HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu Toetuse saaja NB! Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu 3. Registrikood 80060341 4. Juriidiline aadress P.Süda 1, Tallinn 10118 Harjumaa 5. Postiaadress Tuleviku 7 , Narva 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE 392200221002107159 7. Volitatud esindaja nimi ja ametikoht Natalia Umarova – juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peab olema sama. Projekti kontaktisik 8. Nimi Natalia Umarova 9. Telefon +372 53495001 10. E-posti aadress
[email protected] 11. Projekti nimetus Alustades rääkimist vägivallast teed esimese sammu enda kaitseks 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.05.-31.10.2018 13. Projekti üldmaksumus 5 172.00 14. Hasartmängumaksu N õukogult taotletav summa 4 460.00 15. Omafinantseeringu summa 712.00 16. Kaasfinantseeringute summa - KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja volitatud esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Natalia Umarova /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku , et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu N õukogu 4 460 Anketeerija töötasu (kogu palgafond) 400 t k x 5 eurot Ankeetide töötlemine, analüüs 400 t undi x 10 .00 eurot Transpordikulu 6 kuud x 20 EUR Kantseleitarbed (paber, printeri tahm, kaustad jne) 6 kuud x 15 eurot Raamatupidaja töötasu 2 5 tundi x 10 eurot 1 0 00 3 000 120 90 2 50 Omafinantseering 712 X Projektijuhi töötasu 70 tundi x 10 eurot Pangakulud 6 kuud x 2 eurot 7 00 12 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… TULUD KOKKU 5 172 KULUD KOKKU 5 172 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. Üheks aktuaalsemaks ja arutlusel olevaks teemaks ühiskonnas on jätkuvalt vägivald. Meediaväljaanded on täis lugusid vägivallast laste ja noorte seas. Kui juhtub vägivallaakt, hakatakse otsima süüdlasi – kus olid õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna silmad? Tegevuskava noorte olukorra parandamiseks peaks olema sotsiaalpoliitika prioriteet. See on eriti oluline riigis, kes on Euroopa Liidu liikmesriik, kus see peaks olema rahvuspoliitika elluviimise eesmärk. Teismeliste olukorra parandamine peaks olema rahvusliku arengu üks eesmärk ja sellest tulenevalt ka meie põhimõte – kõik noored vajavad toetust. Väga tihti arvavad teismelised, et vägivaldne käitumine teiste eakaaslaste poolt on normaalne, ei kaeba selle peale või ei leia mõistmist ja uskumist koolis ning kodus. Nende elu muutub järjest raskemaks: ebameeldivused koolis – solvavad telefonikõned, internetikeskkonnas, konfliktid õpetajatega ja ka kodus, kus võib olla erinevat liiki vägivalda. MTÜ Lapsele Oma Kodu on töötanud 22 aastat koolide ja lastega ja seeläbi omatakse suurt kogemust suure arvu erinevate klientidega. Ühingu juht oli aastaid alaealiste asjade komisjoni juht –see on põhjus, miks omatakse reaalset pilti olukorrast koolides ja kodudes. Käesoleval ajal on koolid es toimumas nii füüsiline kui psühholoogiline kiusamine – läbimõeldud torked, mõnitamine, psüühika mõjutamine – vägivald , mis eelkõige mõjub psüühiliselt. Sellele on iseloomulikud sõnalised solvangud ja ähvardused, segadusseajavad sõnumid ja boikott jne. Järjest enam on toimumas küberkiuasmist – solvavad pildid ja videod levivad pahatahtlike kaasabil telefonist telefoni ning sotsiaalvõrkudes ning noored ei suuda näha toimuva tagajärgi. Kui füüsilise vägivalla tagajärjed on kohe nähtavad, siis psühholoogilise vägivalla tagajärgi saab näha alles mõne aja pärast ning siis võivad kahjud olla juba pöördumatud. „Õpetajad näevad tihti lähedalt vägivallajuhtumeid, millest tegelikult ei saaks lihtsalt mööda minna silmad kinni või tunnevad õpilasele kaasa, tunnetades oma jõuetust ja oskamatust sekkuda“ – on kirjutatud „Ukraina naiste konsortsiumis“ „ See on põhjus, miks lapsed ei saa õigeaegselt vajalikku abi. Õpetajate selline abitus provotseerib ka teisi õpilasi sarnaselt vägivaldselt tegustema “. Ühing on korraldanud anonüümse anketeerimise vägivallajuhtumite väljaselgitamiseks koolis ja kodus üks kord 10 aasta jooksul. Koolid on alati olnud huvitatud selle anketeerimise tulemustest – nad on saanud selle tulemusel mitte ainult ülevaate vägivallast, vaid ka ettepanekud ennetustööks ja praktilisteks võteteks õpetajatele ja tugispetsialistidele. Selliste anketeerimiste läbiviimine on oluline kindlate ajavahemike tagant, kui on vahetunud kogu õpilaskond s.o. 10 aasta jooksul vähemalt 1 kord. Seda põhjusel, et vahetuvad koos lastega ka õpetajad, kellel puudub kogemus toimetulekuks vägivallaga. Ei ole ju saladus, et mõistmata vägivalla tekkimise mehhanismi, õpetaja, kes suudab saavutada tunnis küll korra, jätab probleemi kui niisuguse tähelepanuta. Aga agressiivsed lapsed suunavad oma energia vahetundidesse, seejärel tänavale ning seejärel, tunnetades oma võimu – ka õpetajatele endale. Sellisel juhul, ühed agressiivsed lapsed tunnevad vajadust kätte maksta, teised muutuvad juhitamatauks. 2007.aastal, kui viidi selline anketeerimine läbi Narva koolides, oli sellest palju kasu. Küsitlus andis võimaluse tõsta probleemi käsitluse sellisele tasandile, et õpetajad ja koolijuhid olid huvitatud lahendustest. On saabunud taas aeg, kus on oluline läbi viia küsitlused, et välja tuua võimalikud vägivallajuhud koolis ja kodus. Küsitluse tulemused võimaldavad rakendada vägivallatendentse ennetavaid meetmeid nii koolis kui ka lastevanematel koduses keskkonnas. Projekti käigus töötatakse välja ankeet. Ankeet valmistatakse ette põhimõttel, et need sisaldavad küsimusi ja ettepanekuid, mis on formuleeritud piisavalt täpselt ja lühidalt, et neid oleks võimalik adekvaatselt analüüsida. Küsimused ankeedis sisaldavad füüsilise tervise ja käitumisküsimuste näitajaid ning nende allikaid ning töötlemise põhimõtteid. Küsitlus viiakse läbi ananonüümselt, kus küsimustele saab vastata + või – vastused. Me teame, et paljud noored, kes on olnud koolikiusamise ohvrid, ei pea end ohvriteks. Seepärast toimub enne küsitlust noortega vestlus kiusamisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Noortele selgitatakse, et küsitlus on täiesti konfidentsiaalne , luuakse eelnevalt meeldiv sisekliima. Peale ankeetide töötlemist ja analüüsi korraldatakse koolide meeskondadele õppeseminar, kus räägitakse koolikiusamisest nende kooli vaates. Käesoleva projekti eesmärk ja tegevused toetavad HMN 2018.a. prioriteetsete eesmärkide elluviimist sotsiaalvaldkonnas: - Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine - Vaimse tervise ja krooniliste somaatiliste haiguste alaste nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamise projektid Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärk: Projektis osalenud kool ide õpilased ja töötajad omavad ülevaadet just konkreetselt nende koolide pro bleemidest vägivalla osas ning toetudes saadud individuaalsele tagasisidele ja soovitustele suudavad parandada olukorda. Sihtgrupp: lapsed/noored 10-16 eluaastat so 4.-9.klasside õpilased (kuni 4 00) 2-s Narva ja Narva-Jõesuu koolis Sihtgrupi valik on teadlik ja seotud sellega, et meie praktika koolis näitab, et reeglina I kooliastmes saavad õpetajad ja lapsevanemad lastega rahuldavalt või hästi hakkama. Neljandas, eriti viiendas klassis, kui klassiõpetaja asendub mitmete erinevate õpetajatega, tekib lastel palju segadust uute nõudmistega toimetulek. Muutub käitumine ja tekivad probleemid kohanemisel uute õpetajatega. Kui mitte kasutada sekkumist selles etapis jäävad probleemid reeglina püsima kui põhikooli lõpuni. Kaudseks sihtgrupiks on ka koolide sotsiaalpedagoogid, meditsiinitöötajad, noorsootöötajad, õpetajad, kelle kompetentsi- ja teadmistetaset projektitulemustega tutvumine tõstab. Ühingul on kogemus, et nendel sihtgruppidel on puudu teadmistest tööks vägivallaohvritega. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projekti tegevuste mõõdetavateks tulemuseks on : Projektipe rioodil on läbi viidud kokku kuni 4 00 õpilase anketeerimine . Projektis on osal enud 2 kooli Narvast , Narva-Jõesuust On analüüsitud anketeerimise tulemusi ja koostatud koolidele nende eripärast tulenevad soovitused – 2 -le koolile On toimunud seminar id ja tutvusta t ud projekti tulemusi anketeerimises osalenud koolide meeskondadele ( 2 -s koolis) . Projekti oodatav mõju: Projektis osalenud koolid võtavad kasutusele anketeerimise tulemusel saadud soovitused ja nende koolide laste/noorte toimetulek tulevikus on edukam . On tekkinud toetav teenus, mida on võimalik pakkuda ka alaealiste asjade komisjoni poolse mõjutusvahendina sinna jõudnud peredel e. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Projekti eeltööd on tehtud st on kokku lepitud koolidega, kes on huvitatud anketeerimisest. Vajalik projekti alguses teha: -koostada ja vormistada ankeedid (materjal selleks kogutud) -kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks -ankteerimise läbiviimine -kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid - projekti aruandluse koostamine Tegevus 2018 mai juuni Juuli-august September Oktoober koostada ja vormistada ankeedid kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks ankteerimise läbiviimine Ankeetide töötlemine kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid Projekti aruandluse koostamine
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu Toetuse saaja NB! Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Lapsele Oma Kodu 3. Registrikood 80060341 4. Juriidiline aadress P.Süda 1, Tallinn 10118 Harjumaa 5. Postiaadress Tuleviku 7 , Narva 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE 392200221002107159 7. Volitatud esindaja nimi ja ametikoht Natalia Umarova – juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peab olema sama. Projekti kontaktisik 8. Nimi Natalia Umarova 9. Telefon +372 53495001 10. E-posti aadress
[email protected] 11. Projekti nimetus Alustades rääkimist vägivallast teed esimese sammu enda kaitseks 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.05.-31.10.2018 13. Projekti üldmaksumus 7 172.00 14. Hasartmängumaksu N õukogult taotletav summa 6 460.00 15. Omafinantseeringu summa 712.00 16. Kaasfinantseeringute summa - KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja volitatud esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Natalia Umarova /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku , et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu N õukogu 6 460 Anketeerija töötasu (kogu palgafond) 400 t k x 5 eurot Ankeetide töötlemine, analüüs 400 t undi x 10 .00 eurot Transpordikulu 6 kuud x 20 EUR Kantseleitarbed (paber, printeri tahm, kaustad jne) 6 kuud x 15 eurot Raamatupidaja töötasu 2 5 tundi x 10 eurot 2 0 00 4 000 120 90 2 50 Omafinantseering 712 X Projektijuhi töötasu 70 tundi x 10 eurot Pangakulud 6 kuud x 2 eurot 7 00 12 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… ………… TULUD KOKKU 7 172 KULUD KOKKU 7 172 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. Üheks aktuaalsemaks ja arutlusel olevaks teemaks ühiskonnas on jätkuvalt vägivald. Meediaväljaanded on täis lugusid vägivallast laste ja noorte seas. Kui juhtub vägivallaakt, hakatakse otsima süüdlasi – kus olid õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna silmad? Tegevuskava noorte olukorra parandamiseks peaks olema sotsiaalpoliitika prioriteet. See on eriti oluline riigis, kes on Euroopa Liidu liikmesriik, kus see peaks olema rahvuspoliitika elluviimise eesmärk. Teismeliste olukorra parandamine peaks olema rahvusliku arengu üks eesmärk ja sellest tulenevalt ka meie põhimõte – kõik noored vajavad toetust. Väga tihti arvavad teismelised, et vägivaldne käitumine teiste eakaaslaste poolt on normaalne, ei kaeba selle peale või ei leia mõistmist ja uskumist koolis ning kodus. Nende elu muutub järjest raskemaks: ebameeldivused koolis – solvavad telefonikõned, internetikeskkonnas, konfliktid õpetajatega ja ka kodus, kus võib olla erinevat liiki vägivalda. MTÜ Lapsele Oma Kodu on töötanud 22 aastat koolide ja lastega ja seeläbi omatakse suurt kogemust suure arvu erinevate klientidega. Ühingu juht oli aastaid alaealiste asjade komisjoni juht –see on põhjus, miks omatakse reaalset pilti olukorrast koolides ja kodudes. Käesoleval ajal on koolid es toimumas nii füüsiline kui psühholoogiline kiusamine – läbimõeldud torked, mõnitamine, psüühika mõjutamine – vägivald , mis eelkõige mõjub psüühiliselt. Sellele on iseloomulikud sõnalised solvangud ja ähvardused, segadusseajavad sõnumid ja boikott jne. Järjest enam on toimumas küberkiuasmist – solvavad pildid ja videod levivad pahatahtlike kaasabil telefonist telefoni ning sotsiaalvõrkudes ning noored ei suuda näha toimuva tagajärgi. Kui füüsilise vägivalla tagajärjed on kohe nähtavad, siis psühholoogilise vägivalla tagajärgi saab näha alles mõne aja pärast ning siis võivad kahjud olla juba pöördumatud. „Õpetajad näevad tihti lähedalt vägivallajuhtumeid, millest tegelikult ei saaks lihtsalt mööda minna silmad kinni või tunnevad õpilasele kaasa, tunnetades oma jõuetust ja oskamatust sekkuda“ – on kirjutatud „Ukraina naiste konsortsiumis“ „ See on põhjus, miks lapsed ei saa õigeaegselt vajalikku abi. Õpetajate selline abitus provotseerib ka teisi õpilasi sarnaselt vägivaldselt tegustema “. Ühing on korraldanud anonüümse anketeerimise vägivallajuhtumite väljaselgitamiseks koolis ja kodus üks kord 10 aasta jooksul. Koolid on alati olnud huvitatud selle anketeerimise tulemustest – nad on saanud selle tulemusel mitte ainult ülevaate vägivallast, vaid ka ettepanekud ennetustööks ja praktilisteks võteteks õpetajatele ja tugispetsialistidele. Selliste anketeerimiste läbiviimine on oluline kindlate ajavahemike tagant, kui on vahetunud kogu õpilaskond s.o. 10 aasta jooksul vähemalt 1 kord. Seda põhjusel, et vahetuvad koos lastega ka õpetajad, kellel puudub kogemus toimetulekuks vägivallaga. Ei ole ju saladus, et mõistmata vägivalla tekkimise mehhanismi, õpetaja, kes suudab saavutada tunnis küll korra, jätab probleemi kui niisuguse tähelepanuta. Aga agressiivsed lapsed suunavad oma energia vahetundidesse, seejärel tänavale ning seejärel, tunnetades oma võimu – ka õpetajatele endale. Sellisel juhul, ühed agressiivsed lapsed tunnevad vajadust kätte maksta, teised muutuvad juhitamatauks. 2007.aastal, kui viidi selline anketeerimine läbi Narva koolides, oli sellest palju kasu. Küsitlus andis võimaluse tõsta probleemi käsitluse sellisele tasandile, et õpetajad ja koolijuhid olid huvitatud lahendustest. On saabunud taas aeg, kus on oluline läbi viia küsitlused, et välja tuua võimalikud vägivallajuhud koolis ja kodus. Küsitluse tulemused võimaldavad rakendada vägivallatendentse ennetavaid meetmeid nii koolis kui ka lastevanematel koduses keskkonnas. Projekti käigus töötatakse välja ankeet. Ankeet valmistatakse ette põhimõttel, et need sisaldavad küsimusi ja ettepanekuid, mis on formuleeritud piisavalt täpselt ja lühidalt, et neid oleks võimalik adekvaatselt analüüsida. Küsimused ankeedis sisaldavad füüsilise tervise ja käitumisküsimuste näitajaid ning nende allikaid ning töötlemise põhimõtteid. Küsitlus viiakse läbi ananonüümselt, kus küsimustele saab vastata + või – vastused. Me teame, et paljud noored, kes on olnud koolikiusamise ohvrid, ei pea end ohvriteks. Seepärast toimub enne küsitlust noortega vestlus kiusamisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Noortele selgitatakse, et küsitlus on täiesti konfidentsiaalne , luuakse eelnevalt meeldiv sisekliima. Peale ankeetide töötlemist ja analüüsi korraldatakse koolide meeskondadele õppeseminar, kus räägitakse koolikiusamisest nende kooli vaates. Käesoleva projekti eesmärk ja tegevused toetavad HMN 2018.a. prioriteetsete eesmärkide elluviimist sotsiaalvaldkonnas: - Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine - Vaimse tervise ja krooniliste somaatiliste haiguste alaste nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamise projektid Eesti on ühinenud 1991. a ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis sätestab lapse õiguse erilisele kaitsele ja kohtlemisele ja seega peaks meist igaüks püüdma vastavalt oma oskustele ja võimetele laste heaks midagi teha. Laste vaimse tervise teemad on käsitletud ka põhjalikult Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020, mis toetab seda riiklik tasandil. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärk: Projektis osalenud kool ide õpilased ja töötajad omavad ülevaadet just konkreetselt nende koolide pro bleemidest vägivalla osas ning toetudes saadud individuaalsele tagasisidele ja soovitustele suudavad parandada olukorda. Sihtgrupp: lapsed/noored 10-16 eluaastat so 4.-9.klasside õpilased (kuni 4 00) 2-s Narva ja Narva-Jõesuu koolis Sihtgrupi valik on teadlik ja seotud sellega, et meie praktika koolis näitab, et reeglina I kooliastmes saavad õpetajad ja lapsevanemad lastega rahuldavalt või hästi hakkama. Neljandas, eriti viiendas klassis, kui klassiõpetaja asendub mitmete erinevate õpetajatega, tekib lastel palju segadust uute nõudmistega toimetulek. Muutub käitumine ja tekivad probleemid kohanemisel uute õpetajatega. Kui mitte kasutada sekkumist selles etapis jäävad probleemid reeglina püsima kui põhikooli lõpuni. Kaudseks sihtgrupiks on ka koolide sotsiaalpedagoogid, meditsiinitöötajad, noorsootöötajad, õpetajad, kelle kompetentsi- ja teadmistetaset projektitulemustega tutvumine tõstab. Ühingul on kogemus, et nendel sihtgruppidel on puudu teadmistest tööks vägivallaohvritega. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projekti tegevuste mõõdetavateks tulemuseks on : Projektipe rioodil on läbi viidud kokku kuni 4 00 õpilase anketeerimine . Projektis on osal enud 2 kooli Narvast , Narva-Jõesuust On analüüsitud anketeerimise tulemusi ja koostatud koolidele nende eripärast tulenevad soovitused – 2 -le koolile On toimunud seminar id ja tutvusta t ud projekti tulemusi anketeerimises osalenud koolide meeskondadele ( 2 -s koolis) . Projekti oodatav mõju: Projektis osalenud koolid võtavad kasutusele anketeerimise tulemusel saadud soovitused ja nende koolide laste/noorte toimetulek tulevikus on edukam . On tekkinud toetav teenus, mida on võimalik pakkuda ka alaealiste asjade komisjoni poolse mõjutusvahendina sinna jõudnud peredel e. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Projekti eeltööd on tehtud st on kokku lepitud koolidega, kes on huvitatud anketeerimisest. Vajalik projekti alguses teha: -koostada ja vormistada ankeedid (materjal selleks kogutud) -kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks -ankteerimise läbiviimine -kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid - projekti aruandluse koostamine Tegevus 2018 mai juuni Juuli-august September Oktoober koostada ja vormistada ankeedid kooskõlastada koolides lastevanemate nõusolekud anketeerimiseks ankteerimise läbiviimine Ankeetide töötlemine kokkuvõtvad ja tulemusi tutvustavad seminarid Projekti aruandluse koostamine
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/612-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, aprill 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi
nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Lapsele Oma Kodu, registrikood 80060341, asukoht Tuleviku 7, Narva, keda põhikirja
alusel esindab juhatuse liige Natalia Umarova (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või
koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 16. aprilli 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 2
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab
projekti täitmiseks Toetuse saajale 4460 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on
kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks
(edaspidi Projekt).
4. Projekti nimetus on: Alustades rääkimist vägivallast teed esimese sammu enda kaitseks
5. Projekti eesmärk on: projektis osalenud koolid võtavad kasutusele anketeerimise tulemusel
saadud soovitused ja nende koolide laste/noorte toimetulek tulevikus on edukam
6. Oodatav tulemus: läbi on viidud anketeerimised 2 koolis Narvas ja Narva-Jõesuus ning
toimunud on seminarid anketeerimis tulemuste tutvustamiseks
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.05.2018 kuni 31.10.2018.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu aruande 20.11.2018. Aruandevorm on
kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-
toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 4460 eurot (neli tuhat nelisada kuuskümmend eurot) Toetuse
saaja kontole Swedbankis EE39 2200 2210 0210 7159 esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema
võimalik kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida
Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
1 (3)
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata
jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise
tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89
1010 2200 3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada
viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub
Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud
kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui
Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt
„Võlaõigusseaduse“ § 113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Natalia
Umarova, tel 5349 5001, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
2 (3)
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Lapsele Oma Kodu
Registrikood 70001952 Registrikood 80060341
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tuleviku 7, Narva, Ida-Virumaa 20307
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 5349 5001
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE39 2200 2210 0210 7159
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev: