dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 6. aprill 2018
Viit
1.8-1/1160-1
Registreeritud
6. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Narva Haigla SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus
Toimik
1.8-1/2018
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2017.a. majandusaasta aruande esitamine.pdf431 KB
  • 📎SA Narva Haigla majandusaasta aruanne 2017.bdoc1182 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus NARVA HAIGLA registrikood: 90003217 tänava/talu nimi, Haigla tn 7 maja ja korteri number: linn: Narva linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 20104 telefon: +372 3571802 faks: +372 3571801 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.narvahaigla.ee Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 23 Bilanss 23 Tulemiaruanne 24 Rahavoogude aruanne 25 Netovara muutuste aruanne 26 Raamatupidamise aastaaruande lisad 27 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 27 Lisa 2 Raha 29 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 30 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 31 Lisa 5 Varud 32 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 32 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 32 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 33 Lisa 9 Kasutusrent 33 Lisa 10 Laenukohustised 34 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 35 Lisa 12 Võlad töövõtjatele 35 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 36 Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 36 Lisa 15 Annetused ja toetused 37 Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 38 Lisa 17 Muud tulud 38 Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 39 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 39 Lisa 20 Tööjõukulud 40 Lisa 21 Muud kulud 40 Lisa 22 Intressikulud 40 Lisa 23 Intressitulud 40 Lisa 24 Seotud osapooled 40 Aruande allkirjad 42 Vandeaudiitori aruanne 43 2 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE Sissejuhatus Vastavalt Narva Linnavolikogu otsusele 30.01.2002. nr. 413/53 ja Narva Linnavalitsuse käskkirjale 12.03.2002. nr. 7 14. märtsil, munitsipaalasutus Narva Haigla lõpetas oma tegevuse ja andis oma varad, lepingud ja kohustused üle sihtasutusele Narva Haigla 15. märtsil 2002.a. SA Narva Haigla on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused. SA Narva Haigla on hulgiprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva linn, Narva-Jõesuu linn, osa Sillamäe linna ja Vaivara vald. Haigla koosseisus on 6 raviüksust (sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond, iseseisva õendusabi osakond,), 3 diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik. 2017. aastal statsionaarsel ravil viibis 9 246 patsienti (10 155 patsienti 2016.a.), ravivoodeid keskmiselt 249 (2016.a. – 259). Päevastatsionaaris ravitud 1289 (sh hemodialüüs) patsienti (2016.a. – 1193). Ambulatoorselt teostati 136 066 vastuvõttu (2016.a. – 147 359). Haiglal on 4 ravikorpust ja 4 abihoonet üldpindalaga 35 866 m2 Uued teenused 2017. aastal. Olulised tegevused.  Iseseisvate õdede vastuvõttude edasi arendamine – ettevalmistus haavaõe vastuvõtu alustamiseks  Evakuatsiooni õppus esmakordselt koos PPA ja Häirekeskusega  Koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikum mobiilse nahavähi kabineti vastuvõttude alustamine Narva haigla juures  Haiglasisese antibakteriaalse ravijuhendi uuendamine  Narva haigla esimene infekstioonikontrolli konverents õdedele ja arstidele  Tasuliste tervisepakettide pakkumine labori poolt, EHK hinnakirjast soodsamatel tingimustel  Imetamisnõustamise arendamine  Koostöös IVKH-ga muutused insuldihaigete käsitluses  Kohtumised linlastega, kaks kohtumist aasta jooksul  Perearstidega kohtumise traditsiooni taastamine  Esimesed praktikandid (viis VI kursuse üliõpilast) valisid praktika kohaks Narva haigla  Koostöö Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga – ühise tervisepäeva läbiviimine linlastele 3 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Asutuse finantsseisundit mõjutanud tegevused ja tingimused 2017. aastal.  Haigla töötajate palgatõus 01.04.2017.a.  Vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2017.a. lisandus töötajatel 3 puhkepäeva ja ambulatoorsel vastuvõtul patsientide vastuvõtuaeg 7,5 tunnilt lühenes 7-le tunnile, mis kokkuvõtvalt vähendas ambulatoorselt teenindatud patsientide arvu ja suurendas palgakulu  Tulud tegevusest (välja arvatud toetused ja muud kulud), võrreldes 2016 aastaga, kasvasid 15 669 euro võrra. Tööjõukulud (välja arvatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud) reliseerimaks kollktiivlepingu tingimusi, võrreldes 2016 aastaga, kasvasid 571 952 euro võrra. Vahe miinus 556 283 eurot  Kinnisvara objekti Karja 6d müümisest avalikul enampakkumisel saadud kahjum 12 002 eurot  1 mln euro ülekandmine Sotsiaalministeeriumi poolt EMO (Erakorralise meditsiini osakond) renoveerimiseks, haigla funktsionaalse arengukava koostamiseks, polikliinikust eriarstiabi kabinettide üleviimiseks Haigla tn.hoonetesse. Eraldis on aruandes kajastatud tuluna kui tegevustoetus, eraldise kulutamine on enamuses ette nähtud aastatel 2018 – 2019. Kulu 2017.aastal 19 232 eurot  Aruandeperioodi kahjum on 235 650 eurot kui välistada kahe eelpooltoodud faktori mõju Plaanid 2017. aastaks  Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000 eurot järgnevatel aastatel) – tehtud, jätkub 2018  EMO rajamisega Haigla tn.1 hoonesse seotud tegevused – tehtud, jätkub 2018  Iseseisva ämmaemandus- ja iseseisva uroloogia õe teenusega alustamine, õdede iseseisvate vastuvõttude arvukuse suurendamine - tehtud  Koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikum mobiilse nahahaiguste kabineti vastuvõttude alustamine Narva