MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus NARVA HAIGLA
registrikood: 90003217
tänava/talu nimi, Haigla tn 7
maja ja korteri number:
linn: Narva linn
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtnumber: 20104
telefon: +372 3571802
faks: +372 3571801
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.narvahaigla.ee
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 23
Bilanss 23
Tulemiaruanne 24
Rahavoogude aruanne 25
Netovara muutuste aruanne 26
Raamatupidamise aastaaruande lisad 27
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 27
Lisa 2 Raha 29
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 30
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 31
Lisa 5 Varud 32
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 32
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 32
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 33
Lisa 9 Kasutusrent 33
Lisa 10 Laenukohustised 34
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 35
Lisa 12 Võlad töövõtjatele 35
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 36
Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 36
Lisa 15 Annetused ja toetused 37
Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 38
Lisa 17 Muud tulud 38
Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 39
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 39
Lisa 20 Tööjõukulud 40
Lisa 21 Muud kulud 40
Lisa 22 Intressikulud 40
Lisa 23 Intressitulud 40
Lisa 24 Seotud osapooled 40
Aruande allkirjad 42
Vandeaudiitori aruanne 43
2
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
TEGEVUSARUANNE
Sissejuhatus
Vastavalt Narva Linnavolikogu otsusele 30.01.2002. nr. 413/53 ja Narva Linnavalitsuse käskkirjale
12.03.2002. nr. 7 14. märtsil, munitsipaalasutus Narva Haigla lõpetas oma tegevuse ja andis oma
varad, lepingud ja kohustused üle sihtasutusele Narva Haigla 15. märtsil 2002.a.
SA Narva Haigla on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, põhikirja ja
teiste õigusaktide alusel. SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused.
SA Narva Haigla on hulgiprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva
linn, Narva-Jõesuu linn, osa Sillamäe linna ja Vaivara vald. Haigla koosseisus on 6 raviüksust
(sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond, iseseisva
õendusabi osakond,), 3 diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik.
2017. aastal statsionaarsel ravil viibis 9 246 patsienti (10 155 patsienti 2016.a.), ravivoodeid
keskmiselt 249 (2016.a. – 259). Päevastatsionaaris ravitud 1289 (sh hemodialüüs) patsienti (2016.a.
– 1193).
Ambulatoorselt teostati 136 066 vastuvõttu (2016.a. – 147 359).
Haiglal on 4 ravikorpust ja 4 abihoonet üldpindalaga 35 866 m2
Uued teenused 2017. aastal. Olulised tegevused.
Iseseisvate õdede vastuvõttude edasi arendamine – ettevalmistus haavaõe vastuvõtu
alustamiseks
Evakuatsiooni õppus esmakordselt koos PPA ja Häirekeskusega
Koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikum mobiilse nahavähi kabineti vastuvõttude alustamine
Narva haigla juures
Haiglasisese antibakteriaalse ravijuhendi uuendamine
Narva haigla esimene infekstioonikontrolli konverents õdedele ja arstidele
Tasuliste tervisepakettide pakkumine labori poolt, EHK hinnakirjast soodsamatel tingimustel
Imetamisnõustamise arendamine
Koostöös IVKH-ga muutused insuldihaigete käsitluses
Kohtumised linlastega, kaks kohtumist aasta jooksul
Perearstidega kohtumise traditsiooni taastamine
Esimesed praktikandid (viis VI kursuse üliõpilast) valisid praktika kohaks Narva haigla
Koostöö Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga – ühise tervisepäeva läbiviimine linlastele
3
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Asutuse finantsseisundit mõjutanud tegevused ja tingimused 2017. aastal.
Haigla töötajate palgatõus 01.04.2017.a.
Vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2017.a. lisandus töötajatel 3 puhkepäeva ja
ambulatoorsel vastuvõtul patsientide vastuvõtuaeg 7,5 tunnilt lühenes 7-le tunnile, mis
kokkuvõtvalt vähendas ambulatoorselt teenindatud patsientide arvu ja suurendas palgakulu
Tulud tegevusest (välja arvatud toetused ja muud kulud), võrreldes 2016 aastaga, kasvasid
15 669 euro võrra. Tööjõukulud (välja arvatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
otsesed kulud) reliseerimaks kollktiivlepingu tingimusi, võrreldes 2016 aastaga, kasvasid
571 952 euro võrra. Vahe miinus 556 283 eurot
Kinnisvara objekti Karja 6d müümisest avalikul enampakkumisel saadud kahjum 12 002 eurot
1 mln euro ülekandmine Sotsiaalministeeriumi poolt EMO (Erakorralise meditsiini osakond)
renoveerimiseks, haigla funktsionaalse arengukava koostamiseks, polikliinikust eriarstiabi
kabinettide üleviimiseks Haigla tn.hoonetesse. Eraldis on aruandes kajastatud tuluna kui
tegevustoetus, eraldise kulutamine on enamuses ette nähtud aastatel 2018 – 2019. Kulu
2017.aastal 19 232 eurot
Aruandeperioodi kahjum on 235 650 eurot kui välistada kahe eelpooltoodud faktori mõju
Plaanid 2017. aastaks
Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000
eurot järgnevatel aastatel) – tehtud, jätkub 2018
EMO rajamisega Haigla tn.1 hoonesse seotud tegevused – tehtud, jätkub 2018
Iseseisva ämmaemandus- ja iseseisva uroloogia õe teenusega alustamine, õdede
iseseisvate vastuvõttude arvukuse suurendamine - tehtud
Koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikum mobiilse nahahaiguste kabineti vastuvõttude alustamine
Narva haigla juures - tehtud
Kõrgema etapi haiglate arst-kontsultantide töö jätkamine ja tõhustamine (lisandus veel üks
arst-uroloog, eelnevalt olemas kirurg, uroloog, sisearst tromboosikabinetis, nefroloog ja
ortopeed) - tehtud
Koostöö tõhustamine IVKH-ga (SA Ida-Viru Keskhaigla): haigla polikliiniku baasil IVKH
eriarstiabi vastuvõttude alustamine 2 neuroloogi ja 2 oftalmoloogi poolt - tehtud
Narva Haiglalt ambulatoorse pulmonoloogia ja infektsioonhaiguste teenuste ostmine IVKH
poolt - tehtud
Narva Haiglalt ambulatoorse ortopeedia teenuse ostmine haigekassa poolt - tehtud
Karja 6d hoone müümine enampakkumisel - tehtud
4
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Plaanid 2018. aastaks
Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000
eurot järgnevatel aastatel)
EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse
Hemodialüüsi teenuse arendamine
Funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni koostamine
Aparatuuri uuendamine
Osalemine programmides alkohoolikute sõltuvusraviteenuse osutamine ja seksuaalvägivalla
ohvrite abi
Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani koostamine
Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine
Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine
Arvestades asjaolu, et teenitud rahast 67% 2017.a.kulus palgafondiks ja samaaegselt
tehtava töö maht koos tulubaasiga on vähenenud, on plaanis läbi viia optimeerimine viimaks
isikkooseis vastavusse töö mahuga ja korrigeerida palgapoliitikat
Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud.
On täheldav osade haiguste sessoonsus, mis tingib teatud haigete tulva või mõõna ravile suunamisel.
Samas olulisemal määral mõjutab asutuse tööd inimkäitumine, kus suvel teatud haigestumistele
(songad, alajäsemete varikoos näiteks) ei pöörata nii palju tähelepanu kui talvel. Suvine oma
enamuses statsionaarsete haigete arvu ligi 15-20% vähenemine on täheldatav. Samas esineb suvine
traumatismi tõus inimtegevuse aktiviseerumise tõttu. Ülalmainitud asjaolude tõttu esineb vastav
tulude-kulude kõikumise spetsiifika haigla osakondade lõikes. Linna elanike arvu vähenemine
viimastel aastatel, mis on tingitud aktiivsema poole väljarändest ja negatiivsest iibest, kajastub ka
asutuse töönäitajates
Makromajanduslikud mõjud väljenduvad:
Vabariigi tasemel sõlmitavates kollektiivlepetes personali miinimumpalga suhtes
Riigi poolt kehtestatavas minimaalpalga suuruses
Seadusandlikult määratud muudatustes haigekassa hinnakirjas, mis otseselt mõjutavad
üksikute struktuuriüksuste tegevuse majanduslikku tulemlikkust.
Üheks põhjuseks, miks on keeruline jälgida lepingumahtu on rasked ravijuhud, millede maksumust
ette planeerida ei saa. 2017.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,02 mln. eurot.
Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 522 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 11 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 7
arvet.
2016.aastal kalleid raviarveid oli summas 1,8 mln. eurot.
Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 454 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 24 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 3
arvet.
5
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Mõjuritest 2018. aastaks.
1. Meditsiinitöötajate palgatõus vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2018.a.
2. Tervishoiuteenuste hinnakirja muutmine 01.04.2018.a.
3. Kulud seoses EMO rajamisega
Valuutakursside ja intressimäärade muutumise risk.
SA Narva Haigla laenuleping on seotud EURIBORiga. Sellest tulenevalt mõjtab EURIBORi
muutumine otseselt SA Narva Haigla finantsseisundit.
Investeeringud.
Kosmeetiline remont anestesioloogia-reanimatsiooni osakonnas Haigla tn.1, sisehaiguste kliinikus
patsientidele täiendavate hapnikuliinide rajamine, polikliiniku katuse remont, Haigla tn.5
puhvetiruumide remont.
Suuremad ostud: uus ehhokardiograaf, hingamisaparaat, videogastroskoop koos
endoskoopiapüstakuga, verekülvide inkubaator.
Personal.
Aasta keskmine töötajate arv kelledega oli sõlmitud tööleping oli 702 (2016 – 711), sealhulgas 15
(2016 – 18) töötajat, kes olid rasedus- ja sünnituspuhkusel või lastehoolduspuhkusel. Töötajate
üldarvust 31.12.2017.a. oli: arstid 101 (2016 – 103), õed 269 (2016 – 271), hooldustöötajaid 126
(2016 – 126), muu personal 197 (2016 – 201). Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli
640 (2015 – 647).
2017.a. personali (töötajate) arv on suurem, kui koosseisude (ametikohtade) arv, seoses personali
töötamisega mittetäieliku koormusega, samuti olid võetud tööle uued töötajad ametikohtadele, kus
emad on dekreet – või lapsehoolduspuhkusel.
Personali väljaõppele kulutati 2017.a. 109 619 eurot (2016 – 90 530 eurot). Täiendkoolitust sai
94,0% õdedest (2016 - 91,1%) ja 89,1% arstidest (2016 - 88,3%). SA Narva Haigla baasil korraldati
õdedele 38 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 670 kuulajat (2016 – 53 koolitust, 942 kuulajat) ja
arstidele 52 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 274 kuulajat (2016 – 50 koolitust, 267 kuulajat).
SA Narva Haigla kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning
korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle.
Juhatus on sihtasutuse organ, mis juhatab sihtasutuse tööd ja esindab sihtasutust. Juhatus vastutab
sihtasutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise
eest.
Andmed täidetud ametikohtade kohta.
Personali liik 31.12 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.
2011. 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017.
Arstid 102,675 99,56 97,305 99,78 101,58 101,8 94,25
Õed 235,058 239,813 235,143 243,325 245,125 236,98 234,54
Hooldustöötajad 114,3 114,3 114,3 121,76 129,85 114,43 114,93
Muud personal 194,96 192,735 197,625 206,745 192,15 197,24 198,22
Kokku 646,993 646,408 644,373 671,61 668,7 650,45 641,94
6
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Andmed alaliste töötajate kohta
Personali liik 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.
2011. 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017.
Arstid 105 100 98 96 99 103 101
Õed 276 271 273 271 270 271 269
Hooldustöötajad 123 126 124 125 129 126 126
Muud personal 208 208 218 214 208 201 197
Kokku 712 705 713 706 706 701 693
Töötajate keskmine tunnitasu (eurot tunnis)
2011.a. 2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a 2016.a 2017.a
Arstid 10,13 10,27 10,91 11,15 12,50 14,14 14,91
Õed 5,05 5,10 5,66 5,89 6,49 7,12 7,74
Hooldustöötajad 3,09 3,18 3,73 3,98 4,55 4,98 5,39
Muu personal 2,98 3,07 3,22 3,59 4,06 4,47 4,91
Kogu personal 4,87 4,93 5,30 5,56 6,23 6,91 7,32
SA Narva Haigla 2017.a. tegevusaruande statistiline osa
Sihtasutus Narva Haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ja nendega seonduvaid
tervishoiuteenuseid peamiselt Narva ja Ida-Virumaa elanikele.
Haigla koosseisu kuulub 4 kliinikut ja 1 statsionaarne osakond (erakorralise meditsiini kliinik,
naistekliinik, kirurgiakliinik, sisehaigustekliinik, õendusabi osakond).
Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi alljärgnevatel erialadel: kirurgia, uroloogia,
otorinolarüngoloogia, pulmonoloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia,
psühholoogia, logopeedi teenused, füsioterapeudi teenused, töötervishoiuarst, günekoloogia,
lastearst, ortopeedia, taastusravi, nakkushaigused, dermatoveneroloogia, nefroloogia.
7
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Ambulatoorne töö SA Narva Haiglas .
2017. a. teostati SA Narva Haiglas 136 066 arsti ambulatoorset vastuvõttu (2016 – 147 359 ) ning 20
arsti koduvisiiti (2016 – 71).
2017. aastal tehti 6 164 ambulatoorset operatsiooni (s.h. lapsed 739), 2016. aastal – 5 492 (s.h.
lapsed – 660).
8
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Kiirabi töö.
2017. aastal sai väljasõitudel abi 16 956 inimest, sh. lapsed 1 308, nendest arsti poolt abi saanute
arv 3 862 (2016 – 3 752), sh. lapsed 272 (2016 - 719). 2016. aastal oli väljasõitudel abi saanud
inimeste arv 16 725 (s.h. lapsed – 3 068).
Konstateeritud surma 2017.a. - 475 juhul (2016.a. – 429).
Päevastatsionaari töö SA Narva Haiglas .
Päevastatsionaaris on 7 voodit. 2017. aastal oli SA Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete
arv 1270 (v.a.hemodialüüs),(2016.a. - arv 1173), hemodialüüsil ravitud haigete arv 19 (2016.a. 20)
2011.а. 2012.а. 2013.а. 2014.а. 2015.а. 2016.а. 2017.а.
Päevagünekoloogia 834 779 721 675 659 799 836
Sisehaiguste - 13* -
päevastatsionaar - - - -
Päevaotolarüngoloogia 146 144 99 90 144 109 112
Päevakirurgia 106 89 126 152 107 197 227
Päevatraumatoloogia 43 51 56 62 44 55 95
Kokku 1129 1063 1002 979 954 1173 1270
* 2016.aastal Haigekassa ostab sisehaiguste teenust
9
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Statsionaarne töö SA Narva Haiglas.
31. detsembri 2017.a. seisuga oli haiglas 249 voodit. Aastas keskmine voodite arv oli 249.
2017. aastal raviti SA Narva Haigla statsionaarsetes osakondades 9 246 haiget (2016. aastal –
10 155 haiget).
2016. aastaga võrreldes on vähenenud patsientide arv 909 võrra – 8,9%.
Seitsme aasta jooksul on patsientide arv vähenenud 3476 võrra – 27,3%.
Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal oli 68,8% ( 2016. aastal - 67,1%)
10
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Statsionaaris ravitud haiged
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Kirurgia osakond 3 381 3352 3274 3045 2757 2579 2268
Sünnitusabi-ja
2 056 2073 2028 1877 1724 1384 1239
günekoloogiaosakond
Sisehaiguste osakond 2 862 2869 2982 3253 3833 3653 3432
-s h taastusravi 130 150 71 -
-s h esmane järelravi 41 **** 88 ****
-s h nakkushaigused 367 908 803 802
Nakkushaiguste osakond 1 135 886 920 625 * -* -* -*
Lastehaiguste osakond 1 393 1274 1219 1193 1095 1166 821
Psühhiaatria osakond 758 748 715 670 298*** - -
Õendusabi osakond*****/
Taastus- ja hooldusravi 869 878 1135 1223 ** 1247 1208 1289
osakond
Anestesioloogia ja
intensiivravi osakond 745 676 603 567 559 561 598
Kokku 12 722 12 323 12 485 12 094 11 111 10155 9246
* nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste
osakonna koosseisu
** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates
03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014
*** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole.
****sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase
järelravi voodid.
***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus)
11
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Haiglas ravitud haigetest oli lapsi – 14,2% (vastsündinuteta) (2016 – 16,5%), 18,6%
(vastsündinutega) (2016 – 21,4%).
Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused,
seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused, vigastused.
Täiskasvanud (alates 15. eluaastast) moodustasid 85,8% haiglaravil viibinutest.
2017. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 302 patsienti (2016. aastal – 332 patsienti).
Statsionaaris suri 348 (2016.a. – 369) haiget.
Letaalsus 3,8% (2016.a. – 3,6%)
Lahangute arv 59, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 42 (71,2% lahangute arvust). 2016.a. –
lahanguid 78, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 70 (89,7% lahangute arvust).
12
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
2017.a. voodipäevade arv 59 100 (2016.a. – 63 770). 2016. aastaga võrreldes vähenes
voodipäevade arv 4670 võrra ( 9,3%).
Viimase 7 aasta jooksul voodipäevade arv vähenes – 21 585 võrra, s.o. 26,8 %.
2017. aastal SA Narva Haiglas ravi keskmine kestus oli 6.4 päeva (kui välja arvata õendusabi, siis
4.5 (2016. – 6.3 voodipäeva)).
13
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Ravi kestus statsionaaris
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Kirurgia osakond 4,8 4,5 4,3 4,2 4,1 4,0 3,9
Sünnitusabi-ja
2,9 2,8 2,8 2,6 2,5 2,7 2,7
günekoloogiaosakond
Sisehaiguste osakond 7,3 6,5 6,2 6,0 6,0 5,8 5,4
-s h taastusravi 11,0** 10,1 9,3 -
-s h esmane järelravi 9,6**** 9,0****
-s h nakkushaigused 4,1* 4,3 4,4 4,2
Nakkushaiguste osakond 6,9 7,2 6,5 5,9* -* -* -*
Lastehaiguste osakond 4,1 4,1 3,9 4,0 3,8 3,6 3,4
Psühhiaatria osakond 9,4 9,7 9,5 9,5 8,7*** -*** -***
Õendusabi osakond*****/
(Taastus- ja hooldusravi 16,4 17,3 17,0 19,2** 19,6 18,2 18,2
osakond)
Anestesioloogia ja intensiivravi
2,4 2,5 3,0 2,9 3,0 3,3 2,8
osakond
Kokku 6,3 6,2 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4
* nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste
osakonna koosseisu
** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates
03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014
*** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole.
**** sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase
järelravi voodid.
***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus)
14
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Sünnitused.
Sünnituste arv 2017. aastal on 413 (2016.a. – 491)
15
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Kirurgiline tegevus SA Narva Haiglas.
2017. aastal oli SA Narvas Haiglas operatsioonide arv statsionaaris 5 306, neist 285 operatsiooni
lastel, päevastatsionaaris 1136, 132 operatsiooni lastel. 2016. aastal oli operatsioonide arv
statsionaaris 5 537, neist 334 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1 097, 120 operatsiooni lastel.
Opereeritute arv haiglas oli 3 432, neist lapsed – 197. Statsionaaris opereeritute arv oli 2 416, neist
lapsed – 125. Päevastatsionaaris opereeritute arv oli 1016, neist lapsed – 72. Kirurgiline aktiivsus oli
63,6% (2016 – 65,2%) Operatsioonijärgselt suri 106 patsienti ning operatsioonijärgne letaalsus oli
1,9% (2016 – 147 patsienti, letaalsus 2,6%).
Statsionaaris teostatud operatsioonidest 29,1% olid erakorralised ja 70,9% olid plaanilised (2016.a.-
28,3% erakorralised, 71,7% plaanilised).
16
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Allpool on toodud operatsioonide arv ilma NOMESCO klassifikatsioonita.
Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 78,4%, teisel 17,5% ning kolmandal ja
järgnevatel päevadel 4,1% (2016.a. - esimesel 79,0%, teisel 16,5%, järgnevatel 4,5%).
Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 72 %, teisel – 17% ning kolmandal ja
järgnevatel päevadel 11% (2015.a. – esimesel 70,7 %, teisel 15,7%, järgnevatel 13,6%).
Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest 46,3% (2016. aastal – 50,2%) teostati statsionaaris, 53,7 %
(2016. aastal – 49,8 %) ambulatoorselt.
17
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (s.h. koduvisiidid)
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Jalaravi kabinet 846 900 923 1127 1262 1511 1780
Koduõed 2603 2482 2701 7823 7408 7467 7512
Vaimse tervise kabinet (alates
135 550 633 735
septembrist 2014)
Tromboosikabinet (alates
35 2210 3011 2928
detsembrist 2014)
Ämmaemanda iseseisvad v/v
188 855
(alates oktoobrist 2016)
Uroloogiaõe iseseisvad a/v
160 318
(alates novembrist 2016)
18
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Uuringud ja protseduurid
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Funktsionaaldiagnostilised
uuringud 19 850 20 055 20 392 20 370 20 193 21 582 20279
Ultrahelidiagnostilise uuringud 18 753 18 796 16 861 16 788 17 492 15 384 12490
3 435 3421 3 169 3 078 2 956 2 792 2625
Endoskoopilised uuringud
Röntgenuuringud 30634 31 390 31 814 31 398 30 133 29 549 27924
Kompuutertomograafia 13 839 15 822 14 329 14 072 14 656 14 064 12812
Mammograafia 4 856 5 040 5 183 5 028 5 007 5 038 4972
Laboratoorsed uuringud 359 212 348 332 341 858 346 095 370 982 372 920 367181
Histoloogilised uuringud
4 542 4 690 4 542 4 407 4 447 4 787 4283
(elupuhused)
Tsütoloogilised uuringud
5 577 5 042 4 720 4 868 4 604 4 366 4334
(elupuhused)
Protseduurid (sh hemodialüüs) 91 084 86 891 82 621 60 009 61 916 61504 63834
Ennetuse projektid
19
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Koostöö Tervise Arengu Instituudiga
SA Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes
Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele, suitsetajatele,
tuberkuloosihaigetele jne.
Patsientide arv.
Teenused 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Suitsetamisest loobumise 17 45 69 24 36 30 17
nõustamine
Narkomaanide ja nende partnerite 273 148 329 294 37 - -
nõustamine
Narva Haigla AIDS-i kabineti 1033 1 123 1 265 1 125 1 253 1328 1285
tegevus
Narva Haigla juhtumikorralduse 408 571 298 265 279 450 529
teenus HIV-posit. patsientidele
Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 132 221 147 126 194 143 43
tegevus
Kokku 1 863 2 108 2 108 1 834 1 799 1 951 1 874
Märkus: alates 01.01.2015.a.TAI ei finantseeri projekti „Narkomaanide ja nende partnerite
nõustamine“
20
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Visiitide arv.
Teenused 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Suitsetamisest loobumise 20 68 201 53 66 41 41
nõustamine
Narkomaanide ja nende partnerite 546 295 329 249 37 - -
nõustamine
Narva Haigla AIDS-i kabineti 1819 2 084 2 083 1 924 2 144 2 244 2 239
tegevus
Narva Haigla juhtumikorralduse 2529 2 741 3 470 3 607 3 315 4 210 4 564
teenus HIV-posit. patsientidele
Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 2 414 2 626 2 956 2 315 2 626 1 660 1 106
tegevus
s.h.koduvisiite: 106 175 51 244 22 102 27
Kokku 7 328 7 814 9 090 8 148 8 188 8 155 7 920
Peamised finantssuhtarvud
2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a 2017.a
Lühiajalise kohustuse 2,55 2,53 3,03 3,21 4,01 3,68
kattekordaja
Maksevõime kordaja 2,46 2,45 2,95 3,33 3,91 3,60
Maksevalmiduse kordaja 1,49 1,41 1,92 2,53 3,00 2,76
Debitoorse võlgnevuse 12,06 11,21 12,08 13,56 13,81 11,90
käibesagedus
Debitoorse võlgnevuse 30,24 32,56 30,22 26,92 26,43 30,67
käibevälde (päevades)
Kapitali struktuur: 12% / 88% 14% / 86% 14% / 86% 13% / 87% 13% / 87% 13% / 87%
Kohustused/Netovara
Käiberentaablus 6,6% 10,5% 1,9% 4,4% 4,3% -1,5%
Netovara rentaablus 9,3% 16,3% 2,4% 5,5% 5,6% -1,9%
(ROE)
Koguvara tulutoovustase 7,9% 13,0% 2,1% 4,7% 4,9% -1,6%
(ROA)
21
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:
Lühiajalise kohustuse kattekordaja kajastab asutuse võimet katta kreditooride lühiajalised nõuded
käibevaraga.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (Current Ratio) = käibevara / lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest.
Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (raha + väärtpaberid + debitoorne võlgnevus) / lühiajalised
kohustused
Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) näitab, milline osa lühiajalistest kohustustest on asutuse
võimeline kohe tasuma.
Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) = (raha + väärtpaberid) / lühiajalised kohustused
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) näitab, mitu korda
keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust.
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) = müügitulu / keskmine
debitoorne võlgnevus
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) näitab keskmist nõuete
laekumise aega päevades.
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) = 365 / debitoorse võlgnevuse
käibesagedus
Kapitali struktuur näitab kapitali struktuuri.
Kohustused = kohustused / (kohustused+ netovara) * 100%
Netovara = netovara / (kohustused+ netovara) * 100%
Käiberentaablus (Profit Margin) näitab müügikäibe iga eurot tasuvust peale kulude ja maksude
mahaarvamist.
Käiberentaablus (Profit Margin) = aasta tulem / netokäive * 100%
Netovara rentaablus (ROE) näitab netovara tasuvust.
Netovara rentaablus (ROE) = aasta tulem / netovara * 100%
Koguvara tulutoovustase (ROA) näitab asutuse varadesse tahtud investeeringute tasuvust
Koguvara tulutoovustase (ROA)= aasta tulem / koguvara * 100%
22
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 4 482 756 4 665 892 2
Nõuded ja ettemaksed 1 551 713 1 412 139 3
Varud 140 315 141 046
Kokku käibevarad 6 174 784 6 219 077
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 34 000 47 102 7
Materiaalsed põhivarad 10 221 496 10 360 113 8
Kokku põhivarad 10 255 496 10 407 215
Kokku varad 16 430 280 16 626 292
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 54 603 53 578 10
Võlad ja ettemaksed 1 621 682 1 496 876 11
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 192 14
Kokku lühiajalised kohustised 1 676 285 1 550 646
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 538 523 593 290 10
Kokku pikaajalised kohustised 538 523 593 290
Kokku kohustised 2 214 808 2 143 936
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 439 442 2 439 442
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 042 914 11 231 669
Aruandeaasta tulem -266 884 811 245
Kokku netovara 14 215 472 14 482 356
Kokku kohustised ja netovara 16 430 280 16 626 292
23
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 23 647 1 158 350 15
Tulu ettevõtlusest 17 635 374 17 619 705 16
Muud tulud 19 815 722 17
Kokku tulud 17 678 836 18 778 777
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -40 689 -88 150 18
Mitmesugused tegevuskulud -5 491 131 -5 631 586 19
Tööjõukulud -11 812 336 -11 240 384 20
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -576 210 -994 515 8
Muud kulud -16 846 -2 603 21
Kokku kulud -17 937 212 -17 957 238
Põhitegevuse tulem -258 376 821 539
Intressitulud 446 354 23
Intressikulud -8 954 -10 648 22
Aruandeaasta tulem -266 884 811 245
24
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -258 376 821 539
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 576 210 994 515 8
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 9 979 0 8,17,21
Muud korrigeerimised 87 519 23 833
Kokku korrigeerimised 673 708 1 018 348
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -139 575 -272 452 3
Varude muutus 731 -20 713 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 124 726 117 125 11,14
Kokku rahavood põhitegevusest 401 214 1 663 847
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-525 112 -648 435 8
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
2 023 0 8
müügist
Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 1 100 0 7
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
0 84 000 14
toetustest
Laekunud intressid 447 353 3,23
Kokku rahavood investeerimistegevusest -521 542 -564 082
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -53 741 -52 458 10
Makstud intressid -9 067 -10 856 11,22
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -62 808 -63 314
Kokku rahavood -183 136 1 036 451
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 665 892 3 629 441 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -183 136 1 036 451
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 482 756 4 665 892 2
25
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 2 439 442 11 231 669 13 671 111
Aruandeaasta tulem 811 245 811 245
31.12.2016 2 439 442 12 042 914 14 482 356
Aruandeaasta tulem -266 884 -266 884
31.12.2017 2 439 442 11 776 030 14 215 472
26
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud
finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad rahandusministri
määrusega kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded.
31.12.2017. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SA Narva
Haigla finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti eeldusest, et SA Narva Haigla on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise
kavatsust ega vajadust.
