dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Sotsiaalministeerium · 3. aprill 2018
Viit
5.2-2/912-2
Registreeritud
3. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎5.2-2912-2 03.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc160 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 16.03.2018 nr 2-3/13-260 [email protected] Meie 03.04.2018 nr 5.2-2/912-2 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Harju maakond Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele Lugupeetud härra Põldaru Tänan teid Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa vahendite kasutamist puuduvate küsimuste eest. Esitan vastused küsimuste esitamise järjekorras. Esmalt vajab korrigeerimist ebatäpsus pöördumise sissejuhatuses, kus väidate, et „Eestis maksab Eesti Haigekassa hüvitist alates neljandast haiguspäevast, aga näiteks Saksamaal kannab tööandja haigestunud töövõtja kulud keskmiselt kuue nädala ulatuses ning alles siis võtab hüvitise kohustuse üle haigekassa.“ Eestis ei ole kohustust kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist maksta, alates haigestumise neljandast päevast maksab hüvitist tööandja. Siinjuures pean oluliseks välja tuua, et 2017. aasta algusest jõustunud seadusmuudatustega anti tööandjale võimalus maksta haiguslehe alusel sotsiaalmaksuvaba hüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. Haigekassa maksab haigushüvitist töövõimetuse üheksandast päevast hüvitise määraga 70% kalendripäeva keskmisest tulust. 1. Mitu ajutist (peamiselt haigusega seotud) töövõimetuspäeva tasustati 2017. aastal Eesti haigekassa vahenditest ajutisel töövõimetuslehel olnud, aga seejärel vähenenud või puuduva töövõime kaotuse saanud kodanikele? Kui suure protsendi moodustas see Eesti Haigekassa ajutiste töövõime hüvitiste kogusummast? 31.12.2017 seisuga oli haigekassal kokku töötavaid kindlustatuid 618 289 inimest, kellele hüvitati 132 800 haiguslehe alusel 2 680 992 haiguspäeva ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses. Neist 43 944 (7%) inimesel oli lisaks tööandja kindlustusele ka kindlustus osalise või puuduva töövõime alusel. 9% haiguslehtedest ja 17% hüvitatud päevadest on hüvitatud osalise või puuduva töövõimega töötavatele kindlustatutele summas ligikaudu 10 miljonit eurot. Selleks, et hinnata isikute arvu, kes on saanud ajutist töövõimetushüvitist ning kellel on seejärel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on vajalik põhjalik isikupõhine haigekassa ning töötukassa andmete analüüs, mida käesolevale päringule vastamise tähtaeg ei võimaldanud. 2. Kas pikemas perspektiivis on planeeritud Eesti Haigekassa pingelist eelarvet prognoosides tööandjate kohustuste suurenemist ajutise töövõimetuse korral? Pikas perspektiivis tuleb tagada Eesti Haigekassa eelarve finantsiline jätkusuutlikkus. Ministeerium on analüüsinud töövõimetushüvitiste kulude väljaviimise võimalusi haigekassa Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 eelarvest, kuna seda on soovinud ka tervishoiusektor.1 Teame tänaseks, et nii tekiks haigekassa eelarves puhver, mis kataks nö demograafiamuudatuste mõju järgnevaks 20 aastaks. Samas tuleb arvestada, et töövõimetushüvitiste kulude väljaviimine haigekassa eelarvest lükkab jätkusuutlikkuse küsimuse vaid edasi. Seega, pikas perspektiivis ei ole töövõimetushüvitiste kulude ravikindlustuse eelarvest väljaviimine haigekassa jätkusuutlikkuse tagamiseks optimaalne meede, sest see ei muuda haigekassa tulubaasi, mis jääb endiselt sõltuma tööealisest elanikkonnast. Sellest tulenevalt oleme haigekassa eelarve suurendamiseks prioriteedina tegelenud sellega, et suurendada haigekassa tulusid mittetöötavate pensionäride eest riigieelarvest täiendavalt panustades. Vastav muudatus jõustus sellel aastal. Tuleb silmas pidada ka seda, et nii Töötukassa kui ka Haigekassa on osa valitsussektorist, mistõttu arvestatakse mõlema asutuse kulud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni hulka. 3. Kuidas kommenteerite tänast Eesti Töötukassa kulude struktuuri, kus töötuskindlustuse kulud on 91 miljonit ja personalikulud 22 miljonit eurot? Eesti Töötukassa eelarve kulud kokku on ligi 454,7 miljonit eurot. Personalikulud moodustavad sellest ligi 4,9%. Lisaks töötuskindlustushüvitise maksmisele osutab Eesti Töötukassa tööturuteenuseid nii töötutele, tööotsijatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele. Samuti hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust ja tööturutoetusi. Seetõttu on eksitav võrrelda töötuskindlustuse kulusid ja personalikulusid. 4. Milline kord on kehtestatud Eesti Töötukassas arvelolijate nõustamise osas? Kui tihti arvelolijaid nõustatakse? Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 31 lg 1 p 2 kohaselt nõustatakse töötuna arvelolijaid vähemalt kord 30 päeva jooksul. 2017. aastal osales nõustamisel kaks korda kuus üks tööotsija kümnest, teisi nõustati ühel korral kuus. Eesti Töötukassa lähtub tööotsijatele nõustamisel nende abivajadusest. Kõige väiksema abivajadusega tööotsijaid nõustavad töövahenduskonsultandid. Riskirühma kuuluvate inimestega (pikaajalised töötud, sõltlased, kinnipidamisasutusest vabanenud ja kriminaalhoolduse all olevate inimeste, hariduse ja töökogemuseta noortega jt) ja vähenenud töövõimega inimestega tegelevad juhtumikorraldajad. Juhtumikorraldajate töö lahutamatuks osaks on lisaks kliendi nõustamisele võrgustikutöö, kus inimese tööle aitamiseks suheldakse ka teiste osapooltega, näiteks tööandjate, kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujatega. 5. Milline osa töötuskindlustuse saajatest leiab töö tänu Eesti Töötukassale? 2017. aastal asus 78,8% töötuskindlustushüvitise saajatest 12 kuu jooksul alates töötuna registreerimisest uuesti tööle. Töö leidmist mõjutavad ennekõike tööotsija profiil (nt tema oskused, kogemused ja haridus) ning tööturul pakutavad töökohad. Eesti Töötukassa arendab koolituste toel inimeste oskusi ning viib tööotsijad pakutavate töökohtadega kokku. 6 kuu jooksul pärast tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemist on tööle rakendunud vastavalt 58,7% ja 75,5% töötutest, mis näitab Eesti Töötukassa tegevuse mõju. Eesti Töötukassa tegevusega on rahul 78% töötutest ja 84% tööandjatest. 1 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus.pdf 3 6. Mitu nõustatavat nõustas üks Eesti Töötukassa nõustaja 2017. aastal keskmiselt päevas? Iga Eesti Töötukassa nõustaja nõustas 2017. aastal keskmiselt 7 inimest päevas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister Teadmiseks: Riigikantselei Sten Andreas Ehrlich [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel