dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse küsimine

Sotsiaalministeerium · 5. aprill 2018
Viit
1.7-2/1135-1
Registreeritud
5. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2018
Vastutaja
Gerlin Kallas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎Arvamuse küsimine Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele koostatud eelhindamise eelnõu kohta.bdoc332 KB
  • 📎Lisa 1_KMH eelhinnang_Lyganuse_lubjakivi.pdf561 KB
  • 📎Taotlus_Lyganuse lubjakivikarjaar_parandatud_09.03.2017.7z4044 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 05.04.2018 Lisa 1 EELHINNANG Eelhinnang on koostatud Kaltsiumkarbonaat OÜ (registrikood 12784194, aadress Nõmme 1, Liimala küla, Lüganuse vald, 43306 Ida-Virumaa) poolt 09.03.2017 taotletud tegevuse – lubjakivi kaevandamine Lüganuse lubjakivikarjääris, eeldatava keskkonnamõju kohta. Eelhinnangu andmisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (01.01.2017 – 04.05.2017 kehtinud redaktsioon, RT I, 10.11.2016, 5, edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldis (Murru katastriüksusel, 43701:001:0167) hõlmab Lüganuse lubjakivimaardla (reg nr 788) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1 plokki, hõlmates seda nii pindalaliselt kui sügavuti osaliselt. Mäeeraldisest jääb pindalaliselt välja 0,06 ha suurune kinnismälestiste kaitsevöönditega kattuv osa, sügavuti on mäeeraldise piiriks Lasnamäe lademe piir. Taotletav Lüganuse lubjakivikarjäär jääb Tallinn-Narva riigimaanteest nr 1 ligikaudu 3,2 km kaugusele põhja, Kohtla-Järve linnast linnulennult 12 km kaugusele läände. Taotletava karjääri puhul on tegemist kasutamata karjamaaga. Mäeeraldis külgneb põhjast Londi (katastritunnus 43701:001:0186; 100% maatulundusmaa) kinnistuga. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idas kulgeb Purtse-Lüganuse kõrvalmaantee nr 13118 (katastritunnus 43701:001:0114), mäeeraldis jääb tee äärmise sõiduraja välimisest servast ~45 m kaugusele ja teenindusmaa ~3 m kaugusele. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idas kulgeb veel riigitee Lüganuse kalmistu tee nr 13171 (katastritunnus 43701:001:0115), mille äärmise sõiduraja välimisest servast jääb teenindusmaa piir ~13 m kaugusele ning lõunas avalikus kasutuses olev Lüganuse- Matka tee nr 4370054 (katastritunnus 43801:001:0465), mille äärmise sõiduraja välimise servaga külgneb taotletav teenindusmaa vahetult ning millest mäeeraldise lõunapiir jääb ~21 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosa läbivad Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektriõhuliin LÜGANUSE:PY0 (VID kood K127062581, kaitsevöönd 10 m) ja Telia Eesti AS-i sideehitis maismaal (telekommunikatsiooniliin, 2 liini; VID kood 88616730, mis omaniku andmetel ei ole kasutuses). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaservas paikneb geodeetiline märk IPL5 (kood 70085) kaitsevööndiga 3 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 55 m idas asub puurkaev katastrinumbriga 5869 (keskkonnaregistri kood PRK0005869) sanitaarkaitsealaga 50 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaservas paikneb geodeetiline märk IPL5 (kood 70085) kaitsevööndiga 3 m. Maa-ameti geodeesia osakonna kooskõlastuse kohaselt tuleb märgi likvideerimisel see asendada 1. järgu punktiga. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Lüganuse lubjakivimaardla paikneb Lasnamäe lademe avamusel. Katend on võrdlemisi õhuke (0,5... 0,8 m) ja see on esindatud kasvukihiga. mille paksus on 0,1... 0,2 m ja liivsaviga paksusega 0,1... 0,3 m ja kohati murenenud lubjakiviga paksusega 0,2... 0,5 m. Keskmine katendi paksus on 0,6 m. Geoloogilise uuringu andmetel paikneb 78% maardla varust allpool veetaset. Lüganuse lubjakivikarjäär asub Purtse jõe vasakkaldast ~450 m kaugusel. Läänest, Lõunast ja põhjast piirab uuringuala kraav, mis haarab pinnaveevoolu nii suurvee ajal kui ka vihmavalingute ja pikaajaliste sadude perioodil. Kraav suubub Purtse jõkke, mille veetaseme absoluutkõrgus jääb +31,86… +34,85 m vahele. Reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgus muutub +40… +38,5 m piires, langusega Purtse jõe suunas. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel oli Lüganuse lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0788) maavara varu 01.08.2016. a seisuga - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 383 tuh m3 (plokk 1). Kogu kinnitatud aktiivse tarbevaru ploki 1 (pindala 4,74 ha) varu on 383 tuh m 3. Lasnamäe lademe keskmine paksus on 4,8 m, seega lademe varu on 228 tuh m 3 (4,74 ha x 4,8 m). Taotletavast Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisest jääb välja põhjapool asuvate muinsuskaitseliste piirangutega alad 0,06 ha, Lasnamäe lademe keskmine paksus on 4,8 m. Seega on taotletava mäeeraldise maavara varu 228 - 2,9 = 225 tuh m3. Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Keskkonnaregistri andmetel puuduvad taotletavatel mäeeraldistel kaitstavad loodusobjektid. Kaevandamise tulemusena muudetakse alati looduslikke pinnavorme. Kuna lubjakivikarjääri puhul on tegemist mäetööstusmaastikuga, jätab karjäär vahetult pärast mäetööde lõppu visuaalselt korrapäratu mulje. Maastiku väärtus taastub või tõuseb, kui pärast maavara väljamist karjäär korrektselt korrastada, antud juhul looduslikuks rohumaaks. Arendaja peab alustama korrastamisega esimesel tehnoloogilisel võimalusel ning teostama töid nõuetekohaselt koostatava korrastamise projekti alusel. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Taotletav Lüganuse lubjakivikarjäär jääb Tallinn-Narva riigimaanteest nr 1 ~3,2 km kaugusele põhja, suurematest linnadest on Kohtla-Järve linnulennult ~12 km kaugusel idas. Lähimad eramud (Matka küla) paiknevad mäeeraldise piirist ligikaudu 170 m kaugusel põhjas. 2 (8) Lüganuse lubjakivikarjääri alal ei ole tegemist ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alaga. Lähimad kinnismälestised Kultusekivi (arheoloogiamälestis; mälestise registri number 9058) ning Kultusekivi (arheoloogiamälestis; mälestise registri number 9059) jäävad taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~51,5 m ja ~51,0 m kaugusele põhja. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kinnismälestise kaitsevöönd 50 m mälestise väliskontuurist arvates ning Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud mulla- ja kaevetööd. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa piir ei kattu nimetatud mälestiste kaitsevööndite piiridega, seega ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade taotletav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Taotluse kohaselt on Lüganuse lubjakivikarjääris kavas kivi mehaaniline raimamine. Lähtuvalt analoogsete karjääride praktikale, plaanitakse kasutada järgmisi seadmeid: 1. Hüdrovasar kiviplokkide murdmiseks; 2. Teleskooplaadur kiviplokkide murdmiseks ning tõstmiseks; 3. Erinevad puurid ning kivikiilud; 4. Veok kivimite transportimiseks; 5. Vastavalt vajadusele buldooser või ekskavaator ja kallur katendi teisaldamiseks. Juurdepääs karjääri Purtse-Lüganuse asfalteeritud teed mööda on hea. Vajadusel võib täiendavaid teid rajada hiljem karjääri põhjale. Kaevandamise täpne tehnoloogia, liigvee kõrvaldus, kaevandamise suund ja ühendus taristuga analüüsitakse ning pannakse paika kaevandamise projekti koostamise käigus. Kaevandamise põhimõtteline suund on idast läänesuunas, seda täiendatakse ja täpsustatakse iga viie aasta järel mäetööde arengukavaga. 2.1. Loodusvarade kasutamine Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Katendi nõlva hoideterviku alla jääv maavara kadu mäeeraldise piires on paratamatu ning Lüganuse lubjakivikarjääris on kaoks arvestatud 2 tuh m3. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Lüganuse lubjakivikarjääris kvalifitseerub kaevandamisjäätmeks kattekiht ja madalama turustamise potentsiaaliga peenfraktsioon. Nende kasutamine ja ladustamine saab olema korraldatud vastavalt taotlusele lisatud jäätmekavale. Kaevise rikastamisest tekkinud peenfraktsioonid, mida ei suudeta turustada kolme aasta jooksul või kasutada vastavalt korrastamise projektile karjääri korrastamiseks, võib liigitada jäätmeteks koodiga 01 04 13 ehk kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed. Nende materjalide laod kvalifitseeritakse B kategooria jäätmehoidlateks. Kuna karjääri kavandatav tootmismaht on rohkem kui 1000 tonni kaevist aastas, siis peab arendaja kaevandamise alustamisel (st pärast tehnoloogia valikuks vajalike projektide 3 (8) koostamist) esitama Keskkonnaametile taotluse jäätmeloa saamiseks jäätmete tekitamiseks. Vastavalt kasutusele võetavale tehnoloogiale ning korrastamise projektile tuleb vajadusel esitada ka loa taotlus B-kategooria jäätmehoidla moodustamiseks peenfraktsioonide (0 - 4 mm, 0 - 1 mm, 1 - 4 mm) ning katendile. Muude jäätmete tekkimist kaevandamise käigus ette näha ei ole. Seega võib järeldada, et kavandatav tegevus on tavapärase jäätme- ja energiamahukusega. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb vahetult sõiduteedega ja maatulundusmaaga (põllu- ja rohumaa). Lüganuse küla Hallika talus, mille põllu- ja heinamaa piirneb Murru kinnistuga, kasvatatakse peale teravilja ja kartuli ka piima- ja lihakarja, mis nõuab igapäevaselt suurtes kogustes joogi- ja tarbevett. Mäeeraldisest ida suunas on põllumajanduslikud ja tööstuslikud hooned (tegutsev juurviljahoidla, vana saeveski, mittetöötav veetorn ja mahajäetud sigalakompleks). Tundlikeks objektideks on kagusuunda jäävad Matka küla eramud, millest lähim asub umbes 170 m kaugusel mäeeraldise piirist. Lüganuse külas aadressil Lüganuse tee 14 asub tenniseväljakute kompleks, mis on rajatud eesmärgiga pakkuda puhkajatele ja ka külaelanikele sportliku vaba aja veetmise võimalust. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Plaanitaval karjääri alal Kvaternaari veekihid puuduvad. Maapinnalt esimene on Ordoviitsiumi veekompleksi Lasnamäe-Kunda veekiht. Vettandvateks kivimiteks on lõhe1ine lubjakivi, mis on kohati karstunud. Vettandvate kivimite paksus on kuni 14 m. Pinnakatte moodustab õhuke liivsavi- või mullakiht, kogupaksusega kuni 0,6 m. Veekihi lamamiks on vett vähe läbilaskvad glaukoniitlubjakivi, dolomiit, savi ja diktüoneemakilt, mis kokku moodustavad Volhovi- Pakerordi veepideme ja isoleerivad Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi väga hästi Lasnamäe-Kunda veekihist. Lasnamäe-Kunda veekiht on oma väljealal surveta. Põhjavee liikumine toimub valdavalt edelast kirde suunas. Looduslikuks dreeniks on Purtse jõgi. Veekiht toitub peamiselt sademetest, põhiliselt kevadel ja sügisel. Suvel ja talvel veekihi veetase alaneb, mille põhjuseks on suures osas ilmastikutingimused. Vaatluskaevude andmete põhjal ulatub aastane veetaseme muutuste amplituud 2,5 meetrini, kusjuures iseloomulikud on veetaseme järsud tõusud ja langused. Karjäärist vee ära juhtimine - sademetevee ja karjääri lääneosast pealevalguva põhjavee kõrvaldamiseks on kavandatud pumpla, kust kogunenud vesi pumbatakse edasi kraavidesse, kust jõuab see Purtse jõkke. Lüganuse karjääri asukohast tulenevalt, Purtse jõe vasakust kaldast 450 m kaugusel, ei saa kaevandamise mõju ida suunas levida ka teoreetiliselt Purtse jõest kaugemale. Karjääri veeärastuse mõju piirkonna kaevudele sõltub eelkõige karjääri ümber kujuneva alanduslehtri hüdraulilisest kaldest ehk gradiendist. Elanikkond kasutab veevarustuseks Ordoviitsiumi veekompleksi Lasnamäe- Kunda veekihi ja Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavett. Vaadeldava ala piires on kasutusel nii salvkaevud 4 (8) kui puurkaevud, mis avavad enamasti Ordoviitsiumi lubjakivi. Enamus kaeve on Keskkonnaregistris ja/või Ehitisregistris arvele võtmata. Osaühingu Alkranel ja Dagaz OÜ 2017 eksperthinnangu kohaselt on vee alanduse eeldatav mõju Lüganuse karjääris 104 m. Sellise mõjuraadiuse piiridesse ei jää ühtegi kaevu. Kui võtta aluseks endise TTÜ Geoloogia Instituudi teaduri poolt koostatud põhjavee samakõrgusjoonte kaart, ühes uuringupuuraugus 02.10.2002 tehtud üksikmõõtmise tulemus ja riikliku põhjaveeseire Lüganuse vaatluskaevu 3643 veetaseme paljuaastased muutused, võib prognoosida, et suurem osa Lasnamäe ehituslubjakivi (viimistluskivi) kompleksist on kaevandatav kuivalt või vähese vee juurdevooluga karjääri. Seega Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks puudub veetaseme alandamise vajadus, mistõttu ei teki olulist mõju veetasemele. Töötlemiseks vajaliku kivi kättesaamiseks saab põhjaveetaseme piirini jõudes tööd ajatada madalveeperioodile või väljata see osaliselt vee seest. Geoloogilise uuringu aruande andmetel on taotletava Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise katendi keskmine paksus 0,6 m, millest kasvukiht ehk muld moodustab 0,2 m. Kokku leidub taotletaval 4,68 ha suurusel mäeeraldisel katendit seega 28 tuh m3, millest muld moodustab 9 tuh m3. Katendist ligikaudu 0,1 tuh m³ jääb nõlvade hoidetervikusse, ülejäänud katendit tuleb kaevandamise käigus vähemalt üks kord teisaldada. Mäeeraldise teenindusmaal on katendi paigutamiseks piisav ruum olemas, hiljem on otstarbekas koostada karjääri korrastamise projekt ning kasutada katendit korrastamisel. Vajadusel on võimalik müratekitaja ning tundliku objekti vahele rajada katendist müratõkkevalle. Arvestades taotletava mäeeraldise hüdrogeoloogilisi tingimusi on kõige tõenäolisem korrastamise suund pärast mäetööde lõppu rohumaa taastamine. Et oleks tagatud nõue, et karjääri põhi jääks põhjaveetasemest kõrgemal igal aastaajal, siis katendi kohapeal ära kasutamisega ei tohiks probleeme tekkida. 3.2. Õhu saastatus Ehituslubjakivi kaevandamisel on üldjuhul peamisteks tolmuallikateks karjääri-sisesed- ja väljaveoteed ning materjali laadimisprotsessid. Kuivõrd transpordi koormus karjääris on väike võib sealt tekkivat tolmu emissiooni pidada tühiseks. Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk on väike, kuna masinate liikumiskiirused on väikesed ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m raadiuses. Erinevalt mürast on tolm füüsiline mõjutegur, mida on võimalik hõlpsamalt ohjata ja leevendada ning mille vastu on vajadusel võimalik rakendada lisameetmeid. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Materjalipurustamisel ja sorteerimisel tekkivad heitekogused sõltuvad töödeldava materjali kogusest ja materjali töötlemisel kasutatavates protsessidest. Materjali laadimisel tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad laetava materjali kogusest ja – niiskussisaldusest ning ala keskmisest tuule kiirusest. Teede niisutamise ja pesemisega on võimalik tolmu emissioon viia praktiliselt nullini. Niisutus- ja pesemistiheduse selgitab välja hilisem seire. Purustus-sorteerimissõlmes tekkiva tolmu koguse vähendamine on lihtne aga kulukas. Võimalikeks variantideks on sprinklerite 5 (8) paigaldamine seadmele, purustus- ja sorteerimissõlme liinide ja liinidelt kukkuva materjali katmine ning udukahuri paigaldamine seadme kõrvale. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. Materjali laadimisel tekkiv tolm on marginaalne ning leevendust ei vaja. Seega on võimalik Lüganuse lubjakivikarjääris asjakohaseid leevendusmeetmeid rakendades vältida ülenormatiivset õhusaastet. 