Sotsiaalministeerium Teie: 02.04.2018 nr 1.2-2/37-1
[email protected]
Meie: /kuupäev digitaalallkirjas/
nr 1.1-7/744-1
Arvamus soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Austatud minister
Edastasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.
Tööinspektsioon on edastatud dokumendid läbi vaadanud ning allpool on esitatud meie märkused ja
kommentaarid.
Esmalt soovime märkida, et eelnõus kavandatavad muudatused, millega soovitakse
Tööinspektsioonile anda järelevalveõigus vähemalt kümne töötajaga avaliku sektori tööandjate üle
kontrollimaks, kas tööandja täidab võrdse palga tagamise kohustust (sh on läbi viinud palgaauditi ja
koostanud tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks), on tervitatav.
Tööinspektsiooni vaates on muudatused olulised juba üldise töökeskkonna ja –tervishoiu edendamise
vaates, kuna võrdne töötasu tähendab, et tööandjad väärtustavad sama või võrdväärse töö tegijaid
nende soost sõltumata, mis vähendab kindlasti ka psühhosotsiaalse ohuteguri mõju töötajate
töökeskkonnale.
Eelnõu seletuskirja tervikuna lugedes aga võib avalikkusele jääda kavandatava seadusmuudatuse
eesmärkidest vale mulje. Seletuskirjas on välja toodud järgmised näitajad:
avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal oli palgalõhe
2015. aastal üks väiksemaid – 6,2% (seletuskirja lk 4);
riigi ja kohaliku omavalitsuse organisatsioonidest on töötasustamise põhimõtteid käsitlevad
dokumendid või juhised olemas 74%-l (seletuskirja lk 10);
tõstavad töötaja palka lapsehoolduspuhkuselt naasmisel peamiselt avaliku sektori (71%) ja
suurema töötajate arvuga tööandjad (näiteks pooled alates 50 töötajaga
organisatsioonidest), vähem erasektori ja kuni 9 töötajaga tööandjad (vastavalt 30% ja 25%
organisatsioonidest) (seletuskirja lk 11).
Viidatud näitajate pinnalt võib teha järelduse, justkui avalikus sektoris ei ole sooline palgalõhe kuigi
suur probleem ning kavandatavad seadusmuudatused vajalikud, sest avaliku sektori tööandjad ei
riku võrdse töötasu maksmise kohustust samal määral, kui erasektori tööandjad ning
seadusmuudatused puudutavad vaid väikest osa töötajaskonnast (Statistikaameti andmetel töötas
2017.a. ca 76,4% töötajatest erasektori tööandja juures). Seeläbi ei pruugi saabuda ka loodetud
mõju töösuhetele ehk erasektori tööandjad ei pruugi mõista, et neil on soolise võrdõiguslikkuse
seadusest tulenevad kohustused, sh kohustus maksta sama või võrdväärse töö eest võrdset palka
töötajale tema soost sõltumata, sest kohustavad mehhanismid vähemasti esialgu, nende osas
puuduvad.
Tänase olukorra jätkumine, kus Eestis on sooline palgalõhe suur, toob endaga kaasa töötaja nõrgema
sotsiaalse kaitse tulevikus, nt täna sama või võrdväärset tööd tegevad naised, kes teenivad
meestöötajatest väiksemat töötasu, saavad tulevikus ka madalamat pensionit.
Lisaks märgime, et eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on küll välja toodud sotsiaalse mõjuna mõjud
töösuhetele ja sugude vahelistele suhetele, kuid võiks kaaluda ka pikemat mõjuanalüüsi tulevastele
põlvkondadele (nn millenniumi-põlvkond), sest uuel põlvkonnal on töökohale ja tööle täiesti
Mäealuse 2/2 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
teistsugused nõudmised, kuid kelle jaoks võrdse kohtlemise tagamine töösuhtes on kindlasti väga
oluline faktor tööandja valikul.
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu väljatöötamisel vaadati ka teiste riikide praktikat soolise
palgalõhe vähendamiseks ning palkade läbipaistvuse suurendamiseks, kuid välja töötatud
regulatsioon ei peegelda ühegi teise riigi regulatsioone üksühele. Kui Eesti läheb seda teed, et
järelevalvet hakatakse teostama esmalt avaliku sektori tööandjate üle, siis võiks analüüsida ning
seletuskirjas ka välja tuua, kas viidatud riikides teostatakse järelevalvet samuti vaid avaliku või
erasektori või mõlema üle, ning kas selline lähenemine on ennast õigustanud, s.t. avaldanud
positiivset mõju ka erasektorile.
Eelnõu seletuskirja lk-l 5 on kirjas järgmine: „Registritel põhinev järelevalve võimaldab TI-l tehniliste
lahenduste olemasolul ka väiksema aja- ja inimressursi korral teha piisavalt laiaulatuslikku esmast
palgaandmete automatiseeritud analüüsi selleks, et järelevalvel oleks lahendatavale probleemile ka
reaalne mõju.“ Märgime, et reaalne mõju ei kaasne automatiseeritud järelevalvega, vaid esmase
palgaandmete analüüsi tulemusena võib Tööinspektsioonil tekkida üksnes kahtlus, et avaliku sektori
tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu. Kas tööandja ka
reaalselt rikub võrdse palga maksmise kohustust, selgub alles sellele järgneva järelevalvemenetluse
raames, mis võib päädida ka ettekirjutuse tegemisega, mis kohustaks tööandjat palgaauditit läbi
viima või tegevuskava koostama.
Seletuskirja lk 5 eelviimases lõigus on välja toodud, et sama või võrdväärse töö mõistega on
hõlmatud ka sarnased tööd, kuigi seda definitsioonis eraldi nimetatud ei ole – sarnane töö loetakse
kaetuks võrdväärse töö mõistega. Märgime, et Eesti Keele Instituudi sünonüümisõnastiku kohaselt
„võrdväärne“ = „võrdne, samane, samaväärne“ kuid „sarnane“ = „lähedane, analoogne“ ehk
tegemist pole samasisuliste mõistetega.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 2 punktiga 12. Hetkel kehtiv soolise
võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 lg 2 sisaldab kahte punkti (punktid 1 ja 2). Seega peab lisatav
punkt kandma numbrit 11.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §-dega 111 ja 112. Kui kavandatava SoVS § 112 lg 5
kohaselt on Tööinspektsioonil õigus teha tööandjale ettekirjutus, kui avaliku sektori tööandja ei ole
põhjalikku palgaandmete analüüsi teinud või kui tegevuskava on puudlik või puudub, siis sama sätte
lg 1 puhul jääb selgusetuks, kas Tööinspektsioon võib kohe ettekirjutuse teha või peab enne
veenduma (s.o pärast automatiseeritud analüüsi), et tööandja tõepoolest ei ole auditit läbi viinud.
Ehk kas lg 1 puhul kohaldub analoogselt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud võimalus
anda ettekirjutus ilma menetlusosalist ära kuulata ehk automatiseeritud kontrolli tulemusena tehakse
tööandjale ka kohe ettekirjutus?
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SoVS-i §-dega 14¹ ja 14². Paragrahvi 14¹ lõikes 1 sätestatakse,
et „käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon“. Kuna sätte
pealkiri on „Riiklik ja haldusjärelevalve“, siis teeme ettepaneku vastav viide ka kavandatava SoVS §
141 lg-sse 1 lisada: „(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise
üle teeb Tööinspektsioon.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Kairit Ehala
5623 0234
[email protected]
2
Sotsiaalministeerium Teie: 02.04.2018 nr 1.2-2/37-1
[email protected]
Meie: /kuupäev digitaalallkirjas/
nr 1.1-7/744-1
Arvamus soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Austatud minister
Edastasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.
Tööinspektsioon on edastatud dokumendid läbi vaadanud ning allpool on esitatud meie märkused ja
kommentaarid.
Esmalt soovime märkida, et eelnõus kavandatavad muudatused, millega soovitakse
Tööinspektsioonile anda järelevalveõigus vähemalt kümne töötajaga avaliku sektori tööandjate üle
kontrollimaks, kas tööandja täidab võrdse palga tagamise kohustust (sh on läbi viinud palgaauditi ja
koostanud tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks), on tervitatav.
Tööinspektsiooni vaates on muudatused olulised juba üldise töökeskkonna ja –tervishoiu edendamise
vaates, kuna võrdne töötasu tähendab, et tööandjad väärtustavad sama või võrdväärse töö tegijaid
nende soost sõltumata, mis vähendab kindlasti ka psühhosotsiaalse ohuteguri mõju töötajate
töökeskkonnale.
Eelnõu seletuskirja tervikuna lugedes aga võib avalikkusele jääda kavandatava seadusmuudatuse
eesmärkidest vale mulje. Seletuskirjas on välja toodud järgmised näitajad:
avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal oli palgalõhe
2015. aastal üks väiksemaid – 6,2% (seletuskirja lk 4);
riigi ja kohaliku omavalitsuse organisatsioonidest on töötasustamise põhimõtteid käsitlevad
dokumendid või juhised olemas 74%-l (seletuskirja lk 10);
tõstavad töötaja palka lapsehoolduspuhkuselt naasmisel peamiselt avaliku sektori (71%) ja
suurema töötajate arvuga tööandjad (näiteks pooled alates 50 töötajaga
organisatsioonidest), vähem erasektori ja kuni 9 töötajaga tööandjad (vastavalt 30% ja 25%
organisatsioonidest) (seletuskirja lk 11).
Viidatud näitajate pinnalt võib teha järelduse, justkui avalikus sektoris ei ole sooline palgalõhe kuigi
suur probleem ning kavandatavad seadusmuudatused vajalikud, sest avaliku sektori tööandjad ei
riku võrdse töötasu maksmise kohustust samal määral, kui erasektori tööandjad ning
seadusmuudatused puudutavad vaid väikest osa töötajaskonnast (Statistikaameti andmetel töötas
2017.a. ca 76,4% töötajatest erasektori tööandja juures). Seeläbi ei pruugi saabuda ka loodetud
mõju töösuhetele ehk erasektori tööandjad ei pruugi mõista, et neil on soolise võrdõiguslikkuse
seadusest tulenevad kohustused, sh kohustus maksta sama või võrdväärse töö eest võrdset palka
töötajale tema soost sõltumata, sest kohustavad mehhanismid vähemasti esialgu, nende osas
puuduvad.
Tänase olukorra jätkumine, kus Eestis on sooline palgalõhe suur, toob endaga kaasa töötaja nõrgema
sotsiaalse kaitse tulevikus, nt täna sama või võrdväärset tööd tegevad naised, kes teenivad
meestöötajatest väiksemat töötasu, saavad tulevikus ka madalamat pensionit.
Lisaks märgime, et eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on küll välja toodud sotsiaalse mõjuna mõjud
töösuhetele ja sugude vahelistele suhetele, kuid võiks kaaluda ka pikemat mõjuanalüüsi tulevastele
põlvkondadele (nn millenniumi-põlvkond), sest uuel põlvkonnal on töökohale ja tööle täiesti
Mäealuse 2/2 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
teistsugused nõudmised, kuid kelle jaoks võrdse kohtlemise tagamine töösuhtes on kindlasti väga
oluline faktor tööandja valikul.
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu väljatöötamisel vaadati ka teiste riikide praktikat soolise
palgalõhe vähendamiseks ning palkade läbipaistvuse suurendamiseks, kuid välja töötatud
regulatsioon ei peegelda ühegi teise riigi regulatsioone üksühele. Kui Eesti läheb seda teed, et
järelevalvet hakatakse teostama esmalt avaliku sektori tööandjate üle, siis võiks analüüsida ning
seletuskirjas ka välja tuua, kas viidatud riikides teostatakse järelevalvet samuti vaid avaliku või
erasektori või mõlema üle, ning kas selline lähenemine on ennast õigustanud, s.t. avaldanud
positiivset mõju ka erasektorile.
Eelnõu seletuskirja lk-l 5 on kirjas järgmine: „Registritel põhinev järelevalve võimaldab TI-l tehniliste
lahenduste olemasolul ka väiksema aja- ja inimressursi korral teha piisavalt laiaulatuslikku esmast
palgaandmete automatiseeritud analüüsi selleks, et järelevalvel oleks lahendatavale probleemile ka
reaalne mõju.“ Märgime, et reaalne mõju ei kaasne automatiseeritud järelevalvega, vaid esmase
palgaandmete analüüsi tulemusena võib Tööinspektsioonil tekkida üksnes kahtlus, et avaliku sektori
tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu. Kas tööandja ka
reaalselt rikub võrdse palga maksmise kohustust, selgub alles sellele järgneva järelevalvemenetluse
raames, mis võib päädida ka ettekirjutuse tegemisega, mis kohustaks tööandjat palgaauditit läbi
viima või tegevuskava koostama.
Seletuskirja lk 5 eelviimases lõigus on välja toodud, et sama või võrdväärse töö mõistega on
hõlmatud ka sarnased tööd, kuigi seda definitsioonis eraldi nimetatud ei ole – sarnane töö loetakse
kaetuks võrdväärse töö mõistega. Märgime, et Eesti Keele Instituudi sünonüümisõnastiku kohaselt
„võrdväärne“ = „võrdne, samane, samaväärne“ kuid „sarnane“ = „lähedane, analoogne“ ehk
tegemist pole samasisuliste mõistetega.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 2 punktiga 12. Hetkel kehtiv soolise
võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 lg 2 sisaldab kahte punkti (punktid 1 ja 2). Seega peab lisatav
punkt kandma numbrit 11.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §-dega 111 ja 112. Kui kavandatava SoVS § 112 lg 5
kohaselt on Tööinspektsioonil õigus teha tööandjale ettekirjutus, kui avaliku sektori tööandja ei ole
põhjalikku palgaandmete analüüsi teinud või kui tegevuskava on puudlik või puudub, siis sama sätte
lg 1 puhul jääb selgusetuks, kas Tööinspektsioon võib kohe ettekirjutuse teha või peab enne
veenduma (s.o pärast automatiseeritud analüüsi), et tööandja tõepoolest ei ole auditit läbi viinud.
Ehk kas lg 1 puhul kohaldub analoogselt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud võimalus
anda ettekirjutus ilma menetlusosalist ära kuulata ehk automatiseeritud kontrolli tulemusena tehakse
tööandjale ka kohe ettekirjutus?
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SoVS-i §-dega 14¹ ja 14². Paragrahvi 14¹ lõikes 1 sätestatakse,
et „käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon“. Kuna sätte
pealkiri on „Riiklik ja haldusjärelevalve“, siis teeme ettepaneku vastav viide ka kavandatava SoVS §
141 lg-sse 1 lisada: „(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise
üle teeb Tööinspektsioon.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Kairit Ehala
5623 0234
[email protected]
2
Meie 10.04.2018 nr 1.1-7/744-1
Tere
Saadan Tööinspektsiooni arvamus eelnõule: SoVS.
Palun kinnitage nimetatud kirja kätte saamist.
Lugupidamisega
Tiina Laaniste
Sekretär-referent
Tööinspektsioon
--------------------------------------
[email protected]
626 9400
www.ti.ee
Kliendiportaal eti.ti.ee