dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 18. aprill 2018
Viit
16
Registreeritud
18. aprill 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Ülla Mäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎16 18.04.2018 Ministri määrus.bdoc6366 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrust nr 28, millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise kord. Muudatused puudutavad kokku 16 aruandevormi, millest kuue aruandevormi muudatused on seotud suuremal või vähemal määral 1. jaanuaril 2018. a jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega. Kolme aruande muudatused puudutavad laste hoolekannet, kus vastavalt seadusemuudatusele nimetati asenduskoduteenus asendushooldusteenuseks ning sellest lähtuvalt tehakse vastavad mõistete asendused ka kolmes muus aruandevormis. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil hinnati viies aruandevormis küsitud andmeid ning selle tulemusel tehakse aruandetabelitesse muudatused, millega väheneb esitatavate andmete maht. Nelja aruandevormi puhul viiakse vormides kasutatavad mõisted kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga ning ühe puhul tehakse aruande koostamise juhendisse täpsustus. Määrusega kehtestataks uus aruandevorm, kus küsitakse andmeid kohaliku omavalitsuse üksustelt riigieelarvest laste hoolekandeks eraldatud toetusfondi vahendite kasutuse ja jäägi kohta. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Ülla Mäe (tel 626 9360, e-post [email protected]) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626 9363, e-post [email protected]) ja Marion Rummo (tel 626 9712, e-post [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste ja perede osakonna laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo (tel 626 9220, e-post [email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Kristiina Tuisk (tel 626 9218, e-post [email protected]) ja hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper (te. 626 9219, e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, e-post [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 31.01.2018, 11. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 1 punkti 5, millega sõnastatakse statistilise aruande vorm järgmiselt: „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“. Tegemist on varem kehtinud aruandevormiga, kuid selle pealkirja ja aruandevormi 2 sisu muudetakse vastavalt 1. jaanuarist 2018. a kehtivale sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni sõnastusele. Määruse punktiga 6 sätestatakse aruande esitamiseks uus tähtaeg – 21. jaanuar. Kohaliku omavalitsuse üksused koostavad eelmise kalendriaasta kohta määruse § 2 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud vormis statistilise aruande Sotsiaalkindlustusametile 21. jaanuariks. Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud aruannete põhjal internetipõhiselt maakondade koondaruanded ning esitab need 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. Aruande esitamistähtaja pikendamine kohaliku omavalitsuse üksustele (6 päeva võrra) on seotud sellega, et omavalitsustel oli aruande esitamiseks kehtestatud lühikese tähtajaga (15. jaanuar) raske saada kokku lõplikke andmeid eelmise aasta kohta. Määruse punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 1 punktiga 13, millega kehtestatakse uus statistiline aruandevorm „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ (lisa 19). Tegemist on uue aruandevormiga, kus küsitakse andmeid kohaliku omavalitsuse üksustelt riigieelarvest eraldatud toetusfondi kasutuse ja jäägi kohta. Vahendite kasutuse ja jäägi andmed on vajalikud iga-aastase toetusfondi vahendite uueks eraldamiseks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele vastavalt SHS § 156 lõikele 34, mille kohaselt määratakse riigieelarvest vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetuse eraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele on vajalikud asendus- ja järelhooldusteenust saavate isikute arvud ja vastavalt sellele arvestatakse omavalitsustele eraldatav summa, kuid seejuures arvestatakse ka kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jääki. Määruse punkti 6 kohaselt koostavad kohaliku omavalitsuse üksused eelmise kalendriaasta asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutuse ja jäägi kohta statistilise aruande Sotsiaalkindlustusametile 21. jaanuariks. Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud aruannete põhjal internetipõhiselt maakondade koondaruanded ning esitab need 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. Määruse punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõike 2 punkti 1, millega sõnastatakse statistilise aruande vorm järgmiselt: „Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus ja perekodus“. Tegemist on varem kehtinud aruandevormiga, kuid selle pealkirja ja aruandevormi sisu muudetakse vastavalt 1. jaanuarist 2018. a kehtivale sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni sõnastusele. Määruse punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõikeid 1 ja 2, muutes aruandevormi „Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamine” esitamise tähtaegu. Edaspidi koostab kohaliku omavalitsuse üksus internetipõhiselt S-veebis 30. jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal ja 30. juuliks eelmise poolaasta andmete põhjal statistilised aruanded ning esitab need internetipõhiselt samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud aruannete põhjal internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ja esitab need internetipõhiselt 10. veebruariks ja 10. augustiks Sotsiaalministeeriumile. Aruande esitamise tähtaja muutmisega püütakse mõnevõrra hajutada aruande esitajate töökoormust, sest uue, käesoleva määrusega kehtestatava aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ Sotsiaalkindlustusametile esitamise tähtaeg on 21. jaanuar ning sama tähtaeg kehtib ka aruande „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ esitamisel. Mõlema aruande andmete tähtaegne esitamine on oluline, sest saadud andmed võetakse aluseks riigieelarvest iga-aastase toetusfondi vahendite uueks eraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele. Määruse punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõikeid 4, 8, 10, 13 ja 15, asendades neis sõnad „maakonna koondaruande“ sõnadega „maakondade koondaruanded“ ja sõna „selle“ sõnaga „need“. Muudatus on vajalik, kuna tegelikkuses koostab Sotsiaalkindlustusamet ja esitab 3 Sotsiaalministeeriumile ühe aruande asemel mitu aruannet, milles on esitatud teenused maakondade kaupa. Määruse punktiga 6 muudetakse määruse § 3 lõikeid 131 ja 132, muutes aruandevormide „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” ja „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ esitamise tähtaegu. Edaspidi koostab kohaliku omavalitsuse üksus internetipõhiselt S-veebis 21. jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded ning esitab need internetipõhiselt samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud aruannete põhjal internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded ning esitab need internetipõhiselt 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. Nimetatud aruannete esitamise tähtajad on seotud Vabariigi Valitsuse otsuse ettevalmistamisega kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondist jaotatavate vahendite kohta, sealhulgas raske ja sügava puudega lastele hoiuteenuse rahastamiseks ning asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks. Vahendite eraldamise lähteandmeteks on lisaks teenust saavate laste arvule ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelmiste perioodide rahaliste vahendite jääk. Varasem andmete esitamine võimaldab asjakohase vahendite eraldamise otsuse kiiremat ettevalmistamist. Määruse punktidega 7 ja 8 asendatakse määruse lisad 1–3, 5 ja 7–18 muutmise määruse lisadega 1–16 ning määrust täiendatakse uue lisaga 19, mis on esitatud muutmise määruse lisas 17. Aruandevormis „Eluruumi tagamise teenus“ (lisa 1) on muudetud tabelit 2 „Andmed elanike liikumise kohta“, kus on täpsustatud teenust saama saabujate endist elukohta ja teenust saamast lahkumise sihtkohta, viies need vastavusse sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega. Mõiste „asenduskodust“ veerus 4 on asendatud mõistega „asendushoolduselt“. Mõiste „hoolekandeasutusest“ veerus 5, mis on üldine mõiste, on asendatud mõistega „üldhooldusteenust osutavast asutusest“ ja mõiste „erihoolekandeasutusest“ veerus 6 asemel on „erihoolekandeteenust osutavast asutusest“. Aruandevormis tehtavad muudatused on täpsustavad (terminoloogilised) ning sellega ei kaasne aruande esitajatele täiendavat ajakulu. Aruandevormi „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ (lisa 4) puhul on tegemist analoogse, varem kehtinud aruandevormiga, kuid pealkiri ja sisu on muudetud kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse sõnastusega kooskõlla viimiseks. Aruandevormi varasem nimetus oli: „Lapsehoiuteenuse ja muude sotsiaalteenuste rahastamine raske ja sügava puudega lastele ning riiklike vahendite jääk“. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt määratakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele toetus raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks ning kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada nimetatud toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust (SHS § 156 lõiked 31 ja 32).1 Seega, lähtuvalt toetuse kasutamisest mitmeteks sotsiaalteenusteks raske ja sügava puudega laste sihtrühma jaoks on aruande pealkiri muudetud ning ka aruande ridade kirjetes ja juhendis on tehtud vastavad muudatused. Aruandes on kokku kaks tabelit, millest esimest on muudetud vaid sõnastusega, teises tabelis ei ole varasema aruandevormiga võrreldes muutusi tehtud. Varem aruandes olnud kolmas tabel, kus küsiti andmeid lapsehoiuteenuse ja seonduvate teenuste rahastamist keskmise puudega või puudeta lastele, on kustutatud, kuna ei sobitu raske ja sügava puudega laste sihtrühma teenuste osutamise andmete hulka. Aruandevormis „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ (lisa 5) on täpsustatud juhendit, tabelis 1 on lisatud perest eraldatud lapse paigutamise variante ning tabelis 2 parandatud päist ja ühte rida. Muudatused tulenevad peamiselt 2018. aastal kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt nimetati ümber asendushooldusteenus ja selle osutamise 1 RT I, 28.11.2017. 2 4 viisid, sh nimetati perekonnas hooldamine ümber asendushooldusteenuse osutamiseks hooldusperes. Tabelisse 1 on lisatud perest eraldatud laste paigutamise kohad lähtuvalt asendushoolduse viisidest ning lisatud ka variant „muu“, mis lähtub praktilisest vajadusest. Kuna varem nimetatud perekonnas hooldamine loetakse jätkuvalt kehtivaks, on aruande juhendisse tehtud täpsustus, et hooldusperede ja hooldusel olevate laste all peetakse silmas nii enne 2018. aastat kehtinud seaduse kohaselt perekonnas hooldamisel lepinguga hooldusel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid kui ka alates 2018. aastast hooldusperesid. Juhendis on tehtud ka täpsustus juhtumimenetluse algatamise kohta, mis aruande täitjatele sageli küsimust tekitas (täpsustatud on, et tabelis 1 real 01 kajastatakse nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid, sh neid, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või aruandeaastal). Juhendis on täpsustatud ka tabeli 3 kohta toodud selgitust vastavalt lastekaitseseaduse sõnastuse muudatusele alates 2018. aastast kehtima hakanud sätte kohaselt (seoses maavalitsuste kaotamisega). 2 Lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Aruandevormis „Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamine“ (lisa 6) on täpsustatud aruande täitmise juhendit veeru 2 osas, mis puudutab riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Juhendi tekst on viidud kooskõlla Vabariigi Valitsuse määrusega nr 65 „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine“.3 Määrusega täpsustati komponente, millest koosneb sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus, ning lisati väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitis neile teenuse saajatele, kes on Sotsiaalministeeriumi andmetel hoolekandeasutusse elama asunud enne 1. jaanuari 1993. Määrusega muudetakse aruande esitamise tähtaegasid. Aruannet esitatakse 2 korda aastas. Kui 2017. aasta kohta pidi kohaliku omavalitsuse üksus esitama aruande aasta kohta Sotsiaalkindlustusametile juba 10. jaanuariks, siis kehtestatava määrusega on aruande esitamise tähtajaks aruandeperioodile järgneva kuu 30. kuupäev (30. jaanuar ja 30. juuli). Sellega on püütud mõnevõrra hajutada aruande esitajate töökoormust, sest käeoleva määrusega kehtestatava uue aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ Sotsiaalkindlustusametile esitamise tähtaeg on 21. jaanuar ning sama tähtaeg kehtib ka aruande „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ puhul. Mõlema aruande andmete tähtaegne esitamine on oluline, sest saadud andmed on vajalikud iga- aastase toetusfondi vahendite uueks eraldamiseks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele. Aruandevormi „Sotsiaaltransporditeenus“ (lisa 7) on tehtud sisulised muudatused, mille tulemusel muutus vorm lihtsamaks. Endiste tabelite 1 ja 2 asemel, kus küsiti andmeid teenuse saajate kohta puude liigi ja teenuse kasutamise eesmärgi järgi, eristades seejuures kolme teenuse osutamise tüüpi, on uues vormis üks tabel (tabel 1) „Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi“. Selles tabelis küsitakse andmeid sotsiaaltransporditeenuse saajate kohta kokku (sh nendest kohandatud transpordivahendiga teenuse saajate kohta) ja sotsiaaltransporditeenuse saajate kohta teenuse kasutamise eesmärgi järgi. Tabelist on jäetud välja teenuse osutamise tüübid (liinivedu ja tellimusvedu, sh juhuvedu ja taksoteenus) ning teenuse saajate puude liigid. Vastavalt eespool nimetatud muudatusele ei eristata enam tabelis 2 (endine tabel 3) „Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine“ kulutusi teenuse osutamise tüüpide järgi. 2 RT I, 28.11.2017, 2 3 RT I, 21.03.2017, 13 5 Seoses aruandevormi muudatustega on muudetud ka juhendit. Juhendis on täpsustatud tabeli 1 veeru 2 täitmist. Täpsustatakse, et õppeasutuses õppimise all näidatakse ka lapsi, kes käivad koolieelses lasteasutuses. Aruandevormi muutmise vajadus tekkis seoses aruande esitamisel tekkinud andmekvaliteedi probleemidega, mida ei olnud aruandevormi väljatöötamisel võimalik ette näha. Sotsiaaltransporditeenuse aruandevorm kehtib alates 2016. aastast. 2017. aastal kohaliku omavalitsuse üksuste poolt 2016. aasta kohta statistilise aruande esitamisel ilmnes, et kohalikes omavalitsustes peeti teenuse osutamise arvestust erinevalt, kuna nii detailne teenuse osutamise tüüpide väljatoomine oli sotsiaaltöötajatele tülikas ja aeganõudev. Seega ei olnud osa saadud andmetest kõikehõlmav. Eelkõige puudutab see teenuse osutamise tüüpide üle arvestuse pidamist. Samuti on teenuse sihtrühm reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega4 ning nende eristamine puude liigi järgi ei ole poliitikakujundamisel ja avalikku huvi silmas pidades oluline. Tehtud muudatuste tulemusel muutub aruandevorm lihtsamaks ja vähendab aruande esitajate koormust. Aruandevormi „Tugiisikuteenus“ (lisa 8) tabelis 1 ja juhendis on tehtud muudatused vastavalt eespool nimetatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele. Tabelis 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi“ (aruandeaasta jooksul) on tehtud muudatused ridadel 05 ja 10 ning vastavalt sellele ka juhendis. Laste sihtrühma nimetus real 05 „asenduskodus, turvakodus, perekonnas hooldamisel ja eestkostel olev laps“ on asendatud nimetusega „asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning eestkostel olev laps“. Juhendis on teenuse vajaduse põhjuste loetelus „asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine“ asendatud asendushooldusteenusega. Täiskasvanud isikute sihtrühma nimetus real 10 „asenduskoduteenuselt, perekonnas hooldamiselt, eestkostelt iseseisvalt elama lahkuv noor“ on asendatud nimetusega „järelhooldusteenust saav täiskasvanu“. Juhendi tekstis on teenuse saamise põhjused „asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise ning eestkoste lõppemine“ asendatud järelhooldusteenuse saamisega. Aruandevormis tehtud keelelised muudatused seisnevad mõiste „teenusel viibimine“ asendamises läbivalt mõistega „teenuse saamine“ ning mõiste „tugiisikuteenuse kasutajad“ asendamises mõistega „tugiisikuteenuse saajad“. Aruandevormi „Võlanõustamisteenus“ (lisa 9) on tehtud sisulised muudatused ja täpsustatud aruande täitmise juhendit. Sisuline muudatus puudutab tabelit 1 „Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud“, kus eristatakse kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud ja teenust saanud isikud teenuse osutaja järgi. Kohaliku omavalitsuse üksuses võib teenust osutada kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist, kes on läbinud võlanõustaja täienduskoolituse ning kes osutab võlanõustamisteenust lisaks muudele tööülesannetele, st võlanõustamine ei ole tema ainus tööülesanne. Teiseks võib teenust osutada kohaliku omavalitsuse üksuses olev palgaline võlanõustaja, kelle tööülesandeks on ainult võlanõustamisteenuse osutamine. Varem näidati kõik nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuses teenust saanud isikud koos. See tekitas aga probleemi teenusetundide ja teenuse kulu arvutamisel, kuna sotsiaaltöötaja ja sotsiaaltöö spetsialist on ametnik, kes saab iga kuu töötasu ning seetõttu ei ole võimalik välja tuua otseselt nõustamisteenusega seotud kulutusi ning tülikas oli eristada ka teenusetundide mahtu. Samuti täpsustati kohaliku omavalitsuse üksusest väljapoole teenust saama suunatute kohta peetavat arvestust. Teenuse saajatena arvestatakse siin vaid need teenust saama suunatud iskud, kelle osutatava teenuse eest tasub teenust saama suunanud kohaliku omavalitsuse üksus. 4 SHS § 38 järgi on sotsiaaltransporditeenuse eesmärk võimaldada puudega isikutel, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada vajadustele vastavat transpordivahendit töötamiseks, õppeasutuses õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks. 6 Tabelis 1 tehtud muudatuste tõttu täpsustatakse tabelis 2 „Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht“ teenusetundide arvestust. Teenusetundidena arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuses palgal oleva võlanõustaja teenusetunnid ja nendele väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust saanud isikutele osutatud teenuse tundide maht, mille eest tasus vastav kohaliku omavalitsuse üksus. Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt osutatud võlanõustamisteenuse tundide mahtu. Sarnaselt teenusetundidega arvestatakse ka teenuse osutamiseks tehtud kulutused. See tähendab, et teenuse osutamisega seotud kulutustena näidatakse vaid kohaliku omavalitsuse üksuses palgal oleva võlanõustaja ja väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust osutava võlanõustaja teenuse osutamise kulutused, mille eest on tasunud vastav kohaliku omavalitsuse üksus. Aruande esitajate ettepanekul on teenust saama pöördumise põhjusena lisatud „mitu probleemi“. See puudutab neid pöördujaid, kus pöördujal olid tekkinud võlgnevused tingituna mitmest põhjusest. Kehtivas aruandevormis oli teenuse saamiseks pöörduja kohta vajalik näidata vaid peamine probleem. Selle eristamine mitme samaväärse probleemi korral oli sotsiaaltöötajal keeruline. Tabelis 4 esitatakse andmed kõigi teenust osutanud võlanõustajate ja nende kvalifikatsiooni kohta, k.a kohaliku omavalitsuse üksuses teenust osutanud sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist. Aruandevormi tehtud sisuliste muudatustega muutub aruandevorm täitjatele üheselt mõistevaks ning teenusetundide arvestuse ja teenuse rahastamise osas lihtsamaks. Muudatuste tulemusel täpsustub aruande sisu ja paraneb aruande kvaliteet, kuna aruanne sisaldab vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatavat võlanõustamisteenuse osa, mida rahastab kohaliku omavalitsuse üksus. Arvestusest jääb välja see osa teenuse saajaid, kes said teenust ESFi vahenditest rahastatud projekti „Integreeritud teenuse osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ kaudu. Muudatuse tulemusel väheneb ka ajakulu, sest kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltööga tegeleva spetsialisti nõustamisteenuse osa kohta ei küsita enam tundide arvu ega ka arvestuslikku kulu. Aruandevormi „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ (lisa 10) tabelis 1 „Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)“ tehakse täpsustus märgitavate teenuste loetelus. 2016. aasta kohta viidi endine H-veebi aruanne „Päevakeskuse teenused“ üle S-veebi, mille tulemusel lühendati S-veebi aruande teenuste loetelu. Praeguseks on selgunud, et kohanemis- ja toimetulekutreeningu, tegevusteraapia ja loovteraapia kohta võiksid tabelis olla eraldi read, et teenuse osutaja või kohaliku omavalitsuse üksus ei peaks neid samas tabelis muude teenuste alla märkima. Tabelisse on tagasi pandud ka rida „aasta jooksul teenindatud inimeste arv kokku (iga isik näidata üks kord)“, kuna vastasel juhul puudub ülevaade päevakeskuse külastajatest ühekordselt ning keeruline on märkida ka nendega seotud kulutusi. Tabelist 3 „Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad“ on maha võetud veerg nr 3, mis sisaldas varem lepingulisi töötajaid (töövõtu- ja käsunduslepinguga). Edaspidi saab ka lepingulised töötajad märkida koos asutuse põhitöötajatega veergudesse 1 ja 2. Lepinguliste ja põhitöötajate eristamine tekitas aruannete täitjate seas segadust ning tihti täideti põhitöötaja kohta kõik kolm veergu, kuna formaalselt on ka põhitöötajal leping olemas. Tegemist on täpsustustega, mille tulemusel aruannete täitjate halduskoormus ei kasva. Aruandevormis „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus“ (lisa 11) on varem kehtinud aruannet „Asenduskoduteenuse rahastamine ja personal“ muudetud tulenevalt 2018. aastast kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest. 7 Asendushoolduse ümberkorraldused hakkasid kehtima 2018. aastast, mille kohaselt riikliku asenduskoduteenuse asemel hakkas kohaliku omavalitsuse üksus korraldama asendushooldusteenust kolmel viisil: hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Varem asenduskoduteenust osutanud asutus saab uue regulatsiooni kohaselt osutada asendushooldusteenust asenduskodus ja perekodus. Lähtuvalt teenuse nimetuse muutusest ja teenuse osutamise viisidest on tehtud ka muudatused aruandevormi, sh muudetud vormi pealkirja, ja aruande sisu on täiendatud. Asenduskoduteenus on asendatud kahe teenuse viisi nimetusega (asendushooldusteenus asenduskodus ja perekodus). Lisaks ei küsita enam teenust saanud isikute puuet, kuna enam ei kehti varem kehtinud rahastamise määrade erisus sõltuvalt puudest. Varem küsiti nii teenuse saamise aega kuudes kui rahastamist samas tabelis (tabelis 1), kuid aruande täitmise lihtsustamiseks on viidud teenuse rahastamise andmed eraldi tabelisse (tabel 2 „Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus“). Tabelis 3 on tehtud muudatused lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt ei ole seatud enam astmeliselt erinevaid nõudeid kasvatusalatöötajatele ning varasema abikasvataja, nooremkasvataja, kasvataja, vanemkasvataja ja perevanema asemel on eristatavad vaid kasvatajad ja perevanemad ning nende abilised. Muus osas pole tabelis 3 „Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu“ aruandesse muudatusi tehtud. Aruande juhendit on kohandatud vastavalt tabelites tehtud ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatustele. Tehtavate muudatustega aruande esitajatele halduskoormus tabelite täitmisel ei kasva, sest sisuliselt ei ole andmemaht kasvanud. Aruandevormist „Erihoolekandeteenused“ (lisa12) jäetakse välja tabelid nr 3 „Erihoolekandeteenuste kasutajad terviseseisundi põhidiagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)“, nr 4 „Erihoolekandeteenuste kasutajad teenuse liigi, puude liigi, puude raskusastme ja vähenenud töövõime järgi (aruandeaasta jooksul)“ ja nr 5.1 „Riiklikku pensioni ja töövõimetoetust saavad erihoolekandeteenuste kasutajad (aruandeaasta lõpu seisuga)“. Edaspidi saadakse andmed teenuse saajate terviseseisundi põhidiagnooside, puude liigi, puude raskusastme, töövõime kaotuse protsendi ja pensionite kohta Sotsiaalkindlustusametist. Andmed vähenenud töövõime kohta saadakse Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa andmete ühendamisel. Tabelites 1, 2, 3, 5 ja 7 laiendatakse toetavate teenuste nimekirja kahe 2017. ja 2018. aastal lisandunud teenusega: igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega autismispektri häirega inimestele ja igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega inimestele (päeva- ja nädalahoiuteenus). Muudatuste tulemusel väheneb teenuseosutajate halduskoormus tabelite täitmisel. Varem pidid teenuseosutajad säilitama eespool nimetatud tabelite andmed kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta ja suures osas olid need pigem hinnangulised või puudusid, kuna teenuseosutajal ei ole juurdepääsu isiku terviseseisundi põhidiagnoosi või puude liigi andmetele. Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ (lisa 13) muudatused puudutavad tabeleid 1 „Majandus- tegevus“ ja 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“ ning personalitabeleid 2a– 2d. Tabel 1 viiakse kooskõlla raamatupidamise aastaaruandlusega. Tabelist jäetakse välja põhivara soetamine, mis oli seotud tabeliga 1a. See ei näidanud teenuseosutaja tegelikke kulutusi aasta arvestuses. Selle asemel on lisatud samast tabelist tabelisse 1 põhivara amortisatsioon. Tehtud muudatuste tulemusel on tabel kooskõlas raamatupidamise aastaaruandlusega ja aruandeperioodi tulem vastab ettevõtte kasumiaruandele ning on seega täitjate jaoks loogiline. Tabelis 1a, kus esitatakse andmed põhivara soetamise, renoveerimise ja kulumi kohta, oli eraldi välja toodud transpordivahendite soetamine, inventari ja muu mitteamortiseeruva põhivara soetamine, need näidatakse nüüd koos muu materiaalse põhivara all. Samad põhivaragrupid on ka kulumi osas. Varasemad kulumigrupid olid mõneti liiga teenusespetsiifilised (nt köögiseadmed ja pesuseadmed) ning nende eraldi väljatoomine ei andnud lisandväärtust ning oli ka täitjate jaoks ajakulukas. Vastavalt tehtud muudatustele on täpsustatud juhendit ja tabelisse on lisatud kontonumbrid. 8 Aruandevormis jäetakse neljast personalitabelist välja tabel 2.d, kus küsitakse andmeid vahetult klientidele teenuse osutamisega seotud põhitöötajate kutsealase ettevalmistuse kohta. Eelkõige puudutab see tegevusjuhendajaid ja hooldustöötajaid, kus oli eraldi välja toodud nende kutsealane ettevalmistus. Vajalikud andmed nende kutsealase ettevalmistuse kohta saadakse vastavate teenuste (erihoolekandeteenused ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) aruande põhitöötajate tabelist. Andmed juhtkonda kuuluvate ja teenuse saajatega tegelevate põhitöötajate haridustasemete kohta saadakse tabelist 2c, kus on andmed teenuse saajatega tegelevate töötajate kohta soo ja haridustaseme järgi. Tehtud muudatuse tulemusel kaob andmete topelt küsimine ning mõningal määral väheneb seega ka aruande esitajate halduskoormus. Muudatused personalitabelites 2a–2c on vormistuslikud. Välja on jäetud rida, kus küsiti andmeid kasvatus- ja arendustööga tegelevate spetsialistide (kasvatusala töötajad, tegevusjuhendaja ja huvijuht) kohta kokku ning seejärel eraldi ka ametite järgi, ning rida, kus küsiti andmeid teiste spetsialistide kohta kokku (füsioterapeut, psühholoog, tegevusterapeut, logopeed, arst) ning seejärel eraldi vastavate spetsialistide kohta. Vastavad „kokku“ read ei andnud aruandes mingit lisaväärtust ning seetõttu otsustati need read välja jätta. Vastavate muudatuse tegemisega on tehtud muudatused ka selle osa juhendisse. Aruandevormis „Turvakoduteenus“ (lisa 14) on tehtud redaktsioonilisi muudatusi tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest. Tabelis 3 „Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud)“ on real 02 sihtkoht „asenduskodusse“ asendatud sihtkohaga „asendushooldusteenust või järelhooldusteenust saama“. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmisele on lisatud teenust saamast lahkumisel uus rida „kinnise lasteasutuse teenust saama“. Tabeli 3.a „Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine“ on real 04 sihtkoht „asenduskodusse“ asendatud sihtkohaga „asendushooldusteenust saama asendus- või perekodus“. Real 05 on sihtkoht „perekonda hooldamisele“ asendatud sihtkohaga „asendushooldusteenust saama hooldusperes“. 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest tulenevalt kehtestatakse uus statistiline aruandevorm „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ (lisa 17) . Seadusemuudatuste kohaselt korraldati asendushooldus ümber kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavateks asendus- ja järelhooldusteenusteks ning nende osutamiseks eraldatakse riigieelarvest toetusfondi vahendid asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks (sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõiked 34 ja 35).5 Aruanne „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ on seega uus aruanne, milles küsitakse andmeid kohaliku omavalitsuse üksuste eelnimetatud toetuse kasutuse ja jäägi kohta kahes aruandetabelis. Tabelis 1 küsitakse andmeid asendushooldus- ja järelhooldusteenuse osutamise ja korraldamisega seotud kulutuste kohta ning kalkuleeritakse riigieelarvest eraldatud toetusfondi jääk. Tabelis 2 küsitakse teenuse osutamise kulude ja teenuse saajate kohta asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise viiside järgi. Vahendite kasutuse ja jäägi andmed on vajalikud iga-aastase toetusfondi vahendite uueks eraldamiseks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele vastavalt SHS §156 lõikele 34, mille kohaselt määratakse riigieelarvest vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt asendus- ja järelhooldusteenust saavate isikute arvule, lahutades 5 RT I, 28.11.2017, 2. 9 tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Uus kehtestatav aruandevorm suurendab mõningal määral aruande esitajate halduskoormust, kuid esitatavad andmed on vajalikud teenuse rahastamiseks riigieelarvest toetusfondi kaudu rahaliste vahendite eraldamiseks. Aruandevormides „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (lisad 2, 3, 15 ja 16) ning juhendis on läbivalt mõiste „teenuse kasutajad“ asendatud mõistega „teenuse saajad“. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega tagatakse sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete sisu vastavus 1. jaanuaril 2018. a jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsioonile. Sellega seoses tehakse määruses vajalikud muudatused laste hoolekandega seotud aruandevormidesse ja juhenditesse. Samuti täpsustakse aruannete koostamise juhendeid ka teistes aruandevormides ning kasutatavates mõistetes tehakse keelelisi muudatusi, ühtlustades aruandevormides kasutatavad mõisted sotsiaalhoolekande seaduses kasutatavatega. Aruandevormides tehtud sisulised muudatused vähendavad aruande esitajate halduskoormust. Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud puudutavad järgmisi sihtrühmi:  andmeesitajad, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltööd tegevad spetsialistid;  sotsiaalteenuseid osutavate asutuste töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub teenuse kohta aruandluse esitamine. Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaaltööd tegevad spetsialistid on mõjutatud määrusega muudetavate aruandevormide kaudu, mida on kokku 10. Sotsiaalteenuseid osutavate asutuste puhul esitatakse aruandeid vastavalt nende poolt osutatavatele teenustele. Enamiku vormide puhul on muudatused seotud vastavates aruandevormides sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate muudatuste tegemisega, mis seisnevad vähestes andmelõigete korrigeerimistes või juhendis esitatavate andmete esitamise sisu paremas selgitamises. Kahes aruandevormis on esitatavaid andmetabeleid lihtsustatud, millega kaasneb esitatava andmemahu vähenemine. Uue lisandunud aruande kehtestamisega ei kaasne andmeesitajatele suurt ajakulu, kuna aruandega küsitavate andmete hulk on väike ning aruanne esitatakse üks kord aastas. Tegemist on raamatupidamisliku aruandega, mille kohta arvestuse pidamine on teenuse rahastaja töö osa. Eeltoodust tulenevalt võib muudatuste mõju otsestele andmeesitajatele lugeda väheoluliseks. Kuna muudatuste maht on väike, ei suurenda see esitatavat andmemahtu ning tasandab ka uue lisanduva aruande esitamise ajakulu. Mõju ulatus statistilise aruandluse esitamisega tegelevate töötajate ajakulu arvestades on väike. Mõju sagedust võib hinnata samuti väikeseks, kuna aruannete esitamise sagedus on kõigi muudetavate aruannete puhul endiselt üks aasta (v.a üks aruanne, mille esitamissagedus on endiselt kaks korda aastas). Muudatustega ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemist ette näha. 10 Sotsiaalteenuseid osutavate asutuste aruannete esitamisega (H-veeb) tegelevatele töötajatele on muudatuste mõju väheoluline, kuna muudatustega väheneb aruannetega esitatavate andmete hulk. Kolmest sisuliselt muudetavast aruandevormist kahe puhul (erihoolekandeteenused ja hoolekandeasutus) väheneb esitatavate andmete hulk (vastavalt kolme ja ühe tabeli võrra). Erihoolekandeteenuste aruandest välja jäetud tabelite andmed saadakse Sotsiaalkindlustusametist ja hoolekandeasutuse aruandest välja jäetud tabeli puhul vastava teenuse aruandest. Asendushooldusteenuse aruandevormi muudatustega aruande esitajatele halduskoormus tabelite täitmisel ei kasva, sest sisuliselt ei ole andmemaht kasvanud. Kolme ülejäänud teenuse aruandevormi puhul sisulisi muudatusi ei ole, muudatused seisnevad mõiste täpsustamises. Kokkuvõttes võib sotsiaalteenuseid osutavate asutuste aruannete esitamisega tegelevatele töötajatele muudatuste mõju lugeda väheoluliseks. Kuna aruandevormide muudatused ei suurenda esitatavat andmemahtu ja kõiki teenuseosutajaid puudutava aruande „Hoolekandeasutus“ osas see pigem väheneb, ei lisandu andmeesitajatele täiendavat ajakulu. Kuna aruannete esitamissagedus on endiselt üks aasta, siis võib ka mõju ulatust hinnata väikeseks. Muudatustega ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemist ette näha. Sotsiaalkindlustusametis sotsiaalhoolekandealase statistilise aruandlusega tegelevatele spetsialistidele on määrusega kaasnevate muudatuste mõju väheoluline, kuna aruannete esitamissagedus ei muutu ning andmeesitajate arv kohaliku omavalitsuse üksuste näol väheneb enam kui kaks korda. Sotsiaalministeeriumis statistilise aruandluse kogumise ja kogumise korraldamisega tegelevate spetsialistide puhul on mõju ulatus väike, kuna aruandevormidesse tehtavate selliste muudatuste hulk, millega kaasneb aruannete õigsuse tagamiseks aruannetele kontrollitingimuste koostamine ning peale vastavate arenduste tegemist ka nende testimine, on väike. Mõju sagedus on väike, kuna aruannete põhiline esitamise sagedus on üks aasta. Kokkuvõttes võib mõju Sotsiaalministeeriumi aruandluse kogumise ja korraldamisega tegelevatele spetsialistidele nimetada väheoluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus ja mõjutatava sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused seisnevad kulutustes aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st täitjatele vormide kättesaadavaks tegemises veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimises. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 1500–1700 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub ühel osal andmeesitajatest aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 11 Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ja Eesti Linnade Liit kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eesti Maaomavalitsuste Liit esitas eelnõu kohta kaks märkust, mis on esitatud seletuskirja lisas toodud tabelis. Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar esitaja Eesti Linnade Liit Lisa 9. Aruandevorm „Võlanõustamis- Arvestatud. Koostab eelnõu järgmiste teenus“. Tabel 2 „Teenust saanud Tabelisse on lisatud üks veerg ja märkustega arvestamisel. isikud võlanõustamisteenust saama täiendatud juhendit. pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht“ osas teeme ettepaneku lisada veerg „trahvid“, sest nt Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmetel on see kõige mahukam võla liik – 2017.aasta statistika järgi on 45,6% kõikidest võlgadest trahvivõlad. Lisa 17. Aruanne „ Asendus- ja Ei ole arvestatud. järelhooldusteenuse toetusfondi STAR-ist ei ole võimalik saada KOVide vahendite kasutus ja jääk“. Tabel 2. vahendite kasutust täies ulatuses, „Asendus- ja järelhooldusteenuse kuivõrd vahendite kasutus on KOV osutamine ning vahendite kasutus korraldada ja nii võib KOV ka otse teenuste järgi“ küsitakse teenusel teenuse korraldamiseks ja osutamiseks viibivate või viibinud laste andmeid, vahendeid kasutada (n rahastab otse mis peaksid olema ministeeriumile teenuseosutajat või teeb kulusid kättesaadavad STARist. Oleme korraldusele), STARist saab teenusele seisukohal, et aruannetega ei peaks suunamise ja teenuse rahastamise küsima KOVidelt andmeid, mida oleks andmed sisestada vaid isikute kaudu. Nii võimalik saada STARist. on tõesti teenuseid saanud isikud ja nende kaudu tehtud kulutused STAR kaudu välja võetavad, kuid kogu kulutusi teenuste lõikes ei pruugi STAR andmestik kajastada. KOVid saavad kasutada TEHIKu poolt väljavõetud andmeid STARis sisaldavate andmete kohta ning kui neil ei ole muul viisil kulutusi tehtud ja KOV on kõik isikud ja kulud korrektselt STARi kandnud, siis aruanne saabki täituda, vaid nende andmetega. Aruande peab kinnitama KOV (sh raamatupidamislikult kontrollitult), kes omab vahendite kasutuse kohta täit pilti ja saab kinnitada, kas STAR andmed on kõiksed ja korrektsed, lisab vajadusel vahendite kasutuse või korrigeerib STARis andmeid õigeks. Aruanne „ Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ on oluline kulutuste kõikseks kajastamiseks omavalitsustele, kuivõrd järgmise perioodi vahendite saamiseks on need määravad andmed (jäägi puhul eraldatakse vahendeid vähem), siis KOV poolse täieliku ja kinnitatud aruandluseta ei pea me võimalikuks vahendite kasutamise ja eraldamise otsuste tegemist (KOVidel endile oleks kontrollita ja mitte kõiksete andmete kasutamine majanduslikult kahjulik). Vahendite kasutust reguleerib 5 SHS§156 (3 ) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada käesoleva 4 paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetust asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 1 Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond ELURUUMI TAGAMISE TEENUS tel 626 9362 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Perede arv Elanike arv nr kokku (k.a nendest kokku nendest üheliikmelised) üheliikmelised pensioniealised puudest või east tingitud erivajadusega A B 1 2 3 4 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 omandis olevad eluruumid sh sotsiaalmajutusüksused 02 Eraelamispind 03 Kokku 04 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Elanike Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Elanike arv arv eelmise nendest nendest aruande- aruan- aasta üldhooldusteenust osutavast deaasta lõpus (v1 lõpus + v2 - erihoolekandeteenust hoolekandeasutusse osutavast asutusest kinnipidamiskohast asendushoolduselt eraelamispinnale v12) eraelamispinnalt Kokku Kokku varjupaigast turvakodust asutusest teadmata teadmata (v3 (v13 surnud muu muu +...+ +...+ v11) v17) 1 2 3 4 5 6 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 7 3. Kohaliku omavalitse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Elu- nendest nr ruumide korterid korteritest üksikud tubadest arv toad kokku kohanda- vajavad kohan- vajavad tud kohanda- datud kohanda- puudest mist puudest või mist või east puudest või east tingitud puudest tingitud east tingitud erivajadu- või east erivaja- erivaja- sega tingitud dusega dusega inimestele erivaja- inimestele inimestele dusega inimestele A B 1 2 3 4 5 6 7 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a 01 sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X X (voodikohad) 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Hõivatud eluruumide nendest nr arv kokku korterid üksikud toad A B 1 2 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad 01 eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused (voodikohad) 02 X X 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud Eluaset eluruumi vajavate inimeste arv 1 2 3 2 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Eluasemetüüp Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas nr kasutanud teenusele kohaliku riik muud inimeste kokku, eurot omavalit- Kokku sh allikad arv kokku (v3 + v4 + suse sotsiaal- hasart- v7) üksus toetuste ja mängu- -teenuste maksust osutamise toetuse vahenditest A B 1 2 3 4 5 6 7 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 X omandis olevad eluruumid sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 02 X erivajadusega inimestele Eraelamispind 03 X sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 04 erivajadusega inimestele Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X Täitja nimi Kuupäev .......................................... Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Eluruumi tagamise teenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus osutatakse eluruumi tagamise teenust sotsiaalhoolekande seaduse §-de 41–43 tähenduses, üürides seda perele või üksikisikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, ning kohaliku omavalitsuse üksused, kes osutavad või rahastavad puudega (erivajadusega) inimestele eluruumi kohandamise teenust. 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevas eluruumis. Rida 02 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse omandis olevas sotsiaalmajutusüksuses. Rida 03 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse poolt vabaturult üüritud eraelamispinnal. Rida 04 = rida 01 + rida 03. Veerg 1 – teenust saanud pered kokku, k.a üheliikmelised. Veerg 2 – kõikidest teenust saanud peredest üheliikmelised pered. Veerg 3 – kõik teenust saanud elanikud kokku. Veerg 4 – teenust kasutanud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikud. Veerg 5 – teenust kasutanud puudest või east tingitud erivajadusega inimesed. 3 NB! Pensioniealiste hulka võivad kuuluda erivajadusega inimesed ja erivajadusega inimeste hulka võivad kuuluda pensioniealised. 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse elanike arv kokku eelmise aruandeaasta lõpus. Veerud 2–11 – näidatakse aasta jooksul teenust saama saabunud inimeste arv kokku ja nende endise elukoha järgi. Veerg 3 – inimesed, kes saabusid elamispinnalt, mis oli nende või nende pereliikme omandis, või kes üürisid elamispinda eraisikult või elasid sugulaste või tuttavate juures. Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9 + veerg 10 + veerg 11 Veerud 12–17 – näidatakse lahkujate arv aasta jooksul kokku ja lahkumise sihtkoha järgi. Veerg 13 – näidatakse inimesed, kes lahkusid hoolekandeasutusse ööpäevaringset teenust saama (põhiliselt väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset hooldusteenust või erihoolekandeteenust). Veerg 14 – näidatakse inimesed, kes on endale ostnud elamispinna või üürinud selle eraisikult või kolinud erapinnal elavate sugulaste või tuttavate juurde. Veerg 16 – näidatakse inimesed, kes lahkusid mujale (nt munitsipaalkorterisse, samuti isikud, kelle suhtes kohaldati kinnipidamist arestimajas või vanglas). Veerg 17 – näidatakse inimesed, kelle kohta ei ole teada, kuhu nad lahkusid. See puudutab peamiselt neid, kes olid sunnitud lahkuma seoses üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega maksekohustuste täitmata jätmise või sisekorraeeskirjade rikkumiste tõttu. Veerg 12 = veerg 13 + veerg 14 + veerg 15 + veerg 16 + veerg 17 Veerg 18 = veerg 1 + veerg 2 – veerg 12 Selles tabelis ei tohi näidata teenuse kasutajate liikumist kohaliku omavalitsuse üksuse piirides! Näiteks, kui inimesel oli tagatud eluase sotsiaalmajutusüksuses, kuid aasta jooksul võimaldati talle uus eluase sotsiaalkorteris, siis selles tabelis ei tohi teda näidata saabujate ega lahkujate all, sest tegelikult sai ta sama teenust edasi. 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatakse kõik kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid, mis on ette nähtud üürile andmiseks sotsiaalteenusena eluaset vajavatele isikutele ja perekondadele, kes ise ei ole suutelised ega võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. Näidatakse need eluruumid, mis on üüri- või majutuslepingu alusel üürile antud või selleks valmis (vastavad ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele). Üürile andmiseks mittesobivaid eluruume ei näidata. Rida 02 – näidatakse sotsiaalmajutusüksuste voodikohtade arv. Sotsiaalmajutusüksus – hoone või selle osa, milles asuvatesse ruumidesse isiku majutamisel (majutamis- või üürilepingu alusel) antakse isiku kasutusse voodikoht koos sotsiaalmajutusüksuses olevate ruumide ja asjade ning osutatavate teenuste kasutamise õigusega. See on ühiselamutüüpi majutus, kus isik kasutab majutus- või üürilepingu alusel tasu eest voodikohta. 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Veerud 1–3 reas 01 – kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused), mis on aasta lõpus antud kasutusse üürilepingu alusel. Veerg 1 rida 02 – üüri- või majutuslepingu alusel kasutusse antud voodikohad sotsiaalmajutusüksuses aasta lõpus. 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Veerud 1 ja 2 – näidatakse aruandeaasta lõpus eluaset (sh kohandatud) ootavate nende perede arv (taotluste arv), kelle eluaseme taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kohalikul omavalitsusel puudub vastav vaba eluase. Veerg 3 – näidatakse aruandeaasta lõpus vabanevat eluaset ootavate inimeste arv. 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – näidatakse teenuse osutamisega seotud kulutused, mida kohaliku omavalitsuse üksus on teinud teenust saavate inimeste eluruumide korrastamisel (nt jooksev remont) ja kohandamisel puudest või east 4 tingitud erivajadusega inimeste jaoks. Siia arvestatakse ka eluruumidega seotud üldkulud (k.a eluruumi ooterežiimis oleku kulu (nt küttekulu talveperioodil)), mis kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. Lisaks näidatakse siin nende töötajate tööjõukulud, kes on seotud eluruumide tagamise teenuse osutamisel sotsiaaleluruumide üldise teenindamise (juhtimise) ja korrashoiuga (nt sotsiaalmaja juhataja, koristaja jt). Kui need töötajad on seotud ka mõne teise teenuse osutamisega, arvestatakse eluruumi tagamise teenuse kuluks hinnanguline osa nende tööajast. Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kapitaalremont ja ehitus). Teenuse kulutustes ei tohi näidata ka seda osa, mida tasus üürnik igakuiste üüri- või muude maksetena, ega üürivõlgnevust, mida tasuti ajutiselt kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuid nõutakse üürnikult hiljem sisse. Rida 02 – näidatakse kulutused kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide kohandamiseks puudest või east tingitud erivajadusega inimestele. Rida 03 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kulutused vabaturult eluruumi üürimiseks või eluruumi üürimisel esmase sissemakse tegemiseks ning puudega inimese või tema pereliikme omandis oleva või vabaturul üüritava eluruumi kohandamiseks. Rida 04 – näidatakse kulutused eluruumide kohandamiseks SHS § 42 alusel isikutele, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega ning mida osutatakse ja/või rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. Veerg 3 – näidatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite summa. Veerg 4 – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (eluasemeteenuse osutamiseks tehtud kulutused) ja hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid. Veerg 5 – kulutused, mis on tehtud omavalitsustele eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest. Veerg 6 – kulutused, mis on tehtud hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahaliste vahendite arvel. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, v.a teenuse kasutaja poolt tasutud summad. Tabelis 6 ei näidata nende eluruumide kohandamist, mis kuuluvad meetme „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ alla ja mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest riigi kaasfinantseerimise abil. 5 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 2 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 2 Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS tel 626 9360 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Teenuse neist neist neist Rea saaja nr Kokku liikumis- nägemis- muu Kokku liikumis- nägemis- muu Kokku liikumis- nägemis- muu vanus puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 18–24 01 25–29 02 30–39 03 40–49 04 50–59 05 60–64 06 65–74 07 75–79 08 80+ 09 Kokku (01 +...+ 10 09) 2. Isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Teenuse kasutamise Rea neist vanuses neist vanuses neist vanuses eesmärk nr kokku kokku 18– 25– 50– kokku 18– 18– 25– 50– 25– 50– 65+ 65+ 65+ 24 49 64 24 49 64 24 49 64 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Õppimine ja õppimisega seotud 01 tegevused Töötamine 02 Kodu ja perega seotud 03 tegevused Avalikud teenused 04 Ühiskondlikud ja vaba 05 aja tegevused Kokku (01 +...+ 05) 06 2 3. Isikliku abistaja teenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse neist isikutele Teenuse Rea maht kokku, liikumis- nägemis- saaja sugu nr muu puudega tundides puudega puudega A B 1 2 3 4 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 03 + 02) 4. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi Rea Kokku neist vanuses Aruandeaasta nr aruande- jooksul aasta teenust lõpus alla 25 25–29 30–39 40–49 50–59 60–64 65+ osutanud isiklikud abistajad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokku 01 sh läbinud isikliku 02 abistaja koolituse 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Osutatud Kulutused kulutusi rahastas Keskmised teenuse teenusele kulutused isik kohaliku riik muud maht kokku, ühe omavalit- allikad kokku, eurot Kokku sealhulgas teenuse- suse tundides (v3 + v4 + (v6 + tunni üksus riigi- hasart- ESF-i v5 + v9) v7 + kohta, eelarvest mängu- vahendi- v8) eurot teenuse maksust test osutami- seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 3 Kuupäev Täitja nimi ………………………………………… telefon e-post Täname Teid! JUHEND Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes) ja muudes tegevustes, võimaldades tal realiseerida oma sotsiaalset aktiivsust, osaleda õpingutes, huviringide töös ja muudes tegevustes väljaspool kodu. Aruande „Isikliku abistaja teenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad isikliku abistaja teenuse osutamist oma haldusterritooriumil elavatele teenust vajavatele täisealistele isikutele, sõltumata teenuse osutajast (KOV, KOVi hallatav asutus või erasektor). 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Näidatakse teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi. Muu puudega isikute all näidatakse liitpuudega (nt liikumis- ja nägemispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav nägemispuue) isikud. 2. Isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Näidatakse isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärgid. Iga inimest näidatakse teenuse saajana üks kord – peamise põhjuse järgi, miks inimesele isikliku abistaja teenust osutatakse. Rida 01 – näidatakse hariduse omandamisega seotud tegevused: õppimine ja õppimisega seotud tegevused. Rida 02 – näidatakse töötamisega seotud tegevused. Rida 03 – näidatakse kodu ja perega seotud tegevused. Rida 04 – näidatakse avalike teenuste kasutamine. 4 Rida 05 – näidatakse ühiskondlikud ja vaba aja tegevused. Kodu ja perega seotud tegevusteks on abi liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti kodu korrastamisel jm. Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), pangateenuseid (pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks), postkontori külastamist vajalike postiteenuste kasutamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisi, sotsiaalteenuste kasutamisega seotud tegevusi (nt sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenust saama minek jmt). 3. Isikliku abistaja teenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse isikliku abistaja teenuse saajatele osutatud teenuse maht tundides kokku. Veerg 2 – näidatakse liikumispuudega isikutele osutatud teenuse maht tundides. Veerg 3 – näidatakse nägemispuudega isikutele osutatud teenuse maht tundides. Veerg 4 – näidatakse muu puudega isikutele osutatud teenuse maht tundides. 4. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi Veerg 1 – näidatakse isiklike abistajate arv aruandeaasta lõpus. Veerud 2–8 – näidatakse isiklike abistajate jaotus vanuse järgi. Veerg 9 – näidatakse aruandeaasta jooksul teenust osutanud kõigi isiklike abistajate arv. Rida 02 – näidatakse koolituse läbinud isiklike abistajate arv. 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu). Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 3 veeru 1 reaga 03. Kulutuste rahastamise allikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 5 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 3 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 3 Sotsiaalministeerium KODUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta Statistiline aruanne tel 626 9360 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Rea Teenuse neist Perede arv (v.a nr saajad üksi ühe- kokku perede liikmelised) elavad koosseisus elavad A B 1 2 3 4 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad teenuse saajad 02 2. Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühm Rea Mehed Naised Kokku nr Kokku neist Kokku neist Kokku neist puudega puudega puudega A B 1 2 3 4 5 6 18–24 01 25–29 02 30–39 03 40–49 04 50–59 05 60–64 06 65–69 07 70–74 08 75–79 09 80–84 10 85+ 11 Kokku (01 12 +...+ 11) 2a. Koduteenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse Rea Teenuse saaja sugu maht kokku, nr tundides A B 1 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 +...+ 02) 03 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) neist vanuses Rea Kokku alla nr 25–29 30–39 40–49 50–59 60–64 65+ 25 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Teenust vahetult osutavad 01 isikud sh erialase väljaõppe läbinud 02 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Osutatud Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Keskmised teenuse teenusele isik kohaliku riik muud kulutused maht kokku, omavalit- Kokku allikad ühe kokku, eurot (3 + sealhulgas teenuse- suse (6 + 7 + riigieel- tundides 4 + 5 + 9) üksus hasart- ESF-i tunni kohta, 8) arvest mängu- vahendi- eurot teenuse maksust test osutami- seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Täitja nimi: Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! 2 Juhend Statistilise aruande “Koduteenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad koduteenuse osutamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ostab koduteenust kas osaliselt või täielikult sisse mõnelt sotsiaalteenust osutavalt asutuselt, esitab ta oma haldusterritooriumi elanikele osutatud koduteenuse kohta aruande täies mahus (k.a sisseostetud teenus). Koduteenuse saajateks on kõik kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elavad vastavat teenust saanud inimesed (k.a kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad isikud, kellele osutatakse koduteenust). 1 Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades elukvaliteeti. Koduteenuse tegevuste käigus abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Kui puudega täisealisele isikule on määratud isiklik abistaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, ei käsitata seda koduteenusena, vaid isikliku abistaja teenusena, mille kohta esitatakse aruanne „Isikliku abistaja teenus”. Tabel 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – näidatakse kõik aasta jooksul koduteenust kasutanud isikud, eristades üksi elavaid (veerg 2) ja perede koosseisus elavaid (veerg 3) isikuid. Perede koosseisus elavate koduteenuse saajate puhul näidatakse veerus 4 nende perede arv, kelle koosseisu teenust kasutanud pereliikmed kuuluvad. Perede hulka ei arvata üksi elavaid koduteenuse saajaid. Veerg 1 võrdub seega veergude 2 ja 3 summaga. Rida 02 – näidatakse need koduteenuse saajad, kes samal ajal viibivad ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis. Tabel 2. Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Veergudes 2, 4 ja 6 on eraldi välja toodud puudega teenusesaajad. Puuet käsitletakse käesolevas tabelis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. Tabel 2a. Koduteenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Teenuse osutamise maht näidatakse teenuse saaja soo järgi. Veerg 1 – osutatud teenuse maht kokku arvestatakse aasta jooksul teenust saanud isikutele teenuse osutamiseks kulunud tundide summana. Arvestuse aluseks on koduteenuse osutamiseks sõlmitud halduslepingus või -aktis märgitud tundide arv. Tabel 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatake teenust vahetult osutavad isikud kokku. Rida 02 – näidatakse teenust osutavad isikud, kes on läbinud erialase väljaõppe. Tabel 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu). Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 2a veeru 1 reaga 03. 1 Koduteenust ei saa määrata alaealisele lapsele, kuid teenust võivad vajada lapsevanemad, kes eespool nimetatud põhjustel vajavad abi enda ja samal ajal oma laste eest hoolitsemisel. 3 Kulude rahastamise allikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 4 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 4 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 5 RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA LASTELE Sotsiaalministeerium OSUTATAVATE SOTSIAALTEENUSTE Analüüsi ja statistika osakond RAHASTAMINE tel 626 9363 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande saaja Aruande esitaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 21. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele antud riigieelarvelise toetuse kasutamine ning toetuse vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Aruandeaastale eelnevate perioodide rahaliste toetuste jääk 01 Aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus 02 Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud riigieelarveline toetus 03 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud riigieelarveline toetus 04 Aruandeaastal kohaliku omavalitsuse kulud KOKKU raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks 05 raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse rahastamiseks 06 raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele muude sotsiaalteenuste osutamiseks 07 Riigieelarvest saadud toetuse jääk aruandeaasta lõpus (r08 = r01 + r02 + r03 - r04 - r05) 08 2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite kasutus teenuste kaupa (aasta jooksul) Nende laste arv, kelle puhul on teenuse eest Rea tasutud Kulutused, Nr eurot Raske puudega lapsed Sügava puudega lapsed A B 1 2 3 Aruandeaastal KOKKU (arvutab programm allread kokku) 01 Lapsehoiuteenuseks 02 Tugiisikuteenuseks 03 Rehabilitatsiooniteenuseks 04 Nõustamisteenuseks 05 Sotsiaaltransporditeenuseks 06 Muu 07 muu (nimetage teenused) Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistrisse kantud andmetega. Aruandes kajastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt selliste rahaliste vahendite kasutust raske ja sügava puudega lastele osutatud lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muuks sotsiaalteenuseks, mis on seotud sotsiaalhoolekande 1 3 seaduse § 156 lõigete 3 –3 kohaselt riigieelarvest määratud kohaliku omavalitsuse üksuse toetusega raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks, samuti võimalike kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest lisanduvate vahendite kasutust samaks otstarbeks (raske ja sügava puudega lastele osutatud sotsiaalteenuste toetamine). Tabel 1. Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele antud riigieelarvelise toetuse kasutamine ning toetuse vahendite jääk) Rida 01 – märgitakse riiklike rahaliste toetuste jääk aruandeaastale eelnevatel perioodidel kokku. Rida 02 – märgitakse aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus kohaliku omavalitsuse üksusele raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks. Rida 03 – märgitakse aruandeaastal teise kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ülekantud riigieelarvelise toetuse summa. Rida 04 – märgitakse aruandeaastal teisele kohaliku omavalitsuse üksusele ülekantud riigieelarvelise toetuse summa. Rida 05 – programm arvutab allridadelt (r06 + r07) kokku, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks. Rida 06 – märgitakse, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutamiseks. Rida 07 – märgitakse, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele muude sotsiaalteenuste osutamiseks (tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenus). 2 Rida 08 – programm arvutab, kas kohaliku omavalitsuse üksus kasutas raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku- , sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks saadud riigieelarvelise toetuse täies ulatuses või jäi jääk aruandeaasta lõpuks (kohaliku omavalitsuse üksus võis kasutada vahendeid ka suuremas mahus kui oli riigipoolne toetus, sel juhul kalkuleeritakse jäägiks 0, mitte miinusjääk). Tabel 2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite kasutus teenuste kaupa (aasta jooksul) 2 1 Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikele 3 võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada sama paragrahvi lõikes 3 raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Tabelis 2 näidatakse kui paljude raske ja sügava puudega laste jaoks, milliste teenuste puhul ning kui suures ulatuses vahendeid kasutati. Rea 01 veerg 3 on võrdne tabeli 1 reaga 05: aruandeaastal kohaliku omavalitsuse kulud kokku raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks. Tabeli veergudes 1 ja 2 märkida teenust saanud laste arv puudeastmeti ja teenusele tehtud kulud veergu 3 vastavalt teenuste loetelule. Iga last näidatakse igal real üks kord sõltumata konkreetse teenuse saamise mahust. Kui teenus on kohalikus omavalitsuses teistsuguse nimetusega, kuid oma eesmärgilt ja funktsioonilt sarnane loetelus nimetatule (lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud soovituslikest juhistest), siis paigutage teenusele kulunud summa ja laste arv vastavalt sobivale reale. Kui loetelus sobivat ei leidu, siis märkige laste arv ja summa reale 07 „muu“ ning täitke vabaväli osutatud teenuste nimetuse või nimetustega. 3 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 5 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 7 Sotsiaalministeerium LASTEKAITSE KOHALIKU Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9363 OMAVALITSUSE ÜKSUSES Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post:: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult menetleti 01 lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02 Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 04 hooldusperre 05 asenduskodusse või perekodusse 06 turvakodusse 07 naasid perekonda 08 muu 09 2. Hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus) Rea Hooldusperede Hooldamisel nr arv olevate laste arv A B 1 2 Hooldusperede ja hooldamisel olevate laste arv (aasta 01 lõpus) neist eesti keelt mittekõnelevad hoolduspered 02 Hooldusperede jaotus: üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu pere 03 kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04 muu pere 05 Hooldusperede koolitused: hoolduspered, kes on registreerunud PRIDE 06 eelkoolitusele (ootel) hoolduspered, kes on läbinud PRIDE eelkoolituse 07 hoolduspered, kes on läbinud PRIDE põhikoolituse 08 hoolduspered, kes on läbinud hooldamist toetava 09 koolituse (v.a PRIDE) Hoolduspered staaži järgi: alla 1 aasta 10 1–2 aastat 11 3–4 aastat 12 5–6 aastat 13 7–8 aastat 14 9 ja enam aastat 15 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Rea Ametnike arv nr A B 1 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01 täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02 osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03 Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04 muu haridusega 05 Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 06 nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade 07 koormus Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Aruanne „Lastekaitse kohalikes omavalitsustes“ koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse andmete alusel lastekaitsealaste juhtumite, sh perekonnast eraldamise ja hooldamisele paigutamise andmete alusel. Aruande täitja jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantud andmetega (lastega seotud juhtumid, perest eraldamised, perekonnas hooldamisel või hooldusperes (enne ja pärast 01.01.2018 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohased nimetused) olevate laste arv). Tabel 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine Rida 01 – nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) – aasta jooksul abi vajanud lapsed, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või aruandeaastal (KOV on teinud otsuse juhtumikorralduse algatamiseks vastavalt lastekaitseseaduse 6. peatükile, vt täpsemalt lastekaitseseaduse § 29). Rida 02 – reast 01 need lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaasta jooksul (juhtumimenetlus on algatatud aruandeaastal). Rida 03 – nende laste arv, kes on aruandvas kohalikus omavalitsuses perest eraldatud aruandeaasta jooksul (nii bioloogilisest perest kui lapsendaja- või eestkosteperest eraldatud lapsed), sh ajutiselt eraldatud lapsed, kes naasid perekonda. Read 04–06 – aruandeaastal peredest eraldatud laste paigutamine aruandeaasta jooksul nende viimatise paigutamiskoha järgi. 2 Rida 04 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati eestkostele (eestkosteperre). Rida 05 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele hooldusperre. Rida 06 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele asenduskodusse või perekodusse. Rida 07 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga ajutiselt suunatud saama turvakoduteenust (endise nimetusega varjupaik). Rida 08 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga tagasi perekonda läinud. Rida 09 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga mujal kui eelnimetatud (read 04–08), näiteks said täisealiseks ja alustasid iseseisvat elu, lapsendati vm. Tabel 2. Hooldusepered ja hooldamisel olevad lapsed Tabelis 2 kajastatakse perekonnas hooldamisel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid (enne 2018. aastat kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse järgi oli nimetus „perekonnas hooldamine“) ning hooldusperes hooldamisel olevaid lapsi ja hooldusperesid (alates 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on nimetus „asendushooldusteenus hooldusperes“). Tabelis ja järgnevas juhendis on neid nimetatud ühtmoodi hooldusperedeks ja hooldamisel olevateks lasteks. Veerus 1 kajastatakse hooldusperede arv ja veerus 2 hooldamisel olevate laste arv. Lapse hooldusperekonda paigutamine on asendushooldusteenuse pakkumine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldamisel olev laps ei kuulu. Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse (SHS § 10 6 45 lõige 2 ja § 45 ). Tabelisse märgitakse ka lapse perekonnas hooldamiseks enne 01.01.2018 sõlmitud 1 lepingud, mida jätkati sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 1 alusel. Rida 01 – aruandeaasta lõpus hooldusperede ja hooldamisel olevate laste arv. Rida 02 – aasta lõpu seisuga hoolduspered, kus ei kõneleta ega mõisteta vabalt eesti keelt. Read 03–05 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt peretüübist: kas tegemist on üksi last/lapsi hooldava täiskasvanuga (üksi lapsi hooldav isik), abielu- või kooselupaariga (kaks last/lapsi hooldavat täiskasvanut) või muu perega (nt lapsi hooldav täiskasvanu ja tema vanem(-ad), abielu- või kooselupaar ja nende vanemad ja täiskasvanud lapsed vmt). Read 03 + 04 + 05 = rida 01. Read 06–09 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt hoolduspere koolitatusest või koolitusele registreerimisest. Read 06 + 07 + 08 + 09 = / < rida 01. Read 10–15 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered staaži järgi (veerg 1) ja neis hooldamisel olevate laste arv (veerg 2). Read 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 = rida 01. Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Lastekaitseseaduse § 18 punkti 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Tabelis 3 näidatakse lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses sõltumata töötaja ametinimetusest. Rida 01 – näidatakse nii osalise kui täisajaga lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes. Rida 02 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal täisajaga. Rida 03 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal osaajaga. Rida 04 – näidatakse ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega lastekaitsetööd tegevaid ametnikke. Siia alla kuuluvad erialad (nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritase): sotsiaaltöö, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaalpedagoogika (sh rakenduskõrgharidus). Rida 05 – näidatakse muu haridusega lastekaitsetööd tegevad ametnikud. Rida 06 – näidatakse ettenähtud lastekaitsetöö ametikohtade koormus kokku (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule – täisaja puhul on ametikoha maht 1, osaajaga lastekaitsetöö ülesannetega ametikoha puhul peaks hindama, milline koormus on ette nähtud lastekaitsetööks – 0,25; 0,5 vm). Rida 07 – näidatakse ettenähtud ametikohtade koormustest (reast 06) täidetud ametikohtade koormused (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule). Rida 06 > = rida 07. 3 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 6 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 8 Sotsiaalministeerium RIIGIEELARVEST ERALDATUD Analüüsi ja statistika osakond SOTSIAALTOETUSTE JA -TEENUSTE tel 626 9362 OSUTAMISE TOETUSE KASUTAMINE Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress Aadress E-post: E-post: poolaasta aasta märkida X Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks ja 30. juuliks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 10. veebruariks ja 10. augustiks Sotsiaalministeeriumile. Riigieelarvest eraldatava sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamine, eurot Kohaliku Sotsiaaltoetuste Riigieelarvest Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kulu Sotsiaal- oma- ja -teenuste eraldatud KOKKU sh toetuste ja valitsuse osutamise vahendid sotsiaal- sotsiaal- sotsiaal- -teenuste üksus toetuse sotsiaaltoetuste ja toetuste toetuste teenuste osutamise vahendite jääk -teenuste maksmise ja maksmiseks osutamiseks toetuse eelmise osutamise -teenuste (sh puudega ja arenda- rahaliste aruandeaasta toetuseks osutamise laste miseks vahendite lõpus korraldamise hooldamise jääk kuludeks toetuseks) aruande- perioodi lõpus A 1 2 3 4 5 6 7 vald/linn (aasta algusest) Kokku Juhend Käesoleva aruandega kogutakse andmeid riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondi kaudu määratud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamise kohta. Veerg 1 – näidatakse kõik eelmistel aastatel kasutamata jäänud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendid (sh sotsiaalteenuste arendamiseks). Üldjuhul jääb see arv muutumatuks kogu aruandeaasta jooksul. Erandkorras võib siin näidata ka aruandeperioodi jooksul tagastamisele kuuluvaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt mittesihtotstarbeliselt kasutatud riigieelarvelisi vahendeid (k.a eelmiste aruandeperioodide eest). Sel juhul on vajalik lisada aruande esitamisel selgitus S-veebi aruandluskeskkonnas. Veerg 2 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest eraldatud vahendid sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 4 lõikele 1. Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus jaotatakse järgmiselt: 1) toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud (hüvitatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 2 kohaselt); 2) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitis (eraldatakse 4800 eurot iga täisealise isiku kohta, kes on Sotsiaalministeeriumi andmetel hoolekandeasutusse elama asunud enne 1. jaanuari 1993. a); 3) sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, uute sotsiaalteenuste käivitamiseks ning täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kulude osaliseks katmiseks. Toetust eraldatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikele 3. Jaotamisel arvestatakse eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekondade arvu ja eelneva aasta lõpu seisuga määratud hooldajaga puudega laste arvu Sotsiaalministeeriumi andmetel. 1 Siin ei näidata toetusfondi § 4 järgi raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust, mida jaotatakse 1 kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 3 . Kohaliku omavalitsuse üksus võib sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise kuludeks, uute sotsiaalteenuste käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ning sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks. Veerud 3–6 – näidatakse, milleks konkreetselt on aruandeperioodil (poolaasta, aasta) rahalisi vahendeid kasutatud. Veerg 3 – näidatakse aruandeaastal eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse (veerg 2) ja eelmistel aastatel kasutamata jäänud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendite (sh sotsiaalteenuste arendamise kuludeks) (veerg 1) kasutamist kokku. Veerg 4 – näidatakse administreerimiskulutusi, mis kaasnevad sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamisega. Näiteks kulutused täiendavate töötajate töölevõtmiseks, täiendava töökoormuse hüvitamiseks sotsiaaltöötajale, taotluste menetlemiseks või sotsiaaltöötaja töövahendite (arvuti, kaustikud, paber jms) soetamiseks, sotsiaaltöötaja koolituskuludeks, investeeringuteks ja jooksvaks remondiks kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavates ruumides. Siia ei märgita konkreetsele isikule makstud toetusi ega konkreetse isiku teenuse maksumust. Veerg 5 – näidatakse kulutusi, mida on sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest tehtud isikutele sotsiaaltoetuste maksmiseks. Siin näidatakse kõiki sotsiaaltoetuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus maksis inimestele aruandeaastal eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendite ning aasta alguses kasutamata olnud jäägi arvelt. Puudega laste hooldamise toetust (koos sotsiaalmaksuga) näidatakse kulutustes ainult sel juhul, kui seda maksti riigieelarvest eraldatava sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse arvelt! Veerg 6 – näidatakse kulutusi, mida on sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest tehtud isikutele sotsiaalteenuste osutamiseks (sh väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitamine sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest), aga ka uute sotsiaalteenuste käivitamiseks, teenuste laiendamiseks ja arendamiseks. Seega on tegemist kulutustega, mis on suunatud sotsiaaltoetuse summade vähendamisele või abivajavate isikute iseseisva toimetuleku parandamisele. Sotsiaalteenuste käivitamise, laiendamise ja arendamise all on peetud silmas eelkõige ühekordseid kulutusi, sealhulgas soetusi (nt mänguasjade ja mööbli ostmine lapsehoiuteenuse puhul), ruumide kohandamist sotsiaalteenuse osutamiseks teenuse spetsiifilisusest lähtuvalt või nende teenuseosutajate koolitust,kes ei ole KOV-i hallatavate ega riiklike asutuste töötajad. Sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vahenditest ei tehta suuremahulisi investeeringuid, nt renoveerimistöid kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavates ruumides. Veerg 7 – kasutamata rahaliste vahendite jääk sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks ning sotsiaalteenuste arendamiseks aruandeperioodi lõpus. 2 Veerg 7 = veerg 1 + veerg 2 – veerg 3. 3 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 7 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 9 Sotsiaalministeerium SOTSIAALTRANSPORDITEENUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9362 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Rea Kokku sh teenuse saamise eesmärgi järgi nr õppimine töötamine avalike muu (sh õppeasutuses teenuste vaba aja kasutamine veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenuse saajad kokku 01 sh kohandatud 02 X X X X transpordivahendi saajad 2. Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kilo- Kulutused kulutusi rahastas metraaž teenusele isik kohaliku riik sealhulgas muud (läbisõit), kokku, omava- kokku riigieelarvest hasart- ESF-i allikad km eurot litsuse teenuse mängu- vahen- üksus osutamiseks maksust ditest 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Täitja nimi : Kuupäev Telefon: e-post: Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Sotsiaaltransporditeenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaaltransporditeenuse osutamine. Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sisseostetava teenuse kohta. Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks (SHS § 38 lõige 1). Teenuse sihtrühm on liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud. Samuti võivad teenust vajada näiteks autismi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud, kes käivad koolis või teenust saamas, kuid kelle käitumise eripärad ei võimalda neil sageli sõita ühistranspordiga (ning isiklik transport ei pruugi olla perele kättesaadav). Käesolevas aruandes arvestatakse sotsiaaltransporditeenusena teenust, mida osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikud kokku (üks kord). Veerg 2 – näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporti õppeasutusse sõitmiseks (sh koolieelsesse lasteasutusse). Veerg 3 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid teenust tööl käimiseks. Veerg 4 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporditeenust selliste avalike teenuste kasutamiseks, mis aitavad tagada teenusekasutaja või tema hooldaja toimetuleku. Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), postkontori külastamine vajalike postiteenuste kasutamiseks, pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisteks, sotsiaalteenuste kasutamiseks (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt). Veerg 5 ─ näidatakse isikud, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võimaldas kasutada teenust muudel eesmärkidel, nt spordivõistlustel, teatris, kontserdil käimiseks jne. Kui isik kasutas sotsiaaltransporditeenust erinevatel eesmärkidel, siis näidatakse teda iga eesmärgi all, kuid veerus 1 näidatakse teda ühe isikuna Seega võib teenuse saajate arv veerus 1 olla väiksem teenuse saajate arvu summast eesmärkide järgi. Real 1 Veerg 1 ≤ Veerg 2 + veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 3. Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute läbisõidetud kilomeetrite arv kokku. Veerg 2 – näidatakse teenuse osutamiseks tehtud kulutused kokku, eurodes. 2 Veerud 3–9 – näidatakse sotsiaaltransporditeenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa. Kulutuste rahastamisallikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsue üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest toetusfondi kaudu sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid, raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetuse vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 3 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 8 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 10 Sotsiaalministeerium TUGIISIKUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 62 69 362 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea Kok- sh nr ku vabatahtli 15 18 25 30 40 50 60 7– 65– 75– (v1 ku 0-6 – – – – – – – 80+ 14 74 79 +...+ tugiisikute 17 24 29 39 49 59 64 v12) enuse saajad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1. Last kasvatav isik 01 X 2. Tugiisikuteenust saanud 02 X X X X X X X X X lapsed sh puudega või 03 X X X X X X X X X psüühikahäirega laps laps, kes vajab abi haiguse 04 X X X X X X X X X tõttu asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning 05 X X X X X X X X eestkostel olev laps muu olukorra tõttu abi vajav 06 X X X X X X X X X laps 3. Tugiisikuteenust saanud 07 X X X täiskasvanud sh puudega või 08 X X X psüühikahäirega täiskasvanu täiskasvanu, kes vajab abi 09 X X X haiguse tõttu järelhooldusteenust saav 10 X X X X X X X X X X täiskasvanu kinnipidamiskohast vabanenud 11 X X X täiskasvanu muu olukorra tõttu abi vajav 12 X X X täiskasvanu Kokku (r01 + r02 + r07) 13 2. Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Re Teenuse maht tundides sihtrühma järgi a nr Kokku sh vabatahtliku tugiisiku poolt osutatud A B 1 2 Last kasvatav isik 01 Tugiisikuteenust saanud lapsed 02 Tugiisikuteenust saanud täiskasvanud 03 Kokku (r01 + r02 + r03) 04 3. Tugiisikute arv vanuse järgi Rea Kokku neist vanuses Aruande- sh vaba- nr aruande- aasta tahtlikud aasta jooksul tugiisikud lõpus alla 25– 30– 40– 50– 60– 65+ teenust (aruande- 25 29 39 49 59 64 osutanud aasta tugiisikud jooksul) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tugiisikute arv kokku 01 sh läbinud tugiisiku koolituse 02 4. Teenuse osutamisega kaasnevad kulutused (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea Teenu Kulutused kulutusi rahastas Keskmised nr se teenusele isik kohaliku riik sealhulgas muud kulutused maht kokku, oma- kokku riigieel- hasart- ESF-i allikad ühe tundid eurot (v3 valitsuse (v6 + arvest mängu- vahen- teenusetun es + v4 + v5 üksus v7 + teenuse maksust ditest ni kohta + v9) v8) osutami (v2/v1) seks A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Last 01 kasvatav isik Tugiisikutee nust saanud 02 lapsed Tugiisikutee nust saanud 03 täiskasvanu d Kokku (r01 04 + r02 + r03) Täitja nimi: Kuupäev Telefon: e-post: 2 Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Tugiisikuteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud tugiisikuteenuse osutamine. Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka omavalitsuse poolt sisseostetava teenuse kohta. Aruandes kajastatakse nii tasustatud kui ka vabatahtlike tugiisikute poolt osutatav teenus. Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Teatud sihtrühmadele (puudega inimesed, lapsed) teostab tugiisik vajaduse korral ka hooldustoiminguid ning kooliealistele puudega lastele annab füüsilist kõrvalabi. Tabel 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Tabeli täitmise aluseks on tugiisiku määramise põhjus. Kui isikul on tabelis esitatud mitu tugiisiku määramise põhjust, valitakse üks peamine põhjus. Teenuse saaja näidatakse sihtrühma all, millesse ta kuulus teenuse saamise algushetkel. Rida 01 – last kasvatav isik (üldjuhul lapsevanem), kes sai teenust eesmärgiga tagada oma lapsele parem hooldamine, turvalisus või arengut soodustav kasvukeskkond. Rida 02 – tugiisikuteenust saanud alaealised lapsed kokku. Rida 02 võrdub ridade 03–06 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Rida 07 – tugiisikuteenust saanud täisealiste isikute arv kokku. Rida 07 võrdub ridade 08–12 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Rida 03 ja rida 08 – isik, kes sai teenust füüsilisest puudest või vaimupuudest ja/või psüühikahäirest tuleneva abivajaduse tõttu. Siia kuuluvad need puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud puude raskusastmega teenusesaajad, kellel teenusevajaduse põhjustas domineerivalt füüsiline puue, vaimupuue ja/või psüühikahäire. Sõltuvusprobleemiga tugiisikuteenuse kasutajad näidatakse muu olukorra tõttu abivajaja all (rida 12). Rida 04 ja rida 09 – isik, kes sai teenust haigusest tuleneva abivajaduse tõttu Siin ei ole oluline, kas inimesel on määratud puude raskusaste või ei, kuid oluline on, et tugiisikuteenuse vajaduse põhjustas haigestumine. Rida 05 – alaealine (laps), kelle teenusevajaduse põhjuseks oli eestkoste seadmine või eestkostel olemine ning sellega seotud abivajadus; asendushooldusteenust saama suunamine või asendushooldusteenuse saamine ning sellega seotud abivajadus; turvakoduteenuse saamisega seotud abivajadus. Rida 06 – muu olukorra tõttu abi vajav laps. Siia rühma kuulub alaealine, kes elab koos teda kasvatava isikuga (üldjuhul lapsevanemaga) ning kes sai teenust, kuna last kasvatav isik ei suutnud piisavalt tegeleda lapse arengu toetamisega või alaealisele turvalise kasvukeskkonna loomisega. Siin näidatakse lapsed, kelle puhul on otsustatud määrata tugiisik just lapsele, mitte teda kasvatavale isikule. Siin tuleb näidata ka laps, kes vajas teenust käitumisprobleemide tõttu, ning sõltuvusprobleemiga, koolikohustust mittetäitvad ja alaealiste komisjoni suunatud alaealised. Rida 10 – järelhooldusteenust saav täisealine, kes on alaealisena olnud eestkostel või asendushooldusel ja kes sai teenust seoses iseseisva elu alustamisega (iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamiseks). Rida 11 – täisealised, kes said teenust seoses kinnipidamisasutusest vabanemisega ning sellega seotud abivajadusega. 3 Rida 12 – täisealised, kes said teenust muu olukorra tõttu. Siin näidatakse näiteks täisealine, kes sai teenust seoses raskest olukorrast tuleneva abivajadusega; täisealine, kellele teenuse osutamise põhjuseks oli sõltuvusprobleemist tulenev abivajadus jt. Rida 13 on kokkuvõttev rida, mis võrdub ridade 01, 02 ja 07 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Veerg 13 – tugiisikuteenust kasutanute arv kokku vastavalt sihtrühmadele. Veerg 14 – teenust kasutanud isikud, kellele osutas teenust vabatahtlik tugiisik. Tabel 2. Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul) Näidata vastavale sihtrühmale osutatud teenuse maht tundides kokku. Tabel 3. Tugiisikute arv vanuse järgi Isik näidata selle vanuserühma all, millesse ta kuulus aruandeaasta lõpus. Eraldi näidatakse vabatahtlikud tugiisikud, kellega ei ole sõlmitud tugiisikuteenuse osutamiseks tasulist lepingut. Tabel 4. Teenuse osutamisega kaasnevad kulutused (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse tugiisikuteenuse osutamise maht kokku tundides. Veerg 2 – näidatakse kulutused teenusele kokku, eurodes. Veerud 3–9 – näidatakse teenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa. Veerg 10 – näidatakse kulutused ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. Kulutuste rahastamisallikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid, lapsehoiuteenuseks eraldatud riiklike vahendite ülejääk raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamiseks) ning Euroopa Liidu struktuurifondide avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 4 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määruse nr „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 9 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 11 VÕLANÕUSTAMISTEENUS Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9360 Statistiline aruanne Gonsiori 29, 15027 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud (aruandeaasta jooksul) Pöördunud isikutest saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses suunatud kohaliku Isikute arv saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuse saanud teenust kokku omavalitsuse üksuses korraldatud kohaliku omavalitsuse vastava kvalifikatsiooniga võlanõustamis- üksuses palgal oleva sotsiaaltöötaja või teenust saama võlanõustaja poolt sotsiaaltöö spetsialisti poolt 1 2 3 4 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenusetundide neist teenust saama pöördumise põhjuse järgi maht ja kulutused teenusele keskmi- Isikute kulu- sed arv tee- tused kulu- üüri- ja muud kokku laen liising nuse- võla- tused elu- kommu- võlad mitu (v1=v2+ pangalt ja/või SMS trah- tundi- nõus- ühe aseme- naal- või prob- …+v9) või era- järel- laen vid de tamis- teenuse- laen maksete kohus- leemi isikult maks maht teenu- tunni võlg tused kokku sele, kohta, eurot eurot (v11/v10) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) Isikute neist arv töötav rasedus- kodune teised registreeritud töötu riiklikku pensioni saav isik kokku ja pöördu- (v1 = v2 töötus- töötus- vana- töövõi- muu sünnitus- kindlustus- kindlustus- dus- metus- pensio- jad +...+ v10) puhkusel hüvitist või hüvitist või pensio- pensio- när või töötutoe- töötutoe- när när või lapse- tust saav tust mitte- töövõime hooldus- saav, sh toetust puhkusel pikaajali- saav isik olev sed töötud 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus (aruandeaasta jooksul) neist Rea Võlanõustajate arv kokku täienduskoolituse nr kutsetunnistusega läbinud 1 2 3 4 Kokku 01 nendest teenust osutanud sotsiaaltöötajad 02 või sotsiaaltöö spetsialistid Täitja nimi Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! 2 JUHEND Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võlgnevuse talutavaks muutmine või selle likvideerimine ja uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ning muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. Statistilise aruande „Võlanõustamisteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud teenuse osutamine, olenemata sellest, kas teenuse osutamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal või on teenuse saamine korraldatud väljaspool omavalitsust. 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksusesse võlgnevus-probleemidega pöördunud isikute arv kokku. Veerg 2 – näidatakse isikud, kellele osutas võlanõustamisteenust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist, kes on läbinud võlanõustaja täiendkoolituse või kellel on võlanõustaja kutse ning kes osutab võlanõustamisteenust lisaks muudele tööülesannetele, st võlanõustamine ei ole tema ainus tööülesanne. Veerg 3 – näidatakse isikud, kellele osutas võlanõustamisteenust elukoha-järgses kohaliku omavalitsuse üksuses olev palgaline võlanõustaja, kelle tööülesandeks on ainult võlanõustamisteenuse osutamine. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes suunati kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud võlanõustamisteenust saama ning kelle osutatava teenuse eest tasus teenusele suunanud kohaliku omavalitsuse üksus. 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse võlanõustamisteenust saanud isikute arv kokku. Selle arvutab programm. Aruande koostaja seda ei täida. Veerud 2–9 – näidatakse teenust saanud isikud vastavalt peamisele probleemile, millega abivajavad isikud võlanõustaja poole pöördusid. Veerg 8 – näidatakse kõik teised probleemid, mida ei ole eespool loetletud (nt maksuvõlg, krediitkaardi võlg, viivised, elatisraha, käendus). Veerg 9 – näidatakse pöördujad, kellel on üheaegselt mitu probleemi ning peamise probleemi eristamine on keerukas. Veerg 10 – näidatakse võlanõustaja poolt osutatud teenusetundide maht. Siin arvestatakse kogu tundide arv, mis kulus võlanõustajal abivajava isikuga otseseks suhtlemiseks, sobivaimate lahenduste leidmiseks ja muudeks konkreetse juhtumiga seotud tegevusteks. Siin näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuses palgal oleva võlanõustaja poolt osutatud teenusetunnid ja väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust saanud isikutele osutatud teenusetundide maht, mille eest tasus vastav kohaliku omavalitsuse üksus. NB! Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt osutatud võlanõustamisteenuse teenusetundide mahtu. Veerg 11 – näidatakse kõik teenuse osutamisega seotud kulutused, st kohaliku omavalitsuse üksuses palgal oleva võlanõustaja ja väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust osutava võlanõustaja teenuse osutamise kulutused. NB! Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt osutatud teenuse kulu. Veerg 12 – arvestuslik kulu ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm. Aruande koostaja seda ei täida. 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku, sõltumata sellest, kas abi osutati kohaliku omavalitsuse üksuses või väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust asuva võlanõustaja juures. Selle arvutab programm. Aruande koostaja seda ei täida. Veerud 2–10 – näidatakse teenust saanute sotsiaalne seisund. Isik näidatakse tema peamise sotsiaalse seisundi järgi (nt 65-aastane inimene näidatakse vanaduspensionärina ka siis, kui ta töötab). 3 Veerg 2 – näidatakse isikud, kes: 1) töötavad ja saavad selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; 2) töötavad otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; 3) ajutiselt ei tööta. Mittetöötamise ajutise iseloomu peamine kriteerium on formaalse töösuhte säilimine tööandjaga (ettevõtja puhul ettevõtte säilimine). Ajutise mittetöötamise põhjus võib olla näiteks puhkus, haigus, täiendus- või ümberõpe, streik jne. Veerg 3 – näidatakse rasedus- ja sünnituspuhkusel viibivad isikud (vastavalt puhkuseseadusele ja ravikindlustuse seadusele) ja lapsehoolduspuhkusel viibivad isikud (lapse ema või isa kuni lapse kolme- aastaseks saamiseni või lapse hooldaja, kui ema või isa kumbki seda puhkust ei kasuta). Veerg 4 – kodune. Siia alla kuulub mittetöötav ja mitteõppiv tööealine isik, kes on tegev eeskätt oma majapidamises, mitte väljaspool seda ega otsi tööd. Siia loetakse ka väikelastega kodus olijad, kes eelnevalt ei töötanud, ja puudega isiku või vanuri hooldajad, kes hooldamiskohustuse tõttu ei tööta. Veerud 5–6 – näidatakse Eesti Töötukassas registreeritud töötud. Registreeritud töötu on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes on töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Veerg 5 – näidatakse töötuskindlustushüvitist või töötutoetust saavad isikud. Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on töötukassas arvele võetud, kuid ei ole õigustatud saama töötutoetust ega hüvitist, sh pikaajalised töötud. Pikaajaline töötu on isik, kes 12 kuud enne Eesti Töötukassas töötuna arvele võtmist pole töötanud või on olnud registreeritud töötuna üle 12 kuu (16–24-aastaste noorte puhul 6 kuud). Veerud 7–9 – näidatakse riiklikku pensioni saavad isikud. Veerg 7 – näidatakse isikud: - kes on jõudnud riikliku pensionikindustuse seaduses sätestatud pensioniikka ning kellel on vähemalt 15 aastat tööstaaži. Siia alla kuuluvad ka soodustingimustel vanaduspensioni saajad riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; - kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Veerg 8 – näidatakse isikud, kellele on tervisekao tõttu määratud töövõimetuspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, ja töövõimetoetuse saajad töövõimetoetuse seaduse alusel. Veerg 9 – näidatakse teised pensionisaajad (rahvapensioni, toitjakaotuspensioni, väljateenitud aastate pensioni saajad). Veerg 10 – näidatakse kõik teised pöördujad, keda ei ole eespool olevas loetelus näidatud. 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus Andmed esitatakse kõigi teenust osutanud võlanõustajate ja nende kvalifikatsiooni kohta, k.a kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist (andmed nende erialase ettevalmistuse kohta näidatakse real 02). Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 järgi peab võlanõustajal olema kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse (veerg 2) või riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus (veerg 3). 4 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 10 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 12 Sotsiaalministeerium MUUD KOHALIKU OMAVALITSUSE Analüüsi ja statistika osakond ÜKSUSE KORRALDATAVAD tel 626 9712 SOTSIAALTEENUSED Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Teenuse osutaja 25. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele. 2. Kohaliku omavalitsuse üksus 5. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile. 3. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Teenust Isikud vanuserühmade järgi Rea saanud nr isikute arv 18 kuni pensioni- 0–17 kokku pensioniiga ealised A B 1 2 3 4 Kohanemis- ja toimetulekutreening 01 Tegevusteraapia 02 Loovteraapia 03 Toitlustamine 04 Saunateenus 05 Pesumajateenus 06 Iluteenused 07 Päevahoid 08 x x Terviseedenduslikud tegevused 09 Nõustamisteenused 10 Huvitegevused (vaba aja sisustamine) 11 Koolitused ja haridustegevused 12 Tugi- ja eneseabigrupid 13 Üritused 14 Muud teenused 15 Aasta jooksul teenindatud inimeste arv 16 x x x KOKKU (iga isik näidata üks kord) 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutused Kulutusi rahastas, eurodes teenusele riik aruande- Teenust sh aastal saanud isikute kohalik muud kokku, arv kokku isik kokku riik riigieelarvest omavalitsus hasartmängu- allikad eurot (v6 + v7) teenuse maksust osutamiseks 1 2 3 4 5 6 7 8 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade Töötajate arv Töötajate arv Rea Töötaja arv (koormus) aruandeaasta aruandeaasta nr aruandeaasta lõpus jooksul lõpus A B 1 2 3 Kasvataja, abikasvataja 01 x Hooldustöötaja 02 x Logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog 03 x Psühholoog, kutsenõustaja 04 x Füsioterapeut 05 x Tegevusterapeut või assistent 06 x Huvijuht 07 x Tegevusjuhendaja 08 x sh Sotsiaalministeeriumi vastava koolituse 09 x x läbinud Õde 10 x Sotsiaaltöötaja 11 x Muud 12 x Kokku (01+...+08+10+...+12) 13 x Vabatahtlikud töötajad 14 x x Täitja nimi: Kuupäev Telefon: E-post: Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaalteenuste osutamine ja mille rahastamisel osaleb üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning mille kohta ei koguta statistilist aruandlust käesoleva aruande aluseks oleva määrusega kehtestatud teiste aruandevormidega. Teenuse osutajateks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused (sotsiaalkeskused, päevakeskused jt), samuti eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad jt. NB! Siin ei esitata andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta, mida on üksikasjalikult kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses ning mille kohta esitatakse statistilised aruanded teiste sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud vormide kohaselt. Asutused, kes osutavad lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ka teisi teenuseid (näiteks asenduskoduteenust, erihoolekandeteenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust või väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), täidavad sarnselt varasemaga lisaks ka H-veebi aruandluskeskkonnas hoolekandeasutuse koondaruande, mis sisaldab kõikide asutuses osatatavate sotsiaalteenuste kulutusi. Asutused, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teiste aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, hoolekandeasutuse aruannet ei täida ning neil on kohustus esitada aruanne vaid antud teenuse vormi järgi. Tabel 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Tabeli täitmisel tuleb erinevate teenuste ja tegevuste puhul arvestada järgmist: Üks ja sama isik võib aruandeaastal saada mitut erinevat teenust. Iga isikut tuleb näidata kõigi nende teenuste all, mida ta aruandeaasta jooksul sai. Iga teenuse all tuleb sama isikut näidata ainult üks kord, olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda või osales aasta jooksul selle teenuse raames mitmes erinevas tegevuses. Rida 01 – kohanemis- ja toimetulekutreening – isiku igapäevaeluoskuste arendamine, isiku toetamine sotsiaalsete suhete loomisel ja arendamisel. Rida 02 – tegevusteraapia – eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuurierinevuste või kõrge ea tõttu, et suurendada nende iseseisvust, ennetada puuet ja säilitada tervist. Rida 03 – loovteraapia – loomingulise tegevuse ja kunstimeediate rakendamine selgelt kindlaks määratud kliendi- terapeudi suhtes, et saavutada kliendi tervislikust seisundist lähtuvaid terapeutilisi eesmärke. Rida 04 – soe toit päevakeskuses, külm toit päevakeskuses, soe toit koju, külm toit koju. Rida 05 – sauna, duši, vanni kasutamine. Rida 06 – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, muu. Rida 07 – juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, muu; näidatakse ka kodus osutatud teenused. Rida 08 – toimetulekuraskustes perede lastele järelevalve pakkumine / teenuse osutamine. NB!  Kui muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste hulgas osutatakse ka lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 108 tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle kohta eraldi aruande „Lapsehoiuteenus” ning neid lapsi selles aruandes ei näidata.  Kui päevakeskus osutab eakatele dementsetele ja puudega inimestele päevahoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 ja selle seletuskirja tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle teenuse kohta eraldi aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ning seda osa teenust kasutanutest selles aruandes ei näidata. Rida 09 – ravivõimlemine, k.a trenažööride kasutamine spetsialisti juhendamisel, massaaž, vererõhu mõõtmine, veresuhkru mõõtmine, muu (nt kaalumine). Rida 10 – nõustamisteenused (v.a võlanõustamine) Siia alla kuuluvad: õigusnõustamine – kliendi nõustamine tema huvidega seonduvates õigusalastes küsimustes, selgituste andmine õigusaktide kohta, lepingute jm õigusdokumentide koostamine; esindamine õigusvaidlustes kohtu ja vahekohtu menetluses ja kohtuvälistes organites; sotsiaalnõustamine – teenus, mis on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse isikut või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalteenustest ja -toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks; psühholoogiline nõustamine (sh perenõustamine) – nõustaja aitab kliendil lahti mõtestada probleemsed olukorrad. Koos arutletakse võimalike põhjuste üle ning püütakse leida lahendusi, mis aitaksid saavutada parimaid võimalikke tulemusi selles olukorras. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme ning konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel. Rida 11 – vaba aja sisustamisega seotud tegevused, millest olulisemad on: sportlik tegevus (liikumis- ja võimlemisrühmad, ujumine, trenažööride kasutamine (iseseisvalt jõusaalis), erinevad liikumismängud; kodundusringid (käsitöö-õmblus, aiandus-mesindus, kokandus); kunstiringid (kujutav kunst, luule ja kirjandus, laul ja muusika, tants, näitlemine); muu huvi- või klubiline tegevus, mis ei mahu ülaltoodud loetellu. Rida 12 – keeleõpe, arvutiõpe (ei näidata arvuti kasutamist, mis kuulub infotehnoloogia kasutamise alla), muud koolitused (nt lilleseade jm). Siia kuulub ka õppimise toetamine (koolis käivate laste toetamine õppetükkide või koolis antud koduste ülesannete tegemisel); vanemluse toetamine (vanemlike oskuste õpetamine, vanemate rolli toetamine laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Vanemlus keskendub lapsevanema ja lapse vahelisele suhtlusele ning hõlmab õigusi ja kohustusi lapse arenguks ja eneseteostuseks). Rida 13 – grupitöö rakendamine isiku toimetuleku toetamiseks. Siia alla tuleb märkida nii eneseabigrupid (sarnaste probleemidega isikutele vastastikust tuge pakkuvad grupid) kui ka spetsialisti poolt juhitavad tugi- ja arengugrupid. Rida 14 – vestlusõhtud ja kohtumised, loengud ja infopäevad, näitused ja näitusmüügid, tähtpäevade tähistamine, kontserdid, palvetunnid, ühiskülastused, ekskursioonid ja väljasõidud, muud üritused. Rida 15 – teenused, mida ei ole ülalloetletud teenuste hulgas (nt pisiremonditeenused, infotehnoloogia kasutamine, raamatukogu kasutamine, töösarnased tegevused). Real 16 näidatakse aasta jooksul teenindatud inimeste arv üks kord. Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine Kulutuste rahastaja Isik – näidatakse vahetult isikute endi poolt ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohalik omavalitsus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest allikatest saadud summad. Muud allikad – näidatakse mitteriiklikest projektidest ja muudest allikatest saadud summad. Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse klientidega tegelevate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Veergudes 1 ja 2 arvestatakse nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi ja nende töökoormust aasta lõpu seisuga. Rida 14 veerg 3 – näidatakse töötasu mittesaavate vabatahtlike töötajate arv aruandeaasta jooksul. Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 11 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 13 Sotsiaalministeerium ASENDUSHOOLDUSTEENUSE Analüüsi ja statistika osakond OSUTAMINE PEREKODUS JA tel 626 9363 ASENDUSKODUS Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Teenuse osutaja täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Asendushooldusteenuse osutaja 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Rea aasta lõpus teenust aasta jooksul teenust isikute teenuse saamise nr saanud isikud saanud isikud aeg kokku (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0–2-aastased 02 3–17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0–2-aastased 06 3–17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 09 kord) 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutusi rahastas Kulutused Kulutused aasta isikute ühe isiku teenusele jooksul teenuse kohta Rea aruande- teenust saamise kohalik kesk- nr isik muu aastal saanud aeg kokku omavalitsus miselt kokku (v3 + isikud (kuudes) kuus v4 + v5) (v6 / v2) A B 1 2 3 4 5 6 7 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Asendushooldusteenuse 03 saajad kokku 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud Töötajate keskmine kokku (kõik Keskmine ametikohta- arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu de arv lõpus taandatud töötasu kuus, eurot (koormused Töötaja Rea aasta lõpus) (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12) nr (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Kasvatajad 01 Kasvataja abilised 02 Perevanemad 03 Perevanema abilised 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05 (summeerib read 01–03 ja rea 05) Logopeed, eripedagoog 06 Psühholoog, kutsenõustaja 08 Füsioterapeut 09 Tegevusterapeut või assistent 10 Arst 11 Õde 12 Sotsiaaltöötaja 13 Muu 14 KOKKU/keskmine 15 Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! 2 JUHEND Statistilise aruande „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus” esitavad olenemata juriidilisest vormist kõik asendushooldusteenuse osutajad, kellel on kehtiv asendushooldusteenuse või asenduskoduteenuse osutamise tegevusluba (lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse §-st 151 väljastab asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa Sotsiaalkindlustusamet, enne 01.01.2018 väljastas asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa tegevuskohajärgne maavanem, mille alusel on jätkuvalt õigus osutada asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus). Aruanne esitatakse sõltumata asutuse alluvusest ja omaniku liigist. Aruande esitaja jälgib, et esitatavad andmed oleksid kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmetega (asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saanud isikud ja nende teenuse saamise aeg kuudes). Kogu aruandes kajastatakse info kõigi asendushooldusteenust saanud isikute ja neile teenuse osutamisega seotud kulude rahastamise kohta, v.a Sotsiaalkindlustusameti suunatud teenuse saajad: saatjata alaealised, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo ohvrid). Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast). Enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule). Määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Tabel 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv aasta lõpus (veerg 1) ja aasta jooksul (veerus 2) vanusevahemike ja asendushooldusteenuse viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi. Vanusevahemike puhul lähtutakse isiku vanusest aruandeaasta lõpus või enne aasta lõppu teenust saamast lahkunud isikute puhul nende vanusest teenust saamast lahkumise hetkel. Vanusevahemikud: 0–2-aastased on isikud kuni 3-aastaseks saamiseni, 3–17-aastased on isikud alates vanusest kolm kuni 18-aastaseks saamiseni, 18 ja vanemad on isikud alates 18-aastaseks saamisest. Asendushooldusteenust saanud isikud jaotatakse teenuse saamise viiside järgi teenuse saamisest perekodus ja/või asenduskodus. Kui isik on teenust saanud aruandeaastal nii perekodus kui asenduskodus, siis kajastatakse isikut veerus 2 aasta jooksul teenust saanuna vastavalt vanusevahemiku reale nii perekodus (ridadel 02, 03 või 04) kui asenduskodus (ridadel 06, 07 või 08), kuid real 09 kajastatakse isikud üks kord (asendushooldusteenust saanud kokku). Veerus 1 (aasta lõpus teenust saanud isikud) märgitakse kõigil ridadel isikud üks kord, kuivõrd aruandeaasta lõpu seisuga saabki isik saada asendushooldusteenust ühel kindlal viisil (perekodus või asenduskodus). 3 Veergu 3 märgitakse kokku isikute teenuse saamise aeg kuudes täpsusega kuni kaks kohta peale koma teenuse saamise viiside järgi (perekodus või asenduskodus) vastava vanusevahemiku real. Kui isik saab asendushooldusteenust perekodus või asenduskodus osa kalendrikuust (saabub teenust saama kuu jooksul või lahkub teenust saamast kuu kestel või vahetab teenuse osutamise viisi kuu jooksul), siis arvestatakse selle kuu maht kalendrikuus proportsionaalselt teenuse saamise päevade arvu järgi. Näiteks kui 0–2-aastane laps viibis asendushooldusel perekodus 1. jaanuarist 18. jaanuarini ja seejärel samas asutuses asenduskodus 19. jaanuarist 31. jaanuarini, siis arvestatakse veerus 3 reale 02 (0–2-aastased perekodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,58 (18 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 18/31=0,58) ning veerus 3 reale 06 (0– 2-aastased asenduskodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,42 (13 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 13/31=0,42). Igal real summeeritakse isikute teenuse saamise aeg kuudes ehk kui näiteks kogu aasta jooksul oli asendushooldusel perekodus 0–2-aastaseid lapsi kolm, siis real 02 veerus 3 (isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes)) on 3 x 12 = 36 kuud. Rida 01 – programm summeerib read 02–04: perekodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus (veerus 1), aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 05 – programm summeerib read 06–08: asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus (veerus 1), aasta lõpus (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 – programm liidab veergudes 2 ja 3 read 01 ja 05: perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 veerg 2 tuleb aruande esitajal ise täita, arvestades asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikuid üks kord, st kui sama isik sai aasta jooksul asendushooldusteenust nii perekodus kui asenduskodus, siis real 09 tuleb arvestada isik ühena (ehk veerus 2 võib ridade 01 ja 05 summa olla suurem kui real 09 märgitud asendushooldusteenust saanud isikute arv kokku). Tabel 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv ja nende teenuse saamise aeg kuudes asendushooldusteenuste viiside järgi (real 01 perekodus ja real 02 asenduskodus) ja kokku (asendushooldusteenuse saajad kokku real 03). Andmed peavad olema samased tabelis 1 esitatuga (asenduskodus, perekodus ja asendushooldusel kokku aasta jooksul viibinud isikute arv ja teenuse saamise kuud peavad tabelis 1 võrduma samade andmetega tabelis 2). Veergudes 3–5 näidatakse eurodes kõik asutuses teenuse osutamiseks tehtud kulud rahastusallikate ja asendushooldusteenuste viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi. Veerus 3 (kohalik omavalitsus) näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mille omavalitsus kannab teenuse osutajale – need on teenuse saaja ehk isiku poolt finantseeritud kulud (veerg 4). Veerus 4 (isik) näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad, sealhulgas lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused, mida on eestkostja loal kasutatud lapse arvel hoiustatud varadest. Veerus 5 (muu) näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid asendushooldusteenuse osutamiseks. Veeru 6 (kulutused kokku) arvutab programm, summeerides veerud 3–5. Veeru 7 (kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus) arvutab programm, jagades kulutused kokku (veerg 6) isikute teenuse saamise kuudega (veerg 2). Rida 03 – arvutab programm, liites read 01 ja 02, v.a veerus 1, kus aruande esitaja ise peab arvestama asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arvu üks kord sama moodi, nagu tabelis 1 real 09 veerus 1. Tabel 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenuse osutamisega (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel). Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad teiste teenuste osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult teenuse osutamise ja teenuse saajatega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. 4 Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega. Read 01–04 täidetakse vastavalt last vahetult kasvatavate isikute ettevalmistusele ja asendushooldusteenuse 7 osutamise viisile. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 kohaselt on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga 8 peres asendushooldusteenuse osutamine perekodus ning § 45 kohaselt loetakse asendushooldusteenuse osutamist asenduskodus, kui teenust osutatakse kasvatajatega peres. Nõuded kasvatajatele, perevanematele ja 13 nende abidele kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 45 , mille kohaselt on lisaks isikuga seonduvale seatud järgmised hariduse ja kogemuse nõuded: Kasvatajal või kasvataja abilisel on lastega töötamise kogemus, ta omab vähemalt keskharidust ja on läbinud vähemalt ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse (tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega). Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande § 123 kohaselt täidetud, 13 loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 45 täienduskoolitusnõue täidetuks. Perevanem või perevanema abiline on vähemalt 25-aastane füüsiline isik, kes vastab vähemalt kasvatajale kehtestatud nõuetele. Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud 13 sotsiaalhoolekande seaduse § 124 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidetud, loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 45 täienduskoolitusnõue täidetuks). Reale 01 märgitakse kasvatajate andmed (kasvatajad osutavad asendushooldusteenust asenduskodus). 8 Reale 02 märgitakse kasvataja abiliste andmed (kasvataja abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 45 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks kasvataja nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus lastega lisaks kasvatajale). Reale 03 märgitakse perevanemate andmed (perevanemad osutavad asendushooldusteenust perekodus). Reale 04 märgitakse perevanematest need, kes on tööl perevanema lepinguga lähtuvalt sotsiaalhoolekande 14 seaduse §-s 45 sätestatud tingimustest. Reale 05 märgitakse perevanema abiliste andmed (perevanema abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 7 45 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks perevanema nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus lastega lisaks perevanemale). Rida 06 – programm summeerib read 01–03 ja rea 05. Ridadel 08–14 kajastatakse teised spetsialistid, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenust saavate isikutega. Rida 15 – näidatakse eelnevatel ridadel mitte kajastatud spetsialistid, kes tegelevad asendushooldusteenust saavate isikutega, ning ka asutuse juhtkonda või juhtiva keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt asenduskoduteenuse saajatega. Rida 16 – programm summeerib rea 06 ja read 08–15. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormus (töömahu järgi) aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeperioodi lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; kuus kuud töötanud isik täisajaga 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks kui isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: 5 - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) – näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid: põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötaja töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmise taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 6 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 12 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 14 Sotsiaalministeerium ERIHOOLEKANDETEENUSED Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9712 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Registrikood | | | | | | | Esitavad: Omaniku liik | 1. Erihoolekandeteenuste osutaja 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenuse saajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruande- Rea eelmise Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta Sugu/teenuse nimetus nr aruande- aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- lõpul aasta lõpul sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+… +v17) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toetami- 04 se teenus Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusva- 05 jadusega autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusva- 06 jadusega inimestele toetatud elamise 07 teenus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 10 salda ridu 11 kuni 13) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 11 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 12 liitpuudega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus kohtu- 13 määruse alusel Read 04–13 – kui teenuse saajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenuse saajate arv vanuserühmade järgi Kokku Rea eelmise Sugu Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aruande- aruan- nr aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- aasta jooksul deaasta sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+…+v17) jooksul A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toetami- 04 se teenus Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvaja- 05 dusega autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusva- 06 jadusega inimestele toetatud elamise 07 teenus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei sisal- 10 da ridu 11 kuni 13) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 11 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule 2 ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 12 liitpuudega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus kohtu- 13 määruse alusel Read 04–13 – kui teenuse saajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 3 10) teenus teenus teenus teenus teenus) A Toetatud elamise Teenuse liik hooldusteenus (ei häirega inimestele Ööpäevaringne eri- Ööpäevaringne eri- sisalda ridu 08 kuni Töötamise toetamise Kogukonnas elamise le, kellel on ebastabiil- vajadusega inimestele teenus suure hooldus- (päeva- ja nädalahoiu- hooldusteenus isikute- Igapäevaelu toetamise Igapäevaelu toetamise Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusva- jadusega autismispektri B nr 08 07 06 05 04 03 02 01 Rea 1 X X X arv Koh tade lõpus Eelmise 2 Isiku- te arv aruandeaasta 3 v9 + v18) (v4 + v17 + v16 + Kokku teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt kokku (sisal- 4 dab ka v5-v8) 5 ööpäevaringselt erihooldusteenuselt ööpäevaringselt erihooldusteenuselt isikutele, 6 kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire 3. Erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) ööpäevaringselt erihooldusteenuselt isikutele, 7 kellel on sügav liitpuue erihoolekandeteenuselt sh teiselt ööpäevaringselt ööpäevaringselt erihooldusteenuselt kohtumää- 8 rusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele teiselt toetavalt¹sotsiaalteenuselt (v.a rehabilitat- 9 siooniteenuselt) kokku (sisaldab ka v10-v15) igapäevaelu toetamise teenuselt 10 neist Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvaja- 11 dusega autismispektri häirega inimestele Saabujate arv saabumiskoha järgi Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusva- 12 jadusega inimestele nuselt toetatud elamise teenuselt 13 kogukonnas elamise teenuselt 14 sh teiselt toetavalt erihoolekandetee- töötamise toetamise teenuselt 15 statsionaarselt tervishoiuteenuselt 16 17 kodust mujalt, andmed puuduvad 18 4) 19 (v20+ …+v2 Kokku 20 teisele ööpäevaringsele sotsiaalteenusele teisele toetavale sotsiaalteenusele 21 järgi iseseisvalt elama, koju 22 neist 23 surnud Lahkujate arv lahkumise sihtkoha mujale, andmed puuduvad 24 X X X 25 arv Koh tade Aruande- 26 Isi- arv aasta lõpus kute se remissiooniga ras- ke, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne eri- hooldusteenus isikute- 09 le, kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne eri- hooldusteenus kohtu- määrusega hoolekan- 10 deasutusse paigutatud isikutele Kokku (01+...+10) 11 X X X X X X X X Kokku isikuid (üks 12 X X kord) ¹Siia hulka kuulub ka kogukonnas elamise teenus kui toetav ööpäevaringne erihoolekandeteenus. 5 4. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikud¹ soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aasta lõpu seisuga) Rea Kuni 15 16–17 18–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80+ Kokku Kokku Maakond nr M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 Harju 01 (Tallinnata) Hiiu 02 Ida-Viru 03 Jõgeva 04 Järva 05 Lääne 06 Lääne-Viru 07 Põlva 08 Pärnu 09 Rapla 10 Saare 11 Tallinn 12 Tartu 13 Valga 14 Viljandi 15 Võru 16 Kokku 17 ¹ Andmed esitatakse aasta jooksul ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus. 5. Töötavad erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal Tööharjutusel Teenuse Rea Kokku sh osalevad osalevad nimetus nr Avatud Kaitstud töötavad teenuse teenuse saa- töötavad vana- saajad jad tööturul tööturul teenuse duspensionärid saajad A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvaja- 02 dusega autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusva- jadusega inimestele 03 (päeva- ja nädalahoiutee- nus) Toetatud elamine 04 Kogukonnas elamine 05 Töötamise toetamine 06 X Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 07 ridu 08 kuni 10) Ööpäevaringne erihooldus- teenus isikutele, kellel on ebastabiilse remissiooniga 08 raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldus- teenus isikutele, kellel on 09 sügav liitpuue Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- 10 sega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Kokku (01+…+10) 11 Kokku teenusesaajaid (üks 12 kord) 6. Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, kä- sunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud keskmine Töötajate kokku (kõik Keskmine Töötaja ametikohta- töötajate arv, arvestatud töötasu Rea arv de arv nr aasta lõpus taandatud töötasu kuus, eurot (koormused (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4/v3 / 12) aasta lõpus) (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 sh tegevusjuhendajana töötamist võimaldava 09 X X X X erialase haridusega1 sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse 10 X X X X läbinud koolitusjärjekorras olevad 11 X X X X sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase täienduskoolituse läbinud tege- 12 X X X X vusjuhendajad kokku (13 + 14 + 15) sh töötamise toetamise teenuse täienduskooli- 13 X X X X tus täienduskoolitus tööks suurema ohtlikkus- 14 X X X X astmega isikutega täienduskoolitus tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga psüühikahäi- 15 X X X X rega isikuga Arst 16 Õde 17 Sotsiaaltöötaja 18 Muud 19 Kokku (01+…08+16+…+19) /keskmine 20 1 Sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal. 7 7. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutusi rahastas, eurot riik Kulutused sh ühe isiku riigieelarvest tasustatavad kulu- komponendid teenuse osutami- riigieelarvest kõrgemas määras tasustatavad kulukomponendid kohta omaosaluse puudujääv osa Kokku riik (v10+...+v13) keskmi- Kohalik omavalitsus Isikute Isikute Isikute Isikute teenuse osutamiseks¹ riigieelarvest kaetud hasartmängumaksust Teenust selt teenuse teenusel teensuel teenusel Muud allikad saanud Kulutused kuus/ööp Rea saamise viibimise viibimise viibimise Teenuse liik inimeste teenusele, äevas/pä Isik nr aeg aeg aeg aeg seks arv kokku evas/tunn kokku, kokku, kokku, kokku, kokku is, eurot kuudes tundides päeva ööpäeva (v6/v2; v6/v3; v6/v4 + v5) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Igapäevaelu toetamise 01 X X X X teenus Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusva- 02 X X X X jadusega autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldus- vajadusega inimestele 03 X X X (päeva- ja nädalahoiu- teenus) Toetatud elamise tee- 04 X X X X nus Kogukonnas elamise 05 X X X X teenus Töötamise toetamise 06 X X X X teenus Ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei 07 X X X sisalda ridu 08 kuni 10) Ööpäevaringne eri- hooldusteenus isikute- le, kellel on ebastabiilse 08 X X X remissiooniga psüühi- kahäire Ööpäevaringne eri- hooldusteenus isikute- 09 X X X le, kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne eri- hooldusteenus kohtu- määrusega hoolekan- 10 X X X X deasutusse paigutatud isikutele Kokku (01+…+10) 11 X X X ¹ Riigieelarvest kõrgemas määras tasustatavad kulukomponendid kehtivad ööpäevaringse erihoolekandeteenuse (sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega ning sügava liitpuudega isikutele mõeldud teenuse) saajate kohta, kes elavad kuni 12-kohalistes üksustes. Täname Teid! Kuupäev Täitja nimi ……………………………………………….. Telefon E-post 9 JUHEND Statistilise aruande “Erihoolekandeteenused” esitavad psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele erihoo- lekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad, sõltumata omaniku liigist ja rahastamise allikatest. Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on määratud töötama alaline personal. Tööobjekte (nt igapäevaelu toetamise teenust saavate inimeste elukohti jms) ei loeta toimlateks. Toimlaks käesoleva vormi tähenduses on ühele erihoolekandeteenuse osutajale kuuluv hoo- lekandeasutus, üksus vms, mis asub ühes tegevuskohas ning milles teenuse osutamiseks on antud tegevusluba (nt AS Hoolekandeteenused hallatavad erihooldekodud). Toimla nimetuse (teenuseosutaja nimetuse) märgib ka teenuseosutaja, kes osutab erihoolekandeteenust ainult ühes tegevuskohas ja kuulub AS Hoolekandeteenused hallatavate üksuste hulka. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on suse üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem va- rast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidi- lisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 vä- lismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusoman- diõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Teenuste määratlused Igapäevaelu toetamise teenus – eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise kaudu ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamiskirjas toodud eesmärgist: a) kujundama isiku igapäevaelu oskusi individuaalsete oskuste arendamisele suunatud tegevustesse kaasamise kaudu, arvestades isiku terviseseisundit; b) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, haridus- jms teenuste saamisel ning vastavate asutustega suhtlemisel; e) kujundama isiku tööoskuseid ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist; f) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärade osas; g) toetama igapäevaelu toetamise teenust saavate sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate sarnaste probleemidega isikute toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu ja h) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87 jj. Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel inimesel on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust juhul, kui a) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet ja; c) talle osutatakse kuni 6- liikmelises grupis teenust 3 tegevusjuhendajaga vähemalt 120 tundi kuus. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske või sügava intellektihäirega täisealisel on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust (päeva- ja nädalahoiuteenust) maksimaalse maksumusega 45 eurot ööpäevas kuni 21 ööpäeva eest kuus, kui a) isik ei ole ise võimeline sooritama enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist tegevusjuhendaja poolt ning nimetatud vajadused on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat hooldust ja järelevalvet; c) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi. Toetatud elamise teenus – eesmärk on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevase elu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elamisel. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamiskirjas toodud eesmärgist: a) juhendama isikut igapäevase elu ja majapidamise korraldamisel, sh igapäevase eluga seotud eelarve koostamisel; b) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel; c) abistama ühise elukorralduse reeglites kokkuleppi- mises ja nende täitmise järgimises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut ning valmista- ma isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama isikut iseseisva elamispinna hankimisel. On reguleeritud SHS § 94 jj. Kogukonnas elamise teenus – inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukor- ralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekuvõimet ja arendada oskusi igapäevase elu tegevuste korraldamises ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja kliendilepingus toodud eesmärgist: a) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse; b) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid; e) lähtuvalt kogukonnas elamise teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma isikule teenuse osutaja territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamisel või töösarnase tegevuse läbiviimisel ja f) teostama muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 97 jj. Töötamise toetamise teenus – eesmärk on juhendada ja nõustada isikut tema iseseisva toimetuleku toetamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks tema võimetele sobiva töö otsimise ning töötamise ajal. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja teenust saama suunamise eesmärgist: a) motiveerima isikut tööle asumiseks; b) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö; c) toetama ja juhendama isikut tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamisel; d) juhendama ja nõustama tööandjat tema nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; e) juhendama isikut ja aitama kohaneda temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul teenust saama õigustatud isikuga koos töötamisel ja suhtlemisel ja; f) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. On reguleeritud SHS § 91 jj. Ööpäevaringne erihooldusteenus – isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava isiku iseseisva toimetulekuvõime säilimine ja suurenemine ning isiku arendamine ja turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja kliendilepingus toodud eesmärgist: a) täitma sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud (s.o kõiki igapäevaelu toetamise teenuse) kohustusi; b) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku turvalisuse; c) abistama isikut enese eest hoolitsemisel; d) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi; e) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja territooriumil ja f) teostama muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 100 jj. NB! Aruannete tabelites 1, 2, 3, 5 ja 7 näidatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid vastavalt SHS §-s 101 sätestatud sihtrühmade jaotusele:  ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed (st kõik need, kelle puhul ei ole tegemist järgnevasse 3 gruppi kuulujatega)  ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud  sügava liitpuudega isikud  kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud 11 1. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Esitatakse erihoolekandeteenust saavate isikute arv eelneva aruandeaasta lõpus (31.12) ning isikute arv soo ja vanuse järgi käesoleva aruandeaasta lõpus (31.12). Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai). Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidata teda kõigi saadud tee- nuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire isikutele, sügava liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri- hooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga. Kui isik lahkus teenust saamast aruandeaasta viimasel päeval, st 31.12 või uue aruandeaasta esimesel päeval 01.01 ning ei saanud ühtegi päeva uuel aruandeaastal teenust, käsitatakse teda kui aasta lõpul teenust mittesaa- vat ehk teenust saamast lahkunud isikut (v.a juhul, kui isik lahkus saama mõnda muud asutusesisest teenust). Kui isik lahkus teenust saamast, peab ta olema kajastatud ka tabelis 3 vastavas veerus 20–24. 2. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerus 1 näidatakse teenust saanud isikute arv aruandeaastale eelnenud aasta jooksul kokku. Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai ja olenemata teenuse saamise kordadest). Seega näitab teenust saanud isikute arv kokku seda, mitmele isikule osutati vaadeldaval perioodil teenuseid. Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidatakse ta kõigi saadud teenuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, süga- va liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga või teenust saamast lahkumise hetkel. 3. Erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Kohtade arv – iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonna- nõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Real 07 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 08 kuni 10, s.o rida 07 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, süga- va liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid. Kahte teenust samal ajal võib inimene sõltuvalt oma seisundist ja vajadusest saada reeglina toetavate teenuste (nt toetatud elamine + igapäevaelu toetamine (k.a selle kaks erivormi real 02 ja 03); toetatud elamine + töötamise toetamine) korral, aga ka kogukonnas elamise teenuse puhul on võimalik saada töötamise toetamise teenust, kui teenuse osutaja ei paku isikule enda territooriumil tööd. Kui inimene saab ööpäevaringset erihooldusteenust ja see teenus sisaldab ka igapäevaelu toetamise teenuse elemente, käsitatakse seda ühe tervikteenusena, olenemata sellest millised toetavad teenused ööpäevaringsele hooldusteenusele lisanduvad. Kui üks ja sama isik sai mitut erinevat teenust, märgitakse ta aruande selles tabelis iga saadud teenuse juures eraldi. Seega, kui üks ja sama isik sai mitut teenust ja ta lahkus aruandeaasta lõpuks teenust saamast, märgitak- 12 se ta vastava põhjuse veerus kõigile saadud teenuse ridadele. Samuti toimitakse ka teenust saama saabunud isikutega. Seega ei pea isikute arv kokku summeerituna teenuseliikide kaupa selles tabelis real 11 võrduma tee- nust saanud isikute koguarvuga (tabel 2) – on sellega võrdne või suurem. Real 12 tuuakse isikud välja üks kord ja need arvud veergudes 2 ja 26 peavad võrduma tabelis 1 real 03 vastavalt veergudes 1 ja 18 olevate arvudega. Real 12 ei näidata neid isikuid, kes liikusid ühelt teenuselt teisele asutuse sees. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt (teiselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt (samast asutusest või teisest asutusest), asenduskodust, üldhooldekodust). Veerud 5–8 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast ööpäevaringset erihoolekandeteenust (ööpäevaringne erihooldusteenus, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega, sügava liitpuudega või kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele mõeldud teenus), et saada mõnda asutuse pakutavat erihoolekandeteenust (real 01–10). Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 4. Veerg 9 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama nn toetavalt sotsiaalteenuselt (toetavad erihoolekandeteenused nagu igapäevaelu toetamine (sh selle 2 erivormi), töötamise toetamine, toetatud elamine ja kogukonnas elamine, eluasemeteenus, koduteenus, varjupaigateenus vms). NB! Tabelis mitte näidata inimesi, kes tulid rehabilitatsiooniteenuselt erihoolekandeteenust saama, sest reeglina eelneb rehabilitatsiooniteenus erihoolekandeteenust saama suunamisele. Veerud 10–15 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast toetavat erihoolekandeteenust, et saada mõnda asutuse pakutavat teenust (read 01–10). Kui isik saabus saamast mitut toetavat teenust korraga, märgitakse ta veergudes 10–15 kõikide nende teenuste alla, mida saamast ta saabus. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 9. Veerg 15 (saabumine kodust) – näidatakse isikud, kes vahetult enne teenuse saamist ei saanud ühtki sotsiaalteenust. Kui info varasemate teenuste kohta puudub, näidata teenust saama saabuja veerus 18 „mujalt, andmed puuduvad”. 4. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikud soo ja va- nuse ning saabumiskoha järgi (aasta lõpu seisuga). Näidatakse aruandeaasta jooksul vastavat teenust saama saabunud isikud (nii kodust, samast asutusest kui ka teisest asutusest), kes saavad teenust ka aasta lõpu seisuga, maakonniti. Ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama saabunud isikud sisaldavad kõiki ööpäevaringseid teenuseid (sh lisaks ööpäevaringsele erihooldusteenusele ka liitpuudega, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega ja kohtumäärusega teenust saama saabunud isikud). Isik näidata vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga. 5. Töötavad erihoolekandeteenuse saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Veergu 1 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) avatud tööturul töötavad erihoolekande- teenuse saajad. Siin arvestatakse igasugust lepinguga tööd, mille eest saadakse töötasu, kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena (sh nt eraisiku juures lepinguliselt töötavad teenuse saajad). Kui erihoolekande- teenuse saaja teeb tööd hoolekandeasutuse ümbruse korrastamisel ega saa selle eest töötasu, ei arvestata seda antud kontekstis töötamisena. Veergu 2 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) kaitstud tööturul töötavad erihoolekan- deteenuse saajad. Kaitstud tööturul töötamine tähendab, et isik töötab spetsiaalselt loodud töökohas, sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vaja- likul määral töötamise juhendamine või psühhosotsiaalne tugi ning ta saab selle eest töötasu. Selline töökoht võib asuda nii kaitstud töötamise teenuse pakkuja loodud töötoas kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötoas või inimese vajadustest lähtuvalt kohandatud töökohal. Siin võetakse arvesse aruandeaasta viimasel kuul nii pikaajalist kui lühiajalist kaitstud töö teenust saavad isikud. Rida 06 veerus 2 on täitmiseks suletud, kuna kaitstud töö teenust saama suunamisel ei tohi isik saada samal ajal töötamise toetamise teenust. Veeru 3 arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. Veergu 4 märgitakse töötavad vanaduspensioniealised isikud. Veergu 5 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööpraktikal (töötukassa või muu pakku- ja tööpraktikateenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. 13 Veergu 6 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööharjutusel (töötukassa või muu pakkuja tööharjutusteenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. Real 12 näidatakse isikud üks kord. 6. Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina ei näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui erihoolekandeteenuste osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, mis ulatuses töö- ajast need töötajad tegelesid vahetult teenuse saajatega. Real 08 veerus 2 näidata teenust osutavate tegevusjuhendajate koguarv aasta lõpu seisuga. Ridadel 09–10 näidata ainult vastava erialase haridusega või tegevusjuhendaja koolituse läbinud töötajad. Ridade 09–11 summa võib, aga tingimata ei pruugi võrduda reaga 08, kus näidatakse ka haridusnõuetele mittevastavad ja koolitusjärjekorras mitteolevad tegevusjuhendajad. Real 11 näidatakse sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse järje- korras olevad tegevusjuhendajad. Ridadel 13–15 näidata tegevusjuhendajad, kes on läbinud vastava täienduskoolituse. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervise- kahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud töö- päevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendri- kuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 14 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööaja normtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu, taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statisti- kaameti selgitust, aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 7. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult aruandes „Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Rahastamisallikad Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohalik omavalitsus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt rahastatud kulud. Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest tasustatavad kulukomponendid teenuse osutamiseks ja hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid. Veergude 10 ja 11 täitmisel tuleb silmas pidada, et üldjuhul ei saa väärtused selles veerus kokku olla ühe teenuse saaja kohta kuus oluliselt suuremad, kui see on kehtestatud SHS § 72 lõike 5 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord“. Ööpäevaringse erihooldusteenuse (sh teenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule ja sügava liitpuudega isikule) riigieelarve rahastus märgitakse: veergu 10, kui nimetatud teenuseid saadakse üle 12-kohalises üksuses ning riigieelarvest tasustatakse nimetatud teenuseid väiksemas maksimaalse maksumuse määras; veergu 11, kui nimetatud teenuseid saadakse kuni 12-kohalises üksuses ning riigieelarvest tasustatakse nimetatud teenuseid kõrgeimas maksimaalse maksumuse määras. Riigieelarvest kaetud omaosaluse puudujääv osa – näidatakse summa, mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt seaduses lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 15 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 15 Sotsiaalkaitseministri…. aprilli 2018. a määrus nr „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 13 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 15 Sotsiaalministeerium HOOLEKANDEASUTUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9360 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Registrikood | | | | | | | Omaniku liik | Teenuse liik (märkida X kõik asutuses osutatavad teenused) Asendushooldusteenus Erihoolekandeteenused Turvakoduteenus Varjupaigateenus Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1 1. Majandustegevus Rea nr Summa, eurot A B 1 TULUD 01 X Eraldised (03 + 06) 02 riigieelarve eraldised 03 riigieelarvest teenuse osutamiseks 04 eraldised hasartmängumaksu projektidest 05 kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06 Muud tulud (08 + 09 + 10 + 11) 07 abitootmine 08 teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust täitva isiku või tema eestkostja osalus 09 täiendavad tulud lisaks põhitegevusele 10 muud loetlemata tulud 11 TULUD KOKKU (02 + 07) 12 KULUD 13 X 1. Tööjõu ja majandamiskulud, art 5 (15 + 19) 14 1.1.Tööjõukulud, art 50 (16 + 17 + 18) 15 s.h. töötasud, art 500 16 erisoodustused art 505 17 tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, art 506 18 1.2. Majandamiskulud, art 55 (20 + 21 + 22 + 23 + 30 + 31 + 32 + 33 + 34 + 35 + 36 + 38 + 40 + 41 + 42 + 43) 19 Administreerimiskulud, art 5500 20 Lähetuskulud, art 5503 21 Koolituskulud (sh koolituslähetus), art 5504 22 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, art 55110 (23 + 24 + 25 + 26 + 27 + 28) 23 küte ja soojusenergia 24 elekter 25 vesi ja kanalisatsioon 26 jooksev remont 27 üür, rent 28 muud loetlemata kulud 29 Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, art 55112 + 55113 30 Rajatiste majandamiskulud, art 5512 31 Sõidukite ülalpidamise kulud, art 5513 32 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, art 5514 33 Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, art 5515 34 Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), art 5516 35 Toiduained ja toitlustusteenused, art 5521 36 sh sisseostetud toitlustusteenus 37 Meditsiini- ja hügieenikulud, art 5522 38 sh tervishoiuteenused, art 55223 39 Õppevahendite ja koolituse kulud, art 5524 40 2 Kommunikatsiooni- kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, art 5525 41 Eri- ja vormiriietuse kulu, art 5532 42 Muud loetlemata majanduskulud 43 sh taskuraha 44 2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud) art 60 45 Tegevuskulud kokku (14+45) 46 2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, art.61 47 Aruandeperioodi tegevustulem (12 – 46 – 47) 48 2.3. Finantskulud, art 65 49 Aruandeperioodi tulem kokku (48 – 49) 50 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rea Summa, eurot nr A B 1 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine, art 15 (02 + 09) 01 Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, art 155 (03+ …+08) 02 maa, art 1550 03 hooned ja rajatised, art 1551 04 masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 155400 05 transpordivahendid, art 155405 06 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 1555 07 muu materiaalne põhivara 08 Immateriaalsete põhivarade soetamine, art 156 09 Aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum, art 61 (11 + 17) 10 Materiaalse põhivara kulum, art 611 (12 + 13 + 14 + 15 + 16) 11 hooned ja rajatised, art 6110 12 masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 611400 13 transpordivahendid, art 611405 14 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 6115 15 muu materiaalne põhivara 16 Immateriaalse põhivara kulum, art 613 17 2. Personal 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv (aruandeaasta lõpu seisuga) Ametikohtade arv Tegelik töötajate Rea Töötaja arv nr ettenähtud täidetud (füüsiliste ametikohad ametikohad isikute arv) A B 1 2 3 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03 3 Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav personal (valvur, autojuht, aednik jt) 19 Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20 KOKKU (01… + …20) 21 4 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) mehed naised Rea .Töötaja nr Kokku neist vanuses neist vanuses Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– 65+ 65+ 25 29 39 49 59 64 25 29 39 49 59 64 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende 03 abilised Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav 19 personal (valvur, autojuht, aednik jt) 5 Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20 KOKKU (01 + … + 20). Arvutab 21 programm 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) mehed naised Rea neist haridustaseme järgi neist haridustaseme järgi Töötaja nr Kokku Kokku keskeri-, põhi- Kokku keskeri-, põhi- kõrg- kesk- kõrg- kesk- kutse- hari- kutse- hari- haridus haridus haridus haridus haridus dus haridus dus A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03 Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 6 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 KOKKU (01 + ... + 15). Arvutab programm 16 7 3.Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse liik Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas, eurodes nr saanud teenusele isik kohalik riik muu isikute arv kokku, oma- allikas aruande- eurot valitsus aastal A B 1 2 3 4 5 6 Toitlustamine 01 X Transport 02 X Saunateenus 03 X Pesumaja teenus 04 X Ajutine majutus (ei täida varjupaiga- ja turvakodu- 05 teenuse pakkuja) Isikliku abistaja teenus 06 Tugiisikuteenus 07 Lapsehoiuteenus 08 Koduteenus 09 Päevahoiuteenus 10 Ruumide rent 11 X Eluruumi tagamise teenus 12 Hooldusravi 13 Rehabilitatsiooniteenus 14 Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad 15 X sotsiaalteenused Muu 16 X KOKKU (01 +...+ 16) 17 X Lahter „Muu“ lahtikirjutatult: Teenust Kulutused Teenuse nimetus saanud isikud teenusele, eurot 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Ruum Rea Ruumide pindala nr kokku, m² A B 1 Teenusesaajate eluruumid (magamistoad) 01 Köök ja söögiruumid 02 Teenusesaajate tegevus- jm ruumid (tegevustoad, raamatukogu, 03 televiisoriruum, ruum ürituste läviviimiseks, jõusaal jms) Teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate ruumid 04 Administratiivruumid (juhtkond, raamatupidamine jms) 05 Hügieeniga seotud ruumid 06 Abiruumid (sh koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad, jms) 07 Transporditeenuse osutamisega seotud ruumid (garaaž, autojuhi ruum) 08 Muud ülalloetlemata ruumid 09 8 Enda käsutuses olevad pinnad kokku (01 +…+ 09) 10 Väljarenditavad pinnad kokku 11 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Hoonete arv Rea Ööpäevaringse Asutuse tüüp Asendushooldus- nr erihooldusteenuse Kokku hooneid teenuse saajate elu- saajate elu- ja (ühekordselt) ja tegevusruumid tegevusruumid A B 1 2 3 Peremaja 01 Osa peremajast 02 Üksikelamu 03 Osa üksikelamust 04 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 05 Osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist 06 Kolme ja enama korteriga elamu 07 Osa kolme või enama korteriga elamust 08 Ühiselamu 09 Osa ühiselamust 10 Hoolekandeasutuse tüüpi hoone 11 Osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest 12 Mõisahoone 13 Osa mõisahoonest 14 Osa haiglast 15 Muu 16 Hooneid kokku (01 +...+ 16) 17 Täitja nimi Kuupäev ................................................ …. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Hoolekandeasutus“ esitavad kõik sotsiaalteenuseid (asendushooldusteenus, erihoolekandeteenused, varjupaigateenus, turvakoduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) osutavad asutused, kes esitavad aruande H-veebi aruandluskeskkonnas, sõltumata asutuse alluvusest ja omaniku liigist ning sellest, kas sotsiaalteenuste osutamine on nende põhitegevus või mitte. Lisaks esitavad 9 aruande „Hoolekandeasutus“ ka need endised päevakeskuse teenust osutanud asutused, kes täidavad edaspidi S-veebi keskkonnas aruannet „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ ning kes osutavad veel ka mõnda muud ülalloetletud sotsiaalteenustest. Need teenuseosutajad, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele eespool nimetatud H-veebi aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, aruannet „Hoolekandeasutus“ ei esita. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Tabel 1. Majandustegevus Tulude ja kulude klassifitseerimise aluseks on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend [RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016012?leiaKehtiv Aruande täitmisel kasutatakse nn tekkepõhist arvestusprintsiipi – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna. TULUD Rida 03 – eraldised Riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks ja investeeringuteks eraldatud vahendid. Rida 04 – riigieelarve eraldised – näidatakse teenuse osutamiseks eraldatud vahendid ning hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Samuti näidatakse siin summad, mida asutus saab riigieelarve kaudu saastekvootide müügist jms. Investeeringute puhul näidatakse siin ka välisvahendid, mis saadakse riigieelarvest. 10 Rida 05 – riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud summad, sh erihoolekandeteenuste osutamisel summa, mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest. Rida 06 – hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Rida 07 – kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid. Samuti näidatakse siin kohalike omavalitsuste poolt teenuseosutajale investeeringuteks tehtud eraldised ning välisvahendid, mis saadakse kohaliku omavalitsuse kaudu. Kohaliku omavalitsuse eraldisena ei näidata teenusesaaja või tema ülalpidamiskohustuslase poolt kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summat, mille omavalitsus kannab edasi teenust osutavale hoolekandeasutusele – see on teenust kasutava isiku, tema pereliikme või eestkostja tasu teenuse eest. Rida 08 – muud tulud Rida 09 – abitootmise all näidatakse teenusesaajate ja/või teenust osutava asutuse personali poolt toodetud/valmistatud ja realiseeritud toodangust (käsitööesemed, aiasaaduste kasvatamine jms) saadud tulu. Rida 10 – teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja osalusena näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kui teenusesaaja eest tasub tema ülalpidamiskohustuslane või eestkostja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus kokkulepitud summa kohalikule omavalitsusele, mille kohalik omavalitsus kannab teenuse osutajale, näidatakse see summa teenusesaaja poolt tasutud summaks (mitte kohaliku omavalitsuse poolt tasutud summaks). Rida 11 – täiendavad tulud lisaks põhitegevusele täidetakse tabeli 3 andmetel. Rida 12 – muude loetlemata tuludena näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid (nt kingitused, annetused, projekti taotlustega erinevatest rahastamisallikatest (va hasartmängumaksust) saadud vahendid, sh välisprojektide vahendid). Tabeli tulude osa täitmisel tuleb jälgida, et tulude osas ridadel 05, 06, 07 ja 10 toodud summad ei oleks üldjuhul väiksemad teenus(t)e aruandes esitatud teenuse kulude rahastamisallikate all näidatud vastavatest summadest. Kui teenuse osutaja kasutas aruandeaastal teenuse osutamiseks (kohamaksumusse lülitatud kulutuste katmisel) eelmise aasta vahendeid (vastava rahastamisallika all oleva jäägi arvelt), näidatakse see sama allika all, kus vahendid olid. Kui allikas ei ole teada, näidatakse see summa teenuse aruandes muude allikate all. Kulud Rida 14 – Tööjõu- ja majandamiskulud kokku, art 5 (16 + 19) Rida 15 – Tööjõukulud, art 50 Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused (art 505) ning tööjõukuludega kaasnevad maksud ja maksed, mida maksab tööandja (art 506). Töövõtjatena kajastatakse avaliku teenistuse, töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötavaid füüsilisi isikuid olenemata sellest, kas nad on koosseisulised või koosseisuvälised töötajad. Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks arvestatakse töötasude väljateenimise järgi, mitte maksmise ega maksmisele kuulumise järgi. Näiteks detsembrikuus väljateenitud, kuid jaanuaris makstavad töötasud ja nende väljamaksmisega kaasnevad veebruaris deklareeritavad ning Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvad maksud kajastatakse kuluna detsembrikuus. Rida 16 – töötasude (art 500) hulka arvatakse põhipalk ja kokkulepitud tasud (nt lisatasu täiendavate tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms), siia kuuluvad ka puhkusetasu ja puhkusetasu hüvitis ning muud hüvitised. Puhkusetasu sisaldab keskmise palga alusel arvestatud põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstavat tasu, õppepuhkusetasu, puhkusekompensatsiooni, kasutamata puhkusepäevade alusel arvestatud välja maksmata puhkusetasude kohustuse muutust. 11 Hüvitise maksmine võib olla seotud töölepingu lõpetamisega või teenistusest vabastamisega, teises paikkonnas ametikohale nimetamisega ja muudel juhtudel. Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu, töötajapoolse töötuskindlustusmaksu ja töötajapoolse pensionisamba maksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda). Töötasude sisse ei arvestata: sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja; puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid). Rida 17 – erisoodustuste (art 505) alla kuulub lähetusega seotud kulude (majutuskulud, sõidukulud, päevaraha ja muud kulud) hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksustamisele kuuluvas piirmäärasid ületavas osas; isiklikus omandis oleva või rendile võetud sõiduvahendi kasutamise hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ületavas osas; õppelaenu kustutamine; taseme- ja vabahariduslik koolitus, mis ei ole seotud otseselt tööülesannete täitmisega; tervisekontroll, kui selline kontroll ei tulene seadusest; oma töötajate ja teenistujate toitlustuskulud ja hüvitised toiduraha katmiseks, v.a esindus- ja vastuvõtukuludega kaasnevad toitlustuskulud ja muud toitlustuskulud, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; muud tööga mitteseotud sõidukulud, sh töölt koju või kodust tööle makstud sõidutoetused ja hüvitised, välja arvatud isikliku või rendile võetud sõiduauto kasutamise hüvitis, kindlustusmaksete tasumine jm. Rida 18 – tööjõukuludega kaasnevad maksud, mida maksab tööandja (art 506). Siia arvatakse töötasudelt (k.a erisoodustustelt) arvestatud sotsiaalmaks ja töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse. Rida 19 – majandamiskulud, art 55 Rida 20 – administreerimiskuludesse (art 5500) kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse. Siia kuuluvad: bürootarbed, tõlketeenused, sideteenused, postiteenuste tasu (sh ümbrikud ja margid), pangateenused, tasud mitmesuguste registripäringute eest, juriidilised teenused, esindus- ja vastuvõtukulud, arvestus- ja auditeerimisteenused, personaliteenused (personali hindamise, valiku ja värbamisega seotud kulud, sh kuulutuste avaldamise tasud, personali nõustamise teenused (konsultatsioonitasud), v.a koolituskulud). Rida 21 – lähetuskuludena (v.a koolituslähetus) (art 5503) kajastatakse töötajate lähetuskulud (majutus- ja sõidukulud, päevaraha ja muud lähetusega seotud kulud) Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud üle piirmäära kajastatakse erisoodustuste all. Rida 22 – koolituskuludena (sh koolituslähetus) (art 5504) näidatakse oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmiseks, v.a erisoodustusteks loetav taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu koolitus, mis pole seotud tööülesannete täitmisega. Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainus või peaeesmärk on töövõtja koolitamine. Siia arvatakse ka koolitusteenused (sh koolituspakettide tasud, lektoritasud, seminaride ja koolituste korraldustasud, k.a ruumide rent, koolitustel kasutatavatele materjalide ja muud kulud). Rida 23 – kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (art 55110) hõlmavad kulusid nii teenuseosutaja omanduses olevatele kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele. Siia ei kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks, st sotsiaalteenuste osutamiseks. Majandamiskulude hulka kuuluvad: küte ja soojusenergia; elekter; vesi ja kanalisatsioon; korrashoiu- ja remondimaterjalid; remont; restaureerimine, lammutamine; korrashoiuteenused (ostetud koristus- ja puhastusteenused, prügivedu, haljastamine); valveteenused; kindlustusmaksed; üür ja rent; muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud. Rida 30 – kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud (art 55112 ja 55113) on kõik kulud, mis on seotud kinnisvarainvesteeringute rühma viidud põhivara haldamisega (kinnisvara, hooned, ruumid ja rajatised, mida ei kasutata põhitegevusega seotud tegevusteks) ning üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud. Kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude puhul (rida 26). 12 Rida 31 – rajatiste majandamiskulud (art 5512) hõlmavad kulutusi nii teenuseosutaja enda omanduses olevatele rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele (kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskuludel). Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, side- ja elektriliinid, kultuuri-, spordi-, kultuse-, olmerajatised (töökoda, saun, abihooned jms). Rida 32 – sõidukite ülalpidamise kulud (art 5513) hõlmavad asutuse transpordivahendite ülalpidamist: kütus; korrashoiu- ja remondimaterjalid; lisaseadmed ja -tarvikud; korrashoiu- ja remonditeenused; sõidukite kindlustus; sõidukite rent. Kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud, kasutusrendilepingu sõlmimise tasu, sh oma töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad hüvitised Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära makstav osa kajastatakse erisoodustuste all kontol 505030). Isikliku autoga tehtud töösõidud peavad olema Vabariigi Valitsuse määruses „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud tingimustel dokumenteeritud. Kui töösõitude kohta puuduvad nimetatud määruses nõutud alusdokumendid, kajastatakse isikliku sõiduauto hüvitised palgakulude grupis 7-ga lõppevatel kontodel ja maksustatakse nagu palk. Siia kuuluvad ka sõidukite parkimiskulud. Isiklike sõiduautode parkimiskulude hüvitised kajastatakse sarnaselt muude isiklike sõiduautode hüvitistega. Rida 33 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude (art 5514) alla kuuluvad infotehnoloogia riistvara ja tarvikud (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv); kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara (kajastatakse nii tarkvara soetus kui ka sellega seotud hooldus- ja administreerimisteenuste soetamine); info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja remonditeenused (sh kindlustus) ja tarkvara hooldus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara rent ja majutusteenus (sh kulud sideliinide kasutamiseks ja andmesideteenused); info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia arendustöö (v.a immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv arendustöö); muud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alased kulud (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja tarvikute utiliseerimisega soetud kulud). Rida 34 – inventari majandamiskulud (v.a infotehnoloogiakulud) art 5515 Inventari hulka (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar) loetakse väiksemad tööriistad ja -vahendid (v.a töömasinad ja -seadmed) soetamismaksumusega alla põhivara soetusmaksumuse määra. Inventari majandamiskulud hõlmavad kulutusi (remondi- ja hooldusteenused; rent, muud inventari majandamiskulud) nii oma omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile. Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (v.a telefonid (5514) ja arvutitehnika (5514)); köögi- ja sanitaartehnika, külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed, toitlustustarbed (näiteks nõud), käsitööriistad, tööpingid; treeninginventar jm. Rida 35 – põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud, v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud (art 5516) Töömasinad ja -seadmed on põhivarad, mis teevad automatiseeritult mitmesuguseid tööoperatsioone (nt katlamajade seadmed, veevarustus- ja -puhastusseadmed jne). Kulutused hõlmavad remondi- ja hooldusteenust, kindlustust, renti ja muid töömasinate ja seadmete majandamiskulusid. Rida 36 – toiduainete ja toitlustusteenuste (art 5521) kulud sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste oste, mis on mõeldud vaid põhiteenuse saajate toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei kajastata töövõtjate toitlustamise tagamiseks ostetavat ja renoveeritavat inventari ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid kulusid. Kulutused jagunevad kulutusteks omateenusena toitlustamisele (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga) ja sisseostetud toitlusteenusele (rida 37). Rida 38 – meditsiini- ja hügieenikulud (art 5522) Siin kajastatakse teenusesaajate tervise tagamiseks tehtud kulutused, eelkõige ravimitele ja esmaabitarvetele ning hügieenitarvete soetamisele. 13 Tervishoiuteenustest (rida 39) kuulub siia ka meditsiiniline läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav tulenevalt töö iseloomust (k.a vaktsineerimine). Rida 40 – õppevahendite ja koolituse kulud (art 5524) Siin kajastatakse ainult põhiteenuse saaja koolitamiseks tehtud otsekulud (kulutused õpikutele, mänguasjadele, tööraamatutele ja -vihikutele ning muudele õppevahenditele) ja teenusena ostetud koolitusteenused ning muud õppevahendite ja koolituse kulud. Viimaste alla kuuluvad ostetud hariduse abiteenused, nt kulud transporditeenuse ostmiseks õpilaste transportimiseks õppe eesmärgil. Õppeotstarbelise inventari kulud kajastatakse kontogrupis 5515 (vt rida 34). Oma töötajatele koolituse kulusid siin ei kajastata, need kajastatakse koolituskulude all (vt rida 22). Rida 41 – kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (art 5525) Täidavad need, kellel see kuulub põhitegevuse alla. Siia kuuluvad erinevate ürituste ja näituste korraldamise kulud (sh materjalide kulu dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide valmistamiseks), v.a oma töötajatele korraldatud tööga mitteseotud üritused (erisoodustus), või oma töötajatele korraldatud koolitusüritused. Siia kuuluvad ürituste, sh spordiürituste ja näituste korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide või väljakute jms rent ja kindlustus, ruumide kaunistamine, toitlustamine, ürituste läbiviijate või esinejate jm tasud, turvakulud, piletite trükkimine, reklaam, osalejate vastuvõtukulud, koristus ja muud seotud kulud. Selle kuluartikli alla kuuluvad ka teenusesaajatele korraldatud kultuuri-, spordi- jm ürituste (teatri-, kinokülastused jms) kulutused. Rida 42 – eri- ja vormiriietuse kulu (art 5532) Eri- ja vormiriietusena klassifitseeritakse kulud juhul, kui selline riietus on valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel. Samuti kajastatakse siin kulutused teenusesaajate riietusele ning muu riidest inventar – voodipesu, käterätid jms, samuti muud eri- ja vormiriietusega seotud kulud, sh pesu pesemine ja käitlemine (k.a sisseostetav pesupesemise teenus). Rida 43 – muud loetlemata majanduskulud Siia kuuluvad muud majanduskulud (v.a varustus ja materjalid), mis ei ole eespool klassifitseeritavad. Näiteks, tellitud transporditeenused (554020), kui need ei ole seostatavad mõne eespool toodud kontogrupi valdkonnaga, nt muu bürootegevusega seotud transport (550013), õpetamistegevusega seotud transport (552490), muud mitmesugused majanduskulud. Sellel kontol kajastatakse ka teenusesaajatele antav taskuraha (nt asendushooldusel viibivatele lastele) (rida 44). Rida 45 – muud (tegevus)kulud, v.a intressid ja kohustistasud (art 60) Siia kuuluvad maksu-, riigilõivu- trahvikulud, v.a töötasudega seotud maksukulud ning muud tegevuskulud. Maksukulud sisaldavad käibemaksu (kajastatakse oma tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks), maamaksu ettevõtte tulumaksu (kajastatakse kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaks). Riiklikud ja kohalikud trahvid seaduste ja nende alusel välja antud normdokumentide alusel jm tasud, sh kohtuotsuse alusel välja mõistetud kulud ning maksuvõlalt arvestatud intressid seoses maksude mittetähtaegse tasumisega. Muud tegevuskulud (kahjutasud, trahvid ja viivised, v.a maksuintressid ja finantskulud ning seaduse alusel tasumisele kuuluvad trahvid ja kohtukulud, varude allahindlus). Rida 46 – tegevuskulud kokku (tööjõu- ja majandamiskulud (rida 14) + muud tegevuskulud (rida 45)). Arvutab programm. Rida 47 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (art 61) Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvara investeeringute amortisatsioon ja ümberhindlused ja käibevara allahindlus. Andmed põhivara kulumi kohta saadakse tabeli 1a realt 10. Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) arvestatud kulumit aruandeaasta jooksul. 14 Rida 48 – aruandeperioodi tegevustulem (rida 12 - rida 46 – rida 47). Arvutab programm. Tulud kokku – tegevuskulud kokku – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus. Rida 49 – finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasukulud) art 65 Kajastatakse kulud finantsinvesteeringutelt ja võetud laenukohustustelt: intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult; intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt; intressi- ja viivisekulud emiteeritud väärtpaberitelt ning intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt. Rida 50 – Aruandeperioodi tulem kokku (rida 48 – rida 49). Arvutab programm. Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (art 15) Rida 02 – materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine (art 155) Kajastatakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud ja põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine on lubatud ainult erandjuhtudel (vt üldeeskirja § 45). Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. Rida 03 – maa (art 1550) Maa, sh hoonete, hoone osade, teede ja muude rajatiste alune maa soetusmaksumuses, mida ei amortiseerita. Rida 04 – rajatised ja hooned (art 1551) Hooned (v.a eluhooned) soetusmaksumuses, sh korterid ja muud osad hoonest, samuti püsivalt hoonete juurde kuuluvad rajatised ja seadmed (liftid, torustikud, soojasõlmed, kui nende iseseisev soetusmaksumus ei ole usaldusväärselt hinnatav). Eluhooned soetusmaksumuses (eluhoone on hoone, mille kasulikust pinnast vähemalt pool kasutatakse eluruumide pinnana). Siin kajastatakse ka eluruumidena kasutusel olevad korterid ja muud osad eluhoonetest, juhul kui neid ei tule kajastada kinnisvarainvesteeringuna. Rida 05 – masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), (art 155400) Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) soetusmaksumuses (nt kontorimasinad (koopiamasinad, paberipurustajad); kodumasinad (külmikud, nõudepesumasinad, riidekuivatid, elektripliidid, kohvimasinad, köögiseadmete komplektid, muud kodumasinad); kliimaseadmed, õhupuhastajad; muruniidukid; valvesüsteemid jne. Rida 06 – transpordivahendid (art 155405 ) - sõiduautod, bussid, veoautod, jalgrattad, motorollerid jm. Rida 07 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed (art 1555) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses, sh arvutid ja IT lisaseadmed, sideseadmed (telefonid, faksid, sissehelistamiskeskus, printerfaksid); audio- ja videotehnika. Rida 08 – muu materiaalne põhivara Eriotstarbeline inventar, kontoriinventar (v.a arvutustehnika), mööbel ja muu amortiseeruv põhivara, mida ei saa arvele võtta eespool toodud kontodel. Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara (kunstiväärtused ja muu vara, mille väärtus aja jooksul ei vähene) kajastatakse soetusmaksumuses. Ümberhindlus toimub vastavalt üldeeskirja §-le 45. Rida 09 – immateriaalne põhivara (art 156) Kajastatakse soetatud või tasuta saadud immateriaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine ei ole lubatud. Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. 15 Siia kuulub ka ostetud või oma valmistatud (arendatud) tarkvara (soetusmaksumuses), mida saab kasutada sõltumata riistvarast, sh arvutitarkvara litsentsid, andmebaasid, kontoritarkvara, jne Rida 11–17 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) aruandeaasta jooksul arvestatud kulumit. NB! Kui asutusel on arvel põhivara, siis on ka kulum. Tabel 2. Personal Ametikirjeldused Juhtkond – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse juhtimine (juht, juhi asetäitja, raamatupidaja, keskastme juht). Juhtiv- ja keskastme spetsialistid – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on põhitegevuse mõne kitsama sektori eest vastutamine, selle korraldamine ja arendamine ning alluvate juhendamine (tegelus, hooldus, põetus jm). Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asendushooldusteenusel laste vahetu kasvatamine. Neiks on kasvatajad ja kasvatajate abilised asenduskodudes ning perevanemad ja perevanemate abilised perekodudes. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule on kehtestatud 13 sotsiaalhoolekande seaduse §-s 45 . Tegevusjuhendaja ametikoha eesmärk on erivajadustega inimeste sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvõime parandamine ning võimaliku kõrvalabi kindlustamine erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes, väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes ja turvakoduteenust osutavates asutustes. Nõuded tegevusjuhendajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 86. Huvijuht – teenusesaajatele vaba aja sisustamisega tegelev isik. Õde – kutsekõrgharidusega või keskeriharidusega töötaja, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris. Sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega isik. Hooldustöötaja – vastavaid hooldamise ja abistamise funktsioone täitev isik. Nõuded hooldustöötajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22. Abihooldustöötaja – vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, pedagoog, arst, psühhoterapeut – erialase kõrgharidusega vastaval ametikohal töötaja. Lapsele teenust vahetult osutav isik – laste turvakodu või teise turvakoduteenust osutava asutuse töötaja, kes otse puutub lapsega kokku, osutab talle võimalikult asjakohast abi, hooldab ja arendab teda ning täidab muid turvakoduteenuse sisuks olevaid kohustusi, sh teeb lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Nõuded lapsele teenust vahetult osutava isiku kohta on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 36. Valvetöötaja – turvakodu või varjupaiga töötaja, kelle töö põhiülesannete hulka kuulub klientide vastuvõtmine, registreerimine, tubadesse paigutamine, sisekorra tagamine, vajaduse korral klientide suunamine ja juhendamine enda järel koristamisel, isikliku hügieeni eest hoolitsemisel või muudes toimingutes, puhtuse tagamine üldkasutatavates ruumides, vajaduse korral klientide suunamine sotsiaaltöötaja vastuvõtule (sotsiaalnõustamisele), vajaduse korral koostöö tegemine turvafirma, politsei ja kiirabiga. Koristuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on ruumide ja territooriumi heakorra ja puhtuse vahetu tagamine (koristamine, korrastamine). 16 Toitlustuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on toitlustusüksuse töö tagamine (toorainete hankimine, kalkuleerimine, toidu valmistamine, toidu jagamine, nõudepesu). Majandustöötajad / asutust teenindav personal – asutuse tegevuse tagamiseks tööle võetud teenindav personal (autojuht, elektrik, valvur, aednik jt). Siia kuulub tootmispersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse hoonete, seadmete ja kommunikatsioonide funktsioneerimise ja korrasoleku tagamine (remont, ekspluatatsioon, tehniline järelvalve jms), ja kinnisvara halduspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on abitootmine, teenindamine jms tegelemine, st inimesed, kes toodavad asutusele lisaväärtust (töökoda, aiand, põllumajandus). Muud – massöör, juuksur, vaimulik jt. 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. Ettenähtud ametikohtade arv (veerg 1) – Sotsiaalministeeriumi, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse omaniku kehtestatud ametikohtade arv kavandatud töömahu kohaselt (vastavalt hoolealuste/klientide arvule, keda on asutuses võimalik teenindada). Täidetud ametikohtade arv (veerg 2) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi. On võrdne või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust. Tegelik töötajate arv (veerg 3) – näidatakse tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Kui isik töötab korraga kahel ametikohal (näiteks töötab asutuse juhina ning on osakoormusega ka tegevusjuhendaja), siis märgitakse töötaja (veergu „tegelik töötajate arv“) ainult selle ametikoha juurde, mis on tema põhitegevus. Koormus (veergu „täidetud ametikohad“) märgitakse aga vastavalt koormuse jagunemisele kahe ametikoha vahel mõlema ametikoha juurde, mida see isik täidab (arvestada tuleks, et isik ei saa mõlemal ametikohal kokku üldjuhul töötada suurema koormusega kui 1,0). 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi – kajastatakse nii juhtkond kui otseselt teenuse osutamisega seotud personal aruandeaasta lõpu seisuga. Tabel 3. Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine (aruandeaasta jooksul) Tabel täidetakse varasemaga sarnaselt. Kui hoolekandeasutus osutab lisaks asendushooldusteenusele, erihoolekandeteenusele, väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, turvakoduteenusele, varjupaigateenusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teenuseid, mille detailseid kulutusi (aruande tabel 1 „Majandustegevus“) ei ole võimalik eristada (majandustegevuse ja personali tabelitest välja jätta), siis näidatakse nende teenustega seotud kulutused loetelus toodud real või real „muud“ (kui loetelus puudub vastava teenuse nimetus). Tabeli all olevasse lisatabelisse märgitakse real „muud“ teenuse nimetus ja teenust kasutanute arv. Kui asutus osutab ka muid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid ja täidab selle kohta aruande S-veebi aruandluskeskkonnas, siis märgitakse selle teenusega seotud rahastus hoolekandeasutuse aruande tabelis 3 real 16. Kui asutus esitab muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta aruande (S- veebis), kus osutatavate teenuste loetelus on ka toitlustus-, transpordi-, sauna- või pesumajateenus, siis käesolevas lisateenuste tabelis 3 neid teenuseid enam eraldi ei näidata, kuna nende teenuste osutamine on näidatud juba aruandes „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“. 17 Endiselt kehtib hoolekandeasutuse tabeli 3 kohta ka see, et tabel täidetakse ainult juhul, kui asutus osutab veel teisi sotsiaalteenuseid, mis ei kajastu asutuse vastavate teenuste aruannetes (nt hooldusravi, rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, koduteenus, eluruumi tagamise teenus, lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus jm). Ajutise majutuse all (rida 05) kajastatakse ka rehabilitatsiooniteenuse osutamise raames hoolekandeasutusse majutatud isikud või nende saatjad, mida käsitleb sotsiaalhoolekande seaduse § 60 lõige 3. Lapsehoiuteenus (rida 08) – kui sotsiaalteenust osutav asutus osutab kohaliku omavalitsuse üksusele ka 1 lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45 tähenduses, siis näidatakse selle teenuse saajate arv ja rahastus tabelis 3 real 08. Samas esitab teenuse osutaja detailsema aruande temalt teenust ostnud kohalikule omavalitsusele. Eluruumi tagamise all (rida 12) käsitatakse käesolevas tabelis teenust, mille saajatele ei osutata muid hoolekandeteenuseid, vaid võimaldatakse üksnes eluase (nt asenduskodus olevad täisealiseks saanud noored, kelle puhul on asendushooldusteenuse rahastamine lõppenud, kuid isik jääb hoolekandeasutusse edasi – talle võimaldatakse elamispind jm). Muu (rida 16) all näidatakse muud eespool loetlemata lisateenused. Kui sellesse gruppi jäävad mitmed olulised sotsiaalteenused (teenuse osutaja seisukohast lähtuvalt, mida ta peab vajalikuks aruandes täpsemalt näidata), siis palume märkida need eraldi tabeli all olevasse vabatekstiga vormi „Muu“ lahtikirjutatult, näidates teenust kasutanud isikute arvu ja kulutused. Kindlasti peavad need sisalduma ka real 16 „Muu“ all. Tabel 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad vaid asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ning üldises kasutuses olevate ruumide pinda (tabelis read 02–09) ei ole võimalik teenuse lõikes eraldi välja tuua, siis esitatakse andmed nende ruumide kohta kokku täies mahus (v.a väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate käsutuses olevad eluruumid). Ruumidena arvestatakse elektri, kütte ja/või kanalisatsiooniga (või vähemalt ühega neist) varustatud pinnad. Eristatakse teenusesaaja enda käsutuses (kas tema enda omanduses või renditavad) olevad ruumid ja väljarenditavad ruumid. Teenuseosutaja käsutuses olevate ruumide osas eristatakse ruumid sihtotstarbe järgi (read 01 kuni 09). Väljarenditavate ruumide puhul on vaja esitada vaid ruutmeetrite arv kokku. Rida 03 – teenusesaajate tegevus- ja muude ruumide hulka arvatakse tegevustoad, raamatukogu, televiisori vaatamise ruum, ruum ürituste läbiviimiseks, jõusaal jms. Rida 05 – administratiivruumideks loetakse juhtkonna-, raamatupidamisruume jms. Rida 06 – hügieeniga seotud ruumid: pesemisruumid, dušš, saun, tualettruumid. Rida 07 – abiruumideks loetakse koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad jms. Rida 08 – transporditeenuse osutamiserga seotud ruumid: garaaž, autojuhi ruum. Tabel 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust või muud teenust hoolekandeasutuses, siis esitatakse andmed vaid nende hoonete kohta, mida kasutavad asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad isikud. Veerud 1 ja 2 täidetakse nende hoonete kohta (märgitakse hoonete arv), kus asuvad asendushooldusteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate eluruumid või tegevusruumid. Kui nende teenuste saajate eluruumide asukohaks olevad hooned kattuvad, siis märgitakse hoone mõlemasse veergu. Kui teenusesaajate elu- või tegevusruumideks on eraldatud osa (korter, korterid, tuba, toad, korrus, osakond või korpus) mõnest allpool loetletud hoonest, siis veergudesse 1 ja 2 märgitakse nende hoonete arv, mille ühes osas teenusesaajad elavad või tegutsevad. NB! Osaline kasutus mistahes tüüpi hoonest märgitakse vaid siis, kui teine osa sellest hoonest on mõne muu teenuse saajate või muude isikute/asutuste kasutuses. Kui hoone tervikuna on vaid asendushooldusteenuse või 18 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate ning neid teenindava personali (köögipersonal, juhataja või tegevus/juhendajate, kasvatajate kontoriruumid vm) kasutuses, siis märgitakse hoone reale, mis kajastab tervet hoonet (mitte osa hoonet), kuigi osa hoonest on personali kasutada. Veergu 3 märgitakse asendushooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate kasutuses olevate (eluruumid või tegevusruumid) hoonete arv kokku üks kord. See tähendab, et juhul kui asendushoolduse- ja erihoolekandeteenuse saajad saavad teenust ühes hoones või hoone osas, siis märgitakse see hoone veergu 3 ainult ühe korra. Asutuse tüübid vastavalt ehitusseaduse § 50 lõike 7 punkti 1 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ märgitakse hoonete arv järgmiselt: Rida 01 – peremaja hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamud. Rida 02 – osa peremajast hulka arvestatakse üks tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamust. Rida 03 – üksikelamu hulka arvestatakse ühe korteriga elamud, individuaalmajad, taluhooned (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 04 – osa üksikelamust hulka arvestatakse tuba või mõned toad ühe korteriga elamust, individuaalmajast või taluhoonest (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 05 – ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) hulka arvestatakse ühe või mitme ridaelamu boksiga hooned, paarismajad. Rida 06 – osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist hulka arvestatakse üks või mõned ridaelamu boksid ridaelamust, tuba või mõned toad ridaelamu boksist või üks osa, tuba või mõned toad paarismajast. Rida 07 – kolme ja enama korteriga elamu hulka arvestatakse kõik korterelamud, milles on kolm või enam korterit. Rida 08 – osa kolme või enama korteriga elamust hulka arvestatakse üks või mõned korterid kolme või enama korteriga elamust või üks või mõned toad korteritest. Rida 09 – ühiselamu hulka arvestatakse koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamu, sh hooned, mis on olemuselt sarnased ühiselamuga (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 10 – osa ühiselamust hulka kuulub üks korrus, korter või mõned korterid, tuba või mõned toad koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamust, sh osa hoonest, mis on olemuselt ühiselamuga sarnane (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 11 – hoolekandeasutuse tüüpi hoone hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamud. Rida 12 – osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest hulka arvestatakse korpus, korrus, korrused, tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamust. Rida 13 – mõisahoone hulka kuuluvad endised mõisahooned, mis on kohandatud teenuste pakkumiseks. Rida 14 – osa mõisahoonest hulka arvestatakse üks korrus, tuba või mõned toad mõisahoonest. Rida 15 – osa haiglast (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) hulka kuuluvad haigla palatid, korpused, osakonnad. Rida 16 – muu juures palun selgitage aruande kommentaari lahtris, millise hoonega on tegemist. 19 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 14 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 16 Sotsiaalministeerium TURVAKODUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9362 Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: | Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Peamine sihtrühm (märkida X) Lapsed Täisealised Juhataja ees- ja perekonnanimi telefon 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 nemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 1. Lähisuhtevägivald 01 mehed 02 naised 03 2. Muu vägivald 04 mehed 05 naised 06 3. Hulkurlus 07 mehed 08 naised 09 4. Kodune hoolimatus 10 mehed 11 naised 12 5. Alkoholi tarvitamine 13 mehed 14 naised 15 6. Narkootikumide tarvitamine 16 mehed 17 naised 18 7. Vanemate ja teiste lähedaste 19 alkoholi tarvitamine mehed 20 naised 21 8. Vanemate ja teiste lähedaste 22 narkootikumide tarvitamine mehed 23 naised 24 9. Elukoha puudumine 25 mehed 26 naised 27 sh kinnipidamiskohast vabanemine 28 mehed 29 naised 30 10. Sotsiaalkindlustusameti poolt 31 suunamine mehed 32 naised 33 11. Muud / põhjus teadmata 34 mehed 35 naised 36 KOKKU TEENUST SAANUD 37 mehed 38 naised 39 neist suhtluskeel eesti 40 mehed 41 naised 42 -„ - muu keel 43 mehed 44 naised 45 2 1a. Sotsiaalkindlustusameti poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade kaupa (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Sihtrühm 65 ja Kokku nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 vanemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Kokku teenust saama 01 suunatud mehed 02 naised 03 1. Saatjata alaealised 04 x x x x mehed 05 x x x x naised 06 x x x x 2. Inimkaubanduse ohvrid 07 mehed 08 naised 09 3. Seksuaalselt väärkoheldud alaealised (seksuaalkuriteo ohvrid) 10 x x x x mehed 11 x x x x naised 12 x x x x 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse Rea ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva isikuid osutamise Vanus ja sugu aeg kokku nr ööpäevades A B 1 2 3 4 5 6 7 Mehed 01 neist vanuses 0–6 02 7–14 03 15–17 04 18–24 05 25–49 06 50–64 07 65 ja vanemad 08 Naised 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 18–24 13 25–49 14 50–64 15 65 ja vanemad 16 Kokku 17 neist vanuses 0–6 18 7–14 19 15–17 20 18–24 21 25–49 22 50–64 23 65 ja vanemad 24 3 3. Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud) (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Sihtkoht kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 Kokku isikuid nr ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 Koju 01 Asendushooldusteenust või 02 järelhooldusteenust saama Kinnise lasteasutuse teenust 03 saama Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset 04 üldhooldusteenust saama Kohaliku omavalitsuse poolt 05 pakutavasse eluruumi Muu / teadmata 06 Kokku teenust saamast 07 lahkunud 3a. Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Sihtkoht Rea Kokku nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 isikuid ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 Koju – täiskasvanud 01 Iseseisvasse ellu (tööle, abiellus jm) 02 Bioloogilisse perekonda tagasi (seksuaalselt väärkoheldud lapsed) – 03 lapsed Asendushooldusteenust saama 04 asendus- või perekodus – lapsed Asendushooldusteenust saama 05 hooldusperes – lapsed Eestkostja juurde elama – kokku 06 sh lapsed 07 Kohaliku omavalitsuse poolt 08 pakutavasse eluruumi – kokku sh lapsed 09 Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust 10 saama Ööpäevaringset erihooldusteenust 11 saama sh lapsed 12 Tagasipöördumine päritoluriiki – kokku 13 sh lapsed 14 Varjupaigataotlejate majutuskeskusse – 15 kokku sh lapsed 16 Turvakoduteenust saama teise asutusse 17 – kokku sh lapsed 18 Perekonnaga taasühinemine – kokku 19 sh lapsed 20 4 Surnud – kokku 21 sh lapsed 22 Muu/teadmata – kokku 23 sh lapsed 24 Kokku teenust saamast lahkunud 25 isikud sh lapsed 26 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused (aruandeaasta jooksul) Teenuse olemasolu Suunatud asutuses Asutuses teenust Teenust Rea Teenuse liik (teenuse olemasolu teenust saanute saama saanute nr asutuses arv väljapoole arv kokku tähistage numbriga 1) asutust A B 1 2 3 4 Sotsiaalnõustamine 01 Psühholoogiline nõustamine 02 Psühhoteraapia 03 Meditsiiniline abi¹ 04 suunatud statsionaarset psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama 05 X (statsionaarsele ravile psühhiaatriahaiglas või kliinikus) suunatud ambulatoorset 06 X psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama Juriidiline nõustamine 07 Tugiisikuteenus 08 Võlanõustamine 09 Taotluse esitamine puude raskusastme 10 X tuvastamiseks Muu teenus (kirjuta) 11 ¹ Meditsiinialase haridusega isiku poolt osutatud teenus. Lahter „Muu“ lahtikirjutatult: Teenuse nimetus Teenust kasutanute arv 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Teenust kasutanute arv Kohtade (aasta jooksul) Rea arv neist Sugu nr (aasta Kokku esma- lõpus) korduvad kordsed A B 1 2 3 4 Mehed 01 X Naised 02 X Kokku 03 5 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Töötajate Aasta Töötasu Keskmine Täidetud arv aasta keskmine kokku (kõik töötasu kuus, ametikohtade Töötaja Rea lõpus töötajate arv, arvestatud eurot arv nr (isikute arv) taandatud töötasu (v4 / v3 / 12) (koormused täistööajale liigid), eurot aasta lõpus) (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01 sh vastab SHS § 36 lõikes 2 sätestatud 02 X X X X ettevalmistusnõuetele Hooldustöötaja 03 Logopeed, eripedagoog 04 Psühholoog, kutsenõustaja 05 Psühhoterapeut 06 Tegevusjuhendaja 07 sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase 08 X X X X tegevusjuhendaja koolituse läbinud Õde 09 Sotsiaaltöötaja 10 Muud 11 Kokku /keskmine 12 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 13 X X X X sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 14 X X X 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Kesk- osutamise teenusele isik kohaliku riik muud mised aeg kokku aruande- oma- Kokku sh allikad kulutused ööpäeva- aastal valitsuse (v6 + v8) riigieelarvest teenuse hasart- ühe des kokku, üksus osutamiseks mängu ööpäeva eurot kokku sh maksust kohta (v2 / (v3 + v4 + Sotsiaal- v1) v5 + v9) kindlus- tusameti kaudu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Täitja nimi Kuupäev …………………………………………………… Telefon E-post Täname Teid! 6 JUHEND Statistilise aruande „Turvakoduteenus“ esitavad turvakoduteenust osutavad hoolekandeasutused sõltumata omaniku liigist. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul ka mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise abi võimaldamist. Tulenevalt isiku east ja vajadusest (laps, eakas, puudega isik) tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Turvakoduteenuse peamised sihtrümad on: 1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad nende elu, tervist või arengut; 2) täisealised isikud, kes vajavad turvalist keskkonda. Tabel 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Täidetakse kõikide aruandeaasta jooksul teenust saanud isikute kohta (üks kord), sõltumata teenuse saamise kestusest ja aruandeaastal teenuse kasutamise kordadest. Isiku vanus näidatakse tema 7 esmakordsel (aruandeaastal) pöördumisel asutusse. Pöördumise põhjusena märgitakse vaid üks, peamine põhjus. Read 01, 02, 03 – lähisuhtevägivalla ohver – näidatakse isikut, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Siia märgitakse ka lapsed, kes sattusid asutusse koos lähisuhtevägivalla ohvrist vanemaga või on ise vägivalla ohvrid. Lähisuhtevägivald on füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald, mis leiab aset partnerite või pereliikmete vahel ning mis avaldub sundiva ja kontrolliva käitumise mudelina. Siin ei näidata neid, kes olid teenust saama suunatud Sotsiaalkindlustusameti poolt (kajastatakse ridadel 31, 32, 33) Read 4, 5, 6 – muu vägivalla ohver on isik, kes on kogenud vägivalda väljaspool kodu. Read 7, 8, 9 – hulkurlus – näidatakse isikud, kellel on kodu, kuid kes ei soovi kodus elada. Read 10, 11, 12 – kodune hoolimatus – isikusse suhtuvad omaksed hoolimatult ja ükskõikselt, mistõttu isik vajab kõrvalist abi. Read 13, 14, 15 – alkoholi tarvitamine – alkohoolsete jookide liigtarvitamine isiku poolt. Read 16,17,18 – narkootikumide tarvitamine – narkootiliste ainete tarvitamine. Read 19, 20, 21 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase alkoholi tarvitamise tõttu. Read 22, 23, 24 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase narkootikumide tarvitamise tõttu. Read 25, 26, 27 – isikul puudub kindel elukoht. Read 28, 29, 30 – tuuakse eraldi välja kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes viibisid asutuses elukoha puudumise tõttu Read 31, 32, 33 – Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 6 kohaselt saatjata alaealised välismaalased, ohvriabi seaduse tähenduses inimkaubanduse ohvrid ja ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt väärkoheldud alaealised. Ridadel 40, 41, 42, 43, 44, 45 näidatakse kliendiga suhtlemise keel, milleks on kas eesti keel või muu keel. Tabel 1a. Sotsiaalkindlustusameti poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade kaupa (aruandeaasta jooksul) Saatjata alaealine – välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 6 kohaselt saatjata alaealine välismaalane. Inimkaubanduse ohver – ohvriabi seaduse tähenduses isik, kelle suhtes toime pandud kuriteo osas on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku §-s 133–140, 172, 173, 175 või 259 sätestatud kuriteo tunnustel. Ohvriabi seaduse muudatuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Seksuaalselt väärkoheldud alaealine (seksuaalkuriteo ohver) – ohvriabi seaduse tähenduses alla 18-aastane isik, kelle suhtes toime pandud kuriteo osas on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku §-s 133–133³, 141–146, 175, 178–179 või 180 sätestatud kuriteo tunnustel. Ohvriabi seaduse muudatuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Tabel 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Juhul kui isik kasutab aruandeaasta jooksul teenust korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg aasta kohta kokku ja isik märgitakse vastavasse veergu. Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud) (aruandeaasta jooksul) Näidatakse isikuid teenuse saamise kestuse ja lahkumise sihtkoha järgi. Täidetakse aruandeaasta viimase lahkumise järgi. 8 Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §- 3 s 130 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. Tabel 3a. Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Tabelis esitatakse andmed saatjata alaealiste, seksuaalselt väärkoheldud alaealiste ja inimkaubanduse ohvrite turvakodust lahkumise kohta lahkumise sihtkoha järgi, eristades täiskasvanuid ja lapsi. Iseseisvasse ellu (tööle, abiellus jt) – näidatakse neid, kes on turvakodus viibimise ajal saanud täisealiseks (18-aastaseks) ja lahkusid elama iseseisvalt. Bioloogilisse perekonda – siin näidatakse ainult seksuaalselt väärkoheldud alaealisi, kes on lahkunud tagasi oma bioloogilisse perekonda. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama – näidatakse isikud, kes lahkusid ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust saama. Perekonnaga taasühinemine – Euroopa liikmesriigis seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku pereliikmete sisenemine sellesse liikmesriiki ja seal elamine, et perekond jääks kokku, olenemata sellest, kas peresuhted tekkisid enne või pärast kõnealuse kolmanda riigi kodaniku sisenemist sellesse liikmesriiki. Perekonna taasühinemist taotlev isik – kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult liikmesriigis ja kes taotleb oma pereliikmete taasühinemist temaga või kelle pereliikmed taotlevad taasühinemist temaga (Alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/86/EL). Tabel 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused Veerg 1 – iga teenus, mida asutus osutab, tähistatakse numbriga 1. Veerud 2 ja 3 – üks ja sama isik võib kasutada mitut asutuses ja väljaspool asutust pakutavat lisateenust. Iga isikut tuleb näidata kõigi teenuste all, mida ta sai. Iga teenuse all tuleb üht ja sama isikut näidata igas veerus üks kord olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes said vastavaid teenuseid – isikud, kes said teenust ainult asutuses + isikud, kes said teenust väljaspool asutust + isikud, kes said teenust nii asutuses kui ka väljaspool asutust. Seega veerg 4 <= veerg 2 + veerg 3 Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Psühholoogiline nõustamine – osutatakse vastava erialase (psühholoogilise) kõrgharidusega spetsialisti või Euroopa Liidu standarditele vastavat sertifikaati omava psühhoterapeudi poolt. Tugiisikuteenus – teenuse raames juhendatakse, julgustatakse ja motiveeritakse isikut tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas. Teenust osutatakse isiku poolt, kes on läbinud tugiisiku koolituse. Siin näidatakse vaid neid isikuid, kes on saanud tugiisikuteenust otse turvakodus (ilma kohaliku omavalitsuse poolse sekkumiseta, st asutusel ei ole sõlmitud omavalitsusega lepingut teenuse osutamiseks) ning kelle kohta ei koguta andmeid kohalike omavalitsuste poolt esitatava statistilise aruandega „Tugiisikuteenus“. Võlanõustamisteenus – teenuse raames nõustatakse ja abistatakse isikut rahalise võlgnevuse korral selle isiku jaoks talutavaks muutmisel või kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamisel ning vajaduse korral teavitatakse isikut võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest. Teenust osutatakse isiku poolt, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja kes on läbinud 160-tunnise võlanõustaja täienduskoolituse või kellele on väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus kutseseaduse alusel. Tabel 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samaaegselt teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Teenust kasutanute arv 9 Esmakordselt teenust kasutanud – isikud, kes aruandeaastal pöördusid asutusse turvakoduteenuse saamiseks esimest korda ehk kasutasid teenust aruandeaastal vaid üks kord. Korduvalt teenust kasutanud – isikud, kes on aruandeaasta jooksul saanud ülalnimetatud teenust aasta jooksul korduvalt (rohkem kui üks kord). Teenust kasutanute arv kokku (veerg 2 rida 3) peab võrduma teenuse saajate arvuga tabelis 1. Tabel 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt käesoleva teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui turvakoduteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real 01 näidatakse kõik lapsele teenust vahetult osutavad isikud. Real 02 näidatakse need kasvatusala töötajad, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõigete 2 ja 3 järgi ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus; 2) vähemalt keskharidus ning läbitud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolitus (jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal). Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaastavõi ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5). Osalise töötajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. 10 Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. Tabel 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt turvakoduteenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt finantseeritud kulud. Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, sh läbi Sotsiaalministeeriumi eelarve Sotsiaalkindlustusameti kaudu eraldatud vahendid turvakoduteenuse osutamiseks inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud lastele ning hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 11 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 15 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 17 Sotsiaalministeerium VARJUPAIGATEENUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9362 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Pöördumise põhjus Rea Vanuserühmad Kokku nr 18–24 25–49 50–64 65 ja vanemad A B 1 2 3 4 5 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04 mehed 05 naised 06 sh kinnipidamiskohast vabanenud 07 mehed 08 naised 09 3. Varjupaigateenuse saajad kokku 10 mehed 11 naised 12 2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Kokku nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 7 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse 04 saajad kokku mehed 05 naised 06 3. Varjupaigateenuse saajad 07 kokku mehed 08 naised 09 3. Kohtade kasutamine Ühe isiku Teenust Isikute teenuse Kohtade arv keskmine Rea saanud saamise aeg (aruandeaasta teenuse saamise nr inimeste kokku, lõpus) aeg (ööpäevad) arv ööpäevades arv) (v3 / v2) A B 1 2 3 4 Mehed 01 X Naised 02 X Kokku 03 4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused Teenuse liik Rea Teenuse olemasolu nr asutuses (teenuse olemasolu tähistage numbriga 1) A B 1 Voodipesu andmine 01 Hügieenitarvete andmine 02 Humanitaarabi (riided ja esmatarbevahendid) 03 Sotsiaalnõustamine 04 Psühholoogiline nõustamine 05 Resotsialiseerimisteenus 06 Meditsiiniline abi* 07 Toidu valmistamise võimalus 08 2 Toitlustamine 09 Riiete pesemise võimalus 10 Isiklike asjade hoidmise võimalus 11 * meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus. 5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus) Töötaja Rea nr Täidetud ametikohtade Tegelik töötajate arv arv A B 1 2 Juhataja 01 Sotsiaaltöötaja 02 Hooldustöötaja 03 Valvetöötaja 04 Õde 05 Muud 06 Kokku 07 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse Kulutused kulutusi rahastas Keskmised saamise aeg teenusele isik kohaliku muud allikad kulutused kokku kokku, eurot omavalitsuse ühe ööpäeva (ööpäevad) (v3 + v4 + v5) üksus kohta (v2 / v1) 1 2 3 4 5 6 Täitja nimi Kuupäev …………………………………………………… telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Varjupaigateenus“ esitavad kõik varjupaigateenust osutavad hoolekandeasutused sõltumata omaniku liigist. Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Teenuse saajaks võib olla kodutu, kes võib teenust vajada üsna pika aja vältel, aga ka inimene, kes on bussist maha jäänud ning kellel puuduvad vahendid hotellis ööbimiseks, samuti inimene, kelle kodu on tules hävinud ja kellele kohaliku omavalitsuse üksusel pole muud ajutist elamispinda pakkuda jne. 3 Kodutu – inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda seisundit muuta. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava seaduse õiguslikud üksused alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik- õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on 50% ja omavalitsuse üksus rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). 1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Täidetakse kõigi varjupaigateenust kasutanud isikute kohta, kusjuures ühte ja sama isikut näidatakse aruandeperioodi jooksul üks kord. Kui isik sai varjupaigateenust aruandeaasta jooksul mitu korda, näidatakse teda selles vanuserühmas, millesse ta kuulus teenuse saamise esimesel korral. Aruandeaasta jooksul varjupaigateenust saanud isikute arv vanuserühmade järgi peab võrduma aruandeaasta jooksul teenust saanute koguarvuga. Siinjuures eristatakse kodutuid ja teisi varjupaigateenuse saajaid. Teiste varjupaigateenuse saajate puhul näidatakse eraldi ka kinnipidamiskohast vabanenud isikuid. 2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Kui isik sai varjupaigateenust aruandeaasta jooksul korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg aasta kohta kokku ja märge isiku kohta tehakse vastavasse veergu, mis näitab tema teenuse saamise kestust aasta jooksul kokku. Eraldi tuuakse välja kodutud ja teised teenuse saajad. Teenuse saajate arvu kokku ridadel 07–09 arvutab arvutiprogramm. 3. Kohtade kasutamine (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse kohtade arv aruandeaasta lõpus. Kohtade arv – näidatakse võimalik kohtade arv asutuses (kui paljudele inimestele on võimalik tagada samal ajal voodikoht). Veerg 3 – isikute teenuse saamise aeg kokku – summeeritakse aasta jooksul kõigi varjupaigas viibinud isikute teenuse saamise aeg ööpäevades. Veerg 4 – arvutab arvutiprogramm, seda veergu aruande koostaja ei täida. 4 4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused Veerg 1 – iga lisateenust näidatakse numbriga 1. Veerg 1 rida 07 – (meditsiiniline abi) – täidetakse, kui asutuses on meditsiinilise abi osutamise võimalus (meditsiinilist haridust omav töötaja) või seda teenust ostetakse väljastpoolt. 5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus) Veerg 1 – täidetud ametikohtade arv – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. On võrdne või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust. Veerg 2 – tegelik töötajate arv – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arvu, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Rea 08 puhul näidatakse aasta jooksul asutuses töötanud vabatahtlike inimeste arvu. 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulusid. Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kajastuvad aruandes „Hoolekandeasutus“ vastavalt rahastamisallikale). Kulutusi rahastati: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalisi vahendeid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt rahastatud kulud. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veerg 6 – arvutab arvutiprogramm, seda aruande koostaja ei täida. 5 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 16 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 18 Sotsiaalministeerium VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV Analüüsi ja statistika osakond ÜLDHOOLDUSTEENUS tel 626 9360 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1.Teenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Sugu 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist intervall- 04 hooldusel viibijad 2. Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus) Pensionärid pensioni liigi järgi Rea Isikute nr arv Riiklikku pensioni saavate isikute arv kokku 01 vanaduspensionärid 02 töövõimetuspensionärid ja töövõimetoetuse saajad 03 pensionärid pensioniga väljateenitud aastate eest 04 toitjakaotuspensionärid 05 rahvapensioni saajad 06 3.1. Teenuse saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Aru- aruande- Kokku Kokku ande- aasta (v4 + (v12 neist aasta lõpus ...+ +...+ lõpus neist iseseis- samale institutsionaalsele sotsiaalteenusele v10) v18) teisele institutsionaalsele sotsiaalteenusele valt mitteinstitutsionaalsele sotsiaalteenusele elama mujale, andmed puuduvad statsionaarselt tervishoiuteenuselt mujalt (andmed puuduvad) (v.a õendusabiteenus) samalt institutsionaalselt teiselt institutsionaalselt mitteinstitutsionaalselt õendusabiteenuselt sotsiaalteenuselt sotsiaalteenuselt sotsiaalteenuselt surnud koos perega kohtade arv kohtade arv isikute arv isikute arv kodust üksi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 3.2. Hooldusteenust saama saabunud isikud¹ soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus) Kokku Maa- Rea 18–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+ Kokku kond nr M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 Harju (Tallin- 01 nata) Hiiu 02 Ida- 03 Viru Jõge- 04 va Järva 05 Lääne 06 Lääne- 07 Viru Põlva 08 Pärnu 09 Rapla 10 Saare 11 Tallinn 12 Tartu 13 Valga 14 Viljan- 15 di Võru 16 Kokku (01+... 17 +16) ¹ Andmed esitatakse aasta jooksul teenust saama saabunud nende isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus. 2 4. Puudega teenuse saajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Puude aste 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Sügav puue 01 Raske puue 02 Keskmine 03 puue Kokku 04 (01+...+03) sh piiratud 05 teovõimega 5. Puudega teenuse saajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Puude liik 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Psüühikahäire 01 sh dementsuse 02 diagnoosiga¹ Keele- ja 03 kõnepuue Kuulmispuue 04 Nägemispuue 05 Liikumispuue 06 Muu 07 Kokku 08 (01+03+...+07) ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 6. Teenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Ühe isiku Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele Isikute teenuse Ühe isiku ööpäevades Teenust teenuse saamise teenuse saanud saamise keskmine saamise Vanuse- Rea isikute aeg aeg arvestuslik rühm nr kuni 91– 151– 211– 271– üle arv kokku, (ööpäe- aeg (kuud 31–90 30 150 210 270 330 330 kokku ööpäeva- vad aastas) v10 des aastas) 9 / / 30,4 v8 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 18–19 01 20–24 02 25–29 03 30–34 04 3 35–39 05 40–44 06 45–49 07 50–54 08 55–59 09 60–64 10 65–69 11 70–74 12 75–79 13 80–84 13 85 + 15 Kokku (01 16 +....+ 15) 6a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) sh teenuse saamise kestuse järgi Teenuse saajate arv Teenuse saamise (ühekordselt) kordade arv 151 ja enam kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva ööpäeva 1 2 3 4 5 6 7. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Keskmine Töötajate Aasta töötasu kuus, Täidetud arv keskmine Töötasu kokku eurot ametikohtade Rea aasta töötajate arv, (kõik arvestatud arv nr lõpus taandatud töötasu liigid), (v4 / v3 / 12) (koormused (isikute täistööajale eurot Töötaja aasta lõpus) arv) (vt juhend) A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötajad kokku 01 sh kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega 02 x x x x taseme- või töökohapõhise õppe läbinud 03 x x x x täienduskoolituse läbinud 04 x x x x erialase ettevalmistuseta 05 x x x x Abihooldustöötaja 06 Logopeed 07 Füsioterapeut 08 Tegevusterapeut või assistent 09 Huvijuht 10 Tegevusjuhendaja 11 4 sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevus- 12 x x x x juhendaja koolituse läbinud Arst 13 Õde 14 Sotsiaaltöötaja 15 Muud 16 Kokku (01 + 06 +...+11 +13 +...+ 17 16) / keskmine 8. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. kulutusi rahastas, eurodes riik Kulutused Isikute Kulutused Teenust ühe isiku teenuse teenusele saanud kohaliku sealhulgas kohta saamise kokku, isikute omavalit- kokku riigieel- muud keskmiselt aeg kokku eurot (v4 isik arv suse (v7 + arvest hasart- ESF-i allikad ööpäevas, (ööpäeva- +...+ v6 + kokku üksus v8 + teenuse mängu- vahen- eurot (v3 / des) v10) v9) osutami- maksust ditest v2) seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 PÄEVAHOIUTEENUS 9. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) vanuserühmad Teenust Rea saanud isikud nr 18–24 25–49 50–64 65–74 75–79 80–84 85+ kokku (üks kord) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Kokku (1 +...+ 7) 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 10. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Teenuse saamise aeg päevades Teenust Isikute Ühe isiku saanud teenuse teenuse Vanuse- Rea isikud saamise saamise rühmad nr kuni 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 331–365 kokku aeg kokku aeg (päevi 30 (366) (üks kord) (päeva- aastas) (1 +...+ 7) des) (v9 / v8) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 18–24 01 25–49 02 50–64 03 65–74 04 75–79 05 80–84 06 5 85+ 07 Kokku (01 08 +...+ 07) 11. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas, eurodes riik Kulutused Isikute Kulutused ühe isiku teenuse teenusele sealhulgas kohaliku kohta saamise kokku, omavalit- Kokku riigieel- muud keskmiselt aeg kokku eurot (v3 isik suse (v6 + arvest hasart- ESF-i allikad päevas, (päeva- +...+ v5 + üksus v7 + teenuse mängu- vahendi- eurot (v3 / des) v9) v8) osutami- maksust test v2) seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Täitja nimi Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” esitavad kõik täiskasvanutele üldhooldusteenust osutavad asutused, sõltumata omaniku liigist ja teenuse rahastamise allikatest. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). 6 Teenuste määratlused: Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Olenevalt inimese abivajadusest eristatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust, ajutist ööpäevaringset hooldust ehk intervallhooldust ja päevast üldhooldusteenust ehk päevahoidu. Teenuse osutamisel ööpäev läbi (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus (edaspidi intervallhooldus) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel. Intervallhoolduse raames tagab teenuseosutaja lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Intervallhoolduse eesmärk on pakkuda inimestele ajutise hoolduse võimalust, ühtlasi võimaldada puhkust mitteformaalsetele hooldajatele, näiteks pereliikmetele või lähedastele. Päevahoid ehk päevane üldhooldusteenus (edaspidi päevahoid) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel, kuid nende kõrvalabi- ja järelevalvevajadus on öisel ajal tagatud mitteformaalse hoolduse kaudu või nad on suutelised iseseisvalt hakkama saama. Mitteformaalse hoolduse all mõeldakse hooldusvormi, kus abivajava isiku hooldus tagatakse pereliikmete või lähedaste poolt. Kui asutus osutab kahte või kolme eespool nimetatud teenust, palume aruande esitamisel järgida alljärgnevat juhist: 1) tabelites 1–6 ja 8 esitatakse andmed väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta; 2) tabelis 6a esitakse andmed ainult intervallhoolduse kohta; 3) tabelites 9–11 esitatakse andmed päevahoiuteenuse kohta; 4) tabelis 7 esitatakse andmed kokku kõigi kolme teenuse kohta. 1. Teenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Teenuse saajate arv soo ja vanuse järgi esitatakse aruandeaasta lõpu seisuga. 2. Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus) Pensioni liigid vastavalt kehtivale riikliku pensionikindlustuse seadusele. Real 03 näidatakse ka töövõimetoetuse seaduse alusel töövõimetoetuse saajad. 3.1. Teenuse saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Andmed teenust saama saabujate kohta Veerg 3 – saabujate hulgas näidatakse ka intervallhooldusele saabunud isikud. Kui sama isik sai intervallhooldust aasta jooksul mitu korda, näidatakse see isik (topeltarvestuse vältimiseks) tabelis 3.1 üks kord. Teenust saamast lahkumise korral näidatakse see isik viimase lahkumise sihtkoha järgi. Veerg 4 – näidatakse kodust teenust saama saabunud isikud, kes ei saanud vahetult enne ööpäevaringset hooldusteenust ühtegi mitteinstitutsionaalset sotsiaal- ega tervishoiuteenust. Veerg 5 – näidatakse mitteinstitutsionaalset sotsiaalteenust (nt eluasemeteenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, toetavad erihoolekandeteenused) saamast saabunud isikud. Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on tulnud saama sama teenust, mida nad on saanud teise teenuseosutaja juures. Veerg 7 – näidatakse teist institutsionaalset sotsiaalteenust saamast saabunud isikud. Institutsionaalne sotsiaalteenus – teenusesaajateks on isikud, kes vajavad east või terviseseisundist tulenevalt ööpäevaringset hoolitsemist (nt ööpäevaringne erihooldusteenus, kogukonnas elamise teenus, asendushooldusteenus). Veerg 8 – näidatakse statsionaarset tervishoiuteenust (eriarstiabi), v.a statsionaarne õendusabiteenus (endise nimega hooldusraviteenus), saamast saabunud isikud. 7 Veerg 9 – näidatakse statsionaarset õendusabiteenust saamast saabunud isikud. Kui info saabumiskoha kohta puudub, näidatakse see isik veerus 10 „mujalt, andmed puuduvad”. 3.2. Hooldusteenust saama saabunud isikud soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus) Tabel täidetakse ainult nende aasta jooksul teenust saama saabunud isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus. Isik näidata vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpus. 4. Puudega teenuse saajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus) Näidatakse teenust kasutavate isikute arv vastavalt arstliku ekspertiisi poolt määratud puude raskusastmele. 5. Puudega teenuse saajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus) Näidatakse teenust kasutavate puudega isikute arv vastavalt puude liigile. Kui puude liik ei ole dokumentaalselt tõendatud, määratakse see (puude olemasolul) subjektiivselt teenust osutava töötaja poolt. Read 01, 03–06 täidetakse domineeriva puude alusel. Domineeriv puue on puude liik, mis mõjutab kõige enam kõrvalabi vajadust. Real 07 „Muu” näidatakse liitpuue (kui ei ole võimalik eristada primaarset puuet), üldhaigestumus. Real 02 näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. Isikute arv puude liigi järgi real 08 on võrdne või suurem tabeli 4 real 04 olevast isikute arvust. Suurem on see juhul, kui teenust saaval isikul on küll puue tuvastatud, kuid puude raskusastet ei ole arstlikult määratud. 6. Teenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Arvestust isikute teenuse saamise kestuse kohta aruandeaasta jooksul kogutakse käesoleva aruandlusega ööpäevades. Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele (veerud 1–7), sh arvestatakse ka ajutisel ööpäevaringsel hooldusel ehk intervallhooldusel teenust saanud isikud. Kui sama isik oli aasta jooksul intervallhooldusel mitu korda, näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg tabelis 6 summeerituna (nt isik oli esimest korda hooldusel 25 ööpäeva ja teist korda 45, kokku seega 70 ööpäeva. Tabelis näidatakse see isik teenuse saamise kestuse järgi veerus 2). Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel. Veerg 8 – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku. Veerg 9 – näidatakse vastavas vanuses olevate kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku ööpäevades. Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja vastavas vanuserühmas ja kokku (veerg 10) arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks näidatakse veerus 11 teenuse saamise aeg endiselt ka kuudes. Selle arvutab arvutiprogramm. 6a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Veerus 1 näidatakse aasta jooksul intervallhooldust saanud isikud üks kord Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda (nt kaks korda), näidatakse vastav kordade arv veerus 2. Seega, veerg 2 on suurem või võrdne veeruga 1. Veergudes 3–6 näidatakse teenuse saajad teenuse saamise kestuse (ööpäevad) järgi. Kui isik sai teenust kaks või enam korda, näidatakse teenuse saamise kestused vastavalt kõigile kordade arvule. 7. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kokku kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt kõnealuse teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud 8 (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv- või keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega ning veerus 1 ja veerus 3 näidatakse see koormus, millises ulatuses tööajast need töötajad tegelesid vahetult teenuse saajatega. Vahetult hooldusteenuse osutajateks on hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Hooldustöötaja on isik, kes on omandanud riiklikult tunnustatud kutsehariduse hooldustöötaja erialal või hooldustöötaja kutse vähemalt tasemel 3 või on läbinud hooldustöötaja täienduskoolituse. Nõuded hooldustöötaja erialase ettevalmistuse kohta jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. Rida 02 – näidatakse hooldustöötajad, kes omavad kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. Rida 03 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe ja töökohapõhise õppe läbinud hooldustöötajad. Rida 04 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud täienduskoolituse läbinud hooldustöötajad. Rida 05 – näidatakse hooldustöötajad, kellel puudub erialane ettevalmistus. Abihooldustöötajale (rida 06) haridusnõudeid kehtestatud ei ole. Abihooldustöötaja on vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Rida 12 – näidatakse tegevusjuhendajad, kes on läbinud sotsiaalministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjades olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. 9 Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni.) Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 8. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) NB! Tabel täidetakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud (lähtuvalt kohamaksumusest). Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenuse saaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. Riik – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 11 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 9. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 8 – näidatakse aasta jooksul teenust saanud isikute arv kokku (üks kord). Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitmel korral, siis näidatakse teda ühe isikuna. Isiku vanus märgitakse tema viimase teenuse saamise järgi. Rida 02 – näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratletav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. 10. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele. Juhul kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda, siis näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg veerus 9 summeerituna (nt isik sai esimest korda teenust 25 päeva ja teist korda 45. Kokku seega 70 päeva). Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel. Veerg 8 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku. Veerg 9 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku, päevades. Veerg 10 – näitab keskmist teenuse saamise aega ühe isiku kohta päevades. Arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. 11. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul). Rahastamisallikad: 10 Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenuse saaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 10 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 11 Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 17 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 19 ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUSE Sotsiaalministeerium TOETUSFONDI VAHENDITE KASUTUS JA Analüüsi ja statistika osakond JÄÄK tel 626 9363 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande saaja Aruande esitaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 21. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Aruandeaastale eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite jääk 01 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks saadud toetusfondi vahendid 02 Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud vahendid 03 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud vahendid 04 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks KOKKU (r05 = r06 + r07) 05 asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks 06 asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks 07 Kõigi vahendite jääk aruandeaasta lõpus kokku (r08 = r01 + r02 + r03 - r04 - r05) 08 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul) Sihtrühm, kellele KOV on Sihtrühm, kellele KOV võib kohustatud teenust Kulutused teenust osutada osutama kokku, Rea eurot Isikute arv kulud Isikute arv kulud nr A B 1 2 3 4 5 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks KOKKU (r01 = r02 + r03 + r04 + r05; r01v5 = tabel 1 r06) 01 asendushooldusteenus hooldusperes 02 asendushooldusteenus perekodus 03 asendushooldusteenus asenduskodus 04 järelhooldusteenus 05 Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kajastades andmeid kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest eraldatud toetuse asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks 4 5 (sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõiked 3 –3 ) kasutamise kohta ning asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise ja korraldamisega seotud kõigi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulutuste kohta aruandeaastal. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise, korraldamise ja rahastamise tingimused on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse jaotistes 12 ja 13. Kohaliku omavalitsuse üksus jälgib, et aruandes esitatav info (asendus- ja järelhooldusteenust saavate isikute arv ja teenuste osutamiseks tehtud kulud) oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kantud andmetega. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendushooldus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk Rida 01 – märgitakse riigieelarvest eraldatud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks toetuse (toetusfondi kaudu) rahaliste vahendite jääk aruandeaastale eelnevatel perioodidel kokku (täidetav alates aastast 2019). Rida 02 – märgitakse aruandeaastal riigieelarvest saadud rahalised vahendid kohalikule omavalitsusele (toetusfondi kaudu asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks). Rida 03 – märgitakse aruandeaastal teise kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ülekantud vahendite summa asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks (kohalike omavalitsuste vahelise kokkuleppe korral näiteks isiku eestkoste omavalitsuse muutuse korral). Rida 04 – märgitakse aruandeaastal teisele kohaliku omavalitsuse üksusele ülekantud vahendite summa asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks (kohalike omavalitsuste vahelise kokkuleppe korral näiteks isiku eestkoste omavalitsuse muutuse korral). Rida 05 – programm arvutab allridadelt (r06 + r07) kokku, kui suur osa vahenditest aruandeaastal kasutati kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks. Rida 06 – märgitakse, kui suur osa kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest kasutati aruandeaastal asendus- ja jäelhooldusteenuse osutamiseks, sh asendushooldusteenuse osutamiseks asenduskodus, 2 perekodus ja hooldusperes (hooldusperes nii lapsele kui hoolduspere vanemale tehtud kulud asendushooldusteenuse raames) ning järelhooldusteenuse osutamise raames tehtud kulud (nii noorele järelhoolduse raames makstud toetused kui kulud teenusteks), samuti kulutused nende perekonnas hooldamisel isikute toetamiseks, kes on peredesse suunatud enne 2018. aastat ja on jätkuvalt aruandeaastal perekonnas hooldamisel. Rida 07 – märgitakse, kui suur osa kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest kasutati aruandeaastal 9 asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks, st tehtud kulud seoses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 16 4 ja § 45 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustustega asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamisel. Rida 08 – arvutab programm, kas omavalitsus kasutas asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks toetuse (toetusfondi kaudu) täies ulatuses või jäi jääk aruandeaasta lõpuks (kohaliku omavalitsuse üksus võis kasutada vahendeid ka suuremas mahus kui oli riigipoolne toetus, sel juhul kalkuleeritakse jäägiks 0, mitte miinusjääk). Tabel 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul) Rea 01 veerg 5 on võrdne tabeli 1 reaga 06: asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks kulunud vahendid kokku. Rida 01 – arvutab programm kokku allridadelt (r02 kuni r05). Read 02–04 – märgitakse vastavalt asendushooldusteenuse saamise viisile (asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes, perekodus või asenduskodus) teenust aasta jooksul saanud isikute arv ja teenuse osutamiseks tehtud kohaliku omavalitsuse üksuse kulud. Aasta jooksul teenust saanud isikute arv märgitakse teenuse saamise viiside järgi üks kord, kuid kui sama isik on aasta jooksul saanud erinevaid teenuseid (näiteks viibinud aruandeaastal asendushooldusel osa aega perekodus ja osa aega asenduskodus), siis kajastub isik kõigil teenuse saamise viiside ridadel. Rida 05 – märgitakse järelhooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arv ja teenuse osutamiseks tehtud kohaliku omavalitsuse üksuse kulud. Veergudes 1 ja 2 märgitakse teenuste järgi (r02 kuni r05) aruandeaasta jooksul teenust saanud isikud ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulud sihtrühmale, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud 9 teenuseid osutama. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapse vanem on surnud; 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse, kui laps on enne 18- aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks või õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või lapse 16 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 kohaselt 9 peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või 3) isiku 25-aastaseks saamiseni. Veergudes 3 ja 4 märgitakse teenuste järgi (r02 kuni r05) aruandeaasta jooksul teenust saanud isikud ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulud sihtrühmale, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võib teenuseid 9 osutada. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi. Sotsiaalhoolekande 16 seaduse § 45 lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tagada järelhooldusteenuse isikule, kes: 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel; 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes. 3 MINISTRI MÄÄRUS 18.04.2018 nr 16 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruses nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” (lisa 5);“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ (lisa 19).“; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) „Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus ja perekodus“ (lisa 13);“; 4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab internetipõhiselt S-veebis 30. jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal ja 30. juuliks eelmise poolaasta andmete põhjal käesoleva määruse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud vormis statistilise aruande ning esitab selle internetipõhiselt samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. (2) Sotsiaalkindlustusamet koostab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatud aruannete põhjal internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded ning esitab need internetipõhiselt 10. veebruariks ja 10. augustiks Sotsiaalministeeriumile.“; 5) paragrahvi 3 lõigetes 4, 8, 10, 13 ja 15 asendatakse sõnad „maakonna koondaruande“ sõnadega „maakondade koondaruanded“ ja sõna „selle“ sõnaga „need“; 6) paragrahvi 3 lõiked 131 ja 132 sõnastatakse järgmiselt: „(131) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab internetipõhiselt S-veebis 21. jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktide 5 ja 13 alusel 2 kehtestatud vormis statistilised aruanded ning esitab need internetipõhiselt samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. (132) Sotsiaalkindlustusamet koostab käesoleva paragrahvi lõike 131 kohaselt esitatud aruannete põhjal internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded ning esitab need internetipõhiselt 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile.“; 7) määruse lisad 1–3, 5 ja 7–18 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–16; 8) määrust täiendatakse uue lisaga 19, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 17. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus Lisa 2. Isikliku abistaja teenus Lisa 3. Koduteenus Lisa 4. Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine Lisa 5. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 6. Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamine Lisa 7. Sotsiaaltransporditeenus Lisa 8. Tugiisikuteenus Lisa 9. Võlanõustamisteenus Lisa 10. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused Lisa 11. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus Lisa 12. Erihoolekandeteenused Lisa 13. Hoolekandeasutus Lisa 14. Turvakoduteenus Lisa 15. Varjupaigateenus Lisa 16. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Lisa 17. Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel