dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 10. aprill 2018
Viit
5.1-3/1000-2
Registreeritud
10. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2018
Vastutaja
Tiina Drell (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎5.1-31000-2 10.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc173 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 27.03.2018 nr 2-3/13-264 [email protected] Meie 10.04.2018 nr 5.1-3/1000-2 Riigikogu liikme kirjalik küsimus Eesti noorte uimastitarvitamise ning ennetuse, ravi ja rehabilitatsiooni kohta Lugupeetud Liina Kersna Täname Teid tervise- ja tööministrile saadetud kirja eest, milles tundsite muret ning uurisite alaealistele mõeldud sõltuvusravi kättesaadavuse kohta. Vastused Teie poolt esitatud küsimustele on järgmised: 1. Kui palju on sotsiaalministeeriumi teadmisel Eestis sõltlastest alaealisi ning milliste sõltuvuste käes lapsed vaevlevad (alkoholi, narkootikumide, tubaka, arvuti)? Järgnevalt on toodud Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatud lühiülevaade erinevate uimastite tarbimise kohta alaealiste ja noorte hulgas: Tubakas Euroopas on Eesti noored sigarettide proovimiselt ühed noorimad ning 11. eluaastaks on sigarette proovinud 13% poistest ja 6% tüdrukutest1. 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas oli 2015. aastal 11% regulaarseid suitsetajaid, mis on aja jooksul mõnevõrra paranenud, sest 1995. aastal oli igapäevasuitsetajaid kokku 15%. Poiste ja tüdrukute vaheline võrdlus näitab, et poiste seas on aastate jooksul suitsetamine kiiremini vähenenud kui tüdrukute hulgas. Ligi pooled õpilased (46%) on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud vesipiipu ning sarnaselt vesipiibule on pooled õpilased (51%) vähemalt korra elu jooksul tarvitanud e-sigarette. Mokatubakat (snus’i) on tarvitanud elu jooksul 21% õpilastest2. Alkohol 2015. aastal oli suur osa (87%) 15–16-aastastest kooliõpilastest vähemalt korra elus tarvitanud alkoholi. Siiski võib öelda, et mitmete näitajate puhul on võrreldes varasemate uuringutega elu jooksul alkoholi mittetarvitanute osakaal kasvanud 4%-lt 2003. aastal 13%- ni 2015. aastal. Samuti on kasvanud küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi mittetarvitanud õpilaste osakaal (41%-lt 2011. aastal 62%-ni 2015. aastal). Tüdrukute alkoholi tarvitamine ei erine oluliselt poiste omast. 36% poistest ja 37% tüdrukutest tarvitas küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul vähemalt korra alkohoolseid jooke 1 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/144776947825_HBSC_2014_kogumik.pdf 2 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_ uuringu_raport_2016.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 suures koguses ehk jõi viis või rohkem drinki järjest. Võrreldes 2011. aasta uuringuga on need protsendid langenud (54% poistest ja 52% tüdrukutest). Tulemused näitavad, et poisid joovad sagedamini kanget alkoholi (26%), õlut (24%) ja siidrit (24%) ning tüdrukud joovad sagedamini siidrit (30%), veini või šampust (30%), millele järgneb kange alkohol (27%)3. Narkootikumid Eesti paistab Euroopa Liidus silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste seas. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-aastastest kooliõpilastest, siis 2015. aastaks oli see arv kasvanud 38%-ni. Narkootikume proovitakse kõige sagedamini 14−15-aastaselt ja enamasti piirdutaksegi ühe-kahe korraga. Kooliõpilaste seas levinumad ained on kanep, inhalandid, rahustid ja uinutid (arsti korralduseta). Ecstasyt tarvitas 2015. aastal 3% ja amfetamiini 2% kooliõpilastest4. 2015. aastal oli võrreldes 2010. aastaga narkootikumide tarvitamine tõusnud kõikides alaealiste ja noorte (14−29 aastat) vanuserühmades. Kokku 26% 14−15-aastatest (2010. a 18%), 47% 16−18-aastastest (2010. a 28%), 57% 19−24-aastastest (2010. a 39%) ja 59% 25−29-aastastest (2010. a 47%) olid elu jooksul narkootikume tarvitanud. Kanepit oli küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul tarvitanud 12% 14−18- ja 10% 19−29-aastastest. Kutsekoolide õpilaste (16−18-aastased) seas on kanepi tarvitamine rohkem levinud, sest küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul oli kanepit tarvitanud 22% kutsekooli õpilastest, kellest 8% tegid seda korra nädalas või sagedamini5. Laste ja noorte uimastitarvitamist, eriti legaalsete ainete osas, ei saa vaadata eraldiseisvalt täiskasvanute hoiakutest ja legaalsete uimastite tarvitamisest, sest täiskasvanud loovad keskkonna, kus lapsed kasvavad ning oma hoiakud ja ootused kujundavad. Eesti täiskasvanud elanikkonnas on alkoholitarvitamine, sh purjujoomine, kõrge tasemega, eriti meeste seas ja sotsiaalselt aktsepteeritud. Suitsetamine on samuti kõrge levikuga. Sellest tulenevalt oleme nii tubaka-, alkoholi- kui ka uimastipoliitikas astumas jõulisi samme. 2. Kus ja millistel tingimustel saavad lapsed sõltuvusravi? Millised plaanid on sotsiaalministeeriumil, et tagada sõltuvusraviteenuse parem kättesaadavus? Lastel on õigus saada sõltuvusravi kõigis haiglates, kellel on õigusaktist tulenev kohustus osutada ka psühhiaatria tervishoiuteenuseid. Kõik lapsed on ravikindlustatud ning teenust rahastab Eesti Haigekassa. Eestis on välja arendatud ka laste ja noorukite vaimse tervise keskuste võrgustik, mis pakub lapsele ja perele mitmekülgset abi kõikide vaimse tervise probleemide, sealhulgas sõltuvuse korral. Laste ja noorukite vaimse tervise teenuste peamiseks eesmärgiks on aidata mõista, kas lapsel või noorukil on mure ning nõustada teda ja tema perekonda. Sihtgrupiks on lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani, nende vanemad/hooldajad ning lastega tegelevad spetsialistid. Vaimse tervise teenuseid osutavad laste psühhiaatrid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja logopeedid. Teenust rahastab Eesti Haigekassa. Laste ja noorukite vaimse tervise keskused töötavad Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla, Ida-Viru keskhaigla, Narva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Põlva Haigla ja Valga Haigla juures. 3 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_ uuringu_raport_2016.pdf 4 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_ uuringu_raport_2016.pdf 5 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/144776947825_HBSC_2014_kogumik.pdf 3 Lisaks spetsialiseerub Tallinna Lastehaigla laste ja noorukite vaimse tervise keskus sõltuvusprobleemide lahendamisele, pakkudes lühiajalist statsionaarset võõrutusravi sõltuvusprobleemidega noorukitele. TAI rahastab Tallinna Lastehaiglas sõltuvushäiretega laste ja noorukite üksuses statsionaarsel ravil viibivate noorukite õppe- ja kasvatustöö läbiviimist, et pakkuda noortele mõtestatud tegevust ja õpetada neile sotsiaalseid toimetulekuoskuseid. Lisaks rahastab TAI Tallinna Lastehaiglas sõltuvusprobleemidega laste vanemate ja sarnaste probleemidega noorukite regulaarse grupipõhise teraapia läbiviimist, pereteraapiat ning telefoninõustamist. 2018. aasta juunikuuni rahastab riik TAI kaudu ka OÜ Corrigo poolt pakutavat statsionaarset rehabilitatsiooniteenust 14- kuni 18-aastastele sõltuvusaineid kuritarvitavate noorukitele. Vastavalt individuaalsele vajadusele kestab teenus 9–12 kuud. Rehabilitatsiooniprotsess on suunatud kliendi tervisliku seisundi, füüsilise enesetunde ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste taastamisele. Teenus on õppeaastapõhine ja hõlmab nii õppeharjumuste kujundamist kui ka tööd erialaspetsialistidega. Alates 2018. aasta sügisest hakkab Ida-Virumaal riigi toel sõltuvusprobleemidega noorukitele nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid teenuseid pakkuma Ida-Viru Keskhaigla. Ambulatoorsete teenustega on planeeritud alustada septembrist ning statsionaarse pikaajalise ravi ja rehabilitatsiooniga 2019. aasta jaanuarist. Teenuseid rahastab TAI. Samal ajal pakub lastele ja noorukite ning nende peredele abi ka Sotsiaalkindlustusamet oma partnerite kaudu. Sealhulgas on alates 2018. aastast alustatud ka kinnise lasteasutuse teenuse osutamist. Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud viimase abinõuna kuni 18- aastastele lastele ja noorukitele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Teenus on kõige äärmuslikum meede lapse aitamiseks ning seda saab kasutada ainult juhul, kui last pole võimalik aidata mitte ühelgi muul moel. Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust, mistõttu on võimalik last teenusele suunata ainult kohtu nõusolekul. Kinnise lasteasutuse teenust osutavad Maarjamaa Hariduskolleegium, AS Hoolekandeteenused, OÜ Corrigo. 3. Kuidas tegeleb riik sõltlasteks muutunud alaealiste probleemide põhjustega? Nagu eelpool kirjutatud - alaealiste uimastite tarvitamist mõjutavad täiskasvanute endi hoiakud ja käitumine, kellelt lapsed õpivad oma käitumise. Suitsetava lapsevanemaga peres kasvanud lapse tõenäosus saada suitsetajaks on kaks korda kõrgem kui mittesuitsetavas peres kasvanud lapsel. Samuti on tõendatud kõrgem tõenäosus varasemaks alkoholitarvitamiseks ja purjujoomiseks lastel, kes on näinud oma üht vanematest purju joomas. Seega vajab laste uimastitarvitamise ennetus täiskasvanute endi käitumise muutust ja mõjutamist läbi tervikliku poliitika erinevate meetmete, mida on kirjeldatud tubakapoliitika ja alkoholipoliitika rohelistes raamatutes. Probleemide eest kaitsvaks faktoriks on usaldav ja toetav suhe vähemalt ühega vanematest, samuti vanema oskused last toetada. Uimastite tarvitamine (sh alkohol, tubakas, narkootikumid) ja teised seostuvad riskikäitumised on pika protsessi lõpptulem, mis sageli algab lapsepõlves, avaldub noorukieas ja millel on pikaajalised mõjud ka täiskasvanutele nende rollides nii lapsevanema, töövõtja kui ka kodanikuna. Seetõttu on oluline, et uimastiennetuses rakendatakse mitmekülgseid ennetustegevusi järjepidevalt erinevates arenguetappides läbi inimese elukaare. TAI toetavad tegevused ennetustööks kohalikes omavalitsustes, haridusasutustes ja teistes keskkondades: • Imelised aastad (Incredible Years)6 on tõenduspõhine vanemlusprogramm, mis alustas Eestis tegevust 2014. aastal. Koolituste eesmärk on lastevanemate vanemlike oskuste suurendamine ning vanema ja lapse suhte parandamine. Omandatud oskused 6 http://www.terviseinfo.ee/et/projektid/vanemlusprogramm-imelised-aastad 4 aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis vähenevad agressiivne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja muud sotsiaalsed probleemid. Programm on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele, koolitus kestab 2 tundi nädalas ja kokku on 16 kohtumist. Kõik osalejad saavad endale ka raamatu „Imelised aastad“, mis käsitleb programmis õpitut. Programmis osalevad nii väiksemad omavalitsused kui ka suuremad linnad ning koolitused toimuvad nii eesti kui ka vene keeles. Lapsevanemaid kutsutakse koolitusele kohaliku lastekaitsetöötaja või lasteaedade-koolide kaudu. Programmi võib pidada laiemalt sotsiaalprogrammiks, kuna programmi raames tegelevad grupijuhid vanematega ka individuaalselt. Koolitussessioonide vahel võeti ühendust iga koolitusel osaleva perega ja uuriti, kuidas läheb uute oskuste rakendamine ja püüti leida individuaalseid lahendusi võimalikele probleemidele. Uuringud üle maailma on tõendanud programmi positiivset mõju vanemate ning laste oskuste ja käitumise muutumisele ning vaimse tervise paranemisele. Ka Eestis tehtud pilootkoolituste mõju-uuringutest selgus, et kui enne koolituse algust kuulus 57% lastest vanemate antud hinnangute alusel probleemse käitumisega gruppi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 16% ehk 3,5 korda madalam ning pool aastat pärast koolitust 12% ehk lausa neli korda madalam. Kui enne koolituse algust märkis 48% lapsevanematest, et lapse käitumine tekitab nendes stressi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 12%. 2018. aasta alguseks oli Imelised aastad koolituse läbinud 730 lapsevanemat ja programmi on rakendanud 29 kohalikku omavalitsust. • VEPA (Good Behaviour Game)7 rakendamine algas Eestis 2014/2015 õppeaastal. Tegemist on meetodite kogumiga, mida õpetaja kasutab õpitegevuste ajal. Mängu eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhustiku loomine klassis ning õpilaste positiivse käitumise tunnustamine. VEPA metoodika koosneb tõenduspõhistest töövahenditest ja märguannetest, mille kasutamine suurendab õpilaste oskusi oma käitumist ja emotsioone kontrollida. Eriti mõjus on metoodika esimeste klasside õpilaste seas, sest ühtlustab koolivalmiduse taset, aitab õpilastel kooliga kohaneda ja õppida kokkulepetest kinni pidama. Programmiga on oodatud liituma kõik alglasside õpetajad üle Eesti. Mäng edendab prosotsiaalset käitumist ning vähendab korrarikkumisi klassis. Metoodika ennetab käitumisprobleemide teket ja süvenemist. Eesmärk on jõuda aastaks 2021 nii eesti- kui ka venekeelse VEPA mängu metoodikaga vähemalt 200 õpetaja ja 4000 õpilaseni. VEPA metoodika on koolidele tasuta, metoodika kasutamiseks on olemas materjalid ja tuge saab ka mentorilt. 2018. aastaks rakendab VEPA mängu 84 kooli ning metoodikaga on jõutud 3500 lapseni. • Uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitused põhikooli õpetajatele8. Õpetajaraamat on abiks põhikooli õpetajale ja teistele spetsialistidele, kes käsitlevad uimastiennetusega seotud teemasid. 2015. a valmis eestikeelne ja 2016. a venekeelne õpetajaraamat. Uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitused toimuvad eraldi 1.-5. klassi õpetajatele ja 6.-9. klassi õpetajatele. Koolitusi oleme teinud üle Eesti alates 2016. aastast ja koolitustel on osalenud 237 erinevat kooli (45%). Koolituse eesmärk on õpetajatele vajalike eelteadmiste andmine, kuidas arendada õpilaste eluoskusi ning viia läbi uimastiennetustööd õppekava raames. • Uimastiennetus ja uimastitega seotud juhtumite lahendamine koolis – juhend koolidele. 7 http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/tervise-edendamine- koolis/koostooprojektid/vepa-mang 8 http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/olulised- abimaterjalid/uimastiennetus/uimastiennetuse-opetajaraamat 5 Juhendi tutvustamiseks viib TAI läbi infopäevi, mille eesmärk on suurendada koolimeeskondade võimekust koostööpartneritega uimastiennetustegevusi planeerida ja ellu viia. Infopäevad on toimunud alates 2014. aastast ja osalenud on infopäevadel 158 erinevat kooli meeskonda 530-st (30%). Tegevust viiakse ellu koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. • 2017. a toetav materjal koolidele: "Alkohol, tubakas ja narkootikumid – mida kool teha saab?" (https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149035584329_mida_kool_teha_saab.pdf) • 2017-2018 osaleb Eesti Euroopa Komisjoni projektis, mille eesmärgiks on arendada ennetusega tegelevate ja ennetustööd planeerivate inimeste oskusi ja teadmisi ning seeläbi aidata kaasa tõhusamate praktikate rakendamisele uimastiennetuse valdkonnas. Projekti raames kohandatakse ja piloteeritakse Eestis ennetuse õppekava (UPC), sh kaardistatakse, kas ja mida praegu Euroopa riikides uimastiennetusest õpetatakse (ülikoolides või täiendkoolitustel); kohandatakse olemasolev UPC materjal Euroopas rakendamiseks sobivaks; analüüsitakse, kuidas UPC sobitub Eestis ennetusega tegelevate inimeste (sh sotsiaaltöötajate, õpetajate, psühholoogide jne) väljaõppesse ja piloteeritakse ennetuse õppekava Eestis (5-päevane koolitus). • www.tarkvanem.ee - veebilehe eesmärgiks on edendada vanemlikke oskuseid ning tõsta vanemate teadlikkust nende rollist alkoholi ja teiste sõltuvusainete tarvitamise ennetamisel. Lähikuudel avaldame veebilehe uuendatud versioonis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister Tiina Drell 626 9144 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel