HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu Toetuse saaja NB! Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu 3. Registrikood 80060341 4. Juriidiline aadress P.Süda 1, Tallinn 10118 Harjumaa 5. Postiaadress Tuleviku 7 , Narva 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE 392200221002107159 7. Volitatud esindaja nimi ja ametikoht Natalia Umarova – juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peab olema sama. Projekti kontaktisik 8. Nimi Natalia Umarova 9. Telefon +372 53495001 10. E-posti aadress
[email protected] 11. Projekti nimetus Alustades rääkimist vägivallast teed esimese sammu enda kaitseks 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.05.-31.10.2018 13. Projekti üldmaksumus 7 172.00 14. Hasartmängumaksu N õukogult taotletav summa 6 460.00 15. Omafinantseeringu summa 712.00 16. Kaasfinantseeringute summa - KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja volitatud esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Natalia Umarova /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku , et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu N õukogu 6 460 Anketeerija töötasu (kogu palgafond) 400 t k x 5 eurot Ankeetide töötlemine, analüüs 400 t undi x 10 .00 eurot Transpordikulu 6 kuud x 20 EUR Kantseleitarbed (paber, printeri tahm, kaustad jne) 6 kuud x 15 eurot Raamatupidaja töötasu 2 5 tundi x 10 eurot 2 0 00 4 000 120 90 2 50 Omafinantseering 712 X Projektijuhi töötasu 70 tundi x 10 eurot Pangakulud 6 kuud x 2 eurot 7 00 12 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… TULUD KOKKU 7 172 KULUD KOKKU 7 172 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. Üheks aktuaalsemaks ja arutlusel olevaks teemaks ühiskonnas on jätkuvalt vägivald. Meediaväljaanded on täis lugusid vägivallast laste ja noorte seas. Kui juhtub vägivallaakt, hakatakse otsima süüdlasi – kus olid õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna silmad? Tegevuskava noorte olukorra parandamiseks peaks olema sotsiaalpoliitika prioriteet. See on eriti oluline riigis, kes on Euroopa Liidu liikmesriik, kus see peaks olema rahvuspoliitika elluviimise eesmärk. Teismeliste olukorra parandamine peaks olema rahvusliku arengu üks eesmärk ja sellest tulenevalt ka meie põhimõte – kõik noored vajavad toetust. Väga tihti arvavad teismelised, et vägivaldne käitumine teiste eakaaslaste poolt on normaalne, ei kaeba selle peale või ei leia mõistmist ja uskumist koolis ning kodus. Nende elu muutub järjest raskemaks: ebameeldivused koolis – solvavad telefonikõned, internetikeskkonnas, konfliktid õpetajatega ja ka kodus, kus võib olla erinevat liiki vägivalda. MTÜ Lapsele Oma Kodu on töötanud 22 aastat koolide ja lastega ja seeläbi omatakse suurt kogemust suure arvu erinevate klientidega. Ühingu juht oli aastaid alaealiste asjade komisjoni juht –see on põhjus, miks omatakse reaalset pilti olukorrast koolides ja kodudes. Käesoleval ajal on koolid es toimumas nii füüsiline kui psühholoogiline kiusamine – läbimõeldud torked, mõnitamine, psüühika mõjutamine – vägivald , mis eelkõige mõjub psüühiliselt. Sellele on iseloomulikud sõnalised solvangud ja ähvardused, segadusseajavad sõnumid ja boikott jne. Järjest enam on toimumas küberkiuasmist – solvavad pildid ja videod levivad pahatahtlike kaasabil telefonist telefoni ning sotsiaalvõrkudes ning noored ei suuda näha toimuva tagajärgi. Kui füüsilise vägivalla tagajärjed on kohe nähtavad, siis psühholoogilise vägivalla tagajärgi saab näha alles mõne aja pärast ning siis võivad kahjud olla juba pöördumatud. „Õpetajad näevad tihti lähedalt vägivallajuhtumeid, millest tegelikult ei saaks lihtsalt mööda minna silmad kinni või tunnevad õpilasele kaasa, tunnetades oma jõuetust ja oskamatust sekkuda“ – on kirjutatud „Ukraina naiste konsortsiumis“ „ See on põhjus, miks lapsed ei saa õigeaegselt vajalikku abi. Õpetajate selline abitus provotseerib ka teisi õpilasi sarnaselt vägivaldselt tegustema “. Ühing on korraldanud anonüümse anketeerimise vägivallajuhtumite väljaselgitamiseks koolis ja kodus üks kord 10 aasta jooksul. Koolid on alati olnud huvitatud selle anketeerimise tulemustest – nad on saanud selle tulemusel mitte ainult ülevaate vägivallast, vaid ka ettepanekud ennetustööks ja praktilisteks võteteks õpetajatele ja tugispetsialistidele. Selliste anketeerimiste läbiviimine on oluline kindlate ajavahemike tagant, kui on vahetunud kogu õpilaskond s.o. 10 aasta jooksul vähemalt 1 kord. Seda põhjusel, et vahetuvad koos lastega ka õpetajad, kellel puudub kogemus toimetulekuks vägivallaga. Ei ole ju saladus, et mõistmata vägivalla tekkimise mehhanismi, õpetaja, kes suudab saavutada tunnis küll korra, jätab probleemi kui niisuguse tähelepanuta. Aga agressiivsed lapsed suunavad oma energia vahetundidesse, seejärel tänavale ning seejärel, tunnetades oma võimu – ka õpetajatele endale. Sellisel juhul, ühed agressiivsed lapsed tunnevad vajadust kätte maksta, teised muutuvad juhitamatauks. 2007.aastal, kui viidi selline anketeerimine läbi Narva koolides, oli sellest palju kasu. Küsitlus andis võimaluse tõsta probleemi käsitluse sellisele tasandile, et õpetajad ja koolijuhid olid huvitatud lahendustest. On saabunud taas aeg, kus on oluline läbi viia küsitlused, et välja tuua võimalikud vägivallajuhud koolis ja kodus. Küsitluse tulemused võimaldavad rakendada vägivallatendentse ennetavaid meetmeid nii koolis kui ka lastevanematel koduses keskkonnas. Projekti käigus töötatakse välja ankeet. Ankeet valmistatakse ette põhimõttel, et need sisaldavad küsimusi ja ettepanekuid, mis on formuleeritud piisavalt täpselt ja lühidalt, et neid oleks võimalik adekvaatselt analüüsida. Küsimused ankeedis sisaldavad füüsilise tervise ja käitumisküsimuste näitajaid ning nende allikaid ning töötlemise põhimõtteid. Küsitlus viiakse läbi ananonüümselt, kus küsimustele saab vastata + või – vastused. Me teame, et paljud noored, kes on olnud koolikiusamise ohvrid, ei pea end ohvriteks. Seepärast toimub enne küsitlust noortega vestlus kiusamisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Noortele selgitatakse, et küsitlus on täiesti konfidentsiaalne , luuakse eelnevalt meeldiv sisekliima. Peale ankeetide töötlemist ja analüüsi korraldatakse koolide meeskondadele õppeseminar, kus räägitakse koolikiusamisest nende kooli vaates. Käesoleva projekti eesmärk ja tegevused toetavad HMN 2018.a. prioriteetsete eesmärkide elluviimist sotsiaalvaldkonnas: - Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine - Vaimse tervise ja krooniliste somaatiliste haiguste alaste nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamise projektid Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärk: Projektis osalenud kool ide õpilased ja töötajad omavad ülevaadet just konkreetselt nende koolide pro bleemidest vägivalla osas ning toetudes saadud individuaalsele tagasisidele ja soovitustele suudavad parandada olukorda. Sihtgrupp: lapsed/noored 10-16 eluaastat so 4.-9.klasside õpilased (kuni 4 00) 2-s Narva ja Narva-Jõesuu koolis Sihtgrupi valik on teadlik ja seotud sellega, et meie praktika koolis näitab, et reeglina I kooliastmes saavad õpetajad ja lapsevanemad lastega rahuldavalt või hästi hakkama. Neljandas, eriti viiendas klassis, kui klassiõpetaja asendub mitmete erinevate õpetajatega, tekib lastel palju segadust uute nõudmistega toimetulek. Muutub käitumine ja tekivad probleemid kohanemisel uute õpetajatega. Kui mitte kasutada sekkumist selles etapis jäävad probleemid reeglina püsima kui põhikooli lõpuni. Kaudseks sihtgrupiks on ka koolide sotsiaalpedagoogid, meditsiinitöötajad, noorsootöötajad, õpetajad, kelle kompetentsi- ja teadmistetaset projektitulemustega tutvumine tõstab. Ühingul on kogemus, et nendel sihtgruppidel on puudu teadmistest tööks vägivallaohvritega. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projekti tegevuste mõõdetavateks tulemuseks on : Projektipe rioodil on läbi viidud kokku kuni 4 00 õpilase anketeerimine . Projektis on osal enud 2 kooli Narvast , Narva-Jõesuust On analüüsitud anketeerimise tulemusi ja koostatud koolidele nende eripärast tulenevad soovitused – 2 -le koolile On toimunud seminar id ja tutvusta t ud projekti tulemusi anketeerimises osalenud koolide meeskondadele ( 2 -s koolis) . Projekti oodatav mõju: Projektis osalenud koolid võtavad kasutusele anketeerimise tulemusel saadud soovitused ja nende koolide laste/noorte toimetulek tulevikus on edukam . On tekkinud toetav teenus, mida on võimalik pakkuda ka alaealiste asjade komisjoni poolse mõjutusvahendina sinna jõudnud peredel e. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Projekti eeltööd on tehtud st on kokku lepitud koolidega, kes on huvitatud anketeerimisest. Vajalik projekti alguses teha: -koostada ja vormistada ankeedid (materjal selleks kogutud) -kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks -ankteerimise läbiviimine -kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid - projekti aruandluse koostamine Tegevus 2018 mai juuni Juuli-august September Oktoober koostada ja vormistada ankeedid kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks ankteerimise läbiviimine Ankeetide töötlemine kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid Projekti aruandluse koostamine
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu Toetuse saaja NB! Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu 3. Registrikood 80060341 4. Juriidiline aadress P.Süda 1, Tallinn 10118 Harjumaa 5. Postiaadress Tuleviku 7 , Narva 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE 392200221002107159 7. Volitatud esindaja nimi ja ametikoht Natalia Umarova – juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peab olema sama. Projekti kontaktisik 8. Nimi Natalia Umarova 9. Telefon +372 53495001 10. E-posti aadress
[email protected] 11. Projekti nimetus Alustades rääkimist vägivallast teed esimese sammu enda kaitseks 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.05.-31.10.2018 13. Projekti üldmaksumus 5 172.00 14. Hasartmängumaksu N õukogult taotletav summa 4 460.00 15. Omafinantseeringu summa 712.00 16. Kaasfinantseeringute summa - KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja volitatud esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Natalia Umarova /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku , et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu N õukogu 4 460 Anketeerija töötasu (kogu palgafond) 400 t k x 5 eurot Ankeetide töötlemine, analüüs 400 t undi x 10 .00 eurot Transpordikulu 6 kuud x 20 EUR Kantseleitarbed (paber, printeri tahm, kaustad jne) 6 kuud x 15 eurot Raamatupidaja töötasu 2 5 tundi x 10 eurot 1 0 00 3 000 120 90 2 50 Omafinantseering 712 X Projektijuhi töötasu 70 tundi x 10 eurot Pangakulud 6 kuud x 2 eurot 7 00 12 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… TULUD KOKKU 5 172 KULUD KOKKU 5 172 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. Üheks aktuaalsemaks ja arutlusel olevaks teemaks ühiskonnas on jätkuvalt vägivald. Meediaväljaanded on täis lugusid vägivallast laste ja noorte seas. Kui juhtub vägivallaakt, hakatakse otsima süüdlasi – kus olid õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna silmad? Tegevuskava noorte olukorra parandamiseks peaks olema sotsiaalpoliitika prioriteet. See on eriti oluline riigis, kes on Euroopa Liidu liikmesriik, kus see peaks olema rahvuspoliitika elluviimise eesmärk. Teismeliste olukorra parandamine peaks olema rahvusliku arengu üks eesmärk ja sellest tulenevalt ka meie põhimõte – kõik noored vajavad toetust. Väga tihti arvavad teismelised, et vägivaldne käitumine teiste eakaaslaste poolt on normaalne, ei kaeba selle peale või ei leia mõistmist ja uskumist koolis ning kodus. Nende elu muutub järjest raskemaks: ebameeldivused koolis – solvavad telefonikõned, internetikeskkonnas, konfliktid õpetajatega ja ka kodus, kus võib olla erinevat liiki vägivalda. MTÜ Lapsele Oma Kodu on töötanud 22 aastat koolide ja lastega ja seeläbi omatakse suurt kogemust suure arvu erinevate klientidega. Ühingu juht oli aastaid alaealiste asjade komisjoni juht –see on põhjus, miks omatakse reaalset pilti olukorrast koolides ja kodudes. Käesoleval ajal on koolid es toimumas nii füüsiline kui psühholoogiline kiusamine – läbimõeldud torked, mõnitamine, psüühika mõjutamine – vägivald , mis eelkõige mõjub psüühiliselt. Sellele on iseloomulikud sõnalised solvangud ja ähvardused, segadusseajavad sõnumid ja boikott jne. Järjest enam on toimumas küberkiuasmist – solvavad pildid ja videod levivad pahatahtlike kaasabil telefonist telefoni ning sotsiaalvõrkudes ning noored ei suuda näha toimuva tagajärgi. Kui füüsilise vägivalla tagajärjed on kohe nähtavad, siis psühholoogilise vägivalla tagajärgi saab näha alles mõne aja pärast ning siis võivad kahjud olla juba pöördumatud. „Õpetajad näevad tihti lähedalt vägivallajuhtumeid, millest tegelikult ei saaks lihtsalt mööda minna silmad kinni või tunnevad õpilasele kaasa, tunnetades oma jõuetust ja oskamatust sekkuda“ – on kirjutatud „Ukraina naiste konsortsiumis“ „ See on põhjus, miks lapsed ei saa õigeaegselt vajalikku abi. Õpetajate selline abitus provotseerib ka teisi õpilasi sarnaselt vägivaldselt tegustema “. Ühing on korraldanud anonüümse anketeerimise vägivallajuhtumite väljaselgitamiseks koolis ja kodus üks kord 10 aasta jooksul. Koolid on alati olnud huvitatud selle anketeerimise tulemustest – nad on saanud selle tulemusel mitte ainult ülevaate vägivallast, vaid ka ettepanekud ennetustööks ja praktilisteks võteteks õpetajatele ja tugispetsialistidele. Selliste anketeerimiste läbiviimine on oluline kindlate ajavahemike tagant, kui on vahetunud kogu õpilaskond s.o. 10 aasta jooksul vähemalt 1 kord. Seda põhjusel, et vahetuvad koos lastega ka õpetajad, kellel puudub kogemus toimetulekuks vägivallaga. Ei ole ju saladus, et mõistmata vägivalla tekkimise mehhanismi, õpetaja, kes suudab saavutada tunnis küll korra, jätab probleemi kui niisuguse tähelepanuta. Aga agressiivsed lapsed suunavad oma energia vahetundidesse, seejärel tänavale ning seejärel, tunnetades oma võimu – ka õpetajatele endale. Sellisel juhul, ühed agressiivsed lapsed tunnevad vajadust kätte maksta, teised muutuvad juhitamatauks. 2007.aastal, kui viidi selline anketeerimine läbi Narva koolides, oli sellest palju kasu. Küsitlus andis võimaluse tõsta probleemi käsitluse sellisele tasandile, et õpetajad ja koolijuhid olid huvitatud lahendustest. On saabunud taas aeg, kus on oluline läbi viia küsitlused, et välja tuua võimalikud vägivallajuhud koolis ja kodus. Küsitluse tulemused võimaldavad rakendada vägivallatendentse ennetavaid meetmeid nii koolis kui ka lastevanematel koduses keskkonnas. Projekti käigus töötatakse välja ankeet. Ankeet valmistatakse ette põhimõttel, et need sisaldavad küsimusi ja ettepanekuid, mis on formuleeritud piisavalt täpselt ja lühidalt, et neid oleks võimalik adekvaatselt analüüsida. Küsimused ankeedis sisaldavad füüsilise tervise ja käitumisküsimuste näitajaid ning nende allikaid ning töötlemise põhimõtteid. Küsitlus viiakse läbi ananonüümselt, kus küsimustele saab vastata + või – vastused. Me teame, et paljud noored, kes on olnud koolikiusamise ohvrid, ei pea end ohvriteks. Seepärast toimub enne küsitlust noortega vestlus kiusamisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Noortele selgitatakse, et küsitlus on täiesti konfidentsiaalne , luuakse eelnevalt meeldiv sisekliima. Peale ankeetide töötlemist ja analüüsi korraldatakse koolide meeskondadele õppeseminar, kus räägitakse koolikiusamisest nende kooli vaates. Käesoleva projekti eesmärk ja tegevused toetavad HMN 2018.a. prioriteetsete eesmärkide elluviimist sotsiaalvaldkonnas: - Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine - Vaimse tervise ja krooniliste somaatiliste haiguste alaste nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamise projektid Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärk: Projektis osalenud kool ide õpilased ja töötajad omavad ülevaadet just konkreetselt nende koolide pro bleemidest vägivalla osas ning toetudes saadud individuaalsele tagasisidele ja soovitustele suudavad parandada olukorda. Sihtgrupp: lapsed/noored 10-16 eluaastat so 4.-9.klasside õpilased (kuni 4 00) 2-s Narva ja Narva-Jõesuu koolis Sihtgrupi valik on teadlik ja seotud sellega, et meie praktika koolis näitab, et reeglina I kooliastmes saavad õpetajad ja lapsevanemad lastega rahuldavalt või hästi hakkama. Neljandas, eriti viiendas klassis, kui klassiõpetaja asendub mitmete erinevate õpetajatega, tekib lastel palju segadust uute nõudmistega toimetulek. Muutub käitumine ja tekivad probleemid kohanemisel uute õpetajatega. Kui mitte kasutada sekkumist selles etapis jäävad probleemid reeglina püsima kui põhikooli lõpuni. Kaudseks sihtgrupiks on ka koolide sotsiaalpedagoogid, meditsiinitöötajad, noorsootöötajad, õpetajad, kelle kompetentsi- ja teadmistetaset projektitulemustega tutvumine tõstab. Ühingul on kogemus, et nendel sihtgruppidel on puudu teadmistest tööks vägivallaohvritega. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projekti tegevuste mõõdetavateks tulemuseks on : Projektipe rioodil on läbi viidud kokku kuni 4 00 õpilase anketeerimine . Projektis on osal enud 2 kooli Narvast , Narva-Jõesuust On analüüsitud anketeerimise tulemusi ja koostatud koolidele nende eripärast tulenevad soovitused – 2 -le koolile On toimunud seminar id ja tutvusta t ud projekti tulemusi anketeerimises osalenud koolide meeskondadele ( 2 -s koolis) . Projekti oodatav mõju: Projektis osalenud koolid võtavad kasutusele anketeerimise tulemusel saadud soovitused ja nende koolide laste/noorte toimetulek tulevikus on edukam . On tekkinud toetav teenus, mida on võimalik pakkuda ka alaealiste asjade komisjoni poolse mõjutusvahendina sinna jõudnud peredel e. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Projekti eeltööd on tehtud st on kokku lepitud koolidega, kes on huvitatud anketeerimisest. Vajalik projekti alguses teha: -koostada ja vormistada ankeedid (materjal selleks kogutud) -kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks -ankteerimise läbiviimine -kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid - projekti aruandluse koostamine Tegevus 2018 mai juuni Juuli-august September Oktoober koostada ja vormistada ankeedid kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks ankteerimise läbiviimine Ankeetide töötlemine kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid Projekti aruandluse koostamine