dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Majandusaasta aruanne

Sotsiaalministeerium · 6. aprill 2018
Viit
1.8-1/1162-1
Registreeritud
6. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus
Toimik
1.8-1/2018
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎90008123_2017.bdoc328 KB

Sisu (failidest)

SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD ARUANDEAASTA ARUANNE Aruandeaasta algus: 01.01.2017 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon +372 4725400 e-post [email protected] www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne SISUKORD TEGEVUSARUANNE 3 KONSOLIDEERITUD BILANSS 10 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 11 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 12 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2. Kontserni tütarettevõte 19 Lisa 3. Raha 19 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed 19 Lisa 5. Varud 20 Lisa 6. Materiaalne põhivara 20 Lisa 7. Laenukohustised 21 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed 21 Lisa 9. Võlad töövõtjatele 22 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest 22 Lisa 11. Majandamiskulud 22 Lisa 12. Tööjõukulud 23 Lisa 13. Muud tegevuskulud 23 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud 23 Lisa 15. Annetused ja toetused 24 Lisa 16. Seotud osapooled 24 Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss 25 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne 26 Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne 27 Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne 28 2(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2017. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele neljateistkümnes sihtasutusena. Teist korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega. Jätkati haigla arengukava ja 2017. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti Haigekassale (EHK) moodustas 2017. aasta laekumisest 72,0% (2016. aastal – 71,9%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2017. aastal haiglas kokku 29 561 voodipäeval. EHK rahastas 2017. aastal 24 681 ehk 83,5% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. ORGANISATSIOONI TEGEVUS 2015. aasta detsembris kinnitas haigla nõukogu HNRK arengukava aastateks 2016-2018 ning strateegilised suunad aastani 2030. 2017. aastal lähtuti organisatsiooni tegevuste elluviimisel kinnitatud arengukavast ning 2017. aasta tegevuskavast. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimesekeskset teenust akuutsest varasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning panustab valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse. HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat kehtis kuni 2017. aasta esimese kvartali lõpuni. Pärast seda polnud võimalik sertifikaati uuendada tulenevalt haiglavälistest põhjustest, kuid kvaliteedi kindlustamise protsessid jätkusid samadel alustel. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest jne. Samad tegevused jätkuvad täiendatud kujul ka aastal 2018. HNRK ajaleht Keskustelu ilmus planeeritult kaks korda – mais ja detsembris. HNRK ajaleht edastati paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla üldkoosolek, regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade koosolekud. HNRK oli 2017. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina 2017. aastal 80 õppurile, kellest praktikante oli 61 (sh 1 resident, 36 füsioteraapia, 6 õenduse, 5 tegevusteraapia, 5 hoolduse erialal), lisaks 19 töövarju. Kokku juhendati tudengeid 2017. aastal 8 758 tundi, sh 14 välistudengit. 2016. aastal viibis haiglas praktikal vastavalt 91 isikut, sh 7 välistudengit ja praktika kogukestuseks oli 9 345 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel. Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja rentimine. HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kolm haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. HNRK laste taastusravi osakonna juhataja kuulus 2016.-2017. aastal „Eesti tõenduspõhise insuldi ravijuhise“ koostamise töörühma. Mitmed haigla töötajad on osalenud korduvalt ekspertidena Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud teenuste auditites. 3(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne INVESTEERINGUD JA SOETUSED Haigla investeeris 2017. aastal põhivarasse 11,7 tuhat eurot, tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2017. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2016. aastal investeeris haigla põhivarasse 52,9 tuhat eurot (lõpetamata ehitus) ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ investeeris 216,0 tuhat eurot (seadmed, töömasinad). Väikevahendeid soetati 2017. aastal 86,6 tuhande euro eest, 2016. aastal 48,6 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2017. aastal olid kaks uue põlvkonna MotoMed trenažööri, kaheksa seisuvoodit ja platvormkaal seljaaju traumaga isikute tõhusamaks taastusraviks ning kümme reguleeritavat protseduuride lauda. Kaasajastati ja muudeti ergonoomilisemaks haigla töökeskkonda. Infotehnoloogilisesse baasi arendamiseks investeeriti 2017. aastal 52,4 tuhat eurot, 2016. aastal aga kokku 30,1 tuhat eurot. ENERGIATARBIMINE CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte- energiat kulus 2017. aastal 470 MWh, 2016. aastal 463 MWh (Joonis 1). Säästlikumast tarbimisest kokku hoitud summad investeeritakse järjepidevalt haigla töökeskkonna kaasajastamisse. Mõnevõrra suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute seadmete efektiivsemast/suuremast kasutamisest. 1000 903 900 848 828 810 800 Küttekulu (MWh) 700 600 463 470 500 411 412 388 400 300 2009 a 2010 a 2011 a 2012 a 2013 a 2014 a 2015 a 2016 a 2017 a Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2017. aastal. PERSONALITÖÖ Personalitöö on valdavalt kandnud head vilja. Jätkuvalt püütakse leida ja rakendada tõhusat värbamispoliitikat. Töötajate tagasiside on osa vajalikust igapäevategevusest. Aasta alguses viidi läbi arenguvestlused, mille kokkuvõtted arutati läbi haigla juhtkonna tasandil. Uusi töötajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus. Rehabilitatsioonivaldkonnas töötas 2017. aasta lõpus seitse mõnest teisest EL riigist pärit tippspetsialisti. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2017 146 töötajat (Tabel 1), kellest kuus oli lapsehoolduspuhkusel ja üksteist töötas osalise tööajaga. Lisaks töötas 2017. aastal haiglas 36 isikut töövõtu- või käsunduslepinguga. Töötajate arv kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 2,8%. Töötajate keskmine vanus oli 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat 4(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne ja 2014. aastal 45,5 aastat. 2017. aasta suvel töötas HNRK-s kolm abiarsti. Haiglal on kavas kaasata abiarste ka edaspidi. Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2017. ja 2016. aastal. 31.12.2017 31.12.2016 Arstid 5 4 Õed 17 18 Hoolduspersonal 31 30 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 40 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 7 7 Teised töötajad 44 43 Töötajad kokku 146 142 Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2017. aastal 2,43 milj. eurot ja 2016. aastal kokku 2,23 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1 055 eurot kuus. 2016. aastal oli vastav näitaja 987 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2017. aastal kokku 76,04 tuhat eurot ja aastal 2016 oli see 72,51 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tööd tasustati 2017. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 9,18 tuhande euroga, 2016. aastal summa oli 8,9 tuhat eurot. TÖÖTAJATE RAHULOLU JA TUNNUSTAMINE 2017. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 75,8% töötajatest. Väited, mille kohta töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2017. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,39. Aasta varem oli vastav tulemus 3,41, aastal 2015 3,44 ning 2014 ja 2013 vastavalt 3,39 ja 3,28. Tööga seonduv rahulolu kasvas järk-järgult kuni eelmise aastani, mil keskmine hinne pisut langes. 2017. aastal läbi viidud töötajate rahulolu küsimustiku tulemusi võib hinnata pigem heaks, seda eelkõige seetõttu et 2017. aastal viidi ellu struktuurireform, mis mõjutas eelkõige kliiniliste üksuste töötajate tööülesandeid ja kasvatas mõnevõrra vastutust. Töötajate rahulolu on valdavalt hea või väga hea. Kõige rohkem on 2015. aastaga võrreldes tõusnud keskmine hinne väidete puhul, mis puudutavad teadlikkust HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest ning töötaja rahulolu töötingimustega. Kõrgeima keskmise hinde said 2017. aastal väited: olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest; tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse; HNRK-s mõeldakse piisavalt töötajate heaolule – üritused, spordivõimalused, toetused; tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse. Sellisel kujul viidi töötajate rahuolu-uuringut läbi neljandat korda. Eelnimetatud väited on olnud kõige kõrgema keskmise hindega HNRK töötajate rahulolu-uuringus kõigi nelja aasta jooksul. Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud juhatuse kabinetis, tutvustatud iga osakonna koosolekul ning ka haigla üldkoosolekul 2018. aasta alguses. Töötajate rahulolu uuring on plaanis korraldada ka 2018. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2017. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suveõhtu peeti Veskiviigi sadamas, jõulupidu kõikidele töötajatele – Ammende Villas Pärnus. Haigla toetab sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud kasutama haigla jõusaali. Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist SEB Maijooksul ja Sügisjooksul, esimesel osales 29, teisel 15 inimest. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati väikesi üllatusi professioonipäevadel. Aasta teoks valiti 2017. aastal struktuurimuudatuste elluviimine. 2017. 5(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne aasta töötajateks valiti hooldaja Helbe Mettis, tegevusterapeut Siiri Siimenson, vanemõde ja osakonna juhataja Aina Tõnutare. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada kõigile osapooltele. KOOLITUS- JA TEADUSTEGEVUS 2017. aastal oli edukas koolitusaasta. 2017. aastal olid haigla koolituskulud kokku 52,8 tuhat eurot, mis teeb 2,17 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2016. aastal 34,3 tuhat eurot, mis oli 1,5% aasta tööjõukuludest. 2017. aastal toimus 21 sisekoolitust, kus osales 125 erinevat HNRK töötajat. Kümme koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. 61 töötajat käis 65 koolitusel väljapool HNRK- d, sh. välismaal. Osaleti kaheteistkümnel väliskonverentsil ja -üritusel. Neist olulisemad olid Londonis toimunud RehabWeek 2017, kus osales kuus töötajat, Linköpingis toimunud konverents NoSCos 2017, kus osales kaks töötajat, rahvusvaheline konverents ISCoS 2017 Dublinis, millest võtsid osa kaks töötajat, Lissabonis toimunud "2nd Lean Health Meeting" kohtumine Lean Management põhimõtete rakendamisest tervishoius, kus osales kaks töötajat ning abivahendite mess RehaCare 2017 Düsseldorfis, millest sai osa 4 töötajat. 2017. aastal jätkati kõigi teadusprojektidega, mis toimusid 2016 aastal. Üks HNRK töötaja kaitses magistritöö seljaaju trauma järgse taastusravi valdkonnas, üks alustas magistriõpinguid Londonis laste füsioteraapia valdkonnas ja üks töötaja võeti vastu Uus Meremaa Otago Ülikooli füsioteraapia doktoriõppesse. 2017. aastal avaldati üks artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas teadusajakirjas ning kaks teesi rahvusvahelise konverentsi kogumikus. Esineti kahe stendiettekandega rahvusvahelisel teaduskonverentsil. Jätkuvalt lüüakse kaasa Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse projektis, milles HNRK- l on täita kandev roll taastusravis kasutatavate kaasaegse tipptehnoloogiliste seadmete tõenduspõhisuse uurimisel. Lisaks osaletakse kahes rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis ning kolmes üle-Eestilises arendusprojektis. HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. RAVITÖÖ 2017. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2 448 patsiendile ning ambulatoorselt 1 662 patsiendile. Nii statsionaarsete kui ambulatoorsete teenuste suurim rahastaja oli Eesti Haigekassa, mõnevõrra on kasvanud isemaksjate osa. Liikluskindlustusseltsid tasusid 2017. aastal nii nagu ka 2016. aastal 7,7% statsionaarsete voodipäeva eest, mis kokkuvõttes tähendab et kindlustusseltside poolt ostetud voodipäevade maht kasvas proportsionaalselt. EHK rahastamisel viidi noorsportlaste terviseuuringuid läbi kokku 244 juhul. Kui 2016. aastal lepingut ei õnnestunud täita siis 2017. aastal osutati teenust üheksale noorsportlasele rohkem kui lepingus ette nähtud. EHK patsiendid jaotusid kvartalite lõikes ühtlaselt, va. detsembris, mil haigla oli kaks nädalat kollektiivpuhkusel, kuivõrd lepingu maht sai täidetud. 2017. aastal õnnestus kasvatada EHK väliste vahendite osakaalu ravitöös, seda eelkõige tasuliste teenuste arvelt. Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017. aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised osakonnad. 14- päevaste ja kauem kestvate juhtumite puhul on toiminud meeskonnatöö, mida 2017. aastal tehti kokku 1 077 juhul, 2016. aastal 956 korral. Meeskonnatöö on hästi dokumenteeritud, peamist tähelepanu pöörati terviklikule meeskonnapõhisele eesmärkide püstitamisele ja sõnastamisele. 2017. aastal osales meeskonnatöös patsient 911 korral, mis moodustas 84,6% ja 2016. aastal 83,9% juhtudest. Patsiendi lähedased osalesid 2017. aastal meeskonnatöös 60 korral mis moodustab 5,6% ja 2016. aastal 5,2% 6(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne juhtudel. Meeskonnatöö järjepidev läbiviimine, tõhusam ja patsiendikesksem dokumenteerimine ning lähedaste suurem kaasamine on 2018. aasta prioriteetne eesmärk. KÕRGTEHNOLOOGILISTE VAHENDITEGA OSUTATUD TEENUSED Võrreldes eelmise aastaga on oluliselt suurenenud kõrgtehnoloogiliste taastusravi vahendite nagu DXA, LokomatPro®, Erigo®, Armeo®, E-link, Panasonic JOBA CoreTrainer kasutamine. Kokku kasutati eelpool kirjeldatud seadmeid 2017. aastal 4 725 korral, mis on 22% enam kui 2016. aastal (3 873 korda). Nimetatud vahendite kasutamise soodustamiseks on korraldatud sisekoolitust uutele töötajatele ning ajakohastatud töökorraldust. Tipp-tehnoloogiliste vahendite senisest veelgi efektiivsem kasutamine on eesmärgiks ka 2018. aastal. RAVITÖÖ STATISTILISED NÄITAJAD 2017. aastal osutati statsionaarset teenust 2 448 juhul ning ambulatoorset teenust 1 662 juhul. Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2017. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 72,0 % mahus 2 621 601 eurot. 2016. aastal olid vastavad näitajad 71,9 % ja 2 342 430 eurot. Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2017. aastal kokku 29 561 voodipäeva. 2016 aastal vastavalt 28 134 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi oli 2016. aastal 24 681, mis on 83,5% kõigist haigla voodipäevadest. Rehabilitatsiooniteenust osutati Sotsiaalkindlustusametile (SKA) vaid kuni aprilli lõpuni sest teenuse rahastamine kvaliteetse teenuse osutamiseks oli ebapiisav ning ülemäära bürokraatlik. Kokku osutati SKA rahastamisel rehabilitatsiooniteenust 186 juhul. Liikluskindlustuse finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 147 (6,0% kogujuhtudest) ning ambulatoorseid juhtusid 4. Raviteenuse osutamise osas võib aastat lugeda kordaläinuks, kuna kasvasid nii lepingu maht kui osutatud teenuste maht ja kvaliteet. Peamised andmed, iseloomustamaks 2017. aasta meditsiinilist tegevust taastusravihaiglas, on toodud Tabelis 2. Aasta-aastalt on EHK lepingu maht statsionaarse teenuse osutamiseks kasvanud. Eduka koostöö aluseks on regulaarsed koostöökohtumised EHK-ga. 2017. aastal pöörati senisest enam tähelepanu HNRK liitumiseks Eesti Haiglavõrgu Arengukavaga, mis peab edaspidi tagama järjepidevama EHK lepingu. Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv, ravi kestvus ja voodihõive 2013. - 2017. aastal. Aasta Voodihõive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete (%) kestvus (päevades) ravijuhtude arv ravijuhtude arv 2013 80 11,0 2 565 860 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 Niisama kui 2016. aastal, osutati ka 2017. aastal Eesti Haigekassale taastusravi teenuseid üle kokkulepitud teenuste mahu. Lepingu mahu märkimisväärne kasv võimaldas oluliselt lühendada ravijärjekordi. Jätkuvalt on kõrge patsientide nõudlus taastusravi teenuste järele, eriti statsionaarse taastusravi osas. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3. 7(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate patsientide arv 2016. - 2018. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2016 1 444 1 244 200 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 PATSIENTIDE TAGASISIDE Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2017. aastal viibis statsionaarsel ravil 2 448 patsienti/klienti, kellest täitis tagasiside-küsitluslehe 935, mis on 38,15% kõigist ravil viibinutest. 2016. aastal viibis statsionaarsel ravil 2 377 patsienti/klienti, kellest täitis tagasiside-küsitluslehe 950, mis on 40% kõigist ravil viibinutest. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea (Tabel 4). Tagasisidet analüüsiti parendusgrupi poolt järjepidevalt ning arendusosakond tutvustas tagasiside kokkuvõtteid kvartaalselt. Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2016. - 2017. aastal. vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%) Ei ole üldse rahul (%) 2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a. Raviarst 905 837 59 61 39 38 2 1 0 0 Õde 900 847 64 68 35 31 1 0 0 0 Hooldaja 740 707 62 66 38 33 1 1 0 0 Füsioterapeut 907 858 79 79 20 20 1 1 0 0 Tegevusterapeut 582 504 64 63 34 35 2 2 0 0 Logopeed 177 169 63 56 33 40 3 1 1 2 Psühholoog 434 414 50 49 45 48 4 3 1 1 Sotsiaaltöötaja 361 432 56 56 41 40 1 3 1 0 Elamistingimused 913 860 50 51 47 46 3 2 0 0 Toit 916 858 53 58 44 40 3 2 0 0 Patsientide/klientide poolt antud tagasiside oli traditsiooniliselt positiivne. Kõigile kiitustele ja kaebustele on vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. MAJANDUSTEGEVUSE ARUANNE 2017. aasta tulud olid kokku 3,77 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga suurenes tulu 0,42 miljonit eurot. 2017. aastal saadi põhitegevusest tulu 3,64 miljonit eurot. 2016. aastal teeniti põhitegevusega tulu 3,26 miljonit eurot (Joonis 2). Tegevuskulud olid 2017. aastal 3,50 miljonit eurot ja need suurenesid 0,13 miljoni euro võrra võrreldes aastaga 2016. Tööjõukulud suurenesid 2017. aastal 196,0 tuhande euro võrra, moodustades 69,4 % tegevuskuludest. 8(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne 3800000 3 639 724 3400000 3 259 778 3113997 Tulu põhitegevusest (€) 2951531 3000000 2608647 2600000 2197486 2200000 2108810 1999503 1949486 1800000 2009 a 2010 a 2011 a 2012 a 2013 a 2014 a 2015 a 2016 a 2017 a Joonis 2. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu 2009. - 2017. aastal. BILANSS SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2017. aasta 4,3 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2016. aastal oli bilansi maht 4,1 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk maksevõime oli 2017.a. 2,78 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2016. majandusaastal oli vastav näitaja 2,06. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud majandusaasta 2017 lõppes positiivse tulemiga 271 542 eurot. 9(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr. VARAD Käibevara Raha 991 669 660 671 3 Nõuded ja ettemaksed 249 557 204 542 4 Varud 67 339 53 346 5 KÄIBEVARA KOKKU 1 308 565 918 559 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 3 057 614 3 206 410 6 PÕHIVARA KOKKU 3 057 614 3 206 410 AKTIVA (varad) KOKKU 4 366 179 4 124 969 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 56 121 77 278 7 Võlad tarnijatele 57 552 55 817 Võlad töötajatele 147 266 140 828 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 185 138 146 366 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 446 077 420 289 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 117 351 173 472 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 117 351 173 472 KOKKU KOHUSTISED 563 428 593 761 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 670 030 1 698 069 Aruandeaasta tulem 271 542 -28 040 KOKKU NETOVARA 3 802 751 3 531 208 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 4 366 179 4 124 969 10(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2017 2016 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 134 442 90 174 Tulu ettevõtlusest 3 639 724 3 259 778 KOKKU TULUD 3 774 166 3 349 952 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -10 761 -27 011 Tööjõukulud -2 426 929 -2 230 964 12 Majandamiskulud -770 972 -69 799 11 Muud kulud -128 758 -127 491 13 Põhivara kulum ja väärtuse langus -160 505 -288 735 6 KOKKU KULUD -3 497 925 -3 373 000 PÕHITEGEVUSE TULEM 276 241 -23 048 Muud finantstulud ja -kulud -4 699 -4 992 14 ARUANDEAASTA TULEM 271 542 -28 040 11(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2017 2016 Lisa nr. Rahavood põhitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 276 241 -23 048 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 160 505 288 735 6 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 1 054 0 Korrigeeritud tegevustulem 437 800 265 687 Põhitegevusega seotud nõuete, ettemaksete muutus kokku: -45 295 -141 127 Muutus varudes -13 994 -27 406 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 34 183 51 180 kokku: KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 412 694 148 334 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 0 -272 552 Laekunud intressid ja muu finantstulu 275 831 Muud 1 0 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST 276 -271 721 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud kapitalirendikohustised -23 116 -20 560 Saadud laenud 0 169 420 Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -48 745 Makstud intressid -4 648 -5 665 14 Makstud muud finantskulud -46 0 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -81 972 94 450 KOKKU RAHAVOOD 330 998 -28 937 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 660 671 689 608 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 330 998 -28 937 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 991 669 660 671 3 12(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2015 1 861 179 1 640 379 3 501 558 Aruandeaasta 57 689 57 689 tulem 31.12.2016 1 861 179 1 698 068 3 559 247 Aruandeaasta -28 040 -28 040 tulem Korrigeeritud saldo 1 861 179 1 670 030 3 531 209 31.12.2016 Aruandeaasta 271 542 271 542 tulem 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 13(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standarditest. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha- bilitatsioonikeskuse ning tema tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskuse OÜ arvnäitajad on esitatud eurodes. Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõttega. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata tulem. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi. Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. 14(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki Riigikassa pangakontol. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus. Varud Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. 15(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% Immateriaalne põhivara 5-50% Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Tarkvara 20 % Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse tulemiaruande real „Finantstulud ja -kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum, allahindlus”. 16(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real ”Finantstulud ja –kulud”. Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel panka. HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid, mis ei ole seotud ravitööga. Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. 17(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju. 18(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Kontserni tütarettevõte SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõte: Tütarettevõte Asukohamaa OÜ HNRK Abivahendikeskus Eesti 2017 2016 Tulu 209 535 230 046 Kulu 190 942 152 884 Tulem 18 593 77 162 Netovara 113 648 95 055 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassas 983 1 640 Raha arvelduskontodel 990 686 659 031 Kokku raha 991 669 660 671 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr. Nõuded ostjate vastu 193 260 152 419 Ostjatelt laekumata arved 193 260 152 419 Nõuded toetuste ja siirete eest 36 772 48 839 Intressinõuded 0 280 Tulevaste perioodide kulud 19 575 3 004 Kokku nõuded ettemaksed 249 557 204 542 Lisas esitatud nõuded on lühiajalised. 19(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Toiduladu 1 482 1 669 Ostetud kaubad müügiks (meditsiiniline kaup) 65 796 48 492 Ettemaksed varude eest 61 3 185 Kokku varud 67 339 53 346 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) Hooned, Muu Lõpetamata Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaalne tööd seadmed rajatised põhivara 31.12.2015 Soetus- 31 836 328 552 11 811 4 415 040 3 460 016 582 825 maksumus Akumuleeritu -155 723 -1 188 870 -616 502 -416 645 d kulum Jääkmaksumu 31 836 172 829 11 811 3 226 170 2 843 514 166 180 s Ostud ja 52 952 268 976 216 024 parendused Amortisatsioo -45 855 -223 636 -88 821 -88 960 nikulu Ümberklassi- -64 763 0 64 763 fitseerimised 31.12.2016 Soetus- 168 541 4 441 369 3 524 779 716 213 maksumus 31 836 Akumuleeritu -93 609 -1 234 959 -705 323 -436 027 d kulum Jääkmaksumu 31 836 74 932 0 3 206 410 2 819 456 280 186 s Ostud ja 11 708 11 708 parendused Amortisatsioo -19 233 -160 505 -89 495 -51 777 nikulu 31.12.2016 Soetus- 31 836 3 524 779 722 671 168 541 4 447 827 maksumus Akumuleeritu -794 818 -482 554 -112 842 -1 390 213 d kulum Jääkmaksumu 31 836 2 729 961 240 118 55 699 0 3 057 614 s 20(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp- määr valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud SEB Pank 2016002217 225 675 54 162 171 513 0 Euribor+ EUR 15.02. 16.02.2016 2,0% 2021 Pikaajalised laenud 225 675 54 162 171 513 0 kokku: Kapitalirendikohustised 25 075 23 115 1 959 3,1 EUR 20.01. 2018 Laenukohustised kokku 250 750 77 278 173 472 31.12.2017 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg SEB Pank 2016002217 171 513 54 162 117 351 0 Euribor+ EUR 15.02. 16.02.2016 2,0% 2021 Pikaajalised laenud 171 513 54 162 117 351 0 kokku Kapitalirendikohustised 1 959 1 959 3,1 EUR 20.01. 2018 Laenukohustised kokku 173 472 56 121 117 351 Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus 31.12.2017 31.12.2016 Ehitised 2 640 884 2 726 109 Kapitalirendiga seotud vara 55 699 73 776 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Käibemaksukohustis 459 80 Sotsiaalmaksu kohustis 95 507 72 568 Üksikisiku tulumaksu kohustis 51 769 38 944 Töötuskindlustuse makse kohustis 6 061 4 720 Kogumispensioni kohustis 4 963 3 848 Ettevõtja tulumaksu kohustis 3 8 Saadud ettemaksed 26 331 26 099 Ettemaksed toodete ja teenuste 0 99 eest Muud viitvõlad 45 0 Kokku võlad ja ettemaksed 185 138 146 366 Lisas esitatud võlad on lühiajalised. 21(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Töötasude kohustis 89 394 83 310 Puhkusetasude kohustis 4 778 4 659 Deklareerimata maksud 48 192 52 388 Muud võlad töövõtjatele 4 902 471 Kokku võlad töövõtjatele 147 266 140 828 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Tulud tervishoiust 3 466 684 3 138 635 Tulud majandustegevusest 54 119 41 168 Muu toodete ja teenuste müük 118 921 79 975 Saadud toetused 134 442 90 174 Kokku tulu ettevõtlusest 3 774 166 3 349 952 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2017 2016 Administreerimiskulud 78 671 49 864 Koolitus-, lähetuskulud 52 841 34 401 Kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud 164 803 198 276 Sõidukite majandamiskulud 22 942 22 583 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 89 792 56 630 Inventari majandamiskulud 91 214 60 931 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 12 752 43 715 Toiduained 75 575 71 530 Meditsiini ja hügieenikulud 131 644 110 835 Õppevahendid 2 310 249 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud 8 559 11 152 Eri- ja vormiriietuse kulud 35 985 35 100 Mitmesugused majandamiskulud 3 884 3 533 Kokku mitmesugused tegevuskulud 770 972 698 799 22(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 1 791 336 1 664 290 Sotsiaalmaksud 620 453 552 902 Erisoodustused koos maksudega 15 140 13 772 Kokku tööjõukulud 2 426 929 2 230 964 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 133,53 130,64 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Käibemaks kuluks 126 777 126 796 Käibemaks põhivara soetustelt 1 054 0 Maamaks 636 635 Riigilõivud 130 60 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 158 0 Ettevõtte tulumaks 3 0 Kokku muud kulud 128 758 127 491 Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2017 2016 Intressitulu hoiuselt 0 672 Intressikulu laenudelt -4 061 -4 318 Intressikulu kapitalirendilt -587 -1 347 Muud finantstulud ja -kulud -51 1 Kokku muud finantstulud ja -kulud -4 699 -4 992 23(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 134 442 90 174 Saadud toetused 2017: Tallinna Ülikool 94 986 € Eesti Töötukassa 3 519 € Tallinnmeeting MTÜ 5 700 € ELIKO OÜ 17 446 € Spordimeditsiini SA 10 705 € Eraisikud, asutused 2 086 € Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused 2017 2016 Nõukogu -arvestatud tasu 6 902 6 679 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 57 174 54 517 Juhatuse liikme poolt isikliku sõiduauto kasutamise eest on täidetud sõidupäevikut ja tasutud igakuiselt piirmäära ületanud summalt erisoodustuse maksu. 24(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 VARAD Käibevara Raha 980 718 656 560 Nõuded ja ettemaksed 282 510 254 699 Varud 1 482 1 670 KÄIBEVARA KOKKU 1 264 710 912 929 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 113 648 95 056 Pikaajalised nõuded 94 567 116 931 Materiaalne põhivara 2 882 734 2 995 661 PÕHIVARA KOKKU 3 090 949 3 207 648 AKTIVA (VARAD) KOKKU 4 355 659 4 120 577 Kohustised ja netovara Võlad hankijatele 54 477 54 745 Võlad töövõtjatele 143 622 139 044 Muud kohustised, ettemaksed 181 337 144 830 Laenukohustised 56 121 77 278 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 435 557 415 897 Laenukohustised 117351 173 472 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 117 351 173 472 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 670 030 1 698 069 Aruandeaasta tulem 271 542 -28 040 KOKKU NETOVARA 3 802 751 3 531 208 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 4 355 659 4 120 577 25(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Tulud Annetused ja toetused 134 442 90 173 Tulu ettevõtlusest 3 466 684 3 138 635 Muud tulud tervishoiust 54 119 41 168 KOKKU TULUD 3 655 245 3 269 976 Kulud Annetused ja toetused 57 161 103 011 Mitmesugused tegevuskulud 718 025 641 020 Tööjõukulud 2 373 957 2 206 198 Põhivara kulum ja väärtuse langus 124 635 264 711 Muud kulud 128 587 127 491 KOKKU KULUD 3 402 365 3 342 431 PÕHITEGEVUSE TULEM 252 880 -72 455 Muud finantstulud ja -kulud 18 662 44 415 ARUANDEAASTA TULEM 271 542 -28 040 26(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 252 880 -72 455 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 124 635 264 711 Kokku korrigeerimised 124 635 264 711 Põhitegevusega seotud nõuete, -38 090 -139 110 ettemaksete muutus Varude muutus 187 -280 Põhitegevusega seotud kohustiste 28 055 51 116 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 367 667 103 982 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja -11 708 -52 953 immateriaalse põhivara soetamisel Korrigeerimine muutusega 12 762 -3 576 võlgades hankijatele Antud laenud 0 -171 814 Antud laenude tagasimaksed 37 129 10 000 Laekunud intressid 280 830 KOKKU RAHAVOOD 38 463 -217 513 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 169 420 Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -48 745 Kapitalirendi põhiosa -23 116 -20 560 tagasimaksed Makstud intressid -4 648 -5 665 Makstud muud finantskulud -46 0 KOKKU RAHAVOOD -81 972 94 450 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 324 158 -19 081 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 656 560 675 641 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 324 158 -19 081 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 980 718 656 560 lõpus 27(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud Kokku netovara nimiväärtuses tulem 31.12.2015 1 861 179 1 698 069 3 559 247 Aruandeaasta tulem -28 040 31.12.2016 1 861 179 1 670 029 3 531 208 Aruandeaasta tulem 271 542 271 542 Muud muutused 1 1 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 28(28) SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja tema tütarettevõtja (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2017 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus (juhul kui neid esineb). /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 21.03.2018
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel