Lp Kadri Tulp Teie nr
juhataja
Kose Kodu Meie 11.04.2018 nr 7-9/171280/1801730
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus
[email protected]
Kontrollkäik Kose Kodusse
Austatud Kadri Tulp
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 02.11.2017 ette teatamata Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i
Kose Kodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja selle klientide elamistingimusi.
Positiivsena võib välja tuua asjaolu, et hooldekodus dokumenteeritakse erakorralisi juhtumeid
(kliendi probleemse käitumise juhtumikirjeldus) ja kukkumisi, mis lubab märgata probleeme
ning ennetada väärat praktikat. Hooldekodu elu- ja hügieeniruumid olid puhtad ning
abivahenditega varustatud (pesemistoolid, käepidemed).
Samas tuleb kriitiliselt märkida, et üldhooldekodu klientide liikumisvabadust piiratakse õigusliku
aluseta. Hooldekodu personali töö on mõistagi keeruline, ent klientide ohutuse tagamiseks tuleb
leida õiguspärased võimalused ning lubamatuid lukustusvahendeid magamistubade ustel
kasutada ei tohi.
Kvaliteetse teenuse osutamiseks peaks hooldekodus olema rohkem töötajaid, sest
hoolekandeasutuses elab palju suure hooldusvajadusega lamajaid ja keerulise käitumisega
dementseid inimesi. Hoones puudub toimiv töötajate väljakutse süsteem.
Hooldusplaani koostamisel ja muutmisel tuleb hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust ning
hooldusplaanid üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas. Tähelepanelikumalt tuleb järgida
ravimite käitlemisnõudeid.
Klientidele tuleb rohkem pakkuda mõtestatud ajaveetmise võimalusi, lamajatega võimelda ning
võimaldada kõigil klientidel olla värskes õhus. Oluline on alati tagada inimese privaatsus
hügieeni- ja hooldustoimingute tegemisel, et ta võiks end väärikalt tunda. Kliente tuleb pesta
vähemalt kord nädalas.
Klientidelt ei tohi ära võtta neile kuuluvaid esemeid. Kliente võib istumisel toestada vaid selleks
ette nähtud keha kinnitusrihma abil; kasutatavad abivahendid peavad vastama inimese
erivajadustele.
2
Hooldekodus on 68 kohta, kontrollkäigu ajal viibis seal 62 klienti. Teenust osutatakse peamiselt
suurenenud hooldusvajadusega inimestele. Hooldekodus elab ka käitumisprobleemidega
dementseid ja psüühikahäiretega inimesi, kes on ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras.
Kose Kodu tegutseb sotsiaal- ja tervishoiuteenutse osutamiseks kohandatud hoones, kus on lift.
Klientide magamistoad on üldiselt kahe- kuni neljakohalised, kuid on ka üksikuid ühekohalisi
tube. Teenust osutatakse kahes osakonnas ja klientide toad paiknevad kolmel korrusel hoone
põhitiivas ning ka eraldi asuvas hoonetiivas Jüri tänava poolsel küljel – seal elavad üldjuhul need
kliendid, kes ootavad ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras.
Hooldekodus on tavaliselt nii tööpäeviti kui ka nädalavahetusel tööl 4 hooldajat (24-tunniste
vahetustega). 2 töötajat vastutavad I korrusel ja Jüri tänava poolses majatiivas elavate klientide
hooldamise ning 2 töötajat II ja III korruse klientide hooldamise eest. Tööpäeviti on päevasel ajal
tööl ka tervisetöötaja, kes aitab korraldada esmatasandi arstiabi ning abistab kliente ravimite
võtmisel. Vajaduse korral nõustab personali telefoni teel Hellenurme Kodus töötav
meditsiiniõde. Huvijuht tegeleb klientidega kaks korda nädalas (kolmapäeviti ja neljapäeviti)
hooldekodu huvitoas.
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos eksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse
dokumentidega, vestlesid personali ning klientidega.
1. Liikumisvabaduse piiramine
Tugevamat järelevalvet vajavad kliendid on paigutatud I ja II korrusele. Sealsed koridoriuksed
ning Jüri tänavaga külgnevas eraldi paiknevas hoonetiivas asuva üksuse koridoriuksed on suletud
kaardisüsteemiga. Kliendid neist ruumidest iseseisvalt välja ei pääse. Jüri tänava üksuse uksed
avatakse tavaliselt kell 13, teisi koridoriuksi saab ööpäev läbi avada vaid kaardiga.1
Kontrollkäigu ajal oli üks klient lukustatud I korruse magamistuppa. Klientidega vesteldes ja
töötajate hooldustoimingute märkmetega tutvudes veendusid õiguskantsleri nõunikud, et mitmed
kliendid lukustatakse tihti öösiti nende magamistubadesse. Üksikutel juhtudel tehakse seda ka
päevasel ajal. Samuti kasutatakse magamistuba eraldusruumina ning lukustatakse klient sinna,
kui ta on ägestunud või tüütab teisi.2 Mitme ukse lukk oli paigaldatud nii, et ilma võtmeta sai
seda avada vaid koridorist. Jüri tänava poolses hoonetiivas asuvatel tubadel olid ukselukkudel nn
liblikad vaid väljaspool. Selline lukustussüsteem võimaldab ukse sulgeda nii, et klient ei saa
ruumist omatahtsi lahkuda.
Vestlustest klientidega ja töötajate märkmetest selgus, et hooldekodus on kliendile ravimit antud
tema tahte vastaselt ja jõudu kasutades. Samuti on hooldekodu elanikke füüsiliselt ohjeldatud, nt
seotud nende käed keha külge või piiratud liikumisvabadust neid tooli külge sidudes. 3 Nii
klientide kui ka töötajatega peetud vestlustest jäi kõlama, et osa kliente on toodud hooldekodusse
nende tahte vastaselt ja mitmed keerulise käitumisega kliendid on paigutatud Kose Kodusse just
seetõttu, et selles hooldekodus on üks väheseid nn kinniseid osakondi Eestis.
1
Kose Kodu juhataja selgitas õiguskantslerile 02.04.2018 e-kirjas, et alates 2017. aasta detsembrist on Jüri tänava
üksus ja II korrusel paiknev osakond avatud ööpäevaringselt. Lisaks on juhataja selgituste järgi muudetud Jüri
tänava poolse hoonetiiva magamistubade ukselukke nii, et nn liblikad on seespool ning kliendid saavad enda soovi
kohaselt ust seest poolt avada ja lukustada.
2
Hooldekodus kasutusel oleva päeviku andmed perioodil 01.04.2017–01.11.2017.
3
Samas.
3
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse sise-eeskirjade punkt 9 sätestab hooldekodus ohjeldusmeetmete
rakendamise korra. Ka Kose Kodu kodukorra rikkumisel on ette nähtud võimalus
ohjeldusmeetmete kasutamiseks ja kliendi eraldamiseks kuni üheks ööpäevaks.
Vabaduspõhiõigust kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20. Sotsiaalteenuste osutamisel
lähtutakse vabatahtlikkuse põhimõttest.4 Kui inimene on sunnitud tahtest olenemata viibima
teatud piiratud alal, kust ta ei saa igal hetkel omal soovil lahkuda, on tegemist isiku
vabaduspõhiõiguse riivega. Põhiseadus lubab isiku vabaduspõhiõigust seaduse alusel piirata muu
hulgas ka psüühikahäirega inimese kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik, ent see
on võimalik ainult sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi
seaduse (PsAS) §-des 11 ja 14 sätestatud juhtudel.
Isiku ohtlikkusele viidates võib tema vabadust piirata ja ohjeldusmeetmeid kasutada üksnes siis,
kui seadus seda selgelt lubab (PS § 20 lg 2). Õiguslik alus ei saa tuleneda asutuse
sisedokumendist – näiteks sisekorraeeskirjast.
SHS ega PsAS ei anna õiguslikku alust üldhooldekoduteenusel viibija vabaduse ja
isikupuutumatuse piiramiseks. Seega ei tohi hooldekodu klienti tema enda nõusolekuta ruumi
lukustada nii, et too ei saa soovi korral sealt lahkuda. Samuti ei ole lubatud inimest füüsiliselt
ega mehaaniliselt ohjeldada ega talle rahutussümptomite leevendamiseks vastu tahtmist ravimeid
manustada.
Kui klient lukustatakse magamistuppa ja tema jäsemed fikseeritakse, kuid ühtegi töötajat tema
juures pidevalt ei viibi, on see mitte ainult ebaseaduslik, vaid ohustab tõsiselt ka kliendi elu ja
tervist.5 Selline tegevus on lubamatu.6 Hoolekandeasutus peab pakkuma kliendile turvalist
keskkonda.
Õiguskantsler mõistab, et hooldekodusse võib sattuda kliente, kes vajavad tugevamat
järelevalvet (näiteks dementsuse diagnoosiga kliendid), mis seab hooldekodu töötajate ette
keerulised ülesanded.7 Üldjuhul vajavad dementsed kliendid teistega võrreldes rohkem personali
individuaalset tähelepanu. Samuti nõuab dementsete klientidega töötamine personalilt
eriteadmisi ja oskusi. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata neile klientidele sobiva tegevuse
leidmisele, nende juhendamisele ning füüsilise keskkonna kohandamisele.8
Tänapäeval on kinnitust leidnud arusaam, et dementsus on ajuhaigus, mitte normaalne ealine
iseärasus.9 Dementsuse diagnoosiga kliendid erinevad oma käitumise ja hooldusvajaduste
poolest terve psüühikaga abivajajatest. Õiguskantsler saab aru, kui keeruline võib olla
hooldekodu töötajate igapäevatöö dementsete klientidega.
4
Vt ka E. Lillemaa, M. Sults. „Vabatahtlikkuse põhimõte üldhooldusteenuse osutamisel“. Sotsiaaltöö 4/2017, lk 21–
28.
5
Vt Berzlanovich AM, Schöpfer J, Keil W. Deaths due to physical restraint. Deutsches Arzteblatt International.
2012 (109), lk 27-32.
6
Inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine on kuritegu (karistusseadustiku § 136) ning hooldusasutuses
piiravate meetmete kasutamine võib kaasa tuua ka sellise olukorra, kus on täidetud süüteokoosseis. Vt ka E. Hirsnik,
M. Allikmets. Karistusõiguslik hinnang ohjeldamisele hooldusasutustes. Juridica 5/2017, lk 305-328.
7
Vt ka õiguskantsleri 19.10.2016 seisukoht „Vanaduspensioniikka jõudnud dementsetele suunatud hooldusteenuse
arendamise vajadus“.
8
A. Armolik, R. Kiik. „Dementsusega eaka hoolduse olukord üldhooldekodus Tartu Maakonna näitel“. Sotsiaaltöö
1/2011, lk 45 jj.
9
Vt A. Armolik, R. Kiik. „Dementsusega eaka hoolduse olukord üldhooldekodus Tartu Maakonna näitel“.
Sotsiaaltöö 1/2011, lk 44–45 ja Ü. Linnamägi, T. Asser. „Dementne inimene – koormus ühiskonnale“, Eesti Arst,
aprill 2004, lk 6.
4
Vahel vajab klient tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund niivõrd, et
üldhooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel juhul peab teenuseosutaja sellest
teavitama kliendi rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsust (eestkostja olemasolu
korral ka eestkostjat), et klient suunataks teisele teenusele. Inimest saab ilma tema nõusolekuta
hooldusele paigutada vaid SHS § 105 lg 1 sätestatud alustel ning kinnisesse hoolekandeasutusse
paigutamise otsustab kohus.
Õiguskantsler palub, et hooldekodu töötajatega arutataks läbi võimalikud murekohad, mis võivad
ette tulla keeruliste klientidega tegelemisel. Klientide ohutus tuleb tagada igal juhul õiguspärasel
ja sobival viisil (abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest, tööülesannete ümbervaatamisest,
klientidele lisategevuse pakkumisest või lisapersonali palkamisest).
Ilma seadusliku aluseta ei tohi isikute liikumisvabadust piirata, muu hulgas kliente osakonda või
magamistuppa lukustada ega muid piiravaid abinõusid kasutada. Klientide magamistubade ustelt
tuleb eemaldada lukustusvahendid, mis võimaldavad ukse võtmeta avada vaid väljastpoolt.
Tühistada tuleb ka asutusesiseste dokumentide sätted, mis lubavad ohjeldamismeetmeid
kasutada.
2. Turvalisus ja hooldamine hooldekodus
Kose Kodu hooldajate vastutusala jaguneb mitme korruse ja mitme üksuse vahel. Sestap ei ole
mõnel korrusel sageli ühtegi töötajat. Jüri tänava hoonetiivas elavate klientide tervislik seisund
vastab ööpäevaringsele erihooldusteenusele, kus turvalise keskkonna saab tagada vaid pideva
järelevalvega. Samas käib hooldaja Jüri tänava hoonetiivas vaid aeg-ajalt ringkäike tegemas.
Mitu erakorralist juhtumit kontrollkäigule eelnevatel kuudel olid seotud just Jüri tänava
hoonetiiba majutatud klientidega, mis osutab selgelt, et turvalise keskkonna tagamiseks on vaja
rohkem töötajaid. Hooldekodus esines klientide omavahelisi konflikte ja füüsilisi kontakte
sageli.
Hoones on osaliselt olemas töötaja väljakutse süsteem, aga see on välja lülitatud, kuna see on
ühendatud Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose ravikorpusega ja annab sinna ka häiresignaali –
niisiis pole personali sõnul võimalik süsteemi kasutada. Seetõttu annavad kliendid abivajadusest
personalile teada hõikudes või paluvad kaaslastel abi kutsuda. Hoone on koridoridega
liigendatud, mõned toad jäävad hooldajate valveruumidest kaugele ja magamistoad asuvad
mitmel korrusel, mistõttu ei pruugi töötajad hõikumist kuulda. Hõikumine võib olla mõnele
kliendile kurnav või ka alandav ning rikkuda nende kaaslaste rahu. Kuna hooldekodus puudub
tõhus abi kutsumise süsteem, võib mõni klient jääda abita või märgatakse tema abivajadust liiga
hilja. Probleemile juhtis tähelepanu ka kontrollkäigule kaasatud tervishoiuekspert.
Abi kutsumise muudab raskemaks see, kui toa ust on raske avada (eriti ratastooliga inimestel).
Üks selline magamistuba asub näiteks II korruse trepihallis. Lukustatud koridoriuste kõrval
asuvad kellanupud, kuid need on paigutatud uksepiida ülemise serva kõrgusele, milleni paljud
kliendid ei ulatugi.
Üldhooldusteenusel olevate klientide toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega
vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma klientidele turvalise
keskkonna ja tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1). Hooldekodu töötajad on kohustatud
tegema hooldusplaanis määratud hooldustoiminguid ning andma klientidele muud vajalikku abi.
Selleks peab hooldekodus olema piisavalt töötajaid.
5
Seadus ei sätesta üldhooldekodule nõutavat minimaalset töötajate arvu. Selle määratlemisel tuleb
arvestada hooldekodu kohtade arvu, klientide abivajaduse, hoonete, territooriumi ja asutuse
muude eripäradega. Kose Kodu puhul on määrav, et hooldusel viibib hulk keerulise käitumisega
dementseid kliente, suure hooldusvajadusega lamavaid kliente ja psüühikahäiretega kliente, kes
vajavad palju individuaalset tähelepanu.
Kui hooldajad peavad liikuma korruste ja üksuste vahel, lahendama probleemseid olukordi ning
tegelema individuaalset tähelepanu vajavate klientidega, on neil keeruline igaühe vajadustega
arvestada. Mõni hooldekodu elanik võib seetõttu jääda ka õigeaegse abi ja hoolitsuseta. Nii ei ole
tagatud klientide inimväärikas kohtlemine. Personalipuudus võib ka tõsta klientide
väärkohtlemise riski. Hooldajad on äärmiselt ülekoormatud ega jõua tegeleda kõigi
terviseseisundi säilitamiseks vajalike tegevustega (nt võimelda lamajate klientidega, viia kliente
õue). Hooldajate töökoormust mõjutab ka neile pandud ülesannete hulk, näiteks peavad nad ka
koristama ja nõusid pesema.
Hooldekodus pestakse kliente üle keha ja vahetatakse voodipesu üldjuhul kord kümne päeva
tagant. Erandiks on liikumisvõimetud kliendid, keda pestakse sagedamini (mähkmekasutajaid iga
mähkmevahetuse ajal). Kliendid avaldasid vestlustes soovi pesta end tihemini. Kontrollkäigu ajal
oli mõnes toas tunda ka ebameeldivat lõhna.
Klientide pesemine kolm korda kuus ei ole piisav. Naha- ja nahaaluskudede infektsioonide
vältimiseks on peale igapäevaste hügieenitoimingute vaja kogu keha pesta vähemalt kord
nädalas. Sama tihti tuleb tervisekaitsenõuete järgi vahetada ka voodipesu.
Mõni klient kurtis, et osa hooldekodu töötajaid on kurjad. Hooldustoimingute päevikutest võis
samuti välja lugeda üleolevat ja kohati õelat suhtumist klientidesse. Kurjustav, etteheitev või
lausa ähvardaval toonil suhtlemine tekitab kliendis tunde, et tema vajadused ei ole olulised ja et
ta on töötajatele tüliks, mis võib põhjustada hirmu ja olla alandav. Asjatundlik suhtlemine
klientidega ei saa olla tõre, tõrjuv ega muul moel kliendi suhtes negatiivne.
Kui töötajaid on liiga vähe, ei saa piisavalt tähelepanu lamajad kliendid, keda tuleb regulaarselt
keerata. Äärmiselt oluline on, et neil inimestel oleks võimalus saada piisavalt joogivett.
Kontrollkäigu ajal seisid lamajate öökappidel veetopsid, kuid mitmel juhul ei olnud arvesse
võetud seda, kas klient ise topsini ulatub ja ilma abi palumata iseseisvalt juua saab. Näiteks asus
joogitops kliendi halvatud kehapoole lähedal ja liikumisvõimelise käega ta selleni ei ulatunud.
Kõigi klientide vajadustele vastavad toimingud peavad saama õigel ajal tehtud ja abi tagatud.
Õiguskantsler palub tagada, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt palju hooldajaid.
Samuti peaks hooldekodu kaaluma töötajate väljakutse süsteemi rajamist. Kontrollkäigul
osalenud tervishoiuekspert soovitas samuti töötajate arvu suurendada. Vältida tuleks olukordi,
kui üks hooldaja peab tööl olema väga pikalt (näiteks üle 12 tunni järjest).
3. Hooldusplaani koostamine ja ravimite käitlemine
Hooldekodus märgitakse üles igapäevased hooldustoimingud. Toimingute sagedus peab lähtuma
hooldusplaanist, kuid need olid üsna napid ning selgus, et hooldusplaani korrapäraselt üle ei
vaadata ega korrigeerita.
6
Üldhooldusteenuse osutamisel tuleb lähtuda hooldusplaanist (SHS § 20 lg 2), mille koostamisel
hinnatakse peale hooldusvajaduse ka tervishoiuteenuse vajadust (SHS § 21 lg 3). Teenuseosutaja
vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas (SHS § 21 lg 5). Teenuse osutamine ei
tohi kahjustada isiku tervist (rahvatervise seaduse § 4 p 10).
Klientide tervise huvides on hooldusplaani koostamine äärmiselt oluline. Selles määratakse
kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste
rahuldamise) hooldusteenusel. Selleks et tagada individuaalne ja terviklik abi, on iga konkreetse
inimese puhul oluline pakkuda talle just neid tegevusi, mis arvestavad tema vajadusi ja on
kvaliteetse teenuse tagamiseks kõige tarvilikumad. Hooldusplaani korrapärane ülevaatamine
ning tervishoiuteenuse vajaduse järjepidev hindamine võimaldavad kliendi terviseprobleemi või
tervisliku seisundi muutumist märgata õigel ajal. Nõuetekohane hooldusplaan näitab
teenuseosutajale, kuidas klienti kõige paremini hooldada, oma tööd kavandada ja võimaldab nii
kliendil kui ka teenuse rahastajal teenuse kvaliteeti hinnata.
Hooldekodus hoitakse ravimeid üldjuhul lukustatud ruumides ja kappides, et vältida kõrvaliste
isikute ligipääsu neile. Kontrollkäigu ajal jäi mulje, et mõnel juhul võisid retseptiravimid siiski
olla klientidele kättesaadavad. Näiteks lebas osakonna puhkealal külmkapi peal retseptiravim
(insuliini süstelahus), samuti olid klientidele kergesti kättesaadavad osakonna külmikus hoitavad
retseptiravimid. Meditsiiniruumi ravimikapis leidus käsimüügiravimite hulgas retseptiravimeid,
mille omanikku ei olnud võimalik tuvastada. Personali sõnul olid need töötaja isiklikud ravimid.
Kuna ravimite väär kasutamine võib inimese tervist kahjustada, on seadusandja näinud ette, et
ravimite säilitamisel tuleb vältida nende sattumist kõrvaliste isikute kätte (RavS § 34 lg 1).
Hooldekodus elab inimesi, kes ei pruugi oma seisundi tõttu mõista ravimite väärkasutuse
tagajärgi. Kui ravimid on kõrvalistele isikutele kättesaadavad, võib kaduda ülevaade, kui palju ja
milliseid ravimeid hooldekodus on, ning võib tekkida küsimus, kas klientidele on ravimeid antud
õiguspäraselt. Klientide elu ja tervist võib ohustada see, kui mõne ravimi järele tekib ootamatult
vajadus, kuid selle varu on hooldekodu teadmata otsa saanud. Sestap on oluline säilitada
ravimeid nii, et need ei satuks nende inimeste kätte, kellele need mõeldud ei ole.
Klientide tervise kaitse huvides peab asutusel olema ülevaade olemasolevatest ravimitest ning
mittevajalikud ravimid tuleb nõuetekohaselt hävitada. Ravimijääkide kogumine ei ole
põhjendatud, sest nii võib tekkida ravimite kuritarvitamise oht ning see on ka vastuolus
ravimiarvestuse eeskirjadega.
Õiguskantsler palub järgida hooldekodus ravimite käitlemiseks kehtestatud nõudeid.
4. Olmetingimused ja vaba aja sisustamine
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 sätestab inimväärikuse põhimõtte. Kui inimene on sunnitud
viibima tingimustes, mille puhul ei ole arvestatud tema tervisliku seisundiga, võib see tekitada
temas alaväärsustunnet ja jõuetust. Sobivaks keskkonnaks loetakse niisuguseid tingimusi, mis
loovad positiivse, terapeutilise õhkkonna: tagavad igale inimesele piisava ruumi, valguse, sobiva
temperatuuri ja ventilatsiooni ning asutuse rahuldava üldseisukorra, erilist tähelepanu peaks
pöörama magamistubade ja vaba aja ruumide kaunistamisele.10
10
Report to the United Nations Interim Administration in Kosovo (UNMIK) on the visit to Kosovo carried out by
the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT)
from 21 to 29 March 2007, CPT/Inf (2009) 3, p 108.
7
Tubade sisustamisel tuleb jälgida, et ruumi mõõtmed, sisustus ja mööbli paigutus võimaldaks
õendusabiteenuse osutajatel voodite juurde pääseda mõlemalt poolt. Magamistubades peavad
olema kehtiva korra järgi ette nähtud mööbliesemed ja muu varustus. Igal kliendil peaks olema
isiklike asjade hoidmiseks oma kapp. Sisustus tuleks kohandada hooldekodu elanike vajadustele.
Tuleb jälgida, kuidas on abivahendid paigutatud – mõnes toas ei ulatu klient reguleerima ruloo
kõrgust, mõne akna ees rulood ei olegi.
Osas magamistubades on potitoolid, kuid puuduvad neid ülejäänud toast (ja toakaaslastest)
eraldavad sirmid või vahekardinad. Majas on sirmid olemas ja personali sõnul saab neid
kasutada, kuid töötajate sõnul kliendid selleks üldiselt soovi ei avalda.
Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks kasutab potitooli, peab
privaatsuse tagamiseks saama kasutada sirme või kardinaid.11 Samuti on oluline kindlustada
privaatsus teiste hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine,
sidumised) – ka juhul, kui inimene ise ei nõua sirmi või kardina kasutamist. Ka kontrollkäigul
kaasas olnud tervishoiuekspert osutas privaatsuse puudumisele.
Kontrollkäigul selgus, et hooldekodus on varasemalt paigutatud ühte tuppa elama mees ja naine,
kuid seda ilma nende teadliku nõusolekuta. Pelgalt ruumipuuduse tõttu eri soost isikuid samasse
magamistuppa majutada ei ole lubatud. Klientide eraelu kaitseks ja inimväärikuse tagamiseks
tohib eri soost kliente ühte magamistuppa paigutada üksnes siis, kui nad on selleks teadliku
nõusoleku andnud. Dementse kliendi puhul tuleb aga erilist tähelepanu pöörata sellele, et ta ei
oleks asetatud kaitsetusse olukorda.
Kontrollkäigu ajal jäi mulje, et kliendid ei ole kuigi aktiivsed ning et piiratud liikumisvõimega
kliendid ei saa piisavalt värskes õhus viibida. Liikumisvõimelised hooldekodu elanikud pikutasid
oma toas või vaatasid üldruumis televiisorit. Hooldajad on hõivatud hügieenitoimingute,
klientide söötmise ja sööma suunamise jms hooldustegevustega ja koristamisega. Juhendatud
tegevusi organiseeritakse kaks korda nädalas huvitoas, kuid neis osalevad vaid
liikumisvõimelised kliendid. Mitmed kliendid soovinuks viibida rohkem värskes õhus. Mõni
hooldekodu elanik oli viimati õue saanud mitu kuud tagasi. Klientide sõnul aidatakse neid
värsket õhku hingama väga harva, pigem saavad õue jalutama minna vaid need kliendid, keda
lähedased külastama tulles õue viivad. Õuealal puuduvad pingid. Lamavate haigetega ei
võimelda.
Kui klientide vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt tähelepanu,
võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Liikumisvaegusest põhjustatud
probleemide ennetamiseks tuleb just piiratud liikumisvõimega klientide aktiveerimisele pöörata
suuremat tähelepanu. Lamavatele haigetele on regulaarne tegevusteraapia väga oluline: see aitab
säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline
lamamine. Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas klientide terviseprobleeme ja
vanust silmas pidades samuti pakkuda neile rohkem aktiivset tegevust ning lamavate klientidega
võimelda.
11
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja
privaatsuse austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M.
Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo,
2015.)
8
Oluline on, et ka suurema liikumispuudega või voodihaigetele klientidele pakutaks jõukohast
tegevust. Need inimesed ei peaks olema kuude kaupa vaid siseruumides, vaid neile peab andma
võimaluse ka õues viibida. Klientide suurema abivajadusega tuleb arvestada personali koosseisu
ning tööülesannete planeerimisel, et personalinappus ei takistaks klientidega tegelemist.
Klientidega vesteldes jäi mulje, et neil pole infot hooldekodu kodukorra, päevakava, menüü,
asutusesisese kaebuste menetlemise korra ega asutuseväliste kaebevõimaluste kohta. Ka
osakondades tehtud ringkäigul jäi silma, et avalikult kättesaadavaks tehtud infot on vähe. Eriti
oluliseks tuleb pidada kaebevõimalustest teavitamist. Kättesaadavaks tuleks teha lisaks
asutusesisestele kaebemehhanismidele ka asutusevälised kaebuste esitamise võimalused, nt
teavitada inimesi õigusest pöörduda teiste asjakohaste asutuste (Sotsiaalkindlustusamet,
Terviseamet, õiguskantsler, kohus) poole ning avalikustada ka nende asutuste kontaktandmed.
Hooldekodu peab klientidele vajaduse korral kaebevõimalusi ka selgitama.
Hooldekodu klientidel võib tervisliku seisundi tõttu olla vaja kasutada mitmeid abivahendeid.
Seejuures tuleb silmas pidada, et need abivahendid oleksid sobivad ja vastaksid kliendi
vajadustele. Hooldekodus oli ratastoolikasutaja, kelle keha toestati nii spetsiaalse keharihma kui
ka improviseeritud sidumisvahendiga (riideribaga). Sidumisvahendid, mis ei ole spetsiaalselt
selleks eesmärgiks valmistatud, võivad kahjustada kliendi tervist. Sidumiseks kasutatav
improviseeritud vöö võib juba lühikese ajaga (ka mõne minuti jooksul) tekitada valu,
vereringehäireid, hematoome (eriti eakatel krooniliste haigustega klientidel). Kui tekib vajadus
mõne inimese kehaasendit kukkumise vältimiseks mehaaniliste vahenditega toestada, peab
selleks nii tooli kui ka ratastooli puhul kasutama spetsiaalseid abivahendeid ning neid oskuslikult
ja teadlikult käsitsema. Võimalik on hankida selleks mõeldud kinnitusrihmad ja -vestid ning ka
T-kujulised kehakinnistusrihmad, mis aitavad ära hoida alakeha vajumist. Seejuures on oluline,
et klientide mehaaniline ohjeldamine nende liikumise ja liigutuste ulatuse piiramiseks (sh voodi,
tooli või ratastooli külge sidumine) ei ole üldhooldusteenusel lubatud, kui seda tehakse näiteks
selleks, et takistada rahutu kliendi ringiuitamist või teda karistada ebasobiva käitumise eest.
Klientidele turvalise keskkonna tagamiseks võib olla vajalik pakkuda ka kliendi füüsilisest
eripärast tingituna vajalikke abivahendeid. Kontrollkäigul jäi silma lühikest kasvu kliendi voodi
ees astmepingina kasutatud kinniseotud ajalehepakk. Niisugusel juhul on kohasem kasutada
sobivat voodiastet, mis aitab vältida kukkumist.
Hooldekodu elanikud mainisid vestlustes, et mõnikord on töötajad võtnud kliendi telefoni vastu
tema tahtmist hoiule. Inimeselt tema tahte vastaselt omandi hoiule võtmise korral on tegemist PS
§ 32 sätestatud omandiõiguse riivega. SHS ei anna üldhooldusteenuse osutajale õigust võtta
kliendi tahte vastaselt talle kuuluvat eset hoiule. SHS-i seletuskirjast selgub, et seadusandja ei ole
teadlikult soovinudki sellist õigust teenuseosutajale anda.12 Niisiis ei tohi hooldekodu kliendilt
tema nõusolekuta telefoni hoiule võtta.
Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
12
Vt Sotsiaalhoolekande seaduse seletuskiri 98 SE, lk 13–14.
9
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 11.05.2018.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 7 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]