Riigikogu juhatus Teie 16.03.2018 nr 2-3/13-260
[email protected] Meie 03.04.2018 nr 5.2-2/912-2
Lossi plats 1a
15165, Tallinn Harju maakond
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
Lugupeetud härra Põldaru
Tänan teid Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa vahendite kasutamist puuduvate küsimuste
eest. Esitan vastused küsimuste esitamise järjekorras.
Esmalt vajab korrigeerimist ebatäpsus pöördumise sissejuhatuses, kus väidate, et „Eestis
maksab Eesti Haigekassa hüvitist alates neljandast haiguspäevast, aga näiteks Saksamaal
kannab tööandja haigestunud töövõtja kulud keskmiselt kuue nädala ulatuses ning alles siis
võtab hüvitise kohustuse üle haigekassa.“ Eestis ei ole kohustust kolme esimese
haiguspäeva eest hüvitist maksta, alates haigestumise neljandast päevast maksab hüvitist
tööandja. Siinjuures pean oluliseks välja tuua, et 2017. aasta algusest jõustunud
seadusmuudatustega anti tööandjale võimalus maksta haiguslehe alusel sotsiaalmaksuvaba
hüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast.
Haigekassa maksab haigushüvitist töövõimetuse üheksandast päevast hüvitise määraga
70% kalendripäeva keskmisest tulust.
1. Mitu ajutist (peamiselt haigusega seotud) töövõimetuspäeva tasustati 2017.
aastal Eesti haigekassa vahenditest ajutisel töövõimetuslehel olnud, aga seejärel
vähenenud või puuduva töövõime kaotuse saanud kodanikele? Kui suure protsendi
moodustas see Eesti Haigekassa ajutiste töövõime hüvitiste kogusummast?
31.12.2017 seisuga oli haigekassal kokku töötavaid kindlustatuid 618 289 inimest, kellele
hüvitati 132 800 haiguslehe alusel 2 680 992 haiguspäeva ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses.
Neist 43 944 (7%) inimesel oli lisaks tööandja kindlustusele ka kindlustus osalise või
puuduva töövõime alusel. 9% haiguslehtedest ja 17% hüvitatud päevadest on hüvitatud
osalise või puuduva töövõimega töötavatele kindlustatutele summas ligikaudu 10 miljonit
eurot. Selleks, et hinnata isikute arvu, kes on saanud ajutist töövõimetushüvitist ning kellel on
seejärel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on vajalik põhjalik isikupõhine haigekassa
ning töötukassa andmete analüüs, mida käesolevale päringule vastamise tähtaeg ei
võimaldanud.
2. Kas pikemas perspektiivis on planeeritud Eesti Haigekassa pingelist eelarvet
prognoosides tööandjate kohustuste suurenemist ajutise töövõimetuse korral?
Pikas perspektiivis tuleb tagada Eesti Haigekassa eelarve finantsiline jätkusuutlikkus.
Ministeerium on analüüsinud töövõimetushüvitiste kulude väljaviimise võimalusi haigekassa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
eelarvest, kuna seda on soovinud ka tervishoiusektor.1 Teame tänaseks, et nii tekiks
haigekassa eelarves puhver, mis kataks nö demograafiamuudatuste mõju järgnevaks 20
aastaks. Samas tuleb arvestada, et töövõimetushüvitiste kulude väljaviimine haigekassa
eelarvest lükkab jätkusuutlikkuse küsimuse vaid edasi. Seega, pikas perspektiivis ei ole
töövõimetushüvitiste kulude ravikindlustuse eelarvest väljaviimine haigekassa
jätkusuutlikkuse tagamiseks optimaalne meede, sest see ei muuda haigekassa tulubaasi,
mis jääb endiselt sõltuma tööealisest elanikkonnast. Sellest tulenevalt oleme haigekassa
eelarve suurendamiseks prioriteedina tegelenud sellega, et suurendada haigekassa tulusid
mittetöötavate pensionäride eest riigieelarvest täiendavalt panustades. Vastav muudatus
jõustus sellel aastal.
Tuleb silmas pidada ka seda, et nii Töötukassa kui ka Haigekassa on osa valitsussektorist,
mistõttu arvestatakse mõlema asutuse kulud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni
hulka.
3. Kuidas kommenteerite tänast Eesti Töötukassa kulude struktuuri, kus
töötuskindlustuse kulud on 91 miljonit ja personalikulud 22 miljonit eurot?
Eesti Töötukassa eelarve kulud kokku on ligi 454,7 miljonit eurot. Personalikulud
moodustavad sellest ligi 4,9%. Lisaks töötuskindlustushüvitise maksmisele osutab Eesti
Töötukassa tööturuteenuseid nii töötutele, tööotsijatele, tööandjatele kui ka teistele
sihtrühmadele. Samuti hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust ja tööturutoetusi.
Seetõttu on eksitav võrrelda töötuskindlustuse kulusid ja personalikulusid.
4. Milline kord on kehtestatud Eesti Töötukassas arvelolijate nõustamise osas?
Kui tihti arvelolijaid nõustatakse?
Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 31 lg 1 p 2 kohaselt nõustatakse töötuna arvelolijaid
vähemalt kord 30 päeva jooksul. 2017. aastal osales nõustamisel kaks korda kuus üks
tööotsija kümnest, teisi nõustati ühel korral kuus.
Eesti Töötukassa lähtub tööotsijatele nõustamisel nende abivajadusest. Kõige väiksema
abivajadusega tööotsijaid nõustavad töövahenduskonsultandid. Riskirühma kuuluvate
inimestega (pikaajalised töötud, sõltlased, kinnipidamisasutusest vabanenud ja
kriminaalhoolduse all olevate inimeste, hariduse ja töökogemuseta noortega jt) ja vähenenud
töövõimega inimestega tegelevad juhtumikorraldajad. Juhtumikorraldajate töö lahutamatuks
osaks on lisaks kliendi nõustamisele võrgustikutöö, kus inimese tööle aitamiseks suheldakse
ka teiste osapooltega, näiteks tööandjate, kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujatega.
5. Milline osa töötuskindlustuse saajatest leiab töö tänu Eesti Töötukassale?
2017. aastal asus 78,8% töötuskindlustushüvitise saajatest 12 kuu jooksul alates töötuna
registreerimisest uuesti tööle. Töö leidmist mõjutavad ennekõike tööotsija profiil (nt tema
oskused, kogemused ja haridus) ning tööturul pakutavad töökohad. Eesti Töötukassa
arendab koolituste toel inimeste oskusi ning viib tööotsijad pakutavate töökohtadega kokku. 6
kuu jooksul pärast tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemist on tööle rakendunud vastavalt
58,7% ja 75,5% töötutest, mis näitab Eesti Töötukassa tegevuse mõju. Eesti Töötukassa
tegevusega on rahul 78% töötutest ja 84% tööandjatest.
1
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Tervishoid/tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus.pdf
3
6. Mitu nõustatavat nõustas üks Eesti Töötukassa nõustaja 2017. aastal
keskmiselt päevas?
Iga Eesti Töötukassa nõustaja nõustas 2017. aastal keskmiselt 7 inimest päevas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
tervise- ja tööminister
Teadmiseks: Riigikantselei
Sten Andreas Ehrlich
[email protected]