dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 11. aprill 2018
Viit
15
Registreeritud
11. aprill 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Lemme Palmet (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎15 11.04.2018 Ministri määrus.bdoc1557 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri ….. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Lisa 1 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001)  Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.  Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.  Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust.  Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.  Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.  Iga teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö on: - isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel, - põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel, - isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine, - isikuga teenuse mõjususe analüüsimine; 2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on: - rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena, - rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse programmipõhise sekkumise korral), - teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste osutajatega. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest. Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik. TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse Teen Teenus Kuni Kuni Kuni Kuni liik use e määruse § 3 määruse § määruse § määruse § 3 kood tunnihin lõikes 1 3 lõikes 2 3 lõikes 3 lõikes 4 d sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksimaalse maksimaal maksimaal maksimaals maksumuse se se e ni maksumus maksumus maksumuse eni eni ni Rehabilitatsiooniv Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 52,82 264,10 264,10 264,10 264,10 ajaduse kõrvalabi ja abivahendite hindamine ja vajaduse ning sotsiaalse ja rehabilitatsiooni füüsilise keskkonna planeerimine ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või - programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime Individuaal- 2001 21,98 274,75 274,75 137,38 137,38 teenus ja tegevuskeskkonna teenus (lasteaed, kool, kodu, töö, Grupiteenus 2002 7,80 vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 22,08 Kuni määruse Kuni Kuni Kuni teenus oskuste õpetamine, teenus § 3 lõikes 1 määruse § määruse § määruse § 3 täiendamine ja säilitamine, sätestatud 3 lõikes 2 3 lõikes 3 lõikes 4 sealhulgas vajadusel isiku maksimaalse sätestatud sätestatud sätestatud tegevuskeskkonnas maksumuseni maksimaals maksimaals maksimaalse (lasteaed, kool, kodu, töö, e e maksumusen vaba aeg, avalik ruum). maksumuse maksumuse i Abivahendite vajaduse ni ni hindamine, sobiva abivahendi Grupiteenus 2016 8,26 soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 20,14 teenus juhendamine, jõustamine, teenus motiveerimine) ja teenuste Grupiteenus 2006 7,18 koordineerimine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 21,34 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 7,58 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 22,34 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 7,94 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 21,69 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 7,20 arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 21,88 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 7,80 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 15,38 teenus terviseolukorra, kogemuse teenus või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 5,66 poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 21,30 hoolitsemisest teavitamine, teenus nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, Grupiteenus 2027 7,56 haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 31,60 hindamine ja teenus terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist. Sotsiaalkaitseministri ….. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine“ Lisa 2 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Lisa 2 Rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud hindamiskriteeriumid 1. Rehabilitatsiooniprogramm ja selles seatud eesmärgid ning planeeritud tegevused vastavad sihtgrupi vajadustele. 1.1. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud ja vajalikkus sihtrühmale on põhjendatud. 1.2. Programmi eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele seatud eesmärkide, riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega (kui need on avaldatud). 2. Rehabilitatsiooniprogramm vastab nüüdisaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine. 2.1. Kasutatavad hindamisvahendid on tõenduspõhised ja asjakohased ning nende kasutamine on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud. 2.2. Kasutatavad sekkumismeetodid ja -metoodikad on asjakohased ning nende kasutamine on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud. 2.3. Programmis on kirjeldatud kasutatava metoodika tõenduspõhisust (metoodika kasutamise varasem riigisisene või rahvusvaheline kogemus ja metoodika kasutamisel saavutatud tulemused). 2.4. Programmi raames elluviidavad sekkumised on põhjendatud, sekkumise korral arvestatakse maksimaalselt kliendi tavakeskkonna olukorra, vajaduste ja võimalustega. 2.5. Programmi sekkumiste maht ja kestus on seatud eesmärkide ja tegevuste puhul optimaalne. 2.6. Programmi raames elluviidavad sekkumised kaasavad kliendi lähi- ja/või tugivõrgustiku liikmeid ja/või vajalikke koostööpartnereid. 3. Rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tulemused on mõõdetavad ja suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on nimetatud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused. 3.1. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused on asjakohased ja mõõdetavad. 3.2. Programmis on kirjeldatud kliendi funktsioneerimisvõime hindamist programmi alguses ja lõpus, programmi lõpus tehtud hindamine sisaldab kliendi funktsioneerimisvõimes toimunud muutuste analüüsi (kasutades konkreetseid mõõdikuid). 3.3. Programmi koondtulemuste analüüsimine programmis osalenud klientide puhul on planeeritud ja asjakohane (hindamine programmi lõpus ja võimaluse korral ka hiljem). 4. Rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud kulutõhusalt ja selle eelarve on läbipaistev. 4.1. Programmi maksumuse kujunemine on läbipaistev ja põhjendatud. 4.2. Programmis kasutatakse valdkondadeülest integreeritud teenuseosutamist ja/või rahastust. Komisjoni poolt rakendatav rehabilitatsiooniprogrammile hinnangu andmise skaala punktides 1.1 kuni 4.1 nimetatud kriteeriumide (kriteeriumid 1–12) puhul on järgmine: o vastab kriteeriumile täielikult – 3 punkti o pigem vastab kriteeriumile – 2 punkti o pigem ei vasta kriteeriumile – 1 punkt o ei vasta kriteeriumile – 0 punkti Hinnangu andmise skaala punktis 4.2 nimetatud kriteeriumi (kriteerium 13) puhul on järgmine: o kasutatakse integreeritud teenuseosutamist ja rahastust – 2 punkti o ei kasutata integreeritud teenuseosutamist ja rahastust – 0 punkti Maksimaalne punktide arv on 38. Programmi kinnitamiseks peab programm koguma vähemalt 30 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul ei tohi olla hindeks 0 punkti (v.a teenuseosutamine ja/või rahastus) ning vähemalt kuus kriteeriumi peavad saama 3 punkti. Komisjon lisab igale punktile selgituse. Lõplik otsus selgub komisjoniliikmete kaalutlusotsusena, mis esitatakse Sotsiaalkindlustusametile. MINISTRI MÄÄRUS 11.04.2018 nr 15 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5 ja § 69 lõike 10 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 747,10 eurot kalendriaastas.“; 2) paragrahvi 3 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „rehabilitatsiooniplaani täiendamise ja tulemuste hindamise teenust (edaspidi rehabilitatsiooniplaani täiendamine)“ sõnadega „rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise teenust“; 3) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 4) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind Lisa 2. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud hindamiskriteeriumid Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus ERL ERL liikmete poolt saadud arvamuste ja Arvestatud ettepanekute süstematiseerimise tulemusena on kõige rohkem rahuloluolematust ja segadust määruse eelnõu § 1 punkti 3 osas, Pereteenus on eraldi millega muudetakse määruse lisa 1. teenusena välja jäetud. 1.Individuaalse ja pereteenuse küsimus. Antud punkti kohta on eelnõu seletuskirjas lk 2 kirjas, et kulude analüüsimise tulemusena selgus, et ei ole olulist erinevust individuaalse ja pereteenuse kuludes võttes arvesse viisi, kuidas pereteenust sisuliselt läbi viiakse. Seetõttu kaotatakse individuaalse ja pereteenuse hindade erinevus. Peretöö olulisuse rõhutamiseks ja statistika kogumiseks jääb see jätkuvalt eraldi välja tooduks. Edaspidi eeldab peretöö jätkuv rahastamine Sotsiaalkindlustusameti poolt selle sisu täpsemat määratlemist ja vastavalt sisu muutmisele vajaduse korral ka uut hinnastamist. ERL – i arvamus. Meile teadaolevalt ei ole see lähenemine kooskõlas töörühmas räägituga. Asutuste poolne seisukoht oli, et praegune praktika ei ole end õigustanud, sest individuaal- ja pereteenuse eristamine praegusel kujul on keeruline. Tegelikult võib sisaldada iga teenuse tund nii individuaal– kui ka pereteenuse elemente. Meie arvates pereteenuse jätmine hinnakirja sellisel kujul ainult süvendab segadust ja selline lähenemine ei anna ka statistika mõttes väärtust, kuna enamik hakkab kasutama ühte koodi. Samas on eelnõu seletuskirja lk 11 kirjas, et pereteenuse puhul on ministeerium SKA-ga kokku leppinud, et edaspidi tuleb pereteenuse sisu paremini kirjeldada ja siis on ka vastavalt kirjeldusele võimalik hinda uuesti korrigeerida. ERL-i ettepanek: segaduste vältimiseks jätta hinnakirjast pereteenused välja ja kui ministeerium ning SKA leiavad, et pereteenuse sisu täpsem määratlemine on oluline ja vajalik, siis pärast selgituse 1 kirjeldamist on see võimalik hinnakirjas taastada. 2. Hindade muutmine. Antud punkti kohta on Selgitatud seletuskirjas lk 2 kirjas, et määruse muutmise aluseks võeti baasmudel, kus teenuste Tegemist ei ole hindadesse on integreeritud ministeeriumi hinnangul rehabilitatsiooniprotsessis osalemise üle reguleerimisega. Ka juhendamine ja võrgustikutöö (praegu teenus Haigekassa poolt koodiga 1002) ning rehabilitatsioonitulemuste kasutatavates hindamine (praegu teenus koodiga 1003). tervishoiuteenuste Teenuse tunni (60 minutit) uue hinna sisse on kulumudelites on selgelt arvestatud mõlema nimetatud teenuse välja toodud, et arsti puhul komponent (mudeli põhjal 10 minutit). moodustab otsene töö kliendiga 85% ajast ja ERL arvamus. See on positiivne, et 2017 15% kõik muu teenuse aasta suvel valmis nn baasmudel ja juurde kuuluv töö. nõustume sellega, et seda peab kindlasti veel edasi täiustama. Seletuskirjas on baasmudelis hindade kujundamisel Täpsustame, et seni ei ole kirjeldatud kulugrupid s.h. põhitöötajate ükski teenusepakkuja töötasu, kuid pole selgust, kas baasmudeli klientide arvule ühes koostamisel on arvestatud ka spetsialistide tööpäevas tähelepanu nn normaalse töökoormuse vaadet, s.o. mitu juhtinud ehk võiks arvata, klienti 8 tunnipäevase jooksul on parima et rehabilitatsiooniteenuse tulemuse eesmärgil on mõistlik teenindada. puhul on seni peetud On arusaadav, et spetsialistide tunnihinda on tavapäraseks, et iga integreeritud rehabilitatsiooniprotsessis teenuseosutaja vaatab ise, osalemise juhendamine ja võrgustikutöö kuidas ta olemasolevate (praegu teenus koodiga 1002) ning hindade juures korraldab rehabilitatsioonitulemuste hindamine (praegu töötajate töö- ja teenus koodiga 1003). Arusaamatuks jääb, et puhkeaega. mille arvelt peab 60 minuti pikkuse teenuse Sotsiaalkindlustusamet ei sisse mahutama ka 10 minutit ole seni üldise koormuse rehabilitatsiooniprotsessis osalemise ja klientide arvu juhendamist ja võrgustikutöö tegemist ning arvutamisega ühe rehabilitatsioonitulemuste hindamist. Kui see tööpäeva kohta tegelenud. on mõeldud nii, et 1 tund arvel tähendab , et Teema on plaanis võtta kliendiga vahetut tegelemist on 50 minutit ja kulumudeli 10 minutit ettevalmistuse, dokumenteerimise, edasiarendamisel arutelu võrgustikutööd, siis on tegemist ilmse alla. ülereguleerimisega. Eelnõu seletuskirjas lk 13 ja ka lisas 1 üldpõhimõtetes on kirjas, Määruse seletuskirjas on mida teenus sisaldab - eeltööd, otsest täpsustatud sõnastust klienditööd ja järeltööd, sealhulgas teenuste 1002 ja 1003 dokumenteerimist. Palume selgitada kaotamisega kaasneva seletuskirjas lk 13 olevat lauset, et kuna koormuse vähendamise teenuse osutamine tuleb dokumenteerida, osas. siis eraldi finantseeritavate teenuste arvu vähenemise tagajärjel väheneb vastavalt ka teenuseosutajate koormus 23.03.18. toimunud dokumenteerimisel. Sotsiaalse kohtumisel (SKA, SOM, rehabilitatsiooniteenuse osutamine on ERL, EPIK) lepiti kokku, et asutustele aastast-aastasse läinud järjest seletuskirjas lisaressursse nõudvamaks, sest on tulnud täpsustatakse teenuse 2 juurde palju uusi nõudeid. Samas on nõuded sisu kirjeldust, kuid muutnud aga teenuse kvaliteetsemaks ning jäetakse 1/6 osakaal pannud asutusi järjest enam pingutama ja määramata. Vastavad rohkem panustama töötajate koolitamisse, muudatused on sisse tegelema asutuste kvaliteedipoliitikaga. viidud. Nõustume, et tuleb Selleks, et klient kvaliteetsemat teenust edasi tegeleda eel- ja saaks, on teda ka rohkem vaja juhendada, järeltöö aja teha rohkem võrgustikutööd. Oluline on ka määratlemisega anda kvaliteetset tagasisidet teenuse rahastajale teenuse tulemuslikkusest ja kulumudelite välja edaspidisest teenuse vajadusest. Hetkel on arendamise käigus. raske ette kujutada, et kuidas spetsialist 10 Protsessi juhib SKA, minutit ühest tunnist klienditööst hakkab seda kaasates teenusepakkujad kõike tegema, lisaks veel oma spetsiifiline ja erialaliidud. eeltöö, järeltöö ja dokumenteerimine. Selliste muutustega ei tagata kvaliteetset teenust kliendile ning ka inimväärset tööd spetsialistile. Esitatud kujul kavandatavad muutused teenuste sisus ja hindades ei anna asutustele juurde väga palju võimalusi isegi olemaoleva taseme hoidmiseks, sest tegelikkuses näeme, et sellise muutusega osade spetsialistide (füsioterapeut, tegevusterapeut, loovterapeut, kogemusnõustaja) teenuse hinnad hoopis alanevad. ERL ettepanek. Teenused koodiga 1002 ja 1003 peaks kuuluma edaspidi küll põhiteenuse alla, ent need ei saa vajaduspõhisusest tingituna olla teenustunni sees kunstlikult piiratud. Tegeliku hinnakorrektsiooni saavutamiseks tuleb ära jätta 1/6 nõue. Igasuguste segaduste vältimiseks tuleb seletuskirjas lahti kirjutada, mis kuulub 60 minuti teenuse sisse ja jätta välja „tõlgendamise võimalused“. Samuti tuleb arvestada hinna sisse ka mõistlik puhkepaus spetsialistile enne järgmise kliendi teenuse algust. 3. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja Selgitatud rehabilitatsiooni planeerimise teenus. Antud punkti kohta on eelnõus seletuskirjas lk 3 kirjas, et rehabilitatsioonivajaduse hindamise Teenuse tunnihind ja rehabilitatsiooni planeerimise teenuse sisaldab 3 töötaja töötasu (kood 1001) hind on viidud uutele alustele – ning arvestades, et ühte tundi on arvestatud kolme spetsialisti töö teenuse limiit on 5h, siis vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse see võrdub 15h tööajaga. nõuetele (praegu kehtiv teenuse tunnihind on arvestatud ühe spetsialisti kohta). Seega ei muutu olukord Meeskonnapõhise tunnihinna 52,82 eurot teenuseosutaja jaoks kasutamisel on maksimaalseks ajakuluks hindamise eest tasutavate 3 arvestatud 5 tundi, seega on plaani tundide mahu mõttes koostamise limiit 264,10 eurot kalendriaastas. senisest halvemaks. Meeskond peab koosnema vähemalt kolmest Hindamiseks ettenähtud spetsialistist vastavalt sotsiaalhoolekande maksimaalset mahtu tõsta seaduse nõuetele, rohkemate spetsialistide ei ole eelarvevõimalusi kaasamine on võimalik, kuid arvestades hetkel meeskonnapõhine tunnihind sellest ei muutu. võimalik. 2016 aasta alguses hinnati Me ei pea sisuliselt rehabilitatsiooniplaani koostamisele kuluvat võimalikuks andmiku aega. Selleks kulus teadaolevalt 18-23 tundi. mahu vähendamist, sest Ajakulu sõltub määruse 69-s kirjeldatud see tooks kaasa andmestikest. dokumentide kvaliteedi halvenemise. ERL ettepanek. Vähendada andmiku mahtu ja viia sellele kuluv aeg vastavusse Praegune plaanis hinnakirjas määratud ajaga 15 tunniga. kirjeldatud andmete loetelu võimaldab luua kliendist tervikvaate ning ka teine spetsialist, kes kliendiga varasemalt kohtunud pole, saab antud andmetele tuginedes aru kliendi seisundist hindamise hetkel. Hindamiseks ettenähtud mahu saab vaadata üle, kui eelarve baasis on tehtud vajalikud muudatused ning korrigeeritud hinnad. Kindlasti on erinevate teenusepakkujate ja erinevate klientide puhul mahud erinevad. Selleks, et hindamise mahtu muuta, tuleks andmeid analüüsida ja püüda leida paindlik lahendus. Teema juurde saab tulla tagasi, kui muud mainitud probleemid on lahendatud. 4. Loovteraapia hind. Eelnõu seletuskirjas lk 23.03.18. toimunud 9 on väidetud, et hinnad osaliselt langevad, kohtumisel SKA, SOM, nt pereteenuse hind kõikide erialateenuste Loovteraapiate Ühingu, puhul ning loovteraapia individuaal- ja Muusikateraapia Ühingu grupiteenus. Viimane on küll ERL poolt heaks ja ERL vahel lepiti kokku, kiidetud muudatus. et Loovteraapiate Ühing ERL seisukoht. ERL– i juhatus koos SKA teeb koostööd juhtidega on seda arutanud, kuid kokkulepet Sotsiaalkindlustusametiga ega kooskõlastust loovterapeudi teenuse tuvastamaks, milline hinna osas ei ole liidu poolt antud. Juhtisime probleem andmetes küll töö käigus korduvalt sellele tähelepanu, seisneb ning kust saada 4 et MTA registrid ei pruugi anda loovterapeudi usaldusväärsed andmed. tunni hinna kohta õiget sisendit. Viimati Seni jäetakse juhtisime sellele SKA ametnike tähelepanu loovterapeudi teenuse 13.10.2017 liidu avatud koosolekul. hind kehtivale tasemele. ERL ettepanek. Loovteraapia hind peaks jääma vähemalt hetkel kehtivale tasemele. Palume seletuskirjast võtta välja lause Seletuskirja sõnastust „viimane on küll ERL poolt heaks kiidetud täpsustaud ja eemaldatud muudatus“. mainitud väide. EPIK EPIKoja poolt oleme toetaval seisukohal, et Selgitatud sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenust osutavate spetsialistide tunnihindade Rõhutame, et piirmäärad ühtlustamine on vajalik, et teenusepakkujatel on ajalooliselt seatud oleks jätkuvalt huvi ja motivatsioon seni piiratud eelarve madalamalt rahastatud sotsiaalse tingimustes eelkõige rehabilitatsiooni teenust osutada. selleks, et teenusemahtu õiglasemalt jagada, mitte Murelikuks teeb asjaolu, et määrusega igal juhul kõigile seotud muudatuste mõju hindamisel võeti kehtestatud määras arvesse, et teenusesaajate keskmine teenust osutada. Teenust limiidikasutus on seni olnud väiksem osutatakse vastavalt kalendriaasta limiidist ning selle alusel kliendi tegelikele plaanitakse süsteemisiseste vahendite vajadustele ja hetkel ümbertõstmist. Asjaolu, et teenusesaajate kliendiga kokku lepitud keskmine limiidikasutus on väiksem eesmärkidele. Kuna me kalendriaasta limiidist ei tähenda reeglina oleme teadlikud, et teatud seda, et teenust ei vajata, vaid enamasti juhtudel saavad kliendid seda, et teenus ei jõua sobival kujul, ajal ja ka juba täna maksimaalse kohas abivajajani. Ka määruse seletuskirjas piirmäära ulatuses või on välja toodud, et teenuse aastase limiidi selle lähedal teenust, alakasutuse põhjuseid ei ole piisavalt süvitsi oleme nõus, et piirmäärad uuritud. Leiame, et muudatuse mõjusid tuleb üle vaadata. Oleme sihtrühmale ehk teenuse kättesaadavust palunud neile, kel seda enim vaja, on raske järgmiste Sotsiaalkindlustusametil aastate lõikes ennustada. EPIKoja poolt ei teemaga tegeleda saa me nõustuda olukorraga, kus teenuse 2018.aasta jooksul. tunnihindade tõstmisega ei suurene sihtgrupile ettenähtud teenuse kalendriaasta limiit. Teenuste kirjeldustes on välja toodud vajadus Selgitatud nii hinnata kui juhendada inimest rehabilitatsiooni käigus muu hulgas ka tema Käesolevate keskkonnas (kliendi kodus, töökohal, koolis, muudatustega ei ole senist avalikus transpordis jne). See on oluline nii loogikat transpordikulude tegevusteraapias, aga näiteks katmise osas muudetud. kõnekahjustusega inimeste korral ka logopeedi teenuste puhul. Leiame, et teenuse Seda, kas minnakse hinnakujunduses pole arvestatud, et kliendi tavakeskkonda teenust keskkonda teenust osutama minnes võib osutama või mitte, spetsialisti ajakulu olla mitmekordne, sõltuvalt otsustatakse ühiselt kliendi 5 sellest, kui kaugel rehabilitatsiooniasutusest ja teenuseosutaja poolt. kliendi jaoks vajalik keskkond asub, lisaks veel lisanduvad kulutused transpordile. Tänase süsteemi kohaselt Ootame omalt poolt täiendavat selgitust, on piirmäär sama kuivõrd on uute tunnihindade puhul sisse sõltumata sellest, kas arvestatud kliendi keskkonnas osutatava teenust osutatakse kliendi teenuse kulud. tavakeskkonnas või teenuseosutaja ruumides. Edaspidi tuleb analüüsida erisuste loomise võimalusi ja võimalikke lisakulusid ning vajadusel luua lisavahendite abil tavakeskkonnas teenuse osutamist senisest paremini toetav süsteem. Määruse seletuskirjast selgub, et kui kõigi Selgitatud teenuste puhul on planeeritud tunnihindasid tõsta, siis jääb selgusetuks, millest tulenevalt 23.03.18. toimunud planeeritakse loovterapeudi tunnihinda kohtumisel SKA, SOM, langetada, mis määruse eelnõu kohaselt Loovteraapiate Ühingu, jääks võrreldes tööalase Muusikateraapia Ühingu rehabilitatsiooniteenuse tunnihinnaga pea ja ERL vahel lepiti kokku, kolmandiku võrra madalamaks. et Loovteraapiate Ühing teeb koostööd Sotsiaalkindlustusametiga tuvastamaks, milline probleem andmetes seisneb ning kust saada usaldusväärsed andmed. Seni jäetakse loovterapeudi teenuse hind kehtivale tasemele. Oleme seisukohal, et teenuse Selgitatud kättesaadavuse parandamisel saab süsteemisiseste vahendite leidmine ehk ümbertõstmine olla siiski vaid üks tööriist- Nõustume ja sellest teenuse tunnihindade tõstmisel on vajalik tulenevalt oleme palunud suurendada teenuse sihtrühmale SKA-l ja EPIK-l teha kalendriaasta limiiti, mis aitaks välistada koostööd võimalike uute teatud osale sihtgrupile teenusemahu piirmäärade välja vähenemist. selgitamiseks. 23.03.18. toimunud kohtumisel leppisid SKA ja EPIK esindajad kokku edaspidistes tegevustes piirmäärade üle vaatamiseks ja 6 muutmiseks. Eesti EFL toetab teenuste hinna tõusmist, küll aga Selgitatud Füsioterapeuti pole me veendunud, et hinnatõus on piisav de Liit ning avaldub ka spetsialistide palkades. Oleme teadlikud, et Eesmärk häid spetsialiste hoida ei pruugi tehtavad muudatused ei täituda, arvestades üldist olukorda tööjõuturul pruugi olla piisavad, kuid ja keskmise palga kiiret tõusu. olemasolevate vahendite piires ei ole hetkel võimalik hindu rohkem korrigeerida. Ministeerium on esitanud riigieelarve 2019 lisataotluse palgatõusude tegemiseks, kuid ka lisavahendite eraldamise korral kehtestatakse uus hind SKA juhtimisel koostatavate kulumudelite alusel. Kiiduväärt on programmide osutamine Selgitatud inimese enda keskkonnas. Kuidas on lahendatud transpordiküsimus, arvestades, et Eelkõige peab kliendi enda keskkonnas osutatav teenus ministeerium oluliseks tähendab tunduvalt väiksemat teenuste hulka korrastada tänane päevas, mistõttu asutused ei pruugi olla teenusesaajate ring ja selleks motiveeritud. Kas on plaan kuidagi baaseelarve. Selles osas soodustada väljaspool on toimunud mitmeid rehabilitatsiooniasutust osutatavaid kohtumisi teenuseid? Rahandusministeeriumiga ja esitatud eelarve lisataotlusi, samuti viidud juba 2016 sisse muudatus, millega SKA hindab iga töö- ja pensioniealise inimese teenusevajadust. Edaspidi on võimalik arendada teenust ka muus osas, kus saame teie ettepaneku arutelule võtta. Täname teemale tähelepanu juhtimise eest. Suureks probleemiks on ka Selgitatud rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise suur tasustamata töömaht. Programmide temaatika lisamisel Programmi väljatöötamine võtab ühelt sotsiaalhoolekande spetsialistilt ligi 100 töötundi, enamasti seadusesse oli antud teevad seda 3-4 spetsialisti. Ühest küljest on teema väga pikalt arutelu arendustegevus asutuse enda otsustada, all. Tollel hetkel leiti, et kuid milline on planeeritav toetussüsteem? juhul, kui programmi koostab teenusepakkuja endale kasutamiseks on tegemist teenusepakkuja poolse arendustööga, 7 mida riik ei saa eraldi tasustada, kuna tegemist on eelkõige ettevõtte teenusearendusega, mis tagab ettevõttele suurema klientide arvu ja suurema käibe. Erinev on olukord, kus SKA tellib programme. Sellisel juhul maksab SKA programmi koostajale tellitud töö eest ja programm läheb kõigile teenusepakkujatele kasutamiseks. Sellisel juhu ei ole tegemist ühe konkreetse ettevõtte teenusearenduse toetamise, vaid toetusega, mis tagab programmipõhise teenuseosutamise parem leviku üle riigi. Edaspidi on jätkuvalt plaanis toetada nn avalike programmide koostamist ehk kui SKA tellib programme, siis ta ka tasub nende koostamise eest. Programmide eest, mida teenusepakkuja koostab endale kasutamiseks, ei ole planeeritud riigieelarvest ka lähiajal tasuma hakata. Seni on suureks probleemiks Selgitatud programmidesse klientide leidmine, millised on plaanid selle kitsaskoha vähendamiseks? SKA ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus alustasid 2018. aasta alguses koostööd, et analüüsida programmide alusel teenuse osutamise seisu ning leida, kas programmide alusel teenuse osutamise jätkamine Eestis on võimalik. 2018 märtsi lõpu seisuga on esimesed tulemused teada ning ühiselt töötatakse selle nimel, et programmidesse 8 oleks võimalik inimesi senisest enam suunata (sh teavitus, töökorraldus jne.). Seletuskirja viimasel lehel on kirjas, et Arvestatud saadetakse kooskõlastamiseks Eesti Füsioteraapia Liidule, korrektne nimi on Eesti Määruse seletuskirjas Füsioterapeutide Liit. vastav parandus tehtud. Eesti Määruse muudatuses on välja toodud uued Arvestatud Logopeedide teenuste hinnad. Logopeedi Ühing individuaalteenus on hetkel ca 17eurot ja Mainitud tabel määruse tõuseb 22euroni, võrdluseks on seletuskirja seletuskirjas on üle tabelis 2 toodud, et Haigekassas on teenuse vaadatud ja muudetud. hind 27.49. Tegelikkuses on uued Võrdlusse on pandud iga Haigekassa hinnad (väljavõte teenuse puhul hind 60 min tervishoiuteenuste loetelust): logopeediline kohta. uuring 35.67 eurot (100 min.), logopeediline teraapia 32.45 (90 min.), kliinilise logopeedi konsultatsioon 33.10 eurot (90 min.). Teenuse kestus rehabilitatsioonis ja Haigekassal on erinev (60 min vs 90 min) ja seega on otstarbekas arvutada välja teenuse minuti hind, mis ongi uusi hindu arvesse võttes enam-vähem sama. Loodame tõesti, et hinnatõus annab teenusepakkujatele võimaluse oma tööd paremini korraldada, leida häid spetsialiste ning pakkuda teenuseid lühema ooteajaga. Vastavalt teenuse osutamise üldpõhimõtetele Arvestatud, selgitatud sisaldab teenus (60min) eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas Seletuskirjas on selgitused dokumenteerimist. Vastavalt seletuskirjale üle vaadatud ja võeti määruse muutmise aluseks baasmudel, täpsustatud. kus teenuste hindadesse on integreeritud Mis puutub logopeedide rehabilitatsiooniprotsessis osalemise kulumudelisse, mida juhendamine ja võrgustikutöö (praegu teenus kasutab Haigekassa, siis koodiga 1002) ning rehabilitatsioonitulemuste leiame, et antud punkt hindamine (praegu teenus koodiga 1003). vajab täpsemat Teenuse tunni (60 minutit) uue hinna sisse on analüüsimist. On selge, et arvestatud mõlema nimetatud teenuse eel- ja järeltöö on vajalik, komponent (mudeli põhjal 10 minutit). Kui kuid proportsioonid arvestada, et eeltöö on 15 min ja järeltöö 15 vajavad täpsustamist. min ja teenuse sisse on arvestatud veel 10 Oleme planeerinud antud min võrgustikutööks jm, siis kui palju aega teemaga tegeleda jääb spetsialistil otseseks klienditööks? 20 rehabilitatsiooniteenuse min? kulumudelite välja töötamise käigus 2018. Antud küsimuses paluks lisaselgitusi. aasta jooksul. Arvame, et teenuse osutamiseks planeeritud keskmine ajakulu peaks olema palju selgemalt välja toodud. Haigekassa poolt on logopeedi teenuse sisu täpsemalt 9 reguleeritud. https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/ TTL/2016_08_12_logopeedia_teenuste_juhe nd_kodulehele.pdf Eesti Määruse eelnõu lisa 1 peatükis Selgitatud Eripedagoogid Üldpõhimõtted teenuse osutamisel on kirjas: „ e Liit 1/6 iga teenuse tunnihinnast on arvestatud teenusekorra ettevalmistuse, järeltöö, Palume vaadata eelmist juhendamise, võrgustikutöö ja selgitust rehabilitatsioonitulemuste hindamise jaoks.“ Eeldades, et hinna proportsioon kajastab ka ajaliselt nende tööde (klienditöö eel- ja järeltöö ning töö kliendiga) proportsioone, on Eesti Eripedagoogide Liidu arvamus, et (eripedagoogi) teenuse puhul tagab kvaliteetse teenuse ajaline suhe vähemalt 50% klienditöö eel- ja järeltööks ning 50% otseseks tööks kliendiga. WASA AS Kuna küsite teenuseosutajate arvamust, siis Selgitatud otsustasin siiski kirjutada. Tean, et on lähteandmetest juttu olnud aga siiski.. Vastavalt SKA poolt antud selgitustele on teenuse hindade saamisel kasutatud Määruse eelnõus on välja toodud: teenuseosutajatelt saadud „Teenuste kuluarvestuseks kasutas sisendeid. Vahendite Sotsiaalkindlustusamet ressursipõhist maksumus on leitud turu meetodit, mis tähendab, et määratleti ära keskmiste hindade järgi ja kulugrupid, mida riik rahastab ning leiti neile vajadusel kasutatud tänased hinnad. Andmed andsid kokku 26 teenuseosutajate sisendit. rehabilitatsiooniteenuse osutajat, lisaks Teenuse osutamiseks kasutati majandustegevuse registri, Maksu- vajalike vahendite loetelu ja Tolliameti ning asutuste veebilehtedel on saadud olevaid andmeid.“ teenuseosutajate sisendilt ning nimetada sai kõiki vahendeid, mida peetakse teenuse osutamiseks Kunagi on Kristel Ojala poolt saadetud ka osa vajalikuks. Vahendite kulumudelist. Vabandust, aga see ei tundu puhul võeti arvesse ka väga usaldusväärne. Vaatasin, et osaliselt on amortisatsiooniaeg. 2013. kasutatud 2013 aasta andmeid. Selles aasta andmeid on konkreetses tabelis oli näha ainult mõne kasutatud teenusepakkuja sisend. Kas valim, sisend ja kontorivahendite juures. järeldused on tehtud vastavalt statistika Kasutatud on samade headele tavadele. töövahendite loetelu, mis Kas selle eelnõu ressursipõhise arvestuse 2013. aastal, hinnad on alust võib lugeda usaldusväärseks? aga võetud kehtivate turuhindade järgi. Seega 2013. aasta loetelu kasutamine ei mõjuta teenuse hinda. Teenuseosutajatele on edastatud nö korrastatud tabel tulemustega, kus iga 10 asutuse antud sisendit ei ole tõepoolest näha. SKA ei pea vajalikuks iga üksiku asutuse edastatud andmete avalikustamist, kuna andmed olid eelkõige töövahendiks. SKA leiab, et antud meetod on usaldusväärne. SA Tartu Esialgsel ülevaatusel tekkis 2 küsimust: Selgitatud Ülikooli Kliinikum 1. Eelnõu seletuskiri lk 3 toob välja: Rehabilitatsiooni „Samuti on kriteeriumites selgesõnaliselt välja läbiviimine kliendi (M.Reilson) toodud, et teenuseid tuleb osutada kliendi tavakeskkonnas on tavakeskkonnas, mis tähendab, et kui näiteks oluline, kuna kõiki tegevusi eakal on probleeme toimetulekuga koduses ei ole võimalik nö keskkonnas, siis spetsialistid osutavadki kliinilises/teraapia teenust muu hulgas ka eaka kodus. keskkonnas õpetada. Teenusepakkuja ruumides ei ole võimalik Oskuste omandamist ja õpetada kõiki toimetulekuoskusi, kuna rakendamist võib takistada koduses keskkonnas selguvad neid oskusi ka see kui kliendi kodune rakendama asudes tihtipeale täiendavad keskkond on oluliselt piirangud. Eemaldatud on sisult dubleerivad erinev teraapia kriteeriumid.“ keskkonnast (nt kodus kõrged uksepakud, Siit tulenevalt küsimus: kas on ette näha teraapia keskkonnas teenuseosutajatele transpordikulude puuduvad; kodus kitsad hüvitamist klientide tavakeskkonnas uksed, kust abivahendiga juhendamiseks? läbi ei pääse, teraapia keskkonnas suured). Rehabilitatsiooni eesmärk on, et klient tuleks võimalikult hästi toime oma igapäevases keskkonnas ning seda on antud juhul ka silmas peetud. SHS § 60 lõige 2 sätestab, et kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust tuleb osutada õigustatud isiku igapäevases keskkonnas, hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale sõidukulud teenuse osutamise kohast õigustatud isiku asukohta ja tagasi. Kuna volitusnorm (SHS § 60 lg 5), mille alusel on kehtestatud sõidukuludele piirmäärad, käib vaid 11 õigustatud isiku ja tema saatja kulude kohta, siis saab määrusega ainult nende sõidukuludele kehtestada piirmäära. Ehk teenusepakkuja kulude osas kehtib seaduses sätestatud õigus saada sõidukulud hüvitatud täies mahus. SKA on hüvitanud 2017. aastal makstud arvete alusel teenusepakkujale sõidukulusid summas 58 000€ ning seda võimalust on kasutanud 14 asutust. Seega kinnitame, et juba täna katab riik teenusepakkuja transpordikulud juhul kui teenusepakkuja sõidab teenust osutama kliendi tavakeskkonda. 2. Eelnõu Lisa 1 toob välja: „Teenus Selgitatud sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi Kuna soovitamist ja kasutama õpetamist rehabilitatsioonimeeskond (võimaluse korral isiku tuvastab abivahendi tegevuskeskkonnas), vajaduse korral vajadust, siis kliendi (kui puuduvad spetsiifilised teadmised vaatest on ka loogiline, et või õigus abivahendit määrata) kui ta jätkab teenuste vajaliku abivahendi määramiseks saamist sama spetsialisti teise spetsialisti poole pöördumise juures, kes abivahendit soovitamist. „ soovitas, õpetab seda vajadusel ka kasutama. Sotsiaalhoolekande seadus toob välja, et Kui klient kasutab abivahendi kasutamaõpetamise kohustus igapäevaseks lasub abivahendit müüval ettevõttel. toimetulekuks abivahendit, (§ 55. Nõuded abivahendi müüjale või siis ka selle kasutamist, üürijale kasutamise ergonoomikat/õigsust (1) Abivahendi müüja või üürija, kes tuleks rehabilitatsiooni soovib sõlmida käesoleva seaduse §- meeskonnal vajadusel s 54 nimetatud lepingu või kellel on hinnata ning kasutamise Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv § 54 mustrit/viisi vajadusel kohane leping ja kes müüb või üürib korrigeerida. abivahendeid, mille eest tasumise Abivahendit müüvalt kohustuse võtab riik üle, peab: ettevõttelt eeldatakse 1) tagama käesoleva paragrahvi nõustamist üldisemal lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavate tasemel, samuti eelkõige töötajate olemasolu ettevõtte igas infot abivahendi esmase 12 müügipunktis; kasutamise ja hooldamise 2) tagama vajaliku võimekuse kõigi kohta ning nõuandeid müüdavate ja üüritavate abivahendite tekkida võivate tõrgete nõuete kohaseks hoolduseks; osas. 3) tagama õigustatud isikule abivahendi üleandmisel abivahendi Tegemist ei ole kasutamise koolituse vähemalt dubleerimisega, mis käesoleva paragrahvi lõikes 3 vajaks likvideerimist. kehtestatud ulatuses). Kommentaar: mitmes õigusaktis erinevate vastutajate väljatoomine tekitab segadust. Abivahendi müüjal on samuti kohustus nõustada klienti kasutamise osas. Kui tegu on määruses „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ mitteolevate abivahenditega, siis selguse huvides peaks nii eelnõus ka kirjas olema. Eesti Eesti Tegevusterapeutide Liit vaatas Selgitatud Tegevusterape saadetud dokumendid läbi ning omaltpoolt utide Liit teeme järgmised ettepanekud: Käesoleva eelnõu 1. Täpsustada määruse muudatuses lisa 1 eesmärk ei ole muuta olevat tegevusteraapia teenuse kirjeldust teenuste kirjeldusi. (täpsustused paksus kirjas). Teenuse Teenuste hindade teema kirjelduse täpsustamisel lähtusime jätkub kulumudelite Tegevusterapeut tase 6 kutsestandardi väljatöötamise protsessis, kompetentsist B.2.3 Tegevusteraapia millest tulenevalt läheb elluviimine määrus hiljemalt järgneva (https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/ku aasta jooksul uuesti tsestandardid/10670957/pdf/tegevusterapeut- muutmisele. Teenuste tase-6. 6.et.pdf). Samuti asjaolust, et kirjeldusi tuleb käsitleda praegune rahastus ei võimalda teenuste eraldi protsessina. Oleme osutamist isiku tegevuskeskkonnas, kui valmis teenuste teenuse osutaja ruumid ei asu seal. kirjeldused üle vaatama ja "Igapäevaelus vajalike oskuste õpetamine, vajadusel muutma sama täiendamine ja säilitamine võimalusel isiku eelnõu raames. tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, Mis puudutab eelnõus töö, vaba aeg, avalik ruum). Isiku esinenud sõnastuse tegevuseelduste arendamine, parandamine erinevust võrreldes kehtiva või säilitamine. Lihtsamate individuaalsete määrusega, siis antud ortooside kohandamine ja valmistamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva juhul oli tegemist veaga, abivahendi soovitamine ja kasutama mis on parandatud. õpetamine, võimaluse korral isiku Sõnastus jääb seni tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema kehtinud kujule. võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel." 2. Leiame, et hindade erinevus sotsiaalse ja Selgitatud tööalase rehabilitatsiooni vahel seab ohtu tegevusterapeudi osalemise sotsiaalse Mõistame teie muret, kuid rehabilitatsiooni teenuse raames, kuna Töötukassa ostab 13 tööandjal pole võimalik pakkuda odavama rehabilitatsiooniteenuseid teenuse eest sama palka ning täna Euroopa tegevusterapeudid liiguvad tööalast Sotsiaalfondi vahenditest rehabilitatsiooni pakkuvatesse asutustesse. turuhinna alusel samal ajal kui riigieelarvest rahastatavate teenuste nagu seda on sotsiaalne rehabilitatsioon, puhul ei ole võimalik riigil tasuda teenuste eest turuhinna alusel. Mitmete riiklike hoolekandeteenuste puhul on sellest tulenevalt fikseeritud hinnad määrusega. Senise info kohaselt ei ole riigieelarvest rahastatavate teenuste puhul ette näha vaba turu hindadele üleminekut. Eesti Määrusest selgub, et loovteraapia teenus on 23.03.18. toimunud Loovteraapiate ainuke teenus, mille hind langeb. Eesti kohtumisel SKA, SOM, Ühing Loovteraapiate Ühing ei saa nõustuda, et Loovteraapiate Ühingu, loovterapeudi teenus on seatud teiste Muusikateraapia Ühingu võrreldavate teenustega (psühholoog, ja ERL vahel lepiti kokku, logopeed jne.) ebavõrdsesse positsiooni. et Loovteraapiate Ühing Loovterapeut on kutsestandardi järgi teeb koostööd magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooni Sotsiaalkindlustusametiga omav psühhoterapeutilise ravi ja tuvastamaks, milline rehabilitatsiooni spetsialist, kutsestandard on probleem andmetes kättesaadav: https://www.kutsekoda.ee/et/kut seisneb ning kust saada seregister/kutsestandardid/10543799. usaldusväärsed andmed. Seetõttu peame oluliseks, et loovteraapia Seni jäetakse teenust pakkuvad terapeudid saaksid loovterapeudi teenuse samaväärset kvalifikatsiooni omavate hind kehtivale tasemele. spetsialistidega samaväärset töötasu. Teame, et teenuse hind kujundati Maksu - ja tolliametist saadud andmete põhja ja arvestusse kaasati töölepinguga töötavad loovterapeudid. Eesti Loovteraapiate Ühingu hinnangul ei ole võimalik MTA andmete põhjal saada adekvaatset pilti loovterapeutide reaalsest töötasust. Paljud loovterapeudid pakuvad teenust muude koostöövormide kaudu (FIE ja OÜ kaudu või käsunduslepingu alusel) ja nende töötasud ei kajastu MTA andmetes. MTA andmete põhjal saadud summa ei võimalda rehabilitatsiooniteenust pakkuvatel asutustel maksta loovterapeutidele nende kvalifikatsioonile vastavat töötasu. Eesti Loovteraapiate Ühingu poole on pöördunud 14 ka rehabilitatsiooniteenust pakkuvad asutused, kes ei nõustu määruses kajastuvate loovteraapiateenuse kohta käivate andmetega. Eesti Loovteraapiate Ühing palub hinna määramisel võtta MTA andmete asemel aluseks samaväärset kvalifikatsiooni omavate spetsialistide töötasu. Kindlasti tuleb arvestada ka loovteraapia läbiviimiseks materjalikuluga. MTA andmetes kajastunud madalam hind võib olla seotud ka sellega, et loovteraapia teenuse sildi all pakutakse teenuseid, mis tegelikult ei ole loovteraapia ja mida pakuvad spetsialistid, kellel ei ole vastavat kvalifikatsiooni (magistrikraad või kutse). Eesti Loovteraapiate Ühing on käivitanud töörühma, et uurida, mida loovteraapiateenuse nime all rehabilitatsiooni süsteemis täpselt pakutakse. Meie eesmärk on näha rehabilitatsioonisüsteemis töötamas kutsega loovterapeute, kes saavad oma kvalifikatsioonile vastavat töötasu. Seljaajusonga Lk 1. Arvestatud ja Vesipeahaigete Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. Seltsi a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud ....... all vt märkusi ... ....Sinisega on toodud vaieldav tekstiosa esile Lk.11 juures Seletuskirja sõnastust täiendatud, lisatud sõna Positiivsena saab välja tuua, et tulenevalt „reeglina“. 2016. aastal rehabilitatsiooniprotsessis tehtud muudatusest on suur tõenäosus, et 16+ vanuses inimesed, kelle nn vana rehabilitatsiooniplaan lõppeb, suunatakse teenust saama Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava alusel ja neile plaani uuesti ei koostata. Seega ei teki 15 suurel osal neist inimestest ka plaani koostamise kulu ja inimese olukord teenuste saamisel prognoositavalt ei halvene. Ettepanek, et alla kriipsutatud .. neile plaani uuesti ei koostata..sõnastusele lisada juurde “reeglina“, sest harvikpatoloogiaga haiged , kaasasündinud patoloogiaga täisealiseks saanud haiged (näiteks Crohni tõbi, Spina bifida, Hydrocephalus , lühikese soole sündroom jne.) vajavad plaani enese jaoks + abivahendite ja koolis õpingute jaoks, kus on esile toodud nende tõestatud ja olulised režiimipiirangute või õppekorralduste vajadused, töökoha valiku kohustus jm. Nende plaan peaks olema konkreetsem ja sisaldama teavet, mida juhtumikorraldaja e. mittespetsialist ei oska ega saa kuidagi osata hinnata!!! LK 13 juures Arvestatud ..... Teenusepakkujad on varem korduvalt välja toonud, et hindamise maht on nii minimaalne, et selle raames ei ole võimalik Seletuskirja sõnastust keerulisemate probleemidega kliente täpsustatud piisavalt põhjalikult hinnata. See lõik toob esile selle, et teatud grupile patsientidele e. klientidele on hädavajalik lisainfo õige ja asjakohase SRT teenuse saamiseks ( SpBH Seltsi reh.grupi soovitus on, et rehabilitatsiooni plaan aitaks teadmatust leevendada! ). Määruse muudatus ei tohiks erandeid välistada ... elu on näidanud, et juba vastu võetud uuendatud määrust ei saa enam kuidagi muuta. Ettepanek, et allakriipsutatud teksti juurde peaks kuidagi lisaseletus juurde kirjutada, et nn. keeruliste probleemidega kliente ei hakataks jooksutama või nad ei kvalifitseerugi oma paljude eripärade või tõttu neile vajalikule SRT teenusele Lk 14 allosa / lk.15 ülaosa Selgitatud Sotsiaalkindlustusametile ... Juhime teie tähelepanu asjaolule, et sotsiaalse Kehtivate hindadega on rehabilitatsiooni teenusele Sotsiaalkindlustusameti hinnangul osa kui hoolekandeteenusele teenuseid ala- ja osa üle rahastatud. Uute saamise aluseks ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt välja arvestatud eriarsti soovitus ega ühegi hindade kehtestamisega liigutakse teise spetsialisti hinnakujunduses ühetaoliste arvestusaluste suunamine/soovitus. poole. Riskina võib välja tuua, et rehabilitatsiooniplaanide koostamise Teenusele annab 16 tunnihinna tõus võib avaldada survet õigustatuse puue või teenuseosutajate käitumisele, kus ollakse töövõimetus või puuduv ennekõike huvitatud rehabilitatsiooniplaanide töövõime. Töö- ja koostamisest ja teenuste osutamine jääb pensioniealiste isikute tahaplaanile. Seda riski aitab maandada puhul hindab teenusekorraldus, kus töö- ja pensioniealiste teenusevajadust isikute puhul peab üha suurema hulk inimesi täiendavalt ja alates 2019. aastast kõik teenust taotlevad Sotsiaalkindlustusameti isikud läbima esmalt Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja lähtudes poolse hindamise ja amet otsustab ise, kes eelkõige sellest, kas antud vajavad täiendavalt rehabilitatsiooniplaani. hoolekandeteenusega on Ennekõike võib risk realiseeruda kuni 16- võimalik parandada aastaste sihtrühmas, kelle puhul inimese iseseisvat Sotsiaalkindlustusamet teenusevajadust ei igapäevast toimetulekut. hinda. Inimese vajaduste selgitamisel kasutab Selle teksti lõiguga nähtub, et on suur juhtumikorraldaja erinevat segadus ja ebaselgus, kuidas üldse saab informatsiooni (sh eriarsti kodanik sotsiaalse reh. teenusele. Ja ongi soovitusi). juba suur ebakindlus ja segadus klientide seas avaldunud nii, et isegi eriarsti soovitust Lisaks, kui inimene vajab juhtumikorraldaja eirab ja ei pea vajalikuks vaid üksikteenust, nt ainult kliendile suunamiskirja SRT jaoks välja füsioteraapiateenust, et anda. oma tervist parandada või säilitada, siis soovitab Ettepanek, et allakriipsutatud lõigu juurde juhtumikorraldaja täiendus lisada, kes veel saab pöörduda pere- või juhtumikorraldaja kõrval otsustada ja taastusarsti poole, kellel suunata kliendi rehab.teenusele on võimalik suunata inimene füsioteraapiasse ilma, et inimene peaks selleks ise esitama kirjalikku taotlust või läbima rehabilitatsiooniplaani koostamist. Lk. 15 keskosa Selgitatud Programmide kinnitamise kriteeriumite muutmise mõjud Kuna hoolekandeteenuste Kliendile halb kättesaadavus on suuresti tingitud asjaolust, Klientidele avaldab kriteeriumite muutmine et inimesed soovivad mõju eelkõige sellest aspektist, et üha enam saada füsioteraapiat rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu üksikteenusena tervise hoolekandeliste eesmärkidega programme, säilitamiseks ja mistõttu paraneb võimalus neisse ka enam parandamiseks, mis ei ole kliente suunata. Samas väheneb võimalus väga kuluka ja kliente suunata n-ö tervise turgutamise kompleksse eesmärgiga programmidesse, mille hoolekandeteenuse rahastamine ei kuulu Sotsiaalkindlustusameti eesmärk (samal ajal toob pädevusse. kaasa ebamõistliku Ettepanek, et kollase taustaga tekst välja eelarvekasutuse, nt plaani võtta, mis aitaks eos võimalikku bürokraatiat koostamine olukorras, kus 17 eirata. Igapäeva kogemuse alusel on üldise inimene vajab ainult rahanappuse ja „agarate ametnike“ füsioteraapiat), siis jätame olemasolul alati võimalik vaielda tervise antud teksti muutmata turgutamise ja sotsiaalse toimetuleku kujul alles. võimekuse vajaduse üle nii, et need, kes pole ise enda eest osavad seisma, jäävadki vajalikust toimetulekut soodustavatest meedetest ilma! Määruses ei tohiks olla juba probleemi esile kutsunud olukordi võimestada. Positiivse mõjuna võib eeldada, et kliendid saavad üha enam aru, millist abi nad võiksid oma iseseisva sotsiaalse toimetuleku (nt kodune toimetulek puudega täiskasvanud isiku puhul) osas riigilt oodata, kuna üha enam leidub neid, kes on läbinud väga hästi planeeritud hoolekandeliste eesmärkidega programmi ja info selle kohta levib. Teenuseosutajale Selgitatud Kuna tõstetakse programmide kinnitamise Nõustume teie poolt lävendit, võib paljudel teenusepakkujatel esitatud väitega ja edaspidi olla keerulisem saada oma rõhutame, et iga kliendi programmidele kinnitust. Tõenäoliselt eeldab puhul on kliendil endal see teenuseosutajatelt ka suuremat ja õigus otsustada, kas ta põhjalikumat eeltööd oma programmide soovib minna teenusele esitamisel komisjonile, kuid tulemuseks võib programmi alusel või eeldada teenuseosutajate teadlikkuse mitte. Alati on inimesel suurenemist ning seeläbi kvaliteetsemaid ja õigus minna teenusele ka selgemalt sihitatud programme. rehabilitatsiooniplaani Rehabilitatsiooni üldisele kvaliteedile mõjub alusel. see positiivselt, kuid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialasele kompetentsikeskusele, kes vastutab programmi koostajate nõustamise eest, põhjustab see lisatööd. Kommentaar: multiprofiilseid nn. keeruliste probleemidega klientidele vajalike SRT teenuste saamist ei tohiks kitsendada „programmi surumisega“, sest see kontingent on väike ja nende vajadused on väga erispetsiifilised, mida üldistesse raamidesse kohandada on küllalt probleemne!!! SA Tartu Lugedes esitatud materjale häirib kogu Selgitatud Vaimse Tervise eelnõud siduv arvestamine teenuse Hooldekeskus osutajaga- teenuse pakkujaga. Eelnõu peamine eesmärk ongi korrigeerida hindu, (kas me peaksime arvestama juuksuri mille eest riik teenust soovidega ja koosõlastama kääride ja ostab, seetõttu on ka igati juuksevaha hinda kui meie eesmärk on lasta loogiline, et tuuakse välja, 18 endal juukseid lõigata) miks muudatusi tehakse ja mis on muudatuste mõjud Näiteid seletuskirjast: teenusepakkujatele. Kuna seni on olnud suureks probleemiks see, Lisaks on vaadatud ja et teenuseosutajal on väga keeruline leida eelnõus välja toodud ka häid spetsialiste, kuna teenuste hinnad on mõjud kliendile. Antud aastaid olnud samal tasemel ja Töötukassa juhul ei saa väita, et ning Haigekassa maksavad samade teenuste mõjusid kliendile ei ole eest rohkem, siis hinnatõus annab eelnõus välja toodud. teenusepakkujatele võimaluse oma tööd paremini korraldada ja pakkuda teenuseid lühema ooteajaga. Teenuse 1001 tunnihinna ja kalendriaasta maksimaalse maksumuse suurenemine võimaldab teenuseosutajal rehabilitatsiooniplaani koostava meeskonna komplekteerimisel, inimese tegevusvõime hindamisel ja sekkumiste planeerimisel paremini hinnata inimese vajadusi. Teenusepakkujad on varem korduvalt välja toonud, et hindamise maht on nii minimaalne, et selle raames ei ole võimalik keerulisemate probleemidega kliente piisavalt põhjalikult hinnata. Viimane on küll Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu poolt heaks kiidetud muudatus, kuid leidub ka neid teenusepakkujaid, kelle see muudatus senisest ebasoodsamasse olukorda võib panna. jne Ütleksin et tegemist on sotsiaaltööle ühe töömeetodi emapaatia üleakndmisega valele objektile. Mitte meie (teenuse osutaja) suhtes ei pea riik empaatiline olema. Nagu seletuskirjast selgub ei muutu midagi selgemaks, väga raske on prognoosida muutuse mõjusid ja võimalikuks probleemiks on suurenev reha plaanide tootmine. 20 a aastat on reha kirutud põhjusel, et tegevuse põhisisuks on rehabilitatsiooni vajaduse hindamine ja plaanide koostamine ja praktikas saame me jätkuvalt suunamisi, mille sisuks on reha vajaduse hindamine, majutus ja transport ja kõik. Reha probleemide lahendamiseks on Täname täiendavate vajalikud järgmised tegevused: teenusekorraldust Sarnaselt haridussüsteemiga interaktiivne puudutavate ettepanekute kulutuste jälgmine, miks mitte iga teenuse eest. Kõik ettepanekud 19 ostuaja lõikes. Näiteks sellisel kujul SA Tartu said edastatud VTHK plaanide koostamisele Sotsiaalkindlustusametile. kulunud summa 50 tuh, majutus 50 tuh ja transport 10 tuh Sotsiaalse rehabilitatsiooni Majutuse ja transpordi kulutuste katmise teenuse sidumine lõpetamine rehabilitatsiooni eelarvest psüühikahäiretega Plaanide koostamise ja reha vajaduse inimeste puhul hindamise lõpetamine reha eelarvest erihoolekandeteenustega on olnud arutelu all ja Ja üks valdkondlik ettepanek: sotsiaalne sellist lahendust ka hetkel rehabilitatsioon erihoolekandes tuleb siduda piloteeritakse. Otsused erihoolekandeteenustega: ehk alates IET-s süsteemi muutmise osas lõpetades ÖH-ga on sotsiaalne tehakse pärast piloodi rehabilitatsioon. lõppu. MTÜ LUMI Küsimus 1002 ja 1003 koodide Selgitused TERAAPIA arvestamisega edaspidi: Sellise lahenduse puhul Lugesin määruse muudatusest välja järgmist: jääb proportsioon ikka 1/6, 1002 ja 1003 teenused kaovad ära sõltumata kliendiga eraldiseisvatena ja edaspidi arvestatakse töötatud koguajast. need iga üksikteenuse ehk iga teenuse 60 minuti sisse (osakaaluga 1/6 ehk 10 minutit 23.03.18. SOM, SKA, ERL ajaliselt iga üksikteenuse sisse). ja EPIK vahel toimunud kohtumisel tehti otsus, Ehk siis, kas ma saan õigesti aru, et: mille kohaselt antud eelnõu puhul loobutakse kui teenust osutatakse 60 minutit koos eeltöö konkreetsest ajalisest ja järeltööga, siis kirja läheb 70 minutit jaotusest. üksikteenust? Või siis läheb kirja ikka 60 minutit, aga aeg mil kliendiga tegeletakse väheneb? Küsimused tegevusterapeudi teenuse Selgitatud kirjelduse kohta: Käesoleva eelnõuga ei Uus kirjeldus on järgmine: Igapäevaelus soovitud kirjeldusi vajalike oskuste õpetamine, täiendamine ja sisuliselt muuta. Kuna säilitamine isiku tegevuskeskkonnas teenusekirjeldusse on (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik sattunud viga, taastatakse ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, kirjeldus seni kehtinud sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama kujul. õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Siit on võimalik välja lugeda seda, et tegevusterapeut justkui ei saakski teenust osutada rehabilitatsiooniasutuses vaid peab seda tegema inimese tegevuskeskkonnas- see ei ole hetkel reaalselt teostatav, pigem on nii, et teenust on võimalik inimese tegevuskeskkonnas osutada väga harvadel juhtudel. Tegevusterapeudid üritavad seda teha nii palju kui võimalik ka juba praegu, aga siiski osutub võimalikuks inimese 20 tegevuskeskkonnas seda teha väga vähestel juhtudel. Kui tegevusterapeudid peavad edaspidi teenust osutama ainult inimese tegevuskeskkonnas, siis kahjuks muutub olukord selliseks, et tegevusterapeudi teenus jääb suuremal osal inimestel saamata. Teine asi kirjelduses on see, et tegelikult oleks vaja panna siia sisse ka see, et tegevusterapeut arendab, taastab ja kohandab ka inimese tegevuseeldusi, mis on vajalikud igapäevaelutegevuste sooritamiseks. See osa on tegelikult ka juba praegu kirjeldusest miskipärast välja jäänud. Reaalselt tegevusterapeudid tegelikult oma teraapiates tegelevad ka tegevuseelduste treenimisega, kuna vahel ei olegi võimalik igapäevaelutoimingut teostama/treenima hakata, kui inimene ei ole omandanud eelnevalt selleks vajalikku suutlikkust ehk kui inimesel ei ole tegevuseks vajalikke tegevuseeldusi. Suur mure loovteraapia teenusega: Arvestatud/selgitatud LUMI teraapia leiab, et loovterapeutidele on päriselt ka liiga tehtud tunnihinde alandamisega. 23.03.18. toimunud Saime aru, et oluline põhjus sellise otsuse kohtumisel SKA, SOM, langetamisel oli see, et tööandjad maksavad Loovteraapiate Ühingu, loovterapeudile madalamat töötasu? Kas te Muusikateraapia Ühingu ka analüüsisite miks see nii on? ja ERL vahel lepiti kokku, Ehk tuleb see sellest, et loovterapeudil kulub et Loovteraapiate Ühing oluliselt rohkem vahendeid teraapia teeb koostööd läbiviimiseks, tööandja kulu on suurem. Ehk Sotsiaalkindlustusametiga tuleb see sellest, et loovterapeutide teenuse tuvastamaks, milline arvelt on suurendatud näiteks eripedagoogi ja probleem andmetes logopeedi palkasid, kellede teenuse hinnad seisneb ning kust saada on hetkel väga väikesed? Siin peab olema usaldusväärsed andmed. mingi sügavam põhjus, kindlasti ei saa olla loovterapeutide töö vähem väärtuslik. Seni jäetakse loovterapeudi teenuse Kui loovterapeutidelt teenusehinnast maha hind kehtivale tasemele. võtta, siis peavad ju asutused neile veelgi vähem palka maksma kui praegu, et omadega välja tulla ja siis võib tekkida olukord, kus meil ei ole enam loovterapeute meeskondadesse võtta nagu on praegu logopeedide ja eripedagoogidega. Või siis on see, et me hoiame edaspidi loovterapeutide palga praegust taset teiste terapeutide osutatud teenuste arvelt ja sisuliselt ei muutu mitte midagi olulist ka eripedagoogide ja logopeedide ega teiste spetsialistide osas. Siis võiks ju vanaviisi jätkata. 21 Võtame võrdluseks loovterapeudi teenuse ja psühholoogi teenuse. Just sisulise poole pealt. Psühholoogi teenuse hinnaks on planeeritud 21,88 eurot ja loovterapeudile 18,74. Psühholoogilised nõustamised on mõlemad ja töö sisulise poole pealt nad ei erine üksteisest oluliselt. Väike vahe on selles, et loovterapeut sobib lastega tegelemiseks paremini enamasti, kuna ei nõua nii suurt verbaalse eneseväljenduse oskust, probleeme ja sisemaailma analüüsitakse vaadeldes tehtud loovtööd ning proovitakse üheskoos leida erinevaid lahendusi, kuidas edasi minna, läbi loovtöö on inimesel kergem ja lihtsam rääkida ning saab kasutada erinevaid metafoore ja sümboleid. Psühholoogid aga sobivad enamasti paremini neile klientidele, kes on valmis end rohkem verbaalselt väljendama ja kelle oskused selleks on suuremad. Mõlemas teraapiavormis tegeletakse kliendi murede ja probleemidega ning neile lahenduste otsimisega. Mõlemad spetsialistid kasutavad selleks psühholoogilise nõustamise teooriaid, tehnikaid ja meetodeid. Loovterapeudid enamasti Eestis kasutavad lahenduskeskse lähenemise teooriat, meetodeid ja tehnikaid. Aga meil on ka analüütilise jm taustaga loovterapeute. Loovterapeudi töövahenditeks on erinevad materjalid, mida sageli ei saa teistkordselt kasutada, kuna eriti lastega töös on oluline, et laps saaks tehtud töö kaasa võtta. Psühholoogide töövahendiks on enamasti verbaalne kõne, paberid ja pliiatsid. Osad psühholoogid siiski kasutavad ka juba loovtöö tegemist, kuna nad on märganud selle väga olulist mõju klientidele. Kuidas saada aru siis sellest, et psühholoogi teenuse hind on kõrgem kui loovterapeudi teenuse hind? Kui loovterapeut läheneb funktsionaalse tasandi pealt ehk siis tema eesmärgiks on arendada mõnda kliendi funktsiooni, kas siis kognitiivset, füüsilist või käitumuslikku, siis ta teeb sisuliselt sama tööd mida teeb tegevusterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, psühholoog. Loovterapeut kasutab selleks lihtsalt teisi tehnikaid, meetodeid, tegevusi. Kindlasti ei ole tema töö sisuline pool ja tulemused kuidagi kehvemad, kui teiste teraapiavormide omad. Loovterapeudi lisaväärtuseks on veel see, et isegi kui ta 22 läheneb funktsioonipõhiselt, siis integreerib ta sinna juurde alati ka psühhoteraapilise noodi, mis toetab oluliselt inimest emotsionaalselt tasandilt. Lahenduskeskse lähenemise või mõni muu psühhoterapeutiline teooria käib alati teraapias kaasas ja läheb lisaks funktsiooni treenimisele käiku. Inimene ei ole ainult oma füüsisega, inimene on tervik ja alati mõjutab füüsise langus vaimset ja emotsionaalset võimekust ja toimetulekut ja ka vastupidi. Loovteraapias on võimalik tegeleda nii funktsioonide treenimisega kui kaasata sinna lisaks emotsionaalse toimetuleku toetamine psühhoterapeutiliste võtetega. Miks on siis nii, et loovterapeut on kehvemas seisus hetkel, kui teised terapeudid? Töö sisulise poole pealt ei erine ta teistest spetsialistidest sugugi nii palju, pigem on loovteraapias lisaväärtused, mida teistes teraapiavormides sageli ei ole. Ei ole kahtlust, et määruse muudatustega on väga põhjalikult tegeletud ja asjatundjad kaasatud ja väga suur töö ära tehtud, aga mulle tundub et kuskil on mingi viga sees. Kui vaadelda erinevaid teraapiavorme sisulise poole pealt, siis tuleks loovterapeute ja nende tööd rohkem väärtustada, nad ei ole kuidagi kehvemad teistest, pigem omavad lisaväärtusi ja eriti lastega töös on nad asendamatud. OÜ Midro Teenuse hinna kujunemine Arvestatud/selgitatud koondatud teenuseosutaja Seletuskirjas on kirjas, et „Teenuse tunni (60 23.03.18. toimunud te minutit) uue hinna sisse on arvestatud kohtumisel (SKA, SOM, ühispöördumin mõlema nimetatud teenuse (1002 ja 1003) ERL, EPIK) lepiti kokku, et e: komponent (mudeli põhjal 10 minutit)“. seletuskirjas Seletuskirjas on kirjas, et „Lisaks muudeti lisa täpsustatakse teenuse 1. Activitas OÜ sisu kirjeldust, kuid 2. Põhja- Eesti 1 preambulis olevat üldpõhimõtete osa, integreerides sinna seniste teenuste 1002 ja jäetakse 1/6 osakaal Taastusravikes kus AS 1003 sisu ning kehtestades, et iga teenuse määramata. Tuleb edasi osutamise tunni hinnast 1/6 on arvestatud tegeleda eel- ja järeltöö 3. edaspidi seniste teenuste 1002 ja 1003 aja määratlemisega Aktiviseerimisk raames tehtud tegevuste kulu katmiseks“. kulumudelite välja eskus Ave arendamisel. Protsessi MTÜ 4. MTÜ Lisa 1-s on kirjas, et „1/6 iga teenuse juhib SKA, kaasates Keila RK tunnihinnast on arvestatud teenusekorra ettevalmistuse, järeltöö, juhendamise, teenusepakkujad ja võrgustikutöö ja rehabilitatsioonitulemuste erialaliidud. hindamise jaoks“, mis ei ole kooskõlas seletuskirjas toodud ainult 1002 ja 1003-le kehtestatud 1/6 määraga. 23 Varasemalt on olnud Lisa 1-s kirjas, et teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, s.h dokumenteerimist. Varasemalt nimetatud tegevuste ajalist mahtu täpselt määratletud ei ole olnud. Kuigi varasemalt on määruses kirjas, et teenus sisaldab ka eeltööd, järeltööd ja dokumenteerimist, pöörame tähelepanu, et hetkel teenuste 1002 ja 1003 lisanduv ajakulu peaks olema lisatud varasemale arvestatud ajakulule lisaks. Kooskõlastamisele saadetud määruse Lisa 1-s nimetatud kõik tegevused ei mahu kindlasti 1/6 tööaja sisse. Järgnevalt on toodud ettepaneku esitanud asutuste keskmine ajakulu lisategevustele teenuse kohta. Tegevuse nimetus Activitas OÜ Põhja- Eesti Taastusravikeskus AS Aktiviseerimiske skus Ave MTÜ MTÜ Keila RK Ettevalmistavatele tegevustele 10 -15 min 15-30 min 10 min 15-20 min Järeltegevustele 5 -10 min 10-15 min 15 min 10-15 min Dokumenteerimisele 10-15 min 10-15 min 15 min 5-10 min s.h pöörame tähelepanu, et vastavalt Sotsiaalkaitseministri määruse nr 69 § 5. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmestik, on teenuse osutajatel kohustus iga teenuse kohta teha kirjalik kanne, mis peab mahtuma eelpool toodud ajakulu sisse. Teeme ettepaneku suurendada 1/6-dikku teenuse tunnihinnast teenusekorra ettevalmistuse, järeltöö, juhendamise, võrgustikutöö ja rehabilitatsioonitulemuste hindamise jaoks, mis arvestaks tegevustele kuluvat reaalset ajakulu või võtta eelnõust 1/6 välja. Teenuse saajate teavitamine muudatustest Selgitatud Tulenevalt planeeritavatest muudatustest Kõikide sotsiaalse palume Sotsiaalkindlustusameti või rehabilitatsiooni teenust Sotsiaalministeeriumi poolt puudutavate muudatuste rehabilitatsiooniteenust kasutavate isikute osas teeb sarnaselt teavitamist järgmistest muudatustest: varasemale praktikale 24 ✓ Teenuse hindade muutumine toob kaasa teavituse klientidele teenuse mahu vähenemise; Sotsiaalkindlustusamet. ✓ Teavitamine, et teenuse hinna sisse on planeeritud ka teenusekorra ettevalmistus, järeltöö, juhendamine, võrgustikutöö ja rehabilitatsioonitulemuste hindamise aeg. s.h pöörame tähelepanu, et 2018 a jaanuarikuu ajakirjas „Puutepunkt“ on avaldatud artikkel (lk. 4-5 https://www.yumpu.com/xx/document/view/59 802398/pp64) rehabilitatsiooniteenuse aja arvestuse kohta, mis näitab, et teema on aktuaalne ning vajad üldsusele selgitamist. Meeskonnatöö Selgitatud Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas Meeskonnatöö ja teenus 1003 kaotamise korral korraldada võrgustikutöö peab ning teenuse kasutamise andmestikus toimuma vastavalt kajastada meeskonnatöid, mis on vajadusele kogu kompleksse rehabilitatsiooniteenuse rehabilitatsiooniportsessi osutamisel väga vajalikud. vältel ning see kuulub individuaalteenuse hinna Kas teenuse osutajad peaksid hakkama sisse. meeskonnatöid märkima individuaalteenustena? Pereteenus Selgitatud Palume seletuskirja sõnastuses täpsustada Kuna pereteenuse selgemalt, millised on sobivad tegevused sisustamine nõuab pereteenuse osas. Käesolevalt on rohkem aega ja erinevate seletuskirjas loetletud tegevused, mida ei tohi osapoolte koostööd, siis teha. Kirjeldamata on tegevused, mis on käesoleva eelnõuga lubatud ja aktsepteeritavad. loobutakse pereteenuse eraldiseisva teenusena rahastamisest. Eelkõige oli pereteenuse varasema lisamise eesmärk tagada, et peredele pakutakse nõustamist, aga seni on ka teenusepakkujate endi sõnul tehtud selle alt vaid tavapärast infovahetust perega, mis kuulub igal juhul teenuse hulka. Sotsiaalministeerium on palunud Sotsiaalkindlustusametil võtta ette pereteenuse täpsem kirjeldamine. Kui pereteenus on selgemalt kirjeldatud, on võimalik see eraldiseisva 25 teenusena taastada. Andmestik (Sotsiaalkaitseministri määruse § Selgitatud 5. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmestik) SKA leiab, et andmestikus tuleb tegevusi kirjeldada Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, sarnaselt senisele, näiteks kuidas peaksid 1002 ja 1003 tegevused tuua välja, mis testi ja kajastuma andmestikus nii, et see on millises mahus tehti, rahastaja jaoks piisav (s.h kas peab välja samamoodi eel- ja tooma ajalist määratlust tegevustele 1/6 järeltööga ning mh osas). kirjeldada vajadusel tulemuste hindamine. Teenuse hinna muudatus Selgitatud Loovterapeudi ja kogemusnõustaja teenuse 23.03.18. toimunud hinnad eelnõus on vajaliku pädevusega kohtumisel SKA, SOM, spetsialistide leidmiseks liialt madalad. Loovteraapiate Ühingu, Eelnõus kasutatud hinnakujundusmetoodika Muusikateraapia Ühingu (aasta keskm. palk vastavalt Maksu- ja ja ERL vahel lepiti kokku, Tolliameti väljavõttele) on lähtunud et Loovteraapiate Ühing pikaajaliselt ja täiskohaga töötanud teeb koostööd spetsialistide töötasudest. Sotsiaalkindlustusametiga Loovterapeudi teenuse osutamiseks peab tuvastamaks, milline spetsialistil olema vastav kõrgharidus ning probleem andmetes teenuse läbi viimiseks on vajalikud vahendid, seisneb ning kust saada millele on suured kulud. Eelnõus toodud usaldusväärsed andmed. loovterapeudi teenuse hinna korral on Seni jäetakse teenuse kvaliteetne osutamine keeruline, loovterapeudi teenuse arvestades s.h vahenditele/materjalidele hind kehtivale tasemele. kuluvat ressurssi. Ettepanek on jätta loovterapeudi teenus senisele individuaalteenuse hinna tasemele. Kogemusnõustaja teenuse osutamine on Selgitatud alles uus teenus, kogemusnõustajate palganumber Maksuja Tolliameti andmetel ei Kogemusnõustamise ole 2017 jooksul jõudnud täismahuni teenuse uue hinna (täistöökoht). Ettepanek tõsta arvutamisel on lähtutud kogemusnõustaja tunnihinda. samadest alustest nagu teiste teenuste puhul. Kuna tegemist ei ole reeglina spetsiifilise ettevalmistusega spetsialistiga, vaid koolituse läbinuga, ei saa selle spetsialisti tasu olla samaväärne kõrgharidusega spetsialistiga. Teenuse kirjelduste sõnastused Selgitatud, arvestatud Ettepanek täpsustada eripedagoogi teenuse Käesoleva eelnõu kirjelduse sõnastuses „Orienteerumis- ja eesmärk ei ole muuta 26 liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, teenuste kirjeldusi. marsruutide õpetamine jm), punktkirja Teenuste hindade teema õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine“, jätkub kulumudelite et kirjeldus on nägemispuudega isikute kohta. väljatöötamise protsessis, „Igapäevaelu toimingute õpetamine“, mis millest tulenevalt läheb muidu on tegevusterapeudi teenuse sisu, on määrus hiljemalt järgneva tekitanud spetsialistide ja klientide hulgas aasta jooksul uuesti segadust ning käesolevas kirjelduses käib muutmisele. Teenuste ainult nägemispuudega isikute kohta. kirjeldusi tuleb käsitleda eraldi protsessina. Oleme Tegevusterapeudi teenuse kirjelduses on valmis teenuste eelnõus märgitud "Igapäevaeluks vajalike kirjeldused üle vaatama ja oskuste õpetamine, täiendamine ja vajadusel muutma sama säilitamine isiku tegevuskeskkonnas“ eelnõu raames. (kehtivas määruses on kirjas võimalusel isiku tegevuskeskkonnas)". Kas eelnõu järgi ei tohi Mis puudutab eelnõus enam tegevusterapeudi teenust esinenud sõnastuse rehabilitatsiooniasutuses pakkuda? erinevust võrreldes kehtiva Soovitame jätta sõnastuseks hetkel kehtiv, määrusega, siis antud „võimalusel isiku tegevuskeskkonnas“. juhul oli tegemist veaga, mis on parandatud. Sõnastus jääb seni kehtinud kujule. Eesti Kurb tõesti, et meieni see arutelu nii hilja Selgitatud Muusikateraapi jõudis ning samuti imekspandav, et meie a Ühing erialaliitu kuskil mainitud pole. Jõudsime siiski tutvuda Eesti Loovteraapiate Määrus saadeti Ühingu pöördumisega ning toetame neid kooskõlastamisele kõigi selles avalduses välja toodud punktides igati. erialade esindusorganisatsioonidel On kahetsusväärne, kui pikka pühendumist e, mille puhul toimub nõudvaid erialasid ei osata vääriliselt hinnata määruse alusel eraldi ning teenuse hinna kunstliku alandamisega teenuse rahastamine. tekitatakse veelgi suurem palgalõhe naiste ja Eelnõu sai edastatud ka meeste töötasudes. Nimelt kuulub Eesti Loovteraapiate Ühingule. Muusikateraapia Ühingusse vaid 1 mees Kuna muusikateraapiat antud hetkel ja kuigi meesspetsialistid antud rahastatakse loovteraapia erialal on mujal maailmas vägagi levinud, ei teenuse alt, eeldati näe ma, kuidas see võiks positiivses suunas esialgu, et läbi selle muutuda, kui me neile ja loomulikult ka organisatsiooni jõuab kõikidele naisspetsialistidele ei suuda eelnõu ka konkurentsivõimelist töötasu pakkuda. Muusikateraapia Ühinguni. Samuti tundub ülekohtune, kui antud Kõik uued hinnad määruse teenustasu peaks sisaldama ka materjalikulu, eelnõus sisaldavad eriti arvestades muusikainstrumentide hindu teenuse lõplikku kulu ehk ... kõiki teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid Lisame ühe ettepaneku veel edasiste sarnaselt kehtivas segaduste vältimiseks antud määruse määruses välja toodud arutellu. Nimelt on käesoleva aasta algusest 27 kinnitatud lisaks loovterapeudi kutsele eraldi hindadele. ka muusikaterapeudi kutse ja kuigi sotsiaalhoolekande seadus ei sätesta muusikateraapiat eraldi teenusena, vaid ütleb (§ 68 lg 2 p 61), et rehabilitatsioonimeeskonda võib kuuluda ka inimene, kellele kutseseaduse alusel antud muusikaterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus muusikateraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ning muusikateraapia on üks loovteraapiate liike, siis võimalike Vastav täpsustus segaduste vältimiseks: seletuskirja sisse viidud. Teeme ettepaneku, et määruse seletuskirjas oleks selgelt välja toodud, millise hinnaga muusikateraapiat arvestatakse. Eesti Määrus on kooskõlastatud, täiendavaid Sotsiaaltöö ettepanekuid ei esitatud. Assotsiatsioon Justiitsministe Kooskõlastatud märkusteta erium Rahandusmini Kooskõlastatud vaikimisi steerium Eesti Kooskõlastatud vaikimisi Maaomavalitsu ste Liit Eesti Linnade Kooskõlastatud vaikimisi Liit 28 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri määrust muudetakse seoses rehabilitatsiooniteenuste uute hindade kehtestamise ning rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kriteeriumite muutmisega. Muudatused rehabilitatsiooniteenuste hindades lähtuvad Sotsiaalkindlustusameti ettepanekutest, mis on tehtud senise praktika, koostööpartnerite tagasiside ning eelarve alusel. Seniste rehabilitatsiooniteenuste hindade asemel kehtestatakse niinimetatud kulupõhised hinnad, et tagada teenuste hindade senisest suurem läbipaistvus ja õiglus ning vastavus reaalsetele kuludele. Selleks analüüsis Sotsiaalkindlustusamet teenusepakkujate poolt antud andmeid ja Maksu- ja Tolliameti andmeid ning kogus muud vajalikku informatsiooni. Uus rehabilitatsiooniteenuste hinnakujundus räägiti Sotsiaalkindlustusameti kinnitusel läbi teenusepakkujate ja erialaliitudega. Lisaks muudetakse määruses rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kriteeriumeid, mis annavad programmide hindamise täpsemad alused. Täpsustatud kriteeriumid tuginevad rehabilitatsiooniprogrammide hindamise komisjoni ligi kaheaastase töö kogemusel ning Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ettepanekutel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigimeetmete juht Lemme Palmet (626 9214; [email protected]), laste ja perede osakonna laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo (626 9176; [email protected]), tööhõive osakonna töövõimepoliitika juht Arne Kailas (626 9721; [email protected]), sama osakonna peaspetsialist Sabina Trankman (626 9188; [email protected]) ning strateegia ja eelarve osakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (626 9169; [email protected]), tuginedes Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ettepanekutele. Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Mari Kreitzberg (6269 366, [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises määruse jõustumisnorm. 2 Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Paragrahvi 3 lõige 3 sätestab riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalse suuruse sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isiku eest. Täiendavate kriteeriumite lisamiseks täiendatakse lõiget kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 747,10 eurot kalendriaastas.“ Muudatuse eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks olukorda, et need isikud, kelle aastane piirmäär on 483 eurot ja kes suunatakse teenust saama rehabilitatsiooniplaani alusel, saavad teenusehindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus teenust. Kuna aastane piirmäär ei suurene, väheneb sama summa võrra inimesel teenuste saamiseks kasutada jääv limiit selles kalendriaastas, millal plaan koostatakse. Kuna programmi või Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava alusel teenust saama minnes saab inimene kogu oma aastase teenuselimiidi kulutada teraapiale ning plaani koostamise kulu ei teki, on oluline luua kõigile võrdsed tingimused. Seega annab käesolev muudatus sama võimaluse ka neile, kes vajavad meeskondlikku hindamist ning kellele sellest tulenevalt koostatakse teenuse saamiseks rehabilitatsiooniplaan. Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 6 punkti 2. Muudatusega asendatakse tekstiosa „rehabilitatsiooniplaani täiendamise ja tulemuste hindamise teenust (edaspidi rehabilitatsiooniplaani täiendamine)“ sõnadega „rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise teenust“. Muudatus on eelkõige tehniline ning selle eesmärk on viia määruse sõnastus vastavusse teenuse tegeliku nimetusega, mis tuleneb määruse lisast. Määruse § 1 punktiga 3 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uue lisaga. Määruse § 2 kohaselt on lisas 1 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab. Muudatuse eesmärk on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hinna korrigeerimine vastavalt teenuse tegelikele kuludele. Teenuste kuluarvestuseks kasutas Sotsiaalkindlustusamet ressursipõhist meetodit, mis tähendab, et määrati kindlaks kulugrupid, mida riik rahastab, ning leiti neile praegu kehtivad hinnad. Andmed andsid kokku 26 rehabilitatsiooniteenuse osutajat, lisaks kasutati majandustegevuse registri, Maksu- ja Tolliameti ning asutuste veebilehtedel olevaid andmeid. Hindade kujundamisel võeti arvesse järgmisi kulugruppe: • teenust osutava personaliga seonduv (põhitöötajate töötasu, töövahendid, töökoht, koolituskulud, supervisiooni komponent, büroo- ja sidekulud); • klienditeenindamisega seonduv (seadmed, inventar, kulumaterjalid); • teenuse lisakulud (teenuse pakkumist toetavad tegevused – valdkonna üldjuhtimisega kaasnev); • asutuse üldkulud (asutuse ruumide korrashoid jms). Kulude analüüsimise tulemusena selgus, et ei ole olulist erinevust individuaalse ja pereteenuse kuludes, võttes arvesse viisi, kuidas pereteenust sisuliselt osutatakse. Seetõttu kaotatakse pereteenus eraldiseisvalt. Edaspidi eeldab peretöö jätkuv rahastamine Sotsiaalkindlustusameti poolt selle sisu täpsemat kirjeldamist ja vastavalt sisule hinnastamist. Kui on olemas uus pereteenuse kirjeldus ja kirjeldusele vastav kulumudel ning otsustatud, milliste teenuste puhul peaks pereteenus jätkuvalt eraldiseisva teenusena olema kehtestatud, on võimalik pereteenus taastada. Määruse muutmise aluseks võeti baasmudel, kus teenuste hindadesse on integreeritud rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö (praegu teenus koodiga 1002) ning rehabilitatsioonitulemuste hindamine (praegu teenus koodiga 1003). 3 Baasmudel arvestab nende põhikomponentidega, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, kuid ei too sisse erispetsiifikaid, mis eeldavad suuremaid investeeringuid. Baasmudeli mõte on tekitada süsteemi põhialus. Pärast seda, kui süsteem on kvaliteedi ja sisu poolest korrastatud, on järgmise sammuna võimalik tegeleda erisustega, mis vajavad teistlaadi või suuremaid investeeringuid kui baasteenuste puhul ning seega eeldavad ka teistsugust teenuse hinda. Kõigi teenuste puhul toimub hinnakorrektsioon ülespoole, v.a loovteraapia (sh muusikateraapia), mille puhul jääb hind samale tasemele. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise teenuse (kood 1001) hind on viidud uutele alustele – ühte tundi on arvestatud kolme spetsialisti töö vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele (praegu kehtiv teenuse tunnihind on arvestatud ühe spetsialisti kohta). Meeskonnapõhise tunnihinna 52,82 eurot kasutamisel on maksimaalseks ajakuluks arvestatud 5 tundi, seega on plaani koostamise limiit 264,10 eurot kalendriaastas. Meeskond peab koosnema vähemalt kolmest spetsialistist vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele, rohkemate spetsialistide kaasamine on võimalik, kuid meeskonnapõhine tunnihind sellest ei muutu. Lisaks muudeti lisa 1 preambulis olevat üldpõhimõtete osa, integreerides sinna seniste teenuste 1002 ja 1003 sisu. See tähendab, et lisa preambulist on selgelt näha, mis on arvestatud ühe tunni spetsialisti (60 minutit) teenuse sisse (st ei kehti teenuse 1001 puhul). Kui seni oli hinna sisse arvestatud vajaduse korral kliendi hindamine, abivahendi vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, eeltöö, järeltöö ja võrgustikutöö, siis edaspidi lisandub sellele põhjendatud vajaduse korral osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel, rehabilitatsiooniprotsessi seire, vahe- ja lõpphindamised (eelkõige soovitavalt koos kliendiga) ning vajaduse korral rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena. Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse lisa 2, asendades selle uue lisaga. Määruse § 7 kohaselt on lisas 2 sätestatud rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud hindamiskriteeriumid. Nende alusel annab rehabilitatsiooniprogrammidele oma hinnangu Sotsiaalkindlustusameti juurde loodud programmide hindamise komisjon, mis alustas tööd 2016. aasta alguses. Tänaseks on komisjon jõudnud ühisele seisukohale, et 2015. aastal vastu võetud kriteeriumite alusel on sageli väga keeruline jätta kinnitamata programme, mis ei vasta hoolekandeteenuse eesmärkidele või millel ei ole potentsiaali saavutada lubatud eesmärke. Näiteks on kriteeriumite puhul selgemalt välja toodud, et integreeritud rahastamine ei tähenda tervishoiu- ja kohaliku omavalitsuse teenuste osutamist rehabilitatsiooniteenuse raames, vaid eelkõige koostööd eri osapooltega, et klient saaks vajalikku terviklikku abi. Kui inimesel on keeruline teisest süsteemist teenust saada (nt kohalik omavalitsus ei ole seni mõnda teenust pakkunud), siis on oluline teha koostööd kohaliku omavalitsusega, et inimesele vajalikke teenuseid pakkuma hakataks, mitte osutada integreerimise mõiste all teiste valdkondade teenuseid rehabilitatsiooniprogrammi raames. Samuti on kriteeriumites selgesõnaliselt välja toodud, et teenuseid tuleb osutada kliendi tavakeskkonnas, mis tähendab, et kui näiteks eakal on probleeme toimetulekuga koduses keskkonnas, siis spetsialistid osutavadki teenust muu hulgas ka eaka kodus. Teenusepakkuja ruumides ei ole võimalik õpetada kõiki toimetulekuoskusi, kuna koduses keskkonnas selguvad neid oskusi rakendama asudes tihtipeale täiendavad piirangud. Eemaldatud on sisult dubleerivad kriteeriumid. Senise 16 kriteeriumi asemel on kehtestatud 13 uut kriteeriumit. Kriteeriumid jagunevad sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud põhikriteeriumite alla erinevalt varasemast, kus iga põhikriteeriumit toetas neli alakriteeriumit, ebavõrdselt. See tuleneb asjaolust, et senise komisjoni töökogemuse põhjal on osutunud väga oluliseks kriteeriumeid sisult mitte dubleerida ja pigem hinnata eraldi kriteeriumite kaudu hindamise ja sekkumise metoodikaid ning lähivõrgustiku kaasamist. Viimati nimetatu on oluline seatud eesmärkide saavutamisel, mistõttu on tähtis, et 4 need ei oleks ühe ja sama kriteeriumi all koos, kui üks on täidetud, aga teine mitte. Endiselt peavad kõik programmid vastama siiski seaduses välja toodud põhikriteeriumitele. Programmi alakriteeriumid jaotuvad alljärgnevalt: 1. Rehabilitatsiooniprogramm ja selles seatud eesmärgid ning planeeritud tegevused vastavad sihtgrupi vajadustele. 1.1. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud ja vajalikkus sihtrühmale on põhjendatud. 1.2. Programmi eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele seatud eesmärkide, riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega (kui need on avaldatud). 2. Rehabilitatsiooniprogramm vastab nüüdisaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine. 2.1. Kasutatavad hindamisvahendid on tõenduspõhised ja asjakohased ning nende kasutamine on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud. 2.2. Kasutatavad sekkumismeetodid ja -metoodikad on asjakohased ning nende kasutamine on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud. 2.3. Programmis on kirjeldatud kasutatava metoodika tõenduspõhisust (metoodika kasutamise varasem riigisisene või rahvusvaheline kogemus ja metoodika kasutamisel saavutatud tulemused). 2.4. Programmi raames elluviidavad sekkumised on põhjendatud, sekkumise korral arvestatakse maksimaalselt kliendi tavakeskkonna olukorra, vajaduste ja võimalustega, tegevused viiakse ellu kliendi tavakeskkonnas. 2.5. Programmi sekkumiste maht ja kestus on seatud eesmärkide ja tegevuste puhul optimaalne. 2.6. Programmi raames elluviidavad sekkumised kaasavad kliendi lähi- ja/või tugivõrgustiku liikmeid ja/või vajalikke koostööpartnereid. 3. Rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tulemused on mõõdetavad ja suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on nimetatud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused. 3.1. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused on asjakohased ja mõõdetavad. 3.2. Programmis on kirjeldatud kliendi funktsioneerimisvõime hindamist programmi alguses ja lõpus, programmi lõpus tehtud hindamine sisaldab kliendi funktsioneerimisvõimes toimunud muutuste analüüsi (kasutades konkreetseid mõõdikuid). 3.3. Programmi koondtulemuste analüüsimine programmis osalenud klientide puhul on planeeritud ja asjakohane (hindamine programmi lõpus ja võimaluse korral ka hiljem). 4. Rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud kulutõhusalt ja selle eelarve on läbipaistev. 4.1. Programmi maksumuse kujunemine on läbipaistev ja põhjendatud. 4.2. Programmis kasutatakse valdkondadeülest integreeritud teenuseosutamist ja/või rahastust. Kriteeriumide sisu on lahti seletatud vastavalt programmi vormi loogikale alljärgnevalt (AKRK poolt välja töötatud programmi vormi ülesehitus ei võimalda kuidagi lähtuda seadusega kehtestatud kriteeriumite järjekorrast ja seaduse muutmine järjekorra muutmiseks ei ole mõistlik, kuna programmi vormi muudetakse tõenäoliselt ka edaspidi). 1. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud, vajalikkus sihtrühmale põhjendatud. SELGITUS: Programmi koostaja peab defineerima, millise erivajadusega inimestele millises rehabilitatsioonivaldkonnas (valdkondades) ning millistel eesmärkidel on nimetatud programmi rakendamine vajalik ja põhjendatud. Selleks fikseerib programmi koostaja programmi sihtrühma, sh sihtrühma suuruse ja piirkondliku paiknemise Eestis, selgitab programmi vajalikkust, programmi suunamise kriteeriumeid ja vastunäidustusi (mille korral ei ole programm isikule sobiv). Sihtrühma kirjeldus ja 5 vastunäidustused peavad olema arusaadavad ja põhjalikud, et nende alusel oleks võimalik otsustada programmi vajalikkust ja sobivust. 2. Programmi eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele seatud eesmärkide, riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega (kui need on avaldatud). SELGITUS: Programmi eesmärgid peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses ning töötuturuteenuste ja - toetuste seaduses sätestatud rehabilitatsiooniteenuse eesmärkidele. Selle kohaselt on sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgid järgmised: 1) igapäevaelu valdkonnas suurendada motivatsiooni ja valmisolekut jõukohaseks osalemiseks kogukonna tegevustes, arendada kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, mille tulemusena inimene elab võimalikult iseseisvalt; 2) õppimise valdkonnas pakkuda õppeprotsessis vajalikku tuge, mille tulemusel inimene omandab võimetekohase hariduse või täiendavad tööks vajalikud oskused; 3) suhtlemise ja vaba aja valdkonnas suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, mille tulemusel inimene osaleb võimetekohaselt ühiskonnaelus; 4) töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks. Tööalane rehabilitatsioon on isiku tööeluks ettevalmistamiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks osutatav tööturuteenus, st tööalase rehabilitatsiooni eesmärgid peavad olema seotud töötamise valdkonnaga (sh tervisehäirest tulenevate piirangutega toimetulekuks vajalike oskuste ning töövõime arendamine, tööle saamist ja töötamist toetavad tegevused, töökoha kohandamise või abivahendite vajaduse hindamine ja lahenduste pakkumine, tööeluga kohanemise toetamine, töövõtete õpetamine vastavalt puudele või tervisehäirele, tööandja, juhtide ja töökollektiivi nõustamine jm). Programmi eesmärk peab olema kooskõlas õigusaktides sätestatud eesmärkidega, kuid programmis on eesmärgid konkreetsemad ja täpsustatud, nende saavutamiseks on planeeritud alaeesmärgid. Alaeesmärkide seadmisel on oluline lähtuda rahvusvahelises funktsioneerimisvõime, tervise ja vaeguste klassifikatsioonis sätestatud põhimõtetest:  programmis on kirjeldatud, millistes tegutsemise ja osalemise valdkondades soovitakse parandada kliendi funktsioneerimisvõimet.  programmis on kirjeldatud, milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada. Programmis on välja toodud seos riiklike prioriteetidega (avaldatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti või Eesti Töötukassa poolt) ning piirkondlike vajadustega (nt teatud maakonna arengukava, terviseprofiil vm dokument). Lisatud on viide arengukavale vm dokumendile. 3. Programmi raames elluviidavad sekkumised on põhjendatud, sekkumise korral arvestatakse maksimaalselt kliendi tavakeskkonna olukorra, vajaduste ja võimalustega, tegevused viiakse ellu kliendi tavakeskkonnas. SELGITUS: Programmi raames elluviidavad tegevused peavad olema:  vajalikud ja põhjendatud,  ellu viidud programmi eesmärgist lähtuvas kliendi tavapärases keskkonnas,  suunatud kliendi tavapärase keskkonna arendamisele ja jõustamisele. Programmis omandatud oskused peavad olema programmi järel tavapärases keskkonnas kasutatavad. 6 Programmi koostaja selgitab, kuidas programm kliendi jaoks lõpeb ja kuidas toimub kliendi vajadustest lähtuvate jätkuteenuste planeerimine. 4. Programmi raames elluviidavad sekkumised kaasavad kliendi lähi- ja/või tugivõrgustiku liikmeid ja/või vajalikke koostööpartnereid. SELGITUS: Programmi raames elluviidavad sekkumised peavad programmi eesmärgist lähtuvalt hõlmama tegevusi kliendi lähivõrgustikuga (nt pereliikmete ja lähedastega) ning tugivõrgustikuga (nt õpetaja, tööandja, kohaliku omavalitsuse töötaja jt teised spetsialistid, kes kliendile teenuseid osutavad); kaasatakse vajalikud koostööpartnerid. Kaasamise eesmärk on tagada oluliste võrgustikuliikmete teadlikkuse suurenemine ja edaspidine toetus kliendile. Kui programmi eesmärgist lähtuvalt ei ole võrgustiku kaasamine vajalik, lisab programmi koostaja vastava selgituse. 5. Programmi sekkumiste maht ja kestus on seatud eesmärkide ja tegevuste puhul optimaalne. SELGITUS: Programmis pakutavate sekkumiste maht ja programmi kestus peavad olema piisavad, et saavutada programmis planeeritud eesmärke. Sekkumiste maht ja kestus sõltuvad programmi eesmärgist, aga ka programmi sihtrühma erivajaduse olemusest: teatud eesmärgil ja sihtrühmale võib olla põhjendatud intensiivne lühiajaline sekkumine (nt abivahendi kasutamise õpetamine liikumispuudega inimesele); teatud sihtrühmade puhul võib olla vajalik kliendi toetamine pikema aja jooksul, et omandatud oskusi kinnistada ning tagada jätkusuutlikkus (nt motivatsiooni ja valmisoleku arendamine psüühikahäirega inimestele). Sekkumiste mahtu ja kestust hindavad erialaliidud ja eksperdid eksperdihinnangute andmisega, mis eelneb programmi kinnitamisele Sotsiaalkindlustusametis. 6. Kasutatavad hindamisvahendid on tõenduspõhised ja asjakohased ning sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud. SELGITUS: Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimisesse rehabilitatsiooniasutuses on kaasatud erinevad spetsialistid: füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoogid jt, kes kasutavad kliendi olukorra täpsustamiseks erialaspetsiifilisi hindamisvahendeid. Üldiselt tähendab tõenduspõhisus uurimist, tõendatud positiivset toimet, tõhusust, planeeritud tulemuste saavutamist, negatiivsete (kõrval)mõjude puudumist. Tõenduspõhisuse all antud kontekstis peetakse silmas, et kasutatavate hindamisvahendite tulemuslikkust kinnitavad usaldusväärsed materjalid (uuringud, ametlikud katsetamise tulemused vms) või on teenusepakkujal endal varasem kogemus hindamisvahendite kasutamisest, mida ta suudab kirjeldada ja vajaduse korral tõendada (nt selle metoodika alusel saavad tööd avatud tööturul 70% klientidest). Mööndus tõenduspõhisuse osas oma kogemustele tuginemise arvestamisel on tehtud tingituna asjaolust, et rehabilitatsiooniprogrammide valdkond on Eestis ja mujal Euroopas alles väljaarendamisel ja paljud teenusepakkujad on ise katsetaja rollis. Kui teenusepakkuja on sama metoodikat kasutanud varem edukalt, ei ole põhjust nõuda selle toimivuse kohta täiendavaid tõendeid. Teenusepakkuja peab enda poolt kasutatud metoodikat kirjeldama ja tooma välja statistika metoodika kasutamisel saavutatud tulemuste kohta. Et hinnata hindamisvahendite asjakohasust, peab programmi tekstis olema selgelt fikseeritud:  põhjendus, miks nimetatud hindamisvahendi kasutamine on vajalik – hindamine ja hindamistulemuste kasutamine peab olema eesmärgipärane ja seotud hilisemate sekkumistega (tuleb vältida olukorda, kus hindamine ei ole seotud programmi eesmärkidega ning hindamistulemusi ei kasutata hilisemas programmi rakendamises); 7  selgitus, et kasutatavad hindamisvahendid on sihtrühmale sobivad (puudespetsiifilised, erialaspetsiifilised, eakohased jm). Hindamisvahendite kasutamise põhjendatust ja asjakohasust hindavad erialaliidud ja eksperdid eksperdihinnangute andmisega, mis eelneb programmi kinnitamisele Sotsiaalkindlustusametis. 7. Kasutatavad sekkumismeetodid ja -metoodikad on asjakohased ning nende kasutamine on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud. SELGITUS: Programmi elluviimisesse kaasatud rehabilitatsioonispetsialistid kasutavad erialaspetsiifilisi meetodeid ja metoodikaid. Programmi vormis tuuakse välja meetodite ja metoodikate lühikirjeldus ja selgitus, miks on nende kasutamine programmis vajalik ja asjakohane. On oluline, et kasutatavate meetodite/metoodikate varasemad kasutuskogemused ja tulemused on seotud programmi üldeesmärgi ja alaeesmärkidega. Meetodite ja metoodikate kasutamist hindavad erialaliidud ja eksperdid eksperdihinnangute andmisega, mis eelneb programmi kinnitamisele Sotsiaalkindlustusametis. Meetod: sihikindlalt teostatav uurimisviis, plaanipärane töötamisviis või menetlus; otstarbekohane ning kavakindel toimimisviis mingi eesmärgi saavutamiseks (Eesti Keele Instituut, 2017). (Näiteks grupitöö meetod, võrgustikutöö, juhtumikorraldus, iseseisev harjutuskava järgimine jne). Metoodika: mingi tegevuse, töö sooritamise meetodite kogum (Eesti Keele Instituut, 2017). (Näiteks on CARe, toetatud töölerakendumise metoodika, Teach, Lovaas jne). 8. Programmis on kirjeldatud kasutatava metoodika tõenduspõhisust (metoodika kasutamise varasem riigisisene või rahvusvaheline kogemus ning metoodika kasutamisel saavutatud tulemused). SELGITUS: Selleks, et rakendada rehabilitatsiooniprogrammides tõenduspõhiseid ja häid tulemusi andnud praktikat, kirjeldab programmi koostaja, milline on tema varasem kogemus planeeritud metoodika varasemal kasutamisel ning millised on senini saavutatud tulemused. Kui asutus ei ole ise varem nimetatud metoodikat rakendanud, lisatakse programmi teksti selgitus, millised on teiste asutuste kogemused metoodika kasutamisel (rahvusvahelised või riigisisesed kogemused) ja millised tulemused on saavutatud. 9. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused on asjakohased ja mõõdetavad. SELGITUS: Rehabilitatsiooniprogrammi koostaja prognoosib, tuginedes varasematele kogemustele (rehabilitatsiooni üksikteenuste osutamisest, programmide katsetamisest) või uuringutele (riigisisese/rahvusvahelise kogemuse analüüsimisele vm), millised on programmi oodatavad tulemused, mis saavutatakse programmi sekkumiste elluviimise järel. Tulemused peavad olema: (1) seotud programmi eesmärkide ja alaeesmärkidega (eesmärk on sõnastatud kui planeeritav tulemus, mitte kui programmi raames elluviidav tegevus); (2) tulemused peavad olema (kliendi jaoks) selged, konkreetsed, motiveerivad ja ambitsioonikad (samas mitte seades liiga kõrgeid ootusi); (3) mõõdetavad, st programmi rakendamise järel on võimalik hinnata, mil määral on tulemused saavutatud kliendi jaoks ja grupiprogrammi puhul kogu grupi jaoks. NB! Mõõdikud peavad olema arusaadavad ka kliendi jaoks – s.o ka klient peab programmi lõppedes oskama mõista, kas tulemus on saavutatud. 8 Programmi koostaja on planeerinud, kuidas toimub tulemuste saavutamise hindamine (milliseid hindamisvahendeid ja mõõdikuid kasutatakse, millisel ajahetkel tulemusi hinnatakse, millised spetsialistid ja osapooled sellesse kaastakse (nt pere, võrgustiku liikmed jm). 10. Programmis on kirjeldatud kliendi funktsioneerimisvõime hindamist programmi alguses ja lõpus, programmi lõpus tehtud hindamine sisaldab kliendi funktsioneerimisvõimes toimunud muutuste analüüsi (kasutades konkreetseid mõõdikuid). SELGITUS: Programmi alguses toimub kliendi funktsioneerimisvõime hindamine programmiga seotud valdkondades, et fikseerida kliendi hetkeseis, probleemid ja vajadused. Selleks võivad spetsialistid kasutada teste, küsimustikke jm, mis peavad vastama sihtrühmale ja programmi eesmärgile. Programmi lõpus, sekkumiste elluviimise järel hinnatakse kliendi funktsioneerimisvõimet uuesti, et fikseerida saavutatud olukord. Tulemuste hindamine on oluline ka seetõttu, et vajaduse korral planeerida kliendile vajalikud jätkumeetmed. Programmi koostaja peab planeerima, kuidas toimub kliendi funktsioneerimisvõime muutuse analüüsimine (hindamine programmi alguses ja lõpus), milliseid mõõdikuid selleks kasutatakse. Soovitav on programmi eesmärkidest, alaeesmärkidest ja valitud RFK koodidest (funktsioonid, struktuurid, tegutsemine, osalus ja keskkonnategurid) lähtudes koostada iga programmi jaoks konkreetne hindamisvahend, kus dokumenteeritakse kliendi funktsioneerimisvõime programmi alguses ja lõpus. Hindamisel tuginetakse soovitavalt RFK skaalale, hinnangud arutatakse läbi meeskonnatöös. See hõlbustab tulemuste hindamist enne ja pärast sekkumisi ja võimaldab välja tuua muutuse funktsioneerimisvõimes. 11. Programmi koondtulemuste analüüsimine programmis osalenud klientide puhul on planeeritud ja asjakohane (hindamine programmi lõpus ja võimaluse korral ka hiljem). SELGITUS: Programmide rakendamine Eestis on uus praktika ja seetõttu on väga oluline koguda tagasisidet programmide tulemuste kohta vahetult peale programmis osalemist (ja võimaluse korral üks aasta pärast programmis osalemist). Tulemused on vajalikud programmi rahastajatele, et otsustada, kas antud sekkumist tasub edaspidi toetada, aga ilmselt ka programmi rakendajale endale, et vajaduse korral teha programmis muudatusi ja pakkuda seeläbi kvaliteetsemat teenust. Näiteks, võttes üks aasta peale programmi lõppu kõikide klientidega ühendust, et uurida, kas programmi raames saavutatud tulemused on püsinud või mitte, on võimalik teenusepakkujal saadud tulemuste abil tõestada oma sekkumise tõhusust programme hindavale komisjonile. Teenusepakkuja selgitab programmi tekstis, kuidas toimub programmi koondtulemuste analüüsimine programmis osalenud klientide osas. Teenusepakkuja peab seejuures meeles pidama, et programmi lühi- ja pikaajalisi tulemusi on vaja hinnata nii individuaalprogrammide kui grupiprogrammide puhul. Informatsioon eelmise programmi tulemuslikkuse kohta lisatakse programmi teistkordsel kinnitamisele esitamisel. 12. Programmi maksumuse kujunemine on läbipaistev ja põhjendatud. SELGITUS: Programmis planeeritud teenused, nende maht ja maksumus peavad olema selgelt ja arusaadavalt välja toodud (sotsiaalses rehabilitatsioonis, tuginedes sotsiaalkaitseministri määruses sätestatud hinnakirjale, ja tööalases rehabilitatsioonis vastavalt asutuse poolt kehtestatud tunnihinnale, mis on asutuse kodulehel avaldatud). Programmi koostaja fikseerib programmis osutatavad teenused ja nende osutamise maksimaalse mahu. Programmi eelarve ja elluviidavad tegevused peavad olema omavahel kooskõlas. 9 Kui tööalase rehabilitatsiooniprogrammi eelarve ületab töötukassa poolt rahastatavat teenuse aastast maksumust (2017. aastal 1800 eurot koos käibemaksuga), peab asutus lisama selgituse, miks see on vajalik. 13. Programmis kasutatakse valdkondadeülest integreeritud teenuseosutamist ja/või rahastust. SELGITUS: Selleks, et soodustada valdkondadevahelist koostööd ja erivajadusega inimeste terviklikku rehabiliteerimist (mis sageli kujuneb valdkondade koordineeritud koostöös), on programmides eelistatud näha erinevate teenuste integreerimine ja rahastamine. See tähendab, et kuigi rehabilitatsiooniprogramm koosneb sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 nimetatud spetsialistide teenustest, võib programmis osalemiseks, tulemuste saavutamiseks või nende jätkusuutlikkuse tagamiseks olla vajadus programmi planeerida ka kohaliku omavalitsuse, tööturu-, haridus- ja/või tervisevaldkonna teenuseid. Samuti võib olla vajalik abivahendite soovitamine/hankimine ning kliendi või tema lähedase omaosaluse planeerimine (nt majutuse või teatud lisateenuste osutamiseks). Programmi rakendaja teeb vajaliku koostööpartneriga koostööd võrgustikutöö põhimõttel, mis on osa iga spetsialisti teenusest. Seejuures on oluline, et programmi eelarve koosneb vaid rehabilitatsiooniteenustest ja eelarvesse ei saa kanda teenuseid, mis on rahastatud näiteks tööturuteenustena (mis ei too teenuseosutajale lisakulusid). Samuti on oluline rõhutada, et kui inimene vajab sarnaseid teenuseid teisest valdkonnast, siis tulebki leida viis selle rahastamiseks teisest valdkonnast, mitte püüda hoolekandteenuste alt katta kõiki inimese individuaalseid vajadusi. Komisjoni poolt rakendatav rehabilitatsiooniprogrammile hinnangu andmise skaala kriteeriumite 1–12 puhul on järgmine: o vastab kriteeriumile täielikult – 3 punkti o pigem vastab kriteeriumile – 2 punkti o pigem ei vasta kriteeriumile – 1 punkt o ei vasta kriteeriumile – 0 punkti Hinnangu andmise skaala kriteeriumi 13 puhul on järgmine: o kasutatakse integreeritud teenuseosutamist ja rahastust – 2 punkti o ei kasutata integreeritud teenuseosutamist ega rahastust – 0 punkti Maksimaalne punktide arv on 38. Programmi kinnitamiseks peab programm koguma vähemalt 30 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul ei tohi olla hindeks 0 punkti (v.a integreeritud rahastus) ning vähemalt kuus kriteeriumit peavad saama 3 punkti. Komisjon lisab igale punktile selgituse. Lõplik otsus selgub komisjoniliikmete kaalutlusotsusena, mis esitatakse Sotsiaalkindlustusametile. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. augustil 2018. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Kuna määrus muudab sotsiaalse rehabilitatsiooni hindu, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet edaspidi teenust ostab, on sellel oluline mõju teenusepakkujatele. Hinnad tuginevad edaspidi konkreetsematele arvestustele, mis on tehtud teenuse hinna komponentide ja nende tänaste hinnatasemete põhjal. See omakorda tähendab, et tõuseb mitme teenuse hind, mis omab positiivset mõju teenusepakkujatele. Teisalt hinnad osaliselt langevad, nt seni kõrgemalt tasustatud pereteenus eraldiseisvalt kaob ja tööd perega tehakse edaspidi individuaalteenuse hinnaga. Loovteraapia (mille alt rahastatakse ka muusikateraapiat) individuaal- ja grupiteenus 10 jääb senisele tasemele. Klientide puhul on samuti nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Hindade tõus aitab tagada spetsialistide olemasolu ja seeläbi teenuse parema kättesaadavuse, mis on viimastel aastatel kujunenud oluliseks probleemiks Teiselt poolt võib see halvendada nende klientide olukorda, kes on juba seni teenust saanud aastase piirmäära maksimumi lähedal, kuna hinnatõusud võivad tuua kaasa teenusmahu vähenemise sellele konkreetsele kliendile (sõltub teenuste kombinatsioonist). Sotsiaalkindlustusametile annab uutele hindadele üleminek positiivse mõjuna võimaluse pidada edaspidi hindade kujundamise osas läbirääkimisi, tuginedes selgematele alustele. Negatiivse mõjuna võib Sotsiaalkindlustusametil olla keerulisem hinnata eelarvevajadust, kuna hinnatõusud- ja langused võivad tuua teenusepakkujate käitumises kaasa muutusi. Hinnamuudatuste mõjud: Kliendile Seoses teenuse 1001 rahastamise põhimõtete muutumisega suureneb rehabilitatsiooniplaani koostamise võimalik maksimaalne maksumus 57,55 euro võrra, s.o ligi 28%. Hinnatõusu taga on ühelt poolt pooletunnine hindamiseks kuluva aja kasv (varasem võimaldas 3 spetsialisti kaasamisel ajakulu 4,54 tundi – 206,55 eurot / 15,50 * 3, muudatuse järel 5 tundi), millega taastati 2016. aasta hinnatõusude eelne olukord. See võimaldab teenuseosutajal rehabilitatsiooniplaani koostamisel paremini hinnata inimese vajadusi. Teiselt poolt kasvas ka tunnihind 16%, kuna see on kehtestatud senise keskmise alusel. Kui varem osales hindamisel üle kolme spetsialisti, võis konkreetsel juhul teenuse tunnihind kokku kujuneda keskmisest kõrgemaks. Kuna kliendi aastane piirmäär ei suurene, väheneb sama summa võrra inimesel teenuste saamiseks kasutada jääv limiit selles kalendriaastas, millal plaan koostatakse. Mõju hindamisel võeti arvesse, et teenusesaajate keskmine limiidikasutus on seni olnud väiksem kalendriaasta limiidist. Kalendriaasta limiidi keskmine kasutus vastavalt Sotsiaalkindlustusameti andmetele (välja arvatud majutus- ja sõidukulu) 2017. aastal oli lastel 47%, 16+ vanuses inimestel 51% ja tööealistel psüühikahäirega inimestel 28%. Senine limiidikasutus võimaldab Sotsiaalkindlustusameti hinnangul suurendada rehabilitatsiooniplaani koostamiseks kasutatava ressursi mahtu selliselt, et sisuliste teenuste kasutus enamiku klientide puhul ei vähene. Kuna 2017. aasta andmete alusel kasutas teenuse aastast limiiti täisulatuses (kasutus 99,5–100% ulatuses, vt lisatud tabel) 5,6% teenuse saajatest (877 inimest), siis võib riskigrupi suurust hinnata väikeseks. Samas tuleb möönda, et limiidi alakasutuse põhjuseid ei ole piisavalt süvitsi uuritud. Tabel 1. Teenuse saaja kalendriaasta limiidikasutus 2017 (ilma majutuse ja sõidukuluta) sihtrühmade kaupa1 Kuni keskmist teenuselimiiti kasutanud Kuni keskmist teenuselimiiti kasutanud kasutanud inimeste osakaal teenuse Teenuselimiiti 99,5-100% kasutanud Teenuselimiiti 99,5-100% kasutanud Keskmisest rohkem teenuselimiiti Keskmisest rohkem teenuselimiiti inimeste osakaal teenuse saajate inimeste osakaal teenuse saajate Teenust saanud inimeste arv kasutanud inimeste arv Teenuselimiidi kasutus saajate koguarvust inimeste arv inimeste arv koguarvust koguarvust Keskmine Sihtrühm 1 Sotsiaalkindlustusametilt 26.01.2018 saadud kirjete alusel Sotsiaalministeeriumi arvutused. 11 16+ 4428 51,0% 2494 56,3% 1934 43,7% 94 2,1% AK lapsed 186 74,9% 67 36,0% 119 64,0% 66 35,5% Lapsed 8301 46,5% 4747 57,2% 3554 42,8% 648 7,8% Psüühika- 27,4% 1852 66,2% 944 33,8% 69 2,5% häirega 2796 Kokku 15711 41,0% 9160 58% 6551 42% 877 5,58% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Positiivsena saab välja tuua, et tulenevalt 2016. aastal rehabilitatsiooniprotsessis tehtud muudatusest on suur tõenäosus, et 16+ vanuses inimesed, kelle nn vana rehabilitatsiooniplaan lõppeb, suunatakse teenust saama Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava alusel ja neile plaani reeglina uuesti ei koostata. Seega ei teki suurel osal neist inimestest ka plaani koostamise kulu ja inimese olukord teenuste saamisel prognoositavalt ei halvene. Perioodil 01.01.2017–30.11.2017 tegi Sotsiaalkindlustusamet 1288 hindamist. Neist omakorda 210 (16%) inimese puhul oli tegemist töö- või pensioniealiste inimestega, kes kuuluvad kõige madalama aastase piirmääraga (483 eurot) isikute gruppi ja kelle puhul plaani koostamine ja sellele tehtav kulu vähendab inimeste võimalust saada erinevaid teraapiaid ehk tegelikku sisulist abi. Nendele on määrusesse planeeritud täiendav muudatus, millega tekitatakse olukord, kus plaani vajavad inimesed saavad kasutada plaani koostamiseks täiendavaid vahendeid uues plaani koostamise piirmahus ehk 264,10 euro ulatuses, mis lisandub tavapärasele aastasele piirmäärale. Sellega tagatakse olukord, kus tänu plaani koostamise kulu võimalikule kasvule ei vähene siiski inimese võimalus teenuseid saada ja sellega maandatakse täies mahus eelkirjeldatud risk. Määruse muudatusega muudeti individuaal- ja grupiteenuste tunnihindu ning viidi pereteenus individuaalteenusega kokku. Suurima muutuse teeb läbi arsti osutatava individuaalteenuse tunnihind, mis kasvab 53%, õe individuaalteenuse tunnihind kasvab 46%. Hinnatõus oli vajalik, et saada parema ettevalmistusega spetsialiste rehabilitatsioonivaldkonda, et tagada teenuse parim kvaliteet. Kuna muudatusega üldjuhul tõusevad individuaalteenuste hinnad (v.a loovterapeudi teenus) ja individuaalteenusena osutatud tunnid moodustasid ligi 70% kõigist 2016. aastal osutatud teenusetundidest, siis võib eeldada, et individuaalteenuse tundide maht teenusesaajale võib natuke väheneda. Vähenemine või mitte vähenemine sõltub konkreetse kliendi teenuste kombinatsioonist, mistõttu on raske anda ühest ja selget arvulist näidet. Samuti tõusevad grupiteenuste tunnihinnad (v.a loovterapeudi teenus), kuid tulenevalt osutatud teenuste mahtude väikesest osakaalust ja varasemast suhteliselt madalast hinnatasemest on mõju ulatus siin oluliselt väiksem (2016. aastal tasutud grupiteenusena spetsialistide poolt osutatud teenusetunnid moodustasid 2016. aastal 19% kõigist spetsialistiteenustest). Pereteenuse kaotamine aitab eeldatavasti vähendada järelevalve käigus ja lastevanemate tagasisidest selgunud kitsaskohti. Näiteks on selgunud Sotsiaalkindlustusametisse laekunud teabe põhjal, et pereteenuse näol ei ole sageli tegemist perenõustamise või -teraapiaga, vaid sellega, et individuaalteenuse korra (tunni) lõppedes antakse lapsevanemale või hooldajale tagasisidet, kuidas läks ning jagatakse näpunäiteid. Antud juhul ei peaks teenus olema kõrgemalt tasustatud. Samuti nõustatakse tihtipeale pereliiget üksinda, mitte mitut pereliiget koos – ka sel juhul ei peaks olema hinnavahet, sest selleks vajalikud ressursid on sama mahuga, mis individuaalse nõustamise puhul. Pereteenuse kasutust Sotsiaalkindlustusamet uurinud ei ole, kuid järelevalve käigus on mõnede teenuseosutajate puhul välja tulnud, et tavapraktika on selline. Andmestikes dokumenteeritakse erinevalt – on teenusepakkujaid, kes panevad kirja kas 15 või 30 minutit, aga kuna pereteenuse hind on kõrgem, siis on kasulik panna kirja hoopis tund või kaks, kuigi pereliikmega räägiti 15–20 min. Selline olukord ei saa kindlasti jätkuda, see kahjustab oluliselt klientide huve. 12 Ei saa täpselt vastata küsimusele, kui paljusid teenusepakkujaid ja kliente mõjutab pereteenuse kaotamine, kuna puudub info, kes on varem osutanud n-ö tegelikku pereteenust, st mitmele pereliikmele osutatavat perenõustamist, mis seniste kalkulatsioonide kohaselt on kallim kui individuaalteenus. Pereteenuse puhul on ministeerium Sotsiaalkindlustusametiga kokku leppinud, et edaspidi tuleb pereteenuse sisu täpsemalt kirjeldada ja siis on ka vastavalt kirjeldusele võimalik teenus taastada. Kuna hindade korrigeerimisel tehakse korrektsioone nii üles kui alla (pereteenuse viimine individuaalteenuse hinnaga samale tasemele) ning koostatavate plaanide arv eelduslikult väheneb, on hindade korrigeerimise kogukuluks arvestatud 2017. aasta 9 kuu andmete alusel ca 104 700 eurot. See kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarvest, kuid kuna summa on väike, on selle mõju klientidele pigem väike. Teenuseosutajale Kuna seni on olnud suureks probleemiks see, et teenuseosutajal on väga keeruline leida häid spetsialiste, kuna teenuste hinnad on aastaid olnud samal tasemel ning töötukassa ja haigekassa maksavad samade teenuste eest rohkem, annab hinnatõus teenusepakkujatele võimaluse oma tööd paremini korraldada ja pakkuda teenuseid lühema ooteajaga. Tabel 2. Rehabilitatsiooniteenuste hindade võrdlus asutuste kaupa (individuaalteenus) SKA SKA uus Töötukassa Teenus (60 min) Haigekassa praegu hind (KM-ta) Füsioterapeut 18,73 21,98 27,28 22,3 Sotsiaaltöötaja 15,9 20,12 26,31 - Eripedagoog 15,9 21,34 27,02 - Psühholoog 15,9 21,82 28,29 22,7 Logopeed 17,22 22,08 27,62 33,19 Tegevusterapeut 21,69 22,08 28,36 24,2 Loovterapeut 21,69 21,69 28,14 - Kogemusnõustaja 13,27 15,36 24,94 - Õde 14,61 21,28 25,34 11,3 Arst 20,63 31,60 36,92 21,88 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Teenuse 1001 tunnihinna ja kalendriaasta maksimaalse maksumuse suurenemine võimaldab teenuseosutajal rehabilitatsiooniplaani koostava meeskonna komplekteerimisel, inimese tegevusvõime hindamisel ja sekkumiste planeerimisel paremini hinnata inimese vajadusi. Teenusepakkujad on varem korduvalt välja toonud, et hindamise maht on nii minimaalne, et selle raames ei ole võimalik keerulisemate probleemidega kliente piisavalt põhjalikult hinnata, kuigi just keerulisemad kliendid on need, kellele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus kompleksteenusena suunatud on. Seniste teenuste 1002 ja 1003 maksumuse integreerimine iga spetsialisti teenuste hinna sisse on põhjendatud sellega, et võrgustikutöö ja tulemuste hindamine on loomulik rehabilitatsiooniprotsessi osa iga teenuse osutamisel. Kuna teenuse osutamine tuleb 13 dokumenteerida, siis eraldi finantseeritavate teenuste arvu vähenemise tagajärjel langeb vähesel määral vastavalt ka teenusepakkujate koormus dokumenteerimisel. Individuaalteenuste hinnad tõusevad kohati kuni 35%. Samas, tehtud arvestuste põhjal on individuaalse ja pereteenuse hinnavahe väga väike – teenuseti 2–26 senti. Sellest tulenevalt kaotatakse pereteenus eraldiseisva teenusena. Pereteenuse kaotamisel kaob küll kõrgem hind ja pereteenust saab teha individuaalteenusega sama hinnaga, kuid kuna pereteenuse kasutus on olnud suhteliselt vähene (2017 prognoositav pereteenuse kulu on 13% kogukulust), on ka mõju teenuse osutajale väike. Eelkõige mõjutab muudatus neid teenusepakkujaid, kes on seni pakkunud teenust korraga mitmele pereliikmele ja kasutanud selleks näiteks suuremaid ruume. Prognoosi järgi, vastavalt teenuse hinna vähenemisele ning 2017. aasta 9 kuu teenuse kasutuse andmetele, väheneb pereteenuse kõrgema hinna kaotamisega kulu kokku täisaastas 291 724 eurot (2018. aasta 6 kuu kohta 145 860 eurot) Vabanevad vahendid suunatakse individuaal- ja grupiteenuste osutamisse. Arsti Õe teen Individuaal 31,6 teenus teenus teenus teenus di teenus teenus teenus teenus teenus us 20,63 Grupi 7,56 4,98 Individuaal 21,3 14,61 Loovtera Psühholo Kogemus nõustaja Grupi 5,66 4,43 Individuaal 15,38 13,27 Grupi 7,8 5,3 ogi Individuaal 21,88 15,9 Grupp 7,2 oogi Logopee peudi 7,2 21,69 Individuaal 21,69 Grupi 7,94 5,9 Individuaal 22,34 17,22 Füsiotera Tegevust Sotsiaalt Eripedag Grupi 7,58 5,3 Individuaal 21,34 15,9 Grupi 7,18 peudi erapeudi öötaja 5,3 Individuaal 20,14 15,9 Grupi 8,26 7,2 Individuaal 22,08 21,69 Grupi 7,8 6,3 Individuaal 21,98 18,73 0 5 10 15 20 25 30 35 Uus hind Seni kehtinud Joonis 1. Spetsialistiteenuste uued ja seni kehtinud tunnihinnad (allikas: Sotsiaalkindlustusamet) Sotsiaalkindlustusametile Kehtivate hindadega on Sotsiaalkindlustusameti hinnangul osa teenuseid alarahastatud ja osa teenuseid ülerahastatud. Uute Sotsiaalkindlustusameti poolt välja arvestatud hindade kehtestamisega liigutakse hinnakujunduses ühetaoliste arvestusaluste poole. 14 Riskina võib välja tuua, et rehabilitatsiooniplaanide koostamise tunnihinna tõus võib avaldada survet teenuseosutajate käitumisele, st ennekõike ollakse huvitatud rehabilitatsiooniplaanide koostamisest ja teenuste osutamine jääb tahaplaanile. Seda riski aitab maandada teenusekorraldus, mille kohaselt üha suurem hulk töö- ja pensioniealistest isikutest ning alates 2019. aastast kõik teenust taotlevad isikud peavad läbima esmalt Sotsiaalkindlustusameti-poolse hindamise ja amet otsustab ise, kes vajavad täiendavalt rehabilitatsiooniplaani. Ennekõike võib risk realiseeruda kuni 16-aastaste sihtrühmas, kelle puhul Sotsiaalkindlustusamet teenusevajadust ei hinda. Rehabilitatsiooni kogueelarve mõistes on eeldatav hinnamuudatuste mõju 2017. aasta andmete põhjal ligikaudu 1%. Tulevaste aastate eelarveid on aga keeruline prognoosida, kuna ei ole teada, kas ja kuidas uued hinnad mõjutavad teenuseosutajate teenuste osutamise praktikat. Seega võib öelda, et ühelt poolt tagab uutele hindadele üleminek Sotsiaalkindlustusametile parema eelarvekasutuse ja selgemad alused teenusepakkujatega läbirääkimiseks, teisalt mõjutavad muudatused teenusepakkujate käitumist, mis muudab eelarve planeerimise järgneval paaril aastal keerulisemaks. Muudatuste vältimatu IT-arenduse kulu on ca 60 000 eurot, mille Sotsiaalkindlustusamet katab ameti tegevuskuludest. Programmide kinnitamise kriteeriumite muutmise mõjud Kliendile Klientidele avaldab kriteeriumite muutmine mõju eelkõige sellest aspektist, et üha enam rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu hoolekandeliste eesmärkidega programme, mistõttu paraneb võimalus neisse ka enam kliente suunata. Samas väheneb võimalus kliente suunata n-ö tervise turgutamise eesmärgiga programmidesse, mille rahastamine ei kuulu Sotsiaalkindlustusameti pädevusse. Positiivse mõjuna võib eeldada, et kliendid saavad üha enam aru, millist abi nad võiksid oma iseseisva sotsiaalse toimetuleku (nt kodune toimetulek puudega täiskasvanud isiku puhul) osas riigilt oodata, kuna üha enam leidub neid, kes on läbinud väga hästi planeeritud hoolekandeliste eesmärkidega programmi ja info selle kohta levib. Teenuseosutajale Kuna tõstetakse programmide kinnitamise lävendit, võib paljudel teenusepakkujatel edaspidi olla keerulisem saada oma programmidele kinnitust. Tõenäoliselt eeldab see teenuseosutajatelt ka suuremat ja põhjalikumat eeltööd oma programmide esitamisel komisjonile, kuid tulemuseks võib eeldada teenuseosutajate teadlikkuse suurenemist ning seeläbi kvaliteetsemaid ja selgemalt sihitatud programme. Rehabilitatsiooni üldisele kvaliteedile mõjub see positiivselt, kuid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialasele kompetentsikeskusele, kes vastutab programmi koostajate nõustamise eest, põhjustab see lisatööd. Sotsiaalkindlustusametile Sotsiaalkindlustusametile ei too see kaasa IT-arendusi, lisakulu ega lisatööd. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vajalikud Sotsiaalkindlustusameti poolt kasutatava andmebaasi arendused, mis tagavad süsteemis uute hindade rakendamise. Arenduskuludeks on Sotsiaalkindlustusamet arvestanud ca 60 000 eurot, mis Sotsiaalkindlustusameti poolt antud info põhjal kaetakse Sotsiaalkindlustusameti tegevuskuludest. Arendused tellitakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning ameti poolt edastatud andmete kohaselt kulub nende tegemiseks orienteeruvalt kolm kuud. 15 Eelnevale lisandub teenuste ja nende hindade korrigeerimise kulu edaspidi täisaastas ca 104 700 eurot. Kuna 2018. aasta, mis on muudatuse jõustumise aasta võetakse kuluprognoosimisel arvesse 6 kuu ulatuses, kokku 52 350 eurot. Kulud kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumisajaks on kavandatud 1. august 2018. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Loovteraapiate Ühingule, Eesti Muusikateraapia Ühingule ja Kogemusnõustajate Kojale. Täiendavalt edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile teenusepakkujatele Sotsiaalkindlustusameti teenusepakkujate listi kaudu. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ning Rahandusministeerium, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Erialaliitudest esitasid oma arvamuse Eesti Füsioterapeutide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Tegevusterapeutide Liit, Eesti Loovteraapiate Ühing ja Eesti Muusikateraapia Ühing. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon kooskõlastas eelnõu märkusteta. Oma arvamuse edastasid ka Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ning mitmed teenusepakkujad. Märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel