EELNÕU 05.04.2018
Lisa 1
EELHINNANG
Eelhinnang on koostatud Kaltsiumkarbonaat OÜ (registrikood 12784194, aadress Nõmme 1,
Liimala küla, Lüganuse vald, 43306 Ida-Virumaa) poolt 09.03.2017 taotletud tegevuse –
lubjakivi kaevandamine Lüganuse lubjakivikarjääris, eeldatava keskkonnamõju kohta.
Eelhinnangu andmisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (01.01.2017 – 04.05.2017 kehtinud redaktsioon, RT I, 10.11.2016, 5, edaspidi KeHJS)
§ 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest.
1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
1.1. Maakasutus
Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldis (Murru katastriüksusel, 43701:001:0167) hõlmab
Lüganuse lubjakivimaardla (reg nr 788) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1 plokki, hõlmates
seda nii pindalaliselt kui sügavuti osaliselt. Mäeeraldisest jääb pindalaliselt välja 0,06 ha
suurune kinnismälestiste kaitsevöönditega kattuv osa, sügavuti on mäeeraldise piiriks
Lasnamäe lademe piir.
Taotletav Lüganuse lubjakivikarjäär jääb Tallinn-Narva riigimaanteest nr 1 ligikaudu 3,2 km
kaugusele põhja, Kohtla-Järve linnast linnulennult 12 km kaugusele läände. Taotletava karjääri
puhul on tegemist kasutamata karjamaaga. Mäeeraldis külgneb põhjast Londi (katastritunnus
43701:001:0186; 100% maatulundusmaa) kinnistuga. Taotletavast mäeeraldisest ja selle
teenindusmaast idas kulgeb Purtse-Lüganuse kõrvalmaantee nr 13118 (katastritunnus
43701:001:0114), mäeeraldis jääb tee äärmise sõiduraja välimisest servast ~45 m kaugusele ja
teenindusmaa ~3 m kaugusele. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idas kulgeb
veel riigitee Lüganuse kalmistu tee nr 13171 (katastritunnus 43701:001:0115), mille äärmise
sõiduraja välimisest servast jääb teenindusmaa piir ~13 m kaugusele ning lõunas avalikus
kasutuses olev Lüganuse- Matka tee nr 4370054 (katastritunnus 43801:001:0465), mille
äärmise sõiduraja välimise servaga külgneb taotletav teenindusmaa vahetult ning millest
mäeeraldise lõunapiir jääb ~21 m kaugusele.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosa läbivad Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektriõhuliin
LÜGANUSE:PY0 (VID kood K127062581, kaitsevöönd 10 m) ja Telia Eesti AS-i sideehitis
maismaal (telekommunikatsiooniliin, 2 liini; VID kood 88616730, mis omaniku andmetel ei
ole kasutuses). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaservas paikneb geodeetiline märk IPL5
(kood 70085) kaitsevööndiga 3 m.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 55 m idas asub puurkaev katastrinumbriga
5869 (keskkonnaregistri kood PRK0005869) sanitaarkaitsealaga 50 m.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaservas paikneb geodeetiline märk IPL5 (kood 70085)
kaitsevööndiga 3 m. Maa-ameti geodeesia osakonna kooskõlastuse kohaselt tuleb märgi
likvideerimisel see asendada 1. järgu punktiga.
1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning
looduskeskkonna vastupanuvõime
Lüganuse lubjakivimaardla paikneb Lasnamäe lademe avamusel. Katend on võrdlemisi õhuke
(0,5... 0,8 m) ja see on esindatud kasvukihiga. mille paksus on 0,1... 0,2 m ja liivsaviga
paksusega 0,1... 0,3 m ja kohati murenenud lubjakiviga paksusega 0,2... 0,5 m. Keskmine
katendi paksus on 0,6 m.
Geoloogilise uuringu andmetel paikneb 78% maardla varust allpool veetaset. Lüganuse
lubjakivikarjäär asub Purtse jõe vasakkaldast ~450 m kaugusel. Läänest, Lõunast ja põhjast
piirab uuringuala kraav, mis haarab pinnaveevoolu nii suurvee ajal kui ka vihmavalingute ja
pikaajaliste sadude perioodil. Kraav suubub Purtse jõkke, mille veetaseme absoluutkõrgus jääb
+31,86… +34,85 m vahele. Reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgus muutub
+40… +38,5 m piires, langusega Purtse jõe suunas.
Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel oli Lüganuse lubjakivimaardlas (registrikaardi
nr 0788) maavara varu 01.08.2016. a seisuga - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 383 tuh m3
(plokk 1). Kogu kinnitatud aktiivse tarbevaru ploki 1 (pindala 4,74 ha) varu on 383 tuh m 3.
Lasnamäe lademe keskmine paksus on 4,8 m, seega lademe varu on 228 tuh m 3
(4,74 ha x 4,8 m). Taotletavast Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisest jääb välja põhjapool
asuvate muinsuskaitseliste piirangutega alad 0,06 ha, Lasnamäe lademe keskmine paksus on
4,8 m. Seega on taotletava mäeeraldise maavara varu 228 - 2,9 = 225 tuh m3.
Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna
vastupanuvõime.
1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide,
sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime
Keskkonnaregistri andmetel puuduvad taotletavatel mäeeraldistel kaitstavad loodusobjektid.
Kaevandamise tulemusena muudetakse alati looduslikke pinnavorme. Kuna lubjakivikarjääri
puhul on tegemist mäetööstusmaastikuga, jätab karjäär vahetult pärast mäetööde lõppu
visuaalselt korrapäratu mulje. Maastiku väärtus taastub või tõuseb, kui pärast maavara väljamist
karjäär korrektselt korrastada, antud juhul looduslikuks rohumaaks. Arendaja peab alustama
korrastamisega esimesel tehnoloogilisel võimalusel ning teostama töid nõuetekohaselt
koostatava korrastamise projekti alusel.
1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud
Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud.
1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime
Taotletav Lüganuse lubjakivikarjäär jääb Tallinn-Narva riigimaanteest nr 1 ~3,2 km kaugusele
põhja, suurematest linnadest on Kohtla-Järve linnulennult ~12 km kaugusel idas. Lähimad
eramud (Matka küla) paiknevad mäeeraldise piirist ligikaudu 170 m kaugusel põhjas.
2 (8)
Lüganuse lubjakivikarjääri alal ei ole tegemist ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega
alaga. Lähimad kinnismälestised Kultusekivi (arheoloogiamälestis; mälestise registri number
9058) ning Kultusekivi (arheoloogiamälestis; mälestise registri number 9059) jäävad
taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~51,5 m ja ~51,0 m kaugusele
põhja. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kinnismälestise kaitsevöönd 50 m mälestise
väliskontuurist arvates ning Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise
kaitsevööndis keelatud mulla- ja kaevetööd. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa piir ei
kattu nimetatud mälestiste kaitsevööndite piiridega, seega ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade taotletav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda.
2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase
Taotluse kohaselt on Lüganuse lubjakivikarjääris kavas kivi mehaaniline raimamine. Lähtuvalt
analoogsete karjääride praktikale, plaanitakse kasutada järgmisi seadmeid:
1. Hüdrovasar kiviplokkide murdmiseks;
2. Teleskooplaadur kiviplokkide murdmiseks ning tõstmiseks;
3. Erinevad puurid ning kivikiilud;
4. Veok kivimite transportimiseks;
5. Vastavalt vajadusele buldooser või ekskavaator ja kallur katendi teisaldamiseks.
Juurdepääs karjääri Purtse-Lüganuse asfalteeritud teed mööda on hea. Vajadusel võib
täiendavaid teid rajada hiljem karjääri põhjale. Kaevandamise täpne tehnoloogia, liigvee
kõrvaldus, kaevandamise suund ja ühendus taristuga analüüsitakse ning pannakse paika
kaevandamise projekti koostamise käigus. Kaevandamise põhimõtteline suund on idast
läänesuunas, seda täiendatakse ja täpsustatakse iga viie aasta järel mäetööde arengukavaga.
2.1. Loodusvarade kasutamine
Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult.
Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada
minimaalsete kadudega.
Katendi nõlva hoideterviku alla jääv maavara kadu mäeeraldise piires on paratamatu ning
Lüganuse lubjakivikarjääris on kaoks arvestatud 2 tuh m3.
2.2. Jäätme- ja energiamahukus
Lüganuse lubjakivikarjääris kvalifitseerub kaevandamisjäätmeks kattekiht ja madalama
turustamise potentsiaaliga peenfraktsioon. Nende kasutamine ja ladustamine saab olema
korraldatud vastavalt taotlusele lisatud jäätmekavale.
Kaevise rikastamisest tekkinud peenfraktsioonid, mida ei suudeta turustada kolme aasta jooksul
või kasutada vastavalt korrastamise projektile karjääri korrastamiseks, võib liigitada jäätmeteks
koodiga 01 04 13 ehk kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed.
Nende materjalide laod kvalifitseeritakse B kategooria jäätmehoidlateks.
Kuna karjääri kavandatav tootmismaht on rohkem kui 1000 tonni kaevist aastas, siis peab
arendaja kaevandamise alustamisel (st pärast tehnoloogia valikuks vajalike projektide
3 (8)
koostamist) esitama Keskkonnaametile taotluse jäätmeloa saamiseks jäätmete tekitamiseks.
Vastavalt kasutusele võetavale tehnoloogiale ning korrastamise projektile tuleb vajadusel
esitada ka loa taotlus B-kategooria jäätmehoidla moodustamiseks peenfraktsioonide (0 - 4 mm,
0 - 1 mm, 1 - 4 mm) ning katendile. Muude jäätmete tekkimist kaevandamise käigus ette näha
ei ole.
Seega võib järeldada, et kavandatav tegevus on tavapärase jäätme- ja energiamahukusega.
2.3. Lähipiirkonna teised tegevused
Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb vahetult sõiduteedega ja maatulundusmaaga
(põllu- ja rohumaa). Lüganuse küla Hallika talus, mille põllu- ja heinamaa piirneb Murru
kinnistuga, kasvatatakse peale teravilja ja kartuli ka piima- ja lihakarja, mis nõuab igapäevaselt
suurtes kogustes joogi- ja tarbevett. Mäeeraldisest ida suunas on põllumajanduslikud ja
tööstuslikud hooned (tegutsev juurviljahoidla, vana saeveski, mittetöötav veetorn ja mahajäetud
sigalakompleks). Tundlikeks objektideks on kagusuunda jäävad Matka küla eramud, millest
lähim asub umbes 170 m kaugusel mäeeraldise piirist. Lüganuse külas aadressil
Lüganuse tee 14 asub tenniseväljakute kompleks, mis on rajatud eesmärgiga pakkuda
puhkajatele ja ka külaelanikele sportliku vaba aja veetmise võimalust.
3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest
3.1. Vesi ja pinnas
Plaanitaval karjääri alal Kvaternaari veekihid puuduvad. Maapinnalt esimene on Ordoviitsiumi
veekompleksi Lasnamäe-Kunda veekiht. Vettandvateks kivimiteks on lõhe1ine lubjakivi, mis
on kohati karstunud. Vettandvate kivimite paksus on kuni 14 m. Pinnakatte moodustab õhuke
liivsavi- või mullakiht, kogupaksusega kuni 0,6 m. Veekihi lamamiks on vett vähe läbilaskvad
glaukoniitlubjakivi, dolomiit, savi ja diktüoneemakilt, mis kokku moodustavad Volhovi-
Pakerordi veepideme ja isoleerivad Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi väga hästi
Lasnamäe-Kunda veekihist.
Lasnamäe-Kunda veekiht on oma väljealal surveta. Põhjavee liikumine toimub valdavalt
edelast kirde suunas. Looduslikuks dreeniks on Purtse jõgi. Veekiht toitub peamiselt
sademetest, põhiliselt kevadel ja sügisel. Suvel ja talvel veekihi veetase alaneb, mille põhjuseks
on suures osas ilmastikutingimused. Vaatluskaevude andmete põhjal ulatub aastane veetaseme
muutuste amplituud 2,5 meetrini, kusjuures iseloomulikud on veetaseme järsud tõusud ja
langused.
Karjäärist vee ära juhtimine - sademetevee ja karjääri lääneosast pealevalguva põhjavee
kõrvaldamiseks on kavandatud pumpla, kust kogunenud vesi pumbatakse edasi kraavidesse,
kust jõuab see Purtse jõkke.
Lüganuse karjääri asukohast tulenevalt, Purtse jõe vasakust kaldast 450 m kaugusel, ei saa
kaevandamise mõju ida suunas levida ka teoreetiliselt Purtse jõest kaugemale. Karjääri
veeärastuse mõju piirkonna kaevudele sõltub eelkõige karjääri ümber kujuneva alanduslehtri
hüdraulilisest kaldest ehk gradiendist.
Elanikkond kasutab veevarustuseks Ordoviitsiumi veekompleksi Lasnamäe- Kunda veekihi ja
Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavett. Vaadeldava ala piires on kasutusel nii salvkaevud
4 (8)
kui puurkaevud, mis avavad enamasti Ordoviitsiumi lubjakivi. Enamus kaeve on
Keskkonnaregistris ja/või Ehitisregistris arvele võtmata.
Osaühingu Alkranel ja Dagaz OÜ 2017 eksperthinnangu kohaselt on vee alanduse eeldatav
mõju Lüganuse karjääris 104 m. Sellise mõjuraadiuse piiridesse ei jää ühtegi kaevu. Kui võtta
aluseks endise TTÜ Geoloogia Instituudi teaduri poolt koostatud põhjavee samakõrgusjoonte
kaart, ühes uuringupuuraugus 02.10.2002 tehtud üksikmõõtmise tulemus ja riikliku
põhjaveeseire Lüganuse vaatluskaevu 3643 veetaseme paljuaastased muutused, võib
prognoosida, et suurem osa Lasnamäe ehituslubjakivi (viimistluskivi) kompleksist on
kaevandatav kuivalt või vähese vee juurdevooluga karjääri.
Seega Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks puudub veetaseme alandamise vajadus,
mistõttu ei teki olulist mõju veetasemele. Töötlemiseks vajaliku kivi kättesaamiseks saab
põhjaveetaseme piirini jõudes tööd ajatada madalveeperioodile või väljata see osaliselt vee
seest.
Geoloogilise uuringu aruande andmetel on taotletava Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise
katendi keskmine paksus 0,6 m, millest kasvukiht ehk muld moodustab 0,2 m. Kokku leidub
taotletaval 4,68 ha suurusel mäeeraldisel katendit seega 28 tuh m3, millest muld moodustab
9 tuh m3.
Katendist ligikaudu 0,1 tuh m³ jääb nõlvade hoidetervikusse, ülejäänud katendit tuleb
kaevandamise käigus vähemalt üks kord teisaldada. Mäeeraldise teenindusmaal on katendi
paigutamiseks piisav ruum olemas, hiljem on otstarbekas koostada karjääri korrastamise projekt
ning kasutada katendit korrastamisel. Vajadusel on võimalik müratekitaja ning tundliku objekti
vahele rajada katendist müratõkkevalle. Arvestades taotletava mäeeraldise hüdrogeoloogilisi
tingimusi on kõige tõenäolisem korrastamise suund pärast mäetööde lõppu rohumaa taastamine.
Et oleks tagatud nõue, et karjääri põhi jääks põhjaveetasemest kõrgemal igal aastaajal, siis
katendi kohapeal ära kasutamisega ei tohiks probleeme tekkida.
3.2. Õhu saastatus
Ehituslubjakivi kaevandamisel on üldjuhul peamisteks tolmuallikateks karjääri-sisesed- ja
väljaveoteed ning materjali laadimisprotsessid. Kuivõrd transpordi koormus karjääris on väike
võib sealt tekkivat tolmu emissiooni pidada tühiseks. Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk
on väike, kuna masinate liikumiskiirused on väikesed ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m
raadiuses. Erinevalt mürast on tolm füüsiline mõjutegur, mida on võimalik hõlpsamalt ohjata
ja leevendada ning mille vastu on vajadusel võimalik rakendada lisameetmeid.
Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate
massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast.
Materjalipurustamisel ja sorteerimisel tekkivad heitekogused sõltuvad töödeldava materjali
kogusest ja materjali töötlemisel kasutatavates protsessidest. Materjali laadimisel tekkivad
tolmu heitkogused sõltuvad laetava materjali kogusest ja – niiskussisaldusest ning ala
keskmisest tuule kiirusest.
Teede niisutamise ja pesemisega on võimalik tolmu emissioon viia praktiliselt nullini. Niisutus-
ja pesemistiheduse selgitab välja hilisem seire. Purustus-sorteerimissõlmes tekkiva tolmu
koguse vähendamine on lihtne aga kulukas. Võimalikeks variantideks on sprinklerite
5 (8)
paigaldamine seadmele, purustus- ja sorteerimissõlme liinide ja liinidelt kukkuva materjali
katmine ning udukahuri paigaldamine seadme kõrvale.
Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. Materjali
laadimisel tekkiv tolm on marginaalne ning leevendust ei vaja.
Seega on võimalik Lüganuse lubjakivikarjääris asjakohaseid leevendusmeetmeid rakendades
vältida ülenormatiivset õhusaastet.
3.3. Müra
Maavara kaevandamise loa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele
leviva müra piirtase ei tohi ületada III kategooria segaala taotlustaseme arvsuurust, milleks
päevasel ajal (7.00-23.00) on 55 dB ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB. Karjääri teenindava
transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päeval ületada 60 dB ja öösel 50 dB.
Karjäärides ja nende lähiümbruses esineb kaht liiki müraallikaid:
− statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktallikad; nendeks on purustus-sorteerimissõlm,
ekskavaator, kivisaag, teleskooplaadur, frontaallaadur, kallurid, buldooser ja puurmasin;
− transport ehk joonallikad; materjali vedu karjääri siseselt ja väljavedu ning muu liiklus.
Arvutuste kohaselt on kivisae töötamisel Lüganuse lubjakivikarjääris maksimaalne müratase
lähima hoone (170 m) juures 65 dB. Buldooseri, ekskavaatori, teleskooplaaduri, kalluri ja
purustus-sorteerimissõlme töötamisel on maksimaalne müratase 55 - 61 dB.
Arvutusest lähtuvalt on kivisae ja buldooseri (suurimad müraallikad) eraldi töötamisel müratase
vastavalt 65 ja 61 dB. Teades, et mõlema müraallika tekitatavate müratasemete erinevus on
4 dB, saame kombineeritud helirõhutase lähima hoone juures 65 + 1,5 = 66,5 dB.
Arvutuslik helirõhutase 66,5 dB ületab seadusega lubatud päevase maksimaalse mürataseme
(65 dB) 1,5 dB ulatuses. Samas tuleb arvestada, et elamute ja karjääri vahele jääb tee, mis
omakorda mõjutab mürataset. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatav katend omakorda
moodustab elamute ja karjääri vahele vähemalt 2 m kõrguse tõkke ning seega võib eeldada, et
karjääris töötamisel ülenormatiivset müra ei tekitata.
Vajadusel on võimalik müratekitaja ning tundliku objekti vahele rajada müratõkkeks lisa
katendivalle. Kivimaterjali äravedu tuleb korraldada nii, et see ei häiriks oluliselt elanike ning
piirkonnas töötavate/elavate inimeste huvisid ja liiklust (eeskätt suveperioodil, mil karjäär
töötab). Rangelt tuleb täita ka kehtestatud liiklusseaduse nõudeid.
Osaühingu Alkranel müra analüüsis tuuakse välja ka aspekt, et karjääri tööstusmüra ega üldine
liiklusmüra ei sea maakasutuslikke ja täiendavaid takistusi tulevastele võimalikele Lüganuse
lubjakivikarjääri mäeeraldise naabrusalade arenduskavadele.
3.4. Vibratsioon
OÜ Inseneribüroo STEIGER on koostanud Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega
kaasneva vibratsiooni eksperthinnangu (töö nr 17/2021). Selles töös hinnati kavandatava
6 (8)
tegevusega kaasnevat võimalikku vibratsiooni mäeeraldisel toimuvate tööprotsesside (maavara
raimamine hüdrovasaraga) ning materjali väljaveo lõikes. Varasemate uuringute ja mõõtmiste
käigus on kindlaks tehtud, et hüdrovasara töötamisel tekivad intensiivsed maavõnked vahetult
vasara löökpunkti ümbruses (2 - 3 m). Kauguse suurenedes toimub võngete sumbumine
lubjakivis ning enam kui 20 m kaugusel kustuvad täielikult. Seetõttu ei ole ette näha negatiivse
keskkonnamõju avaldumist vibratsiooni näol väljaspool Lüganuse lubjakivikarjääri. Isegi kui
hüdrovasar töötab mäeeraldise piirile võimalikult lähedal, ei avaldu lähimate tundlike objektide
ehk majapidamiste suhtes negatiivset mõju.
Liiklustranspordi vibratsiooni mõõdeti kavandatava karjääri ümber asuvatel teedel, lisaks viidi
läbi täiendavad mõõtmised analoogsetel tingimustel. Tulemuste kohaselt on liiklusest tekkivad
võnkekiiruse väärtused marginaalsed ning esinevad vaid tee vahetus ümbruses. Seetõttu ei ole
ette näha ülenormatiivse vibratsiooni teket karjääriga seotud transpordi lisandumisel
olemasolevatele teedele ega negatiivse mõju avaldumist lähimate majapidamiste suhtes.
Eksperthinnangu tulemusena ei ole kavandatava tegevuse realiseerumisel ette näha sellise
vibratsiooni tekkimist, mis ületaksid seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi väljaspool
mäeeraldise piiri ning põhjustaksid olulist negatiivset keskkonnamõju antud piirkonnas.
Hinnang tugineb reaalsetele mõõtmisandmetele, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et kavandatava
tegevuse realiseerumisel kujuneks tegelik keskkonnamõju hinnatust suuremaks. Siiski on
soovituslik teostada kontrollmõõtmised kaevandamise alustamisel, et kontrollida võimalikku
väljakujunenud tingimustes.
3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust
keskkonnale.
4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri- ja transpordimasinate tehnilised
avariid. Selle tulemusena võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja määrdeaineid, millega
võidakse saastada nii pinnast kui põhjavett. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke
avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mis toimub karjääri
teenindusmaal või väljaspool karjääri selleks ettenähtud teenindusplatsil, kus toimub ka
seadmete tankimine, hooldus ja ülevaatus. Lisaks paiknevad seal ka õli kogumise ja –tõrje
vahendid. Samuti kasutatakse olemasolevat, tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat.
Põhjavee kaitsmiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamisel ei satuks kütust või õli pinnasesse
või karjääri põhja. Vastavaid nõudeid tuleb tutvustada kõigile mäetöödega seotud isikutele,
nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse.
5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Mäeeraldise piires ja naabruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad.
5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile
Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale
loodusobjektile.
7 (8)
6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest
ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja
piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus
Lüganuse lubjakivikarjäär ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning mäeeraldisel
töötamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura võrgustiku alasid.
Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ei ületata piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas.
Lubjakivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivaid mõjusid on leevendusmeetmete rakendamisel
võimalik vähendada.
Lüganuse lubjakivikarjääris maavara kaevandamine ei muuda oluliselt põhjavee režiimi.
Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks puudub veetaseme alandamise vajadus, mistõttu ei
teki olulist mõju veetasemele. Töötlemiseks vajaliku kivi kättesaamiseks saab põhjaveetaseme
piirini jõudes tööd ajastada madalveeperioodile või väljata see osaliselt vee seest.
Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate
koosmõjul. Eeldatavasti Lüganuse lubjakivikarjääris olulist kumulatiivset mõju ei esine.
Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.
8 (8)
Merike Jürilo
peadirektor
Terviseamet 05.04.2018 nr 12-2/18/44-21
[email protected]
Arvamuse küsimine Lüganuse
lubjakivikarjääri maavara kaevandamise
loa taotlusele koostatud eelhindamise
eelnõu kohta
Austatud Merike Jürilo
Kaltsiumkarbonaat OÜ (registrikood 12784194, aadress Nõmme 1, Liimala küla, Lüganuse
vald, 43306 Ida-Virumaa) esitas Keskkonnaametile 10.08.2016 maavara kaevandamiseks
keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 15.08.2016 numbriga 12-2/16/10233) ja 09.03.2017
kaevandamisloa parandatud taotluse (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 10.03.2017 numbriga 12 2/17/912 11).
Kaltsiumkarbonaat OÜ taotleb kaevandamisluba Lüganuse lubjakivimaardla Lüganuse
lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on
ehituslubjakivi. Maavara kasutusala on viimistluskivi, ehituskivi. Lüganuse lubjakivikarjääri
mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Matka külas arendajale kuuluval
katastriüksusel Murru (katastritunnus 43701:001:0167, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 65%
ja tootmismaa 35%). Taotletava mäeeraldise pindala on 4,68 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 7,25 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Taotletava tegevuse eeldatava
keskkonnamõju kohta on valminud eelhinnang.
Keskkonnaamet edastab Teile eelpool nimetatud eelhinnangu eelnõu. Palume kirjalikku
arvamust eelnõu kohta 14 päeva jooksul kättesaamise päevast arvates. Nimetatud ajaks vastuse
mittesaamisel loeb Keskkonnaamet eelnõu Terviseameti poolt tingimusteta kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Karus
juhataja
maapõuebüroo
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Lisad:
1. Lisa 1_KMH eelhinnang_Lyganuse_lubjakivi.pdf
2. Taotlus_Lyganuse lubjakivikarjaar_parandatud_09.03.2017.7z
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium (
[email protected]), Kaltsiumkarbonaat OÜ
(
[email protected])
Moonika Aunpuu 5698 0504
[email protected]
2 (2)