Sotsiaalministeerium · 5. aprill 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
05.04.2018 nr 33
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetme
2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine
tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiuteenused"
investeeringute kava koostamiseks esitatavate
projektide hindamise juhendid
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel:
Kinnitan perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute
toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiuteenused" investeeringute kava koostamiseks esitatavate projektide
hindamise juhendid:
1) esmatasandi tervisekeskuse hindamise juhend koos lisaga (lisa 1);
2) maakondliku tervisekeskuse hindamise juhend koos lisaga (lisa 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Tervise- ja tööministri .04.2018 käskkiri nr …
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetme 2.4 tegevuse 2.4.2
„Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes,
tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused"
investeeringute kava koostamiseks esitatavate
projektide hindamise juhendid“
Lisa 1
Esmatasandi tervisekeskuse hindamise juhend
Sissejuhatus
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse
kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste
tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevus 2.4.2 on
„Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“.
Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse
tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi
tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.
Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või renoveeritud vähemalt 35
esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla. 2016. aastal korraldatud esimese taotlusvooruga eraldati Vabariigi Valitsuse
8. septembri 2016. a korraldusega nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4
tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused”
investeeringute kava kinnitamine“ Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahendeid
kokku 59 projektile, millest Rahandusministeerium (rakendusüksus) tunnistas vastavaks 55
esmatasandi tervisekeskuse projekti toetuse taotlust.
Käesoleva hindamisjuhend käsitleb teise taotlusvooru raames investeeringute kava
koostamiseks esitatavate esmatasandi tervisekeskuse projektide valikukriteeriumeid ja
metoodikat.
Meetme tegevuse teise taotlusvooru esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks on toetuse
eelarve 12 245 346 eurot.
Esmatasandi tervisekeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades elanikkonna
paiknemist ja planeeritud raviteenuste mahu kasvu ning arvestades seeläbi ka
regionaalarengu suundumusi. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuste loetelu on sätestatud
tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“
(edaspidi määrus) lisas 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuste loetelu lähtub Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuringust „Esmatasandi tervishoiuteenuste
geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste
optimaalse korralduse mudeli loomine“ (edaspidi RAKE uuring) ning Terviseameti hinnangust
üldarstiabi kättesaadavusele ja korraldusele. Esmatasandi raviteenuse laiendamine ja
osakaalu suurendamine loob eeldused tervishoiu tõhusamaks korralduseks. Eelistatakse
projekte, mis panustavad „Eesti 2020“ eesmärkidesse ning soodustavad koostööd
sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkumisel.
Meetme tegevusest toetatakse esmatasandi tervishoiu kohustuslike põhiteenuste (üldarstiabi,
koduõendus, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt, füsioteraapia), esmatasandi tervishoiu
teiseste teenuste (apteegiteenus, hambaravi, psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise
õe teenus, töötervishoid, sotsiaalnõustamine, koolitervishoid) ja esmatasandi tervishoiu
teenuseid toetavate teenuste (haiglavõrgu arengukava haigla ambulatoorsed
eriarstiabiteenused sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria,
otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal; proteeside, ortopeediliste ja
muude abivahendite andmine; rehabilitatsioon) osutamiseks loodava esmatasandi
tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist.
Esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht on esmatasandi tervisekeskuses tegutsevate
üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv esmatasandi tervisekeskuse asukohast erinev
tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on tagatud igal tööpäeval pereõe
iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja muude spetsialistide
teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad tegevusloal kajastuma hiljemalt
esmatasandi tervisekeskuses teenuste osutamise alustamisel.
Kooskõlas „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse” § 15 lõikega 2 antakse meetme
tegevusest toetust investeeringute kava alusel. Investeeringute kava koostamise tingimused
ja kord on reguleeritud määruses.
Valikukriteeriumid
Investeeringute kava koostamisel aluseks olevad valikukriteeriumid on sätestatud määruse
§ 20 lõikes 1 ja lisas 3.
Määruses esitatud valikukriteeriumid tuginevad üldistele valikukriteeriumidele. Üldised
valikukriteeriumid on kinnitatud rakenduskava seirekomisjoni poolt 29. jaanuaril 2015. a. Kui
projekt ei vasta kvalifitseerimistingimustele, siis projekti ei hinnata.
Määruse § 20 lõike 1 kohaselt hindab valikukomisjon kvalifitseeritud projekti vastavust
järgmistele kriteeriumitele:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kuluefektiivsus;
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5) projekti mõju läbivatele teemadele.
Esmatasandi tervisekeskuse projektide nimekirja koostamise aluseks on määruse lisas 3
esitatud hindamisleht. Hindamislehel on üldised valikukriteeriumid jaotatud viieks rühmaks:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (30% koondhindest);
2) projekti põhjendatus (25% koondhindest);
3) projekti kuluefektiivsus (15% koondhindest);
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (15% koondhindest);
5) projekti mõju läbivatele teemadele (15% koondhindest).
Üldkriteeriumeid täpsustavad alakriteeriumid. Esmatasandi tervisekeskuse projekte
hinnatakse 14 alakriteeriumi alusel.
Hindamine toimub hindamismaatriksi alusel (lisa) ning hindaja lisab antavad punktid tabelisse.
Kõik hindepunktid antakse täisarvudes. Iga kriteeriumi puhul on hindajale ette antud
maksimaalsed punktid teatud tingimuste täitmisel.
Kui projekti punktide summa on väiksem kui 50 või projekt ei saa vähemalt ühes määruse §
20 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti, projekti investeeringute kava nimekirja
2
ei arvata.
Esmatasandi tervisekeskuse projekte hinnatakse koosmõju arvestades ning hinnates, kas on
välditud teenusevajaduse ülehindamist, samadele teenuseosutajatele tuginemist ja
dubleerimist. Hindamisel arvestatakse investeeringuobjekti olulisust maakonna tervishoiu
infrastruktuuri võrgustiku täiendamise seisukohast ning seda, kas planeeritav esmatasandi
tervisekeskus suudab ära katta kogu piirkonna teenusevajaduse ja ei dubleeri olemasolevat
tervishoiu infrastruktuuri.
1. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (30%)
Kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele” puhul võetakse arvesse
meetme eesmärki tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives
püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Meetme eesmärgi täitmisel on ühe tegevusena
kavandatud esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine.
Väljundinäitajaks on perioodil 2014–2023 ehitatud või rekonstrueeritud vähemalt 35
esmatasandi tervisekeskust, mis vastavad määruses kehtestatud kriteeriumitele ning
arvestavad perearsti nimistutes olevate isikute arvu.
Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja
päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise,
krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Seda trendi arvestades pole praegune esmatasandi
tervishoid piisavalt teenuseid pakkuv ega ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu
mittetoimimise korral aitavad abivajajaid haiglad. See suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja
mõjutab eriarstiabi kättesaadavust.
Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele hinnatakse järgmise nelja
alakriteeriumi alusel:
1.1. Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale kättesaadavusele ja esmatasandi
tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule.
1.2. Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele, mitmekesisusele ja
seostatusele esmatasandi tervisekeskuses (probleemide komplekssele lahendamisele).
1.3. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja demograafiliste
trendidega ning projekti mõju teenustele juurdepääsuks teeninduspiirkonnas
1.4. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
1.1. Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale kättesaadavusele ja esmatasandi
tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule
Projekti mõju hinnatakse järgmise näitaja alusel:
1.1.1. Esmatasandi teenuste kättesaadavus esmatasandi tervisekeskuses (10 punkti)
Lähtutakse RAKE uuringust, kus on kindlaks määratud teenuste vajadus ja paiknemine,
arvestades elanikkonna arvu ja paiknemist ning demograafilisi trende. Võimaluse korral
planeeritakse ühte hoonesse erinevaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, arvestades teenuse
osutamise nõudeid, vajadust ja majanduslikku otstarbekust.
Hinnatakse võimalust pakkuda mitmekülgsemaid ja elanike vajadustele vastavaid teenuseid.
Üldarstiabi osutamine vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule on
kohustuslik, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel või
Narvas. Mujal on kohustuslik üldarstiabi osutamine vähemalt kolme perearsti poolt vähemalt
4500 isikule.
3
Hindamine
6 punktiga hinnatakse projekti, millega planeeritakse rajatavas esmatasandi tervisekeskuses
osutada põhjendatud mahus kõiki esmatasandi tervishoiu kohustuslikke põhiteenuseid (sh 3
või 6 nimistuga perearsti osutatav üldarstiabi, koduõendusteenus, ämmaemanda iseseisva
vastuvõtu teenus, füsioteraapiateenus).
8 punktiga hinnatakse projekti, millega planeeritakse osutada lisaks esmatasandi tervishoiu
kohustuslikele põhiteenustele ühte kuni kolme esmatasandi tervishoiu teisest teenust.
10 punktiga hinnatakse projekti, millega planeeritakse osutada lisaks esmatasandi tervishoiu
kohustuslikele põhiteenustele nelja kuni kuut esmatasandi tervishoiu teisest teenust.
Määruses on loetletud kümme esmatasandi tervishoiu kohustuslikku ja teisest teenust.
Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on:
1) üldarstiabi;
2) koduõendus;
3) füsioteraapia;
4) ämmaemanda iseseisev vastuvõtt.
Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused on:
1) apteegiteenus;
2) hambaravi;
3) töötervishoid;
4) psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus;
5) sotsiaalnõustamine;
6) koolitervishoiud.
Sotsiaalnõustamine hõlmab ka lastekaitsetöötaja vastuvõtu teenust.
1.2. Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele, mitmekesisusele ja
seostatusele esmatasandi tervisekeskuses (probleemide komplekssele lahendamisele)
Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele, mitmekesisusele ja
seostatusele hinnatakse järgmise näitaja alusel:
1.2.1. Teenuste koondumine ja parem seostatus (10 punkti)
Suurimaks takistuseks esmatasandi tervishoiu arendamisel on killustatud ja liiga väikese
meeskonnaga perearstisüsteem. Seetõttu on eesmärk toetada esmatasandi tervisekeskuste
infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
esmatasandi tervishoiu teenused, teenuseosutajate koondumine ning seeläbi parem
omavaheline seostamine ja koostöö.
Hinnatakse, kas projekti elluviimisega koondatakse erinevaid teenuseosutajaid. Koondumise
hindamisel lähtutakse teenuseosutajate liikumisest kokku ühte esmatasandi
tervisekeskusesse.
Hindamine
Maksimaalselt 6 punktiga hinnatakse projekti, mis toetab esmatasandi tervishoiu põhiteenuste
osutajate koondumist ja teenuste seostamist. Teenuseosutajate tööruumide asukoha
muutumist samal aadressil ja samas taristus ei loeta koondumiseks.
4
Maksimaalselt 8 punktiga hinnatakse projekti, mis toetab esmatasandi tervishoiu põhiteenuste
ja teiseste teenuste koondumist esmatasandi tervisekeskusesse. Teenuseosutajate
tööruumide asukoha muutumist samal aadressil ja samas taristus ei loeta koondumiseks.
Maksimaalselt 10 punktiga hinnatakse projekti, mis toetab esmatasandi tervishoiu
põhiteenuste, teiseste ja toetavate teenuste omavahelist seostamist ning
multifunktsionaalsete keskuste loomist haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglates või
nende poolt. Toetavatest teenustest peavad eriarstiabiteenused olema tagatud Eesti
Haigekassa geograafilise kättesaadavuse tagamise põhimõtete kohaselt ning toetuse
andmise tingimuste määruses sätestatud ulatuses.
1.3. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja demograafiliste
trendidega ning projekti mõju teenustele juurdepääsuks teeninduspiirkonnas
Hinnatakse järgmise näitaja alusel:
1.3.1. Projekt arvestab üldiste arengusuundadega (elanike arv, prognoos, rahvastiku
tihedus jm) ja tervishoiu arengusuundadega (2 punkti)
Hinnatakse, kas projekt on sisult ja ajastuselt asjakohane ning asjakohastele uuringutele ja
põhjendatud vajadustele tuginev. Arvestatakse teeninduspiirkonna kooskõla RAKE uuringuga
ning vastavust Eesti tervishoiu arengusuundadele aastani 2020. Samuti arvestatakse
vastavust tervishoiuteenuste korraldamise seadusele, sotsiaalhoolekande seadusele,
lastekaitseseadusele, rahvastiku tervise arengukavale, Eesti Haigekassa eriarstiabi
geograafilise kättesaadavuse kriteeriumitele ja peremeditsiini arengukavale ning
Statistikaameti andmetele. Projekti, mille kavandamisel ei ole tuginetud asjakohastele
uuringutele ja arengusuundadele, hinnatakse null punktiga.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, mille koostamisel on tuginetud asjakohastele ja
usaldusväärsetele andmetele ja uuringutele ning prognoosidele ja arengudokumentidele.
Asjakohasteks andmeteks ja uuringuteks loetakse Statistikaameti rahvastikuprognoosi, RAKE
uuringut ja dokumenti „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“.
2 punktiga hinnatakse projekti, mille koostamisel on lisaks Statistikaameti
rahvastikuprognoosile, RAKE uuringule ja dokumendile „Eesti tervishoiu arengusuunad
aastani 2020“ tuginetud ka muudele asjakohastele dokumentidele, nt maakonna arengukava.
1.4. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule
Hinnatakse järgmise näitaja alusel:
1.4.1. Juurdepääs esmatasandi tervisekeskusele (8 punkti)
Võrdse kohtlemise edendamiseks peab esmatasandi tervisekeskuses olema arvestatud, et
kõik teenused on erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Selle punkti all hinnatakse
elanikkonna füüsilist ligipääsu esmatasandi tervisekeskuse tegevuskohale ühistranspordiga,
mis määrab kättesaadavuse suurele osale sihtrühmast. Samuti hinnatakse, kas rajatavas
esmatasandi tervisekeskuses on ligipääs tagatud universaalse disaini põhimõtteid arvestades.
Hinnatakse taotluses kirjeldatud olukorda esmatasandi tervisekeskuse valmimisel võrreldes
hetkeolukorraga.
Hinnatakse kahte aspekti:
5
1.4.1.1. Juurdepääs ühistranspordiga (4 punkti)
Ühistranspordiühendus peab olema tagatud esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonnas
olevate asumitega. Eelistatakse kombineeritud lahendusi ja koostööd kohalike omavalitsuste
vahel, kasutades selleks loodavaid ja olemasolevaid ühistranspordikeskusi, kujundades
transpordivahendite liikumise aegu ja marsruuti sõltuvalt esmatasandi tervisekeskuse
asukohast ja lahtiolekuaegadest, sealjuures vajaduse korral ühildades esmatasandi
tervisekeskuse teenindatavas piirkonnas ligipääsu sotsiaaltranspordi ja koolitranspordi
võimalustega.
Ühistranspordiga ligipääs on optimaalne, kui ühistranspordivahendi peatus asub esmatasandi
tervisekeskusest mõistlikus kauguses või on ligipääs muul moel tagatud, näiteks esmatasandi
tervisekeskusesse on korraldatud sotsiaaltransport, koolibuss vms.
Projekt, mille puhul puudub esmatasandi tervisekeskusele igapäevane ligipääs
ühistranspordiga, punkte ei saa.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, mille puhul on esmatasandi tervisekeskusele igapäevane
ligipääs ühistranspordiga tagatud, kuid ühistranspordivahendite sõidugraafikud vajaksid
sobitamist esmatasandi tervisekeskuse lahtiolekuajaga, see tähendab juhul, kui esmatasandi
tervisekeskusesse ja tagasi koju on võimalik ühistranspordivahendiga sõita, kuid
sõidugraafikud ei ole optimaalsed ega mugavad.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, mille puhul ligipääs ühistranspordiga
esmatasandi tervisekeskusele on tagatud mitu korda päevas ja ühistranspordivahendite
sõidugraafikud sobituvad esmatasandi tervisekeskuse lahtiolekuajaga.
1.4.1.2. Tuginemine universaalse disaini põhimõtetele (4 punkti)
Universaalse disaini põhimõtete järgimise eesmärk on võrdsete võimaluste tagamine kõikidele
inimestele, keskendudes ennekõike kasutajakesksele lähenemisele olenemata sellest, kas
kasutajaks on erivajadusega inimene või mitte.
Projekt, mille puhul pole esmatasandi tervisekeskuse planeerimisel universaalse disaini
põhimõtteid arvesse võetud, punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, mille puhul on rajatava esmatasandi
tervisekeskuse planeerimisel lähtutud universaalse disaini põhimõtetest.
2. Projekti põhjendatus (25%)
Arvestades vananeva ühiskonna muutuvaid vajadusi ning sellega seotud kasvavaid
tervishoiukulusid, tuleb tervishoiusüsteem ümber korraldada ja moderniseerida.
Arvestades demograafilisi ja epidemioloogilisi ning meditsiini ja tehnoloogia arenguga seotud
trende, on vajalik tervishoiusüsteemi edasine restruktureerimine. Selleks, et vähendada
vajadust kallihinnalise haiglaravi järele ning kasutada tervishoiuressursse efektiivsemalt,
pakkudes inimestele nende tegelikele vajadustele vastavaid teenuseid, tuleb suurendada
esmatasandi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Projekti põhjendatust hinnatakse järgmise kolme alakriteeriumi alusel:
6
2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus.
2.2. Projekti vajaduspõhisus.
2.3. Projekti mõju elanikkonnale.
2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus
Projekti põhjendatust ja vajalikkust hinnatakse järgmise kolme näitaja alusel:
2.1.1. Esmatasandi tervisekeskuse projekti funktsionaalne ruumiprogramm on
optimaalne ja vastab ruumidele kehtestatud nõuetele (4 punkti)
Hinnatakse projekti vastavust kehtestatud nõuetele ja ruumide optimaalsust. Projektiga
peavad olema täidetud ruumidele kehtestatud nõuded. Ruumi nõuded on sätestatud
valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud ruuminõuete juhendis.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, mis vastab ruuminõuetele, kuid ületab
kehtestatud nõuetele vastava optimaalse taristu pinda põhjendamatult ja ebamõistlikult.
Optimaalsuse hindamisse kaasatakse vajaduse korral vastava pädevusega eksperte.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, mis vastab ruuminõuetele ning ei ületa nõuetele
vastava taristu pinda ebamõistlikult. Optimaalsuse hindamisse kaasatakse vajaduse korral
vastava pädevusega eksperte.
2.1.2. Projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele (3 punkti)
Hinnatakse teenuse osutamise tingimuste parandamist.
Hinnatakse, kas esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks ehitatakse uus taristu,
rekonstrueeritakse olemasolevat taristut oluliselt või mitte. Näiteks: ainult fassaadi või
majaosa rekonstrueerimine ei pruugi oluliselt kogu esmatasandi tervisekeskuse taristut
parandada.
Vajaduse korral kaasatakse hindamisse vastava pädevusega eksperte.
Hindamine
Maksimaalselt 1 punktiga hinnatakse projekti, millega ei parandata teenuseosutajate
olemasolevat taristut ja/või tingimusi oluliselt.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, millega parandatakse teenuseosutajate taristut
oluliselt või ehitatakse uus optimaalne taristu.
2.1.3. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ja põhjendatud (3 punkti)
Projekt on ajaliselt teostatav, kui:
1) projekti tegevuskava sisaldab kõiki projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi ja tegevuskavas
on planeeritud piisav aeg tegevuste elluviimiseks;
2) projekti elluviimisega ei ole seotud olulisi riske, mis võivad ohustada projekti ajalist
teostatavust, või riskide maandamiseks kavandatud meetmed on piisavad.
Hinnatakse, kas tegevuskava sisaldab kõiki projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi ning kas
tegevustele planeeritud aeg on piisav. Samuti hinnatakse kas planeeritud tegevuste kestus on
realistlik ning ei ole ala- ega ülehinnatud.
7
Projekt, mille tegevuskavas planeeritud üksikud tegevused ei ole planeeritud ajaraamistikus
ajaliselt teostatavad, punkte ei saa. Näiteks kui projekti tegevuskava on pinnapealne, ei ava
projekti raames elluviidavaid tegevusi, tegevused ei ole loogilises järgnevuses või tegevused
ei ole kavandatud ajaraamistikus teostatavad. Arvestades projektis elluviidavaid tegevusi,
peab projekti ajakava olema realistlik ja ettevalmistavate tegevuste või sisutegevustele
järgnevate tegevuste aeg ei tohi olla üle planeeritud.
Hindamine
Maksimaalselt 1 punktiga hinnatakse projekti, mille tegevuskavas on planeeritud projekti
rakendamiseks vajalikud tegevused, mis on ajaliselt valdavalt teostatavad. Projekti tegevused
on loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud, kuid tegevuskava on osaliselt pinnapealne
ning mõne üksiku tegevuse osas ei ava piisavalt tegevuse sisu. Kavandatud tegevused on
valdavalt teostatavad kavandatud ajaraamistikus ning tegevustele planeeritud aeg on
valdavalt mõistlik, kuid üksikud projekti eesmärkide saavutamist soodustavad tegevused on
kavandatud ajaliselt mittepõhjendatud mahus. Projekti ei ole kavandatud mittevajalikke
tegevusi ning projekti ettevalmistavad tegevused ja sisutegevustele järgnevad tegevused ei
kesta liiga kaua.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, mille tegevuskavas on planeeritud kõik projekti
rakendamiseks vajalikud tegevused, mis peavad sealjuures olema ka ajaliselt teostatavad.
Projekti tegevuskava peab olema detailne ja üheselt mõistetav ning planeeritavad tegevused
peavad olema loogilises järgnevuses. Tegevuskava avab projekti raames elluviidavate
tegevuste sisu ja tegevused on omavahel sisuliselt seostatud. Kavandatud tegevused on
teostatavad kavandatud ajaraamistikus ning tegevuste kestus on mõistlik. Projekti ei ole
kavandatud mittevajalikke tegevusi.
2.2. Projekti vajaduspõhisus
Kuigi esmatasandi teenuste maht on aasta-aastalt suurenenud, ei ole need teenused vajalikus
mahus ja kättesaadavusega välja arendatud, mistõttu ei saa paljud patsiendid vajadustele
vastavaid teenuseid, sh neile sobival ajal.
Projekti vajaduspõhisust hinnatakse järgmise näitaja alusel:
2.2.1. Esmatasandi tervisekeskuse planeerimise vastavus sihtrühma vajadustele (5
punkti)
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kui rajatavas esmatasandi tervisekeskuses on
teenuste kättesaadavus tagatud tööpäevadel ajavahemikus 8.00–18.00.
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui rajatavas esmatasandi tervisekeskuses on
kavas tagada täiendavalt teenuste kättesaadavus, sh erakorraliste haigestumiste korral,
tööpäevadel ka väljaspool ajavahemikku 8.00–18.00.
2.3. Projekti mõju elanikkonnale
Projekti mõju elanikkonnale hinnatakse järgmise näitaja alusel:
2.3.1. Teenindatavate elanike arv nimistutes ja teeninduspiirkonna suurus (10 punkti)
Hinnatakse kahte aspekti:
8
2.3.1.1. Inimeste arv nimistutes kokku (7 punkti)
Aluseks võetakse isikute arv nimistutes Terviseameti andmetel seisuga 1. juuni .2017. a, et
fikseerida taotluse esitamise eelne teenindatavate isikute arv. Nimistute andmed on
kättesaadavad Terviseameti veebilehel (veebilehe viimane viide)
http://www.terviseamet.ee/peremeditsiin/perearstile.html.
Arvestatakse esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide poolt teenindatavate
isikute arvu nimistutes. Eelistatud on suurema mõjuga projektid ehk suurema isikute arvuga
esmatasandi tervisekeskused.
Hindamine
3 punktiga hinnatakse projekti, mille teenindatavate elanike arv on 4501–8999.
5 punktiga hinnatakse projekti, mille teenindatavate elanike arv on 9000–11 999.
7 punktiga hinnatakse projekti, mille teenindatavate elanike arv on suurem kui 12 000.
2.3.1.2. Teeninduspiirkonna suurus (3 punkti)
Teeninduspiirkonna suuruse hindamise aluseks on teeninduspiirkonna nimistute andmed
Terviseameti andmetel seisuga 1. august 2018. a.
Lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 9 lõike 1 esimesest
lausest, on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse
üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad
tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite.
Tallinnas on perearstide teeninduspiirkonnad valdavalt majade ja aadresside põhised.
Tulenevalt TTKS § 9 lõikest 1 ei saa elamuid ja aadresse käsitada kohaliku omavalitsuse
üksusena, mistõttu on Terviseameti eesmärk viia perearstide teeninduspiirkonnad vastavusse
seadusest tuleneva mõistega. Paraku ei saa Terviseamet ilma perearsti nõusolekuta
perearstile täiendavat teeninduspiirkonda määrata (TTKS § 35 lõige 5).
Perearstidel on võimalus hiljemalt taotlusvooru lõpptähtajaks esitada Terviseametile avaldus
teeninduspiirkonna muutmiseks. Perearstile määratakse Terviseameti otsusega uus
teeninduspiirkond hiljemalt kahe kuu jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast. Perearsti
teeninduspiirkondade muutmine Tallinnas linnaosapõhiseks tagab parema üldarstiabi
korraldamise ja planeerimise, parandab üldarstiabi kättesaadavust, lihtsustab perearsti
vahetamist ja valimist, ühtlustab perearsti nimistute täituvust ning leevendab perearstide
töökoormust.
Samuti on perearstidel võimalik n-ö laiendada teeninduspiirkonda maapiirkonnas teise
kohaliku omavalitsuse üksuse arvelt, mis tulevikus tagaks üldarstiabi kättesaadavuse ja aitaks
ennetada olukorda, kus dubleerivad teeninduspiirkonnad puuduvad.
Hindamine
Maksimaalselt 1 punktiga hinnatakse projekti, mille kohaselt planeeritava esmatasandi
tervisekeskuse vähemalt ühe perearsti teeninduspiirkond on väiksem kui kohaliku
omavalitsuse üksus või Tallinnas linnaosa (väiksem kui linnaosa tähenduses, st et ainult
mõned majad).
9
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, mille kohaselt planeeritava esmatasandi
tervisekeskuse kõikide perearstide teeninduspiirkond on vähemalt terve kohaliku omavalitsuse
üksus või Tallinnas linnaosa.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, mille kohaselt planeeritava esmatasandi
tervisekeskuse kõikide perearstide teeninduspiirkond on suurem kui terve kohaliku
omavalitsuse üksus või Tallinnas linnaosa.
3. Projekti kuluefektiivsus (15%)
Projekti kuluefektiivsust hinnatakse järgmise kolme alakriteeriumi alusel:
3.1. Projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsus ehk tõhusus väljendatuna planeeritud
abikõlblike kulude ja väljundi suhtena.
3.2. Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas sisaldab vajalikus mahus
omafinantseeringut.
3.3. Planeeritud projektiga dubleeriva taristu vältimine.
3.1. Projektis planeeritud tegevuse kuluefektiivsus ehk tõhusus väljendatuna
planeeritud abikõlblike kulude ja väljundi suhtena
Projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsust ehk tõhusust väljendatuna planeeritud
abikõlblike kulude ja väljundi suhtena hinnatakse järgmiste näitajate alusel:
3.1.1. Projekti abikõlblike kulude ja esmatasandi tervisekeskusesse koondunud
perearsti nimistutes olevate isikute arvu suhe. Planeeritud projekti abikõlblikud kulud /
esmatasandi tervisekeskusesse koondunud perearsti nimistutes olevate isikute arv (2
punkti)
Suhtarvu arvutamiseks jagatakse planeeritud projekti abikõlblikud kulud isikute arvuga
nimistutes. Eesmärk on projektide kuluefektiivsuse mõõtmine.
Perearsti nimistute suuruse allikaks on Terviseameti perearsti nimistute andmed 1. juuni 2017.
a seisuga. Saadud suhtarv ümardatakse täisarvuks.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, kui suhtarv on üle 105.
2 punktiga hinnatakse projekti, kui suhtarv on kuni 104.
3.1.2. Projekti omafinantseeringu suuruse osakaal (2 punkti)
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, kui omafinantseering on 25–29%.
2 punktiga hinnatakse projekti, kui omafinantseering on üle 30%.
3.2. Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas sisaldab vajalikus mahus
omafinantseeringut
Planeeritud eelarve realistlikkust hinnatakse kahe järgmise näitaja alusel:
3.2.1. Projekti eelarve (3 punkti)
10
Projekt on rahaliselt teostatav, kui projekti eelarves planeeritud kulud on optimaalsed ja
põhjendatud. Projekti planeeritud kulud ei tohi olla ala- ega ülepaisutatud.
Hinnatakse kulude, sh projekteerimis- ja ehitusmaksumuse arvestamise metoodika olemasolu
ja põhjendatust ning arvestuse aluste ja arvestuste üksikasjalikkust ja põhjendatust. Samuti
hinnatakse planeeritud kulude optimaalsust ja seda, kas planeeritud maksumus on projekti
teostamiseks piisav.
Projekt, mille kulude planeerimises ja arvestuses esinevad olulised puudused, puuduvad
selgitused ning arvutustes esinevad olulised vead, punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, mille eelarves kulude planeerimises esinevad
väikesed puudused ning selgitustes ja arvutustes on ebatäpsused.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, mille eelarvesse planeeritud kulud on
põhjendatud; kulude planeerimise arvestusaluste ja metoodika on põhjendatud ning esitatud
põhjendused ja selgitused on asjakohased; planeeritud kulud on projekti teostamiseks
optimaalsed.
3.2.2. Finantsanalüüsi eeldused, metoodika ja tulemused (4 punkti)
Struktuurivahenditest rahastatavate projektide puhul tuleb hinnata toetuse vajalikkust ehk
projekti suutlikkust end ise finantseerida. Toetuse vajalikkuse hindamise aluseks on projekti
finantsanalüüs. Projekti finantsanalüüs hõlmab projekti diskonteeritud rahavoogude analüüsi
ning selle eesmärk on hinnata investeeringu rahalist tasuvust ja määrata kindlaks vajaliku
toetuse suurus.
Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks projekti finantseerimisvajak, mis leitakse
juurdekasvulise stsenaariumi alusel diskonteeritud investeeringukulu ja projekti diskonteeritud
puhastulu vahena. Toetuse suuruse määramise aluseks olevad projekti abikõlblikud kulud ei
tohi ületada projekti finantseerimisvajakut (maksimaalsed abikõlblikud kulud). Otsuse summa
leidmisel on aluseks finantseerimisvajaku määr, mis kajastab finantseerimisvajaku osakaalu
diskonteeritud investeeringukulust (osakaal diskonteeritud investeeringukulust, mida projekti
diskonteeritud puhaslaekum ei kata).
Finantsanalüüsi (FA) hindamine
Taotleja esitatud FA tulemuste hindamise käigus kontrollitakse FA-s kasutatud
sisendandmeid, juhendikohase metoodika rakendamist, FA tulemusi ning esitatud
majanduslikke põhjendusi ja selgitusi ning nende vastavust arvestustele.
1. Majanduslike sisendandmete kontroll:
- Kui eeldustes väidetakse, et prognoosides on aluseks võetud makromajanduslike
näitajate prognoosid, siis hinnatakse kas need on kooskõlas Eesti Haigekassa ja
Rahandusministeeriumi prognoosiga.
2. Investeeringute, tegevustulu ja -kulu prognooside kontroll:
- Hinnatakse, kas kasutatakse vormis kajastatud investeeringute, kulude ja tulude
arvestusskeeme. Kui neid ei kasutata, hinnatakse erinevuste põhjendatust.
- Kontrollitakse, kas jääkväärtuse arvestusmetoodika on kirjeldatud ning arvestused
vastavad kirjeldusele.
11
- Kontrollitakse, kas kolme esimese aasta andmed on kooskõlas (äriregistris või
aadressil http://saldo.fin.ee esitatud avalik teave) raamatupidamisandmetega, või
hinnatakse nende erinevuste kohta esitatud põhjendusi.
- Kontrollitakse, kas projekti kõik kulud on kajastatud investeeringute tabelis või kui
käibemaksu kajastatakse kulude all, kas investeeringute ja käibemaksu kulud
moodustavad projekti kulude summa.
- Kontrollitakse, kas stsenaariumite puhul on kasutatud samu eeldusi ning kas
stsenaariumite erinevused on loogiliselt põhjendatud ja arvestused kattuvad
eeldustega.
- Kontrollitakse, kas struktuurne muudatus nii kulude kui tulude osas on analüüsi
selgitustes põhjendatud.
- Kontrollitakse, kas juurdekasvulise stsenaariumi kulude ja tulude kohta on lisatud
selgitused.
3. Finantseerimisallikate kontroll:
- Kontrollitakse, kas kõik finantseerimisvajadused on vahenditega kaetud.
- Kontrollitakse, kas allikate sisu on selgitatud.
4. Projekti jätkusuutlikkuse kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast jätkusuutlikkuse arvutamise
metoodikat.
- Hinnatakse, kas projekti rahastamine on jätkusuutlik, st kas investeeringu
arvestusperioodil on sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe
igal aastal vähemalt 0 või positiivne.
- Kontrollitakse, kas võimaliku laenu iga-aastased tagasimaksed (põhiosa + intress) on
taotleja rahavoogudega kaetud.
5. Investeeringutulususe kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast investeeringutulususe arvutamise
metoodikat.
- Kontrollitakse, kas arvutatud investeeringutulususmäär FRR/C on väiksem kui
finantsdiskontomäär või rahavoogude nüüdispuhasväärtus FNPV/C on negatiivne.
6. Omakapitali tasuvuse kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast projekti kapitalitulususe arvutamise
metoodikat.
- Hinnatakse omakapitali tasuvuse tulemuste kohta esitatud selgituste põhjendatust.
7. Toetuse suuruse arvutamise kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast projekti toetuse suuruse arvutamise
metoodikat.
Sotsiaalministeerium on välja töötanud eraldi juhendmaterjali, mis tugineb Euroopa Komisjoni
vastavatele juhenditele ning on aluseks finantsanalüüsi koostamisel ja selle tulemuste
hindamisel.
Finantsanalüüsi nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artiklist 61, mille kohaselt tuleb toetuse määramisel arvesse võtta projekti teenitav puhastulu,
et vältida projektide ülefinantseerimist. Artikli 61 lõike 2 kohaselt ei tohi tulusate projektide
puhul abikõlblik kulu ületada investeeringukulu nüüdisväärtust, millest on maha arvatud
arvestusperioodil projektist teenitava puhastulu nüüdisväärtus. Seega on määruse kohaselt
abikõlblik ainult see osa diskonteeritud investeeringukulust, mida projekti diskonteeritud
puhaslaekum ei kata. Seega on projekti finantsanalüüs aluseks projekti abikõlblike kulude
ning toetuse suuruse määramisel. Eelnevast tulenevalt on väga oluline, et projekti
finantsanalüüs tugineks võimalikult objektiivsetele prognoositavatele näitajatele ning see oleks
12
kasutatud eelduste ja tulemuste osas põhjendatud. Hindamisel on eelistatud projekt, mille
finantsanalüüs on koostatud vastavalt juhendile ning mis on kasutatud eelduste ja tulemuste
osas põhjendatud.
Projektile, mille finantsanalüüsis kasutatud eeldused ja esitatud majanduslikud põhjendused ja
selgitused ei ole asjakohased ning ei ole rakendatud juhendikohast metoodikat, punkte ei
anta.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, mille finantsanalüüsis kasutatud eeldustes ning
esitatud majanduslikes põhjendustes ja selgitustes on väikesed puudused, aga on rakendatud
juhendikohast metoodikat.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, mille finantsanalüüsis kasutatud eeldused ning
esitatud majanduslikud põhjendused ja selgitused on asjakohased ning on rakendatud
juhendikohast metoodikat.
3.3. Planeeritud projektiga dubleeriva taristu vältimine
Planeeritud projektiga dubleeriva taristu vältimist hinnatakse järgmise näitaja alusel:
3.3.1. Projekti mõju avalike teenuste taristu efektiivsele ühiskasutusele (4 punkti)
Eesmärk on tagada olemasolevate avalike teenuste taristusse tehtavate dubleerivate
investeeringute vältimine. Hinnatakse olemasoleva ja/või ehitatava ja/või rekonstrueeritava
taristu efektiivset kasutamist, mis võimaldab sotsiaal- ja tervisevaldkonna spetsialistidel
osutada teenuseid ühisel pinnal samas hoones, sh ka erinevate juriidiliste isikutena. Kahe
eraldi oleva hoone avaliku teenuse kaudu rahastatavad ülalpidamiskulud on kulukamad kui
taristu ühiskasutus, mis loob eeldused ka efektiivsemaks koostööks, sh eri valdkondade
vahel.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, mis ei toeta olemasoleva tervishoiu- ja sotsiaalteenuste taristu
ühiskasutust. Näiteks võib tuua olukorra, kui esmatasandi tervisekeskus rajatakse
olemasoleva tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutaja kõrvale ja koondumist ei toimu.
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, mille tulemusena soodustatakse taristu
ühiskasutust koos muude avalike teenuste osutajatega. Näiteks: esmatasandi tervisekeskuse
rajamine postkontori, päevakeskusega jms samas taristus.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, mille tulemusena soodustatakse esmatasandi
tervisekeskuse taristu ühiskasutust olemasolevate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajatega.
Näiteks: esmatasandi tervisekeskuse rajamine kiirabi, õendushaigla vms samas taristus.
Sotsiaalteenuste osutaja võib olla nii sotsiaaltöötaja, kelle ülesanded on vastuvõtt,
nõustamisteenused, sh näiteks sotsiaalnõustamine, võlanõustamine, kriisinõustamine,
psühholoogiline nõustamine jms, ohvriabiteenus, toimetulekut toetavad muud meetmed
(tugigrupid, koolitused jms), tugiteenused spetsialistidele (supervisioon, kovisioon, koolitus
jms).
4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (15%)
Toetuse taotleja suutlikkust projekti edukalt ellu viia hinnatakse järgmise alakriteeriumi alusel:
13
4.1. Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised
eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil (15 punkti)
Toetuse taotleja suutlikkuse hindamisel hinnatakse kolme aspekti:
4.1.1. Taotleja tehniline suutlikkus: kvalifikatsioon ja kogemused (4 punkti)
Taotleja tehnilist suutlikkust, kvalifikatsiooni ja kogemust hinnatakse eesmärgiga saada
kinnitust taotleja varasema kogemuse olemasolu kohta. Varasemate projektide elluviimise
kogemus annab kõigile kaasatud osapooltele positiivse eelduse projekt edukalt ellu viia.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja projektimeeskonnal puudub
kogemus ja seeläbi tõendatud kvalifikatsioon muudest vahenditest rahastatud projektide
elluviimisest varasematel perioodidel.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja projekti elluviival meeskonnal on
kogemus ja seeläbi tõendatud kvalifikatsioon muudest vahenditest rahastatud projektide
elluviimisest varasematel perioodidel.
Muudeks vahenditeks on näiteks:
- Euroopa Sotsiaalfond;
- hasartmängu maks;
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD);
- Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond;
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfond;
- Euroopa territoriaalse koostöö programmid.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja projekti elluviival meeskonnal on
kogemus ja seeläbi tõendatud kvalifikatsioon ERFi projektide elluviimisest.
4.1.2. Projekti riskianalüüsi kvaliteet (3 punkti)
Riskide hindamise kõrval on oluline, et investeerimisprojekti planeerimisel oleks arvestatud
võimalike takistustega ja et nende maandamiseks oleksid asjakohased meetmed planeeritud.
Eelistada tuleks projekte, mille riskid on väiksemad, ettevalmistus põhjalikum ning allesjäänud
riskide maandamiseks on olemas sobivad ohjemeetmed.
Hinnatakse riskide maandamise tõhusust ja riskianalüüsi terviklikkust. Riskide hindamise
kõrval on oluline, et investeerimisprojekti planeerimisel arvestataks võimalike takistustega ja
planeeritaks asjakohased meetmed nende neutraliseerimiseks. Hinnatakse riskianalüüsi
kõikehõlmavust, sobivate maandusmehhanismide olemasolu ning tunnustatud metoodika
kasutamist.
Riskidest tuleb loetleda sündmused, mis toimudes võivad ohustada projekti eesmärgini
jõudmist planeeritud aja, ressursside ja eelarvega, sh:
- majanduslikud ja finantsriskid (maksete laekumine, raha väärtuse muutus jms);
- tehnilised riskid (projekti tehnilised lahendused ja nende realiseerimine);
- juriidilised riskid (lepingud ja seadused);
- personalirisk;
- planeerimise ja juhtimise riskid.
Hinnatakse, kas välised ja sisemised, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed riskid on hinnatud, kas
riskide mõju on põhjalikult analüüsitud ning asjakohased maandustegevused välja toodud.
14
Tuleb hinnata riski esinemise tõenäosust ja mõju. Peale riskide hindamist tuleb kirjeldada
võimalusi, kuidas neid maandada. Tegeleda tuleb eelkõige riskidega, mille mõju ja esinemise
tõenäosus on suuremad.
Projekt, mille elluviimisega seotud riske ei ole piisavalt kirjeldatud ning riskide maandamise
meetmed on kirjeldamata või ei ole piisavad, punkte ei saa.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, mille taotlejal on projekti elluviimisega seotud riskid kirjeldatud,
kuid esinevad puudujäägid riskide mõju hindamisel või ei ole kõikidele riskidele planeeritud
asjakohaseid maandamistegevusi.
2 punktiga hinnatakse projekti, mille taotluses on nii välised kui sisemised riskid hinnatud.
Hinnatud riskid on valdavalt asjakohased, kuid maandamistegevustes esinevad puudused.
3 punktiga hinnatakse projekti, mille taotluses on nii välised kui sisemised riskid hinnatud.
Hinnatud riskid on asjakohased ning hõlmavad kõiki projekti rakendamise aspekte. Igale
riskile on planeeritud asjakohased maandamistegevused.
4.1.3. Taotleja suutlikkus tagada teenused projekti valmimisel (8 punkti)
Taotleja suutlikkus tagada planeeritud teenused projekti elluviimisel on samavõrd oluline kui
taotletava objekti ehitamine või rekonstrueerimine. Projekt on täitnud oma eesmärgid, kui
kõikidele planeeritud teenustele leitakse planeeritud teenuseosutajad.
Eelleping on kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse osutajal või muu
esmatasandi tervishoiu teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi tervisekeskuses
teenuse osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu esmatasandi
teenuse osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses esmatasandi tervishoiu
kohustuslikke põhiteenuseid, teiseseid ja toetavaid teenuseid. Eelleping on vajalik ainult juhul,
kui taotleja juriidilise isikuna ise planeeritavaid teenuseid ei osuta.
Nimetatud teenuste osutamiseks vähemalt kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta,
peab taotleja esitama eellepingud vähemalt 2/3 ulatuses teenuste osutamise katmiseks
kavandatud teenuste kogumahust. Eelleping annab hindajale kinnituse projektiga seotud
teenuseosutajate huvist projekti vastu. Lisaks näitab eellepingute olemasolu koostöövõimet
esmatasandi tervisekeskuse teenuseosutajatest osapoolte vahel.
Arvestuse käik (puudutab ainult teenuseid, mida taotleja juriidilise isikuna ise ei osuta):
tervishoiuteenuse osutajate juriidiliste isikute ja FIE-de, kellega on sõlmitud eelleping teenuse
osutamiseks, arvu suhe kõikide tervishoiuteenuse osutajate juriidiliste isikute ja FIE-de
koguarvu.
Hindamine
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, mille taotleja tagab planeeritavas taristus
osutatavate teenuste osutamise ja/või planeeritavatest teenustest on eellepingutega kaetud
2/3.
Kui taotleja ei osuta esmatasandi tervishoiu teenust ise, peavad 2/3 kõigist planeeritud
teenustest olema kaetud eellepingutega, sealhulgas peab eellepingutega 100% olema kaetud
üldarstiabi osutamine.
15
Maksimaalselt 8 punktiga hinnatakse projekti, mille taotleja tagab planeeritavas taristus
osutatavate teenuste osutamise või eellepingud on 100% ulatuses planeeritavatest
teenustest, mida taotleja ise ei osuta, sõlmitud.
5. Projekti mõju läbivatele teemadele (15%)
Projekti mõju läbivatele teemadele hinnatakse järgmise kolme alakriteeriumi alusel:
5.1. Projekti mõju regionaalsele arengule.
5.2. Projekti mõju ühtsele riigivaltsemisele.
5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele.
5.1. Projekti mõju regionaalsele arengule (8 punkti)
Projekti mõju regionaalsele arengule hinnatakse järgmise näitaja alusel:
5.1.1. Projekt aitab hoiduda liigsest koondumisest pealinna ja muudesse suurematesse
linnapiirkondadesse, tagades teenuste kättesaadavuse ka hõreasustuse piirkonnas (8
punkti)
Hinnatakse kahte aspekti:
5.1.1.1. Teise tegevuskoha arv (4 punkti)
Teise tegevuskoha mõiste on esitatud sissejuhatuses (lk 2). Projekt, millega ei planeerita
esmatasandi tervisekeskuse teist tegevuskohta, punkte ei saa.
Hindamine
3 punktiga hinnatakse projekti, mille kohaselt planeeritakse teenuste kättesaadavust ühes
teises tegevuskohas.
4 punktiga hinnatakse projekti, mille kohaselt planeeritakse teenuste kättesaadavust kahes või
enamas teises tegevuskohas.
5.1.1.2. Teise tegevuskoha seotus määruse lisaga 1 (4 punkti)
Kui esmatasandi tervisekeskusel puudub teine tegevuskoht, projekt punkte ei saa.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, mille teine tegevuskoht ei vasta määruse lisas 1 nimetatud
kohalikule tõmbekeskusele.
4 punktiga hinnatakse projekti, mille teine tegevuskoht vastab määruse lisas 1 nimetatud
kohalikule tõmbekeskusele.
5.2. Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele (2 punkti)
Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele hinnatakse järgmise näitaja alusel:
5.2.1. Projekti seos maakondliku planeerimisega riigi ja kohaliku omavalitsuse tasemel
(2 punkti)
Projekti seose hindamisel maakondliku planeerimisega riigi ja kohaliku omavalitsuse tasemel
hinnatakse kõrgemalt projekte, mis on eespool nimetatud tasandil planeeritud ja on olulised
16
arendusprojektid tulenevalt kohapealsest vajadusest. Projekt, mille kohaselt rajatav
esmatasandi tervisekeskus ei kuulu maakonna arengukavasse ja puudub kohaliku
omavalitsuse heakskiit, punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kui rajatav esmatasandi tervisekeskus kuulub
maakonna arengukavasse või projektile on heakskiidu andnud puutumuses olevad kohalikud
omavalitsused.
5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele (5 punkti)
Projekti mõju infoühiskonna edendamisele hinnatakse taristu ehitamise või rekonstrueerimise
üldpõhimõttena, vastavate tegevustega tagatakse kaasaegsete infotehnoloogiliste arenduste
kasutamine esmatasandi tervisekeskuses.
Projekti mõju infoühiskonna edendamisele hinnatakse järgmise näitaja alusel:
5.3.1. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse IT-suutlikkuse suurendamisele (5
punkti)
Hinnatakse kahte aspekti:
5.3.1.1. Vähemalt 100 Mbit/s ühenduskiirusega lairibaga liitumine (2 punkti)
Kui projekti raames ei planeerita vähemalt 100 Mbit/s ühenduskiirusega lairiba
juurdepääsuvõrguga liitumist, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kus esmatasandi tervisekeskuse IT-suutlikkuse
suurendamiseks liitutakse vähemalt 100 Mbit/s ühenduskiirusega lairiba juurdepääsuvõrguga.
5.3.1.2. IT-suutlikkuse suurendamine elektrooniliste süsteemide kasutusele võtmise
kaudu (3 punkti)
IT-suutlikkuse suurendamiseks loetakse elektroonilise järjekorrapidamise süsteemi
kasutuselevõttu esmatasandi tervisekeskuses või esmatasandi tervisekeskuse kodulehel
digitaalse süsteemi loomist teenusosutajate vastuvõtule registreerimiseks, liidestumist e-
saatekirja ja e-konsultatsiooni teenuse pakkumisega. Tuleb ka näidata, milliste eriarstiabi
osutajatega koostöös e-saatekirja ja e-konsultatsiooni teenust pakutakse. Projekt, millega ei
planeerita IT-suutlikkuse suurendamist, punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, millega planeeritakse vähemalt ühe järgmises
hindamispunkti kirjelduses nimetatud tegevuse kasutusele võtmist.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, millega planeeritakse teenuseosutajate vahel
kasutusele võtta ühine e-saatekirja, e-registratuuri ja e-konsultatsiooni süsteem.
Projektide hindamise kord
17
Projekte hinnatakse investeeringute kava koostamiseks esitatavas taotluses esitatud andmete
ja informatsiooni alusel.
Projektide nimekirja koostamiseks moodustatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga
valikukomisjon, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi esindajad, Terviseameti esindaja,
Rahandusministeeriumi esindajad, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja
Tartu Ülikooli esindaja. Valikukomisjoni ülesandeks on investeeringute kava koostamiseks
esitatud projektide hindamine ja projektide nimekirja koostamine määruse § 19 kohaselt.
Valikukomisjon hindab esmatasandi tervisekeskuse projekti vastavust järgmistele määruse
§ 17 lõikes 1 nimetatud kvalifitseerimiskriteeriumitele:
1) projekt panustab määruse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 kirjeldatud eesmärkide
täitmisesse;
2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas määruse § 7 punktis 1 kirjeldatud
toetatavate tegevustega;
3) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
4) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja rahvastiku tervise arengukava
rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks;
5) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema
vastavuses valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse ruumide
juhendis sätestatuga.
Kui projekt ei vasta vähemalt ühele määruse § 17 lõikes 1 nimetatud kriteeriumile, siis
projektile hindepunkte ei anta.
Valikukomisjon annab hindepunkte konsensusliku otsuse alusel. Hindamise tulemusel
täidetakse iga esmatasandi tervisekeskuse projekti kohta hindamisleht (määruse lisa 3).
Valikukomisjonil on õigus hindamisse kaasata nõuandva rolliga eksperte.
Valikukomisjoni liikmed esitavad oma põhjendatud ettepaneku projektile hindepunktide
andmiseks järgmiselt:
1. Sotsiaalministeeriumi esindajad esitavad põhjendatud ettepaneku projektile
hindepunktide andmiseks järgmiste alakriteeriumite ja/või hinnatavate näitajate kohta:
1.1. Alakriteerium 1.1. Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale kättesaadavusele ja
esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule.
Hinnatav näitaja 1.1.1. Esmatasandi teenuste kättesaadavus esmatasandi tervisekeskuses.
1.2. Alakriteerium 1.2. Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele,
mitmekesisusele ja seostatusele esmatasandi tervisekeskuses (probleemide komplekssele
lahendamisele).
Hinnatav näitaja 1.2.1. Teenuste koondumine ja parem seostatus.
1.3. Alakriteerium 1.3. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja
demograafiliste trendidega ning projekti mõju teenustele juurdepääsuks teeninduspiirkonnas.
Hinnatav näitaja 1.3.1. Projekt arvestab üldiste arengusuundadega (elanike arv, prognoos,
rahvastiku tihedus jm) ja tervishoiu arengusuundadega.
1.4. Alakriteerium 1.4. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
Hinnatav näitaja 1.4.1. Juurdepääs esmatasandi tervisekeskusele (universaalne disain).
1.5. Alakriteerium 2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus.
Hinnatavad näitajad:
18
2.1.1. Esmatasandi tervisekeskuse projekti funktsionaalne ruumiprogramm on optimaalne ja
vastab ruumidele kehtestatud nõuetele.
2.1.2. Projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele.
2.1.3. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ja põhjendatud.
1.6. Alakriteerium 3.1. Projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsus ehk tõhusus
väljendatuna planeeritud abikõlblike kulude ja väljundi suhtena.
Hinnatavad näitajad:
3.1.1. Projekti abikõlblike kulude ja esmatasandi tervisekeskusesse koondunud perearsti
nimistutes olevate isikute arvu suhe.
3.1.2. Projekti omafinantseeringu suuruse osakaal.
1.7. Alakriteerium 4.1. Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised ja
tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.
Hinnatavad näitajad:
4.1.1. Taotleja tehniline suutlikkus: kvalifikatsioon ja kogemused.
4.1.2. Projekti riskianalüüsi kvaliteet.
4.1.3. Taotleja suutlikkus tagada teenused projekti valmimisel.
1.8. Alakriteerium 5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele.
Hinnatav näitaja 5.3.1. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse IT-suutlikkuse
suurendamisele.
2. Terviseameti esindaja esitab põhjendatud ettepaneku projektile hindepunktide andmiseks
järgmiste alakriteeriumite ja/või hinnatavate näitajate kohta:
2.1. Alakriteerium 2.2. Projekti vajaduspõhisus.
Hinnatav näitaja 2.2.1. Esmatasandi tervisekeskuse planeerimise vastavus sihtrühma
vajadustele.
2.2. Alakriteerium 2.3. Projekti mõju elanikkonnale.
Hinnatav näitaja 2.3.1. Teenindatavate elanike arv nimistutes ja teeninduspiirkonna suurus.
3. Rahandusministeeriumi esindaja (regionaalne aspekt) esitab põhjendatud ettepaneku
projektile hindepunktide andmiseks järgmiste alakriteeriumite ja/või hinnatavate näitajate
kohta:
3.1. Alakriteerium 1.4. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
Hinnatav näitaja 1.4.1. Juurdepääs esmatasandi tervisekeskusele (ühistransport).
3.2. Alakriteerium 3.3. Planeeritud projektiga dubleeriva taristu vältimine.
Hinnatav näitaja 3.3.1. Projekti mõju avalike teenuste taristu efektiivsele ühiskasutusele.
3.3. Alakriteerium 5.1. Projekti mõju regionaalsele arengule.
Hinnatav näitaja 5.1.1. Projekt aitab hoiduda liigsest koondumisest pealinna ja muudesse
suurematesse linnapiirkondadesse, tagades teenuste kättesaadavuse ka hõreasustuse
piirkonnas.
3.4. Alakriteerium 5.2. Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele.
Hinnatav näitaja 5.2.1. Projekti seos maakondliku planeerimisega riigi ja kohaliku
omavalitsuse tasemel.
4. Rahandusministeeriumi esindaja (eelarve ja finants aspekt) esitab põhjendatud
ettepaneku projektile hindepunktide andmiseks järgmise alakriteeriumi ja hinnatavate näitajate
kohta:
19
4.1. Alakriteerium 3.2. Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas sisaldab vajalikus
mahus omafinantseeringut.
Hinnatavad näitajad:
3.2.1. Projekti eelarve.
3.2.2. Finantsanalüüsi eeldused, metoodika ja tulemused.
5. Tartu Ülikooli esindaja esitab põhjendatud ettepaneku projektile hindepunktide andmiseks
järgmiste alakriteeriumite ja hinnatavate näitajate kohta:
5.1. Alakriteerium 1.1. Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale kättesaadavusele ning
esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule.
Hinnatav näitaja 1.1.1. Esmatasandi teenuste kättesaadavus esmatasandi tervisekeskuses.
5.2. Alakriteerium 1.2. Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele,
mitmekesisusele ja seostatusele esmatasandi tervisekeskuses (probleemide komplekssele
lahendamisele).
Hinnatav näitaja 1.2.1. Teenuste koondumine ja parem seostatus.
5.3. Alakriteerium 1.3. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja
demograafiliste trendidega ning projekti mõju teenustele juurdepääsuks teeninduspiirkonnas.
Hinnatav näitaja 1.3.1. Projekt arvestab üldiste arengusuundadega (elanike arv, prognoos,
rahvastiku tihedus jm) ja tervishoiu arengusuundadega.
5.4. Alakriteerium 2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus.
Hinnatav näitaja 2.1.2. Projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele.
5.5. Alakriteerium 2.2. Projekti vajaduspõhisus.
Hinnatav näitaja 2.2.1. Esmatasandi tervisekeskuse planeerimise vastavus sihtrühma
vajadustele.
6. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindaja esitab põhjendatud ettepaneku projektile
hindepunktide andmiseks järgmiste alakriteeriumite ja hinnatavate näitajate kohta:
6.1. Alakriteerium 1.1. Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale kättesaadavusele ning
esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule.
Hinnatav näitaja 1.1.1. Esmatasandi teenuste kättesaadavus esmatasandi tervisekeskuses.
6.2. Alakriteerium 1.2. Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele,
mitmekesisusele ja seostatusele esmatasandi tervisekeskuses (probleemide komplekssele
lahendamisele).
Hinnatav näitaja 1.2.1. Teenuste koondumine ja parem seostatus.
6.3. Alakriteerium 1.3. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja
demograafiliste trendidega ning projekti mõju teenustele juurdepääsuks teeninduspiirkonnas.
Hinnatav näitaja 1.3.1. Projekt arvestab üldiste arengusuundadega (elanike arv, prognoos,
rahvastiku tihedus jm) ja tervishoiu arengusuundadega.
6.4. Alakriteerium 1.4. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
Hinnatav näitaja 1.4.1. Juurdepääs esmatasandi tervisekeskusele (universaalne disain).
6.5. Alakriteerium 2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus.
Hinnatav näitaja 2.1.2. Projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele.
20
7. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindaja esitab põhjendatud ettepaneku projektile
hindepunktide andmiseks järgmiste alakriteeriumite ja hinnatavate näitajate kohta:
7.1. Alakriteerium 1.1. Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale kättesaadavusele ning
esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule.
Hinnatav näitaja 1.1.1. Esmatasandi teenuste kättesaadavus esmatasandi tervisekeskuses.
7.2. Alakriteerium 1.2. Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele,
mitmekesisusele ja seostatusele esmatasandi tervisekeskuses (probleemide komplekssele
lahendamisele).
Hinnatav näitaja 1.2.1. Teenuste koondumine ja parem seostatus.
7.3. Alakriteerium 1.3. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja
demograafiliste trendidega ning projekti mõju teenustele juurdepääsuks teeninduspiirkonnas.
Hinnatav näitaja 1.3.1. Projekt arvestab üldiste arengusuundadega (elanike arv, prognoos,
rahvastiku tihedus jm) ja tervishoiu arengusuundadega.
7.4. Alakriteerium 1.4. Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
Hinnatav näitaja 1.4.1. Juurdepääs esmatasandi tervisekeskusele (universaalne disain).
7.5. Alakriteerium 2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus.
Hinnatav näitaja 2.1.2. Projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele.
Erinevate hindamiskriteeriumite järgi antud hindepunktid liidetakse. Koondhinde alusel
moodustatakse projektide nimekiri, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud
projekt.
Võrdse koondhindega projektide korral on nimekirjas eespool projekt, millel on suurem
omafinantseeringumäär. Võrdse omafinantseeringumääraga projektide korral eelistatakse
projekti, mille hindepunktid on kõrgemad kriteeriumis projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisel.
Lisa: Esmatasandi tervisekeskuse hindamiskriteeriumid
21
Tervise- ja tööministri .04.2018 käskkiri nr …
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetme 2.4 tegevuse 2.4.2
„Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes,
tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused"
investeeringute kava koostamiseks esitatavate
projektide hindamise juhendid“
Lisa 2
Maakondliku tervisekeskuse hindamise juhend
Sissejuhatus
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse
kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste
tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevus 2.4.2 on
„Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“.
Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse
tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi
tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.
Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või renoveeritud vähemalt 35
esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla. 2016. aastal korraldatud esimese taotlusvooruga rahuldati kokku 55 esmatasandi
tervisekeskuse projekti Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) toetuse taotlust.
Hindamisjuhend käsitleb maakondliku tervisekeskuse projekti valikukriteeriumeid ja
metoodikat.
Meetme tegevuse toetus maakondliku tervisekeskuse loomiseks on maksimaalselt 16 245
000 eurot.
Kooskõlas „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse” § 15 lõikega 2 antakse meetme
tegevusest toetust investeeringute kava alusel. Investeeringute kava koostamise tingimused
ja kord on reguleeritud tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruses nr 5
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi määrus).
Valikukriteeriumid
Investeeringute kava koostamisel aluseks olevad valikukriteeriumid on sätestatud määruse
§ 20 lõikes 1 ja lisas 4.
Määruses esitatud valikukriteeriumid tuginevad rakenduskava seirekomisjoni poolt 29.01.2015
kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele. Kui projekt ei vasta kvalifitseerimistingimustele, siis
projekti ei hinnata.
Määruse § 20 lõike 1 kohaselt hindab valikukomisjon kvalifitseeritud projektide vastavust
järgmistele hindamiskriteeriumidele:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kuluefektiivsus;
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia;
5) projekti mõju läbivatele teemadele.
Maakondliku tervisekeskuse projekti nimekirja koostamise aluseks on määruse lisas 4
esitatud hindamisleht. Hindamislehel on üldised valikukriteeriumid jaotatud viieks rühmaks:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (25% koondhindest);
2) projekti põhjendatus (30% koondhindest);
3) projekti kuluefektiivsus (20% koondhindest);
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (15% koondhindest);
5) projekti mõju läbivatele teemadele (10% koondhindest).
Üldkriteeriumeid täpsustavad alakriteeriumid. Maakondliku tervisekeskuse projekti hinnatakse
13 alakriteeriumi alusel.
Hindamine toimub hindamismaatriksi alusel (lisa) ning hindaja lisab antavad punktid tabelisse.
Kõik hindepunktid antakse täisarvudes. Iga kriteeriumi puhul on hindajale ette antud
maksimaalsed punktid hindamiskriteeriumide kaupa.
Kui projekti punktide summa on väiksem kui 70 või projekt ei saa vähemalt ühes määruse §
20 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti, projekti investeeringute kava nimekirja
ei arvata.
Projekti hindamisel arvestatakse investeeringuobjekti olulisust maakonna tervishoiu
infrastruktuuri võrgustiku täiendamise seisukohast ning seda, kas planeeritav maakondlik
tervisekeskus suudab ära katta kogu piirkonna teenusevajaduse ja ei dubleeri olemasolevat
tervishoiu infrastruktuuri. Meetme eelarvelistest vahenditest toetatava tegevuse eripärale
tuginedes on hindamisel oluline jälgida, et planeeritav projekt oleks suunatud esmatasandi
tervishoiuga võrgustamisele.
1. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (25%)
Rakenduskava kohaselt on meetme tegevuse eesmärgiks tagada elanikele kvaliteetsete
tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist.
Toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad
ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades
seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Maakonnahaiglad
koostöös pädevuskeksustega tagavad ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades
ning pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid. Maakonnahaiglad teevad tihedamat
koostööd esmatasandi tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiu teenuste valik
tervisekeskuste võrgustikus.
Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja
päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise,
krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole Eestis omavahel
tõhusalt integreeritud. Seetõttu alustas Sotsiaalministeerium koostöös SA Viljandi Haiglaga
paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti
rakendamise kava koostamise projekti (PAIK projekt). PAIK projekti eesmärk on koostöö
parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel ning ülesanne on
välja töötada Viljandi maakonna näitel uus paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
osutamise mudel, mida oleks tulevikus võimalik rakendada ka teistes maakondades.
Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele hinnatakse järgmise kolme
alakriteeriumi alusel:
2
1.1. Projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele ja mitmekesisusele maakondlikus
tervisekeskuses.
1.2. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja demograafiliste
trendidega.
1.3. Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
1.1. Projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele ja mitmekesisusele
maakondlikus tervisekeskuses
Projekti mõju hinnatakse järgmise näitaja alusel:
1.1.1. Esmatasandi tervishoiu ja eriarstiabi ning sotsiaalteenuste kättesaadavus ja
mitmekesisus maakondlikus tervisekeskuses (10 punkti)
Maakondlik tervisekeskus on esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla.
Võrgustumise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuseosutajate, haigla ja
sotsiaalhoolekande vahel, et tagada patsiendile kättesaadavam ja järjepidev raviprotsess.
Hinnatakse võimalust pakkuda mitmekülgsemaid ja elanike vajadustele vastavaid teenuseid.
Hindamine
5 punktiga hinnatakse projekti, kui rajatavas maakondlikus tervisekeskuses planeeritakse
osutada nii esmatasandi kui ka üldhaigla teenuseid.
10 punktiga hinnatakse projekti, kui rajatavas maakondlikus tervisekeskuses planeeritakse
osutada nii esmatasandi, üldhaigla eriarstiabi kui ka sotsiaalteenuseid.
1.2. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja demograafiliste
trendidega
Hinnatakse järgmise näitaja alusel:
1.2.1. Projekt arvestab üldiste arengusuundadega (elanike arv, prognoos, rahvastiku
tihedus jm) ja tervishoiu arengusuundadega (5 punkti)
Hinnatakse, kas projekt on sisult ja ajastuselt asjakohane ning asjakohastele uuringutele ja
põhjendatud vajadustele tuginev. Arvestatakse vastavust Eesti tervishoiu arengusuundadele
aastani 2020 ja Statistikaameti andmetele. Kui projekti kavandamisel ei ole tuginetud
asjakohastele uuringutele ja arengusuundadele, hinnatakse projekti null punktiga.
Hindamine
3 punktiga hinnatakse projekti, kui selle koostamisel on tuginetud asjakohastele ja
usaldusväärsetele andmetele, uuringutele, prognoosidele ja arengudokumentidele.
Asjakohasteks andmeteks ja uuringuteks loetakse Statistikaameti rahvastikuprognoosi ja
dokumenti „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“.
5 punktiga hinnatakse projekti, kui selle koostamisel on tuginetud asjakohastele ja
usaldusväärsetele andmetele, uuringutele, prognoosidele ja arengudokumentidele. Lisaks
Statistikaameti rahvastikuprognoosile ja dokumendile „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani
2020“ on projekti koostamisel tuginetud ka maakondlikule arengukavale.
1.3. Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule
3
Hinnatakse järgmise näitaja alusel:
1.3.1. Juurdepääs maakondlikule tervisekeskusele (10 punkti)
Võrdse kohtlemise edendamiseks peab maakondlikus tervisekeskuses olema arvestatud, et
kõik teenused on erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Selle punkti all hinnatakse
elanikkonna füüsilist ligipääsu maakondlikule tervisekeskusele ühistranspordiga, mis määrab
kättesaadavuse suurele osale sihtrühmast. Hinnatakse, kas rajatavas maakondlikus
tervisekeskuses on ligipääs tagatud universaalse disaini põhimõtteid arvestades. Hinnatakse
taotluses kirjeldatud olukorda maakondliku tervisekeskuse valmimisel võrreldes
hetkeolukorraga.
Hinnatakse kahte aspekti:
1.3.1.1. Juurdepääs ühistranspordiga (5 punkti)
Ühistranspordiühendus peab olema tagatud maakondliku tervisekeskuse teeninduspiirkonnas
olevate asumitega. Eelistatakse kombineeritud lahendusi ja koostööd kohalike omavalitsuste
vahel, kasutades selleks loodavaid ja olemasolevaid ühistranspordikeskusi, kujundades
transpordivahendite liikumise aegu ja marsruuti sõltuvalt maakondliku tervisekeskuse
asukohast ja lahtiolekuaegadest (v.a erakorralise meditsiini osakond), ühildades maakondliku
tervisekeskuse teenindatavas piirkonnas ligipääsu sotsiaaltranspordi ja koolitranspordi
võimalustega. Hindamisel loetakse ühistranspordiks ka omavalitsuse korraldatud
sotsiaaltransporti.
Ühistranspordiga ligipääs on optimaalne, kui ühistranspordivahendi peatus asub
maakondlikust tervisekeskusest mõistlikus kauguses või on ligipääs muul moel tagatud,
näiteks maakondliku tervisekeskusega samas asukohas on korraldatud sotsiaaltransport,
koolibuss vms.
Kui maakondlikule tervisekeskusele puudub igapäevane ligipääs ühistranspordiga, projekt
punkte ei saa.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti kui maakondlikule tervisekeskusele on tagatud igapäevane
ligipääs ühistranspordiga, kuid ühistranspordivahendite sõidugraafikud vajaksid sobitamist
maakondliku tervisekeskuse lahtiolekuajaga (v.a erakorralise meditsiini osakond).
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondlikule tervisekeskusele on mitu
korda päevas tagatud ligipääs ühistranspordiga ja ühistranspordivahendite sõidugraafikud
sobituvad maakondliku tervisekeskuse (v.a erakorralise meditsiini osakond) lahtiolekuajaga.
1.3.1.2. Tuginemine universaalse disaini põhimõtetele (5 punkti)
Universaalse disaini põhimõtete järgimise eesmärk on võrdsete võimaluste tagamine kõikidele
inimestele, keskendudes ennekõike kasutajakesksele lähenemisele olenemata sellest, kas
kasutajaks on erivajadusega inimene või mitte. Kui maakondliku tervisekeskuse planeerimisel
ei ole universaalse disaini põhimõtteid arvesse võetud, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondliku tervisekeskuse planeerimisel
on lähtutud universaalse disaini põhimõtetest.
4
2. Projekti põhjendatus (30%)
Arvestades vananeva ühiskonna muutuvaid vajadusi ning sellega seotud kasvavaid
tervishoiukulusid, tuleb tervishoiusüsteem ümber korraldada ja moderniseerida.
Patsientide jaoks on maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk teeninduspiirkonna
elanikele pakkuda kvaliteetsemaid tervishoiuteenuseid, sh muuta sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste tarbimine kättesaadavamaks ja patsiendisõbralikumaks. Tegevuskulude
kokkuhoiu ja efektiivsuse aspektist on oluline ressursikasutuse optimeerimine, taristu
efektiivne ühiskasutus (üldruumid, meditsiiniseadmed, labor jms), omavahel seostatud IT-
lahendused ja integreeritud tervishoiuteenuste pakkumine.
Projekti põhjendatust hinnatakse järgmise kolme alakriteeriumi alusel:
2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus.
2.2. Projekti vajaduspõhisus.
2.3. Projekti mõju elanikkonnale.
2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus
Projekti põhjendatust ja vajalikkust hinnatakse järgmise kolme näitaja alusel:
2.1.1. Maakondliku tervisekeskuse projekti ruumiprogramm on optimaalne (7 punkti)
Hinnatakse projekti vastavust kehtestatud nõuetele ja ruumide optimaalsust.
Maakondlikku tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega.
Planeeritavate ruumide vastavust kontrollitakse tervise- ja tööministrile esitatud haiglavõrgu
arengukava haigla funktsionaalse arengukava II etapi põhjal.
Kui maakondliku tervisekeskuse planeerimisel ei ole taristu pinda optimaalselt planeeritud ja
planeeritav üldpind erineb oluliselt kehtestatud standardist, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 7 punktiga hinnatakse projekti, kui projektiga planeeritakse taristu pinda
optimaalselt, st maakondlikus tervisekeskuses on planeeritud üldpinda 80–100 m2 ühe voodi
kohta.
2.1.2. Projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele (3 punkti)
Hinnatakse teenuse osutamise tingimuste parandamist.
Hinnatakse, kas maakondliku tervisekeskuse rajamiseks ehitatakse uus taristu,
rekonstrueeritakse olemasolevat taristut oluliselt või mitte. Näiteks: ainult fassaadi või
majaosa rekonstrueerimine ei pruugi kogu maakondliku tervisekeskuse taristut oluliselt
parandada. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse vastava pädevusega eksperte.
Hindamine
Maksimaalselt 1 punktiga hinnatakse projekti, kui projektiga ei parandata teenuseosutajate
olemasolevat taristut ja/või tingimusi oluliselt.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, kui projektiga parandatakse teenuseosutajate
taristut oluliselt või ehitatakse uus optimaalne taristu.
5
2.1.3. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ja põhjendatud (5 punkti)
Projekt on ajaliselt teostatav, kui:
1) projekti tegevuskava sisaldab kõiki projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi ja tegevuskavas
on planeeritud piisav aeg tegevuste elluviimiseks;
2) projekti elluviimisega ei ole seotud olulisi riske, mis võivad ohustada projekti ajalist
teostatavust, või riskide maandamiseks kavandatud meetmed on piisavad.
Hinnatakse, kas tegevuskava sisaldab kõiki projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi ning kas
tegevustele planeeritud aeg on piisav. Samuti hinnatakse kas planeeritud tegevuste ajaline
kestus on realistlik ning ei ole ala- ega ülehinnatud.
Kui maakondliku tervisekeskuse tegevuskavas planeeritud üksikud tegevused ei ole
kavandatud ajaraamistikus ajaliselt teostatavad, projekt punkte ei saa. Näiteks kui projekti
tegevuskava on pinnapealne, ei ava projekti raames elluviidavaid tegevusi, tegevused ei ole
loogilises järgnevuses või tegevused ei ole kavandatud ajaraamistikus teostatavad.
Arvestades projektis elluviidavaid tegevusi, peab projekti ajakava olema realistlik ja
ettevalmistavate tegevuste või sisutegevustele järgnevate tegevuste aeg ei tohi olla üle
planeeritud.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse maakondliku tervisekeskuse projekti, kui projekti
tegevuskavas on planeeritud projekti rakendamiseks vajalikud tegevused, mis on ajaliselt
valdavalt teostatavad. Projekti tegevused on loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud,
kuid tegevuskava on osaliselt pinnapealne ning mõne üksiku tegevuse osas ei ava piisavalt
tegevuse sisu. Kavandatud tegevused on valdavalt teostatavad kavandatud ajaraamistikus
ning tegevustele planeeritud aeg on valdavalt mõistlik, kuid üksikud projekti eesmärkide
saavutamist soodustavad tegevused on kavandatud ajaliselt mittepõhjendatud mahus.
Projekti ei ole kavandatud mittevajalikke tegevusi ning projekti ettevalmistavad tegevused ja
sisutegevustele järgnevad tegevused ei kesta liiga kaua.
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse maakondliku tervisekeskuse projekti, kui projekti
tegevuskavas on planeeritud kõik projekti rakendamiseks vajalikud tegevused, sealjuures
peavad tegevused olema ajaliselt teostatavad. Projekti tegevuskava peab olema detailne ja
üheselt mõistetav ning planeeritavad tegevused peavad olema loogilises järgnevuses.
Tegevuskava avab projekti raames elluviidavate tegevuste sisu ja tegevused on omavahel
sisuliselt seostatud. Kavandatud tegevused on teostatavad kavandatud ajaraamistikus ning
tegevuste kestus on mõistlik. Projekti ei ole kavandatud mittevajalikke tegevusi.
2.2. Projekti vajaduspõhisus
Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on pakkuda teeninduspiirkonna elanikele
kvaliteetsemaid tervishoiuteenuseid, sh muuta sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tarbimine
patsientidele kättesaadavamaks.
Projekti vajaduspõhisust hinnatakse järgmise näitaja alusel:
2.2.1. Maakondliku tervisekeskuse planeerimise vastavus sihtrühma vajadustele (5
punkti)
PAIK projekti ülesanne on välja töötada Viljandi maakonna näitel uus paikkondlike tervishoiu-
ja sotsiaalteenuste osutamise mudel. PAIK projekt on aluseks paikkondlike tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojektile (PAI projekt), mille käigus keskendutakse
väljatöötatud lahenduste katsetamisele valitud sihtrühmade seas. Eesmärk on koostöö
6
parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel, et teenuste
osutamine ja kättesaadavus muutuks patsiendikesksemaks.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondlikus tervisekeskuses ei planeerita
tagada kõiki PAIK projekti tulemusena välja töötatud teenusemudelite elluviimist.
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondlikus tervisekeskuses planeeritakse
tagada kõikide PAIK projekti tulemusena välja töötatud teenusemudelite elluviimine.
2.3. Projekti mõju elanikkonnale
Projekti mõju elanikkonnale hinnatakse järgmise näitaja alusel:
2.3.1. Teenindatavate elanike arv ja teeninduspiirkonna suurus (10 punkti)
Hinnatakse kahte aspekti:
2.3.1.1. Teenindavate elanike arv (5 punkti)
Aluseks võetakse maakondliku tervisekeskuse teeninduspiirkonnas elavate isikute arv
rahvastikuregistri andmetel 01.01.2017 seisuga. Andmed on kättesaadavad Siseministeeriumi
kodulehel (https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Rahvastiku-
statistika/eesti_elanike_arv_kov_01.01.2017.pdf)
Hindamine
3 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondlikus tervisekeskuses teenindatavate elanike arv
on kuni 44 999.
5 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondlikus tervisekeskuses teenindatavate elanike arv
on suurem kui 45 000.
2.3.1.2. Teeninduspiirkonna suurus (5 punkti)
Maakondliku tervisekeskuse teeninduspiirkonna suuruse hindamise aluseks võetakse Viljandi
maakonnas asuva HVA haigla funktsionaalse arengukava I etapp.
Hindamine
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondliku tervisekeskuse
teeninduspiirkond on vähemalt terve maakond.
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondliku tervisekeskuse
teeninduspiirkond osade teenuste puhul on suurem kui maakond.
3. Projekti kuluefektiivsus (20%)
Projekti kuluefektiivsust hinnatakse järgmise kolme alakriteeriumi alusel:
3.1. Projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsus.
3.2. Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas projekt sisaldab vajalikus mahus
omafinantseeringut.
3.3. Planeeritud projektiga dubleerivate ruumide vältimine ja optimaalne ruumikasutus.
7
3.1. Projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsus (7 punkti)
Projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsust hinnatakse järgmiste näitajate alusel:
3.1.1. Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse tulevaste ruumikulude
optimeerimisele (5 punkti)
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondliku tervisekeskuse ehitamisega ei saavutata
üldhaigla statsionaarse eriarstiabi pinna olulist optimeerimist.
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui maakondliku tervisekeskuse ehitamisega
saavutatakse üldhaigla statsionaarse eriarstiabi pinna oluline optimeerimine.
3.1.2. Projekti omafinantseeringu suuruse osakaal (2 punkti)
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, kui omafinantseering on 25–29%.
2 punktiga hinnatakse projekti, kui omafinantseering on üle 30%.
3.2. Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas sisaldab vajalikus mahus
omafinantseeringut
Planeeritud eelarve realistlikkust hinnatakse kahe järgmise näitaja alusel:
3.2.1. Projekti eelarve (5 punkti)
Projekt on rahaliselt teostatav, kui projekti eelarves planeeritud kulud on optimaalsed ja
põhjendatud. Projekti planeeritud kulud ei tohi olla ala- ega ülepaisutatud.
Hinnatakse kulude, sh projekteerimis- ja ehitusmaksumuse arvestamise metoodika olemasolu
ja põhjendatust ning arvestuse aluste ja arvestuste üksikasjalikkust ja põhjendatust. Samuti
hinnatakse planeeritud kulude optimaalsust ja seda, kas planeeritud maksumus on projekti
teostamiseks piisav.
Kui projekti kulude planeerimises ja arvestuses esinevad olulised puudused, puuduvad
selgitused ning arvutustes esinevad olulised vead, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kui eelarve kulude planeerimises esinevad
väikesed puudused ning selgitustes ja arvutustes on ebatäpsused.
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui eelarvesse planeeritud kulud on
põhjendatud; kulude planeerimise arvestusaluste ja metoodika on põhjendatud ning esitatud
põhjendused ja selgitused on asjakohased; planeeritud kulud on projekti teostamiseks
optimaalsed.
3.2.2. Finantsanalüüsi eeldused, metoodika ja tulemused (4 punkti)
Struktuurivahenditest rahastatavate projektide puhul tuleb hinnata toetuse vajalikkust ehk
projekti suutlikkust end ise finantseerida. Toetuse vajalikkuse hindamise aluseks on projekti
8
finantsanalüüs. Projekti finantsanalüüs hõlmab projekti diskonteeritud rahavoogude analüüsi
ning selle eesmärk on hinnata investeeringu rahalist tasuvust ja määrata kindlaks vajaliku
toetuse suurus.
Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks projekti finantseerimisvajak, mis leitakse
juurdekasvulise stsenaariumi alusel diskonteeritud investeeringukulu ja projekti diskonteeritud
puhastulu vahena. Toetuse suuruse määramise aluseks olevad projekti abikõlblikud kulud ei
tohi ületada projekti finantseerimisvajakut (maksimaalsed abikõlblikud kulud). Otsuse summa
leidmisel on aluseks finantseerimisvajaku määr, mis kajastab finantseerimisvajaku osakaalu
diskonteeritud investeeringukulust (osakaal diskonteeritud investeeringukulust, mida projekti
diskonteeritud puhaslaekum ei kata).
Finantsanalüüsi (FA) hindamine
Taotleja esitatud FA tulemuste hindamise käigus kontrollitakse FA-s kasutatud
sisendandmeid, juhendikohase metoodika rakendamist, FA tulemusi ning esitatud
majanduslikke põhjendusi ja selgitusi ning nende vastavust arvestustele.
1. Majanduslike sisendandmete kontroll:
- Kui eeldustes väidetakse, et prognoosides on aluseks võetud makromajanduslike
näitajate prognoosid, siis hinnatakse kas need on kooskõlas Eesti Haigekassa ja
Rahandusministeeriumi prognoosiga.
2. Investeeringute, tegevustulu ja -kulu prognooside kontroll:
- Hinnatakse, kas kasutatakse vormis kajastatud investeeringute, kulude ja tulude
arvestusskeeme. Kui neid ei kasutata, hinnatakse erinevuste põhjendatust.
- Kontrollitakse, kas jääkväärtuse arvestusmetoodika on kirjeldatud ning arvestused
vastavad kirjeldusele.
- Kontrollitakse, kas kolme esimese aasta andmed on kooskõlas (äriregistris või
aadressil http://saldo.fin.ee esitatud avalik teave) raamatupidamisandmetega, või
hinnatakse nende erinevuste kohta esitatud põhjendusi.
- Kontrollitakse, kas projekti kõik kulud on kajastatud investeeringute tabelis või kui
käibemaksu kajastatakse kulude all, kas investeeringute ja käibemaksu kulud
moodustavad projekti kulude summa.
- Kontrollitakse, kas stsenaariumite puhul on kasutatud samu eeldusi ning kas
stsenaariumite erinevused on loogiliselt põhjendatud ja arvestused kattuvad
eeldustega.
- Kontrollitakse, kas struktuurne muudatus nii kulude kui tulude osas on analüüsi
selgitustes põhjendatud.
- Kontrollitakse, kas juurdekasvulise stsenaariumi kulude ja tulude kohta on lisatud
selgitused.
3. Finantseerimisallikate kontroll:
- Kontrollitakse, kas kõik finantseerimisvajadused on vahenditega kaetud.
- Kontrollitakse, kas allikate sisu on selgitatud.
4. Projekti jätkusuutlikkuse kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast jätkusuutlikkuse arvutamise
metoodikat.
- Hinnatakse, kas projekti rahastamine on jätkusuutlik, st kas investeeringu
arvestusperioodil on sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe
igal aastal vähemalt 0 või positiivne.
- Kontrollitakse, kas võimaliku laenu iga-aastased tagasimaksed (põhiosa + intress) on
taotleja rahavoogudega kaetud.
9
5. Investeeringutulususe kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast investeeringutulususe arvutamise
metoodikat.
- Kontrollitakse, kas arvutatud investeeringutulususmäär FRR/C on väiksem kui
finantsdiskontomäär või rahavoogude nüüdispuhasväärtus FNPV/C on negatiivne.
6. Omakapitali tasuvuse kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast projekti kapitalitulususe arvutamise
metoodikat.
- Hinnatakse omakapitali tasuvuse tulemuste kohta esitatud selgituste põhjendatust.
7. Toetuse suuruse arvutamise kontroll:
- Kontrollitakse, kas taotleja järgib juhendikohast projekti toetuse suuruse arvutamise
metoodikat.
Sotsiaalministeerium on välja töötanud eraldi juhendmaterjali, mis tugineb Euroopa Komisjoni
vastavatele juhenditele ning on aluseks finantsanalüüsi koostamisel ja selle tulemuste
hindamisel.
Finantsanalüüsi nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artiklist 61, mille kohaselt tuleb toetuse määramisel arvesse võtta projekti teenitav puhastulu,
et vältida projektide ülefinantseerimist. Artikli 61 lõike 2 kohaselt ei tohi tulusate projektide
puhul abikõlblik kulu ületada investeeringukulu nüüdisväärtust, millest on maha arvatud
arvestusperioodil projektist teenitava puhastulu nüüdisväärtus. Seega on määruse kohaselt
abikõlblik ainult see osa diskonteeritud investeeringukulust, mida projekti diskonteeritud
puhaslaekum ei kata. Seega on projekti finantsanalüüs aluseks projekti abikõlblike kulude
ning toetuse suuruse määramisel. Eelnevast tulenevalt on väga oluline, et projekti
finantsanalüüs tugineks võimalikult objektiivsetele prognoositavatele näitajatele ning see oleks
kasutatud eelduste ja tulemuste osas põhjendatud. Hindamisel on eelistatud projekt, mille
finantsanalüüs on koostatud vastavalt juhendile ning mis on kasutatud eelduste ja tulemuste
osas põhjendatud.
Kui maakondliku tervisekeskuse finantsanalüüsis kasutatud eeldused ning esitatud
majanduslikud põhjendused ja selgitused ei ole asjakohased ning ei ole rakendatud
juhendikohast metoodikat, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kui finantsanalüüsis kasutatud eeldustes ning
esitatud majanduslikes põhjendustes ja selgitustes on väikesed puudused, aga on rakendatud
juhendikohast metoodikat.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, kui finantsanalüüsis kasutatud eeldused ning
esitatud majanduslikud põhjendused ja selgitused on asjakohased ning on rakendatud
juhendikohast metoodikat.
3.3. Planeeritud projektiga dubleerivate ruumide vältimine ja optimaalne ruumikasutus
Planeeritud projektiga dubleerivate ruumide vältimist ja optimaalset ruumikasutust hinnatakse
järgmise näitaja alusel:
3.3.1. Projekti mõju ruumide efektiivsele ühiskasutusele (4 punkti)
10
Maakondliku tervisekeskusesse planeeritavate ruumide puhul on oluline taristu ja teenuste
(näiteks labori, registratuuri, üldruumide, koridoride, serveriruumide jms) efektiivne
ühiskasutus.
Kui projekti tulemusena ei planeerita taristu ja teenuste ühiskasutust esmatasandi ja
maakondliku tervisekeskuse teenuseosutajate poolt, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, kui projekti tulemusena planeeritakse taristu ja
teenuste ühiskasutust esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse teenuseosutajate poolt.
4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (15%)
Toetuse taotleja suutlikkust projekti edukalt ellu viia hinnatakse järgmise alakriteeriumi alusel:
4.1. Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised
eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil (15 punkti)
Taotleja suutlikkuse hindamisel hinnatakse nelja aspekti:
4.1.1. Taotleja tehniline suutlikkus: kvalifikatsioon ja kogemused (4 punkti)
Taotleja tehnilist suutlikkust, kvalifikatsiooni ja kogemust hinnatakse eesmärgiga saada
kinnitust taotleja varasema kogemuse olemasolu kohta. Varasemate projektide elluviimise
kogemus annab kõigele kaasatud osapooltele positiivse eelduse projekt edukalt ellu viia.
Hindamine
Kui taotlejal puudub kogemus ja seeläbi tõendatud kvalifikatsioon muudest vahenditest
rahastatud projektide elluviimisest varasematel perioodidel, projekt punkte ei saa.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, kui taotlejal on kogemus ja seeläbi tõendatud
kvalifikatsioon muudest vahenditest rahastatud projektide elluviimisest varasematel
perioodidel.
Muudeks vahenditeks on näiteks:
- Euroopa Sotsiaalfond;
- hasartmängu maks;
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD);
- Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond;
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfond;
- Euroopa territoriaalse koostöö programmid.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, kui taotlejal on kogemus ja seeläbi tõendatud
kvalifikatsioon ERFi projektide elluviimiseks.
4.1.2. Taotleja projektijuhtimise meeskonna tehniline suutlikkus: kvalifikatsioon ja
kogemused (4 punkti)
Taotleja projektijuhtimise meeskonna tehnilist suutlikkust, kvalifikatsiooni ja kogemust
hinnatakse eesmärgiga saada kinnitust meeskonna varasema kogemuse olemasolu kohta.
Varasemate projektide elluviimise kogemus annab kõigele kaasatud osapooltele positiivse
eelduse projekt edukalt ellu viia.
11
Hindamine
Kui taotleja projektimeeskonnal puudub kogemus ja seeläbi tõendatud kvalifikatsioon muudest
vahenditest rahastatud projektide elluviimisest varasematel perioodidel, projekt punkte ei saa.
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja projekti elluviival meeskonnal on
kogemus ja seeläbi tõendatud kvalifikatsioon muudest vahenditest rahastatud projektide
elluviimisest varasematel perioodidel.
Muudeks vahenditeks on näiteks:
- Euroopa Sotsiaalfond;
- hasartmängu maks;
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD);
- Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond;
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfond;
- Euroopa territoriaalse koostöö programmid.
Maksimaalselt 4 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja projekti elluviival meeskonnal on
kogemus ja seeläbi tõendatud kvalifikatsioon ERFi projektide elluviimisest.
4.1.3. Projekti riskianalüüsi kvaliteet (3 punkti)
Riskide hindamise kõrval on oluline, et investeerimisprojekti planeerimisel oleks arvestatud
võimalike takistustega ja et nende maandamiseks oleksid asjakohased meetmed planeeritud.
Hinnatakse riskide maandamise tõhusust ja riskianalüüsi terviklikkust. Riskide hindamise
kõrval on oluline, et investeerimisprojekti planeerimisel arvestataks võimalike takistustega ja
planeeritaks asjakohased meetmed nende neutraliseerimiseks. Hinnatakse riskianalüüsi
kõikehõlmavust, sobivate maandusmehhanismide olemasolu ning tunnustatud metoodika
kasutamist.
Riskidest tuleb loetleda sündmused, mis toimudes võivad ohustada projekti eesmärgini
jõudmist planeeritud aja, ressursside ja eelarvega, sh:
- majanduslikud ja finantsriskid (maksete laekumine, raha väärtuse muutus jms);
- tehnilised riskid (projekti tehnilised lahendused ja nende realiseerimine);
- juriidilised riskid (lepingud ja seadused);
- personalirisk;
- planeerimise ja juhtimise riskid.
Hinnatakse, kas välised ja sisemised, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed riskid on hinnatud, kas
riskide mõju on põhjalikult analüüsitud ning asjakohased maandustegevused välja toodud.
Tuleb hinnata riski esinemise tõenäosust ja mõju. Peale riskide hindamist tuleb kirjeldada
võimalusi, kuidas neid maandada. Tegeleda tuleb eelkõige riskidega, mille mõju ja esinemise
tõenäosus on suuremad.
Kui projekti elluviimisega seotud riske ei ole piisavalt kirjeldatud ning riskide maandamise
meetmed on kirjeldamata või ei ole piisavad, projekt punkte ei saa.
Hindamine
1 punktiga hinnatakse projekti, kui taotlejal on projekti elluviimisega seotud riskid kirjeldatud,
kuid esinevad puudujäägid riskide mõju hindamisel või ei ole kõikidele riskidele planeeritud
asjakohaseid maandamistegevusi.
12
2 punktiga hinnatakse projekti, kui taotluses on nii välised kui sisemised riskid hinnatud.
Hinnatud riskid on valdavalt asjakohased, kuid maandamistegevustes esinevad puudused.
3 punktiga hinnatakse projekti, kui taotluses on nii välised kui sisemised riskid hinnatud.
Hinnatud riskid on asjakohased ning hõlmavad kõiki projekti rakendamise aspekte. Igale
riskile on planeeritud asjakohased maandamistegevused.
4.1.4. Taotleja suutlikkus tagada teenused projekti valmimisel (4 punkti)
Taotleja suutlikkus tagada planeeritud teenused projekti elluviimisel on samavõrd oluline kui
taotletava objekti ehitamine või rekonstrueerimine.
Funktsionaalse arengukava I etapp sisaldab haigla vastutuspiirkonna iseloomustavaid
andmeid (teeninduspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud
rahvastikunäitajad), osutatavate tervishoiuteenuste analüüsi (tervishoiuteenuste loetelu,
uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad) ning sellest tulenevalt
ambulatoorsete külastuste ja voodite vajaduse näitajaid erialade kaupa. Analüüsi koostamisel
tuleb arvestada tervishoiupoliitika arengusuundade ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajate,
viimaste aastate tervishoiustatistika ning tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate
õigusaktidega. I etapp hõlmab ka tervishoiutöötajate vajaduse prognoosi. Funktsionaalse
arengukava II etapp koosneb HVA haigla ruumiprogrammist ja planeeritavast ehituseelarvest,
mis on maakondliku tervisekeskuse ehitusprojekti koostamise aluseks.
Hindamine
2 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja on HVA haigla funktsionaalse arengukava II etapi
tervise- ja tööministrile esitanud.
4 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja poolt tervise- ja tööministrile esitatud HVA haigla
funktsionaalse arengukava II etapp on kinnitatud.
5. Projekti mõju läbivatele teemadele (10%)
Projekti mõju läbivatele teemadele hinnatakse järgmise kolme alakriteeriumi alusel:
5.1. Projekti mõju regionaalsele arengule.
5.2. Projekti mõju ühtsele riigivaltsemisele.
5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele.
5.1. Projekti mõju regionaalsele arengule (3 punkti)
Projekti mõju regionaalsele arengule hinnatakse järgmise näitaja alusel:
5.1.1. Projekt aitab hoiduda liigsest koondumisest pealinna ja muudesse suurematesse
linnapiirkondadesse, tagades teenuste kättesaadavuse ka hõreasustuse piirkonnas (3
punkti)
Kui projektiga ei planeerita parandada ligipääsu avalikele teenustele, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 3 punktiga hinnatakse projekti, kui projektiga planeeritakse parandada
ligipääsu avalikele teenustele.
5.2. Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele (2 punkti)
13
Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele hinnatakse järgmise näitaja alusel:
5.2.1. Projekti seos maakondliku planeerimisega riigi ja kohaliku omavalitsuse tasemel
(2 punkti)
Projekti seose hindamisel maakondliku planeerimisega riigi ja kohaliku omavalitsuse tasemel
hinnatakse maakondliku tervisekeskuse kohapealset vajadust. Kui rajatav maakondliku
tervisekeskuse projekt ei kuulu maakonna arengukavasse ja puudub kohaliku omavalitsuse
heakskiit, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 2 punktiga hinnatakse projekti, kui rajatav maakondlik tervisekeskus kuulub
maakonna arengukavasse või projektile on heakskiidu andnud puutumuses olevad kohalikud
omavalitsused.
5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele (5 punkti)
Projekti mõju infoühiskonna edendamisele hinnatakse taristu ehitamise või rekonstrueerimise
üldpõhimõttena, vastavate tegevustega tagatakse kaasaegsete infotehnoloogiliste arenduste
kasutamine maakondlikus tervisekeskuses.
Projekti mõju infoühiskonna edendamisele hinnatakse järgmise näitaja alusel:
5.3.1. Projekti mõju IT-suutlikkuse suurendamisele (5 punkti)
Projekti IT-suutlikkuse suurendamiseks loetakse uue infosüsteemi loomist ja kasutusele
võtmist esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse vahel, sh tuleb näidata, kes hakkavad
planeeritavat infosüsteemi kasutama. Kui projekti raames ei planeerita IT-suutlikkuse
suurendamist, sh ühise infosüsteemi loomist, projekt punkte ei saa.
Hindamine
Maksimaalselt 5 punktiga hinnatakse projekti, kui taotleja panustab uue infosüsteemi
loomisele, sh võtab projekti elluviimisel uue infosüsteemi kasutusele nii esmatasandi kui
maakondlik tervisekeskus.
Projektide hindamise kord
Projekte hinnatakse investeeringute kava koostamiseks esitatavas taotluses esitatud andmete
ja informatsiooni alusel.
Projektide nimekirja koostamiseks moodustatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga
valikukomisjon, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad.
Valikukomisjoni ülesandeks on investeeringute kava koostamiseks esitatud projektide
hindamine ja projektide nimekirja koostamine määruse § 19 kohaselt.
Valikukomisjon hindab maakondliku tervisekeskuse projekti vastavust järgmistele määruse
§ 17 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimiskriteeriumitele:
1) projekt panustab määruse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 kirjeldatud eesmärkide
täitmisesse;
2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas määruse § 7 punktis 2 kirjeldatud
toetatavate tegevustega;
14
3) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja
pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK projekt) elluviimiseks;
4) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud
üldhaiglasse ehitatavad ruumid maakondliku tervisekeskuse moodustamiseks peavad
vastama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.
Kui projekt ei vasta vähemalt ühele määruse § 17 lõikes 2 nimetatud kriteeriumile, siis
projektile hindepunkte ei anta.
Valikukomisjon annab hindepunkte konsensusliku otsuse alusel. Hindamise tulemusel
täidetakse maakondliku tervisekeskuse projekti kohta hindamisleht (määruse lisa 4).
Valikukomisjonil on õigus hindamisse kaasata nõuandva rolliga eksperte.
Valikukomisjoni liikmed esitavad oma põhjendatud ettepaneku projektile hindepunktide
andmiseks järgmiselt:
1. Sotsiaalministeeriumi esindajad esitavad põhjendatud ettepaneku projektile
hindepunktide andmiseks järgmiste alakriteeriumite ja/või hinnatavate näitajate kohta:
1.1. Alakriteerium 1.1. Projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele ja mitmekesisusele
maakondlikus tervisekeskuses.
Hinnatav näitaja 1.1.1. Esmatasandi tervishoiu ja eriarstiabi ning sotsiaalteenuste
kättesaadavus ja mitmekesisus maakondlikus tervisekeskuses.
1.2. Alakriteerium 1.2. Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja
demograafiliste trendidega.
Hinnatav näitaja 1.2.1. Projekt arvestab üldiste arengusuundadega (elanike arv, prognoos,
rahvastiku tihedus jm) ja tervishoiu arengusuundadega.
1.3. Alakriteerium 1.3. Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
Hinnatav näitaja 1.3.1. Juurdepääs maakondlikule tervisekeskusele (universaalne disain).
1.4. Alakriteerium 2.1. Projekti põhjendatus ja vajalikkus.
Hinnatavad näitajad:
2.1.1. Maakondliku tervisekeskuse projekti ruumiprogramm on optimaalne.
2.1.2. Projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele.
2.1.3. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ja põhjendatud.
1.5. Alakriteerium 2.2. Projekti vajaduspõhisus.
Hinnatav näitaja 2.2.1. Maakondliku tervisekeskuse planeerimise vastavus sihtrühma
vajadustele.
1.6. Alakriteerium 2.3. Projekti mõju elanikkonnale.
Hinnatav näitaja 2.3.1. Teenindatavate elanike arv ja teeninduspiirkonna suurus.
1.7. Alakriteerium 3.1. Projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsus.
Hinnatavad näitajad:
3.1.1. Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse tulevaste ruumikulude optimeerimisele.
3.1.2. Projekti omafinatseeringu suuruse osakaal.
1.8. Alakriteerium 3.2. Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas sisaldab vajalikus
mahus omafinantseeringut.
Hinnatavad näitajad:
3.2.1. Projekti eelarve.
15
3.2.2. Finantsanalüüsi eeldused, metoodika ja tulemused.
1.9. Alakriteerium 3.3. Planeeritud projektiga dubleerivate ruumide vältimine ja optimaalne
ruumikasutus.
Hinnatav näitaja 3.3.1. Projekti mõju ruumide efektiivsele ühiskasutusele.
1.10. Alakriteerium 4.1. Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised ja
tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.
Hinnatavad näitajad:
4.1.1. Taotleja tehniline suutlikkus: kvalifikatsioon ja kogemused.
4.1.2. Taotleja projektijuhtimise meeskonna tehniline suutlikkus: kvalifikatsioon ja kogemused.
4.1.3. Projekti riskianalüüsi kvaliteet.
4.1.4. Taotleja suutlikkus tagada teenused projekti valmimisel.
1.11. Alakriteerium 5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele.
Hinnatav näitaja 5.3.1. Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse IT-suutlikkuse
suurendamisele.
2. Rahandusministeeriumi esindajad esitavad põhjendatud ettepaneku projektile
hindepunktide andmiseks järgmiste alakriteeriumite ja/või hinnatavate näitajate kohta:
2.1. Alakriteerium 1.4. Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule.
Hinnatav näitaja 1.4.1. Juurdepääs maakondlikule tervisekeskusele (ühistransport).
2.2. Alakriteerium 3.2. Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas sisaldab vajalikus
mahus omafinantseeringut.
Hinnatavad näitajad:
3.2.1. Projekti eelarve.
3.2.2. Finantsanalüüsi eeldused, metoodika ja tulemused.
2.3. Alakriteerium 5.1. Projekti mõju regionaalsele arengule.
Hinnatav näitaja 5.1.1. Projekt aitab hoiduda liigsest koondumisest pealinna ja muudesse
suurematesse linnapiirkondadesse, tagades teenuste kättesaadavuse ka hõreasustuse
piirkonnas.
2.4. Alakriteerium 5.2. Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele.
Hinnatav näitaja 5.2.1. Projekti seos maakondliku planeerimisega riigi ja kohaliku
omavalitsuse tasemel.
Erinevate hindamiskriteeriumite järgi antud hindepunktid liidetakse.
Lisa: Maakondliku tervisekeskuse hindamiskriteeriumid
16