dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 10. aprill 2018
Viit
1.2-2/37-2
Registreeritud
10. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Agnes Einman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf150 KB
  • 📎TI_arvamus_SoVS_eelnoule.bdoc177 KB
  • 📎TI_arvamus_SoVS_eelnoule.pdf185 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 02.04.2018 nr 1.2-2/37-1 [email protected] Meie: /kuupäev digitaalallkirjas/ nr 1.1-7/744-1 Arvamus soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud minister Edastasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Tööinspektsioon on edastatud dokumendid läbi vaadanud ning allpool on esitatud meie märkused ja kommentaarid. Esmalt soovime märkida, et eelnõus kavandatavad muudatused, millega soovitakse Tööinspektsioonile anda järelevalveõigus vähemalt kümne töötajaga avaliku sektori tööandjate üle kontrollimaks, kas tööandja täidab võrdse palga tagamise kohustust (sh on läbi viinud palgaauditi ja koostanud tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks), on tervitatav. Tööinspektsiooni vaates on muudatused olulised juba üldise töökeskkonna ja –tervishoiu edendamise vaates, kuna võrdne töötasu tähendab, et tööandjad väärtustavad sama või võrdväärse töö tegijaid nende soost sõltumata, mis vähendab kindlasti ka psühhosotsiaalse ohuteguri mõju töötajate töökeskkonnale. Eelnõu seletuskirja tervikuna lugedes aga võib avalikkusele jääda kavandatava seadusmuudatuse eesmärkidest vale mulje. Seletuskirjas on välja toodud järgmised näitajad:  avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal oli palgalõhe 2015. aastal üks väiksemaid – 6,2% (seletuskirja lk 4);  riigi ja kohaliku omavalitsuse organisatsioonidest on töötasustamise põhimõtteid käsitlevad dokumendid või juhised olemas 74%-l (seletuskirja lk 10);  tõstavad töötaja palka lapsehoolduspuhkuselt naasmisel peamiselt avaliku sektori (71%) ja suurema töötajate arvuga tööandjad (näiteks pooled alates 50 töötajaga organisatsioonidest), vähem erasektori ja kuni 9 töötajaga tööandjad (vastavalt 30% ja 25% organisatsioonidest) (seletuskirja lk 11). Viidatud näitajate pinnalt võib teha järelduse, justkui avalikus sektoris ei ole sooline palgalõhe kuigi suur probleem ning kavandatavad seadusmuudatused vajalikud, sest avaliku sektori tööandjad ei riku võrdse töötasu maksmise kohustust samal määral, kui erasektori tööandjad ning seadusmuudatused puudutavad vaid väikest osa töötajaskonnast (Statistikaameti andmetel töötas 2017.a. ca 76,4% töötajatest erasektori tööandja juures). Seeläbi ei pruugi saabuda ka loodetud mõju töösuhetele ehk erasektori tööandjad ei pruugi mõista, et neil on soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevad kohustused, sh kohustus maksta sama või võrdväärse töö eest võrdset palka töötajale tema soost sõltumata, sest kohustavad mehhanismid vähemasti esialgu, nende osas puuduvad. Tänase olukorra jätkumine, kus Eestis on sooline palgalõhe suur, toob endaga kaasa töötaja nõrgema sotsiaalse kaitse tulevikus, nt täna sama või võrdväärset tööd tegevad naised, kes teenivad meestöötajatest väiksemat töötasu, saavad tulevikus ka madalamat pensionit. Lisaks märgime, et eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on küll välja toodud sotsiaalse mõjuna mõjud töösuhetele ja sugude vahelistele suhetele, kuid võiks kaaluda ka pikemat mõjuanalüüsi tulevastele põlvkondadele (nn millenniumi-põlvkond), sest uuel põlvkonnal on töökohale ja tööle täiesti Mäealuse 2/2 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 teistsugused nõudmised, kuid kelle jaoks võrdse kohtlemise tagamine töösuhtes on kindlasti väga oluline faktor tööandja valikul. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu väljatöötamisel vaadati ka teiste riikide praktikat soolise palgalõhe vähendamiseks ning palkade läbipaistvuse suurendamiseks, kuid välja töötatud regulatsioon ei peegelda ühegi teise riigi regulatsioone üksühele. Kui Eesti läheb seda teed, et järelevalvet hakatakse teostama esmalt avaliku sektori tööandjate üle, siis võiks analüüsida ning seletuskirjas ka välja tuua, kas viidatud riikides teostatakse järelevalvet samuti vaid avaliku või erasektori või mõlema üle, ning kas selline lähenemine on ennast õigustanud, s.t. avaldanud positiivset mõju ka erasektorile. Eelnõu seletuskirja lk-l 5 on kirjas järgmine: „Registritel põhinev järelevalve võimaldab TI-l tehniliste lahenduste olemasolul ka väiksema aja- ja inimressursi korral teha piisavalt laiaulatuslikku esmast palgaandmete automatiseeritud analüüsi selleks, et järelevalvel oleks lahendatavale probleemile ka reaalne mõju.“ Märgime, et reaalne mõju ei kaasne automatiseeritud järelevalvega, vaid esmase palgaandmete analüüsi tulemusena võib Tööinspektsioonil tekkida üksnes kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu. Kas tööandja ka reaalselt rikub võrdse palga maksmise kohustust, selgub alles sellele järgneva järelevalvemenetluse raames, mis võib päädida ka ettekirjutuse tegemisega, mis kohustaks tööandjat palgaauditit läbi viima või tegevuskava koostama. Seletuskirja lk 5 eelviimases lõigus on välja toodud, et sama või võrdväärse töö mõistega on hõlmatud ka sarnased tööd, kuigi seda definitsioonis eraldi nimetatud ei ole – sarnane töö loetakse kaetuks võrdväärse töö mõistega. Märgime, et Eesti Keele Instituudi sünonüümisõnastiku kohaselt „võrdväärne“ = „võrdne, samane, samaväärne“ kuid „sarnane“ = „lähedane, analoogne“ ehk tegemist pole samasisuliste mõistetega. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 2 punktiga 12. Hetkel kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 lg 2 sisaldab kahte punkti (punktid 1 ja 2). Seega peab lisatav punkt kandma numbrit 11. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §-dega 111 ja 112. Kui kavandatava SoVS § 112 lg 5 kohaselt on Tööinspektsioonil õigus teha tööandjale ettekirjutus, kui avaliku sektori tööandja ei ole põhjalikku palgaandmete analüüsi teinud või kui tegevuskava on puudlik või puudub, siis sama sätte lg 1 puhul jääb selgusetuks, kas Tööinspektsioon võib kohe ettekirjutuse teha või peab enne veenduma (s.o pärast automatiseeritud analüüsi), et tööandja tõepoolest ei ole auditit läbi viinud. Ehk kas lg 1 puhul kohaldub analoogselt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud võimalus anda ettekirjutus ilma menetlusosalist ära kuulata ehk automatiseeritud kontrolli tulemusena tehakse tööandjale ka kohe ettekirjutus? Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SoVS-i §-dega 14¹ ja 14². Paragrahvi 14¹ lõikes 1 sätestatakse, et „käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon“. Kuna sätte pealkiri on „Riiklik ja haldusjärelevalve“, siis teeme ettepaneku vastav viide ka kavandatava SoVS § 141 lg-sse 1 lisada: „(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise üle teeb Tööinspektsioon.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Kairit Ehala 5623 0234 [email protected] 2 Sotsiaalministeerium Teie: 02.04.2018 nr 1.2-2/37-1 [email protected] Meie: /kuupäev digitaalallkirjas/ nr 1.1-7/744-1 Arvamus soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud minister Edastasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Tööinspektsioon on edastatud dokumendid läbi vaadanud ning allpool on esitatud meie märkused ja kommentaarid. Esmalt soovime märkida, et eelnõus kavandatavad muudatused, millega soovitakse Tööinspektsioonile anda järelevalveõigus vähemalt kümne töötajaga avaliku sektori tööandjate üle kontrollimaks, kas tööandja täidab võrdse palga tagamise kohustust (sh on läbi viinud palgaauditi ja koostanud tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks), on tervitatav. Tööinspektsiooni vaates on muudatused olulised juba üldise töökeskkonna ja –tervishoiu edendamise vaates, kuna võrdne töötasu tähendab, et tööandjad väärtustavad sama või võrdväärse töö tegijaid nende soost sõltumata, mis vähendab kindlasti ka psühhosotsiaalse ohuteguri mõju töötajate töökeskkonnale. Eelnõu seletuskirja tervikuna lugedes aga võib avalikkusele jääda kavandatava seadusmuudatuse eesmärkidest vale mulje. Seletuskirjas on välja toodud järgmised näitajad:  avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal oli palgalõhe 2015. aastal üks väiksemaid – 6,2% (seletuskirja lk 4);  riigi ja kohaliku omavalitsuse organisatsioonidest on töötasustamise põhimõtteid käsitlevad dokumendid või juhised olemas 74%-l (seletuskirja lk 10);  tõstavad töötaja palka lapsehoolduspuhkuselt naasmisel peamiselt avaliku sektori (71%) ja suurema töötajate arvuga tööandjad (näiteks pooled alates 50 töötajaga organisatsioonidest), vähem erasektori ja kuni 9 töötajaga tööandjad (vastavalt 30% ja 25% organisatsioonidest) (seletuskirja lk 11). Viidatud näitajate pinnalt võib teha järelduse, justkui avalikus sektoris ei ole sooline palgalõhe kuigi suur probleem ning kavandatavad seadusmuudatused vajalikud, sest avaliku sektori tööandjad ei riku võrdse töötasu maksmise kohustust samal määral, kui erasektori tööandjad ning seadusmuudatused puudutavad vaid väikest osa töötajaskonnast (Statistikaameti andmetel töötas 2017.a. ca 76,4% töötajatest erasektori tööandja juures). Seeläbi ei pruugi saabuda ka loodetud mõju töösuhetele ehk erasektori tööandjad ei pruugi mõista, et neil on soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevad kohustused, sh kohustus maksta sama või võrdväärse töö eest võrdset palka töötajale tema soost sõltumata, sest kohustavad mehhanismid vähemasti esialgu, nende osas puuduvad. Tänase olukorra jätkumine, kus Eestis on sooline palgalõhe suur, toob endaga kaasa töötaja nõrgema sotsiaalse kaitse tulevikus, nt täna sama või võrdväärset tööd tegevad naised, kes teenivad meestöötajatest väiksemat töötasu, saavad tulevikus ka madalamat pensionit. Lisaks märgime, et eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on küll välja toodud sotsiaalse mõjuna mõjud töösuhetele ja sugude vahelistele suhetele, kuid võiks kaaluda ka pikemat mõjuanalüüsi tulevastele põlvkondadele (nn millenniumi-põlvkond), sest uuel põlvkonnal on töökohale ja tööle täiesti Mäealuse 2/2 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 teistsugused nõudmised, kuid kelle jaoks võrdse kohtlemise tagamine töösuhtes on kindlasti väga oluline faktor tööandja valikul. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu väljatöötamisel vaadati ka teiste riikide praktikat soolise palgalõhe vähendamiseks ning palkade läbipaistvuse suurendamiseks, kuid välja töötatud regulatsioon ei peegelda ühegi teise riigi regulatsioone üksühele. Kui Eesti läheb seda teed, et järelevalvet hakatakse teostama esmalt avaliku sektori tööandjate üle, siis võiks analüüsida ning seletuskirjas ka välja tuua, kas viidatud riikides teostatakse järelevalvet samuti vaid avaliku või erasektori või mõlema üle, ning kas selline lähenemine on ennast õigustanud, s.t. avaldanud positiivset mõju ka erasektorile. Eelnõu seletuskirja lk-l 5 on kirjas järgmine: „Registritel põhinev järelevalve võimaldab TI-l tehniliste lahenduste olemasolul ka väiksema aja- ja inimressursi korral teha piisavalt laiaulatuslikku esmast palgaandmete automatiseeritud analüüsi selleks, et järelevalvel oleks lahendatavale probleemile ka reaalne mõju.“ Märgime, et reaalne mõju ei kaasne automatiseeritud järelevalvega, vaid esmase palgaandmete analüüsi tulemusena võib Tööinspektsioonil tekkida üksnes kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu. Kas tööandja ka reaalselt rikub võrdse palga maksmise kohustust, selgub alles sellele järgneva järelevalvemenetluse raames, mis võib päädida ka ettekirjutuse tegemisega, mis kohustaks tööandjat palgaauditit läbi viima või tegevuskava koostama. Seletuskirja lk 5 eelviimases lõigus on välja toodud, et sama või võrdväärse töö mõistega on hõlmatud ka sarnased tööd, kuigi seda definitsioonis eraldi nimetatud ei ole – sarnane töö loetakse kaetuks võrdväärse töö mõistega. Märgime, et Eesti Keele Instituudi sünonüümisõnastiku kohaselt „võrdväärne“ = „võrdne, samane, samaväärne“ kuid „sarnane“ = „lähedane, analoogne“ ehk tegemist pole samasisuliste mõistetega. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 2 punktiga 12. Hetkel kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 lg 2 sisaldab kahte punkti (punktid 1 ja 2). Seega peab lisatav punkt kandma numbrit 11. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §-dega 111 ja 112. Kui kavandatava SoVS § 112 lg 5 kohaselt on Tööinspektsioonil õigus teha tööandjale ettekirjutus, kui avaliku sektori tööandja ei ole põhjalikku palgaandmete analüüsi teinud või kui tegevuskava on puudlik või puudub, siis sama sätte lg 1 puhul jääb selgusetuks, kas Tööinspektsioon võib kohe ettekirjutuse teha või peab enne veenduma (s.o pärast automatiseeritud analüüsi), et tööandja tõepoolest ei ole auditit läbi viinud. Ehk kas lg 1 puhul kohaldub analoogselt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud võimalus anda ettekirjutus ilma menetlusosalist ära kuulata ehk automatiseeritud kontrolli tulemusena tehakse tööandjale ka kohe ettekirjutus? Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SoVS-i §-dega 14¹ ja 14². Paragrahvi 14¹ lõikes 1 sätestatakse, et „käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon“. Kuna sätte pealkiri on „Riiklik ja haldusjärelevalve“, siis teeme ettepaneku vastav viide ka kavandatava SoVS § 141 lg-sse 1 lisada: „(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise üle teeb Tööinspektsioon.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Kairit Ehala 5623 0234 [email protected] 2 Meie 10.04.2018 nr 1.1-7/744-1 Tere Saadan Tööinspektsiooni arvamus eelnõule: SoVS. Palun kinnitage nimetatud kirja kätte saamist. Lugupidamisega Tiina Laaniste Sekretär-referent Tööinspektsioon -------------------------------------- [email protected] 626 9400 www.ti.ee Kliendiportaal eti.ti.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel