dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Delegatsiooni moodustamine ILO peakonverentsi 107. istungjärguks

Sotsiaalministeerium · 3. aprill 2018
Viit
1.4-4/1096-1
Registreeritud
3. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-4 Kutsed ja kirjavahetus rahvusvahelistel seminaridel, konverentsidel jt üritustel osalemiseks
Toimik
1.4-4/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎1.4-41096-1 03.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc357 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium [email protected] Meie 03.04.2018 nr 1.4-4/1096-1 Delegatsiooni moodustamine ILO peakonverentsi 107. istungjärguks Lugupeetud Sven Mikser ILO peadirektor Guy Ryder on esitanud Eesti Vabariigile kui Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmele kutse (kiri 31. jaanuar 2018, ILC 107-100) osaleda ILO peakonverentsi 107. istungjärgu töös. Peakonverents toimub Genfis 28. maist – 8. juunini 2018. Kooskõlas välissuhtlemisseaduse paragrahviga 9 ja lähtudes ILO põhikirja artiklist 3, teeme ettepaneku akrediteerida ILO peakonverentsi 107. istungjärgu töös osalemiseks Eesti kolmepoolne delegatsioon, mille koosseis on järgnevalt toodud. Valitsuse poolt: 1. Liis TÕNISMAA (delegaat) Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik (Adviser, Working Life Development Department, Ministry of Social Affairs – delegate) 2. Mariliis PROOS (delegaat) Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna tööpoliitika juht (Head of Employment Relations, Working Life Development Department, Ministry of Social Affairs – delegate) 3. Andre PUNG (nõunik ja delegaadi asetäitja) Eesti alaline esindus ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures, suursaadik 4. Taavo LUMISTE (nõunik ja delegaadi asetäitja) Eesti alaline esindus ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures, nõunik Töötajate poolt: 1. Peep PETERSON (delegaat) Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees (Chairman, Estonian Trade Union Confederation) Tööandjate poolt: 1. Victoria METS (delegaat) Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni jurist Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 (Lawyer, Association of Estonian International Road Carriers – delegate) 2. Eve PÄÄRENDSON (nõunik ja delegaadi asetäitja) Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht (International Relations Manager, Estonian Employers' Confederation – adviser and substitute delegate) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister Lisa: 1. ILO peadirektori kutse 2. Seletuskiri akrediteerimistaotluse juurde Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected] Seletuskiri akrediteerimistaotluse juurde seoses Eesti delegatsiooni moodustamisega osalemiseks ILO peakonverentsi 107. istungjärgul (28. mai – 8. juuni 2018) Taasühinenud 1992. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO), võttis Eesti Vabariik sellega teatud kohustused, mis tulenevad ILO põhikirjast ja liikmekohustuste täitmise heast tavast. Üks neist on liikme osalemine ILO peakonverentsi istungjärkude töös. ILO peadirektori Guy Ryderi kirjaga (31. jaanuar 2018, ILC 107-100) kutsuti Eesti osalema ILO peakonverentsi 107. istungjärgu töös Genfis (28. mai – 8. juuni 2018). Aastatel 1992- 2017 on Eesti võtnud ILO liikmena osa kõigi ILO peakonverentsi istungjärkude ja Euroopa regionaalkohtumiste tööst. ILO põhikirja artikli 3 alusel esindab vähemalt kord aastas toimuval ILO peakonverentsi e rahvusvahelise töökonverentsi istungjärgul iga selle organisatsiooni liiget kolmepoolne neljaliikmeline delegatsioon, mis koosneb kahest valitsusdelegaadist ning ühest tööandjate ja ühest töötajate delegaadist. Delegaatide abistamiseks on delegatsiooni koosseisu võimalik kaasata nõunikke arvestusega mitte üle kahe nõuniku iga konverentsi päevakorrapunkti kohta. Kõnesoleva istungjärgu töös osalemiseks on tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonid (sh Eesti Ametiühingute Keskliit pärast asjakohaseid konsultatsioone Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALOga) nimetanud oma esindajad. Kõik akrediteeritavad on andnud oma nõusoleku istungjärgu töös osalemiseks. Kulude minimeerimist, otstarbekust ja varasemat head kogemust arvestades on taotluskirjas tehtud ettepanek (asjaosaliste teadmisel ja nõusolekul) nimetada delegatsiooni liikmeteks kaks Välisministeeriumi töötajat Eesti alalisest esindusest ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis – vastavalt suursaadik Andre Pung ja nõunik Taavo Lumiste. Traditsiooniliste päevakorrapunktide (ILO haldusnõukogu eesistuja ja ILO peadirektori aruanded, finantsküsimused) arutelude kõrval on 107. istungjärgu päevakorda võetud tervelt neli olulist teemat. 1. Konventsioonide ja soovituste kohaldamise tehnilisel komiteel seisab ees (tuginedes ILO konventsioonide ja soovituste kohaldamise ekspertkomisjoni aruandele) hinnangu andmine riikidelt laekunud aruannete põhjal nii mõningatele tööstandardite kohaldamisega seonduvatele üldküsimustele kui ka konkreetsete rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamisele. 2. Asjaomases tehnilises komitees on arutelu teemaks ILO tõhus arengukoostöö kestliku arengu eesmärkide1 elluviimise toetamiseks. Arutelu adresseerib järgmiseid küsimusi:  kuidas saavad avalik ja erasektor, riigisisesed või rahvusvahelised osapooled teha koostööd kestliku arengu toetamiseks ja finantseerimiseks; 1 Kestliku arengu eesmärgid moodustavad ülemaailmse universaalsete eesmärkide ja näitajate kogumi, mis kutsub üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet. Kestliku arengu eesmärgid võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis ÜRO peakorteris toimunud Säästva arengu tippkohtumisel 193 ÜRO liikmesriigi poolt. Eesmärke on kokku 17, mis on jagatud 169 väiksemaks sihtmärgiks, mida tahetakse saavutada hiljemalt 2030. aastaks.  kuidas saavad ILO ja liikmesriigid kindlustada, et organisatsiooni arengu koostöö täidab oma eesmärki ja mängib oma rolli ÜRO süsteemis;  kuidas saab ILO maksimeerida lisandväärtust, mida annab tema kolmepoolne struktuur, et tugevdada seost normatiivse ja operatiivse töö vahel erinevates riikides (erinevates taustsüsteemides). Arutelu annab ILO liikmesriikidele võimaluse anda panus uude ILO arengu koostöö strateegiasse pärast 2018. aastat ja kujundada ILO tulevikuvisiooni arengukoostööst. Arengukoostöö on osa tulevikutööst, mistõttu on see oluline teema kogu organisatsiooni tuleviku jaoks. 3. Vastavas tehnilises komitees toimub esimene arutelu naiste ja meeste vastase vägivalla kohta töömaailmas. Tegemist on esimese aruteluga uue konventsiooni ja soovituse loomiseks. Mitmesugused vastuvõetamatud käitumismallid ja praktikad koos jätkuva vägivalla ja ahistamisega mõjutavad kõiki kutsealasid ja majandustegevusi kogu maailmas. See toob kaasa miljonite töötajate ja tööandjate igasuguse füüsilise, psühholoogilise või seksuaalse kahju või kannatused, mille tagajärjeks on äärmuslikel juhtudel mõrv ja enesetapp. Selle ilmselged tagajärjed on töölt puudumised ja tootlikkuse vähenemine, mis toob ettevõtjatele ja riikide majandusele kaasa suuri rahalisi kaotusi. Töövägivald on keskne teema ILO püüdlustes edendada iga inimese õigust, olenemata rassist, veendumustest või soost püüelda nii materiaalse heaolu kui ka vaimse arengu poole vabaduse, väärikuse, majandusliku kindlustatuse ja võrdsete võimaluste tingimustes. Mitmed olemasolevad ILO standardid puudutavad teemat piiratult ja mõned, mis ei ole küll otseselt vägivalla teemaga seotud, annavad mõningad regulatiivse raamistiku elemendid. Siiski ükski ILO standard ei defineeri mõisteid „vägivald“ ja „ahistamine“ mõisteid ega mõiste „töömaailm“ ulatust ning ei anna juhiseid, kuidas käsitleda selle mitmesuguseid ilminguid. Lisaks katavad standardid ainult spetsiifilisi töötajate gruppe. Seega on vajadus rahvusvahelist juhtimist töömaailmas toimuva vägivalla ja ahistamise lõpetamiseks ning on tungiv vajadus integreeritud lähenemisviisi järele, mis määratleks selged õigused ja kohustused, samuti ühised strateegiad ja koostöö. 4. Asjaomases tehnilises komitees toimub arutelu sotsiaaldialoogi ja kolmepoolsuse teemal. Arutelu aluseks olev raport annab ülevaate globaalsetest trendidest ja väljakutsetest, mis kujundavad sotsiaaldialoogi ja kirjeldab ILO liikmesriikide ja teiste osapoolte tegevusi, tuvastades häid praktikaid, lünki ja vajadusi. Samuti tuuakse välja ILO tegevused. Raport võetakse kokku peamiste tähelepanekutega, õppetundidega ja võimalike edasiste lahendustega. Peakonverentsi arutelu keskendub ILO prioriteetidele ja tööplaanidele seoses sotsiaaldialoogiga, mis vastaksid ILO liikmete vajadustele. Pidades silmas istungjärgu päevakorrateemade olulisust, on Eesti delegatsiooni osalemine ILO peakonverentsi 107. istungjärgu töös hädavajalik. Eesti kolmepoolse delegatsiooni volikirjad tuleb edastada ILO õigusnõuniku büroosse enne 7. maid 2018. Lähtudes ILO põhikirjast, kannab kolmepoolse delegatsiooni osalemisega seotud kulud liikme valitsus, so käesoleval juhul Sotsiaalministeerium. Seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa (telefon 626 9805, e-post [email protected]).
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →