dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vähiravi korraldus Põhja-Eestis ja Eesti tervikuna

Sotsiaalministeerium · 5. aprill 2018
Viit
5.2-2/1133-1
Registreeritud
5. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎Vahiravi_korraldus_Pohja-Eestis_ja_Eestis_tervikun.bdoc330 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 5.04.2018 nr 2018/1-13/9-1 [email protected] Vähiravi korraldus Põhja-Eestis ja Eesti tervikuna Lugupeetud proua Marika Priske Kõigepealt väga suur tänu Teile ja Teie kolleegidele möödunud nädalal toimunud sisuka kohtumise eest vähiravi korralduse teemal Põhja-Eestis ja Eestis tervikuna. Otsustasime koosolekul osalenud haigla ülemarsti dr Andrus Remmelgase, onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere ning kirurgiakliiniku juhataja dr Leonhard Kukega, et edastame omapoolsed seisukohad ja ettepanekud Teile ka kirjalikult. Arvestades Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Põhjamaade kogemusi on vähivastases võitluses kõige paremaid tulemusi saavutatud just neis riikides, kus kogu vähi ennetustegevus, diagnostika ja ravi toimuvad kõikehõlmavate vähikeskuste baasil ja väljaspool vähikeskusi vaid nende koordineerimisel ja vahetu supervisiooni all. Arvestades Eesti väiksust nii rahvaarvu kui territooriumi mõttes ja erialaspetsialistide arvu piiratust, peaksime ka meie mõtlema vähivastase võitluse koordineerimise vajadusele. Aastatel 1946 -2001 omas Eestis vähivastases võitluses juhtrolli Eesti Onkoloogiakeskus (EOK, kuni aastani 1990 Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser), mis koordineeris vähivastast tegevust lisaks Põhja- Eestile ka Eestis tervikuna. Peale EOK ühinemist SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (SA PERH) aastal 2001, koondus väikeste eranditega (silmakasvajad Ida- Tallinna Keskhaiglas ja lasteonkoloogia Tallinna Lastehaiglas) kogu onkoloogiliste haiguste ravi kahte piirkondlikku haiglasse: SA PERH -i ja Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK). Tulenevalt Haigla liikide nõuetest (Sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103), esinesid erandid ka keskhaiglatele: Üldkirurgias ja günekoloogias ei ole lubatud plaanilised pahaloomuliste kasvajate radikaalsed lõikused. Pahaloomuliste kasvajate plaanilisi operatsioone võib teostada piirkondliku haigla onkoloogilise konsiiliumi otsusega; uroloogias lubatud kõik tervishoiuteenused; Keskhaiglates statsionaarne ja ambulatoorne keemiaravi ei ole lubatud. Põhja-Eestis muutus olukord aastal 2007, kui erisusena on antud ambulatoorse keemiaravi teostamise luba AS Ida-Tallinna Keskhaiglale ja sellega avati Tallinnas teine vähikeskus. Aastatega on nende töömahud kasvanud ja spetsialiseeritud onkoloogilised konsiiliumid toimuvad koostöös SA PERH-i kiiritusravi spetsialistidega. Vahepeal on onkoloogias aga seoses väga suurte edusammudega vähi diagnostikas ja ravis hakatud üha enam paikmepõhiselt spetsialiseeruma. Selline kitsas spetsialiseerumine tähendab seda, et kõik vähipatsientide ravi puudutavad kliinilised otsused tehakse arenenud riikide vähikeskustes vaid paikmepõhistes onkoloogiates kons iiliumides. Rahvusvaheline tõenduspõhine statistika on meile selgelt näidanud, et ainult selline interdistsiplinaarne koostöö ja spetsialiseeritud lähenemine vähi diagnostikas ja ravis tagab meile lõpuks parima ravitulemuse. Omaette teema onkoloogias on harva esinevad kasvajad (näiteks luude ja pehmete kudede sarkoomid, stromaalsed ja neuroenkriinsed kasvajad), millede puhul on kindel rahvusvaheline soovitus need haiged koondada suurema kogemuse saamiseks kokku vaid spetsialiseeritud keskustesse. Eestis on harva esinevate kasvajate ravi hetkel jagunenud kolme vähikeskuse vahel ja selline killustatud lähenemine ei taga meile vajalikku kogemust üheski keskuses. Selle on tinginud ka olukord, kus Eesti riigis puudub kehtiv Vähiravi strateegia. Eelnevat kokku võttes oleme seisukohal, et ka Eestis peaks kõigil vähipatsientidel olema võimalus osaleda just paikmepõhises spetsialiseeritud onkoloogilises konsiiliumis ja saada ravi kas kahe piirkondliku haigla vähikeskuses või nende koordineerimisel ja supervisiooni all võimaluse korral ka teistes raviasutustes. Nii toimub SA PERH-i edukas koostöö keemiaravi alal Pärnu Haiglaga. Samuti ei pea õigustatuks vähihaigete statsionaarse ravi jätkuvat detsentraliseerimist vähipaikmete osas, mis siiani on olnud vaid SA PERH-i ja TÜK-i tegevused (nt rinnanäärmevähi kirurgiline ravi koos rekonstruktiivkirurgiaga). Kõik Põhja-Eestis ning SA PERH-i tütar- ja partnerhaiglates ravil olevad onkoloogilised haiged peaksid oma raviotsuse saama SA PERH-i 14 aktiivselt toimiva onkoloogilise konsiiliumi baasil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu Juhatuse esimees Sama: Maris Jesse, Heli Paluste [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel