Sotsiaalkaitseministri ….. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning
ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra,
sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta
ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning
ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra,
sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta
ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“
Lisa 1
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind
ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001)
Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.
Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku
tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi
määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.
Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses
pöördumise vajadust.
Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.
Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.
Iga teenuse hinna sisse on arvestatud:
1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul
saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha
ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku
(omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja
võrgustikutöö on:
- isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh
rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel,
- põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine
kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel,
- isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine,
- isikuga teenuse mõjususe analüüsimine;
2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on:
- rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena,
- rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse
programmipõhise sekkumise korral),
- teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste
osutajatega.
TEENUSE LIIK
Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule.
Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis.
Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest.
Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik.
TEENUSTE KIRJELDUS
Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse Teen Teenus Kuni Kuni Kuni Kuni
liik use e määruse § 3 määruse § määruse § määruse § 3
kood tunnihin lõikes 1 3 lõikes 2 3 lõikes 3 lõikes 4
d sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud
maksimaalse maksimaal maksimaal maksimaals
maksumuse se se e
ni maksumus maksumus maksumuse
eni eni ni
Rehabilitatsiooniv Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 52,82 264,10 264,10 264,10 264,10
ajaduse kõrvalabi ja abivahendite
hindamine ja vajaduse ning sotsiaalse ja
rehabilitatsiooni füüsilise keskkonna
planeerimine ressursside hindamine,
hinnangu koostamine
koostöös isiku ja/või isiku
esindajaga, vajaduse korral
motiveerimine
rehabilitatsiooniprotsessis
osalemiseks.
Vajaduse korral hindamine
isiku tegevuskeskkonnas
(lasteaed, kool, kodu, töö,
vaba aeg, avalik ruum).
Hindamise ja
hindamistulemuste ja/või
planeeritavate tegevuste
fikseerimine
rehabilitatsiooniplaani või -
programmi tegevuskavas.
Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime Individuaal- 2001 21,98 274,75 274,75 137,38 137,38
teenus ja tegevuskeskkonna teenus
(lasteaed, kool, kodu, töö, Grupiteenus 2002 7,80
vaba aeg, avalik ruum)
hindamine ning
tegevuskeskkonna
kohanduste soovitamine
(võimaluse korral elluviimine).
Individuaalsete liigutuslikku
sooritusvõimet ja iseseisvat
toimetulekut arendavate,
taastavate, soodustavate
ja/või säilitavate
füsioterapeutiliste
programmide koostamine ja
rakendamine (ei sisalda
passiivseid tegevusi)
eesmärgiga anda inimesele
teadmised ja harjutused,
mida iseseisvalt sooritada
oma toimetuleku
säilitamiseks või
parendamiseks, ning
tegevuse tulemuslikkuse
hindamine koostöös isikuga.
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine, võimaluse korral
isiku tegevuskeskkonnas.
Isiku ja tema
võrgustikuliikmete
nõustamine, sealhulgas
ergonoomilise abistamise
võtete õpetamine
lähivõrgustiku liikmetele isiku
abistamiseks tema
tegevuskeskkonnas.
Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 22,08 Kuni määruse Kuni Kuni Kuni
teenus oskuste õpetamine, teenus § 3 lõikes 1 määruse § määruse § määruse § 3
täiendamine ja säilitamine, sätestatud 3 lõikes 2 3 lõikes 3 lõikes 4
sealhulgas vajadusel isiku maksimaalse sätestatud sätestatud sätestatud
tegevuskeskkonnas maksumuseni maksimaals maksimaals maksimaalse
(lasteaed, kool, kodu, töö, e e maksumusen
vaba aeg, avalik ruum). maksumuse maksumuse i
Abivahendite vajaduse ni ni
hindamine, sobiva abivahendi Grupiteenus 2016 8,26
soovitamine ja kasutama
õpetamine, võimaluse korral
isiku tegevuskeskkonnas.
Isiku ja tema
võrgustikuliikmete
nõustamine
keskkonnakohanduste
tegemisel.
Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 20,14
teenus juhendamine, jõustamine, teenus
motiveerimine) ja teenuste Grupiteenus 2006 7,18
koordineerimine sotsiaalsete
probleemide ennetamiseks ja
lahendamiseks, et
toetada/soodustada isiku
edaspidist funktsioneerimist,
tegevus- ja osalusvõimet.
Isiku lähivõrgustiku
aktiveerimine, kogukonna
ressursside vahendamine,
avalike teenuste osutajate ja
teiste formaalse võrgustiku
liikmete (tööandjad,
haridustöötajad, töötukassa
juhtumikorraldajad)
nõustamine, et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel.
Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 21,34
teenus kommunikatsiooni-, teenus
sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 7,58
oskuste arendamine
eripedagoogiliste võtetega.
Võrgustikuliikmete
eripedagoogiline nõustamine,
sealhulgas isiku
tegevuskeskkonnas
(lasteaed, kool, kodu, töö,
avalik ruum).
Orienteerumis- ja
liikumisõpetus (sh valge kepi
kasutamine, marsruutide
õpetamine jm), punktkirja
õpetamine,
igapäevatoimingute
õpetamine,
kommunikatsioonioskuste
õpetamine ja arendamine
ning abivahendite vajaduse
hindamine ja kasutamise
õpetamine, vajaduse korral
võrgustikuliikmete osavõtul.
Abivahendite vajaduse
tuvastamisel, kui puudub
õigus abivahendit määrata,
vajaliku spetsialisti
soovitamine.
Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 22,34
kommunikatsiooni teenus
arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 7,94
(suulise, kirjaliku) ja/või
alternatiivse
kommunikatsiooni
arendamine või taastamine.
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine. Isiku ja/või tema
võrgustikuliikmete
nõustamine
kommunikatsioonioskuste
arengut või taastamist
toetava keskkonna
kujundamisel. Nõustamine
neelamishäirega kaasnevate
probleemide korral.
Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 21,69
teenus meetodite ja tehnikate teenus
rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 7,20
arendamiseks isiku
terviseseisundist lähtuvalt
psühhoteraapilisel,
funktsionaalsel ja
rekreatiivsel tasandil.
Isiku ja tema
võrgustikuliikmete
nõustamine loovtegevuste
rakendamiseks isiku
tegevuskeskkonnas.
Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 21,88
teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus
ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 7,80
probleemide ennetamiseks ja
lahendamiseks. Isiku
psühholoogiliste
probleemide, seisundi ja
tegevusvõime hindamine.
Isiku potentsiaali ja
valmisoleku arendamine
eakohasteks tegevusteks,
töötamiseks, õppimiseks ja
iseseisvaks elamiseks.
Võrgustikuliikmete
nõustamine ja motiveerimine,
et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel.
Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 15,38
teenus terviseolukorra, kogemuse teenus
või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 5,66
poolt, kes on saanud vastava
ettevalmistuse.
Teadmiste ja kogemuste
vahetamine ning
emotsionaalse, sotsiaalse
ja/või praktilise toe
pakkumine.
Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 21,30
hoolitsemisest teavitamine, teenus
nõustamine,
haigusteadlikkuse hindamine, Grupiteenus 2027 7,56
haiguse ja sümptomitega
toimetuleku õpetamine,
riskikäitumise juhtimine, isiku
lähivõrgustiku nõustamine
isiku või tema esindaja
juuresolekul/loal
terviseprobleemidega
toimetulekuks ja toetamiseks.
Rehabilitatsioonispetsialistide
nõustamine valitud meetmete
ja sekkumiste rakendamisel
(sobivate ja mittesobivate
kindlakstegemine, lähtudes
terviseolukorrast).
Võrgustikuliikmete
nõustamine ja motiveerimine,
et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel.
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine.
Teenus ei sisalda
täiendavatele uuringutele
saatmist, raviprotseduuride
tegemist ega retsepti
väljastamist.
Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 31,60
hindamine ja teenus
terviseolukorrast lähtuv
nõustamine
rehabilitatsiooniprotsessi
vältel.
Rehabilitatsioonispetsialistide
nõustamine valitud meetmete
ja sekkumiste rakendamisel
(sobivate ja mittesobivate
sekkumiste
kindlakstegemine, lähtudes
terviseolukorrast).
Võrgustikuliikmete (sh pere)
nõustamine, et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel (arst
informeerib isikut ja tema
võrgustikuliikmeid isiku
terviseolukorrast
rehabilitatsiooniprotsessi
vältel, sh tulenevalt
rehabilitatsiooni tulemustest
ja mõjust terviseolukorrale).
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine. Teenus ei sisalda
arstliku raviplaani koostamist,
diagnoosi määramist,
raviprotseduuride tegemist,
retsepti väljastamist, eriarsti
vastuvõtule ega
täiendavatele uuringutele
suunamist.
Sotsiaalkaitseministri ….. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna
ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra,
sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta
ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine“
Lisa 2
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna
ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra,
sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta
ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“
Lisa 2
Rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud hindamiskriteeriumid
1. Rehabilitatsiooniprogramm ja selles seatud eesmärgid ning planeeritud tegevused
vastavad sihtgrupi vajadustele.
1.1. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud ja vajalikkus sihtrühmale on põhjendatud.
1.2. Programmi eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele seatud
eesmärkide, riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega (kui need on avaldatud).
2. Rehabilitatsiooniprogramm vastab nüüdisaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele,
sealhulgas on tõenduspõhine.
2.1. Kasutatavad hindamisvahendid on tõenduspõhised ja asjakohased ning nende kasutamine
on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud.
2.2. Kasutatavad sekkumismeetodid ja -metoodikad on asjakohased ning nende kasutamine on
sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud.
2.3. Programmis on kirjeldatud kasutatava metoodika tõenduspõhisust (metoodika kasutamise
varasem riigisisene või rahvusvaheline kogemus ja metoodika kasutamisel saavutatud tulemused).
2.4. Programmi raames elluviidavad sekkumised on põhjendatud, sekkumise korral arvestatakse
maksimaalselt kliendi tavakeskkonna olukorra, vajaduste ja võimalustega.
2.5. Programmi sekkumiste maht ja kestus on seatud eesmärkide ja tegevuste puhul optimaalne.
2.6. Programmi raames elluviidavad sekkumised kaasavad kliendi lähi- ja/või tugivõrgustiku
liikmeid ja/või vajalikke koostööpartnereid.
3. Rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tulemused on mõõdetavad ja suurendavad
inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on nimetatud planeeritud ja varasemate
programmide käigus saavutatud tulemused.
3.1. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused on asjakohased ja mõõdetavad.
3.2. Programmis on kirjeldatud kliendi funktsioneerimisvõime hindamist programmi alguses ja
lõpus, programmi lõpus tehtud hindamine sisaldab kliendi funktsioneerimisvõimes toimunud
muutuste analüüsi (kasutades konkreetseid mõõdikuid).
3.3. Programmi koondtulemuste analüüsimine programmis osalenud klientide puhul on
planeeritud ja asjakohane (hindamine programmi lõpus ja võimaluse korral ka hiljem).
4. Rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud kulutõhusalt ja selle eelarve on läbipaistev.
4.1. Programmi maksumuse kujunemine on läbipaistev ja põhjendatud.
4.2. Programmis kasutatakse valdkondadeülest integreeritud teenuseosutamist ja/või rahastust.
Komisjoni poolt rakendatav rehabilitatsiooniprogrammile hinnangu andmise skaala punktides 1.1
kuni 4.1 nimetatud kriteeriumide (kriteeriumid 1–12) puhul on järgmine:
o vastab kriteeriumile täielikult – 3 punkti
o pigem vastab kriteeriumile – 2 punkti
o pigem ei vasta kriteeriumile – 1 punkt
o ei vasta kriteeriumile – 0 punkti
Hinnangu andmise skaala punktis 4.2 nimetatud kriteeriumi (kriteerium 13) puhul on järgmine:
o kasutatakse integreeritud teenuseosutamist ja rahastust – 2 punkti
o ei kasutata integreeritud teenuseosutamist ja rahastust – 0 punkti
Maksimaalne punktide arv on 38.
Programmi kinnitamiseks peab programm koguma vähemalt 30 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul ei
tohi olla hindeks 0 punkti (v.a teenuseosutamine ja/või rahastus) ning vähemalt kuus kriteeriumi
peavad saama 3 punkti. Komisjon lisab igale punktile selgituse. Lõplik otsus selgub
komisjoniliikmete kaalutlusotsusena, mis esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
MINISTRI MÄÄRUS
11.04.2018 nr 15
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning
ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas
ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude
maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja
õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas
ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide
kehtestamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5 ja § 69 lõike 10
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse
maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning
hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide
kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3
nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt
ülevõetava tasu maksimaalne suurus 747,10 eurot kalendriaastas.“;
2) paragrahvi 3 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „rehabilitatsiooniplaani täiendamise
ja tulemuste hindamise teenust (edaspidi rehabilitatsiooniplaani täiendamine)“ sõnadega
„rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise teenust“;
3) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;
4) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2.
§ 2. Määrus jõustub 1. augustil 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind
Lisa 2. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud hindamiskriteeriumid
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus
ERL ERL liikmete poolt saadud arvamuste ja Arvestatud
ettepanekute süstematiseerimise tulemusena
on kõige rohkem rahuloluolematust ja
segadust määruse eelnõu § 1 punkti 3 osas, Pereteenus on eraldi
millega muudetakse määruse lisa 1. teenusena välja jäetud.
1.Individuaalse ja pereteenuse küsimus.
Antud punkti kohta on eelnõu seletuskirjas lk
2 kirjas, et kulude analüüsimise tulemusena
selgus, et ei ole olulist erinevust individuaalse
ja pereteenuse kuludes võttes arvesse viisi,
kuidas pereteenust sisuliselt läbi viiakse.
Seetõttu kaotatakse individuaalse ja
pereteenuse hindade erinevus. Peretöö
olulisuse rõhutamiseks ja statistika
kogumiseks jääb see jätkuvalt eraldi välja
tooduks. Edaspidi eeldab peretöö jätkuv
rahastamine Sotsiaalkindlustusameti poolt
selle sisu täpsemat määratlemist ja vastavalt
sisu muutmisele vajaduse korral ka uut
hinnastamist.
ERL – i arvamus. Meile teadaolevalt ei ole
see lähenemine kooskõlas töörühmas
räägituga. Asutuste poolne seisukoht oli, et
praegune praktika ei ole end õigustanud, sest
individuaal- ja pereteenuse eristamine
praegusel kujul on keeruline. Tegelikult võib
sisaldada iga teenuse tund nii individuaal–
kui ka pereteenuse elemente. Meie arvates
pereteenuse jätmine hinnakirja sellisel kujul
ainult süvendab segadust ja selline
lähenemine ei anna ka statistika mõttes
väärtust, kuna enamik hakkab kasutama ühte
koodi. Samas on eelnõu seletuskirja lk 11
kirjas, et pereteenuse puhul on ministeerium
SKA-ga kokku leppinud, et edaspidi tuleb
pereteenuse sisu paremini kirjeldada ja siis
on ka vastavalt kirjeldusele võimalik hinda
uuesti korrigeerida.
ERL-i ettepanek: segaduste vältimiseks
jätta hinnakirjast pereteenused välja ja
kui ministeerium ning SKA leiavad, et
pereteenuse sisu täpsem määratlemine
on oluline ja vajalik, siis pärast selgituse
1
kirjeldamist on see võimalik hinnakirjas
taastada.
2. Hindade muutmine. Antud punkti kohta on Selgitatud
seletuskirjas lk 2 kirjas, et määruse muutmise
aluseks võeti baasmudel, kus teenuste Tegemist ei ole
hindadesse on integreeritud ministeeriumi hinnangul
rehabilitatsiooniprotsessis osalemise üle reguleerimisega. Ka
juhendamine ja võrgustikutöö (praegu teenus Haigekassa poolt
koodiga 1002) ning rehabilitatsioonitulemuste kasutatavates
hindamine (praegu teenus koodiga 1003). tervishoiuteenuste
Teenuse tunni (60 minutit) uue hinna sisse on kulumudelites on selgelt
arvestatud mõlema nimetatud teenuse välja toodud, et arsti puhul
komponent (mudeli põhjal 10 minutit). moodustab otsene töö
kliendiga 85% ajast ja
ERL arvamus. See on positiivne, et 2017 15% kõik muu teenuse
aasta suvel valmis nn baasmudel ja juurde kuuluv töö.
nõustume sellega, et seda peab kindlasti
veel edasi täiustama. Seletuskirjas on
baasmudelis hindade kujundamisel Täpsustame, et seni ei ole
kirjeldatud kulugrupid s.h. põhitöötajate ükski teenusepakkuja
töötasu, kuid pole selgust, kas baasmudeli klientide arvule ühes
koostamisel on arvestatud ka spetsialistide tööpäevas tähelepanu
nn normaalse töökoormuse vaadet, s.o. mitu juhtinud ehk võiks arvata,
klienti 8 tunnipäevase jooksul on parima et rehabilitatsiooniteenuse
tulemuse eesmärgil on mõistlik teenindada. puhul on seni peetud
On arusaadav, et spetsialistide tunnihinda on tavapäraseks, et iga
integreeritud rehabilitatsiooniprotsessis teenuseosutaja vaatab ise,
osalemise juhendamine ja võrgustikutöö kuidas ta olemasolevate
(praegu teenus koodiga 1002) ning hindade juures korraldab
rehabilitatsioonitulemuste hindamine (praegu töötajate töö- ja
teenus koodiga 1003). Arusaamatuks jääb, et puhkeaega.
mille arvelt peab 60 minuti pikkuse teenuse Sotsiaalkindlustusamet ei
sisse mahutama ka 10 minutit ole seni üldise koormuse
rehabilitatsiooniprotsessis osalemise ja klientide arvu
juhendamist ja võrgustikutöö tegemist ning arvutamisega ühe
rehabilitatsioonitulemuste hindamist. Kui see tööpäeva kohta tegelenud.
on mõeldud nii, et 1 tund arvel tähendab , et Teema on plaanis võtta
kliendiga vahetut tegelemist on 50 minutit ja kulumudeli
10 minutit ettevalmistuse, dokumenteerimise, edasiarendamisel arutelu
võrgustikutööd, siis on tegemist ilmse alla.
ülereguleerimisega. Eelnõu seletuskirjas lk
13 ja ka lisas 1 üldpõhimõtetes on kirjas, Määruse seletuskirjas on
mida teenus sisaldab - eeltööd, otsest täpsustatud sõnastust
klienditööd ja järeltööd, sealhulgas teenuste 1002 ja 1003
dokumenteerimist. Palume selgitada kaotamisega kaasneva
seletuskirjas lk 13 olevat lauset, et kuna koormuse vähendamise
teenuse osutamine tuleb dokumenteerida, osas.
siis eraldi finantseeritavate teenuste arvu
vähenemise tagajärjel väheneb vastavalt ka
teenuseosutajate koormus 23.03.18. toimunud
dokumenteerimisel. Sotsiaalse kohtumisel (SKA, SOM,
rehabilitatsiooniteenuse osutamine on
ERL, EPIK) lepiti kokku, et
asutustele aastast-aastasse läinud järjest
seletuskirjas
lisaressursse nõudvamaks, sest on tulnud
täpsustatakse teenuse
2
juurde palju uusi nõudeid. Samas on nõuded sisu kirjeldust, kuid
muutnud aga teenuse kvaliteetsemaks ning jäetakse 1/6 osakaal
pannud asutusi järjest enam pingutama ja määramata. Vastavad
rohkem panustama töötajate koolitamisse, muudatused on sisse
tegelema asutuste kvaliteedipoliitikaga. viidud. Nõustume, et tuleb
Selleks, et klient kvaliteetsemat teenust edasi tegeleda eel- ja
saaks, on teda ka rohkem vaja juhendada,
järeltöö aja
teha rohkem võrgustikutööd. Oluline on ka
määratlemisega
anda kvaliteetset tagasisidet teenuse
rahastajale teenuse tulemuslikkusest ja kulumudelite välja
edaspidisest teenuse vajadusest. Hetkel on arendamise käigus.
raske ette kujutada, et kuidas spetsialist 10 Protsessi juhib SKA,
minutit ühest tunnist klienditööst hakkab seda kaasates teenusepakkujad
kõike tegema, lisaks veel oma spetsiifiline ja erialaliidud.
eeltöö, järeltöö ja dokumenteerimine. Selliste
muutustega ei tagata kvaliteetset teenust
kliendile ning ka inimväärset tööd
spetsialistile. Esitatud kujul kavandatavad
muutused teenuste sisus ja hindades ei anna
asutustele juurde väga palju võimalusi isegi
olemaoleva taseme hoidmiseks, sest
tegelikkuses näeme, et sellise muutusega
osade spetsialistide (füsioterapeut,
tegevusterapeut, loovterapeut,
kogemusnõustaja) teenuse hinnad hoopis
alanevad.
ERL ettepanek. Teenused koodiga 1002 ja
1003 peaks kuuluma edaspidi küll
põhiteenuse alla, ent need ei saa
vajaduspõhisusest tingituna olla
teenustunni sees kunstlikult piiratud.
Tegeliku hinnakorrektsiooni
saavutamiseks tuleb ära jätta 1/6 nõue.
Igasuguste segaduste vältimiseks tuleb
seletuskirjas lahti kirjutada, mis kuulub 60
minuti teenuse sisse ja jätta välja
„tõlgendamise võimalused“. Samuti tuleb
arvestada hinna sisse ka mõistlik
puhkepaus spetsialistile enne järgmise
kliendi teenuse algust.
3. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja Selgitatud
rehabilitatsiooni planeerimise teenus. Antud
punkti kohta on eelnõus seletuskirjas lk 3
kirjas, et rehabilitatsioonivajaduse hindamise Teenuse tunnihind
ja rehabilitatsiooni planeerimise teenuse sisaldab 3 töötaja töötasu
(kood 1001) hind on viidud uutele alustele – ning arvestades, et
ühte tundi on arvestatud kolme spetsialisti töö teenuse limiit on 5h, siis
vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse see võrdub 15h tööajaga.
nõuetele (praegu kehtiv teenuse tunnihind on
arvestatud ühe spetsialisti kohta). Seega ei muutu olukord
Meeskonnapõhise tunnihinna 52,82 eurot teenuseosutaja jaoks
kasutamisel on maksimaalseks ajakuluks hindamise eest tasutavate
3
arvestatud 5 tundi, seega on plaani tundide mahu mõttes
koostamise limiit 264,10 eurot kalendriaastas. senisest halvemaks.
Meeskond peab koosnema vähemalt kolmest Hindamiseks ettenähtud
spetsialistist vastavalt sotsiaalhoolekande maksimaalset mahtu tõsta
seaduse nõuetele, rohkemate spetsialistide ei ole eelarvevõimalusi
kaasamine on võimalik, kuid arvestades hetkel
meeskonnapõhine tunnihind sellest ei muutu. võimalik.
2016 aasta alguses hinnati Me ei pea sisuliselt
rehabilitatsiooniplaani koostamisele kuluvat võimalikuks andmiku
aega. Selleks kulus teadaolevalt 18-23 tundi. mahu vähendamist, sest
Ajakulu sõltub määruse 69-s kirjeldatud see tooks kaasa
andmestikest. dokumentide kvaliteedi
halvenemise.
ERL ettepanek. Vähendada andmiku
mahtu ja viia sellele kuluv aeg vastavusse Praegune plaanis
hinnakirjas määratud ajaga 15 tunniga. kirjeldatud andmete
loetelu võimaldab luua
kliendist tervikvaate ning
ka teine spetsialist, kes
kliendiga varasemalt
kohtunud pole, saab antud
andmetele tuginedes aru
kliendi seisundist
hindamise hetkel.
Hindamiseks ettenähtud
mahu saab vaadata üle,
kui eelarve baasis on
tehtud vajalikud
muudatused ning
korrigeeritud hinnad.
Kindlasti on erinevate
teenusepakkujate ja
erinevate klientide puhul
mahud erinevad. Selleks,
et hindamise mahtu
muuta, tuleks andmeid
analüüsida ja püüda leida
paindlik lahendus. Teema
juurde saab tulla tagasi,
kui muud mainitud
probleemid on lahendatud.
4. Loovteraapia hind. Eelnõu seletuskirjas lk 23.03.18. toimunud
9 on väidetud, et hinnad osaliselt langevad, kohtumisel SKA, SOM,
nt pereteenuse hind kõikide erialateenuste Loovteraapiate Ühingu,
puhul ning loovteraapia individuaal- ja Muusikateraapia Ühingu
grupiteenus. Viimane on küll ERL poolt heaks ja ERL vahel lepiti kokku,
kiidetud muudatus. et Loovteraapiate Ühing
ERL seisukoht. ERL– i juhatus koos SKA teeb koostööd
juhtidega on seda arutanud, kuid kokkulepet Sotsiaalkindlustusametiga
ega kooskõlastust loovterapeudi teenuse tuvastamaks, milline
hinna osas ei ole liidu poolt antud. Juhtisime probleem andmetes
küll töö käigus korduvalt sellele tähelepanu, seisneb ning kust saada
4
et MTA registrid ei pruugi anda loovterapeudi usaldusväärsed andmed.
tunni hinna kohta õiget sisendit. Viimati Seni jäetakse
juhtisime sellele SKA ametnike tähelepanu loovterapeudi teenuse
13.10.2017 liidu avatud koosolekul. hind kehtivale tasemele.
ERL ettepanek. Loovteraapia hind peaks
jääma vähemalt hetkel kehtivale tasemele.
Palume seletuskirjast võtta välja lause Seletuskirja sõnastust
„viimane on küll ERL poolt heaks kiidetud täpsustaud ja eemaldatud
muudatus“. mainitud väide.
EPIK EPIKoja poolt oleme toetaval seisukohal, et Selgitatud
sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni
teenust osutavate spetsialistide tunnihindade Rõhutame, et piirmäärad
ühtlustamine on vajalik, et teenusepakkujatel on ajalooliselt seatud
oleks jätkuvalt huvi ja motivatsioon seni piiratud eelarve
madalamalt rahastatud sotsiaalse tingimustes eelkõige
rehabilitatsiooni teenust osutada. selleks, et teenusemahtu
õiglasemalt jagada, mitte
Murelikuks teeb asjaolu, et määrusega igal juhul kõigile
seotud muudatuste mõju hindamisel võeti kehtestatud määras
arvesse, et teenusesaajate keskmine teenust osutada. Teenust
limiidikasutus on seni olnud väiksem osutatakse vastavalt
kalendriaasta limiidist ning selle alusel kliendi tegelikele
plaanitakse süsteemisiseste vahendite vajadustele ja hetkel
ümbertõstmist. Asjaolu, et teenusesaajate kliendiga kokku lepitud
keskmine limiidikasutus on väiksem eesmärkidele. Kuna me
kalendriaasta limiidist ei tähenda reeglina oleme teadlikud, et teatud
seda, et teenust ei vajata, vaid enamasti juhtudel saavad kliendid
seda, et teenus ei jõua sobival kujul, ajal ja ka juba täna maksimaalse
kohas abivajajani. Ka määruse seletuskirjas piirmäära ulatuses või
on välja toodud, et teenuse aastase limiidi selle lähedal teenust,
alakasutuse põhjuseid ei ole piisavalt süvitsi oleme nõus, et piirmäärad
uuritud. Leiame, et muudatuse mõjusid tuleb üle vaadata. Oleme
sihtrühmale ehk teenuse kättesaadavust palunud
neile, kel seda enim vaja, on raske järgmiste Sotsiaalkindlustusametil
aastate lõikes ennustada. EPIKoja poolt ei teemaga tegeleda
saa me nõustuda olukorraga, kus teenuse 2018.aasta jooksul.
tunnihindade tõstmisega ei suurene
sihtgrupile ettenähtud teenuse kalendriaasta
limiit.
Teenuste kirjeldustes on välja toodud vajadus Selgitatud
nii hinnata kui juhendada inimest
rehabilitatsiooni käigus muu hulgas ka tema Käesolevate
keskkonnas (kliendi kodus, töökohal, koolis, muudatustega ei ole senist
avalikus transpordis jne). See on oluline nii loogikat transpordikulude
tegevusteraapias, aga näiteks katmise osas muudetud.
kõnekahjustusega inimeste korral ka
logopeedi teenuste puhul. Leiame, et teenuse Seda, kas minnakse
hinnakujunduses pole arvestatud, et kliendi tavakeskkonda teenust
keskkonda teenust osutama minnes võib osutama või mitte,
spetsialisti ajakulu olla mitmekordne, sõltuvalt otsustatakse ühiselt kliendi
5
sellest, kui kaugel rehabilitatsiooniasutusest ja teenuseosutaja poolt.
kliendi jaoks vajalik keskkond asub, lisaks
veel lisanduvad kulutused transpordile. Tänase süsteemi kohaselt
Ootame omalt poolt täiendavat selgitust, on piirmäär sama
kuivõrd on uute tunnihindade puhul sisse sõltumata sellest, kas
arvestatud kliendi keskkonnas osutatava teenust osutatakse kliendi
teenuse kulud. tavakeskkonnas või
teenuseosutaja ruumides.
Edaspidi tuleb analüüsida
erisuste loomise võimalusi
ja võimalikke lisakulusid
ning vajadusel luua
lisavahendite abil
tavakeskkonnas teenuse
osutamist senisest
paremini toetav süsteem.
Määruse seletuskirjast selgub, et kui kõigi Selgitatud
teenuste puhul on planeeritud tunnihindasid
tõsta, siis jääb selgusetuks, millest tulenevalt 23.03.18. toimunud
planeeritakse loovterapeudi tunnihinda kohtumisel SKA, SOM,
langetada, mis määruse eelnõu kohaselt Loovteraapiate Ühingu,
jääks võrreldes tööalase Muusikateraapia Ühingu
rehabilitatsiooniteenuse tunnihinnaga pea ja ERL vahel lepiti kokku,
kolmandiku võrra madalamaks. et Loovteraapiate Ühing
teeb koostööd
Sotsiaalkindlustusametiga
tuvastamaks, milline
probleem andmetes
seisneb ning kust saada
usaldusväärsed andmed.
Seni jäetakse
loovterapeudi teenuse
hind kehtivale tasemele.
Oleme seisukohal, et teenuse Selgitatud
kättesaadavuse parandamisel saab
süsteemisiseste vahendite leidmine ehk
ümbertõstmine olla siiski vaid üks tööriist- Nõustume ja sellest
teenuse tunnihindade tõstmisel on vajalik tulenevalt oleme palunud
suurendada teenuse sihtrühmale SKA-l ja EPIK-l teha
kalendriaasta limiiti, mis aitaks välistada koostööd võimalike uute
teatud osale sihtgrupile teenusemahu piirmäärade välja
vähenemist. selgitamiseks. 23.03.18.
toimunud kohtumisel
leppisid SKA ja EPIK
esindajad kokku
edaspidistes tegevustes
piirmäärade üle
vaatamiseks ja
6
muutmiseks.
Eesti EFL toetab teenuste hinna tõusmist, küll aga Selgitatud
Füsioterapeuti pole me veendunud, et hinnatõus on piisav
de Liit ning avaldub ka spetsialistide palkades. Oleme teadlikud, et
Eesmärk häid spetsialiste hoida ei pruugi tehtavad muudatused ei
täituda, arvestades üldist olukorda tööjõuturul pruugi olla piisavad, kuid
ja keskmise palga kiiret tõusu. olemasolevate vahendite
piires ei ole hetkel võimalik
hindu rohkem korrigeerida.
Ministeerium on esitanud
riigieelarve 2019
lisataotluse palgatõusude
tegemiseks, kuid ka
lisavahendite eraldamise
korral kehtestatakse uus
hind SKA juhtimisel
koostatavate kulumudelite
alusel.
Kiiduväärt on programmide osutamine Selgitatud
inimese enda keskkonnas. Kuidas on
lahendatud transpordiküsimus, arvestades, et Eelkõige peab
kliendi enda keskkonnas osutatav teenus ministeerium oluliseks
tähendab tunduvalt väiksemat teenuste hulka korrastada tänane
päevas, mistõttu asutused ei pruugi olla teenusesaajate ring ja
selleks motiveeritud. Kas on plaan kuidagi baaseelarve. Selles osas
soodustada väljaspool on toimunud mitmeid
rehabilitatsiooniasutust osutatavaid kohtumisi
teenuseid? Rahandusministeeriumiga
ja esitatud eelarve
lisataotlusi, samuti viidud
juba 2016 sisse muudatus,
millega SKA hindab iga
töö- ja pensioniealise
inimese teenusevajadust.
Edaspidi on võimalik
arendada teenust ka muus
osas, kus saame teie
ettepaneku arutelule võtta.
Täname teemale
tähelepanu juhtimise eest.
Suureks probleemiks on ka Selgitatud
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise
suur tasustamata töömaht. Programmide temaatika
lisamisel
Programmi väljatöötamine võtab ühelt sotsiaalhoolekande
spetsialistilt ligi 100 töötundi, enamasti seadusesse oli antud
teevad seda 3-4 spetsialisti. Ühest küljest on teema väga pikalt arutelu
arendustegevus asutuse enda otsustada, all. Tollel hetkel leiti, et
kuid milline on planeeritav toetussüsteem? juhul, kui programmi
koostab teenusepakkuja
endale kasutamiseks on
tegemist teenusepakkuja
poolse arendustööga,
7
mida riik ei saa eraldi
tasustada, kuna tegemist
on eelkõige ettevõtte
teenusearendusega, mis
tagab ettevõttele suurema
klientide arvu ja suurema
käibe.
Erinev on olukord, kus
SKA tellib programme.
Sellisel juhul maksab SKA
programmi koostajale
tellitud töö eest ja
programm läheb kõigile
teenusepakkujatele
kasutamiseks. Sellisel
juhu ei ole tegemist ühe
konkreetse ettevõtte
teenusearenduse
toetamise, vaid toetusega,
mis tagab
programmipõhise
teenuseosutamise parem
leviku üle riigi.
Edaspidi on jätkuvalt
plaanis toetada nn avalike
programmide koostamist
ehk kui SKA tellib
programme, siis ta ka
tasub nende koostamise
eest. Programmide eest,
mida teenusepakkuja
koostab endale
kasutamiseks, ei ole
planeeritud riigieelarvest
ka lähiajal tasuma hakata.
Seni on suureks probleemiks Selgitatud
programmidesse klientide leidmine, millised
on plaanid selle kitsaskoha vähendamiseks? SKA ja Astangu
Kutserehabilitatsiooni
Keskus alustasid 2018.
aasta alguses koostööd, et
analüüsida programmide
alusel teenuse osutamise
seisu ning leida, kas
programmide alusel
teenuse osutamise
jätkamine Eestis on
võimalik. 2018 märtsi lõpu
seisuga on esimesed
tulemused teada ning
ühiselt töötatakse selle
nimel, et programmidesse
8
oleks võimalik inimesi
senisest enam suunata
(sh teavitus, töökorraldus
jne.).
Seletuskirja viimasel lehel on kirjas, et Arvestatud
saadetakse kooskõlastamiseks Eesti
Füsioteraapia Liidule, korrektne nimi on Eesti Määruse seletuskirjas
Füsioterapeutide Liit. vastav parandus tehtud.
Eesti Määruse muudatuses on välja toodud uued Arvestatud
Logopeedide teenuste hinnad. Logopeedi
Ühing individuaalteenus on hetkel ca 17eurot ja Mainitud tabel määruse
tõuseb 22euroni, võrdluseks on seletuskirja seletuskirjas on üle
tabelis 2 toodud, et Haigekassas on teenuse vaadatud ja muudetud.
hind 27.49. Tegelikkuses on uued Võrdlusse on pandud iga
Haigekassa hinnad (väljavõte teenuse puhul hind 60 min
tervishoiuteenuste loetelust): logopeediline kohta.
uuring 35.67 eurot (100 min.), logopeediline
teraapia 32.45 (90 min.), kliinilise logopeedi
konsultatsioon 33.10 eurot (90 min.).
Teenuse kestus rehabilitatsioonis ja
Haigekassal on erinev (60 min vs 90 min) ja
seega on otstarbekas arvutada välja teenuse
minuti hind, mis ongi uusi hindu arvesse
võttes enam-vähem sama. Loodame tõesti,
et hinnatõus annab teenusepakkujatele
võimaluse oma tööd paremini korraldada,
leida häid spetsialiste ning pakkuda
teenuseid lühema ooteajaga.
Vastavalt teenuse osutamise üldpõhimõtetele Arvestatud, selgitatud
sisaldab teenus (60min) eeltööd, otsest
klienditööd ja järeltööd, sealhulgas Seletuskirjas on selgitused
dokumenteerimist. Vastavalt seletuskirjale üle vaadatud ja
võeti määruse muutmise aluseks baasmudel, täpsustatud.
kus teenuste hindadesse on integreeritud Mis puutub logopeedide
rehabilitatsiooniprotsessis osalemise kulumudelisse, mida
juhendamine ja võrgustikutöö (praegu teenus kasutab Haigekassa, siis
koodiga 1002) ning rehabilitatsioonitulemuste leiame, et antud punkt
hindamine (praegu teenus koodiga 1003). vajab täpsemat
Teenuse tunni (60 minutit) uue hinna sisse on analüüsimist. On selge, et
arvestatud mõlema nimetatud teenuse eel- ja järeltöö on vajalik,
komponent (mudeli põhjal 10 minutit). Kui kuid proportsioonid
arvestada, et eeltöö on 15 min ja järeltöö 15 vajavad täpsustamist.
min ja teenuse sisse on arvestatud veel 10 Oleme planeerinud antud
min võrgustikutööks jm, siis kui palju aega teemaga tegeleda
jääb spetsialistil otseseks klienditööks? 20 rehabilitatsiooniteenuse
min? kulumudelite välja
töötamise käigus 2018.
Antud küsimuses paluks lisaselgitusi. aasta jooksul.
Arvame, et teenuse osutamiseks planeeritud
keskmine ajakulu peaks olema palju
selgemalt välja toodud. Haigekassa poolt on
logopeedi teenuse sisu täpsemalt
9
reguleeritud.
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/
TTL/2016_08_12_logopeedia_teenuste_juhe
nd_kodulehele.pdf
Eesti Määruse eelnõu lisa 1 peatükis Selgitatud
Eripedagoogid Üldpõhimõtted teenuse osutamisel on kirjas: „
e Liit 1/6 iga teenuse tunnihinnast on arvestatud
teenusekorra ettevalmistuse, järeltöö, Palume vaadata eelmist
juhendamise, võrgustikutöö ja selgitust
rehabilitatsioonitulemuste hindamise jaoks.“
Eeldades, et hinna proportsioon kajastab ka
ajaliselt nende tööde (klienditöö eel- ja
järeltöö ning töö kliendiga) proportsioone, on
Eesti Eripedagoogide Liidu arvamus, et
(eripedagoogi) teenuse puhul tagab
kvaliteetse teenuse ajaline suhe vähemalt
50% klienditöö eel- ja järeltööks ning 50%
otseseks tööks kliendiga.
WASA AS Kuna küsite teenuseosutajate arvamust, siis Selgitatud
otsustasin siiski kirjutada. Tean, et on
lähteandmetest juttu olnud aga siiski.. Vastavalt SKA poolt antud
selgitustele on teenuse
hindade saamisel
kasutatud
Määruse eelnõus on välja toodud: teenuseosutajatelt saadud
„Teenuste kuluarvestuseks kasutas sisendeid. Vahendite
Sotsiaalkindlustusamet ressursipõhist maksumus on leitud turu
meetodit, mis tähendab, et määratleti ära keskmiste hindade järgi ja
kulugrupid, mida riik rahastab ning leiti neile vajadusel kasutatud
tänased hinnad. Andmed andsid kokku 26 teenuseosutajate sisendit.
rehabilitatsiooniteenuse osutajat, lisaks Teenuse osutamiseks
kasutati majandustegevuse registri, Maksu- vajalike vahendite loetelu
ja Tolliameti ning asutuste veebilehtedel on saadud
olevaid andmeid.“ teenuseosutajate sisendilt
ning nimetada sai kõiki
vahendeid, mida peetakse
teenuse osutamiseks
Kunagi on Kristel Ojala poolt saadetud ka osa
vajalikuks. Vahendite
kulumudelist. Vabandust, aga see ei tundu
puhul võeti arvesse ka
väga usaldusväärne. Vaatasin, et osaliselt on
amortisatsiooniaeg. 2013.
kasutatud 2013 aasta andmeid. Selles
aasta andmeid on
konkreetses tabelis oli näha ainult mõne
kasutatud
teenusepakkuja sisend. Kas valim, sisend ja
kontorivahendite juures.
järeldused on tehtud vastavalt statistika
Kasutatud on samade
headele tavadele.
töövahendite loetelu, mis
Kas selle eelnõu ressursipõhise arvestuse 2013. aastal, hinnad on
alust võib lugeda usaldusväärseks? aga võetud kehtivate
turuhindade järgi. Seega
2013. aasta loetelu
kasutamine ei mõjuta
teenuse hinda.
Teenuseosutajatele on
edastatud nö korrastatud
tabel tulemustega, kus iga
10
asutuse antud sisendit ei
ole tõepoolest näha. SKA
ei pea vajalikuks iga
üksiku asutuse edastatud
andmete avalikustamist,
kuna andmed olid eelkõige
töövahendiks.
SKA leiab, et antud
meetod on usaldusväärne.
SA Tartu Esialgsel ülevaatusel tekkis 2 küsimust: Selgitatud
Ülikooli
Kliinikum 1. Eelnõu seletuskiri lk 3 toob välja: Rehabilitatsiooni
„Samuti on kriteeriumites selgesõnaliselt välja
läbiviimine kliendi
(M.Reilson) toodud, et teenuseid tuleb osutada kliendi tavakeskkonnas on
tavakeskkonnas, mis tähendab, et kui näiteks oluline, kuna kõiki tegevusi
eakal on probleeme toimetulekuga koduses ei ole võimalik nö
keskkonnas, siis spetsialistid osutavadki kliinilises/teraapia
teenust muu hulgas ka eaka kodus. keskkonnas õpetada.
Teenusepakkuja ruumides ei ole võimalik Oskuste omandamist ja
õpetada kõiki toimetulekuoskusi, kuna rakendamist võib takistada
koduses keskkonnas selguvad neid oskusi ka see kui kliendi kodune
rakendama asudes tihtipeale täiendavad keskkond on oluliselt
piirangud. Eemaldatud on sisult dubleerivad erinev teraapia
kriteeriumid.“ keskkonnast (nt kodus
kõrged uksepakud,
Siit tulenevalt küsimus: kas on ette näha teraapia keskkonnas
teenuseosutajatele transpordikulude puuduvad; kodus kitsad
hüvitamist klientide tavakeskkonnas uksed, kust abivahendiga
juhendamiseks? läbi ei pääse, teraapia
keskkonnas suured).
Rehabilitatsiooni eesmärk
on, et klient tuleks
võimalikult hästi toime
oma igapäevases
keskkonnas ning seda on
antud juhul ka silmas
peetud.
SHS § 60 lõige 2
sätestab, et kui sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust
tuleb osutada õigustatud
isiku igapäevases
keskkonnas, hüvitatakse
sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutajale
sõidukulud teenuse
osutamise kohast
õigustatud isiku asukohta
ja tagasi.
Kuna volitusnorm (SHS §
60 lg 5), mille alusel on
kehtestatud sõidukuludele
piirmäärad, käib vaid
11
õigustatud isiku ja tema
saatja kulude kohta, siis
saab määrusega ainult
nende sõidukuludele
kehtestada piirmäära. Ehk
teenusepakkuja kulude
osas kehtib seaduses
sätestatud õigus saada
sõidukulud hüvitatud täies
mahus.
SKA on hüvitanud 2017.
aastal makstud arvete
alusel teenusepakkujale
sõidukulusid summas
58 000€ ning seda
võimalust on kasutanud 14
asutust.
Seega kinnitame, et juba
täna katab riik
teenusepakkuja
transpordikulud juhul kui
teenusepakkuja sõidab
teenust osutama kliendi
tavakeskkonda.
2. Eelnõu Lisa 1 toob välja: „Teenus Selgitatud
sisaldab abivahendite vajaduse
hindamist, sobiva abivahendi Kuna
soovitamist ja kasutama õpetamist rehabilitatsioonimeeskond
(võimaluse korral isiku tuvastab abivahendi
tegevuskeskkonnas), vajaduse korral vajadust, siis kliendi
(kui puuduvad spetsiifilised teadmised vaatest on ka loogiline, et
või õigus abivahendit määrata) kui ta jätkab teenuste
vajaliku abivahendi määramiseks saamist sama spetsialisti
teise spetsialisti poole pöördumise juures, kes abivahendit
soovitamist. „ soovitas, õpetab seda
vajadusel ka kasutama.
Sotsiaalhoolekande seadus toob välja, et
Kui klient kasutab
abivahendi kasutamaõpetamise kohustus
igapäevaseks
lasub abivahendit müüval ettevõttel.
toimetulekuks abivahendit,
(§ 55. Nõuded abivahendi müüjale või siis ka selle kasutamist,
üürijale kasutamise
ergonoomikat/õigsust
(1) Abivahendi müüja või üürija, kes tuleks rehabilitatsiooni
soovib sõlmida käesoleva seaduse §- meeskonnal vajadusel
s 54 nimetatud lepingu või kellel on hinnata ning kasutamise
Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv § 54 mustrit/viisi vajadusel
kohane leping ja kes müüb või üürib korrigeerida.
abivahendeid, mille eest tasumise Abivahendit müüvalt
kohustuse võtab riik üle, peab: ettevõttelt eeldatakse
1) tagama käesoleva paragrahvi nõustamist üldisemal
lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavate tasemel, samuti eelkõige
töötajate olemasolu ettevõtte igas infot abivahendi esmase
12
müügipunktis; kasutamise ja hooldamise
2) tagama vajaliku võimekuse kõigi kohta ning nõuandeid
müüdavate ja üüritavate abivahendite tekkida võivate tõrgete
nõuete kohaseks hoolduseks; osas.
3) tagama õigustatud isikule
abivahendi üleandmisel abivahendi Tegemist ei ole
kasutamise koolituse vähemalt dubleerimisega, mis
käesoleva paragrahvi lõikes 3 vajaks likvideerimist.
kehtestatud ulatuses).
Kommentaar: mitmes õigusaktis erinevate
vastutajate väljatoomine tekitab segadust.
Abivahendi müüjal on samuti kohustus
nõustada klienti kasutamise osas. Kui tegu
on määruses „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse
riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi
kaardi andmed“ mitteolevate abivahenditega,
siis selguse huvides peaks nii eelnõus ka
kirjas olema.
Eesti Eesti Tegevusterapeutide Liit vaatas Selgitatud
Tegevusterape saadetud dokumendid läbi ning omaltpoolt
utide Liit teeme järgmised ettepanekud: Käesoleva eelnõu
1. Täpsustada määruse muudatuses lisa 1 eesmärk ei ole muuta
olevat tegevusteraapia teenuse kirjeldust teenuste kirjeldusi.
(täpsustused paksus kirjas). Teenuse Teenuste hindade teema
kirjelduse täpsustamisel lähtusime jätkub kulumudelite
Tegevusterapeut tase 6 kutsestandardi väljatöötamise protsessis,
kompetentsist B.2.3 Tegevusteraapia millest tulenevalt läheb
elluviimine määrus hiljemalt järgneva
(https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/ku aasta jooksul uuesti
tsestandardid/10670957/pdf/tegevusterapeut- muutmisele. Teenuste
tase-6. 6.et.pdf). Samuti asjaolust, et kirjeldusi tuleb käsitleda
praegune rahastus ei võimalda teenuste eraldi protsessina. Oleme
osutamist isiku tegevuskeskkonnas, kui valmis teenuste
teenuse osutaja ruumid ei asu seal. kirjeldused üle vaatama ja
"Igapäevaelus vajalike oskuste õpetamine, vajadusel muutma sama
täiendamine ja säilitamine võimalusel isiku eelnõu raames.
tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, Mis puudutab eelnõus
töö, vaba aeg, avalik ruum). Isiku esinenud sõnastuse
tegevuseelduste arendamine, parandamine erinevust võrreldes kehtiva
või säilitamine. Lihtsamate individuaalsete
määrusega, siis antud
ortooside kohandamine ja valmistamine.
Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva juhul oli tegemist veaga,
abivahendi soovitamine ja kasutama mis on parandatud.
õpetamine, võimaluse korral isiku Sõnastus jääb seni
tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema kehtinud kujule.
võrgustikuliikmete nõustamine
keskkonnakohanduste tegemisel."
2. Leiame, et hindade erinevus sotsiaalse ja Selgitatud
tööalase rehabilitatsiooni vahel seab ohtu
tegevusterapeudi osalemise sotsiaalse Mõistame teie muret, kuid
rehabilitatsiooni teenuse raames, kuna Töötukassa ostab
13
tööandjal pole võimalik pakkuda odavama rehabilitatsiooniteenuseid
teenuse eest sama palka ning täna Euroopa
tegevusterapeudid liiguvad tööalast Sotsiaalfondi vahenditest
rehabilitatsiooni pakkuvatesse asutustesse. turuhinna alusel samal ajal
kui riigieelarvest
rahastatavate teenuste
nagu seda on sotsiaalne
rehabilitatsioon, puhul ei
ole võimalik riigil tasuda
teenuste eest turuhinna
alusel. Mitmete riiklike
hoolekandeteenuste puhul
on sellest tulenevalt
fikseeritud hinnad
määrusega. Senise info
kohaselt ei ole
riigieelarvest
rahastatavate teenuste
puhul ette näha vaba turu
hindadele üleminekut.
Eesti Määrusest selgub, et loovteraapia teenus on 23.03.18. toimunud
Loovteraapiate ainuke teenus, mille hind langeb. Eesti kohtumisel SKA, SOM,
Ühing Loovteraapiate Ühing ei saa nõustuda, et Loovteraapiate Ühingu,
loovterapeudi teenus on seatud teiste Muusikateraapia Ühingu
võrreldavate teenustega (psühholoog, ja ERL vahel lepiti kokku,
logopeed jne.) ebavõrdsesse positsiooni. et Loovteraapiate Ühing
Loovterapeut on kutsestandardi järgi teeb koostööd
magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooni Sotsiaalkindlustusametiga
omav psühhoterapeutilise ravi ja tuvastamaks, milline
rehabilitatsiooni spetsialist, kutsestandard on probleem andmetes
kättesaadav: https://www.kutsekoda.ee/et/kut seisneb ning kust saada
seregister/kutsestandardid/10543799. usaldusväärsed andmed.
Seetõttu peame oluliseks, et loovteraapia Seni jäetakse
teenust pakkuvad terapeudid saaksid loovterapeudi teenuse
samaväärset kvalifikatsiooni omavate
hind kehtivale tasemele.
spetsialistidega samaväärset töötasu.
Teame, et teenuse hind kujundati Maksu - ja
tolliametist saadud andmete põhja ja
arvestusse kaasati töölepinguga töötavad
loovterapeudid. Eesti Loovteraapiate Ühingu
hinnangul ei ole võimalik MTA andmete
põhjal saada adekvaatset pilti loovterapeutide
reaalsest töötasust.
Paljud loovterapeudid pakuvad teenust
muude koostöövormide kaudu (FIE ja OÜ
kaudu või käsunduslepingu alusel) ja nende
töötasud ei kajastu MTA andmetes.
MTA andmete põhjal saadud summa ei
võimalda rehabilitatsiooniteenust pakkuvatel
asutustel maksta loovterapeutidele nende
kvalifikatsioonile vastavat töötasu. Eesti
Loovteraapiate Ühingu poole on pöördunud
14
ka rehabilitatsiooniteenust pakkuvad
asutused, kes ei nõustu määruses
kajastuvate loovteraapiateenuse kohta
käivate andmetega.
Eesti Loovteraapiate Ühing palub hinna
määramisel võtta MTA andmete asemel
aluseks samaväärset kvalifikatsiooni omavate
spetsialistide töötasu. Kindlasti tuleb
arvestada ka loovteraapia läbiviimiseks
materjalikuluga.
MTA andmetes kajastunud madalam hind
võib olla seotud ka sellega, et loovteraapia
teenuse sildi all pakutakse teenuseid, mis
tegelikult ei ole loovteraapia ja mida pakuvad
spetsialistid, kellel ei ole vastavat
kvalifikatsiooni (magistrikraad või kutse).
Eesti Loovteraapiate Ühing on käivitanud
töörühma, et uurida, mida
loovteraapiateenuse nime all rehabilitatsiooni
süsteemis täpselt pakutakse. Meie eesmärk
on näha rehabilitatsioonisüsteemis töötamas
kutsega loovterapeute, kes saavad oma
kvalifikatsioonile vastavat töötasu.
Seljaajusonga Lk 1. Arvestatud
ja
Vesipeahaigete Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015.
Seltsi a määruse nr 66 „Sotsiaalse
rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste
loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu
maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise korra,
sõidu- ja majutuskulude maksimaalse
maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud
....... all vt märkusi
... ....Sinisega on toodud vaieldav tekstiosa
esile
Lk.11 juures Seletuskirja sõnastust
täiendatud, lisatud sõna
Positiivsena saab välja tuua, et tulenevalt
„reeglina“.
2016. aastal rehabilitatsiooniprotsessis tehtud
muudatusest on suur tõenäosus, et 16+
vanuses inimesed, kelle nn vana
rehabilitatsiooniplaan
lõppeb, suunatakse teenust saama
Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja
poolt koostatud tegevuskava alusel ja neile
plaani uuesti ei koostata. Seega ei teki
15
suurel osal neist inimestest ka plaani
koostamise kulu ja inimese olukord teenuste
saamisel prognoositavalt ei halvene.
Ettepanek, et alla kriipsutatud .. neile plaani
uuesti ei koostata..sõnastusele lisada
juurde “reeglina“,
sest harvikpatoloogiaga haiged ,
kaasasündinud patoloogiaga täisealiseks
saanud haiged (näiteks Crohni tõbi, Spina
bifida, Hydrocephalus , lühikese soole
sündroom jne.) vajavad plaani enese jaoks +
abivahendite ja koolis õpingute jaoks, kus on
esile toodud nende tõestatud ja olulised
režiimipiirangute või õppekorralduste
vajadused, töökoha valiku kohustus jm.
Nende plaan peaks olema konkreetsem ja
sisaldama teavet, mida juhtumikorraldaja e.
mittespetsialist ei oska ega saa kuidagi
osata hinnata!!!
LK 13 juures Arvestatud
..... Teenusepakkujad on varem korduvalt
välja toonud, et hindamise maht on nii
minimaalne, et selle raames ei ole võimalik Seletuskirja sõnastust
keerulisemate probleemidega kliente täpsustatud
piisavalt põhjalikult hinnata.
See lõik toob esile selle, et teatud grupile
patsientidele e. klientidele on hädavajalik
lisainfo õige ja asjakohase SRT teenuse
saamiseks ( SpBH Seltsi reh.grupi soovitus
on, et rehabilitatsiooni plaan aitaks
teadmatust leevendada! ). Määruse
muudatus ei tohiks erandeid välistada ... elu
on näidanud, et juba vastu võetud uuendatud
määrust ei saa enam kuidagi muuta.
Ettepanek, et allakriipsutatud teksti juurde
peaks kuidagi lisaseletus juurde kirjutada,
et nn. keeruliste probleemidega kliente ei
hakataks jooksutama või nad ei
kvalifitseerugi oma paljude eripärade või tõttu
neile vajalikule SRT teenusele
Lk 14 allosa / lk.15 ülaosa Selgitatud
Sotsiaalkindlustusametile ... Juhime teie tähelepanu
asjaolule, et sotsiaalse
Kehtivate hindadega on rehabilitatsiooni teenusele
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul osa kui hoolekandeteenusele
teenuseid ala- ja osa üle rahastatud. Uute saamise aluseks ei ole
Sotsiaalkindlustusameti poolt välja arvestatud eriarsti soovitus ega ühegi
hindade kehtestamisega liigutakse teise spetsialisti
hinnakujunduses ühetaoliste arvestusaluste suunamine/soovitus.
poole. Riskina võib välja tuua, et
rehabilitatsiooniplaanide koostamise Teenusele annab
16
tunnihinna tõus võib avaldada survet õigustatuse puue või
teenuseosutajate käitumisele, kus ollakse töövõimetus või puuduv
ennekõike huvitatud rehabilitatsiooniplaanide töövõime. Töö- ja
koostamisest ja teenuste osutamine jääb pensioniealiste isikute
tahaplaanile. Seda riski aitab maandada puhul hindab
teenusekorraldus, kus töö- ja pensioniealiste teenusevajadust
isikute puhul peab üha suurema hulk inimesi täiendavalt
ja alates 2019. aastast kõik teenust taotlevad Sotsiaalkindlustusameti
isikud läbima esmalt Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja lähtudes
poolse hindamise ja amet otsustab ise, kes eelkõige sellest, kas antud
vajavad täiendavalt rehabilitatsiooniplaani. hoolekandeteenusega on
Ennekõike võib risk realiseeruda kuni 16- võimalik parandada
aastaste sihtrühmas, kelle puhul inimese iseseisvat
Sotsiaalkindlustusamet teenusevajadust ei igapäevast toimetulekut.
hinda. Inimese vajaduste
selgitamisel kasutab
Selle teksti lõiguga nähtub, et on suur juhtumikorraldaja erinevat
segadus ja ebaselgus, kuidas üldse saab informatsiooni (sh eriarsti
kodanik sotsiaalse reh. teenusele. Ja ongi soovitusi).
juba suur ebakindlus ja segadus klientide
seas avaldunud nii, et isegi eriarsti soovitust Lisaks, kui inimene vajab
juhtumikorraldaja eirab ja ei pea vajalikuks vaid üksikteenust, nt ainult
kliendile suunamiskirja SRT jaoks välja füsioteraapiateenust, et
anda. oma tervist parandada või
säilitada, siis soovitab
Ettepanek, et allakriipsutatud lõigu juurde juhtumikorraldaja
täiendus lisada, kes veel saab pöörduda pere- või
juhtumikorraldaja kõrval otsustada ja taastusarsti poole, kellel
suunata kliendi rehab.teenusele on võimalik suunata
inimene füsioteraapiasse
ilma, et inimene peaks
selleks ise esitama
kirjalikku taotlust või
läbima
rehabilitatsiooniplaani
koostamist.
Lk. 15 keskosa Selgitatud
Programmide kinnitamise kriteeriumite
muutmise mõjud
Kuna hoolekandeteenuste
Kliendile halb kättesaadavus on
suuresti tingitud asjaolust,
Klientidele avaldab kriteeriumite muutmine et inimesed soovivad
mõju eelkõige sellest aspektist, et üha enam saada füsioteraapiat
rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu üksikteenusena tervise
hoolekandeliste eesmärkidega programme, säilitamiseks ja
mistõttu paraneb võimalus neisse ka enam parandamiseks, mis ei ole
kliente suunata. Samas väheneb võimalus väga kuluka ja
kliente suunata n-ö tervise turgutamise kompleksse
eesmärgiga programmidesse, mille hoolekandeteenuse
rahastamine ei kuulu Sotsiaalkindlustusameti eesmärk (samal ajal toob
pädevusse. kaasa ebamõistliku
Ettepanek, et kollase taustaga tekst välja eelarvekasutuse, nt plaani
võtta, mis aitaks eos võimalikku bürokraatiat koostamine olukorras, kus
17
eirata. Igapäeva kogemuse alusel on üldise inimene vajab ainult
rahanappuse ja „agarate ametnike“ füsioteraapiat), siis jätame
olemasolul alati võimalik vaielda tervise antud teksti muutmata
turgutamise ja sotsiaalse toimetuleku kujul alles.
võimekuse vajaduse üle nii, et need, kes pole
ise enda eest osavad seisma, jäävadki
vajalikust toimetulekut soodustavatest
meedetest ilma! Määruses ei tohiks olla juba
probleemi esile kutsunud olukordi
võimestada.
Positiivse mõjuna võib eeldada, et kliendid
saavad üha enam aru, millist abi nad võiksid
oma iseseisva sotsiaalse toimetuleku (nt
kodune toimetulek puudega täiskasvanud
isiku puhul) osas riigilt oodata, kuna üha
enam leidub neid, kes on läbinud väga hästi
planeeritud hoolekandeliste eesmärkidega
programmi ja info selle kohta levib.
Teenuseosutajale Selgitatud
Kuna tõstetakse programmide kinnitamise Nõustume teie poolt
lävendit, võib paljudel teenusepakkujatel esitatud väitega ja
edaspidi olla keerulisem saada oma rõhutame, et iga kliendi
programmidele kinnitust. Tõenäoliselt eeldab puhul on kliendil endal
see teenuseosutajatelt ka suuremat ja õigus otsustada, kas ta
põhjalikumat eeltööd oma programmide soovib minna teenusele
esitamisel komisjonile, kuid tulemuseks võib programmi alusel või
eeldada teenuseosutajate teadlikkuse mitte. Alati on inimesel
suurenemist ning seeläbi kvaliteetsemaid ja õigus minna teenusele ka
selgemalt sihitatud programme. rehabilitatsiooniplaani
Rehabilitatsiooni üldisele kvaliteedile mõjub alusel.
see positiivselt, kuid Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse
rehabilitatsioonialasele
kompetentsikeskusele, kes vastutab
programmi koostajate nõustamise eest,
põhjustab see lisatööd.
Kommentaar: multiprofiilseid nn. keeruliste
probleemidega klientidele vajalike SRT
teenuste saamist ei tohiks kitsendada
„programmi surumisega“, sest see kontingent
on väike ja nende vajadused on väga
erispetsiifilised, mida üldistesse raamidesse
kohandada on küllalt probleemne!!!
SA Tartu Lugedes esitatud materjale häirib kogu Selgitatud
Vaimse Tervise eelnõud siduv arvestamine teenuse
Hooldekeskus osutajaga- teenuse pakkujaga. Eelnõu peamine eesmärk
ongi korrigeerida hindu,
(kas me peaksime arvestama juuksuri mille eest riik teenust
soovidega ja koosõlastama kääride ja ostab, seetõttu on ka igati
juuksevaha hinda kui meie eesmärk on lasta loogiline, et tuuakse välja,
18
endal juukseid lõigata) miks muudatusi tehakse ja
mis on muudatuste mõjud
Näiteid seletuskirjast: teenusepakkujatele.
Kuna seni on olnud suureks probleemiks see, Lisaks on vaadatud ja
et teenuseosutajal on väga keeruline leida eelnõus välja toodud ka
häid spetsialiste, kuna teenuste hinnad on mõjud kliendile. Antud
aastaid olnud samal tasemel ja Töötukassa juhul ei saa väita, et
ning Haigekassa maksavad samade teenuste mõjusid kliendile ei ole
eest rohkem, siis hinnatõus annab eelnõus välja toodud.
teenusepakkujatele võimaluse oma tööd
paremini korraldada ja pakkuda teenuseid
lühema ooteajaga.
Teenuse 1001 tunnihinna ja kalendriaasta
maksimaalse maksumuse suurenemine
võimaldab teenuseosutajal
rehabilitatsiooniplaani koostava meeskonna
komplekteerimisel, inimese tegevusvõime
hindamisel ja sekkumiste planeerimisel
paremini hinnata inimese vajadusi.
Teenusepakkujad on varem korduvalt välja
toonud, et hindamise maht on nii minimaalne,
et selle raames ei ole võimalik keerulisemate
probleemidega kliente piisavalt põhjalikult
hinnata.
Viimane on küll Eesti
Rehabilitatsiooniasutuste Liidu poolt heaks
kiidetud muudatus, kuid leidub ka neid
teenusepakkujaid, kelle see muudatus
senisest ebasoodsamasse olukorda võib
panna.
jne
Ütleksin et tegemist on
sotsiaaltööle ühe töömeetodi emapaatia
üleakndmisega valele objektile. Mitte meie
(teenuse osutaja) suhtes ei pea riik
empaatiline olema.
Nagu seletuskirjast selgub ei muutu midagi
selgemaks, väga raske on prognoosida
muutuse mõjusid ja võimalikuks probleemiks
on suurenev reha plaanide tootmine.
20 a aastat on reha kirutud põhjusel, et
tegevuse põhisisuks on rehabilitatsiooni
vajaduse hindamine ja plaanide koostamine
ja praktikas saame me jätkuvalt suunamisi,
mille sisuks on reha vajaduse hindamine,
majutus ja transport ja kõik.
Reha probleemide lahendamiseks on Täname täiendavate
vajalikud järgmised tegevused: teenusekorraldust
Sarnaselt haridussüsteemiga interaktiivne puudutavate ettepanekute
kulutuste jälgmine, miks mitte iga teenuse eest. Kõik ettepanekud
19
ostuaja lõikes. Näiteks sellisel kujul SA Tartu said edastatud
VTHK plaanide koostamisele Sotsiaalkindlustusametile.
kulunud summa 50 tuh, majutus 50 tuh ja
transport 10 tuh Sotsiaalse rehabilitatsiooni
Majutuse ja transpordi kulutuste katmise teenuse sidumine
lõpetamine rehabilitatsiooni eelarvest psüühikahäiretega
Plaanide koostamise ja reha vajaduse inimeste puhul
hindamise lõpetamine reha eelarvest erihoolekandeteenustega
on olnud arutelu all ja
Ja üks valdkondlik ettepanek: sotsiaalne sellist lahendust ka hetkel
rehabilitatsioon erihoolekandes tuleb siduda piloteeritakse. Otsused
erihoolekandeteenustega: ehk alates IET-s süsteemi muutmise osas
lõpetades ÖH-ga on sotsiaalne tehakse pärast piloodi
rehabilitatsioon. lõppu.
MTÜ LUMI Küsimus 1002 ja 1003 koodide Selgitused
TERAAPIA arvestamisega edaspidi:
Sellise lahenduse puhul
Lugesin määruse muudatusest välja järgmist: jääb proportsioon ikka 1/6,
1002 ja 1003 teenused kaovad ära sõltumata kliendiga
eraldiseisvatena ja edaspidi arvestatakse töötatud koguajast.
need iga üksikteenuse ehk iga teenuse 60
minuti sisse (osakaaluga 1/6 ehk 10 minutit 23.03.18. SOM, SKA, ERL
ajaliselt iga üksikteenuse sisse). ja EPIK vahel toimunud
kohtumisel tehti otsus,
Ehk siis, kas ma saan õigesti aru, et: mille kohaselt antud
eelnõu puhul loobutakse
kui teenust osutatakse 60 minutit koos eeltöö konkreetsest ajalisest
ja järeltööga, siis kirja läheb 70 minutit jaotusest.
üksikteenust? Või siis läheb kirja ikka 60
minutit, aga aeg mil kliendiga tegeletakse
väheneb?
Küsimused tegevusterapeudi teenuse Selgitatud
kirjelduse kohta:
Käesoleva eelnõuga ei
Uus kirjeldus on järgmine: Igapäevaelus soovitud kirjeldusi
vajalike oskuste õpetamine, täiendamine ja sisuliselt muuta. Kuna
säilitamine isiku tegevuskeskkonnas teenusekirjeldusse on
(lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik sattunud viga, taastatakse
ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, kirjeldus seni kehtinud
sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama kujul.
õpetamine, võimaluse korral isiku
tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema
võrgustikuliikmete nõustamine
keskkonnakohanduste tegemisel.
Siit on võimalik välja lugeda seda, et
tegevusterapeut justkui ei saakski teenust
osutada rehabilitatsiooniasutuses vaid peab
seda tegema inimese tegevuskeskkonnas-
see ei ole hetkel reaalselt teostatav, pigem
on nii, et teenust on võimalik inimese
tegevuskeskkonnas osutada väga harvadel
juhtudel. Tegevusterapeudid üritavad seda
teha nii palju kui võimalik ka juba praegu, aga
siiski osutub võimalikuks inimese
20
tegevuskeskkonnas seda teha väga vähestel
juhtudel. Kui tegevusterapeudid peavad
edaspidi teenust osutama ainult inimese
tegevuskeskkonnas, siis kahjuks muutub
olukord selliseks, et tegevusterapeudi teenus
jääb suuremal osal inimestel saamata.
Teine asi kirjelduses on see, et tegelikult
oleks vaja panna siia sisse ka see, et
tegevusterapeut arendab, taastab ja
kohandab ka inimese tegevuseeldusi, mis on
vajalikud igapäevaelutegevuste
sooritamiseks. See osa on tegelikult ka juba
praegu kirjeldusest miskipärast välja jäänud.
Reaalselt tegevusterapeudid tegelikult oma
teraapiates tegelevad ka tegevuseelduste
treenimisega, kuna vahel ei olegi võimalik
igapäevaelutoimingut teostama/treenima
hakata, kui inimene ei ole omandanud
eelnevalt selleks vajalikku suutlikkust ehk kui
inimesel ei ole tegevuseks vajalikke
tegevuseeldusi.
Suur mure loovteraapia teenusega: Arvestatud/selgitatud
LUMI teraapia leiab, et loovterapeutidele on
päriselt ka liiga tehtud tunnihinde
alandamisega. 23.03.18. toimunud
Saime aru, et oluline põhjus sellise otsuse kohtumisel SKA, SOM,
langetamisel oli see, et tööandjad maksavad Loovteraapiate Ühingu,
loovterapeudile madalamat töötasu? Kas te Muusikateraapia Ühingu
ka analüüsisite miks see nii on? ja ERL vahel lepiti kokku,
Ehk tuleb see sellest, et loovterapeudil kulub et Loovteraapiate Ühing
oluliselt rohkem vahendeid teraapia teeb koostööd
läbiviimiseks, tööandja kulu on suurem. Ehk Sotsiaalkindlustusametiga
tuleb see sellest, et loovterapeutide teenuse tuvastamaks, milline
arvelt on suurendatud näiteks eripedagoogi ja probleem andmetes
logopeedi palkasid, kellede teenuse hinnad seisneb ning kust saada
on hetkel väga väikesed? Siin peab olema
usaldusväärsed andmed.
mingi sügavam põhjus, kindlasti ei saa olla
loovterapeutide töö vähem väärtuslik. Seni jäetakse
loovterapeudi teenuse
Kui loovterapeutidelt teenusehinnast maha hind kehtivale tasemele.
võtta, siis peavad ju asutused neile veelgi
vähem palka maksma kui praegu, et
omadega välja tulla ja siis võib tekkida
olukord, kus meil ei ole enam loovterapeute
meeskondadesse võtta nagu on praegu
logopeedide ja eripedagoogidega. Või siis on
see, et me hoiame edaspidi loovterapeutide
palga praegust taset teiste terapeutide
osutatud teenuste arvelt ja sisuliselt ei muutu
mitte midagi olulist ka eripedagoogide ja
logopeedide ega teiste spetsialistide osas.
Siis võiks ju vanaviisi jätkata.
21
Võtame võrdluseks loovterapeudi teenuse ja
psühholoogi teenuse. Just sisulise poole
pealt.
Psühholoogi teenuse hinnaks on planeeritud
21,88 eurot ja loovterapeudile 18,74.
Psühholoogilised nõustamised on mõlemad
ja töö sisulise poole pealt nad ei erine
üksteisest oluliselt. Väike vahe on selles, et
loovterapeut sobib lastega tegelemiseks
paremini enamasti, kuna ei nõua nii suurt
verbaalse eneseväljenduse oskust,
probleeme ja sisemaailma analüüsitakse
vaadeldes tehtud loovtööd ning proovitakse
üheskoos leida erinevaid lahendusi, kuidas
edasi minna, läbi loovtöö on inimesel kergem
ja lihtsam rääkida ning saab kasutada
erinevaid metafoore ja sümboleid.
Psühholoogid aga sobivad enamasti paremini
neile klientidele, kes on valmis end rohkem
verbaalselt väljendama ja kelle oskused
selleks on suuremad. Mõlemas
teraapiavormis tegeletakse kliendi murede ja
probleemidega ning neile lahenduste
otsimisega. Mõlemad spetsialistid kasutavad
selleks psühholoogilise nõustamise
teooriaid, tehnikaid ja meetodeid.
Loovterapeudid enamasti Eestis kasutavad
lahenduskeskse lähenemise teooriat,
meetodeid ja tehnikaid. Aga meil on ka
analüütilise jm taustaga loovterapeute.
Loovterapeudi töövahenditeks on erinevad
materjalid, mida sageli ei saa teistkordselt
kasutada, kuna eriti lastega töös on oluline,
et laps saaks tehtud töö kaasa võtta.
Psühholoogide töövahendiks on enamasti
verbaalne kõne, paberid ja pliiatsid. Osad
psühholoogid siiski kasutavad ka juba loovtöö
tegemist, kuna nad on märganud selle väga
olulist mõju klientidele.
Kuidas saada aru siis sellest, et psühholoogi
teenuse hind on kõrgem kui loovterapeudi
teenuse hind?
Kui loovterapeut läheneb funktsionaalse
tasandi pealt ehk siis tema eesmärgiks on
arendada mõnda kliendi funktsiooni, kas siis
kognitiivset, füüsilist või käitumuslikku, siis ta
teeb sisuliselt sama tööd mida teeb
tegevusterapeut, füsioterapeut, eripedagoog,
psühholoog. Loovterapeut kasutab selleks
lihtsalt teisi tehnikaid, meetodeid, tegevusi.
Kindlasti ei ole tema töö sisuline pool ja
tulemused kuidagi kehvemad, kui teiste
teraapiavormide omad. Loovterapeudi
lisaväärtuseks on veel see, et isegi kui ta
22
läheneb funktsioonipõhiselt, siis integreerib ta
sinna juurde alati ka psühhoteraapilise noodi,
mis toetab oluliselt inimest emotsionaalselt
tasandilt. Lahenduskeskse lähenemise või
mõni muu psühhoterapeutiline teooria käib
alati teraapias kaasas ja läheb lisaks
funktsiooni treenimisele käiku. Inimene ei ole
ainult oma füüsisega, inimene on tervik ja
alati mõjutab füüsise langus vaimset ja
emotsionaalset võimekust ja toimetulekut ja
ka vastupidi. Loovteraapias on võimalik
tegeleda nii funktsioonide treenimisega kui
kaasata sinna lisaks emotsionaalse
toimetuleku toetamine psühhoterapeutiliste
võtetega.
Miks on siis nii, et loovterapeut on kehvemas
seisus hetkel, kui teised terapeudid? Töö
sisulise poole pealt ei erine ta teistest
spetsialistidest sugugi nii palju, pigem on
loovteraapias lisaväärtused, mida teistes
teraapiavormides sageli ei ole.
Ei ole kahtlust, et määruse muudatustega on
väga põhjalikult tegeletud ja asjatundjad
kaasatud ja väga suur töö ära tehtud, aga
mulle tundub et kuskil on mingi viga sees. Kui
vaadelda erinevaid teraapiavorme sisulise
poole pealt, siis tuleks loovterapeute ja nende
tööd rohkem väärtustada, nad ei ole kuidagi
kehvemad teistest, pigem omavad
lisaväärtusi ja eriti lastega töös on nad
asendamatud.
OÜ Midro Teenuse hinna kujunemine Arvestatud/selgitatud
koondatud
teenuseosutaja Seletuskirjas on kirjas, et „Teenuse tunni (60 23.03.18. toimunud
te minutit) uue hinna sisse on arvestatud kohtumisel (SKA, SOM,
ühispöördumin mõlema nimetatud teenuse (1002 ja 1003) ERL, EPIK) lepiti kokku, et
e: komponent (mudeli põhjal 10 minutit)“. seletuskirjas
Seletuskirjas on kirjas, et „Lisaks muudeti lisa täpsustatakse teenuse
1. Activitas OÜ sisu kirjeldust, kuid
2. Põhja- Eesti 1 preambulis olevat üldpõhimõtete osa,
integreerides sinna seniste teenuste 1002 ja jäetakse 1/6 osakaal
Taastusravikes
kus AS 1003 sisu ning kehtestades, et iga teenuse määramata. Tuleb edasi
osutamise tunni hinnast 1/6 on arvestatud tegeleda eel- ja järeltöö
3. edaspidi seniste teenuste 1002 ja 1003 aja määratlemisega
Aktiviseerimisk raames tehtud tegevuste kulu katmiseks“. kulumudelite välja
eskus Ave arendamisel. Protsessi
MTÜ 4. MTÜ Lisa 1-s on kirjas, et „1/6 iga teenuse juhib SKA, kaasates
Keila RK tunnihinnast on arvestatud teenusekorra
ettevalmistuse, järeltöö, juhendamise, teenusepakkujad ja
võrgustikutöö ja rehabilitatsioonitulemuste erialaliidud.
hindamise jaoks“, mis ei ole kooskõlas
seletuskirjas toodud ainult 1002 ja 1003-le
kehtestatud 1/6 määraga.
23
Varasemalt on olnud Lisa 1-s kirjas, et teenus
sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja
järeltööd, s.h dokumenteerimist. Varasemalt
nimetatud tegevuste ajalist mahtu täpselt
määratletud ei ole olnud.
Kuigi varasemalt on määruses kirjas, et
teenus sisaldab ka eeltööd, järeltööd ja
dokumenteerimist, pöörame tähelepanu, et
hetkel teenuste 1002 ja 1003 lisanduv ajakulu
peaks olema lisatud varasemale arvestatud
ajakulule lisaks. Kooskõlastamisele saadetud
määruse Lisa 1-s nimetatud kõik tegevused
ei mahu kindlasti 1/6 tööaja sisse.
Järgnevalt on toodud ettepaneku esitanud
asutuste keskmine ajakulu lisategevustele
teenuse kohta.
Tegevuse nimetus Activitas OÜ Põhja- Eesti
Taastusravikeskus AS
Aktiviseerimiske skus Ave MTÜ
MTÜ Keila RK
Ettevalmistavatele tegevustele
10 -15 min 15-30 min 10 min 15-20 min
Järeltegevustele
5 -10 min 10-15 min 15 min 10-15 min
Dokumenteerimisele
10-15 min 10-15 min 15 min 5-10 min
s.h pöörame tähelepanu, et vastavalt
Sotsiaalkaitseministri määruse nr 69 § 5.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
andmestik, on teenuse osutajatel kohustus
iga teenuse kohta teha kirjalik kanne, mis
peab mahtuma eelpool toodud ajakulu sisse.
Teeme ettepaneku suurendada 1/6-dikku
teenuse tunnihinnast teenusekorra
ettevalmistuse, järeltöö, juhendamise,
võrgustikutöö ja rehabilitatsioonitulemuste
hindamise jaoks, mis arvestaks tegevustele
kuluvat reaalset ajakulu või võtta eelnõust 1/6
välja.
Teenuse saajate teavitamine muudatustest Selgitatud
Tulenevalt planeeritavatest muudatustest Kõikide sotsiaalse
palume Sotsiaalkindlustusameti või rehabilitatsiooni teenust
Sotsiaalministeeriumi poolt puudutavate muudatuste
rehabilitatsiooniteenust kasutavate isikute osas teeb sarnaselt
teavitamist järgmistest muudatustest: varasemale praktikale
24
✓ Teenuse hindade muutumine toob kaasa teavituse
klientidele teenuse mahu vähenemise; Sotsiaalkindlustusamet.
✓ Teavitamine, et teenuse hinna sisse on
planeeritud ka teenusekorra ettevalmistus,
järeltöö, juhendamine, võrgustikutöö ja
rehabilitatsioonitulemuste hindamise aeg.
s.h pöörame tähelepanu, et 2018 a
jaanuarikuu ajakirjas „Puutepunkt“ on
avaldatud artikkel (lk. 4-5
https://www.yumpu.com/xx/document/view/59
802398/pp64) rehabilitatsiooniteenuse aja
arvestuse kohta, mis näitab, et teema on
aktuaalne ning vajad üldsusele selgitamist.
Meeskonnatöö Selgitatud
Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas
Meeskonnatöö ja
teenus 1003 kaotamise korral korraldada
võrgustikutöö peab
ning teenuse kasutamise andmestikus toimuma vastavalt
kajastada meeskonnatöid, mis on
vajadusele kogu
kompleksse rehabilitatsiooniteenuse
rehabilitatsiooniportsessi
osutamisel väga vajalikud. vältel ning see kuulub
individuaalteenuse hinna
Kas teenuse osutajad peaksid hakkama sisse.
meeskonnatöid märkima
individuaalteenustena?
Pereteenus Selgitatud
Palume seletuskirja sõnastuses täpsustada Kuna pereteenuse
selgemalt, millised on sobivad tegevused sisustamine nõuab
pereteenuse osas. Käesolevalt on rohkem aega ja erinevate
seletuskirjas loetletud tegevused, mida ei tohi osapoolte koostööd, siis
teha. Kirjeldamata on tegevused, mis on käesoleva eelnõuga
lubatud ja aktsepteeritavad. loobutakse pereteenuse
eraldiseisva teenusena
rahastamisest. Eelkõige oli
pereteenuse varasema
lisamise eesmärk tagada,
et peredele pakutakse
nõustamist, aga seni on ka
teenusepakkujate endi
sõnul tehtud selle alt vaid
tavapärast infovahetust
perega, mis kuulub igal
juhul teenuse hulka.
Sotsiaalministeerium on
palunud
Sotsiaalkindlustusametil
võtta ette pereteenuse
täpsem kirjeldamine. Kui
pereteenus on selgemalt
kirjeldatud, on võimalik
see eraldiseisva
25
teenusena taastada.
Andmestik (Sotsiaalkaitseministri määruse § Selgitatud
5. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
andmestik) SKA leiab, et andmestikus
tuleb tegevusi kirjeldada
Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, sarnaselt senisele, näiteks
kuidas peaksid 1002 ja 1003 tegevused tuua välja, mis testi ja
kajastuma andmestikus nii, et see on millises mahus tehti,
rahastaja jaoks piisav (s.h kas peab välja samamoodi eel- ja
tooma ajalist määratlust tegevustele 1/6 järeltööga ning mh
osas). kirjeldada vajadusel
tulemuste hindamine.
Teenuse hinna muudatus Selgitatud
Loovterapeudi ja kogemusnõustaja teenuse 23.03.18. toimunud
hinnad eelnõus on vajaliku pädevusega kohtumisel SKA, SOM,
spetsialistide leidmiseks liialt madalad. Loovteraapiate Ühingu,
Eelnõus kasutatud hinnakujundusmetoodika Muusikateraapia Ühingu
(aasta keskm. palk vastavalt Maksu- ja ja ERL vahel lepiti kokku,
Tolliameti väljavõttele) on lähtunud et Loovteraapiate Ühing
pikaajaliselt ja täiskohaga töötanud
teeb koostööd
spetsialistide töötasudest.
Sotsiaalkindlustusametiga
Loovterapeudi teenuse osutamiseks peab tuvastamaks, milline
spetsialistil olema vastav kõrgharidus ning probleem andmetes
teenuse läbi viimiseks on vajalikud vahendid, seisneb ning kust saada
millele on suured kulud. Eelnõus toodud usaldusväärsed andmed.
loovterapeudi teenuse hinna korral on Seni jäetakse
teenuse kvaliteetne osutamine keeruline, loovterapeudi teenuse
arvestades s.h vahenditele/materjalidele
hind kehtivale tasemele.
kuluvat ressurssi. Ettepanek on jätta
loovterapeudi teenus senisele
individuaalteenuse hinna tasemele.
Kogemusnõustaja teenuse osutamine on Selgitatud
alles uus teenus, kogemusnõustajate
palganumber Maksuja Tolliameti andmetel ei Kogemusnõustamise
ole 2017 jooksul jõudnud täismahuni teenuse uue hinna
(täistöökoht). Ettepanek tõsta arvutamisel on lähtutud
kogemusnõustaja tunnihinda. samadest alustest nagu
teiste teenuste puhul.
Kuna tegemist ei ole
reeglina spetsiifilise
ettevalmistusega
spetsialistiga, vaid
koolituse läbinuga, ei saa
selle spetsialisti tasu olla
samaväärne
kõrgharidusega
spetsialistiga.
Teenuse kirjelduste sõnastused Selgitatud, arvestatud
Ettepanek täpsustada eripedagoogi teenuse Käesoleva eelnõu
kirjelduse sõnastuses „Orienteerumis- ja eesmärk ei ole muuta
26
liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, teenuste kirjeldusi.
marsruutide õpetamine jm), punktkirja Teenuste hindade teema
õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine“, jätkub kulumudelite
et kirjeldus on nägemispuudega isikute kohta. väljatöötamise protsessis,
„Igapäevaelu toimingute õpetamine“, mis millest tulenevalt läheb
muidu on tegevusterapeudi teenuse sisu, on määrus hiljemalt järgneva
tekitanud spetsialistide ja klientide hulgas aasta jooksul uuesti
segadust ning käesolevas kirjelduses käib muutmisele. Teenuste
ainult nägemispuudega isikute kohta. kirjeldusi tuleb käsitleda
eraldi protsessina. Oleme
Tegevusterapeudi teenuse kirjelduses on valmis teenuste
eelnõus märgitud "Igapäevaeluks vajalike kirjeldused üle vaatama ja
oskuste õpetamine, täiendamine ja vajadusel muutma sama
säilitamine isiku tegevuskeskkonnas“ eelnõu raames.
(kehtivas määruses on kirjas võimalusel isiku
tegevuskeskkonnas)". Kas eelnõu järgi ei tohi Mis puudutab eelnõus
enam tegevusterapeudi teenust esinenud sõnastuse
rehabilitatsiooniasutuses pakkuda? erinevust võrreldes kehtiva
Soovitame jätta sõnastuseks hetkel kehtiv, määrusega, siis antud
„võimalusel isiku tegevuskeskkonnas“. juhul oli tegemist veaga,
mis on parandatud.
Sõnastus jääb seni
kehtinud kujule.
Eesti Kurb tõesti, et meieni see arutelu nii hilja Selgitatud
Muusikateraapi jõudis ning samuti imekspandav, et meie
a Ühing erialaliitu kuskil mainitud pole.
Jõudsime siiski tutvuda Eesti Loovteraapiate Määrus saadeti
Ühingu pöördumisega ning toetame neid kooskõlastamisele kõigi
selles avalduses välja toodud punktides igati. erialade
esindusorganisatsioonidel
On kahetsusväärne, kui pikka pühendumist e, mille puhul toimub
nõudvaid erialasid ei osata vääriliselt hinnata määruse alusel eraldi
ning teenuse hinna kunstliku alandamisega teenuse rahastamine.
tekitatakse veelgi suurem palgalõhe naiste ja Eelnõu sai edastatud ka
meeste töötasudes. Nimelt kuulub Eesti Loovteraapiate Ühingule.
Muusikateraapia Ühingusse vaid 1 mees Kuna muusikateraapiat
antud hetkel ja kuigi meesspetsialistid antud rahastatakse loovteraapia
erialal on mujal maailmas vägagi levinud, ei teenuse alt, eeldati
näe ma, kuidas see võiks positiivses suunas esialgu, et läbi selle
muutuda, kui me neile ja loomulikult ka organisatsiooni jõuab
kõikidele naisspetsialistidele ei suuda eelnõu ka
konkurentsivõimelist töötasu pakkuda. Muusikateraapia Ühinguni.
Samuti tundub ülekohtune, kui antud Kõik uued hinnad määruse
teenustasu peaks sisaldama ka materjalikulu, eelnõus sisaldavad
eriti arvestades muusikainstrumentide hindu teenuse lõplikku kulu ehk
... kõiki teenuse osutamisega
kaasnevaid kulusid
Lisame ühe ettepaneku veel edasiste sarnaselt kehtivas
segaduste vältimiseks antud määruse määruses välja toodud
arutellu. Nimelt on käesoleva aasta algusest
27
kinnitatud lisaks loovterapeudi kutsele eraldi hindadele.
ka muusikaterapeudi kutse ja kuigi
sotsiaalhoolekande seadus ei sätesta
muusikateraapiat eraldi teenusena, vaid ütleb
(§ 68 lg 2 p 61), et
rehabilitatsioonimeeskonda võib kuuluda ka
inimene, kellele kutseseaduse alusel antud
muusikaterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud
kõrgharidus muusikateraapias või sellele
vastav kvalifikatsioon ning muusikateraapia
on üks loovteraapiate liike, siis võimalike Vastav täpsustus
segaduste vältimiseks: seletuskirja sisse viidud.
Teeme ettepaneku, et määruse seletuskirjas
oleks selgelt välja toodud, millise hinnaga
muusikateraapiat arvestatakse.
Eesti Määrus on kooskõlastatud, täiendavaid
Sotsiaaltöö ettepanekuid ei esitatud.
Assotsiatsioon
Justiitsministe Kooskõlastatud märkusteta
erium
Rahandusmini Kooskõlastatud vaikimisi
steerium
Eesti Kooskõlastatud vaikimisi
Maaomavalitsu
ste Liit
Eesti Linnade Kooskõlastatud vaikimisi
Liit
28
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse
maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning
hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide
kehtestamine“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri määrust muudetakse seoses rehabilitatsiooniteenuste uute hindade
kehtestamise ning rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kriteeriumite muutmisega.
Muudatused rehabilitatsiooniteenuste hindades lähtuvad Sotsiaalkindlustusameti ettepanekutest,
mis on tehtud senise praktika, koostööpartnerite tagasiside ning eelarve alusel. Seniste
rehabilitatsiooniteenuste hindade asemel kehtestatakse niinimetatud kulupõhised hinnad, et
tagada teenuste hindade senisest suurem läbipaistvus ja õiglus ning vastavus reaalsetele
kuludele. Selleks analüüsis Sotsiaalkindlustusamet teenusepakkujate poolt antud andmeid ja
Maksu- ja Tolliameti andmeid ning kogus muud vajalikku informatsiooni. Uus
rehabilitatsiooniteenuste hinnakujundus räägiti Sotsiaalkindlustusameti kinnitusel läbi
teenusepakkujate ja erialaliitudega.
Lisaks muudetakse määruses rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kriteeriumeid, mis
annavad programmide hindamise täpsemad alused. Täpsustatud kriteeriumid tuginevad
rehabilitatsiooniprogrammide hindamise komisjoni ligi kaheaastase töö kogemusel ning
Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ettepanekutel.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigimeetmete
juht Lemme Palmet (626 9214;
[email protected]), laste ja perede osakonna laste
hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo (626 9176;
[email protected]), tööhõive osakonna
töövõimepoliitika juht Arne Kailas (626 9721;
[email protected]), sama osakonna
peaspetsialist Sabina Trankman (626 9188;
[email protected]) ning strateegia ja eelarve
osakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (626 9169;
[email protected]), tuginedes
Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ettepanekutele.
Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Mari
Kreitzberg (6269 366,
[email protected]).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema
(626 9271;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises
määruse jõustumisnorm.
2
Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Paragrahvi 3 lõige 3 sätestab riigi
poolt ülevõetava tasu maksimaalse suuruse sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1
punktides 3–7 nimetatud isiku eest. Täiendavate kriteeriumite lisamiseks täiendatakse lõiget
kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse
sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 747,10 eurot
kalendriaastas.“
Muudatuse eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks
olukorda, et need isikud, kelle aastane piirmäär on 483 eurot ja kes suunatakse teenust saama
rehabilitatsiooniplaani alusel, saavad teenusehindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus
teenust. Kuna aastane piirmäär ei suurene, väheneb sama summa võrra inimesel teenuste
saamiseks kasutada jääv limiit selles kalendriaastas, millal plaan koostatakse.
Kuna programmi või Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava
alusel teenust saama minnes saab inimene kogu oma aastase teenuselimiidi kulutada teraapiale
ning plaani koostamise kulu ei teki, on oluline luua kõigile võrdsed tingimused. Seega annab
käesolev muudatus sama võimaluse ka neile, kes vajavad meeskondlikku hindamist ning kellele
sellest tulenevalt koostatakse teenuse saamiseks rehabilitatsiooniplaan.
Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 6 punkti 2. Muudatusega asendatakse
tekstiosa „rehabilitatsiooniplaani täiendamise ja tulemuste hindamise teenust (edaspidi
rehabilitatsiooniplaani täiendamine)“ sõnadega „rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja
rehabilitatsiooni planeerimise teenust“. Muudatus on eelkõige tehniline ning selle eesmärk on viia
määruse sõnastus vastavusse teenuse tegeliku nimetusega, mis tuleneb määruse lisast.
Määruse § 1 punktiga 3 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uue lisaga. Määruse § 2
kohaselt on lisas 1 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste
loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab. Muudatuse eesmärk on
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hinna korrigeerimine vastavalt teenuse tegelikele kuludele.
Teenuste kuluarvestuseks kasutas Sotsiaalkindlustusamet ressursipõhist meetodit, mis
tähendab, et määrati kindlaks kulugrupid, mida riik rahastab, ning leiti neile praegu kehtivad
hinnad. Andmed andsid kokku 26 rehabilitatsiooniteenuse osutajat, lisaks kasutati
majandustegevuse registri, Maksu- ja Tolliameti ning asutuste veebilehtedel olevaid andmeid.
Hindade kujundamisel võeti arvesse järgmisi kulugruppe:
• teenust osutava personaliga seonduv (põhitöötajate töötasu, töövahendid, töökoht,
koolituskulud, supervisiooni komponent, büroo- ja sidekulud);
• klienditeenindamisega seonduv (seadmed, inventar, kulumaterjalid);
• teenuse lisakulud (teenuse pakkumist toetavad tegevused – valdkonna üldjuhtimisega
kaasnev);
• asutuse üldkulud (asutuse ruumide korrashoid jms).
Kulude analüüsimise tulemusena selgus, et ei ole olulist erinevust individuaalse ja pereteenuse
kuludes, võttes arvesse viisi, kuidas pereteenust sisuliselt osutatakse. Seetõttu kaotatakse
pereteenus eraldiseisvalt. Edaspidi eeldab peretöö jätkuv rahastamine Sotsiaalkindlustusameti
poolt selle sisu täpsemat kirjeldamist ja vastavalt sisule hinnastamist. Kui on olemas uus
pereteenuse kirjeldus ja kirjeldusele vastav kulumudel ning otsustatud, milliste teenuste puhul
peaks pereteenus jätkuvalt eraldiseisva teenusena olema kehtestatud, on võimalik pereteenus
taastada.
Määruse muutmise aluseks võeti baasmudel, kus teenuste hindadesse on integreeritud
rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö (praegu teenus koodiga
1002) ning rehabilitatsioonitulemuste hindamine (praegu teenus koodiga 1003).
3
Baasmudel arvestab nende põhikomponentidega, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, kuid ei
too sisse erispetsiifikaid, mis eeldavad suuremaid investeeringuid. Baasmudeli mõte on tekitada
süsteemi põhialus. Pärast seda, kui süsteem on kvaliteedi ja sisu poolest korrastatud, on
järgmise sammuna võimalik tegeleda erisustega, mis vajavad teistlaadi või suuremaid
investeeringuid kui baasteenuste puhul ning seega eeldavad ka teistsugust teenuse hinda.
Kõigi teenuste puhul toimub hinnakorrektsioon ülespoole, v.a loovteraapia (sh muusikateraapia),
mille puhul jääb hind samale tasemele.
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise teenuse (kood 1001) hind
on viidud uutele alustele – ühte tundi on arvestatud kolme spetsialisti töö vastavalt
sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele (praegu kehtiv teenuse tunnihind on arvestatud ühe
spetsialisti kohta). Meeskonnapõhise tunnihinna 52,82 eurot kasutamisel on maksimaalseks
ajakuluks arvestatud 5 tundi, seega on plaani koostamise limiit 264,10 eurot kalendriaastas.
Meeskond peab koosnema vähemalt kolmest spetsialistist vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse
nõuetele, rohkemate spetsialistide kaasamine on võimalik, kuid meeskonnapõhine tunnihind
sellest ei muutu.
Lisaks muudeti lisa 1 preambulis olevat üldpõhimõtete osa, integreerides sinna seniste teenuste
1002 ja 1003 sisu. See tähendab, et lisa preambulist on selgelt näha, mis on arvestatud ühe
tunni spetsialisti (60 minutit) teenuse sisse (st ei kehti teenuse 1001 puhul). Kui seni oli hinna
sisse arvestatud vajaduse korral kliendi hindamine, abivahendi vajaduse hindamine, sobiva
abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, eeltöö, järeltöö ja võrgustikutöö, siis edaspidi
lisandub sellele põhjendatud vajaduse korral osalemine kliendijuhtumiga seonduval
võrgustikupartneri nõupidamisel, rehabilitatsiooniprotsessi seire, vahe- ja lõpphindamised
(eelkõige soovitavalt koos kliendiga) ning vajaduse korral rehabilitatsiooni eesmärkide ja
tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena.
Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse lisa 2, asendades selle uue lisaga. Määruse § 7
kohaselt on lisas 2 sätestatud rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud
hindamiskriteeriumid. Nende alusel annab rehabilitatsiooniprogrammidele oma hinnangu
Sotsiaalkindlustusameti juurde loodud programmide hindamise komisjon, mis alustas tööd 2016.
aasta alguses. Tänaseks on komisjon jõudnud ühisele seisukohale, et 2015. aastal vastu võetud
kriteeriumite alusel on sageli väga keeruline jätta kinnitamata programme, mis ei vasta
hoolekandeteenuse eesmärkidele või millel ei ole potentsiaali saavutada lubatud eesmärke.
Näiteks on kriteeriumite puhul selgemalt välja toodud, et integreeritud rahastamine ei tähenda
tervishoiu- ja kohaliku omavalitsuse teenuste osutamist rehabilitatsiooniteenuse raames, vaid
eelkõige koostööd eri osapooltega, et klient saaks vajalikku terviklikku abi. Kui inimesel on
keeruline teisest süsteemist teenust saada (nt kohalik omavalitsus ei ole seni mõnda teenust
pakkunud), siis on oluline teha koostööd kohaliku omavalitsusega, et inimesele vajalikke
teenuseid pakkuma hakataks, mitte osutada integreerimise mõiste all teiste valdkondade
teenuseid rehabilitatsiooniprogrammi raames.
Samuti on kriteeriumites selgesõnaliselt välja toodud, et teenuseid tuleb osutada kliendi
tavakeskkonnas, mis tähendab, et kui näiteks eakal on probleeme toimetulekuga koduses
keskkonnas, siis spetsialistid osutavadki teenust muu hulgas ka eaka kodus. Teenusepakkuja
ruumides ei ole võimalik õpetada kõiki toimetulekuoskusi, kuna koduses keskkonnas selguvad
neid oskusi rakendama asudes tihtipeale täiendavad piirangud. Eemaldatud on sisult dubleerivad
kriteeriumid.
Senise 16 kriteeriumi asemel on kehtestatud 13 uut kriteeriumit. Kriteeriumid jagunevad
sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud põhikriteeriumite alla erinevalt varasemast, kus iga
põhikriteeriumit toetas neli alakriteeriumit, ebavõrdselt. See tuleneb asjaolust, et senise komisjoni
töökogemuse põhjal on osutunud väga oluliseks kriteeriumeid sisult mitte dubleerida ja pigem
hinnata eraldi kriteeriumite kaudu hindamise ja sekkumise metoodikaid ning lähivõrgustiku
kaasamist. Viimati nimetatu on oluline seatud eesmärkide saavutamisel, mistõttu on tähtis, et
4
need ei oleks ühe ja sama kriteeriumi all koos, kui üks on täidetud, aga teine mitte. Endiselt
peavad kõik programmid vastama siiski seaduses välja toodud põhikriteeriumitele.
Programmi alakriteeriumid jaotuvad alljärgnevalt:
1. Rehabilitatsiooniprogramm ja selles seatud eesmärgid ning planeeritud tegevused
vastavad sihtgrupi vajadustele.
1.1. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud ja vajalikkus sihtrühmale on põhjendatud.
1.2. Programmi eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele seatud
eesmärkide, riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega (kui need on avaldatud).
2. Rehabilitatsiooniprogramm vastab nüüdisaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele,
sealhulgas on tõenduspõhine.
2.1. Kasutatavad hindamisvahendid on tõenduspõhised ja asjakohased ning nende kasutamine
on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud.
2.2. Kasutatavad sekkumismeetodid ja -metoodikad on asjakohased ning nende kasutamine on
sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud.
2.3. Programmis on kirjeldatud kasutatava metoodika tõenduspõhisust (metoodika kasutamise
varasem riigisisene või rahvusvaheline kogemus ja metoodika kasutamisel saavutatud
tulemused).
2.4. Programmi raames elluviidavad sekkumised on põhjendatud, sekkumise korral arvestatakse
maksimaalselt kliendi tavakeskkonna olukorra, vajaduste ja võimalustega, tegevused viiakse
ellu kliendi tavakeskkonnas.
2.5. Programmi sekkumiste maht ja kestus on seatud eesmärkide ja tegevuste puhul optimaalne.
2.6. Programmi raames elluviidavad sekkumised kaasavad kliendi lähi- ja/või tugivõrgustiku
liikmeid ja/või vajalikke koostööpartnereid.
3. Rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tulemused on mõõdetavad ja suurendavad
inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on nimetatud planeeritud ja
varasemate programmide käigus saavutatud tulemused.
3.1. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused on asjakohased ja mõõdetavad.
3.2. Programmis on kirjeldatud kliendi funktsioneerimisvõime hindamist programmi alguses ja
lõpus, programmi lõpus tehtud hindamine sisaldab kliendi funktsioneerimisvõimes toimunud
muutuste analüüsi (kasutades konkreetseid mõõdikuid).
3.3. Programmi koondtulemuste analüüsimine programmis osalenud klientide puhul on
planeeritud ja asjakohane (hindamine programmi lõpus ja võimaluse korral ka hiljem).
4. Rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud kulutõhusalt ja selle eelarve on läbipaistev.
4.1. Programmi maksumuse kujunemine on läbipaistev ja põhjendatud.
4.2. Programmis kasutatakse valdkondadeülest integreeritud teenuseosutamist ja/või rahastust.
Kriteeriumide sisu on lahti seletatud vastavalt programmi vormi loogikale alljärgnevalt
(AKRK poolt välja töötatud programmi vormi ülesehitus ei võimalda kuidagi lähtuda seadusega
kehtestatud kriteeriumite järjekorrast ja seaduse muutmine järjekorra muutmiseks ei ole mõistlik,
kuna programmi vormi muudetakse tõenäoliselt ka edaspidi).
1. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud, vajalikkus sihtrühmale põhjendatud.
SELGITUS:
Programmi koostaja peab defineerima, millise erivajadusega inimestele millises
rehabilitatsioonivaldkonnas (valdkondades) ning millistel eesmärkidel on nimetatud programmi
rakendamine vajalik ja põhjendatud.
Selleks fikseerib programmi koostaja programmi sihtrühma, sh sihtrühma suuruse ja piirkondliku
paiknemise Eestis, selgitab programmi vajalikkust, programmi suunamise kriteeriumeid ja
vastunäidustusi (mille korral ei ole programm isikule sobiv). Sihtrühma kirjeldus ja
5
vastunäidustused peavad olema arusaadavad ja põhjalikud, et nende alusel oleks võimalik
otsustada programmi vajalikkust ja sobivust.
2. Programmi eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele
seatud eesmärkide, riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega (kui need on
avaldatud).
SELGITUS:
Programmi eesmärgid peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses ning töötuturuteenuste ja -
toetuste seaduses sätestatud rehabilitatsiooniteenuse eesmärkidele.
Selle kohaselt on sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgid järgmised:
1) igapäevaelu valdkonnas suurendada motivatsiooni ja valmisolekut jõukohaseks
osalemiseks kogukonna tegevustes, arendada kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetada ja
arendada igapäevaelu oskusi, mille tulemusena inimene elab võimalikult iseseisvalt;
2) õppimise valdkonnas pakkuda õppeprotsessis vajalikku tuge, mille tulemusel inimene
omandab võimetekohase hariduse või täiendavad tööks vajalikud oskused;
3) suhtlemise ja vaba aja valdkonnas suurendada eneseteadvust, arendada
eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, mille tulemusel inimene osaleb võimetekohaselt
ühiskonnaelus;
4) töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut võimetekohasele
tööle asumiseks.
Tööalane rehabilitatsioon on isiku tööeluks ettevalmistamiseks, tööle asumiseks või töötamise
jätkamiseks osutatav tööturuteenus, st tööalase rehabilitatsiooni eesmärgid peavad olema
seotud töötamise valdkonnaga (sh tervisehäirest tulenevate piirangutega toimetulekuks vajalike
oskuste ning töövõime arendamine, tööle saamist ja töötamist toetavad tegevused, töökoha
kohandamise või abivahendite vajaduse hindamine ja lahenduste pakkumine, tööeluga
kohanemise toetamine, töövõtete õpetamine vastavalt puudele või tervisehäirele, tööandja,
juhtide ja töökollektiivi nõustamine jm).
Programmi eesmärk peab olema kooskõlas õigusaktides sätestatud eesmärkidega, kuid
programmis on eesmärgid konkreetsemad ja täpsustatud, nende saavutamiseks on planeeritud
alaeesmärgid. Alaeesmärkide seadmisel on oluline lähtuda rahvusvahelises
funktsioneerimisvõime, tervise ja vaeguste klassifikatsioonis sätestatud põhimõtetest:
programmis on kirjeldatud, millistes tegutsemise ja osalemise valdkondades soovitakse
parandada kliendi funktsioneerimisvõimet.
programmis on kirjeldatud, milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi
tulemusena muuta ja soodustada.
Programmis on välja toodud seos riiklike prioriteetidega (avaldatud Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti või Eesti Töötukassa poolt) ning piirkondlike vajadustega (nt teatud
maakonna arengukava, terviseprofiil vm dokument). Lisatud on viide arengukavale vm
dokumendile.
3. Programmi raames elluviidavad sekkumised on põhjendatud, sekkumise korral
arvestatakse maksimaalselt kliendi tavakeskkonna olukorra, vajaduste ja võimalustega,
tegevused viiakse ellu kliendi tavakeskkonnas.
SELGITUS:
Programmi raames elluviidavad tegevused peavad olema:
vajalikud ja põhjendatud,
ellu viidud programmi eesmärgist lähtuvas kliendi tavapärases keskkonnas,
suunatud kliendi tavapärase keskkonna arendamisele ja jõustamisele.
Programmis omandatud oskused peavad olema programmi järel tavapärases keskkonnas
kasutatavad.
6
Programmi koostaja selgitab, kuidas programm kliendi jaoks lõpeb ja kuidas toimub kliendi
vajadustest lähtuvate jätkuteenuste planeerimine.
4. Programmi raames elluviidavad sekkumised kaasavad kliendi lähi- ja/või
tugivõrgustiku liikmeid ja/või vajalikke koostööpartnereid.
SELGITUS:
Programmi raames elluviidavad sekkumised peavad programmi eesmärgist lähtuvalt hõlmama
tegevusi kliendi lähivõrgustikuga (nt pereliikmete ja lähedastega) ning tugivõrgustikuga (nt
õpetaja, tööandja, kohaliku omavalitsuse töötaja jt teised spetsialistid, kes kliendile teenuseid
osutavad); kaasatakse vajalikud koostööpartnerid. Kaasamise eesmärk on tagada oluliste
võrgustikuliikmete teadlikkuse suurenemine ja edaspidine toetus kliendile. Kui programmi
eesmärgist lähtuvalt ei ole võrgustiku kaasamine vajalik, lisab programmi koostaja vastava
selgituse.
5. Programmi sekkumiste maht ja kestus on seatud eesmärkide ja tegevuste puhul
optimaalne.
SELGITUS:
Programmis pakutavate sekkumiste maht ja programmi kestus peavad olema piisavad, et
saavutada programmis planeeritud eesmärke.
Sekkumiste maht ja kestus sõltuvad programmi eesmärgist, aga ka programmi sihtrühma
erivajaduse olemusest: teatud eesmärgil ja sihtrühmale võib olla põhjendatud intensiivne
lühiajaline sekkumine (nt abivahendi kasutamise õpetamine liikumispuudega inimesele); teatud
sihtrühmade puhul võib olla vajalik kliendi toetamine pikema aja jooksul, et omandatud oskusi
kinnistada ning tagada jätkusuutlikkus (nt motivatsiooni ja valmisoleku arendamine
psüühikahäirega inimestele). Sekkumiste mahtu ja kestust hindavad erialaliidud ja eksperdid
eksperdihinnangute andmisega, mis eelneb programmi kinnitamisele Sotsiaalkindlustusametis.
6. Kasutatavad hindamisvahendid on tõenduspõhised ja asjakohased ning sihtrühma
erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud.
SELGITUS:
Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimisesse rehabilitatsiooniasutuses on kaasatud erinevad
spetsialistid: füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoogid jt, kes kasutavad kliendi olukorra
täpsustamiseks erialaspetsiifilisi hindamisvahendeid.
Üldiselt tähendab tõenduspõhisus uurimist, tõendatud positiivset toimet, tõhusust, planeeritud
tulemuste saavutamist, negatiivsete (kõrval)mõjude puudumist.
Tõenduspõhisuse all antud kontekstis peetakse silmas, et kasutatavate hindamisvahendite
tulemuslikkust kinnitavad usaldusväärsed materjalid (uuringud, ametlikud katsetamise tulemused
vms) või on teenusepakkujal endal varasem kogemus hindamisvahendite kasutamisest, mida ta
suudab kirjeldada ja vajaduse korral tõendada (nt selle metoodika alusel saavad tööd avatud
tööturul 70% klientidest). Mööndus tõenduspõhisuse osas oma kogemustele tuginemise
arvestamisel on tehtud tingituna asjaolust, et rehabilitatsiooniprogrammide valdkond on Eestis ja
mujal Euroopas alles väljaarendamisel ja paljud teenusepakkujad on ise katsetaja rollis. Kui
teenusepakkuja on sama metoodikat kasutanud varem edukalt, ei ole põhjust nõuda selle
toimivuse kohta täiendavaid tõendeid. Teenusepakkuja peab enda poolt kasutatud metoodikat
kirjeldama ja tooma välja statistika metoodika kasutamisel saavutatud tulemuste kohta.
Et hinnata hindamisvahendite asjakohasust, peab programmi tekstis olema selgelt fikseeritud:
põhjendus, miks nimetatud hindamisvahendi kasutamine on vajalik – hindamine ja
hindamistulemuste kasutamine peab olema eesmärgipärane ja seotud hilisemate sekkumistega
(tuleb vältida olukorda, kus hindamine ei ole seotud programmi eesmärkidega ning
hindamistulemusi ei kasutata hilisemas programmi rakendamises);
7
selgitus, et kasutatavad hindamisvahendid on sihtrühmale sobivad (puudespetsiifilised,
erialaspetsiifilised, eakohased jm).
Hindamisvahendite kasutamise põhjendatust ja asjakohasust hindavad erialaliidud ja eksperdid
eksperdihinnangute andmisega, mis eelneb programmi kinnitamisele Sotsiaalkindlustusametis.
7. Kasutatavad sekkumismeetodid ja -metoodikad on asjakohased ning nende
kasutamine on sihtrühma erivajadusi ja programmi eesmärke arvestades põhjendatud.
SELGITUS:
Programmi elluviimisesse kaasatud rehabilitatsioonispetsialistid kasutavad erialaspetsiifilisi
meetodeid ja metoodikaid. Programmi vormis tuuakse välja meetodite ja metoodikate
lühikirjeldus ja selgitus, miks on nende kasutamine programmis vajalik ja asjakohane. On oluline,
et kasutatavate meetodite/metoodikate varasemad kasutuskogemused ja tulemused on seotud
programmi üldeesmärgi ja alaeesmärkidega.
Meetodite ja metoodikate kasutamist hindavad erialaliidud ja eksperdid eksperdihinnangute
andmisega, mis eelneb programmi kinnitamisele Sotsiaalkindlustusametis.
Meetod: sihikindlalt teostatav uurimisviis, plaanipärane töötamisviis või menetlus; otstarbekohane
ning kavakindel toimimisviis mingi eesmärgi saavutamiseks (Eesti Keele Instituut, 2017). (Näiteks
grupitöö meetod, võrgustikutöö, juhtumikorraldus, iseseisev harjutuskava järgimine jne).
Metoodika: mingi tegevuse, töö sooritamise meetodite kogum (Eesti Keele Instituut, 2017).
(Näiteks on CARe, toetatud töölerakendumise metoodika, Teach, Lovaas jne).
8. Programmis on kirjeldatud kasutatava metoodika tõenduspõhisust (metoodika
kasutamise varasem riigisisene või rahvusvaheline kogemus ning metoodika kasutamisel
saavutatud tulemused).
SELGITUS:
Selleks, et rakendada rehabilitatsiooniprogrammides tõenduspõhiseid ja häid tulemusi andnud
praktikat, kirjeldab programmi koostaja, milline on tema varasem kogemus planeeritud metoodika
varasemal kasutamisel ning millised on senini saavutatud tulemused. Kui asutus ei ole ise varem
nimetatud metoodikat rakendanud, lisatakse programmi teksti selgitus, millised on teiste asutuste
kogemused metoodika kasutamisel (rahvusvahelised või riigisisesed kogemused) ja millised
tulemused on saavutatud.
9. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused on asjakohased ja mõõdetavad.
SELGITUS:
Rehabilitatsiooniprogrammi koostaja prognoosib, tuginedes varasematele kogemustele
(rehabilitatsiooni üksikteenuste osutamisest, programmide katsetamisest) või uuringutele
(riigisisese/rahvusvahelise kogemuse analüüsimisele vm), millised on programmi oodatavad
tulemused, mis saavutatakse programmi sekkumiste elluviimise järel.
Tulemused peavad olema:
(1) seotud programmi eesmärkide ja alaeesmärkidega (eesmärk on sõnastatud kui
planeeritav tulemus, mitte kui programmi raames elluviidav tegevus);
(2) tulemused peavad olema (kliendi jaoks) selged, konkreetsed, motiveerivad ja
ambitsioonikad (samas mitte seades liiga kõrgeid ootusi);
(3) mõõdetavad, st programmi rakendamise järel on võimalik hinnata, mil määral on
tulemused saavutatud kliendi jaoks ja grupiprogrammi puhul kogu grupi jaoks.
NB! Mõõdikud peavad olema arusaadavad ka kliendi jaoks – s.o ka klient peab programmi
lõppedes oskama mõista, kas tulemus on saavutatud.
8
Programmi koostaja on planeerinud, kuidas toimub tulemuste saavutamise hindamine (milliseid
hindamisvahendeid ja mõõdikuid kasutatakse, millisel ajahetkel tulemusi hinnatakse, millised
spetsialistid ja osapooled sellesse kaastakse (nt pere, võrgustiku liikmed jm).
10. Programmis on kirjeldatud kliendi funktsioneerimisvõime hindamist programmi
alguses ja lõpus, programmi lõpus tehtud hindamine sisaldab kliendi
funktsioneerimisvõimes toimunud muutuste analüüsi (kasutades konkreetseid
mõõdikuid).
SELGITUS:
Programmi alguses toimub kliendi funktsioneerimisvõime hindamine programmiga seotud
valdkondades, et fikseerida kliendi hetkeseis, probleemid ja vajadused. Selleks võivad
spetsialistid kasutada teste, küsimustikke jm, mis peavad vastama sihtrühmale ja programmi
eesmärgile. Programmi lõpus, sekkumiste elluviimise järel hinnatakse kliendi
funktsioneerimisvõimet uuesti, et fikseerida saavutatud olukord. Tulemuste hindamine on oluline
ka seetõttu, et vajaduse korral planeerida kliendile vajalikud jätkumeetmed.
Programmi koostaja peab planeerima, kuidas toimub kliendi funktsioneerimisvõime muutuse
analüüsimine (hindamine programmi alguses ja lõpus), milliseid mõõdikuid selleks kasutatakse.
Soovitav on programmi eesmärkidest, alaeesmärkidest ja valitud RFK koodidest (funktsioonid,
struktuurid, tegutsemine, osalus ja keskkonnategurid) lähtudes koostada iga programmi jaoks
konkreetne hindamisvahend, kus dokumenteeritakse kliendi funktsioneerimisvõime programmi
alguses ja lõpus. Hindamisel tuginetakse soovitavalt RFK skaalale, hinnangud arutatakse läbi
meeskonnatöös. See hõlbustab tulemuste hindamist enne ja pärast sekkumisi ja võimaldab välja
tuua muutuse funktsioneerimisvõimes.
11. Programmi koondtulemuste analüüsimine programmis osalenud klientide puhul on
planeeritud ja asjakohane (hindamine programmi lõpus ja võimaluse korral ka hiljem).
SELGITUS:
Programmide rakendamine Eestis on uus praktika ja seetõttu on väga oluline koguda tagasisidet
programmide tulemuste kohta vahetult peale programmis osalemist (ja võimaluse korral üks
aasta pärast programmis osalemist). Tulemused on vajalikud programmi rahastajatele, et
otsustada, kas antud sekkumist tasub edaspidi toetada, aga ilmselt ka programmi rakendajale
endale, et vajaduse korral teha programmis muudatusi ja pakkuda seeläbi kvaliteetsemat
teenust.
Näiteks, võttes üks aasta peale programmi lõppu kõikide klientidega ühendust, et uurida, kas
programmi raames saavutatud tulemused on püsinud või mitte, on võimalik teenusepakkujal
saadud tulemuste abil tõestada oma sekkumise tõhusust programme hindavale komisjonile.
Teenusepakkuja selgitab programmi tekstis, kuidas toimub programmi koondtulemuste
analüüsimine programmis osalenud klientide osas. Teenusepakkuja peab seejuures meeles
pidama, et programmi lühi- ja pikaajalisi tulemusi on vaja hinnata nii individuaalprogrammide kui
grupiprogrammide puhul. Informatsioon eelmise programmi tulemuslikkuse kohta lisatakse
programmi teistkordsel kinnitamisele esitamisel.
12. Programmi maksumuse kujunemine on läbipaistev ja põhjendatud.
SELGITUS:
Programmis planeeritud teenused, nende maht ja maksumus peavad olema selgelt ja
arusaadavalt välja toodud (sotsiaalses rehabilitatsioonis, tuginedes sotsiaalkaitseministri
määruses sätestatud hinnakirjale, ja tööalases rehabilitatsioonis vastavalt asutuse poolt
kehtestatud tunnihinnale, mis on asutuse kodulehel avaldatud). Programmi koostaja fikseerib
programmis osutatavad teenused ja nende osutamise maksimaalse mahu. Programmi eelarve ja
elluviidavad tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.
9
Kui tööalase rehabilitatsiooniprogrammi eelarve ületab töötukassa poolt rahastatavat teenuse
aastast maksumust (2017. aastal 1800 eurot koos käibemaksuga), peab asutus lisama selgituse,
miks see on vajalik.
13. Programmis kasutatakse valdkondadeülest integreeritud teenuseosutamist ja/või
rahastust.
SELGITUS:
Selleks, et soodustada valdkondadevahelist koostööd ja erivajadusega inimeste terviklikku
rehabiliteerimist (mis sageli kujuneb valdkondade koordineeritud koostöös), on programmides
eelistatud näha erinevate teenuste integreerimine ja rahastamine. See tähendab, et kuigi
rehabilitatsiooniprogramm koosneb sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66
nimetatud spetsialistide teenustest, võib programmis osalemiseks, tulemuste saavutamiseks või
nende jätkusuutlikkuse tagamiseks olla vajadus programmi planeerida ka kohaliku omavalitsuse,
tööturu-, haridus- ja/või tervisevaldkonna teenuseid. Samuti võib olla vajalik abivahendite
soovitamine/hankimine ning kliendi või tema lähedase omaosaluse planeerimine (nt majutuse või
teatud lisateenuste osutamiseks). Programmi rakendaja teeb vajaliku koostööpartneriga
koostööd võrgustikutöö põhimõttel, mis on osa iga spetsialisti teenusest.
Seejuures on oluline, et programmi eelarve koosneb vaid rehabilitatsiooniteenustest ja
eelarvesse ei saa kanda teenuseid, mis on rahastatud näiteks tööturuteenustena (mis ei too
teenuseosutajale lisakulusid). Samuti on oluline rõhutada, et kui inimene vajab sarnaseid
teenuseid teisest valdkonnast, siis tulebki leida viis selle rahastamiseks teisest valdkonnast, mitte
püüda hoolekandteenuste alt katta kõiki inimese individuaalseid vajadusi.
Komisjoni poolt rakendatav rehabilitatsiooniprogrammile hinnangu andmise skaala kriteeriumite
1–12 puhul on järgmine:
o vastab kriteeriumile täielikult – 3 punkti
o pigem vastab kriteeriumile – 2 punkti
o pigem ei vasta kriteeriumile – 1 punkt
o ei vasta kriteeriumile – 0 punkti
Hinnangu andmise skaala kriteeriumi 13 puhul on järgmine:
o kasutatakse integreeritud teenuseosutamist ja rahastust – 2 punkti
o ei kasutata integreeritud teenuseosutamist ega rahastust – 0 punkti
Maksimaalne punktide arv on 38. Programmi kinnitamiseks peab programm koguma vähemalt 30
punkti. Ühegi kriteeriumi puhul ei tohi olla hindeks 0 punkti (v.a integreeritud rahastus) ning
vähemalt kuus kriteeriumit peavad saama 3 punkti. Komisjon lisab igale punktile selgituse. Lõplik
otsus selgub komisjoniliikmete kaalutlusotsusena, mis esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. augustil 2018. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Kuna määrus muudab sotsiaalse rehabilitatsiooni hindu, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet
edaspidi teenust ostab, on sellel oluline mõju teenusepakkujatele. Hinnad tuginevad edaspidi
konkreetsematele arvestustele, mis on tehtud teenuse hinna komponentide ja nende tänaste
hinnatasemete põhjal. See omakorda tähendab, et tõuseb mitme teenuse hind, mis omab
positiivset mõju teenusepakkujatele. Teisalt hinnad osaliselt langevad, nt seni kõrgemalt
tasustatud pereteenus eraldiseisvalt kaob ja tööd perega tehakse edaspidi individuaalteenuse
hinnaga. Loovteraapia (mille alt rahastatakse ka muusikateraapiat) individuaal- ja grupiteenus
10
jääb senisele tasemele. Klientide puhul on samuti nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid.
Hindade tõus aitab tagada spetsialistide olemasolu ja seeläbi teenuse parema kättesaadavuse,
mis on viimastel aastatel kujunenud oluliseks probleemiks Teiselt poolt võib see halvendada
nende klientide olukorda, kes on juba seni teenust saanud aastase piirmäära maksimumi
lähedal, kuna hinnatõusud võivad tuua kaasa teenusmahu vähenemise sellele konkreetsele
kliendile (sõltub teenuste kombinatsioonist). Sotsiaalkindlustusametile annab uutele hindadele
üleminek positiivse mõjuna võimaluse pidada edaspidi hindade kujundamise osas läbirääkimisi,
tuginedes selgematele alustele. Negatiivse mõjuna võib Sotsiaalkindlustusametil olla keerulisem
hinnata eelarvevajadust, kuna hinnatõusud- ja langused võivad tuua teenusepakkujate
käitumises kaasa muutusi.
Hinnamuudatuste mõjud:
Kliendile
Seoses teenuse 1001 rahastamise põhimõtete muutumisega suureneb rehabilitatsiooniplaani
koostamise võimalik maksimaalne maksumus 57,55 euro võrra, s.o ligi 28%. Hinnatõusu taga on
ühelt poolt pooletunnine hindamiseks kuluva aja kasv (varasem võimaldas 3 spetsialisti
kaasamisel ajakulu 4,54 tundi – 206,55 eurot / 15,50 * 3, muudatuse järel 5 tundi), millega
taastati 2016. aasta hinnatõusude eelne olukord. See võimaldab teenuseosutajal
rehabilitatsiooniplaani koostamisel paremini hinnata inimese vajadusi. Teiselt poolt kasvas ka
tunnihind 16%, kuna see on kehtestatud senise keskmise alusel. Kui varem osales hindamisel
üle kolme spetsialisti, võis konkreetsel juhul teenuse tunnihind kokku kujuneda keskmisest
kõrgemaks. Kuna kliendi aastane piirmäär ei suurene, väheneb sama summa võrra inimesel
teenuste saamiseks kasutada jääv limiit selles kalendriaastas, millal plaan koostatakse.
Mõju hindamisel võeti arvesse, et teenusesaajate keskmine limiidikasutus on seni olnud väiksem
kalendriaasta limiidist. Kalendriaasta limiidi keskmine kasutus vastavalt Sotsiaalkindlustusameti
andmetele (välja arvatud majutus- ja sõidukulu) 2017. aastal oli lastel 47%, 16+ vanuses
inimestel 51% ja tööealistel psüühikahäirega inimestel 28%. Senine limiidikasutus võimaldab
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul suurendada rehabilitatsiooniplaani koostamiseks kasutatava
ressursi mahtu selliselt, et sisuliste teenuste kasutus enamiku klientide puhul ei vähene. Kuna
2017. aasta andmete alusel kasutas teenuse aastast limiiti täisulatuses (kasutus 99,5–100%
ulatuses, vt lisatud tabel) 5,6% teenuse saajatest (877 inimest), siis võib riskigrupi suurust
hinnata väikeseks. Samas tuleb möönda, et limiidi alakasutuse põhjuseid ei ole piisavalt süvitsi
uuritud.
Tabel 1. Teenuse saaja kalendriaasta limiidikasutus 2017 (ilma majutuse ja sõidukuluta)
sihtrühmade kaupa1
Kuni keskmist teenuselimiiti kasutanud
Kuni keskmist teenuselimiiti kasutanud
kasutanud inimeste osakaal teenuse
Teenuselimiiti 99,5-100% kasutanud
Teenuselimiiti 99,5-100% kasutanud
Keskmisest rohkem teenuselimiiti
Keskmisest rohkem teenuselimiiti
inimeste osakaal teenuse saajate
inimeste osakaal teenuse saajate
Teenust saanud inimeste arv
kasutanud inimeste arv
Teenuselimiidi kasutus
saajate koguarvust
inimeste arv
inimeste arv
koguarvust
koguarvust
Keskmine
Sihtrühm
1
Sotsiaalkindlustusametilt 26.01.2018 saadud kirjete alusel Sotsiaalministeeriumi arvutused.
11
16+ 4428 51,0% 2494 56,3% 1934 43,7% 94 2,1%
AK lapsed 186 74,9% 67 36,0% 119 64,0% 66 35,5%
Lapsed 8301 46,5% 4747 57,2% 3554 42,8% 648 7,8%
Psüühika-
27,4% 1852 66,2% 944 33,8% 69 2,5%
häirega 2796
Kokku 15711 41,0% 9160 58% 6551 42% 877 5,58%
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Positiivsena saab välja tuua, et tulenevalt 2016. aastal rehabilitatsiooniprotsessis tehtud
muudatusest on suur tõenäosus, et 16+ vanuses inimesed, kelle nn vana rehabilitatsiooniplaan
lõppeb, suunatakse teenust saama Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poolt koostatud
tegevuskava alusel ja neile plaani reeglina uuesti ei koostata. Seega ei teki suurel osal neist
inimestest ka plaani koostamise kulu ja inimese olukord teenuste saamisel prognoositavalt ei
halvene.
Perioodil 01.01.2017–30.11.2017 tegi Sotsiaalkindlustusamet 1288 hindamist. Neist omakorda
210 (16%) inimese puhul oli tegemist töö- või pensioniealiste inimestega, kes kuuluvad kõige
madalama aastase piirmääraga (483 eurot) isikute gruppi ja kelle puhul plaani koostamine ja
sellele tehtav kulu vähendab inimeste võimalust saada erinevaid teraapiaid ehk tegelikku sisulist
abi. Nendele on määrusesse planeeritud täiendav muudatus, millega tekitatakse olukord, kus
plaani vajavad inimesed saavad kasutada plaani koostamiseks täiendavaid vahendeid uues
plaani koostamise piirmahus ehk 264,10 euro ulatuses, mis lisandub tavapärasele aastasele
piirmäärale. Sellega tagatakse olukord, kus tänu plaani koostamise kulu võimalikule kasvule ei
vähene siiski inimese võimalus teenuseid saada ja sellega maandatakse täies mahus
eelkirjeldatud risk.
Määruse muudatusega muudeti individuaal- ja grupiteenuste tunnihindu ning viidi pereteenus
individuaalteenusega kokku. Suurima muutuse teeb läbi arsti osutatava individuaalteenuse
tunnihind, mis kasvab 53%, õe individuaalteenuse tunnihind kasvab 46%. Hinnatõus oli vajalik, et
saada parema ettevalmistusega spetsialiste rehabilitatsioonivaldkonda, et tagada teenuse parim
kvaliteet.
Kuna muudatusega üldjuhul tõusevad individuaalteenuste hinnad (v.a loovterapeudi teenus) ja
individuaalteenusena osutatud tunnid moodustasid ligi 70% kõigist 2016. aastal osutatud
teenusetundidest, siis võib eeldada, et individuaalteenuse tundide maht teenusesaajale võib
natuke väheneda. Vähenemine või mitte vähenemine sõltub konkreetse kliendi teenuste
kombinatsioonist, mistõttu on raske anda ühest ja selget arvulist näidet.
Samuti tõusevad grupiteenuste tunnihinnad (v.a loovterapeudi teenus), kuid tulenevalt osutatud
teenuste mahtude väikesest osakaalust ja varasemast suhteliselt madalast hinnatasemest on
mõju ulatus siin oluliselt väiksem (2016. aastal tasutud grupiteenusena spetsialistide poolt
osutatud teenusetunnid moodustasid 2016. aastal 19% kõigist spetsialistiteenustest).
Pereteenuse kaotamine aitab eeldatavasti vähendada järelevalve käigus ja lastevanemate
tagasisidest selgunud kitsaskohti. Näiteks on selgunud Sotsiaalkindlustusametisse laekunud
teabe põhjal, et pereteenuse näol ei ole sageli tegemist perenõustamise või -teraapiaga, vaid
sellega, et individuaalteenuse korra (tunni) lõppedes antakse lapsevanemale või hooldajale
tagasisidet, kuidas läks ning jagatakse näpunäiteid. Antud juhul ei peaks teenus olema kõrgemalt
tasustatud. Samuti nõustatakse tihtipeale pereliiget üksinda, mitte mitut pereliiget koos – ka sel
juhul ei peaks olema hinnavahet, sest selleks vajalikud ressursid on sama mahuga, mis
individuaalse nõustamise puhul. Pereteenuse kasutust Sotsiaalkindlustusamet uurinud ei ole,
kuid järelevalve käigus on mõnede teenuseosutajate puhul välja tulnud, et tavapraktika on
selline. Andmestikes dokumenteeritakse erinevalt – on teenusepakkujaid, kes panevad kirja kas
15 või 30 minutit, aga kuna pereteenuse hind on kõrgem, siis on kasulik panna kirja hoopis tund
või kaks, kuigi pereliikmega räägiti 15–20 min. Selline olukord ei saa kindlasti jätkuda, see
kahjustab oluliselt klientide huve.
12
Ei saa täpselt vastata küsimusele, kui paljusid teenusepakkujaid ja kliente mõjutab pereteenuse
kaotamine, kuna puudub info, kes on varem osutanud n-ö tegelikku pereteenust, st mitmele
pereliikmele osutatavat perenõustamist, mis seniste kalkulatsioonide kohaselt on kallim kui
individuaalteenus. Pereteenuse puhul on ministeerium Sotsiaalkindlustusametiga kokku
leppinud, et edaspidi tuleb pereteenuse sisu täpsemalt kirjeldada ja siis on ka vastavalt
kirjeldusele võimalik teenus taastada.
Kuna hindade korrigeerimisel tehakse korrektsioone nii üles kui alla (pereteenuse viimine
individuaalteenuse hinnaga samale tasemele) ning koostatavate plaanide arv eelduslikult
väheneb, on hindade korrigeerimise kogukuluks arvestatud 2017. aasta 9 kuu andmete alusel ca
104 700 eurot. See kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarvest, kuid kuna summa on
väike, on selle mõju klientidele pigem väike.
Teenuseosutajale
Kuna seni on olnud suureks probleemiks see, et teenuseosutajal on väga keeruline leida häid
spetsialiste, kuna teenuste hinnad on aastaid olnud samal tasemel ning töötukassa ja
haigekassa maksavad samade teenuste eest rohkem, annab hinnatõus teenusepakkujatele
võimaluse oma tööd paremini korraldada ja pakkuda teenuseid lühema ooteajaga.
Tabel 2. Rehabilitatsiooniteenuste hindade võrdlus asutuste kaupa (individuaalteenus)
SKA SKA uus Töötukassa
Teenus (60 min) Haigekassa
praegu hind (KM-ta)
Füsioterapeut 18,73 21,98 27,28 22,3
Sotsiaaltöötaja 15,9 20,12 26,31 -
Eripedagoog 15,9 21,34 27,02 -
Psühholoog 15,9 21,82 28,29 22,7
Logopeed 17,22 22,08 27,62 33,19
Tegevusterapeut 21,69 22,08 28,36 24,2
Loovterapeut 21,69 21,69 28,14 -
Kogemusnõustaja 13,27 15,36 24,94 -
Õde 14,61 21,28 25,34 11,3
Arst 20,63 31,60 36,92 21,88
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Teenuse 1001 tunnihinna ja kalendriaasta maksimaalse maksumuse suurenemine võimaldab
teenuseosutajal rehabilitatsiooniplaani koostava meeskonna komplekteerimisel, inimese
tegevusvõime hindamisel ja sekkumiste planeerimisel paremini hinnata inimese vajadusi.
Teenusepakkujad on varem korduvalt välja toonud, et hindamise maht on nii minimaalne, et selle
raames ei ole võimalik keerulisemate probleemidega kliente piisavalt põhjalikult hinnata, kuigi
just keerulisemad kliendid on need, kellele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
kompleksteenusena suunatud on.
Seniste teenuste 1002 ja 1003 maksumuse integreerimine iga spetsialisti teenuste hinna sisse
on põhjendatud sellega, et võrgustikutöö ja tulemuste hindamine on loomulik
rehabilitatsiooniprotsessi osa iga teenuse osutamisel. Kuna teenuse osutamine tuleb
13
dokumenteerida, siis eraldi finantseeritavate teenuste arvu vähenemise tagajärjel langeb vähesel
määral vastavalt ka teenusepakkujate koormus dokumenteerimisel.
Individuaalteenuste hinnad tõusevad kohati kuni 35%. Samas, tehtud arvestuste põhjal on
individuaalse ja pereteenuse hinnavahe väga väike – teenuseti 2–26 senti. Sellest tulenevalt
kaotatakse pereteenus eraldiseisva teenusena. Pereteenuse kaotamisel kaob küll kõrgem hind ja
pereteenust saab teha individuaalteenusega sama hinnaga, kuid kuna pereteenuse kasutus on
olnud suhteliselt vähene (2017 prognoositav pereteenuse kulu on 13% kogukulust), on ka mõju
teenuse osutajale väike. Eelkõige mõjutab muudatus neid teenusepakkujaid, kes on seni
pakkunud teenust korraga mitmele pereliikmele ja kasutanud selleks näiteks suuremaid ruume.
Prognoosi järgi, vastavalt teenuse hinna vähenemisele ning 2017. aasta 9 kuu teenuse kasutuse
andmetele, väheneb pereteenuse kõrgema hinna kaotamisega kulu kokku täisaastas 291 724
eurot (2018. aasta 6 kuu kohta 145 860 eurot)
Vabanevad vahendid suunatakse individuaal- ja grupiteenuste osutamisse.
Arsti
Õe teen
Individuaal 31,6
teenus teenus teenus teenus di teenus teenus teenus teenus teenus us
20,63
Grupi 7,56
4,98
Individuaal 21,3
14,61
Loovtera Psühholo Kogemus
nõustaja
Grupi 5,66
4,43
Individuaal 15,38
13,27
Grupi 7,8
5,3
ogi
Individuaal 21,88
15,9
Grupp 7,2
oogi Logopee peudi
7,2
21,69
Individuaal 21,69
Grupi 7,94
5,9
Individuaal 22,34
17,22
Füsiotera Tegevust Sotsiaalt Eripedag
Grupi 7,58
5,3
Individuaal 21,34
15,9
Grupi 7,18
peudi erapeudi öötaja
5,3
Individuaal 20,14
15,9
Grupi 8,26
7,2
Individuaal 22,08
21,69
Grupi 7,8
6,3
Individuaal 21,98
18,73
0 5 10 15 20 25 30 35
Uus hind Seni kehtinud
Joonis 1. Spetsialistiteenuste uued ja seni kehtinud tunnihinnad (allikas: Sotsiaalkindlustusamet)
Sotsiaalkindlustusametile
Kehtivate hindadega on Sotsiaalkindlustusameti hinnangul osa teenuseid alarahastatud ja osa
teenuseid ülerahastatud. Uute Sotsiaalkindlustusameti poolt välja arvestatud hindade
kehtestamisega liigutakse hinnakujunduses ühetaoliste arvestusaluste poole.
14
Riskina võib välja tuua, et rehabilitatsiooniplaanide koostamise tunnihinna tõus võib avaldada
survet teenuseosutajate käitumisele, st ennekõike ollakse huvitatud rehabilitatsiooniplaanide
koostamisest ja teenuste osutamine jääb tahaplaanile. Seda riski aitab maandada
teenusekorraldus, mille kohaselt üha suurem hulk töö- ja pensioniealistest isikutest ning alates
2019. aastast kõik teenust taotlevad isikud peavad läbima esmalt Sotsiaalkindlustusameti-poolse
hindamise ja amet otsustab ise, kes vajavad täiendavalt rehabilitatsiooniplaani. Ennekõike võib
risk realiseeruda kuni 16-aastaste sihtrühmas, kelle puhul Sotsiaalkindlustusamet
teenusevajadust ei hinda.
Rehabilitatsiooni kogueelarve mõistes on eeldatav hinnamuudatuste mõju 2017. aasta andmete
põhjal ligikaudu 1%. Tulevaste aastate eelarveid on aga keeruline prognoosida, kuna ei ole
teada, kas ja kuidas uued hinnad mõjutavad teenuseosutajate teenuste osutamise praktikat.
Seega võib öelda, et ühelt poolt tagab uutele hindadele üleminek Sotsiaalkindlustusametile
parema eelarvekasutuse ja selgemad alused teenusepakkujatega läbirääkimiseks, teisalt
mõjutavad muudatused teenusepakkujate käitumist, mis muudab eelarve planeerimise järgneval
paaril aastal keerulisemaks.
Muudatuste vältimatu IT-arenduse kulu on ca 60 000 eurot, mille Sotsiaalkindlustusamet katab
ameti tegevuskuludest.
Programmide kinnitamise kriteeriumite muutmise mõjud
Kliendile
Klientidele avaldab kriteeriumite muutmine mõju eelkõige sellest aspektist, et üha enam
rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu hoolekandeliste eesmärkidega programme, mistõttu
paraneb võimalus neisse ka enam kliente suunata. Samas väheneb võimalus kliente suunata n-ö
tervise turgutamise eesmärgiga programmidesse, mille rahastamine ei kuulu
Sotsiaalkindlustusameti pädevusse. Positiivse mõjuna võib eeldada, et kliendid saavad üha
enam aru, millist abi nad võiksid oma iseseisva sotsiaalse toimetuleku (nt kodune toimetulek
puudega täiskasvanud isiku puhul) osas riigilt oodata, kuna üha enam leidub neid, kes on läbinud
väga hästi planeeritud hoolekandeliste eesmärkidega programmi ja info selle kohta levib.
Teenuseosutajale
Kuna tõstetakse programmide kinnitamise lävendit, võib paljudel teenusepakkujatel edaspidi olla
keerulisem saada oma programmidele kinnitust. Tõenäoliselt eeldab see teenuseosutajatelt ka
suuremat ja põhjalikumat eeltööd oma programmide esitamisel komisjonile, kuid tulemuseks võib
eeldada teenuseosutajate teadlikkuse suurenemist ning seeläbi kvaliteetsemaid ja selgemalt
sihitatud programme. Rehabilitatsiooni üldisele kvaliteedile mõjub see positiivselt, kuid Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialasele kompetentsikeskusele, kes vastutab
programmi koostajate nõustamise eest, põhjustab see lisatööd.
Sotsiaalkindlustusametile
Sotsiaalkindlustusametile ei too see kaasa IT-arendusi, lisakulu ega lisatööd.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on vajalikud Sotsiaalkindlustusameti poolt kasutatava andmebaasi
arendused, mis tagavad süsteemis uute hindade rakendamise. Arenduskuludeks on
Sotsiaalkindlustusamet arvestanud ca 60 000 eurot, mis Sotsiaalkindlustusameti poolt antud info
põhjal kaetakse Sotsiaalkindlustusameti tegevuskuludest. Arendused tellitakse
Sotsiaalkindlustusameti poolt ning ameti poolt edastatud andmete kohaselt kulub nende
tegemiseks orienteeruvalt kolm kuud.
15
Eelnevale lisandub teenuste ja nende hindade korrigeerimise kulu edaspidi täisaastas ca 104
700 eurot. Kuna 2018. aasta, mis on muudatuse jõustumise aasta võetakse kuluprognoosimisel
arvesse 6 kuu ulatuses, kokku 52 350 eurot. Kulud kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
eelarve vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määruse jõustumisajaks on kavandatud 1. august 2018. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele,
Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti
Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule,
Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule,
Eesti Loovteraapiate Ühingule, Eesti Muusikateraapia Ühingule ja Kogemusnõustajate Kojale.
Täiendavalt edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile teenusepakkujatele
Sotsiaalkindlustusameti teenusepakkujate listi kaudu.
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ning Rahandusministeerium, Eesti Linnade
Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Erialaliitudest esitasid oma
arvamuse Eesti Füsioterapeutide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti
Tegevusterapeutide Liit, Eesti Loovteraapiate Ühing ja Eesti Muusikateraapia Ühing. Eesti
Sotsiaaltöö Assotsiatsioon kooskõlastas eelnõu märkusteta. Oma arvamuse edastasid ka Eesti
Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ning mitmed teenusepakkujad.
Märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.