3.3. Müra Maavara kaevandamise loa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi ületada III kategooria segaala taotlustaseme arvsuurust, milleks päevasel ajal (7.00-23.00) on 55 dB ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päeval ületada 60 dB ja öösel 50 dB. Karjäärides ja nende lähiümbruses esineb kaht liiki müraallikaid: − statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktallikad; nendeks on purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, kivisaag, teleskooplaadur, frontaallaadur, kallurid, buldooser ja puurmasin; − transport ehk joonallikad; materjali vedu karjääri siseselt ja väljavedu ning muu liiklus. Arvutuste kohaselt on kivisae töötamisel Lüganuse lubjakivikarjääris maksimaalne müratase lähima hoone (170 m) juures 65 dB. Buldooseri, ekskavaatori, teleskooplaaduri, kalluri ja purustus-sorteerimissõlme töötamisel on maksimaalne müratase 55 - 61 dB. Arvutusest lähtuvalt on kivisae ja buldooseri (suurimad müraallikad) eraldi töötamisel müratase vastavalt 65 ja 61 dB. Teades, et mõlema müraallika tekitatavate müratasemete erinevus on 4 dB, saame kombineeritud helirõhutase lähima hoone juures 65 + 1,5 = 66,5 dB. Arvutuslik helirõhutase 66,5 dB ületab seadusega lubatud päevase maksimaalse mürataseme (65 dB) 1,5 dB ulatuses. Samas tuleb arvestada, et elamute ja karjääri vahele jääb tee, mis omakorda mõjutab mürataset. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatav katend omakorda moodustab elamute ja karjääri vahele vähemalt 2 m kõrguse tõkke ning seega võib eeldada, et karjääris töötamisel ülenormatiivset müra ei tekitata. Vajadusel on võimalik müratekitaja ning tundliku objekti vahele rajada müratõkkeks lisa katendivalle. Kivimaterjali äravedu tuleb korraldada nii, et see ei häiriks oluliselt elanike ning piirkonnas töötavate/elavate inimeste huvisid ja liiklust (eeskätt suveperioodil, mil karjäär töötab). Rangelt tuleb täita ka kehtestatud liiklusseaduse nõudeid. Osaühingu Alkranel müra analüüsis tuuakse välja ka aspekt, et karjääri tööstusmüra ega üldine liiklusmüra ei sea maakasutuslikke ja täiendavaid takistusi tulevastele võimalikele Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise naabrusalade arenduskavadele. 3.4. Vibratsioon OÜ Inseneribüroo STEIGER on koostanud Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnangu (töö nr 17/2021). Selles töös hinnati kavandatava 6 (8) tegevusega kaasnevat võimalikku vibratsiooni mäeeraldisel toimuvate tööprotsesside (maavara raimamine hüdrovasaraga) ning materjali väljaveo lõikes. Varasemate uuringute ja mõõtmiste käigus on kindlaks tehtud, et hüdrovasara töötamisel tekivad intensiivsed maavõnked vahetult vasara löökpunkti ümbruses (2 - 3 m). Kauguse suurenedes toimub võngete sumbumine lubjakivis ning enam kui 20 m kaugusel kustuvad täielikult. Seetõttu ei ole ette näha negatiivse keskkonnamõju avaldumist vibratsiooni näol väljaspool Lüganuse lubjakivikarjääri. Isegi kui hüdrovasar töötab mäeeraldise piirile võimalikult lähedal, ei avaldu lähimate tundlike objektide ehk majapidamiste suhtes negatiivset mõju. Liiklustranspordi vibratsiooni mõõdeti kavandatava karjääri ümber asuvatel teedel, lisaks viidi läbi täiendavad mõõtmised analoogsetel tingimustel. Tulemuste kohaselt on liiklusest tekkivad võnkekiiruse väärtused marginaalsed ning esinevad vaid tee vahetus ümbruses. Seetõttu ei ole ette näha ülenormatiivse vibratsiooni teket karjääriga seotud transpordi lisandumisel olemasolevatele teedele ega negatiivse mõju avaldumist lähimate majapidamiste suhtes. Eksperthinnangu tulemusena ei ole kavandatava tegevuse realiseerumisel ette näha sellise vibratsiooni tekkimist, mis ületaksid seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi väljaspool mäeeraldise piiri ning põhjustaksid olulist negatiivset keskkonnamõju antud piirkonnas. Hinnang tugineb reaalsetele mõõtmisandmetele, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevuse realiseerumisel kujuneks tegelik keskkonnamõju hinnatust suuremaks. Siiski on soovituslik teostada kontrollmõõtmised kaevandamise alustamisel, et kontrollida võimalikku väljakujunenud tingimustes. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri- ja transpordimasinate tehnilised avariid. Selle tulemusena võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui põhjavett. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mis toimub karjääri teenindusmaal või väljaspool karjääri selleks ettenähtud teenindusplatsil, kus toimub ka seadmete tankimine, hooldus ja ülevaatus. Lisaks paiknevad seal ka õli kogumise ja –tõrje vahendid. Samuti kasutatakse olemasolevat, tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Põhjavee kaitsmiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamisel ei satuks kütust või õli pinnasesse või karjääri põhja. Vastavaid nõudeid tuleb tutvustada kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mäeeraldise piires ja naabruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 7 (8) 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Lüganuse lubjakivikarjäär ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning mäeeraldisel töötamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura võrgustiku alasid. Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ei ületata piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas. Lubjakivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivaid mõjusid on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vähendada. Lüganuse lubjakivikarjääris maavara kaevandamine ei muuda oluliselt põhjavee režiimi. Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks puudub veetaseme alandamise vajadus, mistõttu ei teki olulist mõju veetasemele. Töötlemiseks vajaliku kivi kättesaamiseks saab põhjaveetaseme piirini jõudes tööd ajastada madalveeperioodile või väljata see osaliselt vee seest. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Eeldatavasti Lüganuse lubjakivikarjääris olulist kumulatiivset mõju ei esine. Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 8 (8) Merike Jürilo peadirektor Terviseamet 05.04.2018 nr 12-2/18/44-21 [email protected] Arvamuse küsimine Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele koostatud eelhindamise eelnõu kohta Austatud Merike Jürilo Kaltsiumkarbonaat OÜ (registrikood 12784194, aadress Nõmme 1, Liimala küla, Lüganuse vald, 43306 Ida-Virumaa) esitas Keskkonnaametile 10.08.2016 maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.08.2016 numbriga 12-2/16/10233) ja 09.03.2017 kaevandamisloa parandatud taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.03.2017 numbriga 12 2/17/912 11). Kaltsiumkarbonaat OÜ taotleb kaevandamisluba Lüganuse lubjakivimaardla Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi. Maavara kasutusala on viimistluskivi, ehituskivi. Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Matka külas arendajale kuuluval katastriüksusel Murru (katastritunnus 43701:001:0167, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 65% ja tootmismaa 35%). Taotletava mäeeraldise pindala on 4,68 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,25 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Taotletava tegevuse eeldatava keskkonnamõju kohta on valminud eelhinnang. Keskkonnaamet edastab Teile eelpool nimetatud eelhinnangu eelnõu. Palume kirjalikku arvamust eelnõu kohta 14 päeva jooksul kättesaamise päevast arvates. Nimetatud ajaks vastuse mittesaamisel loeb Keskkonnaamet eelnõu Terviseameti poolt tingimusteta kooskõlastatuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lisad: 1. Lisa 1_KMH eelhinnang_Lyganuse_lubjakivi.pdf 2. Taotlus_Lyganuse lubjakivikarjaar_parandatud_09.03.2017.7z Teadmiseks: Sotsiaalministeerium ([email protected]), Kaltsiumkarbonaat OÜ ([email protected]) Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel