SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
Reg. Kood 90008123
KONSOLIDEERITUD ARUANDEAASTA ARUANNE
Aruandeaasta algus: 01.01.2017
Aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
Aadress: Sadama 16
90502 Haapsalu
Sidevahendid: telefon +372 4725400
e-post
[email protected]
www.hnrk.ee
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE 3
KONSOLIDEERITUD BILANSS 10
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 11
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 12
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2. Kontserni tütarettevõte 19
Lisa 3. Raha 19
Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed 19
Lisa 5. Varud 20
Lisa 6. Materiaalne põhivara 20
Lisa 7. Laenukohustised 21
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed 21
Lisa 9. Võlad töövõtjatele 22
Lisa 10. Tulu ettevõtlusest 22
Lisa 11. Majandamiskulud 22
Lisa 12. Tööjõukulud 23
Lisa 13. Muud tegevuskulud 23
Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud 23
Lisa 15. Annetused ja toetused 24
Lisa 16. Seotud osapooled 24
Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss 25
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne 26
Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne 27
Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne 28
2(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
TEGEVUSARUANNE
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja
statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2017. aasta oli SA Haapsalu
Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele neljateistkümnes sihtasutusena. Teist korda esitatakse
majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega.
Jätkati haigla arengukava ja 2017. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu
personali ja raviteenuste arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus, raviteenuse müük
Eesti Haigekassale (EHK) moodustas 2017. aasta laekumisest 72,0% (2016. aastal – 71,9%). Taastusravi- ja
rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2017. aastal haiglas kokku 29 561 voodipäeval. EHK rahastas 2017. aastal
24 681 ehk 83,5% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord
võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust.
ORGANISATSIOONI TEGEVUS
2015. aasta detsembris kinnitas haigla nõukogu HNRK arengukava aastateks 2016-2018 ning
strateegilised suunad aastani 2030. 2017. aastal lähtuti organisatsiooni tegevuste elluviimisel kinnitatud
arengukavast ning 2017. aasta tegevuskavast. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi
kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis
pakub terviklikku ja inimesekeskset teenust akuutsest varasest taastusravist sotsiaalse
rehabilitatsioonini ning panustab valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse.
HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat kehtis kuni 2017. aasta esimese
kvartali lõpuni. Pärast seda polnud võimalik sertifikaati uuendada tulenevalt haiglavälistest põhjustest,
kuid kvaliteedi kindlustamise protsessid jätkusid samadel alustel. Aasta jooksul on toimunud erinevad
kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet epikriiside saatmisest,
teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest
jne. Samad tegevused jätkuvad täiendatud kujul ka aastal 2018.
HNRK ajaleht Keskustelu ilmus planeeritult kaks korda – mais ja detsembris. HNRK ajaleht edastati
paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK
kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla üldkoosolek,
regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade koosolekud.
HNRK oli 2017. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina
2017. aastal 80 õppurile, kellest praktikante oli 61 (sh 1 resident, 36 füsioteraapia, 6 õenduse, 5
tegevusteraapia, 5 hoolduse erialal), lisaks 19 töövarju. Kokku juhendati tudengeid 2017. aastal 8 758
tundi, sh 14 välistudengit. 2016. aastal viibis haiglas praktikal vastavalt 91 isikut, sh 7 välistudengit ja
praktika kogukestuseks oli 9 345 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu
Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel.
Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille
ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja
rentimine.
HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kolm haigla
töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud
on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. HNRK laste taastusravi osakonna juhataja kuulus
2016.-2017. aastal „Eesti tõenduspõhise insuldi ravijuhise“ koostamise töörühma. Mitmed haigla
töötajad on osalenud korduvalt ekspertidena Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud teenuste
auditites.
3(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
INVESTEERINGUD JA SOETUSED
Haigla investeeris 2017. aastal põhivarasse 11,7 tuhat eurot, tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ
2017. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2016. aastal investeeris haigla põhivarasse 52,9 tuhat eurot
(lõpetamata ehitus) ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ investeeris 216,0 tuhat eurot
(seadmed, töömasinad). Väikevahendeid soetati 2017. aastal 86,6 tuhande euro eest, 2016. aastal 48,6
tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2017. aastal olid kaks uue põlvkonna MotoMed trenažööri,
kaheksa seisuvoodit ja platvormkaal seljaaju traumaga isikute tõhusamaks taastusraviks ning kümme
reguleeritavat protseduuride lauda. Kaasajastati ja muudeti ergonoomilisemaks haigla töökeskkonda.
Infotehnoloogilisesse baasi arendamiseks investeeriti 2017. aastal 52,4 tuhat eurot, 2016. aastal aga
kokku 30,1 tuhat eurot.
ENERGIATARBIMINE
CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone
energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte-
energiat kulus 2017. aastal 470 MWh, 2016. aastal 463 MWh (Joonis 1). Säästlikumast tarbimisest kokku
hoitud summad investeeritakse järjepidevalt haigla töökeskkonna kaasajastamisse. Mõnevõrra
suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute seadmete
efektiivsemast/suuremast kasutamisest.
1000
903
900 848
828 810
800
Küttekulu (MWh)
700
600
463 470
500
411 412
388
400
300
2009 a 2010 a 2011 a 2012 a 2013 a 2014 a 2015 a 2016 a 2017 a
Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones
renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2017. aastal.
PERSONALITÖÖ
Personalitöö on valdavalt kandnud head vilja. Jätkuvalt püütakse leida ja rakendada tõhusat
värbamispoliitikat. Töötajate tagasiside on osa vajalikust igapäevategevusest. Aasta alguses viidi läbi
arenguvestlused, mille kokkuvõtted arutati läbi haigla juhtkonna tasandil. Uusi töötajaid koolitati
sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi
tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus. Rehabilitatsioonivaldkonnas töötas 2017.
aasta lõpus seitse mõnest teisest EL riigist pärit tippspetsialisti.
Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2017 146 töötajat (Tabel 1), kellest
kuus oli lapsehoolduspuhkusel ja üksteist töötas osalise tööajaga. Lisaks töötas 2017. aastal haiglas 36
isikut töövõtu- või käsunduslepinguga. Töötajate arv kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 2,8%.
Töötajate keskmine vanus oli 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat
4(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
ja 2014. aastal 45,5 aastat. 2017. aasta suvel töötas HNRK-s kolm abiarsti. Haiglal on kavas kaasata
abiarste ka edaspidi.
Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2017. ja 2016. aastal.
31.12.2017 31.12.2016
Arstid 5 4
Õed 17 18
Hoolduspersonal 31 30
Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 40
Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 7 7
Teised töötajad 44 43
Töötajad kokku 146 142
Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2017. aastal 2,43 milj. eurot ja 2016. aastal kokku
2,23 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1 055 eurot kuus. 2016. aastal oli vastav
näitaja 987 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2017.
aastal kokku 76,04 tuhat eurot ja aastal 2016 oli see 72,51 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tööd tasustati
2017. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 9,18 tuhande euroga, 2016. aastal summa oli 8,9 tuhat eurot.
TÖÖTAJATE RAHULOLU JA TUNNUSTAMINE
2017. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 75,8% töötajatest. Väited, mille kohta
töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai
anda 4 palli skaalal. 2017. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,39. Aasta varem oli
vastav tulemus 3,41, aastal 2015 3,44 ning 2014 ja 2013 vastavalt 3,39 ja 3,28. Tööga seonduv rahulolu
kasvas järk-järgult kuni eelmise aastani, mil keskmine hinne pisut langes. 2017. aastal läbi viidud
töötajate rahulolu küsimustiku tulemusi võib hinnata pigem heaks, seda eelkõige seetõttu et 2017.
aastal viidi ellu struktuurireform, mis mõjutas eelkõige kliiniliste üksuste töötajate tööülesandeid ja
kasvatas mõnevõrra vastutust. Töötajate rahulolu on valdavalt hea või väga hea. Kõige rohkem on 2015.
aastaga võrreldes tõusnud keskmine hinne väidete puhul, mis puudutavad teadlikkust HNRK
missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest ning töötaja rahulolu töötingimustega. Kõrgeima
keskmise hinde said 2017. aastal väited: olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja
tulemustest; tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse; HNRK-s mõeldakse piisavalt töötajate
heaolule – üritused, spordivõimalused, toetused; tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia
ettevõttesse. Sellisel kujul viidi töötajate rahuolu-uuringut läbi neljandat korda. Eelnimetatud väited on
olnud kõige kõrgema keskmise hindega HNRK töötajate rahulolu-uuringus kõigi nelja aasta jooksul.
Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud juhatuse kabinetis, tutvustatud iga osakonna koosolekul
ning ka haigla üldkoosolekul 2018. aasta alguses. Töötajate rahulolu uuring on plaanis korraldada ka
2018. aastal.
Traditsiooniliselt peeti 2017. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte
seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suveõhtu peeti Veskiviigi sadamas, jõulupidu kõikidele
töötajatele – Ammende Villas Pärnus. Haigla toetab sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda
Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud
kasutama haigla jõusaali. Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist SEB Maijooksul ja Sügisjooksul,
esimesel osales 29, teisel 15 inimest. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati väikesi
üllatusi professioonipäevadel. Aasta teoks valiti 2017. aastal struktuurimuudatuste elluviimine. 2017.
5(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
aasta töötajateks valiti hooldaja Helbe Mettis, tegevusterapeut Siiri Siimenson, vanemõde ja osakonna
juhataja Aina Tõnutare. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada kõigile osapooltele.
KOOLITUS- JA TEADUSTEGEVUS
2017. aastal oli edukas koolitusaasta. 2017. aastal olid haigla koolituskulud kokku 52,8 tuhat eurot, mis
teeb 2,17 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2016. aastal 34,3 tuhat eurot, mis oli 1,5% aasta
tööjõukuludest. 2017. aastal toimus 21 sisekoolitust, kus osales 125 erinevat HNRK töötajat. Kümme
koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. 61 töötajat käis 65 koolitusel väljapool HNRK-
d, sh. välismaal. Osaleti kaheteistkümnel väliskonverentsil ja -üritusel. Neist olulisemad olid Londonis
toimunud RehabWeek 2017, kus osales kuus töötajat, Linköpingis toimunud konverents NoSCos 2017,
kus osales kaks töötajat, rahvusvaheline konverents ISCoS 2017 Dublinis, millest võtsid osa kaks
töötajat, Lissabonis toimunud "2nd Lean Health Meeting" kohtumine Lean Management põhimõtete
rakendamisest tervishoius, kus osales kaks töötajat ning abivahendite mess RehaCare 2017
Düsseldorfis, millest sai osa 4 töötajat.
2017. aastal jätkati kõigi teadusprojektidega, mis toimusid 2016 aastal. Üks HNRK töötaja kaitses
magistritöö seljaaju trauma järgse taastusravi valdkonnas, üks alustas magistriõpinguid Londonis laste
füsioteraapia valdkonnas ja üks töötaja võeti vastu Uus Meremaa Otago Ülikooli füsioteraapia
doktoriõppesse. 2017. aastal avaldati üks artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas teadusajakirjas
ning kaks teesi rahvusvahelise konverentsi kogumikus. Esineti kahe stendiettekandega rahvusvahelisel
teaduskonverentsil.
Jätkuvalt lüüakse kaasa Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse projektis, milles HNRK-
l on täita kandev roll taastusravis kasutatavate kaasaegse tipptehnoloogiliste seadmete
tõenduspõhisuse uurimisel. Lisaks osaletakse kahes rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis ning
kolmes üle-Eestilises arendusprojektis.
HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna
teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord.
RAVITÖÖ
2017. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2 448 patsiendile ning
ambulatoorselt 1 662 patsiendile. Nii statsionaarsete kui ambulatoorsete teenuste suurim rahastaja oli
Eesti Haigekassa, mõnevõrra on kasvanud isemaksjate osa. Liikluskindlustusseltsid tasusid 2017. aastal
nii nagu ka 2016. aastal 7,7% statsionaarsete voodipäeva eest, mis kokkuvõttes tähendab et
kindlustusseltside poolt ostetud voodipäevade maht kasvas proportsionaalselt. EHK rahastamisel viidi
noorsportlaste terviseuuringuid läbi kokku 244 juhul. Kui 2016. aastal lepingut ei õnnestunud täita siis
2017. aastal osutati teenust üheksale noorsportlasele rohkem kui lepingus ette nähtud. EHK patsiendid
jaotusid kvartalite lõikes ühtlaselt, va. detsembris, mil haigla oli kaks nädalat kollektiivpuhkusel, kuivõrd
lepingu maht sai täidetud. 2017. aastal õnnestus kasvatada EHK väliste vahendite osakaalu ravitöös,
seda eelkõige tasuliste teenuste arvelt.
Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017. aastat
alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised osakonnad. 14-
päevaste ja kauem kestvate juhtumite puhul on toiminud meeskonnatöö, mida 2017. aastal tehti kokku
1 077 juhul, 2016. aastal 956 korral. Meeskonnatöö on hästi dokumenteeritud, peamist tähelepanu
pöörati terviklikule meeskonnapõhisele eesmärkide püstitamisele ja sõnastamisele. 2017. aastal osales
meeskonnatöös patsient 911 korral, mis moodustas 84,6% ja 2016. aastal 83,9% juhtudest. Patsiendi
lähedased osalesid 2017. aastal meeskonnatöös 60 korral mis moodustab 5,6% ja 2016. aastal 5,2%
6(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
juhtudel. Meeskonnatöö järjepidev läbiviimine, tõhusam ja patsiendikesksem dokumenteerimine ning
lähedaste suurem kaasamine on 2018. aasta prioriteetne eesmärk.
KÕRGTEHNOLOOGILISTE VAHENDITEGA OSUTATUD TEENUSED
Võrreldes eelmise aastaga on oluliselt suurenenud kõrgtehnoloogiliste taastusravi vahendite nagu DXA,
LokomatPro®, Erigo®, Armeo®, E-link, Panasonic JOBA CoreTrainer kasutamine. Kokku kasutati eelpool
kirjeldatud seadmeid 2017. aastal 4 725 korral, mis on 22% enam kui 2016. aastal (3 873 korda).
Nimetatud vahendite kasutamise soodustamiseks on korraldatud sisekoolitust uutele töötajatele ning
ajakohastatud töökorraldust. Tipp-tehnoloogiliste vahendite senisest veelgi efektiivsem kasutamine on
eesmärgiks ka 2018. aastal.
RAVITÖÖ STATISTILISED NÄITAJAD
2017. aastal osutati statsionaarset teenust 2 448 juhul ning ambulatoorset teenust 1 662 juhul.
Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2017. aastal raviteenuste müük Eesti
Haigekassale 72,0 % mahus 2 621 601 eurot. 2016. aastal olid vastavad näitajad 71,9 % ja 2 342 430
eurot. Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2017. aastal kokku 29 561 voodipäeva. 2016
aastal vastavalt 28 134 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi oli 2016. aastal 24
681, mis on 83,5% kõigist haigla voodipäevadest. Rehabilitatsiooniteenust osutati
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) vaid kuni aprilli lõpuni sest teenuse rahastamine kvaliteetse teenuse
osutamiseks oli ebapiisav ning ülemäära bürokraatlik. Kokku osutati SKA rahastamisel
rehabilitatsiooniteenust 186 juhul. Liikluskindlustuse finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 147
(6,0% kogujuhtudest) ning ambulatoorseid juhtusid 4. Raviteenuse osutamise osas võib aastat lugeda
kordaläinuks, kuna kasvasid nii lepingu maht kui osutatud teenuste maht ja kvaliteet. Peamised andmed,
iseloomustamaks 2017. aasta meditsiinilist tegevust taastusravihaiglas, on toodud Tabelis 2.
Aasta-aastalt on EHK lepingu maht statsionaarse teenuse osutamiseks kasvanud. Eduka koostöö aluseks
on regulaarsed koostöökohtumised EHK-ga. 2017. aastal pöörati senisest enam tähelepanu HNRK
liitumiseks Eesti Haiglavõrgu Arengukavaga, mis peab edaspidi tagama järjepidevama EHK lepingu.
Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv, ravi kestvus ja voodihõive 2013. - 2017. aastal.
Aasta Voodihõive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete
(%) kestvus (päevades) ravijuhtude arv ravijuhtude arv
2013 80 11,0 2 565 860
2014 80 11,2 2 570 1 496
2015 79 11,8 2 378 1 440
2016 78 11,8 2 377 1 550
2017 83 12,1 2 448 1 662
Niisama kui 2016. aastal, osutati ka 2017. aastal Eesti Haigekassale taastusravi teenuseid üle
kokkulepitud teenuste mahu. Lepingu mahu märkimisväärne kasv võimaldas oluliselt lühendada
ravijärjekordi. Jätkuvalt on kõrge patsientide nõudlus taastusravi teenuste järele, eriti statsionaarse
taastusravi osas. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3.
7(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate
patsientide arv 2016. - 2018. aasta alguse seisuga.
Kokku Statsionaarne Ambulatoorne
1. jaanuar 2016 1 444 1 244 200
1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187
1. jaanuar 2018 1 126 976 150
PATSIENTIDE TAGASISIDE
Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2017.
aastal viibis statsionaarsel ravil 2 448 patsienti/klienti, kellest täitis tagasiside-küsitluslehe 935, mis on
38,15% kõigist ravil viibinutest. 2016. aastal viibis statsionaarsel ravil 2 377 patsienti/klienti, kellest täitis
tagasiside-küsitluslehe 950, mis on 40% kõigist ravil viibinutest. Patsientide rahulolu haiglas osutatud
teenustega oli väga hea (Tabel 4). Tagasisidet analüüsiti parendusgrupi poolt järjepidevalt ning
arendusosakond tutvustas tagasiside kokkuvõtteid kvartaalselt.
Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala
esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2016. - 2017. aastal.
vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%) Ei ole üldse
rahul (%)
2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a. 2017 a. 2016 a.
Raviarst 905 837 59 61 39 38 2 1 0 0
Õde 900 847 64 68 35 31 1 0 0 0
Hooldaja 740 707 62 66 38 33 1 1 0 0
Füsioterapeut 907 858 79 79 20 20 1 1 0 0
Tegevusterapeut 582 504 64 63 34 35 2 2 0 0
Logopeed 177 169 63 56 33 40 3 1 1 2
Psühholoog 434 414 50 49 45 48 4 3 1 1
Sotsiaaltöötaja 361 432 56 56 41 40 1 3 1 0
Elamistingimused 913 860 50 51 47 46 3 2 0 0
Toit 916 858 53 58 44 40 3 2 0 0
Patsientide/klientide poolt antud tagasiside oli traditsiooniliselt positiivne. Kõigile kiitustele ja
kaebustele on vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale.
MAJANDUSTEGEVUSE ARUANNE
2017. aasta tulud olid kokku 3,77 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga suurenes tulu 0,42 miljonit
eurot. 2017. aastal saadi põhitegevusest tulu 3,64 miljonit eurot. 2016. aastal teeniti põhitegevusega
tulu 3,26 miljonit eurot (Joonis 2).
Tegevuskulud olid 2017. aastal 3,50 miljonit eurot ja need suurenesid 0,13 miljoni euro võrra võrreldes
aastaga 2016. Tööjõukulud suurenesid 2017. aastal 196,0 tuhande euro võrra, moodustades 69,4 %
tegevuskuludest.
8(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
3800000
3 639 724
3400000
3 259 778
3113997
Tulu põhitegevusest (€)
2951531
3000000
2608647
2600000
2197486
2200000 2108810
1999503
1949486
1800000
2009 a 2010 a 2011 a 2012 a 2013 a 2014 a 2015 a 2016 a 2017 a
Joonis 2. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu
2009. - 2017. aastal.
BILANSS
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2017. aasta 4,3 miljoni euro suuruse
bilansimahuga. 2016. aastal oli bilansi maht 4,1 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk
maksevõime oli 2017.a. 2,78 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2016. majandusaastal
oli vastav näitaja 2,06.
Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt
osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud
majandusaasta 2017 lõppes positiivse tulemiga 271 542 eurot.
9(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr.
VARAD
Käibevara
Raha 991 669 660 671 3
Nõuded ja ettemaksed 249 557 204 542 4
Varud 67 339 53 346 5
KÄIBEVARA KOKKU 1 308 565 918 559
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara 3 057 614 3 206 410 6
PÕHIVARA KOKKU 3 057 614 3 206 410
AKTIVA (varad) KOKKU 4 366 179 4 124 969
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 56 121 77 278 7
Võlad tarnijatele 57 552 55 817
Võlad töötajatele 147 266 140 828 9
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 185 138 146 366 8
KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 446 077 420 289
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 117 351 173 472 7
KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 117 351 173 472
KOKKU KOHUSTISED 563 428 593 761
Netovara
Sihtkapital 1 861 179 1 861 179
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 670 030 1 698 069
Aruandeaasta tulem 271 542 -28 040
KOKKU NETOVARA 3 802 751 3 531 208
KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 4 366 179 4 124 969
10(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)
2017 2016 Lisa nr.
Tulud
Annetused ja toetused 134 442 90 174
Tulu ettevõtlusest 3 639 724 3 259 778
KOKKU TULUD 3 774 166 3 349 952 10
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -10 761 -27 011
Tööjõukulud -2 426 929 -2 230 964 12
Majandamiskulud -770 972 -69 799 11
Muud kulud -128 758 -127 491 13
Põhivara kulum ja väärtuse langus -160 505 -288 735 6
KOKKU KULUD -3 497 925 -3 373 000
PÕHITEGEVUSE TULEM 276 241 -23 048
Muud finantstulud ja -kulud -4 699 -4 992 14
ARUANDEAASTA TULEM 271 542 -28 040
11(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes)
2017 2016 Lisa nr.
Rahavood põhitegevusest
Korrigeerimised
Aruandeperioodi tegevustulem 276 241 -23 048
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 160 505 288 735 6
Käibemaksukulu põhivara soetuseks 1 054 0
Korrigeeritud tegevustulem 437 800 265 687
Põhitegevusega seotud nõuete, ettemaksete muutus kokku: -45 295 -141 127
Muutus varudes -13 994 -27 406
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 34 183 51 180
kokku:
KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 412 694 148 334
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 0 -272 552
Laekunud intressid ja muu finantstulu 275 831
Muud 1 0
KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST 276 -271 721
Rahavood finantseerimistegevusest
Tagasi makstud kapitalirendikohustised -23 116 -20 560
Saadud laenud 0 169 420
Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -48 745
Makstud intressid -4 648 -5 665 14
Makstud muud finantskulud -46 0
KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -81 972 94 450
KOKKU RAHAVOOD 330 998 -28 937
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 660 671 689 608 3
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 330 998 -28 937
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 991 669 660 671 3
12(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital Akumuleeritud tulem
31.12.2015 1 861 179 1 640 379 3 501 558
Aruandeaasta 57 689 57 689
tulem
31.12.2016 1 861 179 1 698 068 3 559 247
Aruandeaasta -28 040 -28 040
tulem
Korrigeeritud saldo 1 861 179 1 670 030 3 531 209
31.12.2016
Aruandeaasta 271 542 271 542
tulem
31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751
13(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK) 2017. aasta raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standarditest. Eesti finantsaruandluse
standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev, mille
põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise
Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha-
bilitatsioonikeskuse ning tema tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskuse OÜ arvnäitajad on esitatud
eurodes.
Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõttega. Elimineeritud on kõik
kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende
tulemusena tekkinud realiseerimata tulem.
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse
(emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel
on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande koostamisel.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi-
ja pikaajalisi nõudeid.
Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu
õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi.
Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende
tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud
finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja
müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul
väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul.
14(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raha
Raha ja raha ekvivalendid.
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki
Riigikassa pangakontol.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende
nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad.
Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga
nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub,
kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude
laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus.
Varud
Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast
tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta
ja seisundisse.
Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel.
Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku
elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust
bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt
soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei
kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja
lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm
määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast.
15(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes:
Maa 0%
Hooned ja ehitised 2-5%
Masinad ja seadmed 10-20%
Inventar 10-50%
Arvutustehnika 33-50%
Immateriaalne põhivara 5-50%
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga
majandusaasta lõpul.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara
kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud
kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade
bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse
tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita
käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive.
Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Tarkvara 20 %
Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot.
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.
Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses.
Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või
rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja
rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse
tulemiaruande real „Finantstulud ja -kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev
amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum,
allahindlus”.
16(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi
võlakohustisi.
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest
saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud
soetusmaksumuses.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real
”Finantstulud ja –kulud”.
Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib
sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad tulevikku suunatud tingimused,
kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna
kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu
sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade
sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal
sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse
eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel
panka.
HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele
juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid,
mis ei ole seotud ravitööga.
Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole
esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu
kajastatakse tekkepõhiselt.
Kulud
Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse
aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse
tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.
17(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega
maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud.
Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele.
Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas
aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna.
Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon
ning väärtuse langus.
Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud.
Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise
osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja
ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju.
18(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 2. Kontserni tütarettevõte
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõte:
Tütarettevõte Asukohamaa
OÜ HNRK Abivahendikeskus Eesti
2017 2016
Tulu 209 535 230 046
Kulu 190 942 152 884
Tulem 18 593 77 162
Netovara 113 648 95 055
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga
12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse
põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning
abivahendialaste teenuste osutamine.
Lisa 3. Raha (eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 983 1 640
Raha arvelduskontodel 990 686 659 031
Kokku raha 991 669 660 671
Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr.
Nõuded ostjate vastu 193 260 152 419
Ostjatelt laekumata arved 193 260 152 419
Nõuded toetuste ja siirete eest 36 772 48 839
Intressinõuded 0 280
Tulevaste perioodide kulud 19 575 3 004
Kokku nõuded ettemaksed 249 557 204 542
Lisas esitatud nõuded on lühiajalised.
19(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 5. Varud (eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Toiduladu 1 482 1 669
Ostetud kaubad müügiks (meditsiiniline kaup) 65 796 48 492
Ettemaksed varude eest 61 3 185
Kokku varud 67 339 53 346
Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes)
Hooned, Muu Lõpetamata Kokku
Masinad,
Maa ehitised, materiaalne tööd
seadmed
rajatised põhivara
31.12.2015
Soetus- 31 836 328 552 11 811 4 415 040
3 460 016 582 825
maksumus
Akumuleeritu -155 723 -1 188 870
-616 502 -416 645
d kulum
Jääkmaksumu 31 836 172 829 11 811 3 226 170
2 843 514 166 180
s
Ostud ja 52 952 268 976
216 024
parendused
Amortisatsioo -45 855 -223 636
-88 821 -88 960
nikulu
Ümberklassi- -64 763 0
64 763
fitseerimised
31.12.2016
Soetus- 168 541 4 441 369
3 524 779 716 213
maksumus 31 836
Akumuleeritu -93 609 -1 234 959
-705 323 -436 027
d kulum
Jääkmaksumu 31 836 74 932 0 3 206 410
2 819 456 280 186
s
Ostud ja 11 708 11 708
parendused
Amortisatsioo -19 233 -160 505
-89 495 -51 777
nikulu
31.12.2016
Soetus- 31 836 3 524 779 722 671 168 541 4 447 827
maksumus
Akumuleeritu -794 818 -482 554 -112 842 -1 390 213
d kulum
Jääkmaksumu 31 836 2 729 961 240 118 55 699 0 3 057 614
s
20(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 7. Laenukohustused (eurodes)
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp-
määr valuuta tähtaeg
12 kuu 1-5 aasta Üle 5
jooksul jooksul aasta
Pikaajalised laenud
SEB Pank 2016002217 225 675 54 162 171 513 0 Euribor+ EUR 15.02.
16.02.2016 2,0% 2021
Pikaajalised laenud 225 675 54 162 171 513 0
kokku:
Kapitalirendikohustised 25 075 23 115 1 959 3,1 EUR 20.01.
2018
Laenukohustised kokku 250 750 77 278 173 472
31.12.2017 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp-
jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg
SEB Pank 2016002217 171 513 54 162 117 351 0 Euribor+ EUR 15.02.
16.02.2016 2,0% 2021
Pikaajalised laenud 171 513 54 162 117 351 0
kokku
Kapitalirendikohustised 1 959 1 959 3,1 EUR 20.01.
2018
Laenukohustised kokku 173 472 56 121 117 351
Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus
31.12.2017 31.12.2016
Ehitised 2 640 884 2 726 109
Kapitalirendiga seotud vara 55 699 73 776
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Käibemaksukohustis 459 80
Sotsiaalmaksu kohustis 95 507 72 568
Üksikisiku tulumaksu kohustis 51 769 38 944
Töötuskindlustuse makse kohustis 6 061 4 720
Kogumispensioni kohustis 4 963 3 848
Ettevõtja tulumaksu kohustis 3 8
Saadud ettemaksed 26 331 26 099
Ettemaksed toodete ja teenuste 0 99
eest
Muud viitvõlad 45 0
Kokku võlad ja ettemaksed 185 138 146 366
Lisas esitatud võlad on lühiajalised.
21(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Töötasude kohustis 89 394 83 310
Puhkusetasude kohustis 4 778 4 659
Deklareerimata maksud 48 192 52 388
Muud võlad töövõtjatele 4 902 471
Kokku võlad töövõtjatele 147 266 140 828
Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes)
2017 2016
Tulud tervishoiust 3 466 684 3 138 635
Tulud majandustegevusest 54 119 41 168
Muu toodete ja teenuste müük 118 921 79 975
Saadud toetused 134 442 90 174
Kokku tulu ettevõtlusest 3 774 166 3 349 952
Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes)
2017 2016
Administreerimiskulud 78 671 49 864
Koolitus-, lähetuskulud 52 841 34 401
Kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud 164 803 198 276
Sõidukite majandamiskulud 22 942 22 583
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 89 792 56 630
Inventari majandamiskulud 91 214 60 931
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 12 752 43 715
Toiduained 75 575 71 530
Meditsiini ja hügieenikulud 131 644 110 835
Õppevahendid 2 310 249
Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud 8 559 11 152
Eri- ja vormiriietuse kulud 35 985 35 100
Mitmesugused majandamiskulud 3 884 3 533
Kokku mitmesugused tegevuskulud 770 972 698 799
22(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes)
2017 2016
Palgakulu 1 791 336 1 664 290
Sotsiaalmaksud 620 453 552 902
Erisoodustused koos maksudega 15 140 13 772
Kokku tööjõukulud 2 426 929 2 230 964
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 133,53 130,64
Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes)
2017 2016
Käibemaks kuluks 126 777 126 796
Käibemaks põhivara soetustelt 1 054 0
Maamaks 636 635
Riigilõivud 130 60
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 158 0
Ettevõtte tulumaks 3 0
Kokku muud kulud 128 758 127 491
Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes)
2017 2016
Intressitulu hoiuselt 0 672
Intressikulu laenudelt -4 061 -4 318
Intressikulu kapitalirendilt -587 -1 347
Muud finantstulud ja -kulud -51 1
Kokku muud finantstulud ja -kulud -4 699 -4 992
23(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 134 442 90 174
Saadud toetused 2017:
Tallinna Ülikool 94 986 €
Eesti Töötukassa 3 519 €
Tallinnmeeting MTÜ 5 700 €
ELIKO OÜ 17 446 €
Spordimeditsiini SA 10 705 €
Eraisikud, asutused 2 086 €
Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused
2017 2016
Nõukogu -arvestatud tasu 6 902 6 679
Juhatuse liikme -arvestatud tasu 57 174 54 517
Juhatuse liikme poolt isikliku sõiduauto kasutamise eest on täidetud sõidupäevikut ja tasutud igakuiselt
piirmäära ületanud summalt erisoodustuse maksu.
24(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
VARAD
Käibevara
Raha 980 718 656 560
Nõuded ja ettemaksed 282 510 254 699
Varud 1 482 1 670
KÄIBEVARA KOKKU 1 264 710 912 929
PÕHIVARA
Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 113 648 95 056
Pikaajalised nõuded 94 567 116 931
Materiaalne põhivara 2 882 734 2 995 661
PÕHIVARA KOKKU 3 090 949 3 207 648
AKTIVA (VARAD) KOKKU 4 355 659 4 120 577
Kohustised ja netovara
Võlad hankijatele 54 477 54 745
Võlad töövõtjatele 143 622 139 044
Muud kohustised, ettemaksed 181 337 144 830
Laenukohustised 56 121 77 278
KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 435 557 415 897
Laenukohustised 117351 173 472
KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 117 351 173 472
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 1 861 179 1 861 179
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 670 030 1 698 069
Aruandeaasta tulem 271 542 -28 040
KOKKU NETOVARA 3 802 751 3 531 208
KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 4 355 659 4 120 577
25(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes)
2017 2016
Tulud
Annetused ja toetused 134 442 90 173
Tulu ettevõtlusest 3 466 684 3 138 635
Muud tulud tervishoiust 54 119 41 168
KOKKU TULUD 3 655 245 3 269 976
Kulud
Annetused ja toetused 57 161 103 011
Mitmesugused tegevuskulud 718 025 641 020
Tööjõukulud 2 373 957 2 206 198
Põhivara kulum ja väärtuse langus 124 635 264 711
Muud kulud 128 587 127 491
KOKKU KULUD 3 402 365 3 342 431
PÕHITEGEVUSE TULEM 252 880 -72 455
Muud finantstulud ja -kulud 18 662 44 415
ARUANDEAASTA TULEM 271 542 -28 040
26(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes)
2017 2016
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 252 880 -72 455
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 124 635 264 711
Kokku korrigeerimised 124 635 264 711
Põhitegevusega seotud nõuete, -38 090 -139 110
ettemaksete muutus
Varude muutus 187 -280
Põhitegevusega seotud kohustiste 28 055 51 116
ja ettemaksete muutus
KOKKU RAHAVOOD 367 667 103 982
PÕHITEGEVUSEST
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja -11 708 -52 953
immateriaalse põhivara
soetamisel
Korrigeerimine muutusega 12 762 -3 576
võlgades hankijatele
Antud laenud 0 -171 814
Antud laenude tagasimaksed 37 129 10 000
Laekunud intressid 280 830
KOKKU RAHAVOOD 38 463 -217 513
INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Rahavood
finantseerimistegevusest
Saadud laenud 0 169 420
Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -48 745
Kapitalirendi põhiosa -23 116 -20 560
tagasimaksed
Makstud intressid -4 648 -5 665
Makstud muud finantskulud -46 0
KOKKU RAHAVOOD -81 972 94 450
FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
KOKKU RAHAVOOD 324 158 -19 081
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 656 560 675 641
alguses
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 324 158 -19 081
MUUTUS
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 980 718 656 560
lõpus
27(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2017 – 31.12.2017 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes)
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud Kokku netovara
nimiväärtuses tulem
31.12.2015 1 861 179 1 698 069 3 559 247
Aruandeaasta tulem -28 040
31.12.2016 1 861 179 1 670 029 3 531 208
Aruandeaasta tulem 271 542 271 542
Muud muutused 1 1
31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751
28(28)
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja tema tütarettevõtja (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2017 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud
kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning
sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal,
mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast
vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt
lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest,
nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste
väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise
väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda
pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame
auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise
väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist,
vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või
kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me
vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus (juhul kui neid esineb).
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Kiisk
Vandeaudiitori number 117
AMC Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 34
Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914
21.03.2018