselt sündinud vastsündinud.
Eesmärk: Vähem kui 1% raviasutustes, kus puudub
Eeldused indikaatori vastsündinute intensiivravi võimalus ja on alla 1000 sünnituse.
arvutamiseks: Tingimused EMSR sünnikaardil:
-laps sündis elusalt või surnult (täidetud üks p.38 alajaotustest,
1-4)
-raseduskestus 22–31+6 rasedus nädalat (p.26)
Sisse arvatud Kõik sünnid, nii elusalt kui surnult sündinud, mis toimusid
haiglas.
Väljaarvatud Sünnid, mis toimusid väljaspool haiglat (EMSR sünnikaardil
täidetud 44.2–44.5)
Tõlgendus Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja suremuse
vähendamiseks ning edaspidise elukvaliteedi tagamiseks on
oluline, et väga enneaegsed sünnitused toimuvad raviasutustes,
kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute
intensiivravi osakond (NICU) ja spetsialistide meeskond.
Selleks on vajalik transport kõrgema etapi haiglasse (SA TÜ
Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna
Keskhaigla naistekliinikusse) enne sündi (nn in utero
transport).
Eesmärk: Väga enneaegseid vastsündinuid on vähem kui
0,5% kõikidest sündidest raviasutustes, kus on alla 1000
sünnituse.
Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister (EMSR)
Jälgimisperiood 01.jaanuar – 31. detsember 2015 ja 01.jaanuar – 31. detsember
2016
Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses.
informatsioon
Nt Euro-Peristat projekt (precentage of very preterm infants
delivered in units without NICU)
Euro-Peristat Project with SCPE and EUROCAT. European Perinatal
Health Report. The health and care of pregnant women and babies in
Europe in 2010. www.europeristat.com
Indikaatori nimetus 2. Enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0
– 31+6) surnultsündimus
Indikaatori kirjeldus/ Surnultsünd määratletakse kui sünd raseduskestuses 22+0 –
31+6 rasedusnädalat, kus vastsündinu ei hinga ega näita teisi
vajaduse põhjendus
elumärke. Loote surm võib juhtuda kas enne sünnitustegevuse
algust (antenataalne loote surm) või harvem sünnituse ajal
(intranataalne loote surm). Surnulsündimuskordaja (fetal death
rate) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud indikaator. Euro-peristat
projekti poolt on valitud üheks põhiindikaatoriks ja soovitatakse
surnultsündimuse analüüsi vastavalt raseduskestusele ja eraldi
üksik- ja mitmiksündide korral. Rahvusvaheliseks võrdluseks
kasutatakse enamasti surnultsündimuskordajat alates 28.
rasedusnädalast. Surnultsünnid moodustavad üle poole
perinataalse surma juhtudest. Surnultsündimust mõjutavad
tegureid on mitmeid, neist olulised on üsasisene kasvupeeetus,
enneaegne sünnitus, kaasasündinud väärarendid, platsenta
patoloogia, ema kaasuvad haigused ja infektsioonid.
Surnultsündimuse monitoorimine ja põhjuste analüüs võimaldab
parandada perinataalabi kvaliteeti ja tulemust.
Definitsioon a) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000
sünni (elus+ surnultsünnid) kohta raseduskestuses 22+0
– 31+6.
b) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000
sünni (elus+ surnultsünnid) kohta raseduskestuses 28+0
– 31+6.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 22+0 –
31+6.
Y – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 28+0 –
31+6.
Nimetaja N –elusalt ja surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus
22+0 – 31+6.
Valem X (%) = (Y/N) * 1000
Sihtgrupp Vastsündinud, kes on sündinud raseduse kestuses 22+0 – 31+6
rasedusnädalat
Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 22+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil
p.26)
arvutamiseks
Elusalt sündinud vastsündinud (sünnikaardil märgitud p.38.1;
surnultsünnid, kokku antenataalne surm, intranataalne surm ja
teadmata surma aeg (sünnikaardilt punktid 38.2+38.3+38.4)
Sisse arvatud Kõik elusalt ja surnult sündinud vastsündinud, raseduskestus
22+0 kuni 31+6
Välja arvatud Raseduskestus oli < 22 rasedusnädalat (p26= vähem kui 22) või
raseduskestus oli >32 rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem
kui 32)
Tõlgendus Euro-Peristat andmetel varieerus 2010.aastal
surnultsündimuskordaja Euroopa riikides 1,5 kuni 4,3-ni 1000
sünni kohta (kõik sünnid, sh ajalised sünnid, raseduskestus
alates 28. rasedusnädalast), kuid eraldi ei ole toodud
surnultsündimuskordajaid väga enneaegse sünni korral.
Auditi tulemusena kaardistatakse surnultsündimuskordaja tase
väga enneaegsete sündide korra ja hinnatakse surnultsündimuse
vähendamise võimalusi. Surnultsünnid moodustavad üle poole
perinataalsuremuse juhtudest. Perinataalne suremus on oluline
rahvastiku tervise ja perinataalabi näitaja. Perinataalsuremuse
edasiseks vähendamiseks on oluline vähendada surnultsünde.
Selleks on vaja edaspidi analüüsida potentsiaalselt välditavate
surmajuhtude osakaalu. Kõik surnultsünnid väga enneaegse
sünnituse korral ei ole kahjuks välditavad.
Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister
Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnid perioodil 01.01.2015-31.12.2016.
Arvutatakse kahe aasta kohandatud keskmine ja 95%
usaldusvahemik.
Edasine informatsioon Indikaator on oluline rahvusvahelises võrdluses
Euro-Peristat Project with SCPE and EUROCAT. European
Perinatal Health Report. The health and care of pregnant women
and babies in Europe in 2010. www.europeristat.com
Quality and efficiency in Swedish healt care – regional
comparisons 2012. Swedish Association of local authorities and
regions. Swedish National Board of Health and Welfare, 2013
Indikaatori nimetus 3 a. Keisrilõigete osakaal enneaegse peaseisus üksiksünnituse
korral
Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse
korral, kui loode on peaseisus ja raseduskestus 24+0 – 31+6
vajaduse põhjendus
nädalat. Väga enneaegsete sünnituste osakaal on väike üld- ja
keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga
raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Läbiviidud uuringud on
näidanud, et enneaegse sünnituse korral, kui loode on peaseisus,
ei ole üldreeglina keisrilõike teel sünnitusel eeliseid vastsündinu
haigestumusele ja suremusele võrreldes vaginaalsel teel
sünnitusega. Sünnitusviisi valikul tuleb lähtuda täiendavatest
individuaalsetest riskiteguritest. Keisrilõige võib olla vajalik nii
ema- kui lootepoolsetel näidustustel kohest sekkumist (st
iatrogeenne enneaegsus) vajavatel põhjustel.
Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad
enneaegsed sünnitused (loote peaseis, üksiksünnitus) 10 rühma.
Antud juhul on tegemist selle rühma kriteeriumite
modifikatsiooniga ja analüüsitakse ainult enneaegseid sünnitusi,
mis on toimunud raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral
rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi
jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi.
Definitsioon Keisrilõigete osakaal enneaegse sünnituse korral raseduskestuses
24+0 – 31+6 nädalat, üksiksünnitus ja loote peaseis.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0
– 31+6, loote peaseis, üksiksünnitus)
Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6, loote
peaseis, üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel
toimunud sünnitused
Valem X (%) = (Y/N) * 100
Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0 – 31+6nädalat
(loote peaseis, üksiksünnitus)
Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil
p.26)
arvutamiseks
Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1), sünnitamisviis
(sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel.
Sisse arvatud Kõik enneaegsed sünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0
– 31+6 nädalat
Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel vaagnaotsseis
(sünnikaardil täidetud p.27.8) või muu atüüpiline looteseis
sünnikaardil (täidetud p.29.9); raseduskestus oli < 24
rasedusnädala (p26= vähem kui 24) või raseduskestus oli >32
rasedusnädala (p26= võrdne või suurem kui 32) ; sündisid
mitmikud (p 36=2 või rohkem);
Tõlgendus Spontaanselt käivitunud enneaegse sünnituse korral on
vaginaalsel teel toimunud sünnituste protsent suurem. Mida
suurema osa moodustavad iatrogeense enneaegse sünnituse
juhud (sünnituse esile kutsumine ema poolsetele näidustustel,
keisrilõige ilma sünnitustegevuseta nii ema- kui lootepoolsetel
näidustustel), seda suurem on keisrilõigete osakaal.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral
rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi
jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise
auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed
keisrilõike peamise näidustuse kohta.
Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister
Haiguslugu
Elektroonne haiguslugu
Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnitused perioodil 01.01.2015-31.12.2016.
Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt. Raviasutuste
põhiseks analüüsiks arvutatakse kahe aasta keskmine ja 95%
usaldusvahemik.
Edasine informatsioon Sünnitusviisi valikut enneaegse sünnituse korral on käsitletud
mitmes ravijuhendis ja on soovitatud arvestada individuaalseid
tegureid ja peaseisus loote korral eelistada vaginaalset sünnitust:
National Collaborating Centre for Women’s and Children’s
Health (UK). Preterm Labour and Birth [Internet]. London:
National Institute for Health and Care Excellence (UK);
2015 [cited 2016 Feb 7]. (National Institute for Health and Care
Excellence: Clinical Guidelines). Available from:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK327571/.
Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth.
[Internet]. 2014 [cited 2016 May 19]. Available from:
https://www.health.qld.gov.au/qcg/documents/g-ptl.pdf.
Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele
ja haigestumusele on käsitletud Cochrane süstemaatilises
ülevaates ja uuringutes:
Alfirevic Z, Milan SJ, Livio S. Caesarean section versus vaginal
delivery for preterm birth in singletons. Cochrane Database Syst
Rev. 2012;6:CD000078.
Källén K, Serenius F, Westgren M, Maršál K, EXPRESS Group.
Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm
births in Sweden: prospective population-based
observational study (EXPRESS). Acta Obstet Gynecol Scand.
2015 Nov;94(11):1203–14.
Werner EF, Savitz DA, Janevic TM, Ehsanipoor RM, Thung SF,
Funai EF, et al. Mode of delivery and neonatal outcomes in
preterm, small-for-gestational-age newborns. Obstet
Gynecol. 2012 Sep;120(3):560–4.
Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises
võrdluses:
Robson MS. Classification of caesarean sections. Fetal and
Maternal Medicine Review, 2001;12:23-39.
Perinatal Services BC. Examining cesarean delivery rates in
British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1:
Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC, 2011.
Torloni MR, Betran AP, Souza JP, Widmer M, Allen T et al.
Classification for cesarean section: a systematic review. Plos
One, 2011;6:e14566.
Robson M, Hartigan I, Murphy M. Methods of achieving and
maintaining an appropriate casesarean section rate. Best Pract
ResClin Obstet Gynaecol, 2013;27:297-308.
Kelly S, Sprague A, Fell D, Murphy P, Aelics N. , et al.
Examining cesarean section rate in Canada using Robson
classification system. J Obstet Gynaecol Can, 2013
Indikaatori nimetus 3 b. Keisrilõigete osakaal enneaegse vaagnaotsseisus
üksiksünnituse korral
Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse
korral kui loode on vaagnaotsseisus ja raseduskestus 24+0 –
vajaduse põhjendus
31+6 nädalat. Väga enneaegsete sünnituste osakaal on väike üld-
ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga
raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Vaagnaotsseisus sünnitusi oli
2016.aastal 3,2% kõikidest sünnitustest. Ei ole teada kui palju
vaagnaotsseisust sünnitustest toimusid enneaegselt ja milline oli
sel juhul sünnitusviisi valik. Rahvusvahelised ravijuhtnöörid on
enamasti soovitanud keisrilõike teel sünnitust alates
raseduskestusest 27 nädalat. Sünnitusviisi valiku kohta raseduse
kestuses 24+0 – 25+6 on uuringute tulemused vastuolulised. The
Concortium on Safe Labor´i poolt läbiviidud uuringus leiti, et
planeeritud vaginaalne sünnitus oli seotud mõnevõrra suurema
neonataalsete surmade arvuga, aga sama esines vähem
neonataalset sepsist ja vajadust hingamistoetuseks. Källeni jt
poolt läbiviidud prospektiivne vaatlusuuring leidis, et vaginaalne
sünnitus on seotud neonataalsete surmade suurema arvu ja
neuroloogilise arengu mahajäämusega. Eesti ravijuhend soovitab
kaaluda keisrilõiget, kui rasedus on kestnud üle 24 nädala ja
loode on tuharseisus.
Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad
vaagnaotsseisus esmassünnitused 6. ja korduvsünnitused 7.
rühma (olenemata raseduskestusest).
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus
sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada
tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi.
Definitsioon Keisrilõigete osakaal vaagnaotsseisus enneaegse sünnituse
korral raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat, üksiksünnitus.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0
– 31+6, loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus)
Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6, loote
vaagnaotsseis, üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel
toimunud sünnitused
Valem X (%) = (Y/N) * 100
Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0 – 31+6 nädalat
(loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus)
Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil
p.26)
arvutamiseks
Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1); vaagnaotsseis
(sünnikaardil p. 27.8), sünnitamisviis (sünnikaardil p.28.4 ja
28.5) keisrilõike teel.
Sisse arvatud Kõik enneaegsed vaagnaotsseisus sünnitused, raseduskestus
sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat, üksiksünnitus
Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel muu
atüüpiline looteseis sünnikaardil (täidetud p.29.9); raseduskestus
oli < 24 rasedusnädalat (p26= vähem kui 24) või raseduskestus
oli >32rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem kui 32) ;
sündisid mitmikud (p 36=2 või rohkem);
Tõlgendus Vaagnaotsseisus sünnituse korral raseduskestuses > 26
rasedusnädalat on üldreeglina eelistatum keisrilõige, kuid
arvesse tuleb võtta individuaalseid tegureid ja näidustusi.
Keisrilõiget võiks kaaluda alates 24+0 rasedusnädalast.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus
sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada
tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle
muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena
koguda andmed keisrilõike otsust mõjutavate kaasuvate
tegurite/diagnooside kohta.
Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister
Haiguslugu
Elektroonne haiguslugu
Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnitused perioodil 01.01.2015-31.12.2016.
Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt. Raviasutuste
põhiseks analüüsiks arvutatakse kahe aasta keskmine ja 95%
usaldusvahemik.
Edasine informatsioon Sünnitusviisi valikut enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral
on käsitletud mitmes ravijuhendis:
National Collaborating Centre for Women’s and Children’s
Health (UK). Preterm Labour and Birth [Internet]. London:
National Institute for Health and Care Excellence (UK);
2015 [cited 2016 Feb 7]. (National Institute for Health and Care
Excellence: Clinical Guidelines). Available from:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK327571/.
Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth.
[Internet]. 2014 [cited 2016 May 19]. Available from:
https://www.health.qld.gov.au/qcg/documents/g-ptl.pdf.
Breech Presentation, Management (Green-top Guideline No.
20b) [Internet]. Royal College of Obstetricians &
Gynaecologists. [cited 2016 May 19]. Available from:
https://www.rcog.org.uk/en/guidelines-research-
services/guidelines/gtg20b/.
Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele
ja haigestumusele on uuritud:
Källén K, Serenius F, Westgren M, Maršál K, EXPRESS Group.
Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm
births in Sweden: prospective population-based
observational study (EXPRESS). Acta Obstet Gynecol Scand.
2015 Nov;94(11):1203–14.
Reddy UM, Zhang J, Sun L, Chen Z, Raju TNK, Laughon SK.
Neonatal mortality by attempted route of delivery in early
preterm birth. Am J Obstet Gynecol. 2012 Aug;207(2):117.e1-8.
Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises
võrdluses:
Robson MS. Classification of caesarean sections. Fetal and
Maternal Medicine Review, 2001;12:23-39.
Perinatal Services BC. Examining cesarean delivery rates in
British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1:
Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC, 2011.
Torloni MR, Betran AP, Souza JP, Widmer M, Allen T et al.
Classification for cesarean section: a systematic review. Plos
One, 2011;6:e14566.
Robson M, Hartigan I, Murphy M. Methods of achieving and
maintaining an appropriate casesarean section rate. Best Pract
ResClin Obstet Gynaecol, 2013;27:297-308.
Kelly S, Sprague A, Fell D, Murphy P, Aelics N. , et al.
Examining cesarean section rate in Canada using Robson
classification system. J Obstet Gynaecol Can, 2013
Indikaatori nimetus 3 c. Keisrilõigete osakaal enneaegse kaksiksünnituse korral
Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse kaksiksünnituse
korral, raseduskestus 24+0– 31+6 nädalat. Väga enneaegsete
vajaduse põhjendus
sünnituste osakaal on väike üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%)
ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes keskmiselt ~1,5%.
Mitmiksünnitusi oli 2016.aastal 1,6% kõikidest sünnitustest, on
teada, et sageli toimub mitmiksünnitus enneaegselt. Ei ole teada
kui palju mitmiksünnitustest Eestis toimusid enneaegselt ja
milline oli sel juhul sünnitusviisi valik. Sünnitusviisi valiku
kohta raseduse kestuses 24+0 – 25+6 nädalat on uuringute
tulemused vastuolulised ja see sõltub esimese loote seisust ning
teistest kaasnevatest teguritest. Eesti ravijuhend peab keisrilõiget
heaks tavaks juhul, kui on rohkem kui kaks loodet.
Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad
mitmiksünnitused 8. rühma.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse
korral monitooritud ja puudub soovituslik eesmärk. Oluline on
kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu
muutusi.
Definitsioon Keisrilõigete osakaal kaksikünnituse korral raseduskestuses
24+0 – 31+6 nädalat.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud kaksiksünnituste arv
(raseduskestus 24+0 – 31+6 nädalat)
Nimetaja N – kogu kaksiksünnituste arv (raseduskestus 24+0 – 31+6
nädalat, sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused
Valem X (%) = (Y/N) * 100
Sihtgrupp Enneaegsed kaksiksünnitused raseduskestuses 24+0 – 31+6
nädalat
Eeldused indikaatori Raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat (sünnikaardil
p.26)
arvutamiseks
Sündis kaks last (sünnikaardil täidetud p36.2), sünnitamisviis
(sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel.
Sisse arvatud Kõik enneaegsed kaksiksünnitused, raseduskestus sünnitushetkel
24+0 – 31+6 nädalat olenemata loote seisust ja loodete arvust
Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel raseduskestus oli < 24
rasedusnädalat (sünnikaardil p26= vähem kui 24) või
raseduskestus oli >32 rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem
kui 32) ; sündis üksiklaps (p 36.1); või kolm ja enam loodet
(p36.3)
Tõlgendus Puudub ühtne seisukoht, milline on parim sünnitusviisi valik
mitmiksünnituse korral. Sünnitusviisi valikut mõjutavad
täiendavalt mitmed tegurid – esimese loote seis, raseduskestus,
amniaalsus/koriaalsus, täiendavad riskitegurid, oletatav loodete
kaal jmt.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse
korral rutiinselt monitooritud. Ei ole teada eesmärkväärtus.
Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete
osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb
täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike otsust
mõjutavate kaasuvate tegurite/diagnooside kohta.
Andmeallikad Eesti Meditsiiniline Sünniregister
Haiguslugu
Elektroonne haiguslugu
Jälgimisperiood Väga enneaegsed sünnitused perioodil 01.01.2015-31.12.2016.
Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt. Raviasutuste
põhiseks analüüsiks arvutatakse kahe aasta keskmine ja 95%
usaldusvahemik.
Edasine informatsioon Sünnitusviisi valikut enneaegse vaagna otsseisus sünnituse
korral on käsitletud järgmistes ravijuhendites:
American College of Obstetricians and Gynecologists, Society
for Maternal-Fetal Medicine. ACOG Practice Bulletin No. 144:
Multifetal gestations: twin, triplet, and higher-order multifetal
pregnancies. Obstet Gynecol. 2014 May;123(5):1118–32.
Barrett J. SOGC CLINICAL PRACTICE GUIDELINES THE
SOGC CONSENSUS STATEMENT Management of Twin
Pregnancies 2000 [Internet]. 2000 [cited 2016 May
19]. Available from: http://sogc.org/wp-
content/uploads/2013/01/91E-CONS1-July2000.pdf.
Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele
ja haigestumusele on uuritud:
Hogle KL, Hutton EK, McBrien KA, Barrett JF, Hannah ME.
Cesarean delivery for twins: a systematic review and meta-
analysis. Am J Obstet Gynecol. 2003 Jan;188(1):220–7.
Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises
võrdluses:
Robson MS. Classification of caesarean sections. Fetal and
Maternal Medicine Review, 2001;12:23-39.
Perinatal Services BC. Examining cesarean delivery rates in
British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1:
Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC, 2011.
Torloni MR, Betran AP, Souza JP, Widmer M, Allen T et al.
Classification for cesarean section: a systematic review. Plos
One, 2011;6:e14566.
Robson M, Hartigan I, Murphy M. Methods of achieving and
maintaining an appropriate casesarean section rate. Best Pract
ResClin Obstet Gynaecol, 2013;27:297-308.
Kelly S, Sprague A, Fell D, Murphy P, Aelics N. , et al.
Examining cesarean section rate in Canada using Robson
classification system. J Obstet Gynaecol Can, 2013