SA Narva Haigla tulemiaruanne on koostatud RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused" toodud Tulude ja kulude aruande skeemi alusel.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid.
Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi.
Finantsvarad eemaldatakse bilansist siis, kui SA Narva Haigla kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab
kolmandale osapoolele üle enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või
katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka raha lähendeid, mida
on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid).
Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja
kahjumid on kasumiaruandes kajastatud periooditulu ja -kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid
eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud aruandeperioodi kuludesse.
Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 179 päeva võrra, on kantud kuludesse ulatuses 50%; ostjatelt
laekumata arved mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 365 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded
on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena.
Erandi moodustavad nõuded kindlustusseltsidele, viimaste laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 3 aasta võrra
ja kannatanu oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, on kantud kuludesse täies ulatuses.
Varud
Kauba, tooraine ja materjali varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja nende jäägid kajastatakse soetusmaksumuses või
neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit, apteegi
materjalide kuludes kajastamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
27
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või
turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse
soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused)
analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Madalama soetusmaksumusega
või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse täielikult kulusse, nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide
kasulikule elueale.
Põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad
allahindlused.
Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline
jääkväärtus on sellest kõrgem.
Kulumi arvestuses on kasutatud lineaarset arvestusmeetodit. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis
vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja
remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus
objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha.
Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Immateriaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Immateriaalne põhivara on võetud
arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkväärtuses.
Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt
sellele, kummale tunnusele see rohkem vastab .
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 50 aastat
Rajatised 20 aastat
Masinad ja seadmed 3-10 aastat
Arvutustehnika 5 aastat
Tarkvara 7 aastat
Maad ei amortiseerita.
Põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana
ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood.
Põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi
kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Sihtasutus kui rendileandja.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Sihtasutus kui rentnik.
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed
jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustised
28
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustis on lepinguline kohustis tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustis tarnijate ees).
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud kohustise eest makstava tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki kohustise soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi.
Finantskohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil
soetatud finantskohustised ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Tehingukulutused
võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ning kantakse kohustise eluea jooksul intressikuludesse.
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Sihtasutus moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja
realiseerumisaja määramisel tuginetakse SA Narva Haigla juristi hinnangutele.
Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise
realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav.
Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal
aruandekuupäeval.
Tingimuslikuteks kohustisteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa
usaldusväärselt hinnata. Tingimuslikute kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või
kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud
tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral
kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse
proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis,
millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Tulud
Tulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Teenuste ja kaupade müügi korral kajastatakse müügitulu momendil, mil on
toimunud omandiõigsuse üleminek või teenus on osutatud. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu
suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kulud
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise
momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute
kohta
(1) järgmiste isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või asutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:
1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt
abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline
mõju.
(2) aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste,mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud
tehingute kohta.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 10 960 7 206
Arveldusarve pangas 2 005 758 1 599 203
Tähtajaline hoius 2 466 038 3 059 483
Kokku raha 4 482 756 4 665 892
29
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 271 826 1 271 826 4
Ostjatelt laekumata
1 281 526 1 281 526 4
arved
Ebatõenäoliselt
-9 700 -9 700 4
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
3 907 3 907 6
tagasinõuded
Muud nõuded 269 281 269 281
Intressinõuded 2 2
Viitlaekumised 269 279 269 279
Ettemaksed 900 900
Tulevaste perioodide
900 900
kulud
Saamata seadusandlusest
3 426 3 426
tulenevad toetused
Kinnipidamised töötasudest 2 356 2 356
Nõuded pangakaartide
17 17
maksedelt
Kokku nõuded ja
1 551 713 1 551 713
ettemaksed
30
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 080 326 1 080 326 4
Ostjatelt laekumata
1 093 326 1 093 326 4
arved
Ebatõenäoliselt
-13 000 -13 000 4
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
3 803 3 803 6
tagasinõuded
Muud nõuded 286 285 286 285
Intressinõuded 3 3
Viitlaekumised 286 282 286 282
Ettemaksed 2 700 2 700
Tulevaste perioodide
2 700 2 700
kulud
Saamata sihtfinantseerimine
29 031 29 031 14
tegevuskuludeks
Saamata
kaasfinantseerimine 5 123 5 123
tegevuskuludeks
Muud saamata
seadusandlusest tulenevad 2 413 2 413
toetused
Kinnipidamised töötasudest 2 458 2 458
Kokku nõuded ja
1 412 139 1 412 139
ettemaksed
Viitlaekumiste osas on peamiselt kajastatud lõpetamata ravijuhtude raviteenused, mis on osutatud aruandeaastal.
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 1 281 526 1 093 326 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -9 700 -13 000 3
Kokku nõuded ostjate vastu 1 271 826 1 080 326 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -13 000 -17 770
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -2 385 -1 706
Lootusetuks tunnistatud nõuded 5 685 6 476
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -9 700 -13 000 3
31
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Tooraine ja materjal 140 315 141 046
Apteegi materjalid 73 391 78 240
Meditsiinitarvikud, instrumendid 34 795 31 956
Majandus- ja bürootarbed 26 151 25 345
Toiduained 4 067 3 176
Küte, autode tagavaraosad, hooldusvahendid 1 911 2 329
Kokku varud 140 315 141 046
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 436 359
Käibemaks 2 836 3 086
Üksikisiku tulumaks 136 427 125 703
Erisoodustuse tulumaks 1 723 809
Sotsiaalmaks 247 917 226 018
Kohustuslik kogumispension 10 696 9 770
Töötuskindlustusmaksed 16 681 15 637
Ettemaksukonto jääk 3 907 3 803
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 907 416 716 3 803 381 382
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Maa Ehitised
31.12.2016
Soetusmaksumus 47 102 706 423 753 525
Akumuleeritud kulum -706 423 -706 423
Jääkmaksumus 47 102 0 47 102
Müügid -13 102 0 -13 102
31.12.2017
Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486
Akumuleeritud kulum 0 -689 486 -689 486
Jääkmaksumus 34 000 0 34 000
32
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
2017
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 10 756
Kinnisvarainvesteeringute müük müügihinnas 1 100
2017.a. kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud on 18733 eurot, millest 9770 eurot on kaetud teiste isikute poolt, sest hoones Karja 6d
on rajatud ühine soojussõlm. Seega, kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud on 8963 eurot, koos käibemaksuga on 10756 eurot.
Kinnisvara objekt aadressil Karja, 6d oli müüdud enampakkumisel hinnaga 1100 eurot.
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Transpordi- Arvutid ja Muud Lõpetamata
põhivarad ja
vahendid arvutisüsteemid
masinad ja projektid
ettemaksed
seadmed
31.12.2016
Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 757 472 48 848 4 615 464 5 421 784 122 311 29 000 29 000 15 930 617
Akumuleeritud kulum -1 459 957 -504 554 -48 471 -3 534 257 -4 087 282 -23 265 -5 570 504
Jääkmaksumus 407 820 8 489 745 252 918 377 1 081 207 1 334 502 99 046 29 000 29 000 10 360 113
Ostud ja parendused 95 685 9 043 332 865 437 593 437 593
Muud ostud ja parendused 95 685 9 043 332 865 437 593 437 593
Amortisatsioonikulu -205 689 -61 969 -1 883 -301 776 -365 628 -4 893 -576 210
31.12.2017
Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 744 097 57 891 4 903 240 5 705 228 122 311 29 000 29 000 16 214 061
Akumuleeritud kulum -1 665 646 -457 463 -50 354 -3 790 944 -4 298 761 -28 158 -5 992 565
Jääkmaksumus 407 820 8 284 056 286 634 7 537 1 112 296 1 406 467 94 153 29 000 29 000 10 221 496
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017
Masinad ja seadmed 2 023
Transpordi- vahendid 2 023
Kokku 2 023
Lisa 9 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2017 2016 Lisa nr
Kasutusrenditulu 54 046 27 805
33
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
12 kuu jooksul 2 924 4 769 4
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Muud varad 75 069 73 701
Kokku 75 069 73 701
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016 Lisa nr
Kasutusrendikulu 30 191 33 935 19
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
12 kuu jooksul 6 1 306 13
Narva Linna poolt üle antud SA-le Narva Haigla kasutusse linnavara- Narvas aadressil Vestervalli tänav 15 asuv kinnistu sest, et sõlmisid
hoonestusõiguse seadmise leping alates 31.10.2016. Vara jääkmaksumus seisuga 31.12.2016 on 835250 eurot.
Kinnistule hoonestusõiguse seadmise leping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus
notar.reg nr 2874, 31.10.2016.
Lisa 10 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul
Pikaajalised laenud
Pikaajalised laenud
593 126 54 603 226 353 312 170
kokku
Laenukohustised
593 126 54 603 226 353 312 170
kokku
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul
Pikaajalised laenud
Pikaajalised laenud
646 868 53 578 222 588 370 702
kokku
Laenukohustised
646 868 53 578 222 588 370 702
kokku
Pikaajalise laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.02.2028.a. Intressimäär (%) aastas on 6 kuu Euribor + 1,68%. Varad ei ole panditud.
34
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 201 686 201 686
Võlad töövõtjatele 1 002 516 1 002 516 12
Maksuvõlad 416 716 416 716 6
Muud võlad 719 719
Intressivõlad 719 719
Muud kohustised 45 45
Kokku võlad ja ettemaksed 1 621 682 1 621 682
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 158 173 158 173
Võlad töövõtjatele 956 489 956 489
Maksuvõlad 381 382 381 382 12
Muud võlad 832 832 6
Intressivõlad 832 832
Kokku võlad ja ettemaksed 1 496 876 1 496 876
Lisa 12 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Töötasude kohustis 621 258 574 714
Puhkusetasude kohustis 25 327 26 569
Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 222 271 211 201
Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 102 698 114 447
Deklareerimata töötuskindlustusmaks 15 307 14 711
Deklareerimata kinnipeetud kogumispensioon 8 874 8 985
Võlad majanduskulude eest 1 217 596
Muud võlad töövõtjatele 5 564 5 266
Kokku võlad töövõtjatele 1 002 516 956 489 11
35
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Tingimuslikud kohustised
Muud sõlmitud hankelepingud 0 114 822
Võetud rendikohustused 6 1 306 9
Kokku tingimuslikud kohustised 6 116 128
Tingimuslikud varad
Nõuded rendile antud varadelt 2 924 4 769 9
Kokku tingimuslikud varad 2 924 4 769
Muudeks sõlmitud hankelepinguteks on hanked, mida ei ole veel bilansis arvele võetud, leping on sõlmitud eelmisel aastal.
Võetud rendikohustusteks on järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga
katkestatavate lepingutest.
Nõudeks rendile antud varadelt on järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavatest
lepingutest.
Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Lisa
nr
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Narva linn, toetus radioloogia
0 84 000 0 -84 000 0
seadme soemiseks
Kokku sihtfinantseerimine
0 84 000 0 -84 000 0 15
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Diakonova fondi toetus
õendusabiosakonna personali 5 000 10 000 0 -15 000 0
töötasuks
Terviseamet, täiendavate vahendite
11 742 0 -11 742 0 0
eraldamine e-kiirabiks
GlaxoSmithKline, HIV testide
3 789 0 0 -3 597 192
finantseerimine
A-Selver AS, annetus 0 4 575 0 -4 575 0
Töötukassa, tööpraktika 0 203 0 -203 0
Vaimse Tervise Keskuse projekt -27 474 44 331 -36 -50 975 -34 154 3
Kokku sihtfinantseerimine
-6 943 59 109 -11 778 -74 350 -33 962 15
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
-6 943 143 109 -11 778 -158 350 -33 962 15
annetused ja toetused
36
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Lisa
nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
GlaxoSmithKline, HIV testide
192 -192 0
finantseerimine
Diakonova fondi toetus
õendusabiosakonna personali 15 000 -15 000 0
töötasuks
Riigieelarveline toetus e-saatekirjade
arenduse rahastamiseks (koostöö 7 859 -7 859 0
SA Viljandi Haigla)
Selver AS, annetus 4 600 -4 600 0
Fresenius Kabi Baltics UAB
anestesioloogide koolituskursuste 450 -450 0
rahastamine
Eesti Töötukassa, tööpraktika
673 -673 0
juhendsmistasu
Vaimse Tervise Keskuse projekt -34 154 29 027 5 127 0
Kokku sihtfinantseerimine
-33 962 57 609 5 127 -23 647 0 15
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
-33 962 57 609 5 127 -23 647 0 15
annetused ja toetused
Lisa 15 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 23 647 74 350 14
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 84 000 14
Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 0 1 000 000
Kokku annetused ja toetused 23 647 1 158 350 14
sh eraldis riigieelarvest 8 532 1 000 203
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 0 84 000
sh välisabi eest 10 323 65 975
sh muud allikad 4 792 8 172
Rahalised ja mitterahalised annetused
2017 2016 Lisa nr
Rahaline annetus 23 647 1 158 350
Kokku annetused ja toetused 23 647 1 158 350 14
37
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Tervishoiuteenuste müük Haigekassale 14 002 880 14 267 485
Tervishoiuteenuste müük tervishoiuasutustele 618 091 413 457
Kiirabi teenused 1 595 788 1 510 457
Erakorralised raviteenused ravikindlustuseta patsientidele 191 031 230 933
Narva linna poolt ostetavad teenused 117 957 115 705
Tervishoiuteenuste müük kindlustusfirmadele 22 865 74 364
Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 171 962 176 879
Tervishoiuteenuste müük eraisikutele 640 904 618 740
Rent, hooldustasu 140 852 97 564
Surnuteenused 58 659 56 747
Müüdud kaupade müügitulu 44 278 31 961
Töötajate toitlustamine 22 333 21 797
Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 7 774 3 616
Kokku tulu ettevõtlusest 17 635 374 17 619 705
Lisa 17 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 2 023 0
Trahvid, viivised ja hüvitised 4 745 722
Muud 13 047 0
Kokku muud tulud 19 815 722
38
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2017 2016
Mitmesugused bürookulud 0 -1 470
Lähetuskulud 0 -500
Koolituskulud -450 -697
Riiklikud ja kohalikud maksud -4 207 -15 775
Tööjõukulud -15 000 -62 251
Infotehnoloogia kulud -6 549 -138
Inventaari majandamiskulud 0 -504
Ravimid, meditsiinilised materjalid -3 993 -6 810
Muud kinnisvara, hoonete kulud -6 990 0
Muud ostetud kulud -3 500 0
Muud 0 -5
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
-40 689 -88 150
otsesed kulud
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Üür ja rent -30 191 -33 935 10
Energia -523 242 -500 121
Elektrienergia -237 891 -209 881
Soojusenergia -230 527 -242 969
Kütus -54 824 -47 271
Veevarustusteenused -50 404 -49 953
Mitmesugused bürookulud -173 459 -141 916
Koolituskulud -109 169 -89 833
Riiklikud ja kohalikud maksud -786 249 -805 449
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -3 031 -3 029
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (v.a.
-395 565 -386 916
elektrienergia, soojusenergia, veevararustus ja rent)
Sõidukite majandamiskulud (v.a. kütus ja rent) -64 110 -77 272
Infotehnoloogia kulud -68 175 -74 126
Inventari majandamiskulud (v.a. rent) -310 592 -307 790
Seadmete majandamiskulud (v.a. rent) -78 609 -108 506
Toiduained ja toitlustusteenused -141 155 -158 013
Ravimid, meditsiinilised materjalid -2 237 081 -2 318 921
Tervishoiuteenused -477 488 -535 874
Auditi tasu -4 350 -4 350
Muud -38 261 -35 582
Kokku mitmesugused tegevuskulud -5 491 131 -5 631 586
39
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 20 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Palgakulu -9 058 628 -8 658 027
Sotsiaalmaksud -2 768 708 -2 644 608
Kokku tööjõukulud -11 827 336 -11 302 635
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
-15 000 -62 251 18
otsese kuluna
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 640 647
Lisa 21 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist -12 002 0
Trahvid, viivised ja hüvitised -4 844 -2 603
Kokku muud kulud -16 846 -2 603
Lisa 22 Intressikulud
(eurodes)
2017 2016
Intressikulu laenudelt -8 954 -10 648
Kokku intressikulud -8 954 -10 648
Lisa 23 Intressitulud
(eurodes)
2017 2016
Intressitulu hoiustelt 446 354
Kokku intressitulud 446 354
Lisa 24 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Narva Linn
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
40
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2017. a. majandusaasta aruanne
Arvestatud tasu 103 900 99 023
Ei olnud tehinguid seotud isikutega, mida peaks avaldama vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud
isikutega tehtud tehingute kohta.
Nõukogu liikmetele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 33960 eurot.
Juhatuse liikmele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 69940 eurot.
Nõukogu liikmete tasu kohustuste saldo seisuga 31.12.2017.a. on 2852 eurot.
Juhatuse liige tasu kohustuse saldo seisuga 31.12.2017.a. on 5520 eurot.
Aruandeaastal oli vähendatud juhatuse liige kasutamata puhkuste reserv summas 246 eurot.
Juhatuse liikme kasutamata puhkuse kohustus seisuga aruandeperioodi lõpus on 2519 eurot.
Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks asutusele lahkumishüvitise maksmise kohustus summas 22080 eurot
(tulenevalt bilansipäeval kehtinud lepingutest on juhatuse liikmele ette nähtud hüvitis ei ole vähem kui 4 kuutasu ulatuses).
41
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus NARVA HAIGLA nõukogule,
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus NARVA HAIGLA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Arvo Lepik
Vandeaudiitori number 280
HLB Expertus KLF OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 241
Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117
17.03.2018