haigla juures - tehtud  Kõrgema etapi haiglate arst-kontsultantide töö jätkamine ja tõhustamine (lisandus veel üks arst-uroloog, eelnevalt olemas kirurg, uroloog, sisearst tromboosikabinetis, nefroloog ja ortopeed) - tehtud  Koostöö tõhustamine IVKH-ga (SA Ida-Viru Keskhaigla): haigla polikliiniku baasil IVKH eriarstiabi vastuvõttude alustamine 2 neuroloogi ja 2 oftalmoloogi poolt - tehtud  Narva Haiglalt ambulatoorse pulmonoloogia ja infektsioonhaiguste teenuste ostmine IVKH poolt - tehtud  Narva Haiglalt ambulatoorse ortopeedia teenuse ostmine haigekassa poolt - tehtud  Karja 6d hoone müümine enampakkumisel - tehtud 4 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Plaanid 2018. aastaks  Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000 eurot järgnevatel aastatel)  EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse  Hemodialüüsi teenuse arendamine  Funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni koostamine  Aparatuuri uuendamine  Osalemine programmides alkohoolikute sõltuvusraviteenuse osutamine ja seksuaalvägivalla ohvrite abi  Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani koostamine  Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine  Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine  Arvestades asjaolu, et teenitud rahast 67% 2017.a.kulus palgafondiks ja samaaegselt tehtava töö maht koos tulubaasiga on vähenenud, on plaanis läbi viia optimeerimine viimaks isikkooseis vastavusse töö mahuga ja korrigeerida palgapoliitikat Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. On täheldav osade haiguste sessoonsus, mis tingib teatud haigete tulva või mõõna ravile suunamisel. Samas olulisemal määral mõjutab asutuse tööd inimkäitumine, kus suvel teatud haigestumistele (songad, alajäsemete varikoos näiteks) ei pöörata nii palju tähelepanu kui talvel. Suvine oma enamuses statsionaarsete haigete arvu ligi 15-20% vähenemine on täheldatav. Samas esineb suvine traumatismi tõus inimtegevuse aktiviseerumise tõttu. Ülalmainitud asjaolude tõttu esineb vastav tulude-kulude kõikumise spetsiifika haigla osakondade lõikes. Linna elanike arvu vähenemine viimastel aastatel, mis on tingitud aktiivsema poole väljarändest ja negatiivsest iibest, kajastub ka asutuse töönäitajates Makromajanduslikud mõjud väljenduvad:  Vabariigi tasemel sõlmitavates kollektiivlepetes personali miinimumpalga suhtes  Riigi poolt kehtestatavas minimaalpalga suuruses  Seadusandlikult määratud muudatustes haigekassa hinnakirjas, mis otseselt mõjutavad üksikute struktuuriüksuste tegevuse majanduslikku tulemlikkust. Üheks põhjuseks, miks on keeruline jälgida lepingumahtu on rasked ravijuhud, millede maksumust ette planeerida ei saa. 2017.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,02 mln. eurot. Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 522 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 11 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 7 arvet. 2016.aastal kalleid raviarveid oli summas 1,8 mln. eurot. Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 454 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 24 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 3 arvet. 5 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Mõjuritest 2018. aastaks. 1. Meditsiinitöötajate palgatõus vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2018.a. 2. Tervishoiuteenuste hinnakirja muutmine 01.04.2018.a. 3. Kulud seoses EMO rajamisega Valuutakursside ja intressimäärade muutumise risk. SA Narva Haigla laenuleping on seotud EURIBORiga. Sellest tulenevalt mõjtab EURIBORi muutumine otseselt SA Narva Haigla finantsseisundit. Investeeringud. Kosmeetiline remont anestesioloogia-reanimatsiooni osakonnas Haigla tn.1, sisehaiguste kliinikus patsientidele täiendavate hapnikuliinide rajamine, polikliiniku katuse remont, Haigla tn.5 puhvetiruumide remont. Suuremad ostud: uus ehhokardiograaf, hingamisaparaat, videogastroskoop koos endoskoopiapüstakuga, verekülvide inkubaator. Personal. Aasta keskmine töötajate arv kelledega oli sõlmitud tööleping oli 702 (2016 – 711), sealhulgas 15 (2016 – 18) töötajat, kes olid rasedus- ja sünnituspuhkusel või lastehoolduspuhkusel. Töötajate üldarvust 31.12.2017.a. oli: arstid 101 (2016 – 103), õed 269 (2016 – 271), hooldustöötajaid 126 (2016 – 126), muu personal 197 (2016 – 201). Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 640 (2015 – 647). 2017.a. personali (töötajate) arv on suurem, kui koosseisude (ametikohtade) arv, seoses personali töötamisega mittetäieliku koormusega, samuti olid võetud tööle uued töötajad ametikohtadele, kus emad on dekreet – või lapsehoolduspuhkusel. Personali väljaõppele kulutati 2017.a. 109 619 eurot (2016 – 90 530 eurot). Täiendkoolitust sai 94,0% õdedest (2016 - 91,1%) ja 89,1% arstidest (2016 - 88,3%). SA Narva Haigla baasil korraldati õdedele 38 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 670 kuulajat (2016 – 53 koolitust, 942 kuulajat) ja arstidele 52 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 274 kuulajat (2016 – 50 koolitust, 267 kuulajat). SA Narva Haigla kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle. Juhatus on sihtasutuse organ, mis juhatab sihtasutuse tööd ja esindab sihtasutust. Juhatus vastutab sihtasutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Andmed täidetud ametikohtade kohta. Personali liik 31.12 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 2011. 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. Arstid 102,675 99,56 97,305 99,78 101,58 101,8 94,25 Õed 235,058 239,813 235,143 243,325 245,125 236,98 234,54 Hooldustöötajad 114,3 114,3 114,3 121,76 129,85 114,43 114,93 Muud personal 194,96 192,735 197,625 206,745 192,15 197,24 198,22 Kokku 646,993 646,408 644,373 671,61 668,7 650,45 641,94 6 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Andmed alaliste töötajate kohta Personali liik 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 2011. 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. Arstid 105 100 98 96 99 103 101 Õed 276 271 273 271 270 271 269 Hooldustöötajad 123 126 124 125 129 126 126 Muud personal 208 208 218 214 208 201 197 Kokku 712 705 713 706 706 701 693 Töötajate keskmine tunnitasu (eurot tunnis) 2011.a. 2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a 2016.a 2017.a Arstid 10,13 10,27 10,91 11,15 12,50 14,14 14,91 Õed 5,05 5,10 5,66 5,89 6,49 7,12 7,74 Hooldustöötajad 3,09 3,18 3,73 3,98 4,55 4,98 5,39 Muu personal 2,98 3,07 3,22 3,59 4,06 4,47 4,91 Kogu personal 4,87 4,93 5,30 5,56 6,23 6,91 7,32 SA Narva Haigla 2017.a. tegevusaruande statistiline osa Sihtasutus Narva Haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ja nendega seonduvaid tervishoiuteenuseid peamiselt Narva ja Ida-Virumaa elanikele. Haigla koosseisu kuulub 4 kliinikut ja 1 statsionaarne osakond (erakorralise meditsiini kliinik, naistekliinik, kirurgiakliinik, sisehaigustekliinik, õendusabi osakond). Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi alljärgnevatel erialadel: kirurgia, uroloogia, otorinolarüngoloogia, pulmonoloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia, psühholoogia, logopeedi teenused, füsioterapeudi teenused, töötervishoiuarst, günekoloogia, lastearst, ortopeedia, taastusravi, nakkushaigused, dermatoveneroloogia, nefroloogia. 7 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Ambulatoorne töö SA Narva Haiglas . 2017. a. teostati SA Narva Haiglas 136 066 arsti ambulatoorset vastuvõttu (2016 – 147 359 ) ning 20 arsti koduvisiiti (2016 – 71). 2017. aastal tehti 6 164 ambulatoorset operatsiooni (s.h. lapsed 739), 2016. aastal – 5 492 (s.h. lapsed – 660). 8 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Kiirabi töö. 2017. aastal sai väljasõitudel abi 16 956 inimest, sh. lapsed 1 308, nendest arsti poolt abi saanute arv 3 862 (2016 – 3 752), sh. lapsed 272 (2016 - 719). 2016. aastal oli väljasõitudel abi saanud inimeste arv 16 725 (s.h. lapsed – 3 068). Konstateeritud surma 2017.a. - 475 juhul (2016.a. – 429). Päevastatsionaari töö SA Narva Haiglas . Päevastatsionaaris on 7 voodit. 2017. aastal oli SA Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete arv 1270 (v.a.hemodialüüs),(2016.a. - arv 1173), hemodialüüsil ravitud haigete arv 19 (2016.a. 20) 2011.а. 2012.а. 2013.а. 2014.а. 2015.а. 2016.а. 2017.а. Päevagünekoloogia 834 779 721 675 659 799 836 Sisehaiguste - 13* - päevastatsionaar - - - - Päevaotolarüngoloogia 146 144 99 90 144 109 112 Päevakirurgia 106 89 126 152 107 197 227 Päevatraumatoloogia 43 51 56 62 44 55 95 Kokku 1129 1063 1002 979 954 1173 1270 * 2016.aastal Haigekassa ostab sisehaiguste teenust 9 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Statsionaarne töö SA Narva Haiglas. 31. detsembri 2017.a. seisuga oli haiglas 249 voodit. Aastas keskmine voodite arv oli 249. 2017. aastal raviti SA Narva Haigla statsionaarsetes osakondades 9 246 haiget (2016. aastal – 10 155 haiget). 2016. aastaga võrreldes on vähenenud patsientide arv 909 võrra – 8,9%. Seitsme aasta jooksul on patsientide arv vähenenud 3476 võrra – 27,3%. Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal oli 68,8% ( 2016. aastal - 67,1%) 10 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Statsionaaris ravitud haiged 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kirurgia osakond 3 381 3352 3274 3045 2757 2579 2268 Sünnitusabi-ja 2 056 2073 2028 1877 1724 1384 1239 günekoloogiaosakond Sisehaiguste osakond 2 862 2869 2982 3253 3833 3653 3432 -s h taastusravi 130 150 71 - -s h esmane järelravi 41 **** 88 **** -s h nakkushaigused 367 908 803 802 Nakkushaiguste osakond 1 135 886 920 625 * -* -* -* Lastehaiguste osakond 1 393 1274 1219 1193 1095 1166 821 Psühhiaatria osakond 758 748 715 670 298*** - - Õendusabi osakond*****/ Taastus- ja hooldusravi 869 878 1135 1223 ** 1247 1208 1289 osakond Anestesioloogia ja intensiivravi osakond 745 676 603 567 559 561 598 Kokku 12 722 12 323 12 485 12 094 11 111 10155 9246 * nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu ** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates 03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014 *** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole. ****sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase järelravi voodid. ***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus) 11 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Haiglas ravitud haigetest oli lapsi – 14,2% (vastsündinuteta) (2016 – 16,5%), 18,6% (vastsündinutega) (2016 – 21,4%). Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused, seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused, vigastused. Täiskasvanud (alates 15. eluaastast) moodustasid 85,8% haiglaravil viibinutest. 2017. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 302 patsienti (2016. aastal – 332 patsienti). Statsionaaris suri 348 (2016.a. – 369) haiget. Letaalsus 3,8% (2016.a. – 3,6%) Lahangute arv 59, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 42 (71,2% lahangute arvust). 2016.a. – lahanguid 78, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 70 (89,7% lahangute arvust). 12 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne 2017.a. voodipäevade arv 59 100 (2016.a. – 63 770). 2016. aastaga võrreldes vähenes voodipäevade arv 4670 võrra ( 9,3%). Viimase 7 aasta jooksul voodipäevade arv vähenes – 21 585 võrra, s.o. 26,8 %. 2017. aastal SA Narva Haiglas ravi keskmine kestus oli 6.4 päeva (kui välja arvata õendusabi, siis 4.5 (2016. – 6.3 voodipäeva)). 13 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Ravi kestus statsionaaris 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kirurgia osakond 4,8 4,5 4,3 4,2 4,1 4,0 3,9 Sünnitusabi-ja 2,9 2,8 2,8 2,6 2,5 2,7 2,7 günekoloogiaosakond Sisehaiguste osakond 7,3 6,5 6,2 6,0 6,0 5,8 5,4 -s h taastusravi 11,0** 10,1 9,3 - -s h esmane järelravi 9,6**** 9,0**** -s h nakkushaigused 4,1* 4,3 4,4 4,2 Nakkushaiguste osakond 6,9 7,2 6,5 5,9* -* -* -* Lastehaiguste osakond 4,1 4,1 3,9 4,0 3,8 3,6 3,4 Psühhiaatria osakond 9,4 9,7 9,5 9,5 8,7*** -*** -*** Õendusabi osakond*****/ (Taastus- ja hooldusravi 16,4 17,3 17,0 19,2** 19,6 18,2 18,2 osakond) Anestesioloogia ja intensiivravi 2,4 2,5 3,0 2,9 3,0 3,3 2,8 osakond Kokku 6,3 6,2 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4 * nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu ** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates 03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014 *** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole. **** sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase järelravi voodid. ***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus) 14 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Sünnitused. Sünnituste arv 2017. aastal on 413 (2016.a. – 491) 15 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Kirurgiline tegevus SA Narva Haiglas. 2017. aastal oli SA Narvas Haiglas operatsioonide arv statsionaaris 5 306, neist 285 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1136, 132 operatsiooni lastel. 2016. aastal oli operatsioonide arv statsionaaris 5 537, neist 334 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1 097, 120 operatsiooni lastel. Opereeritute arv haiglas oli 3 432, neist lapsed – 197. Statsionaaris opereeritute arv oli 2 416, neist lapsed – 125. Päevastatsionaaris opereeritute arv oli 1016, neist lapsed – 72. Kirurgiline aktiivsus oli 63,6% (2016 – 65,2%) Operatsioonijärgselt suri 106 patsienti ning operatsioonijärgne letaalsus oli 1,9% (2016 – 147 patsienti, letaalsus 2,6%). Statsionaaris teostatud operatsioonidest 29,1% olid erakorralised ja 70,9% olid plaanilised (2016.a.- 28,3% erakorralised, 71,7% plaanilised). 16 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Allpool on toodud operatsioonide arv ilma NOMESCO klassifikatsioonita. Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 78,4%, teisel 17,5% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 4,1% (2016.a. - esimesel 79,0%, teisel 16,5%, järgnevatel 4,5%). Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 72 %, teisel – 17% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 11% (2015.a. – esimesel 70,7 %, teisel 15,7%, järgnevatel 13,6%). Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest 46,3% (2016. aastal – 50,2%) teostati statsionaaris, 53,7 % (2016. aastal – 49,8 %) ambulatoorselt. 17 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (s.h. koduvisiidid) 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Jalaravi kabinet 846 900 923 1127 1262 1511 1780 Koduõed 2603 2482 2701 7823 7408 7467 7512 Vaimse tervise kabinet (alates 135 550 633 735 septembrist 2014) Tromboosikabinet (alates 35 2210 3011 2928 detsembrist 2014) Ämmaemanda iseseisvad v/v 188 855 (alates oktoobrist 2016) Uroloogiaõe iseseisvad a/v 160 318 (alates novembrist 2016) 18 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Uuringud ja protseduurid 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 19 850 20 055 20 392 20 370 20 193 21 582 20279 Ultrahelidiagnostilise uuringud 18 753 18 796 16 861 16 788 17 492 15 384 12490 3 435 3421 3 169 3 078 2 956 2 792 2625 Endoskoopilised uuringud Röntgenuuringud 30634 31 390 31 814 31 398 30 133 29 549 27924 Kompuutertomograafia 13 839 15 822 14 329 14 072 14 656 14 064 12812 Mammograafia 4 856 5 040 5 183 5 028 5 007 5 038 4972 Laboratoorsed uuringud 359 212 348 332 341 858 346 095 370 982 372 920 367181 Histoloogilised uuringud 4 542 4 690 4 542 4 407 4 447 4 787 4283 (elupuhused) Tsütoloogilised uuringud 5 577 5 042 4 720 4 868 4 604 4 366 4334 (elupuhused) Protseduurid (sh hemodialüüs) 91 084 86 891 82 621 60 009 61 916 61504 63834 Ennetuse projektid 19 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Koostöö Tervise Arengu Instituudiga SA Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele, suitsetajatele, tuberkuloosihaigetele jne. Patsientide arv. Teenused 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Suitsetamisest loobumise 17 45 69 24 36 30 17 nõustamine Narkomaanide ja nende partnerite 273 148 329 294 37 - - nõustamine Narva Haigla AIDS-i kabineti 1033 1 123 1 265 1 125 1 253 1328 1285 tegevus Narva Haigla juhtumikorralduse 408 571 298 265 279 450 529 teenus HIV-posit. patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 132 221 147 126 194 143 43 tegevus Kokku 1 863 2 108 2 108 1 834 1 799 1 951 1 874 Märkus: alates 01.01.2015.a.TAI ei finantseeri projekti „Narkomaanide ja nende partnerite nõustamine“ 20 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Visiitide arv. Teenused 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Suitsetamisest loobumise 20 68 201 53 66 41 41 nõustamine Narkomaanide ja nende partnerite 546 295 329 249 37 - - nõustamine Narva Haigla AIDS-i kabineti 1819 2 084 2 083 1 924 2 144 2 244 2 239 tegevus Narva Haigla juhtumikorralduse 2529 2 741 3 470 3 607 3 315 4 210 4 564 teenus HIV-posit. patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 2 414 2 626 2 956 2 315 2 626 1 660 1 106 tegevus s.h.koduvisiite: 106 175 51 244 22 102 27 Kokku 7 328 7 814 9 090 8 148 8 188 8 155 7 920 Peamised finantssuhtarvud 2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a 2017.a Lühiajalise kohustuse 2,55 2,53 3,03 3,21 4,01 3,68 kattekordaja Maksevõime kordaja 2,46 2,45 2,95 3,33 3,91 3,60 Maksevalmiduse kordaja 1,49 1,41 1,92 2,53 3,00 2,76 Debitoorse võlgnevuse 12,06 11,21 12,08 13,56 13,81 11,90 käibesagedus Debitoorse võlgnevuse 30,24 32,56 30,22 26,92 26,43 30,67 käibevälde (päevades) Kapitali struktuur: 12% / 88% 14% / 86% 14% / 86% 13% / 87% 13% / 87% 13% / 87% Kohustused/Netovara Käiberentaablus 6,6% 10,5% 1,9% 4,4% 4,3% -1,5% Netovara rentaablus 9,3% 16,3% 2,4% 5,5% 5,6% -1,9% (ROE) Koguvara tulutoovustase 7,9% 13,0% 2,1% 4,7% 4,9% -1,6% (ROA) 21 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Lühiajalise kohustuse kattekordaja kajastab asutuse võimet katta kreditooride lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (Current Ratio) = käibevara / lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (raha + väärtpaberid + debitoorne võlgnevus) / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) näitab, milline osa lühiajalistest kohustustest on asutuse võimeline kohe tasuma. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) = (raha + väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) = 365 / debitoorse võlgnevuse käibesagedus Kapitali struktuur näitab kapitali struktuuri. Kohustused = kohustused / (kohustused+ netovara) * 100% Netovara = netovara / (kohustused+ netovara) * 100% Käiberentaablus (Profit Margin) näitab müügikäibe iga eurot tasuvust peale kulude ja maksude mahaarvamist. Käiberentaablus (Profit Margin) = aasta tulem / netokäive * 100% Netovara rentaablus (ROE) näitab netovara tasuvust. Netovara rentaablus (ROE) = aasta tulem / netovara * 100% Koguvara tulutoovustase (ROA) näitab asutuse varadesse tahtud investeeringute tasuvust Koguvara tulutoovustase (ROA)= aasta tulem / koguvara * 100% 22 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 4 482 756 4 665 892 2 Nõuded ja ettemaksed 1 551 713 1 412 139 3 Varud 140 315 141 046 Kokku käibevarad 6 174 784 6 219 077 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 34 000 47 102 7 Materiaalsed põhivarad 10 221 496 10 360 113 8 Kokku põhivarad 10 255 496 10 407 215 Kokku varad 16 430 280 16 626 292 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 54 603 53 578 10 Võlad ja ettemaksed 1 621 682 1 496 876 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 192 14 Kokku lühiajalised kohustised 1 676 285 1 550 646 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 538 523 593 290 10 Kokku pikaajalised kohustised 538 523 593 290 Kokku kohustised 2 214 808 2 143 936 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 439 442 2 439 442 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 042 914 11 231 669 Aruandeaasta tulem -266 884 811 245 Kokku netovara 14 215 472 14 482 356 Kokku kohustised ja netovara 16 430 280 16 626 292 23 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 23 647 1 158 350 15 Tulu ettevõtlusest 17 635 374 17 619 705 16 Muud tulud 19 815 722 17 Kokku tulud 17 678 836 18 778 777 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -40 689 -88 150 18 Mitmesugused tegevuskulud -5 491 131 -5 631 586 19 Tööjõukulud -11 812 336 -11 240 384 20 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -576 210 -994 515 8 Muud kulud -16 846 -2 603 21 Kokku kulud -17 937 212 -17 957 238 Põhitegevuse tulem -258 376 821 539 Intressitulud 446 354 23 Intressikulud -8 954 -10 648 22 Aruandeaasta tulem -266 884 811 245 24 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -258 376 821 539 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 576 210 994 515 8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 9 979 0 8,17,21 Muud korrigeerimised 87 519 23 833 Kokku korrigeerimised 673 708 1 018 348 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -139 575 -272 452 3 Varude muutus 731 -20 713 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 124 726 117 125 11,14 Kokku rahavood põhitegevusest 401 214 1 663 847 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -525 112 -648 435 8 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 2 023 0 8 müügist Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 1 100 0 7 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 0 84 000 14 toetustest Laekunud intressid 447 353 3,23 Kokku rahavood investeerimistegevusest -521 542 -564 082 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -53 741 -52 458 10 Makstud intressid -9 067 -10 856 11,22 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -62 808 -63 314 Kokku rahavood -183 136 1 036 451 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 665 892 3 629 441 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -183 136 1 036 451 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 482 756 4 665 892 2 25 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 2 439 442 11 231 669 13 671 111 Aruandeaasta tulem 811 245 811 245 31.12.2016 2 439 442 12 042 914 14 482 356 Aruandeaasta tulem -266 884 -266 884 31.12.2017 2 439 442 11 776 030 14 215 472 26 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad rahandusministri määrusega kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. 31.12.2017. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SA Narva Haigla finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti eeldusest, et SA Narva Haigla on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. SA Narva Haigla tulemiaruanne on koostatud RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused" toodud Tulude ja kulude aruande skeemi alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Finantsvarad eemaldatakse bilansist siis, kui SA Narva Haigla kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka raha lähendeid, mida on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid). Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud periooditulu ja -kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud aruandeperioodi kuludesse. Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 179 päeva võrra, on kantud kuludesse ulatuses 50%; ostjatelt laekumata arved mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 365 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Erandi moodustavad nõuded kindlustusseltsidele, viimaste laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 3 aasta võrra ja kannatanu oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, on kantud kuludesse täies ulatuses. Varud Kauba, tooraine ja materjali varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja nende jäägid kajastatakse soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit, apteegi materjalide kuludes kajastamisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud 27 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse täielikult kulusse, nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem. Kulumi arvestuses on kasutatud lineaarset arvestusmeetodit. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Immateriaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Immateriaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkväärtuses. Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kummale tunnusele see rohkem vastab . Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 50 aastat Rajatised 20 aastat Masinad ja seadmed 3-10 aastat Arvutustehnika 5 aastat Tarkvara 7 aastat Maad ei amortiseerita. Põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rendileandja. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Sihtasutus kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised 28 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Finantskohustis on lepinguline kohustis tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustis tarnijate ees). Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud kohustise eest makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki kohustise soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Tehingukulutused võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ning kantakse kohustise eluea jooksul intressikuludesse. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse SA Narva Haigla juristi hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Tingimuslikuteks kohustisteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslikute kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Teenuste ja kaupade müügi korral kajastatakse müügitulu momendil, mil on toimunud omandiõigsuse üleminek või teenus on osutatud. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta (1) järgmiste isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või asutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele: 1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. (2) aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste,mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingute kohta. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassas 10 960 7 206 Arveldusarve pangas 2 005 758 1 599 203 Tähtajaline hoius 2 466 038 3 059 483 Kokku raha 4 482 756 4 665 892 29 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 271 826 1 271 826 4 Ostjatelt laekumata 1 281 526 1 281 526 4 arved Ebatõenäoliselt -9 700 -9 700 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 3 907 3 907 6 tagasinõuded Muud nõuded 269 281 269 281 Intressinõuded 2 2 Viitlaekumised 269 279 269 279 Ettemaksed 900 900 Tulevaste perioodide 900 900 kulud Saamata seadusandlusest 3 426 3 426 tulenevad toetused Kinnipidamised töötasudest 2 356 2 356 Nõuded pangakaartide 17 17 maksedelt Kokku nõuded ja 1 551 713 1 551 713 ettemaksed 30 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 080 326 1 080 326 4 Ostjatelt laekumata 1 093 326 1 093 326 4 arved Ebatõenäoliselt -13 000 -13 000 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 3 803 3 803 6 tagasinõuded Muud nõuded 286 285 286 285 Intressinõuded 3 3 Viitlaekumised 286 282 286 282 Ettemaksed 2 700 2 700 Tulevaste perioodide 2 700 2 700 kulud Saamata sihtfinantseerimine 29 031 29 031 14 tegevuskuludeks Saamata kaasfinantseerimine 5 123 5 123 tegevuskuludeks Muud saamata seadusandlusest tulenevad 2 413 2 413 toetused Kinnipidamised töötasudest 2 458 2 458 Kokku nõuded ja 1 412 139 1 412 139 ettemaksed Viitlaekumiste osas on peamiselt kajastatud lõpetamata ravijuhtude raviteenused, mis on osutatud aruandeaastal. Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 1 281 526 1 093 326 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -9 700 -13 000 3 Kokku nõuded ostjate vastu 1 271 826 1 080 326 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -13 000 -17 770 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -2 385 -1 706 Lootusetuks tunnistatud nõuded 5 685 6 476 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -9 700 -13 000 3 31 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Tooraine ja materjal 140 315 141 046 Apteegi materjalid 73 391 78 240 Meditsiinitarvikud, instrumendid 34 795 31 956 Majandus- ja bürootarbed 26 151 25 345 Toiduained 4 067 3 176 Küte, autode tagavaraosad, hooldusvahendid 1 911 2 329 Kokku varud 140 315 141 046 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 436 359 Käibemaks 2 836 3 086 Üksikisiku tulumaks 136 427 125 703 Erisoodustuse tulumaks 1 723 809 Sotsiaalmaks 247 917 226 018 Kohustuslik kogumispension 10 696 9 770 Töötuskindlustusmaksed 16 681 15 637 Ettemaksukonto jääk 3 907 3 803 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 907 416 716 3 803 381 382 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2016 Soetusmaksumus 47 102 706 423 753 525 Akumuleeritud kulum -706 423 -706 423 Jääkmaksumus 47 102 0 47 102 Müügid -13 102 0 -13 102 31.12.2017 Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486 Akumuleeritud kulum 0 -689 486 -689 486 Jääkmaksumus 34 000 0 34 000 32 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne 2017 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 10 756 Kinnisvarainvesteeringute müük müügihinnas 1 100 2017.a. kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud on 18733 eurot, millest 9770 eurot on kaetud teiste isikute poolt, sest hoones Karja 6d on rajatud ühine soojussõlm. Seega, kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud on 8963 eurot, koos käibemaksuga on 10756 eurot. Kinnisvara objekt aadressil Karja, 6d oli müüdud enampakkumisel hinnaga 1100 eurot. Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid Transpordi- Arvutid ja Muud Lõpetamata põhivarad ja vahendid arvutisüsteemid masinad ja projektid ettemaksed seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 757 472 48 848 4 615 464 5 421 784 122 311 29 000 29 000 15 930 617 Akumuleeritud kulum -1 459 957 -504 554 -48 471 -3 534 257 -4 087 282 -23 265 -5 570 504 Jääkmaksumus 407 820 8 489 745 252 918 377 1 081 207 1 334 502 99 046 29 000 29 000 10 360 113 Ostud ja parendused 95 685 9 043 332 865 437 593 437 593 Muud ostud ja parendused 95 685 9 043 332 865 437 593 437 593 Amortisatsioonikulu -205 689 -61 969 -1 883 -301 776 -365 628 -4 893 -576 210 31.12.2017 Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 744 097 57 891 4 903 240 5 705 228 122 311 29 000 29 000 16 214 061 Akumuleeritud kulum -1 665 646 -457 463 -50 354 -3 790 944 -4 298 761 -28 158 -5 992 565 Jääkmaksumus 407 820 8 284 056 286 634 7 537 1 112 296 1 406 467 94 153 29 000 29 000 10 221 496 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2017 Masinad ja seadmed 2 023 Transpordi- vahendid 2 023 Kokku 2 023 Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2017 2016 Lisa nr Kasutusrenditulu 54 046 27 805 33 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr 12 kuu jooksul 2 924 4 769 4 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 75 069 73 701 Kokku 75 069 73 701 Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Lisa nr Kasutusrendikulu 30 191 33 935 19 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr 12 kuu jooksul 6 1 306 13 Narva Linna poolt üle antud SA-le Narva Haigla kasutusse linnavara- Narvas aadressil Vestervalli tänav 15 asuv kinnistu sest, et sõlmisid hoonestusõiguse seadmise leping alates 31.10.2016. Vara jääkmaksumus seisuga 31.12.2016 on 835250 eurot. Kinnistule hoonestusõiguse seadmise leping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus notar.reg nr 2874, 31.10.2016. Lisa 10 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 593 126 54 603 226 353 312 170 kokku Laenukohustised 593 126 54 603 226 353 312 170 kokku 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 646 868 53 578 222 588 370 702 kokku Laenukohustised 646 868 53 578 222 588 370 702 kokku Pikaajalise laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.02.2028.a. Intressimäär (%) aastas on 6 kuu Euribor + 1,68%. Varad ei ole panditud. 34 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 201 686 201 686 Võlad töövõtjatele 1 002 516 1 002 516 12 Maksuvõlad 416 716 416 716 6 Muud võlad 719 719 Intressivõlad 719 719 Muud kohustised 45 45 Kokku võlad ja ettemaksed 1 621 682 1 621 682 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 158 173 158 173 Võlad töövõtjatele 956 489 956 489 Maksuvõlad 381 382 381 382 12 Muud võlad 832 832 6 Intressivõlad 832 832 Kokku võlad ja ettemaksed 1 496 876 1 496 876 Lisa 12 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Töötasude kohustis 621 258 574 714 Puhkusetasude kohustis 25 327 26 569 Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 222 271 211 201 Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 102 698 114 447 Deklareerimata töötuskindlustusmaks 15 307 14 711 Deklareerimata kinnipeetud kogumispensioon 8 874 8 985 Võlad majanduskulude eest 1 217 596 Muud võlad töövõtjatele 5 564 5 266 Kokku võlad töövõtjatele 1 002 516 956 489 11 35 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Tingimuslikud kohustised Muud sõlmitud hankelepingud 0 114 822 Võetud rendikohustused 6 1 306 9 Kokku tingimuslikud kohustised 6 116 128 Tingimuslikud varad Nõuded rendile antud varadelt 2 924 4 769 9 Kokku tingimuslikud varad 2 924 4 769 Muudeks sõlmitud hankelepinguteks on hanked, mida ei ole veel bilansis arvele võetud, leping on sõlmitud eelmisel aastal. Võetud rendikohustusteks on järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavate lepingutest. Nõudeks rendile antud varadelt on järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavatest lepingutest. Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Narva linn, toetus radioloogia 0 84 000 0 -84 000 0 seadme soemiseks Kokku sihtfinantseerimine 0 84 000 0 -84 000 0 15 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Diakonova fondi toetus õendusabiosakonna personali 5 000 10 000 0 -15 000 0 töötasuks Terviseamet, täiendavate vahendite 11 742 0 -11 742 0 0 eraldamine e-kiirabiks GlaxoSmithKline, HIV testide 3 789 0 0 -3 597 192 finantseerimine A-Selver AS, annetus 0 4 575 0 -4 575 0 Töötukassa, tööpraktika 0 203 0 -203 0 Vaimse Tervise Keskuse projekt -27 474 44 331 -36 -50 975 -34 154 3 Kokku sihtfinantseerimine -6 943 59 109 -11 778 -74 350 -33 962 15 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, -6 943 143 109 -11 778 -158 350 -33 962 15 annetused ja toetused 36 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks GlaxoSmithKline, HIV testide 192 -192 0 finantseerimine Diakonova fondi toetus õendusabiosakonna personali 15 000 -15 000 0 töötasuks Riigieelarveline toetus e-saatekirjade arenduse rahastamiseks (koostöö 7 859 -7 859 0 SA Viljandi Haigla) Selver AS, annetus 4 600 -4 600 0 Fresenius Kabi Baltics UAB anestesioloogide koolituskursuste 450 -450 0 rahastamine Eesti Töötukassa, tööpraktika 673 -673 0 juhendsmistasu Vaimse Tervise Keskuse projekt -34 154 29 027 5 127 0 Kokku sihtfinantseerimine -33 962 57 609 5 127 -23 647 0 15 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, -33 962 57 609 5 127 -23 647 0 15 annetused ja toetused Lisa 15 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 23 647 74 350 14 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 84 000 14 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 0 1 000 000 Kokku annetused ja toetused 23 647 1 158 350 14 sh eraldis riigieelarvest 8 532 1 000 203 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 0 84 000 sh välisabi eest 10 323 65 975 sh muud allikad 4 792 8 172 Rahalised ja mitterahalised annetused 2017 2016 Lisa nr Rahaline annetus 23 647 1 158 350 Kokku annetused ja toetused 23 647 1 158 350 14 37 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Tervishoiuteenuste müük Haigekassale 14 002 880 14 267 485 Tervishoiuteenuste müük tervishoiuasutustele 618 091 413 457 Kiirabi teenused 1 595 788 1 510 457 Erakorralised raviteenused ravikindlustuseta patsientidele 191 031 230 933 Narva linna poolt ostetavad teenused 117 957 115 705 Tervishoiuteenuste müük kindlustusfirmadele 22 865 74 364 Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 171 962 176 879 Tervishoiuteenuste müük eraisikutele 640 904 618 740 Rent, hooldustasu 140 852 97 564 Surnuteenused 58 659 56 747 Müüdud kaupade müügitulu 44 278 31 961 Töötajate toitlustamine 22 333 21 797 Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 7 774 3 616 Kokku tulu ettevõtlusest 17 635 374 17 619 705 Lisa 17 Muud tulud (eurodes) 2017 2016 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 2 023 0 Trahvid, viivised ja hüvitised 4 745 722 Muud 13 047 0 Kokku muud tulud 19 815 722 38 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2017 2016 Mitmesugused bürookulud 0 -1 470 Lähetuskulud 0 -500 Koolituskulud -450 -697 Riiklikud ja kohalikud maksud -4 207 -15 775 Tööjõukulud -15 000 -62 251 Infotehnoloogia kulud -6 549 -138 Inventaari majandamiskulud 0 -504 Ravimid, meditsiinilised materjalid -3 993 -6 810 Muud kinnisvara, hoonete kulud -6 990 0 Muud ostetud kulud -3 500 0 Muud 0 -5 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -40 689 -88 150 otsesed kulud Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Üür ja rent -30 191 -33 935 10 Energia -523 242 -500 121 Elektrienergia -237 891 -209 881 Soojusenergia -230 527 -242 969 Kütus -54 824 -47 271 Veevarustusteenused -50 404 -49 953 Mitmesugused bürookulud -173 459 -141 916 Koolituskulud -109 169 -89 833 Riiklikud ja kohalikud maksud -786 249 -805 449 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -3 031 -3 029 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (v.a. -395 565 -386 916 elektrienergia, soojusenergia, veevararustus ja rent) Sõidukite majandamiskulud (v.a. kütus ja rent) -64 110 -77 272 Infotehnoloogia kulud -68 175 -74 126 Inventari majandamiskulud (v.a. rent) -310 592 -307 790 Seadmete majandamiskulud (v.a. rent) -78 609 -108 506 Toiduained ja toitlustusteenused -141 155 -158 013 Ravimid, meditsiinilised materjalid -2 237 081 -2 318 921 Tervishoiuteenused -477 488 -535 874 Auditi tasu -4 350 -4 350 Muud -38 261 -35 582 Kokku mitmesugused tegevuskulud -5 491 131 -5 631 586 39 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 20 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Palgakulu -9 058 628 -8 658 027 Sotsiaalmaksud -2 768 708 -2 644 608 Kokku tööjõukulud -11 827 336 -11 302 635 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -15 000 -62 251 18 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 640 647 Lisa 21 Muud kulud (eurodes) 2017 2016 Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist -12 002 0 Trahvid, viivised ja hüvitised -4 844 -2 603 Kokku muud kulud -16 846 -2 603 Lisa 22 Intressikulud (eurodes) 2017 2016 Intressikulu laenudelt -8 954 -10 648 Kokku intressikulud -8 954 -10 648 Lisa 23 Intressitulud (eurodes) 2017 2016 Intressitulu hoiustelt 446 354 Kokku intressitulud 446 354 Lisa 24 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Narva Linn Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 40 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne Arvestatud tasu 103 900 99 023 Ei olnud tehinguid seotud isikutega, mida peaks avaldama vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta. Nõukogu liikmetele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 33960 eurot. Juhatuse liikmele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 69940 eurot. Nõukogu liikmete tasu kohustuste saldo seisuga 31.12.2017.a. on 2852 eurot. Juhatuse liige tasu kohustuse saldo seisuga 31.12.2017.a. on 5520 eurot. Aruandeaastal oli vähendatud juhatuse liige kasutamata puhkuste reserv summas 246 eurot. Juhatuse liikme kasutamata puhkuse kohustus seisuga aruandeperioodi lõpus on 2519 eurot. Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks asutusele lahkumishüvitise maksmise kohustus summas 22080 eurot (tulenevalt bilansipäeval kehtinud lepingutest on juhatuse liikmele ette nähtud hüvitis ei ole vähem kui 4 kuutasu ulatuses). 41 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus NARVA HAIGLA nõukogule, Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus NARVA HAIGLA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Lepik Vandeaudiitori number 280 HLB Expertus KLF OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 241 Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117 17.03.2018
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel