dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 5. aprill 2018
Viit
1.2-3/828-4
Registreeritud
5. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
EIS, DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-3828-4 05.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc162 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 12.03.2018 nr 1-6/1576-1 [email protected] Meie 05.04.2018 nr 1.2-3/828-4 Välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusest Täname Teid välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks edastamise eest. Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega. 1. VTK punkti 4.1 „Töörände regulatsioon“ alapunktis vi „Töötukassa luba“ tehakse ettepanek muuta VMS §-s 177 sätestatud töötukassa loa (töökoha täitmiseks välismaalasega) andmise menetlust tööandjale võimalikult vähekoormavaks ning haldusorganitele menetluslikult mõistlikumaks. Selleks pakutakse VTK-s välja, et otsuse, kas töökohta, millele soovitakse välismaalast tööle võtta, on võimalik täita sobiva kohaliku töötajaga, teeb Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) elamisloa menetluse käigus, tuginedes töötukassa hinnangule. Me ei pea mõistlikuks lahendust, kus menetlus viiakse üle PPA-sse, kuid otsuse tegemiseks on endiselt vajalik töötukassa hinnang. Hinnangu andmiseks peaks töötukassa tegema samu toimingud, mis seni. Seega ei vähendaks muudatus töötukassa halduskoormust ega lühendaks menetlusaega. Samal ajal lisanduks koormus PPA-le. VTKs kavandatud viisil tööturu kontrolli menetluse sidumine elamisloa menetlusega ei ole mõistlik ega taotleja huvides. Tekiks olukord, kus isik esitab elamisloa saamiseks taotluse (saatkonna kaudu või tulles kohale ja tasudes riigilõivu) ning alles seejärel võib selguda, et antud töökohta ei lubata välismaalasega täita. Seega kannaks isik ebamõistlikke kulusid, riski ja koormust võrreldes tänase olukorraga. Muudatus ei lihtsustaks asjaajamist ka tööandja jaoks, kes on võimaliku keelduva otsuse saamise ajaks juba alustanud asjatuid ettevalmistusi konkreetse töötaja värbamiseks. Siiski nõustume, et töötukassa loa taotlemise ja menetlemise protsess praegusel kujul on ebaproportsionaalselt aja- ja töömahukas ning vajab muutmist. Senine lubade menetlemise praktika näitab, et keelduvaid otsuseid on väga vähe ja enamasti on need tingitud muudest asjaoludest, kui sellest, et töökohale sobivaid kohalikke töötajaid on piisavalt (nt 2016. aastal tegi töötukassa 553 otsust, keelduv otsus tehti kolmel korral ja 12 puudustega taotlust jäeti läbi vaatamata). Üldiselt on välismaalase värbamine tööandjale kohaliku töötaja värbamisest kulukam ja töömahukam, mistõttu on nad tavaliselt loa taotlemise hetkeks välja selgitanud, et sobivaid inimesi Eestist ei leia. Sellega seoses on Sotsiaalministeerium varem teinud ettepaneku töötukassa loa nõudest üldse loobuda, arvestades VMS-s kehtestatud elamisloa saamise muid nõudeid, mis tagavad, et välismaalaste, kes Eestis tööle asuvad, teadmised ja oskused soodustavad Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Alternatiivina pakume kõigile osapooltele (asutused, tööandja, elamisluba taotlev töötaja) vähem koormavat tööturu kontrolli menetlust. Toetame lahendust, et tööandja saab töökoha täitmiseks välismaalasega taotleda luba PPA-st, st kogu tööandja asjaajamine välismaalase värbamiseks toimub ühes asutuses. Leiame, et loa töökoha täitmiseks võiks tööandjale anda PPA, kes teeb iseseisvalt otsuse, mis põhineb töötukassalt x-tee päringu kaudu saadud andmetel, kas töökohale on pakkuda sobivate oskuste ja omadustega kohalikke töötajaid või mitte. Loa andmine või sellest keeldumine peaks selguma enne elamisloa taotluse esitamist, et vältida asjatut koormust tööandjale ja taotlejale. 2. Lisaks käesoleva kooskõlastuskirja punktis 1 toodule on meil VTK osas järgmised tehnilised märkused: 2.1. Kehtiv VMS ei võimalda ajutise viibimisalusega Eestis viibivatel välismaalastel oma elukohta rahvastikuregistris registreerida. VTK punktis 4.2 tehakse ettepanek vastava võimaluse loomiseks, et tagada avalike teenuste kättesaadavus lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele, teadlastele või ettevõtjatele, kes panustavad läbi maksude Eesti majandusse. Toetame muudatust, kuid juhime tähelepanu, et ajutise viibimisõiguse lisandumisel rahvastikuregistri kande alusena elamisloa ja elamisõiguse juurde, tuleb rahvastikuregistri andmevahetuse teenust täiendada selliselt, et andmed selle kohta edastatakse ka asutustele, kes lähtuvad rahvastikuregistri andmetest teenuste osutamisel (sh töötukassa). 2.2. Tööinspektsioonile edastatud VTK-l põhineva VMS tervikteksti (edaspidi VMS terviktekst) § 100¹ sätestab viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise korra. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt võib välismaalane esitada avalduse otsuse vaidlustamiseks (edaspidi käesolevas alljaotises vaidlustus) 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kogu VMS terviktekst 2. peatüki 2. jao 5. jaotuse 4. alljaotises (§ 100¹-1009) kasutatakse mõistet vaidlustus. Vaatamata VMS tervikteksti § 12 lõikes 3 sätestatule, et viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, on sisuliselt tegemist vaidega haldusorgani otsuse peale. Meie hinnangul ei ole mõistlik kasutada uusi väljendeid vaatamata sättele, et VMS terviktekst § 12 lg 3 välistab haldusmenetluse seaduse kohaldamise. Ka VTK punktis 6.3 alapunktis i räägitakse vaide esitamisest ja vaidemenetlusest. Teeme ettepaneku mõiste „vaidlustus“ asemel kasutada mõistet „vaie“. 2.3. VMS tervikteksti 1. peatüki 1. jao 2. jaotis sätestab rida mõisteid. Edaspidi kasutatakse VMS terviktekstis aga lisaks kirjeldatud mõistetele teisigi mõisteid, mille sisustamiseks tuleb terve seadus läbi töötada. Nii kasutatakse VMS terviktekstis mõisteid kasutajaettevõtja, ettevõtjasiseselt üleviidav töötaja, asukohast sõltumatu töötaja. Mõiste „vastuvõttev üksus“ on avatud alles VMS tervikteksti §-s 19414, kuid mõistet ennast kasutatakse juba eelnevalt. VTK-st ja VMS terviktekstist ei selgu, miks kasutatakse VMS terviktekstis mõiste „kaugtöötaja“ asemel mõistet „asukohast sõltumatu töötaja“ ning kas VMS terviktekstis on ettevõtja näol tegemist füüsilise või juriidilise isikuga või mõlemaga. Teeme ettepaneku parema arusaadavuse ja ühetaolise tõlgendamise eesmärgil sätestada ka eespool nimetatud mõisted viidatud jaotises. 2.4. VMS terviktekstis on toodud kaheksa paragrahvi, mille pealkirjaks on „Kutsuja kohustused“ (§-des 45¹, 64¹, 1092, 148, 160, 174, 190 ja 219). Vaid VMS tervikteksti § 109² 3 lg 2, § 174 lg-d 1¹ ja 2, § 190 lg 2 ja § 219 avavad kutsuja kohustuse sisulised nõuded, samas kui kõik teised viidatud paragrahvid või nende ülejäänud lõiked panevad ühele või teisele kutsujale vastava kohustuse. HÕNTE kohaselt antakse paragrahvile sisu iseloomustav lühike pealkiri. Olukorras, kus VMS terviktekst sisaldab kaheksat sama pealkirjaga paragrahvi on see segadust tekitav ja eksitav. Lisaks tuleks parema selguse mõttes kohustuse kandja määramise juures lisada ka viited kohalduvatele sisulistele paragrahvidele. 2.5. VMS tervikteksti § 40² lõike 1 kohaselt võib PPA siduva eelotsusega (edaspidi eelotsus) anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika vahendaja või muu isiku usaldusväärsuse kohta, kes soovib välismaalast Eestisse kutsuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on eelotsus PPA-le siduv tulevikus esitatava lühiajalise töötamise registreerimise, elamisloa taotlemise või selle pikendamise suhtes sooritatava toimingu või antava haldusakti kohta. Lõike 3 kohaselt kehtestab eelotsuses sisalduvad andmed, eelotsuse kehtivuse tähtaja ning selle vastuvõtmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. VTK punkti 6.4 alapunktis i selgitatakse, et muudatuse eesmärgiks on vähendada haldusorganite halduskoormust nende kutsujate puhul, kelle usaldusväärsuses on põhjust kahelda, vähendades ühtlasi seeläbi illegaalse immigratsiooni riski. Eeltoodust järeldub, et eelotsus on seega siduv vaid nende tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid. Vaatamata asjaolule, et VMS tervikteksti § 40² lõikes 3 sätestatakse, et eelotsusega seonduv kehtestatakse ministri määrusega, teeme parema õigusselguse huvides ettepaneku täiendada VMS-i, nt VMS tervikteksti § 40² lõiget 2, ja selgelt sätestada, et eelotsus on siduv vaid nende tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: Tööinspektsioon Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel