Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrust nr 28, millega on
kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise kord.
Muudatused puudutavad kokku 16 aruandevormi, millest kuue aruandevormi muudatused on
seotud suuremal või vähemal määral 1. jaanuaril 2018. a jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse
muudatustega. Kolme aruande muudatused puudutavad laste hoolekannet, kus vastavalt
seadusemuudatusele nimetati asenduskoduteenus asendushooldusteenuseks ning sellest
lähtuvalt tehakse vastavad mõistete asendused ka kolmes muus aruandevormis.
Halduskoormuse vähendamise eesmärgil hinnati viies aruandevormis küsitud andmeid ning selle
tulemusel tehakse aruandetabelitesse muudatused, millega väheneb esitatavate andmete maht.
Nelja aruandevormi puhul viiakse vormides kasutatavad mõisted kooskõlla sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatuga ning ühe puhul tehakse aruande koostamise juhendisse täpsustus.
Määrusega kehtestataks uus aruandevorm, kus küsitakse andmeid kohaliku omavalitsuse
üksustelt riigieelarvest laste hoolekandeks eraldatud toetusfondi vahendite kasutuse ja jäägi
kohta.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
nõunik Ülla Mäe (tel 626 9360, e-post
[email protected]) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626
9363, e-post
[email protected]) ja Marion Rummo (tel 626 9712, e-post
[email protected]).
Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste ja perede
osakonna laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo (tel 626 9220, e-post
[email protected]),
laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post
[email protected]),
hoolekande osakonna nõunik Kristiina Tuisk (tel 626 9218, e-post
[email protected]) ja
hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper (te. 626 9219, e-post
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel 626 9271, e-post
[email protected]).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
31.01.2018, 11.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 1 punkti 5, millega sõnastatakse statistilise
aruande vorm järgmiselt: „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste
rahastamine“. Tegemist on varem kehtinud aruandevormiga, kuid selle pealkirja ja aruandevormi
2
sisu muudetakse vastavalt 1. jaanuarist 2018. a kehtivale sotsiaalhoolekande seaduse
redaktsiooni sõnastusele.
Määruse punktiga 6 sätestatakse aruande esitamiseks uus tähtaeg – 21. jaanuar.
Kohaliku omavalitsuse üksused koostavad eelmise kalendriaasta kohta määruse § 2 lõike 1
punkti 5 alusel kehtestatud vormis statistilise aruande Sotsiaalkindlustusametile 21. jaanuariks.
Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud aruannete põhjal internetipõhiselt maakondade
koondaruanded ning esitab need 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile.
Aruande esitamistähtaja pikendamine kohaliku omavalitsuse üksustele (6 päeva võrra) on seotud
sellega, et omavalitsustel oli aruande esitamiseks kehtestatud lühikese tähtajaga (15. jaanuar)
raske saada kokku lõplikke andmeid eelmise aasta kohta.
Määruse punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 1 punktiga 13, millega kehtestatakse uus
statistiline aruandevorm „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“
(lisa 19). Tegemist on uue aruandevormiga, kus küsitakse andmeid kohaliku omavalitsuse
üksustelt riigieelarvest eraldatud toetusfondi kasutuse ja jäägi kohta.
Vahendite kasutuse ja jäägi andmed on vajalikud iga-aastase toetusfondi vahendite uueks
eraldamiseks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele vastavalt SHS § 156 lõikele 34, mille
kohaselt määratakse riigieelarvest vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku
omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning
hooldusperede toetamiseks. Toetuse eraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele on vajalikud
asendus- ja järelhooldusteenust saavate isikute arvud ja vastavalt sellele arvestatakse
omavalitsustele eraldatav summa, kuid seejuures arvestatakse ka kohaliku omavalitsuse
üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jääki.
Määruse punkti 6 kohaselt koostavad kohaliku omavalitsuse üksused eelmise kalendriaasta
asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutuse ja jäägi kohta statistilise
aruande Sotsiaalkindlustusametile 21. jaanuariks. Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud
aruannete põhjal internetipõhiselt maakondade koondaruanded ning esitab need 31. jaanuariks
Sotsiaalministeeriumile.
Määruse punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõike 2 punkti 1, millega sõnastatakse statistilise
aruande vorm järgmiselt: „Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus ja perekodus“.
Tegemist on varem kehtinud aruandevormiga, kuid selle pealkirja ja aruandevormi sisu
muudetakse vastavalt 1. jaanuarist 2018. a kehtivale sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni
sõnastusele.
Määruse punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõikeid 1 ja 2, muutes aruandevormi
„Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamine” esitamise
tähtaegu. Edaspidi koostab kohaliku omavalitsuse üksus internetipõhiselt S-veebis 30. jaanuariks
eelmise kalendriaasta andmete põhjal ja 30. juuliks eelmise poolaasta andmete põhjal
statistilised aruanded ning esitab need internetipõhiselt samaks tähtajaks
Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud aruannete põhjal
internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ja esitab need
internetipõhiselt 10. veebruariks ja 10. augustiks Sotsiaalministeeriumile.
Aruande esitamise tähtaja muutmisega püütakse mõnevõrra hajutada aruande esitajate
töökoormust, sest uue, käesoleva määrusega kehtestatava aruande „Asendus- ja
järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ Sotsiaalkindlustusametile esitamise
tähtaeg on 21. jaanuar ning sama tähtaeg kehtib ka aruande „Raske ja sügava puudega lastele
osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ esitamisel. Mõlema aruande andmete tähtaegne
esitamine on oluline, sest saadud andmed võetakse aluseks riigieelarvest iga-aastase
toetusfondi vahendite uueks eraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele.
Määruse punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõikeid 4, 8, 10, 13 ja 15, asendades neis sõnad
„maakonna koondaruande“ sõnadega „maakondade koondaruanded“ ja sõna „selle“ sõnaga
„need“. Muudatus on vajalik, kuna tegelikkuses koostab Sotsiaalkindlustusamet ja esitab
3
Sotsiaalministeeriumile ühe aruande asemel mitu aruannet, milles on esitatud teenused
maakondade kaupa.
Määruse punktiga 6 muudetakse määruse § 3 lõikeid 131 ja 132, muutes aruandevormide
„Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” ja „Asendus- ja
järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ esitamise tähtaegu. Edaspidi koostab
kohaliku omavalitsuse üksus internetipõhiselt S-veebis 21. jaanuariks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal statistilised aruanded ning esitab need internetipõhiselt samaks tähtajaks
Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet koostab esitatud aruannete põhjal
internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded ning esitab need internetipõhiselt 31.
jaanuariks Sotsiaalministeeriumile.
Nimetatud aruannete esitamise tähtajad on seotud Vabariigi Valitsuse otsuse ettevalmistamisega
kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondist jaotatavate vahendite kohta,
sealhulgas raske ja sügava puudega lastele hoiuteenuse rahastamiseks ning asendus- ja
järelhooldusteenuse osutamiseks. Vahendite eraldamise lähteandmeteks on lisaks teenust
saavate laste arvule ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelmiste perioodide rahaliste vahendite
jääk. Varasem andmete esitamine võimaldab asjakohase vahendite eraldamise otsuse kiiremat
ettevalmistamist.
Määruse punktidega 7 ja 8 asendatakse määruse lisad 1–3, 5 ja 7–18 muutmise määruse
lisadega 1–16 ning määrust täiendatakse uue lisaga 19, mis on esitatud muutmise määruse lisas
17.
Aruandevormis „Eluruumi tagamise teenus“ (lisa 1) on muudetud tabelit 2 „Andmed elanike
liikumise kohta“, kus on täpsustatud teenust saama saabujate endist elukohta ja teenust saamast
lahkumise sihtkohta, viies need vastavusse sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega. Mõiste
„asenduskodust“ veerus 4 on asendatud mõistega „asendushoolduselt“. Mõiste
„hoolekandeasutusest“ veerus 5, mis on üldine mõiste, on asendatud mõistega
„üldhooldusteenust osutavast asutusest“ ja mõiste „erihoolekandeasutusest“ veerus 6 asemel on
„erihoolekandeteenust osutavast asutusest“. Aruandevormis tehtavad muudatused on
täpsustavad (terminoloogilised) ning sellega ei kaasne aruande esitajatele täiendavat ajakulu.
Aruandevormi „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste
rahastamine“ (lisa 4) puhul on tegemist analoogse, varem kehtinud aruandevormiga, kuid
pealkiri ja sisu on muudetud kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse sõnastusega kooskõlla
viimiseks. Aruandevormi varasem nimetus oli: „Lapsehoiuteenuse ja muude sotsiaalteenuste
rahastamine raske ja sügava puudega lastele ning riiklike vahendite jääk“. Sotsiaalhoolekande
seaduse kohaselt määratakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele toetus raske ja
sügava puudega lastele abi osutamiseks ning kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada
nimetatud toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või
muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna
hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust (SHS § 156 lõiked 31 ja 32).1 Seega, lähtuvalt
toetuse kasutamisest mitmeteks sotsiaalteenusteks raske ja sügava puudega laste sihtrühma
jaoks on aruande pealkiri muudetud ning ka aruande ridade kirjetes ja juhendis on tehtud
vastavad muudatused. Aruandes on kokku kaks tabelit, millest esimest on muudetud vaid
sõnastusega, teises tabelis ei ole varasema aruandevormiga võrreldes muutusi tehtud. Varem
aruandes olnud kolmas tabel, kus küsiti andmeid lapsehoiuteenuse ja seonduvate teenuste
rahastamist keskmise puudega või puudeta lastele, on kustutatud, kuna ei sobitu raske ja sügava
puudega laste sihtrühma teenuste osutamise andmete hulka.
Aruandevormis „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ (lisa 5) on täpsustatud juhendit,
tabelis 1 on lisatud perest eraldatud lapse paigutamise variante ning tabelis 2 parandatud päist ja
ühte rida. Muudatused tulenevad peamiselt 2018. aastal kehtima hakanud sotsiaalhoolekande
seaduse muudatustest, mille kohaselt nimetati ümber asendushooldusteenus ja selle osutamise
1
RT I, 28.11.2017. 2
4
viisid, sh nimetati perekonnas hooldamine ümber asendushooldusteenuse osutamiseks
hooldusperes. Tabelisse 1 on lisatud perest eraldatud laste paigutamise kohad lähtuvalt
asendushoolduse viisidest ning lisatud ka variant „muu“, mis lähtub praktilisest vajadusest. Kuna
varem nimetatud perekonnas hooldamine loetakse jätkuvalt kehtivaks, on aruande juhendisse
tehtud täpsustus, et hooldusperede ja hooldusel olevate laste all peetakse silmas nii enne 2018.
aastat kehtinud seaduse kohaselt perekonnas hooldamisel lepinguga hooldusel olevaid lapsi ja
neid hooldavaid peresid kui ka alates 2018. aastast hooldusperesid. Juhendis on tehtud ka
täpsustus juhtumimenetluse algatamise kohta, mis aruande täitjatele sageli küsimust tekitas
(täpsustatud on, et tabelis 1 real 01 kajastatakse nende laste arv, kellega seotult menetleti
lastekaitsealaseid juhtumeid, sh neid, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud
juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või aruandeaastal). Juhendis on täpsustatud ka tabeli
3 kohta toodud selgitust vastavalt lastekaitseseaduse sõnastuse muudatusele alates 2018.
aastast kehtima hakanud sätte kohaselt (seoses maavalitsuste kaotamisega).
2
Lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või
kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis
sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel.
Aruandevormis „Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse
kasutamine“ (lisa 6) on täpsustatud aruande täitmise juhendit veeru 2 osas, mis puudutab
riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.
Juhendi tekst on viidud kooskõlla Vabariigi Valitsuse määrusega nr 65 „Vabariigi Valitsuse 6.
veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine“.3
Määrusega täpsustati komponente, millest koosneb sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise
toetus, ning lisati väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitis neile teenuse
saajatele, kes on Sotsiaalministeeriumi andmetel hoolekandeasutusse elama asunud enne 1.
jaanuari 1993.
Määrusega muudetakse aruande esitamise tähtaegasid. Aruannet esitatakse 2 korda aastas. Kui
2017. aasta kohta pidi kohaliku omavalitsuse üksus esitama aruande aasta kohta
Sotsiaalkindlustusametile juba 10. jaanuariks, siis kehtestatava määrusega on aruande esitamise
tähtajaks aruandeperioodile järgneva kuu 30. kuupäev (30. jaanuar ja 30. juuli). Sellega on
püütud mõnevõrra hajutada aruande esitajate töökoormust, sest käeoleva määrusega
kehtestatava uue aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja
jääk“ Sotsiaalkindlustusametile esitamise tähtaeg on 21. jaanuar ning sama tähtaeg kehtib ka
aruande „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ puhul.
Mõlema aruande andmete tähtaegne esitamine on oluline, sest saadud andmed on vajalikud iga-
aastase toetusfondi vahendite uueks eraldamiseks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse
üksustele.
Aruandevormi „Sotsiaaltransporditeenus“ (lisa 7) on tehtud sisulised muudatused, mille
tulemusel muutus vorm lihtsamaks. Endiste tabelite 1 ja 2 asemel, kus küsiti andmeid teenuse
saajate kohta puude liigi ja teenuse kasutamise eesmärgi järgi, eristades seejuures kolme
teenuse osutamise tüüpi, on uues vormis üks tabel (tabel 1) „Sotsiaaltransporditeenuse saajad
teenuse eesmärgi järgi“. Selles tabelis küsitakse andmeid sotsiaaltransporditeenuse saajate
kohta kokku (sh nendest kohandatud transpordivahendiga teenuse saajate kohta) ja
sotsiaaltransporditeenuse saajate kohta teenuse kasutamise eesmärgi järgi. Tabelist on jäetud
välja teenuse osutamise tüübid (liinivedu ja tellimusvedu, sh juhuvedu ja taksoteenus) ning
teenuse saajate puude liigid.
Vastavalt eespool nimetatud muudatusele ei eristata enam tabelis 2 (endine tabel 3)
„Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine“ kulutusi teenuse osutamise tüüpide järgi.
2
RT I, 28.11.2017, 2
3
RT I, 21.03.2017, 13
5
Seoses aruandevormi muudatustega on muudetud ka juhendit. Juhendis on täpsustatud tabeli 1
veeru 2 täitmist. Täpsustatakse, et õppeasutuses õppimise all näidatakse ka lapsi, kes käivad
koolieelses lasteasutuses.
Aruandevormi muutmise vajadus tekkis seoses aruande esitamisel tekkinud andmekvaliteedi
probleemidega, mida ei olnud aruandevormi väljatöötamisel võimalik ette näha.
Sotsiaaltransporditeenuse aruandevorm kehtib alates 2016. aastast. 2017. aastal kohaliku
omavalitsuse üksuste poolt 2016. aasta kohta statistilise aruande esitamisel ilmnes, et kohalikes
omavalitsustes peeti teenuse osutamise arvestust erinevalt, kuna nii detailne teenuse osutamise
tüüpide väljatoomine oli sotsiaaltöötajatele tülikas ja aeganõudev. Seega ei olnud osa saadud
andmetest kõikehõlmav. Eelkõige puudutab see teenuse osutamise tüüpide üle arvestuse
pidamist. Samuti on teenuse sihtrühm reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega4 ning nende
eristamine puude liigi järgi ei ole poliitikakujundamisel ja avalikku huvi silmas pidades oluline.
Tehtud muudatuste tulemusel muutub aruandevorm lihtsamaks ja vähendab aruande esitajate
koormust.
Aruandevormi „Tugiisikuteenus“ (lisa 8) tabelis 1 ja juhendis on tehtud muudatused vastavalt
eespool nimetatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusele.
Tabelis 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi“ (aruandeaasta jooksul) on tehtud
muudatused ridadel 05 ja 10 ning vastavalt sellele ka juhendis.
Laste sihtrühma nimetus real 05 „asenduskodus, turvakodus, perekonnas hooldamisel ja
eestkostel olev laps“ on asendatud nimetusega „asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning
eestkostel olev laps“. Juhendis on teenuse vajaduse põhjuste loetelus „asenduskoduteenus ja
perekonnas hooldamine“ asendatud asendushooldusteenusega.
Täiskasvanud isikute sihtrühma nimetus real 10 „asenduskoduteenuselt, perekonnas
hooldamiselt, eestkostelt iseseisvalt elama lahkuv noor“ on asendatud nimetusega
„järelhooldusteenust saav täiskasvanu“. Juhendi tekstis on teenuse saamise põhjused
„asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise ning eestkoste lõppemine“ asendatud
järelhooldusteenuse saamisega.
Aruandevormis tehtud keelelised muudatused seisnevad mõiste „teenusel viibimine“
asendamises läbivalt mõistega „teenuse saamine“ ning mõiste „tugiisikuteenuse kasutajad“
asendamises mõistega „tugiisikuteenuse saajad“.
Aruandevormi „Võlanõustamisteenus“ (lisa 9) on tehtud sisulised muudatused ja täpsustatud
aruande täitmise juhendit.
Sisuline muudatus puudutab tabelit 1 „Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse
üksusesse pöördunud isikud“, kus eristatakse kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud ja
teenust saanud isikud teenuse osutaja järgi. Kohaliku omavalitsuse üksuses võib teenust
osutada kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist, kes on läbinud
võlanõustaja täienduskoolituse ning kes osutab võlanõustamisteenust lisaks muudele
tööülesannetele, st võlanõustamine ei ole tema ainus tööülesanne. Teiseks võib teenust osutada
kohaliku omavalitsuse üksuses olev palgaline võlanõustaja, kelle tööülesandeks on ainult
võlanõustamisteenuse osutamine. Varem näidati kõik nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuses
teenust saanud isikud koos. See tekitas aga probleemi teenusetundide ja teenuse kulu
arvutamisel, kuna sotsiaaltöötaja ja sotsiaaltöö spetsialist on ametnik, kes saab iga kuu töötasu
ning seetõttu ei ole võimalik välja tuua otseselt nõustamisteenusega seotud kulutusi ning tülikas
oli eristada ka teenusetundide mahtu.
Samuti täpsustati kohaliku omavalitsuse üksusest väljapoole teenust saama suunatute kohta
peetavat arvestust. Teenuse saajatena arvestatakse siin vaid need teenust saama suunatud
iskud, kelle osutatava teenuse eest tasub teenust saama suunanud kohaliku omavalitsuse üksus.
4
SHS § 38 järgi on sotsiaaltransporditeenuse eesmärk võimaldada puudega isikutel, kellel puue takistab isikliku või
ühissõiduki kasutamist, kasutada vajadustele vastavat transpordivahendit töötamiseks, õppeasutuses õppimiseks
või avalike teenuste kasutamiseks.
6
Tabelis 1 tehtud muudatuste tõttu täpsustatakse tabelis 2 „Teenust saanud isikud
võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht“
teenusetundide arvestust. Teenusetundidena arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuses palgal
oleva võlanõustaja teenusetunnid ja nendele väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust
saanud isikutele osutatud teenuse tundide maht, mille eest tasus vastav kohaliku omavalitsuse
üksus.
Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt
osutatud võlanõustamisteenuse tundide mahtu.
Sarnaselt teenusetundidega arvestatakse ka teenuse osutamiseks tehtud kulutused. See
tähendab, et teenuse osutamisega seotud kulutustena näidatakse vaid kohaliku omavalitsuse
üksuses palgal oleva võlanõustaja ja väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust osutava
võlanõustaja teenuse osutamise kulutused, mille eest on tasunud vastav kohaliku omavalitsuse
üksus.
Aruande esitajate ettepanekul on teenust saama pöördumise põhjusena lisatud „mitu probleemi“.
See puudutab neid pöördujaid, kus pöördujal olid tekkinud võlgnevused tingituna mitmest
põhjusest. Kehtivas aruandevormis oli teenuse saamiseks pöörduja kohta vajalik näidata vaid
peamine probleem. Selle eristamine mitme samaväärse probleemi korral oli sotsiaaltöötajal
keeruline.
Tabelis 4 esitatakse andmed kõigi teenust osutanud võlanõustajate ja nende kvalifikatsiooni
kohta, k.a kohaliku omavalitsuse üksuses teenust osutanud sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö
spetsialist.
Aruandevormi tehtud sisuliste muudatustega muutub aruandevorm täitjatele üheselt mõistevaks
ning teenusetundide arvestuse ja teenuse rahastamise osas lihtsamaks.
Muudatuste tulemusel täpsustub aruande sisu ja paraneb aruande kvaliteet, kuna aruanne
sisaldab vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatavat võlanõustamisteenuse osa, mida
rahastab kohaliku omavalitsuse üksus. Arvestusest jääb välja see osa teenuse saajaid, kes said
teenust ESFi vahenditest rahastatud projekti „Integreeritud teenuse osutamine
toimetulekuraskustes inimestele“ kaudu.
Muudatuse tulemusel väheneb ka ajakulu, sest kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltööga
tegeleva spetsialisti nõustamisteenuse osa kohta ei küsita enam tundide arvu ega ka
arvestuslikku kulu.
Aruandevormi „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ (lisa
10) tabelis 1 „Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)“ tehakse
täpsustus märgitavate teenuste loetelus. 2016. aasta kohta viidi endine H-veebi aruanne
„Päevakeskuse teenused“ üle S-veebi, mille tulemusel lühendati S-veebi aruande teenuste
loetelu. Praeguseks on selgunud, et kohanemis- ja toimetulekutreeningu, tegevusteraapia ja
loovteraapia kohta võiksid tabelis olla eraldi read, et teenuse osutaja või kohaliku omavalitsuse
üksus ei peaks neid samas tabelis muude teenuste alla märkima. Tabelisse on tagasi pandud ka
rida „aasta jooksul teenindatud inimeste arv kokku (iga isik näidata üks kord)“, kuna vastasel
juhul puudub ülevaade päevakeskuse külastajatest ühekordselt ning keeruline on märkida ka
nendega seotud kulutusi.
Tabelist 3 „Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu
alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad“ on maha võetud veerg nr 3,
mis sisaldas varem lepingulisi töötajaid (töövõtu- ja käsunduslepinguga). Edaspidi saab ka
lepingulised töötajad märkida koos asutuse põhitöötajatega veergudesse 1 ja 2. Lepinguliste ja
põhitöötajate eristamine tekitas aruannete täitjate seas segadust ning tihti täideti põhitöötaja
kohta kõik kolm veergu, kuna formaalselt on ka põhitöötajal leping olemas.
Tegemist on täpsustustega, mille tulemusel aruannete täitjate halduskoormus ei kasva.
Aruandevormis „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus“ (lisa 11)
on varem kehtinud aruannet „Asenduskoduteenuse rahastamine ja personal“ muudetud
tulenevalt 2018. aastast kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest.
7
Asendushoolduse ümberkorraldused hakkasid kehtima 2018. aastast, mille kohaselt riikliku
asenduskoduteenuse asemel hakkas kohaliku omavalitsuse üksus korraldama
asendushooldusteenust kolmel viisil: hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Varem
asenduskoduteenust osutanud asutus saab uue regulatsiooni kohaselt osutada
asendushooldusteenust asenduskodus ja perekodus. Lähtuvalt teenuse nimetuse muutusest ja
teenuse osutamise viisidest on tehtud ka muudatused aruandevormi, sh muudetud vormi
pealkirja, ja aruande sisu on täiendatud. Asenduskoduteenus on asendatud kahe teenuse viisi
nimetusega (asendushooldusteenus asenduskodus ja perekodus). Lisaks ei küsita enam teenust
saanud isikute puuet, kuna enam ei kehti varem kehtinud rahastamise määrade erisus sõltuvalt
puudest. Varem küsiti nii teenuse saamise aega kuudes kui rahastamist samas tabelis (tabelis
1), kuid aruande täitmise lihtsustamiseks on viidud teenuse rahastamise andmed eraldi tabelisse
(tabel 2 „Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus“). Tabelis 3 on
tehtud muudatused lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt ei ole
seatud enam astmeliselt erinevaid nõudeid kasvatusalatöötajatele ning varasema abikasvataja,
nooremkasvataja, kasvataja, vanemkasvataja ja perevanema asemel on eristatavad vaid
kasvatajad ja perevanemad ning nende abilised. Muus osas pole tabelis 3 „Perekodus ja
asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende
keskmine töötasu“ aruandesse muudatusi tehtud. Aruande juhendit on kohandatud vastavalt
tabelites tehtud ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatustele.
Tehtavate muudatustega aruande esitajatele halduskoormus tabelite täitmisel ei kasva, sest
sisuliselt ei ole andmemaht kasvanud.
Aruandevormist „Erihoolekandeteenused“ (lisa12) jäetakse välja tabelid nr 3
„Erihoolekandeteenuste kasutajad terviseseisundi põhidiagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)“, nr
4 „Erihoolekandeteenuste kasutajad teenuse liigi, puude liigi, puude raskusastme ja vähenenud
töövõime järgi (aruandeaasta jooksul)“ ja nr 5.1 „Riiklikku pensioni ja töövõimetoetust saavad
erihoolekandeteenuste kasutajad (aruandeaasta lõpu seisuga)“.
Edaspidi saadakse andmed teenuse saajate terviseseisundi põhidiagnooside, puude liigi, puude
raskusastme, töövõime kaotuse protsendi ja pensionite kohta Sotsiaalkindlustusametist. Andmed
vähenenud töövõime kohta saadakse Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa andmete
ühendamisel.
Tabelites 1, 2, 3, 5 ja 7 laiendatakse toetavate teenuste nimekirja kahe 2017. ja 2018. aastal
lisandunud teenusega: igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega autismispektri
häirega inimestele ja igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega inimestele (päeva-
ja nädalahoiuteenus).
Muudatuste tulemusel väheneb teenuseosutajate halduskoormus tabelite täitmisel. Varem pidid
teenuseosutajad säilitama eespool nimetatud tabelite andmed kõigi aasta jooksul teenust saanud
isikute kohta ja suures osas olid need pigem hinnangulised või puudusid, kuna teenuseosutajal ei
ole juurdepääsu isiku terviseseisundi põhidiagnoosi või puude liigi andmetele.
Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ (lisa 13) muudatused puudutavad tabeleid 1 „Majandus-
tegevus“ ja 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“ ning personalitabeleid 2a–
2d.
Tabel 1 viiakse kooskõlla raamatupidamise aastaaruandlusega. Tabelist jäetakse välja põhivara
soetamine, mis oli seotud tabeliga 1a. See ei näidanud teenuseosutaja tegelikke kulutusi aasta
arvestuses. Selle asemel on lisatud samast tabelist tabelisse 1 põhivara amortisatsioon. Tehtud
muudatuste tulemusel on tabel kooskõlas raamatupidamise aastaaruandlusega ja
aruandeperioodi tulem vastab ettevõtte kasumiaruandele ning on seega täitjate jaoks loogiline.
Tabelis 1a, kus esitatakse andmed põhivara soetamise, renoveerimise ja kulumi kohta, oli eraldi
välja toodud transpordivahendite soetamine, inventari ja muu mitteamortiseeruva põhivara
soetamine, need näidatakse nüüd koos muu materiaalse põhivara all. Samad põhivaragrupid on
ka kulumi osas. Varasemad kulumigrupid olid mõneti liiga teenusespetsiifilised (nt köögiseadmed
ja pesuseadmed) ning nende eraldi väljatoomine ei andnud lisandväärtust ning oli ka täitjate
jaoks ajakulukas. Vastavalt tehtud muudatustele on täpsustatud juhendit ja tabelisse on lisatud
kontonumbrid.
8
Aruandevormis jäetakse neljast personalitabelist välja tabel 2.d, kus küsitakse andmeid vahetult
klientidele teenuse osutamisega seotud põhitöötajate kutsealase ettevalmistuse kohta. Eelkõige
puudutab see tegevusjuhendajaid ja hooldustöötajaid, kus oli eraldi välja toodud nende
kutsealane ettevalmistus. Vajalikud andmed nende kutsealase ettevalmistuse kohta saadakse
vastavate teenuste (erihoolekandeteenused ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus)
aruande põhitöötajate tabelist.
Andmed juhtkonda kuuluvate ja teenuse saajatega tegelevate põhitöötajate haridustasemete
kohta saadakse tabelist 2c, kus on andmed teenuse saajatega tegelevate töötajate kohta soo ja
haridustaseme järgi.
Tehtud muudatuse tulemusel kaob andmete topelt küsimine ning mõningal määral väheneb
seega ka aruande esitajate halduskoormus.
Muudatused personalitabelites 2a–2c on vormistuslikud. Välja on jäetud rida, kus küsiti andmeid
kasvatus- ja arendustööga tegelevate spetsialistide (kasvatusala töötajad, tegevusjuhendaja ja
huvijuht) kohta kokku ning seejärel eraldi ka ametite järgi, ning rida, kus küsiti andmeid teiste
spetsialistide kohta kokku (füsioterapeut, psühholoog, tegevusterapeut, logopeed, arst) ning
seejärel eraldi vastavate spetsialistide kohta. Vastavad „kokku“ read ei andnud aruandes mingit
lisaväärtust ning seetõttu otsustati need read välja jätta.
Vastavate muudatuse tegemisega on tehtud muudatused ka selle osa juhendisse.
Aruandevormis „Turvakoduteenus“ (lisa 14) on tehtud redaktsioonilisi muudatusi tulenevalt
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusest.
Tabelis 3 „Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud)“
on real 02 sihtkoht „asenduskodusse“ asendatud sihtkohaga „asendushooldusteenust või
järelhooldusteenust saama“. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate
seaduste muutmisele on lisatud teenust saamast lahkumisel uus rida „kinnise lasteasutuse
teenust saama“.
Tabeli 3.a „Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine“ on real 04 sihtkoht
„asenduskodusse“ asendatud sihtkohaga „asendushooldusteenust saama asendus- või
perekodus“.
Real 05 on sihtkoht „perekonda hooldamisele“ asendatud sihtkohaga „asendushooldusteenust
saama hooldusperes“.
2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest tulenevalt kehtestatakse uus
statistiline aruandevorm „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja
jääk“ (lisa 17) .
Seadusemuudatuste kohaselt korraldati asendushooldus ümber kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatavateks asendus- ja järelhooldusteenusteks ning nende osutamiseks eraldatakse
riigieelarvest toetusfondi vahendid asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks
ja hooldusperede toetamiseks (sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõiked 34 ja 35).5
Aruanne „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ on seega uus
aruanne, milles küsitakse andmeid kohaliku omavalitsuse üksuste eelnimetatud toetuse kasutuse
ja jäägi kohta kahes aruandetabelis. Tabelis 1 küsitakse andmeid asendushooldus- ja
järelhooldusteenuse osutamise ja korraldamisega seotud kulutuste kohta ning kalkuleeritakse
riigieelarvest eraldatud toetusfondi jääk. Tabelis 2 küsitakse teenuse osutamise kulude ja
teenuse saajate kohta asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise viiside järgi.
Vahendite kasutuse ja jäägi andmed on vajalikud iga-aastase toetusfondi vahendite uueks
eraldamiseks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele vastavalt SHS §156 lõikele 34, mille
kohaselt määratakse riigieelarvest vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku
omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning
hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel
proportsionaalselt vastavalt asendus- ja järelhooldusteenust saavate isikute arvule, lahutades
5
RT I, 28.11.2017, 2.
9
tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks
otstarbeks antud vahendite jäägi.
Uus kehtestatav aruandevorm suurendab mõningal määral aruande esitajate halduskoormust,
kuid esitatavad andmed on vajalikud teenuse rahastamiseks riigieelarvest toetusfondi kaudu
rahaliste vahendite eraldamiseks.
Aruandevormides „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“, „Varjupaigateenus“ ja
„Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (lisad 2, 3, 15 ja 16) ning juhendis on läbivalt
mõiste „teenuse kasutajad“ asendatud mõistega „teenuse saajad“.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamisega tagatakse sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete sisu
vastavus 1. jaanuaril 2018. a jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsioonile. Sellega
seoses tehakse määruses vajalikud muudatused laste hoolekandega seotud aruandevormidesse
ja juhenditesse. Samuti täpsustakse aruannete koostamise juhendeid ka teistes
aruandevormides ning kasutatavates mõistetes tehakse keelelisi muudatusi, ühtlustades
aruandevormides kasutatavad mõisted sotsiaalhoolekande seaduses kasutatavatega.
Aruandevormides tehtud sisulised muudatused vähendavad aruande esitajate halduskoormust.
Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud puudutavad järgmisi sihtrühmi:
andmeesitajad, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltööd tegevad spetsialistid;
sotsiaalteenuseid osutavate asutuste töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub teenuse
kohta aruandluse esitamine.
Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaaltööd tegevad spetsialistid on mõjutatud määrusega
muudetavate aruandevormide kaudu, mida on kokku 10.
Sotsiaalteenuseid osutavate asutuste puhul esitatakse aruandeid vastavalt nende poolt
osutatavatele teenustele.
Enamiku vormide puhul on muudatused seotud vastavates aruandevormides sotsiaalhoolekande
seadusest tulenevate muudatuste tegemisega, mis seisnevad vähestes andmelõigete
korrigeerimistes või juhendis esitatavate andmete esitamise sisu paremas selgitamises.
Kahes aruandevormis on esitatavaid andmetabeleid lihtsustatud, millega kaasneb esitatava
andmemahu vähenemine.
Uue lisandunud aruande kehtestamisega ei kaasne andmeesitajatele suurt ajakulu, kuna
aruandega küsitavate andmete hulk on väike ning aruanne esitatakse üks kord aastas. Tegemist
on raamatupidamisliku aruandega, mille kohta arvestuse pidamine on teenuse rahastaja töö osa.
Eeltoodust tulenevalt võib muudatuste mõju otsestele andmeesitajatele lugeda väheoluliseks.
Kuna muudatuste maht on väike, ei suurenda see esitatavat andmemahtu ning tasandab ka uue
lisanduva aruande esitamise ajakulu. Mõju ulatus statistilise aruandluse esitamisega tegelevate
töötajate ajakulu arvestades on väike.
Mõju sagedust võib hinnata samuti väikeseks, kuna aruannete esitamise sagedus on kõigi
muudetavate aruannete puhul endiselt üks aasta (v.a üks aruanne, mille esitamissagedus on
endiselt kaks korda aastas).
Muudatustega ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemist ette näha.
10
Sotsiaalteenuseid osutavate asutuste aruannete esitamisega (H-veeb) tegelevatele töötajatele
on muudatuste mõju väheoluline, kuna muudatustega väheneb aruannetega esitatavate andmete
hulk. Kolmest sisuliselt muudetavast aruandevormist kahe puhul (erihoolekandeteenused ja
hoolekandeasutus) väheneb esitatavate andmete hulk (vastavalt kolme ja ühe tabeli võrra).
Erihoolekandeteenuste aruandest välja jäetud tabelite andmed saadakse
Sotsiaalkindlustusametist ja hoolekandeasutuse aruandest välja jäetud tabeli puhul vastava
teenuse aruandest. Asendushooldusteenuse aruandevormi muudatustega aruande esitajatele
halduskoormus tabelite täitmisel ei kasva, sest sisuliselt ei ole andmemaht kasvanud. Kolme
ülejäänud teenuse aruandevormi puhul sisulisi muudatusi ei ole, muudatused seisnevad mõiste
täpsustamises.
Kokkuvõttes võib sotsiaalteenuseid osutavate asutuste aruannete esitamisega tegelevatele
töötajatele muudatuste mõju lugeda väheoluliseks. Kuna aruandevormide muudatused ei
suurenda esitatavat andmemahtu ja kõiki teenuseosutajaid puudutava aruande
„Hoolekandeasutus“ osas see pigem väheneb, ei lisandu andmeesitajatele täiendavat ajakulu.
Kuna aruannete esitamissagedus on endiselt üks aasta, siis võib ka mõju ulatust hinnata
väikeseks.
Muudatustega ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemist ette näha.
Sotsiaalkindlustusametis sotsiaalhoolekandealase statistilise aruandlusega tegelevatele
spetsialistidele on määrusega kaasnevate muudatuste mõju väheoluline, kuna aruannete
esitamissagedus ei muutu ning andmeesitajate arv kohaliku omavalitsuse üksuste näol väheneb
enam kui kaks korda.
Sotsiaalministeeriumis statistilise aruandluse kogumise ja kogumise korraldamisega tegelevate
spetsialistide puhul on mõju ulatus väike, kuna aruandevormidesse tehtavate selliste muudatuste
hulk, millega kaasneb aruannete õigsuse tagamiseks aruannetele kontrollitingimuste koostamine
ning peale vastavate arenduste tegemist ka nende testimine, on väike. Mõju sagedus on väike,
kuna aruannete põhiline esitamise sagedus on üks aasta.
Kokkuvõttes võib mõju Sotsiaalministeeriumi aruandluse kogumise ja korraldamisega
tegelevatele spetsialistidele nimetada väheoluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus ja
mõjutatava sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk puudub.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused seisnevad kulutustes aruannete elektrooniliseks
(veebipõhiseks) kogumiseks, st täitjatele vormide kättesaadavaks tegemises veebikeskkonnas
ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimises.
Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 1500–1700 eurot.
Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi
arendusteks kavandatud summast.
Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub ühel osal
andmeesitajatest aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
11
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja
Eesti Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ja Eesti Linnade Liit kooskõlastas
eelnõu vaikimisi.
Eesti Maaomavalitsuste Liit esitas eelnõu kohta kaks märkust, mis on esitatud seletuskirja lisas
toodud tabelis.
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmise määruse seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar
esitaja
Eesti Linnade Liit Lisa 9. Aruandevorm „Võlanõustamis- Arvestatud.
Koostab eelnõu järgmiste teenus“. Tabel 2 „Teenust saanud Tabelisse on lisatud üks veerg ja
märkustega arvestamisel. isikud võlanõustamisteenust saama täiendatud juhendit.
pöördumise peamise põhjuse järgi ja
teenusetundide maht“ osas teeme
ettepaneku lisada veerg „trahvid“,
sest nt Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse
andmetel on see kõige mahukam võla
liik – 2017.aasta statistika järgi on
45,6% kõikidest võlgadest
trahvivõlad.
Lisa 17. Aruanne „ Asendus- ja Ei ole arvestatud.
järelhooldusteenuse toetusfondi STAR-ist ei ole võimalik saada KOVide
vahendite kasutus ja jääk“. Tabel 2. vahendite kasutust täies ulatuses,
„Asendus- ja järelhooldusteenuse kuivõrd vahendite kasutus on KOV
osutamine ning vahendite kasutus korraldada ja nii võib KOV ka otse
teenuste järgi“ küsitakse teenusel teenuse korraldamiseks ja osutamiseks
viibivate või viibinud laste andmeid, vahendeid kasutada (n rahastab otse
mis peaksid olema ministeeriumile teenuseosutajat või teeb kulusid
kättesaadavad STARist. Oleme korraldusele), STARist saab teenusele
seisukohal, et aruannetega ei peaks suunamise ja teenuse rahastamise
küsima KOVidelt andmeid, mida oleks andmed sisestada vaid isikute kaudu. Nii
võimalik saada STARist. on tõesti teenuseid saanud isikud ja
nende kaudu tehtud kulutused STAR
kaudu välja võetavad, kuid kogu kulutusi
teenuste lõikes ei pruugi STAR
andmestik kajastada. KOVid saavad
kasutada TEHIKu poolt väljavõetud
andmeid STARis sisaldavate andmete
kohta ning kui neil ei ole muul viisil
kulutusi tehtud ja KOV on kõik isikud ja
kulud korrektselt STARi kandnud, siis
aruanne saabki täituda, vaid nende
andmetega. Aruande peab kinnitama
KOV (sh raamatupidamislikult
kontrollitult), kes omab vahendite
kasutuse kohta täit pilti ja saab kinnitada,
kas STAR andmed on kõiksed ja
korrektsed, lisab vajadusel vahendite
kasutuse või korrigeerib STARis
andmeid õigeks. Aruanne „ Asendus- ja
järelhooldusteenuse toetusfondi
vahendite kasutus ja jääk“ on oluline
kulutuste kõikseks kajastamiseks
omavalitsustele, kuivõrd järgmise
perioodi vahendite saamiseks on need
määravad andmed (jäägi puhul
eraldatakse vahendeid vähem), siis KOV
poolse täieliku ja kinnitatud aruandluseta
ei pea me võimalikuks vahendite
kasutamise ja eraldamise otsuste
tegemist (KOVidel endile oleks kontrollita
ja mitte kõiksete andmete kasutamine
majanduslikult kahjulik).
Vahendite kasutust reguleerib
5
SHS§156 (3 ) Kohaliku omavalitsuse
üksus võib kasutada käesoleva
4
paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetust
asendus- ja järelhooldusteenuse
osutamiseks ja korraldamiseks ning
hooldusperede toetamiseks.
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 1
Sotsiaalministeerium
Analüüsi ja statistika osakond ELURUUMI TAGAMISE TEENUS
tel 626 9362 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile.
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile.
1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Perede arv Elanike arv
nr
kokku (k.a nendest kokku nendest
üheliikmelised) üheliikmelised
pensioniealised puudest või east
tingitud
erivajadusega
A B 1 2 3 4 5
Kohaliku omavalitsuse üksuse
01
omandis olevad eluruumid
sh sotsiaalmajutusüksused 02
Eraelamispind 03
Kokku 04
2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)
Elanike Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Elanike
arv arv
eelmise nendest nendest aruande-
aruan- aasta
üldhooldusteenust osutavast
deaasta lõpus (v1
lõpus + v2 -
erihoolekandeteenust
hoolekandeasutusse
osutavast asutusest
kinnipidamiskohast
asendushoolduselt
eraelamispinnale
v12)
eraelamispinnalt
Kokku Kokku
varjupaigast
turvakodust
asutusest
teadmata
teadmata
(v3 (v13
surnud
muu
muu
+...+ +...+
v11) v17)
1 2 3 4 5 6 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
7
3. Kohaliku omavalitse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Elu- nendest
nr ruumide
korterid korteritest üksikud tubadest
arv
toad
kokku kohanda- vajavad kohan- vajavad
tud kohanda- datud kohanda-
puudest mist puudest või mist
või east puudest või east tingitud puudest
tingitud east tingitud erivajadu- või east
erivaja- erivaja- sega tingitud
dusega dusega inimestele erivaja-
inimestele inimestele dusega
inimestele
A B 1 2 3 4 5 6 7
Kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis olevad eluruumid (v.a 01
sotsiaalmajutusüksused)
Sotsiaalmajutusüksused
02 X X X X X X
(voodikohad)
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Hõivatud eluruumide nendest
nr arv kokku korterid üksikud toad
A B 1 2 3
Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad
01
eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused)
Sotsiaalmajutusüksused (voodikohad) 02 X X
5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)
Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud Eluaset
eluruumi vajavate inimeste arv
1 2 3
2
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Eluasemetüüp Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas
nr kasutanud teenusele kohaliku riik muud
inimeste kokku, eurot omavalit- Kokku sh allikad
arv kokku (v3 + v4 + suse sotsiaal- hasart-
v7) üksus toetuste ja mängu-
-teenuste maksust
osutamise
toetuse
vahenditest
A B 1 2 3 4 5 6 7
Kohaliku omavalitsuse üksuse
01 X
omandis olevad eluruumid
sh eluruumide kohandamine
puudest või east tingitud 02 X
erivajadusega inimestele
Eraelamispind 03 X
sh eluruumide kohandamine
puudest või east tingitud 04
erivajadusega inimestele
Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X
Täitja nimi Kuupäev
..........................................
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Eluruumi tagamise teenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus osutatakse
eluruumi tagamise teenust sotsiaalhoolekande seaduse §-de 41–43 tähenduses, üürides seda perele või
üksikisikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna
vajadustele vastavat eluruumi tagama, ning kohaliku omavalitsuse üksused, kes osutavad või rahastavad
puudega (erivajadusega) inimestele eluruumi kohandamise teenust.
1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)
Rida 01 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse üksuse omandis
olevas eluruumis.
Rida 02 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse omandis olevas
sotsiaalmajutusüksuses.
Rida 03 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse poolt vabaturult
üüritud eraelamispinnal.
Rida 04 = rida 01 + rida 03.
Veerg 1 – teenust saanud pered kokku, k.a üheliikmelised.
Veerg 2 – kõikidest teenust saanud peredest üheliikmelised pered.
Veerg 3 – kõik teenust saanud elanikud kokku.
Veerg 4 – teenust kasutanud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka
jõudnud isikud.
Veerg 5 – teenust kasutanud puudest või east tingitud erivajadusega inimesed.
3
NB! Pensioniealiste hulka võivad kuuluda erivajadusega inimesed ja erivajadusega inimeste hulka võivad
kuuluda pensioniealised.
2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse elanike arv kokku eelmise aruandeaasta lõpus.
Veerud 2–11 – näidatakse aasta jooksul teenust saama saabunud inimeste arv kokku ja nende endise
elukoha järgi.
Veerg 3 – inimesed, kes saabusid elamispinnalt, mis oli nende või nende pereliikme omandis, või kes üürisid
elamispinda eraisikult või elasid sugulaste või tuttavate juures.
Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9 + veerg 10 + veerg 11
Veerud 12–17 – näidatakse lahkujate arv aasta jooksul kokku ja lahkumise sihtkoha järgi.
Veerg 13 – näidatakse inimesed, kes lahkusid hoolekandeasutusse ööpäevaringset teenust saama (põhiliselt
väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset hooldusteenust või erihoolekandeteenust).
Veerg 14 – näidatakse inimesed, kes on endale ostnud elamispinna või üürinud selle eraisikult või kolinud
erapinnal elavate sugulaste või tuttavate juurde.
Veerg 16 – näidatakse inimesed, kes lahkusid mujale (nt munitsipaalkorterisse, samuti isikud, kelle suhtes
kohaldati kinnipidamist arestimajas või vanglas).
Veerg 17 – näidatakse inimesed, kelle kohta ei ole teada, kuhu nad lahkusid. See puudutab peamiselt neid,
kes olid sunnitud lahkuma seoses üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega maksekohustuste täitmata jätmise
või sisekorraeeskirjade rikkumiste tõttu.
Veerg 12 = veerg 13 + veerg 14 + veerg 15 + veerg 16 + veerg 17
Veerg 18 = veerg 1 + veerg 2 – veerg 12
Selles tabelis ei tohi näidata teenuse kasutajate liikumist kohaliku omavalitsuse üksuse piirides!
Näiteks, kui inimesel oli tagatud eluase sotsiaalmajutusüksuses, kuid aasta jooksul võimaldati talle uus
eluase sotsiaalkorteris, siis selles tabelis ei tohi teda näidata saabujate ega lahkujate all, sest tegelikult sai ta
sama teenust edasi.
3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Rida 01 – näidatakse kõik kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid, mis on ette nähtud üürile
andmiseks sotsiaalteenusena eluaset vajavatele isikutele ja perekondadele, kes ise ei ole suutelised ega
võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. Näidatakse need eluruumid, mis on üüri- või
majutuslepingu alusel üürile antud või selleks valmis (vastavad ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel
kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele).
Üürile andmiseks mittesobivaid eluruume ei näidata.
Rida 02 – näidatakse sotsiaalmajutusüksuste voodikohtade arv.
Sotsiaalmajutusüksus – hoone või selle osa, milles asuvatesse ruumidesse isiku majutamisel (majutamis- või
üürilepingu alusel) antakse isiku kasutusse voodikoht koos sotsiaalmajutusüksuses olevate ruumide ja asjade
ning osutatavate teenuste kasutamise õigusega. See on ühiselamutüüpi majutus, kus isik kasutab majutus-
või üürilepingu alusel tasu eest voodikohta.
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Veerud 1–3 reas 01 – kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused),
mis on aasta lõpus antud kasutusse üürilepingu alusel.
Veerg 1 rida 02 – üüri- või majutuslepingu alusel kasutusse antud voodikohad sotsiaalmajutusüksuses aasta
lõpus.
5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)
Veerud 1 ja 2 – näidatakse aruandeaasta lõpus eluaset (sh kohandatud) ootavate nende perede arv (taotluste
arv), kelle eluaseme taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kohalikul omavalitsusel puudub vastav vaba
eluase.
Veerg 3 – näidatakse aruandeaasta lõpus vabanevat eluaset ootavate inimeste arv.
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 – näidatakse teenuse osutamisega seotud kulutused, mida kohaliku omavalitsuse üksus on teinud
teenust saavate inimeste eluruumide korrastamisel (nt jooksev remont) ja kohandamisel puudest või east
4
tingitud erivajadusega inimeste jaoks. Siia arvestatakse ka eluruumidega seotud üldkulud (k.a eluruumi
ooterežiimis oleku kulu (nt küttekulu talveperioodil)), mis kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
Lisaks näidatakse siin nende töötajate tööjõukulud, kes on seotud eluruumide tagamise teenuse osutamisel
sotsiaaleluruumide üldise teenindamise (juhtimise) ja korrashoiuga (nt sotsiaalmaja juhataja, koristaja jt). Kui
need töötajad on seotud ka mõne teise teenuse osutamisega, arvestatakse eluruumi tagamise teenuse kuluks
hinnanguline osa nende tööajast.
Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kapitaalremont ja ehitus).
Teenuse kulutustes ei tohi näidata ka seda osa, mida tasus üürnik igakuiste üüri- või muude maksetena, ega
üürivõlgnevust, mida tasuti ajutiselt kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuid nõutakse üürnikult hiljem sisse.
Rida 02 – näidatakse kulutused kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide kohandamiseks
puudest või east tingitud erivajadusega inimestele.
Rida 03 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kulutused vabaturult eluruumi üürimiseks või eluruumi
üürimisel esmase sissemakse tegemiseks ning puudega inimese või tema pereliikme omandis oleva või
vabaturul üüritava eluruumi kohandamiseks.
Rida 04 – näidatakse kulutused eluruumide kohandamiseks SHS § 42 alusel isikutele, kellel on puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise,
endaga toimetuleku või suhtlemisega ning mida osutatakse ja/või rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt.
Veerg 3 – näidatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite
summa.
Veerg 4 – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (eluasemeteenuse
osutamiseks tehtud kulutused) ja hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid.
Veerg 5 – kulutused, mis on tehtud omavalitsustele eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse
vahenditest.
Veerg 6 – kulutused, mis on tehtud hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahaliste vahendite arvel.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, v.a teenuse kasutaja poolt
tasutud summad.
Tabelis 6 ei näidata nende eluruumide kohandamist, mis kuuluvad meetme „Hoolekande taristu arendamine,
keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ alla ja mida rahastatakse Euroopa
Regionaalarengu Fondi vahenditest riigi kaasfinantseerimise abil.
5
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
muutmine“
Lisa 2
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 2
Sotsiaalministeerium
Analüüsi ja statistika osakond ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS
tel 626 9360 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile
1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi (aruandeaasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
Teenuse neist neist neist
Rea
saaja
nr Kokku liikumis- nägemis- muu Kokku liikumis- nägemis- muu Kokku liikumis- nägemis- muu
vanus
puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
18–24 01
25–29 02
30–39 03
40–49 04
50–59 05
60–64 06
65–74 07
75–79 08
80+ 09
Kokku
(01 +...+ 10
09)
2. Isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
Teenuse kasutamise Rea neist vanuses neist vanuses neist vanuses
eesmärk nr kokku kokku 18– 25– 50– kokku 18–
18– 25– 50– 25– 50–
65+ 65+ 65+
24 49 64 24 49 64 24 49 64
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
Õppimine ja
õppimisega seotud 01
tegevused
Töötamine 02
Kodu ja perega seotud
03
tegevused
Avalikud teenused 04
Ühiskondlikud ja vaba
05
aja tegevused
Kokku (01 +...+ 05) 06
2
3. Isikliku abistaja teenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul)
Osutatud teenuse neist isikutele
Teenuse Rea
maht kokku, liikumis- nägemis-
saaja sugu nr muu puudega
tundides puudega puudega
A B 1 2 3 4
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01
03
+ 02)
4. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi
Rea Kokku neist vanuses Aruandeaasta
nr aruande- jooksul
aasta teenust
lõpus alla 25 25–29 30–39 40–49 50–59 60–64 65+ osutanud
isiklikud
abistajad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Kokku 01
sh läbinud isikliku
02
abistaja koolituse
5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Osutatud Kulutused kulutusi rahastas Keskmised
teenuse teenusele kulutused
isik kohaliku riik muud
maht kokku, ühe
omavalit- allikad
kokku, eurot Kokku sealhulgas teenuse-
suse
tundides (v3 + v4 + (v6 + tunni
üksus riigi- hasart- ESF-i
v5 + v9) v7 + kohta,
eelarvest mängu- vahendi-
v8) eurot
teenuse maksust test
osutami-
seks
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
3
Kuupäev
Täitja nimi …………………………………………
telefon
e-post
Täname Teid!
JUHEND
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu
füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku
seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja
aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes)
ja muudes tegevustes, võimaldades tal realiseerida oma sotsiaalset aktiivsust, osaleda õpingutes, huviringide töös ja muudes
tegevustes väljaspool kodu.
Aruande „Isikliku abistaja teenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad isikliku abistaja teenuse osutamist oma
haldusterritooriumil elavatele teenust vajavatele täisealistele isikutele, sõltumata teenuse osutajast (KOV, KOVi hallatav asutus või
erasektor).
1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi. Muu puudega isikute all näidatakse liitpuudega (nt liikumis- ja nägemispuue;
kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav nägemispuue) isikud.
2. Isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärgid.
Iga inimest näidatakse teenuse saajana üks kord – peamise põhjuse järgi, miks inimesele isikliku abistaja teenust osutatakse.
Rida 01 – näidatakse hariduse omandamisega seotud tegevused: õppimine ja õppimisega seotud tegevused.
Rida 02 – näidatakse töötamisega seotud tegevused.
Rida 03 – näidatakse kodu ja perega seotud tegevused.
Rida 04 – näidatakse avalike teenuste kasutamine.
4
Rida 05 – näidatakse ühiskondlikud ja vaba aja tegevused.
Kodu ja perega seotud tegevusteks on abi liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel,
lugemisel, samuti kodu korrastamisel jm.
Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek,
apteegi külastamine), pangateenuseid (pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks), postkontori
külastamist vajalike postiteenuste kasutamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisi, sotsiaalteenuste kasutamisega seotud
tegevusi (nt sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenust saama minek jmt).
3. Isikliku abistaja teenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse isikliku abistaja teenuse saajatele osutatud teenuse maht tundides kokku.
Veerg 2 – näidatakse liikumispuudega isikutele osutatud teenuse maht tundides.
Veerg 3 – näidatakse nägemispuudega isikutele osutatud teenuse maht tundides.
Veerg 4 – näidatakse muu puudega isikutele osutatud teenuse maht tundides.
4. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi
Veerg 1 – näidatakse isiklike abistajate arv aruandeaasta lõpus.
Veerud 2–8 – näidatakse isiklike abistajate jaotus vanuse järgi.
Veerg 9 – näidatakse aruandeaasta jooksul teenust osutanud kõigi isiklike abistajate arv.
Rida 02 – näidatakse koolituse läbinud isiklike abistajate arv.
5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt
transpordivahendi ostu).
Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 3 veeru 1 reaga 03.
Kulutuste rahastamise allikad:
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui
kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering
struktuurifondidest saadud vahenditele.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest
sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest taotlusvoorude kaudu
saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
5
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 3
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord”
Lisa 3
Sotsiaalministeerium KODUTEENUS
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
Statistiline aruanne
tel 626 9360
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)
Rea Teenuse neist Perede arv (v.a
nr saajad üksi ühe-
kokku perede liikmelised)
elavad
koosseisus
elavad
A B 1 2 3 4
Koduteenuse saajad
kokku 01
sh kohaliku omavalitsuse
üksuse poolt tagatavas
eluruumis viibivad
teenuse saajad 02
2. Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühm Rea Mehed Naised Kokku
nr Kokku neist Kokku neist Kokku neist
puudega puudega puudega
A B 1 2 3 4 5 6
18–24 01
25–29 02
30–39 03
40–49 04
50–59 05
60–64 06
65–69 07
70–74 08
75–79 09
80–84 10
85+ 11
Kokku (01
12
+...+ 11)
2a. Koduteenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul)
Osutatud teenuse
Rea
Teenuse saaja sugu maht kokku,
nr
tundides
A B 1
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 +...+ 02) 03
3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi
(aruandeaasta lõpus)
neist vanuses
Rea
Kokku alla
nr 25–29 30–39 40–49 50–59 60–64 65+
25
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Teenust vahetult osutavad
01
isikud
sh erialase väljaõppe läbinud 02
4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Osutatud Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Keskmised
teenuse teenusele isik kohaliku riik muud kulutused
maht kokku, omavalit- Kokku allikad ühe
kokku, eurot (3 + sealhulgas teenuse-
suse (6 + 7 + riigieel-
tundides 4 + 5 + 9) üksus hasart- ESF-i tunni kohta,
8) arvest mängu- vahendi- eurot
teenuse maksust test
osutami-
seks
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Täitja nimi: Kuupäev
Telefon
E-post
Täname Teid!
2
Juhend
Statistilise aruande “Koduteenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad koduteenuse
osutamist.
Kui kohaliku omavalitsuse üksus ostab koduteenust kas osaliselt või täielikult sisse mõnelt sotsiaalteenust
osutavalt asutuselt, esitab ta oma haldusterritooriumi elanikele osutatud koduteenuse kohta aruande täies
mahus (k.a sisseostetud teenus).
Koduteenuse saajateks on kõik kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elavad vastavat teenust
saanud inimesed (k.a kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad isikud, kellele
osutatakse koduteenust).
1
Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku
iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades elukvaliteeti.
Koduteenuse tegevuste käigus abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes
tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool
eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
Kui puudega täisealisele isikule on määratud isiklik abistaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest
füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, ei käsitata seda
koduteenusena, vaid isikliku abistaja teenusena, mille kohta esitatakse aruanne „Isikliku abistaja teenus”.
Tabel 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 – näidatakse kõik aasta jooksul koduteenust kasutanud isikud, eristades üksi elavaid (veerg 2) ja
perede koosseisus elavaid (veerg 3) isikuid.
Perede koosseisus elavate koduteenuse saajate puhul näidatakse veerus 4 nende perede arv, kelle koosseisu
teenust kasutanud pereliikmed kuuluvad. Perede hulka ei arvata üksi elavaid koduteenuse saajaid. Veerg 1
võrdub seega veergude 2 ja 3 summaga.
Rida 02 – näidatakse need koduteenuse saajad, kes samal ajal viibivad ka kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt tagatavas eluruumis.
Tabel 2. Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Veergudes 2, 4 ja 6 on eraldi välja toodud puudega teenusesaajad. Puuet käsitletakse käesolevas tabelis
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.
Tabel 2a. Koduteenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul)
Teenuse osutamise maht näidatakse teenuse saaja soo järgi.
Veerg 1 – osutatud teenuse maht kokku arvestatakse aasta jooksul teenust saanud isikutele teenuse
osutamiseks kulunud tundide summana. Arvestuse aluseks on koduteenuse osutamiseks sõlmitud
halduslepingus või -aktis märgitud tundide arv.
Tabel 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi
(aruandeaasta lõpus)
Rida 01 – näidatake teenust vahetult osutavad isikud kokku.
Rida 02 – näidatakse teenust osutavad isikud, kes on läbinud erialase väljaõppe.
Tabel 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse
põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu).
Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 2a veeru 1 reaga 03.
1
Koduteenust ei saa määrata alaealisele lapsele, kuid teenust võivad vajada lapsevanemad, kes eespool nimetatud
põhjustel vajavad abi enda ja samal ajal oma laste eest hoolitsemisel.
3
Kulude rahastamise allikad:
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest
avatud taotlusvoorude kaudu.
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a
omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud
summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa
Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
4
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 4
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 5
RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA LASTELE
Sotsiaalministeerium OSUTATAVATE SOTSIAALTEENUSTE
Analüüsi ja statistika osakond
RAHASTAMINE
tel 626 9363 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande saaja
Aruande esitaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 21. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile.
2. Sotsiaalkindlustusamet 31. jaanuariks
Sotsiaalministeeriumile.
1. Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse
rahastamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele antud riigieelarvelise toetuse kasutamine ning toetuse
vahendite jääk
Rea Eurot
nr
A B 1
Aruandeaastale eelnevate perioodide rahaliste toetuste jääk 01
Aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus 02
Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud riigieelarveline toetus 03
Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud riigieelarveline toetus 04
Aruandeaastal kohaliku omavalitsuse kulud KOKKU raske ja sügava puudega lastele
lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks 05
raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse rahastamiseks 06
raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele muude sotsiaalteenuste
osutamiseks 07
Riigieelarvest saadud toetuse jääk aruandeaasta lõpus (r08 = r01 + r02 + r03 - r04 -
r05) 08
2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite
kasutus teenuste kaupa (aasta jooksul)
Nende laste arv, kelle puhul on teenuse eest
Rea tasutud Kulutused,
Nr eurot
Raske puudega lapsed Sügava puudega lapsed
A B 1 2 3
Aruandeaastal KOKKU
(arvutab programm allread kokku) 01
Lapsehoiuteenuseks 02
Tugiisikuteenuseks 03
Rehabilitatsiooniteenuseks 04
Nõustamisteenuseks 05
Sotsiaaltransporditeenuseks 06
Muu 07
muu (nimetage teenused)
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ esitavad kõik kohaliku
omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistrisse kantud andmetega.
Aruandes kajastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt selliste rahaliste vahendite kasutust raske ja sügava puudega
lastele osutatud lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muuks sotsiaalteenuseks, mis on seotud sotsiaalhoolekande
1 3
seaduse § 156 lõigete 3 –3 kohaselt riigieelarvest määratud kohaliku omavalitsuse üksuse toetusega raske ja sügava
puudega lastele abi osutamiseks, samuti võimalike kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest lisanduvate vahendite kasutust
samaks otstarbeks (raske ja sügava puudega lastele osutatud sotsiaalteenuste toetamine).
Tabel 1. Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu
sotsiaalteenuse rahastamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele antud riigieelarvelise toetuse kasutamine
ning toetuse vahendite jääk)
Rida 01 – märgitakse riiklike rahaliste toetuste jääk aruandeaastale eelnevatel perioodidel kokku.
Rida 02 – märgitakse aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus kohaliku omavalitsuse üksusele raske ja sügava puudega
lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks.
Rida 03 – märgitakse aruandeaastal teise kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ülekantud riigieelarvelise toetuse summa.
Rida 04 – märgitakse aruandeaastal teisele kohaliku omavalitsuse üksusele ülekantud riigieelarvelise toetuse summa.
Rida 05 – programm arvutab allridadelt (r06 + r07) kokku, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal
raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks.
Rida 06 – märgitakse, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele
lapsehoiuteenuse osutamiseks.
Rida 07 – märgitakse, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele ja
nende peredele muude sotsiaalteenuste osutamiseks (tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenus).
2
Rida 08 – programm arvutab, kas kohaliku omavalitsuse üksus kasutas raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-
, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks saadud riigieelarvelise toetuse täies ulatuses või jäi jääk
aruandeaasta lõpuks (kohaliku omavalitsuse üksus võis kasutada vahendeid ka suuremas mahus kui oli riigipoolne toetus, sel
juhul kalkuleeritakse jäägiks 0, mitte miinusjääk).
Tabel 2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite kasutus
teenuste kaupa (aasta jooksul)
2 1
Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikele 3 võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada sama paragrahvi lõikes 3
raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-,
sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna
hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Tabelis 2 näidatakse kui paljude raske ja sügava puudega laste jaoks,
milliste teenuste puhul ning kui suures ulatuses vahendeid kasutati.
Rea 01 veerg 3 on võrdne tabeli 1 reaga 05: aruandeaastal kohaliku omavalitsuse kulud kokku raske ja sügava puudega
lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks.
Tabeli veergudes 1 ja 2 märkida teenust saanud laste arv puudeastmeti ja teenusele tehtud kulud veergu 3 vastavalt teenuste
loetelule. Iga last näidatakse igal real üks kord sõltumata konkreetse teenuse saamise mahust. Kui teenus on kohalikus
omavalitsuses teistsuguse nimetusega, kuid oma eesmärgilt ja funktsioonilt sarnane loetelus nimetatule (lähtuvalt
Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud soovituslikest juhistest), siis paigutage teenusele kulunud summa ja laste arv
vastavalt sobivale reale. Kui loetelus sobivat ei leidu, siis märkige laste arv ja summa reale 07 „muu“ ning täitke vabaväli
osutatud teenuste nimetuse või nimetustega.
3
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 5
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 7
Sotsiaalministeerium LASTEKAITSE KOHALIKU
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9363 OMAVALITSUSE ÜKSUSES
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress:
Aadress:
E-post:: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)
Rea Tüdrukud Poisid Kokku
nr
A B 1 2 3
Nende laste arv, kellega seotult menetleti
01
lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02
Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03
Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)
eestkosteperre 04
hooldusperre 05
asenduskodusse või perekodusse 06
turvakodusse 07
naasid perekonda 08
muu 09
2. Hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus)
Rea Hooldusperede Hooldamisel
nr arv olevate laste arv
A B 1 2
Hooldusperede ja hooldamisel olevate laste arv (aasta
01
lõpus)
neist eesti keelt mittekõnelevad hoolduspered 02
Hooldusperede jaotus:
üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu pere 03
kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04
muu pere 05
Hooldusperede koolitused:
hoolduspered, kes on registreerunud PRIDE
06
eelkoolitusele (ootel)
hoolduspered, kes on läbinud PRIDE eelkoolituse 07
hoolduspered, kes on läbinud PRIDE põhikoolituse 08
hoolduspered, kes on läbinud hooldamist toetava
09
koolituse (v.a PRIDE)
Hoolduspered staaži järgi:
alla 1 aasta 10
1–2 aastat 11
3–4 aastat 12
5–6 aastat 13
7–8 aastat 14
9 ja enam aastat 15
3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Rea
Ametnike arv
nr
A B 1
Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01
täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02
osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03
Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04
muu haridusega 05
Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 06
nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade
07
koormus
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Aruanne „Lastekaitse kohalikes omavalitsustes“ koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse andmete alusel
lastekaitsealaste juhtumite, sh perekonnast eraldamise ja hooldamisele paigutamise andmete alusel. Aruande täitja
jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantud
andmetega (lastega seotud juhtumid, perest eraldamised, perekonnas hooldamisel või hooldusperes (enne ja
pärast 01.01.2018 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohased nimetused) olevate laste arv).
Tabel 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine
Rida 01 – nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) – aasta jooksul abi
vajanud lapsed, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel
või aruandeaastal (KOV on teinud otsuse juhtumikorralduse algatamiseks vastavalt lastekaitseseaduse 6.
peatükile, vt täpsemalt lastekaitseseaduse § 29).
Rida 02 – reast 01 need lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaasta jooksul (juhtumimenetlus on algatatud
aruandeaastal).
Rida 03 – nende laste arv, kes on aruandvas kohalikus omavalitsuses perest eraldatud aruandeaasta jooksul (nii
bioloogilisest perest kui lapsendaja- või eestkosteperest eraldatud lapsed), sh ajutiselt eraldatud lapsed, kes
naasid perekonda.
Read 04–06 – aruandeaastal peredest eraldatud laste paigutamine aruandeaasta jooksul nende viimatise
paigutamiskoha järgi.
2
Rida 04 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati eestkostele
(eestkosteperre).
Rida 05 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati
asendushooldusele hooldusperre.
Rida 06 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati
asendushooldusele asenduskodusse või perekodusse.
Rida 07 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga ajutiselt
suunatud saama turvakoduteenust (endise nimetusega varjupaik).
Rida 08 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga tagasi
perekonda läinud.
Rida 09 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga mujal kui
eelnimetatud (read 04–08), näiteks said täisealiseks ja alustasid iseseisvat elu, lapsendati vm.
Tabel 2. Hooldusepered ja hooldamisel olevad lapsed
Tabelis 2 kajastatakse perekonnas hooldamisel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid (enne 2018. aastat
kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse järgi oli nimetus „perekonnas hooldamine“) ning hooldusperes hooldamisel
olevaid lapsi ja hooldusperesid (alates 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on nimetus
„asendushooldusteenus hooldusperes“). Tabelis ja järgnevas juhendis on neid nimetatud ühtmoodi
hooldusperedeks ja hooldamisel olevateks lasteks.
Veerus 1 kajastatakse hooldusperede arv ja veerus 2 hooldamisel olevate laste arv. Lapse hooldusperekonda
paigutamine on asendushooldusteenuse pakkumine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldamisel olev laps
ei kuulu. Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle
Sotsiaalkindlustusamet on kandnud sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse (SHS §
10 6
45 lõige 2 ja § 45 ). Tabelisse märgitakse ka lapse perekonnas hooldamiseks enne 01.01.2018 sõlmitud
1
lepingud, mida jätkati sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 1 alusel.
Rida 01 – aruandeaasta lõpus hooldusperede ja hooldamisel olevate laste arv.
Rida 02 – aasta lõpu seisuga hoolduspered, kus ei kõneleta ega mõisteta vabalt eesti keelt.
Read 03–05 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt peretüübist: kas
tegemist on üksi last/lapsi hooldava täiskasvanuga (üksi lapsi hooldav isik), abielu- või kooselupaariga (kaks
last/lapsi hooldavat täiskasvanut) või muu perega (nt lapsi hooldav täiskasvanu ja tema vanem(-ad), abielu- või
kooselupaar ja nende vanemad ja täiskasvanud lapsed vmt).
Read 03 + 04 + 05 = rida 01.
Read 06–09 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt hoolduspere
koolitatusest või koolitusele registreerimisest.
Read 06 + 07 + 08 + 09 = / < rida 01.
Read 10–15 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered staaži järgi (veerg 1) ja neis hooldamisel olevate laste arv
(veerg 2).
Read 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 = rida 01.
Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Lastekaitseseaduse § 18 punkti 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse
üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja
heaolu tagamisel. Tabelis 3 näidatakse lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses
sõltumata töötaja ametinimetusest.
Rida 01 – näidatakse nii osalise kui täisajaga lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse
üksustes.
Rida 02 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal täisajaga.
Rida 03 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal osaajaga.
Rida 04 – näidatakse ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega lastekaitsetööd tegevaid ametnikke. Siia alla kuuluvad
erialad (nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritase): sotsiaaltöö, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus,
sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaalpedagoogika (sh rakenduskõrgharidus).
Rida 05 – näidatakse muu haridusega lastekaitsetööd tegevad ametnikud.
Rida 06 – näidatakse ettenähtud lastekaitsetöö ametikohtade koormus kokku (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete
töömahule – täisaja puhul on ametikoha maht 1, osaajaga lastekaitsetöö ülesannetega ametikoha puhul peaks
hindama, milline koormus on ette nähtud lastekaitsetööks – 0,25; 0,5 vm).
Rida 07 – näidatakse ettenähtud ametikohtade koormustest (reast 06) täidetud ametikohtade koormused (vastavalt
lastekaitsetöö ülesannete töömahule).
Rida 06 > = rida 07.
3
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 6
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise
nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 8
Sotsiaalministeerium RIIGIEELARVEST ERALDATUD
Analüüsi ja statistika osakond SOTSIAALTOETUSTE JA -TEENUSTE
tel 626 9362 OSUTAMISE TOETUSE KASUTAMINE
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress Aadress
E-post: E-post:
poolaasta
aasta
märkida X
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks ja 30.
juuliks Sotsiaalkindlustusametile.
2. Sotsiaalkindlustusamet 10. veebruariks ja 10.
augustiks Sotsiaalministeeriumile.
Riigieelarvest eraldatava sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamine, eurot
Kohaliku Sotsiaaltoetuste Riigieelarvest Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kulu Sotsiaal-
oma- ja -teenuste eraldatud KOKKU sh toetuste ja
valitsuse osutamise vahendid sotsiaal- sotsiaal- sotsiaal- -teenuste
üksus toetuse sotsiaaltoetuste ja toetuste toetuste teenuste osutamise
vahendite jääk -teenuste maksmise ja maksmiseks osutamiseks toetuse
eelmise osutamise -teenuste (sh puudega ja arenda- rahaliste
aruandeaasta toetuseks osutamise laste miseks vahendite
lõpus korraldamise hooldamise jääk
kuludeks toetuseks) aruande-
perioodi
lõpus
A 1 2 3 4 5 6 7
vald/linn
(aasta
algusest)
Kokku
Juhend
Käesoleva aruandega kogutakse andmeid riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondi kaudu
määratud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamise kohta.
Veerg 1 – näidatakse kõik eelmistel aastatel kasutamata jäänud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse
vahendid (sh sotsiaalteenuste arendamiseks).
Üldjuhul jääb see arv muutumatuks kogu aruandeaasta jooksul.
Erandkorras võib siin näidata ka aruandeperioodi jooksul tagastamisele kuuluvaid kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt mittesihtotstarbeliselt kasutatud riigieelarvelisi vahendeid (k.a eelmiste aruandeperioodide eest). Sel juhul on
vajalik lisada aruande esitamisel selgitus S-veebi aruandluskeskkonnas.
Veerg 2 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest eraldatud vahendid sotsiaaltoetuste ja -teenuste
osutamise toetuseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses
kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 4
lõikele 1. Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus jaotatakse järgmiselt:
1) toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud (hüvitatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 2
kohaselt);
2) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitis (eraldatakse 4800 eurot iga täisealise isiku kohta,
kes on Sotsiaalministeeriumi andmetel hoolekandeasutusse elama asunud enne 1. jaanuari 1993. a);
3) sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, uute sotsiaalteenuste käivitamiseks ning täiendavate
sotsiaaltoetuste maksmise kulude osaliseks katmiseks. Toetust eraldatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §
156 lõikele 3. Jaotamisel arvestatakse eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekondade arvu ja eelneva aasta
lõpu seisuga määratud hooldajaga puudega laste arvu Sotsiaalministeeriumi andmetel.
1
Siin ei näidata toetusfondi § 4 järgi raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust, mida jaotatakse
1
kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 3 .
Kohaliku omavalitsuse üksus võib sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada sotsiaalteenuste
osutamise ja arendamise kuludeks, uute sotsiaalteenuste käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste
maksmiseks ning sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.
Veerud 3–6 – näidatakse, milleks konkreetselt on aruandeperioodil (poolaasta, aasta) rahalisi vahendeid kasutatud.
Veerg 3 – näidatakse aruandeaastal eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse (veerg 2) ja eelmistel
aastatel kasutamata jäänud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendite (sh sotsiaalteenuste
arendamise kuludeks) (veerg 1) kasutamist kokku.
Veerg 4 – näidatakse administreerimiskulutusi, mis kaasnevad sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste
osutamisega. Näiteks kulutused täiendavate töötajate töölevõtmiseks, täiendava töökoormuse hüvitamiseks
sotsiaaltöötajale, taotluste menetlemiseks või sotsiaaltöötaja töövahendite (arvuti, kaustikud, paber jms)
soetamiseks, sotsiaaltöötaja koolituskuludeks, investeeringuteks ja jooksvaks remondiks kohaliku omavalitsuse
üksuse hallatavates ruumides. Siia ei märgita konkreetsele isikule makstud toetusi ega konkreetse isiku teenuse
maksumust.
Veerg 5 – näidatakse kulutusi, mida on sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest tehtud isikutele
sotsiaaltoetuste maksmiseks. Siin näidatakse kõiki sotsiaaltoetuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus maksis
inimestele aruandeaastal eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendite ning aasta alguses
kasutamata olnud jäägi arvelt.
Puudega laste hooldamise toetust (koos sotsiaalmaksuga) näidatakse kulutustes ainult sel juhul, kui seda
maksti riigieelarvest eraldatava sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse arvelt!
Veerg 6 – näidatakse kulutusi, mida on sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest tehtud isikutele
sotsiaalteenuste osutamiseks (sh väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitamine
sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest), aga ka uute sotsiaalteenuste käivitamiseks, teenuste
laiendamiseks ja arendamiseks. Seega on tegemist kulutustega, mis on suunatud sotsiaaltoetuse summade
vähendamisele või abivajavate isikute iseseisva toimetuleku parandamisele. Sotsiaalteenuste käivitamise,
laiendamise ja arendamise all on peetud silmas eelkõige ühekordseid kulutusi, sealhulgas soetusi (nt mänguasjade
ja mööbli ostmine lapsehoiuteenuse puhul), ruumide kohandamist sotsiaalteenuse osutamiseks teenuse
spetsiifilisusest lähtuvalt või nende teenuseosutajate koolitust,kes ei ole KOV-i hallatavate ega riiklike asutuste
töötajad. Sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vahenditest ei tehta suuremahulisi investeeringuid, nt
renoveerimistöid kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavates ruumides.
Veerg 7 – kasutamata rahaliste vahendite jääk sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks ning sotsiaalteenuste
arendamiseks aruandeperioodi lõpus.
2
Veerg 7 = veerg 1 + veerg 2 – veerg 3.
3
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 7
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 9
Sotsiaalministeerium SOTSIAALTRANSPORDITEENUS
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
tel 626 9362 Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus
15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile
1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)
Rea Kokku sh teenuse saamise eesmärgi järgi
nr õppimine töötamine avalike muu (sh
õppeasutuses teenuste vaba aja
kasutamine veetmine)
A B 1 2 3 4 5
Teenuse saajad kokku 01
sh kohandatud
02 X X X X
transpordivahendi saajad
2. Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kilo- Kulutused kulutusi rahastas
metraaž teenusele isik kohaliku riik sealhulgas muud
(läbisõit), kokku, omava- kokku riigieelarvest hasart- ESF-i allikad
km eurot litsuse teenuse mängu- vahen-
üksus osutamiseks maksust ditest
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Täitja nimi : Kuupäev
Telefon:
e-post:
Täname Teid !
JUHEND
Statistilise aruande „Sotsiaaltransporditeenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on
korraldatud sotsiaaltransporditeenuse osutamine.
Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt sisseostetava teenuse kohta.
Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel
puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit
tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks (SHS § 38 lõige 1).
Teenuse sihtrühm on liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud.
Samuti võivad teenust vajada näiteks autismi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud, kes käivad koolis või
teenust saamas, kuid kelle käitumise eripärad ei võimalda neil sageli sõita ühistranspordiga (ning isiklik
transport ei pruugi olla perele kättesaadav).
Käesolevas aruandes arvestatakse sotsiaaltransporditeenusena teenust, mida osutatakse liiniveo,
juhuveo või taksoveo korras.
1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikud kokku (üks kord).
Veerg 2 – näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporti õppeasutusse sõitmiseks (sh koolieelsesse
lasteasutusse).
Veerg 3 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid teenust tööl käimiseks.
Veerg 4 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporditeenust selliste avalike teenuste
kasutamiseks, mis aitavad tagada teenusekasutaja või tema hooldaja toimetuleku.
Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti
külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), postkontori külastamine vajalike postiteenuste
kasutamiseks, pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks,
kommunaalteenustega seotud asjaajamisteks, sotsiaalteenuste kasutamiseks (sh sotsiaaltöötaja
vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt).
Veerg 5 ─ näidatakse isikud, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võimaldas kasutada teenust muudel
eesmärkidel, nt spordivõistlustel, teatris, kontserdil käimiseks jne.
Kui isik kasutas sotsiaaltransporditeenust erinevatel eesmärkidel, siis näidatakse teda iga eesmärgi all,
kuid veerus 1 näidatakse teda ühe isikuna Seega võib teenuse saajate arv veerus 1 olla väiksem teenuse
saajate arvu summast eesmärkide järgi.
Real 1 Veerg 1 ≤ Veerg 2 + veerg 3 + veerg 4 + veerg 5
3. Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine
Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute läbisõidetud kilomeetrite arv kokku.
Veerg 2 – näidatakse teenuse osutamiseks tehtud kulutused kokku, eurodes.
2
Veerud 3–9 – näidatakse sotsiaaltransporditeenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa.
Kulutuste rahastamisallikad:
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsue üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha
struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a
omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud
summad (nt riigieelarvest toetusfondi kaudu sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud
vahendid, raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetuse vahendid) ning Euroopa Liidu
struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
3
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 8
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 10
Sotsiaalministeerium TUGIISIKUTEENUS
Analüüsi ja statistika osakond
tel 62 69 362 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile
1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Sihtrühm Rea Kok- sh
nr ku vabatahtli
15 18 25 30 40 50 60
7– 65– 75– (v1 ku
0-6 – – – – – – – 80+
14 74 79 +...+ tugiisikute
17 24 29 39 49 59 64
v12) enuse
saajad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
1. Last kasvatav isik 01 X
2. Tugiisikuteenust saanud
02 X X X X X X X X X
lapsed
sh puudega või
03 X X X X X X X X X
psüühikahäirega laps
laps, kes vajab abi haiguse
04 X X X X X X X X X
tõttu
asendushooldus- ja
turvakoduteenust saav ning 05 X X X X X X X X
eestkostel olev laps
muu olukorra tõttu abi vajav
06 X X X X X X X X X
laps
3. Tugiisikuteenust saanud
07 X X X
täiskasvanud
sh puudega või
08 X X X
psüühikahäirega täiskasvanu
täiskasvanu, kes vajab abi
09 X X X
haiguse tõttu
järelhooldusteenust saav
10 X X X X X X X X X X
täiskasvanu
kinnipidamiskohast vabanenud
11 X X X
täiskasvanu
muu olukorra tõttu abi vajav
12 X X X
täiskasvanu
Kokku (r01 + r02 + r07) 13
2. Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul)
Sihtrühm Re Teenuse maht tundides sihtrühma järgi
a nr Kokku sh vabatahtliku tugiisiku
poolt osutatud
A B 1 2
Last kasvatav isik 01
Tugiisikuteenust saanud lapsed 02
Tugiisikuteenust saanud täiskasvanud 03
Kokku (r01 + r02 + r03) 04
3. Tugiisikute arv vanuse järgi
Rea Kokku neist vanuses Aruande- sh vaba-
nr aruande- aasta tahtlikud
aasta jooksul tugiisikud
lõpus alla 25– 30– 40– 50– 60–
65+ teenust (aruande-
25 29 39 49 59 64
osutanud aasta
tugiisikud jooksul)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Tugiisikute arv kokku 01
sh läbinud tugiisiku koolituse 02
4. Teenuse osutamisega kaasnevad kulutused (aruandeaasta jooksul)
Sihtrühm Rea Teenu Kulutused kulutusi rahastas Keskmised
nr se teenusele isik kohaliku riik sealhulgas muud kulutused
maht kokku, oma- kokku riigieel- hasart- ESF-i allikad ühe
tundid eurot (v3 valitsuse (v6 + arvest mängu- vahen- teenusetun
es + v4 + v5 üksus v7 + teenuse maksust ditest ni kohta
+ v9) v8) osutami (v2/v1)
seks
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Last
01
kasvatav isik
Tugiisikutee
nust saanud 02
lapsed
Tugiisikutee
nust saanud
03
täiskasvanu
d
Kokku (r01
04
+ r02 + r03)
Täitja nimi: Kuupäev
Telefon:
e-post:
2
Täname Teid !
JUHEND
Statistilise aruande „Tugiisikuteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud
tugiisikuteenuse osutamine.
Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka omavalitsuse poolt
sisseostetava teenuse kohta.
Aruandes kajastatakse nii tasustatud kui ka vabatahtlike tugiisikute poolt osutatav teenus.
Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva
toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike
probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb
juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
Teatud sihtrühmadele (puudega inimesed, lapsed) teostab tugiisik vajaduse korral ka hooldustoiminguid ning
kooliealistele puudega lastele annab füüsilist kõrvalabi.
Tabel 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Tabeli täitmise aluseks on tugiisiku määramise põhjus. Kui isikul on tabelis esitatud mitu tugiisiku määramise
põhjust, valitakse üks peamine põhjus.
Teenuse saaja näidatakse sihtrühma all, millesse ta kuulus teenuse saamise algushetkel.
Rida 01 – last kasvatav isik (üldjuhul lapsevanem), kes sai teenust eesmärgiga tagada oma lapsele parem
hooldamine, turvalisus või arengut soodustav kasvukeskkond.
Rida 02 – tugiisikuteenust saanud alaealised lapsed kokku.
Rida 02 võrdub ridade 03–06 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm.
Rida 07 – tugiisikuteenust saanud täisealiste isikute arv kokku.
Rida 07 võrdub ridade 08–12 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm.
Rida 03 ja rida 08 – isik, kes sai teenust füüsilisest puudest või vaimupuudest ja/või psüühikahäirest tuleneva
abivajaduse tõttu. Siia kuuluvad need puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud puude
raskusastmega teenusesaajad, kellel teenusevajaduse põhjustas domineerivalt füüsiline puue, vaimupuue
ja/või psüühikahäire. Sõltuvusprobleemiga tugiisikuteenuse kasutajad näidatakse muu olukorra tõttu abivajaja
all (rida 12).
Rida 04 ja rida 09 – isik, kes sai teenust haigusest tuleneva abivajaduse tõttu Siin ei ole oluline, kas inimesel
on määratud puude raskusaste või ei, kuid oluline on, et tugiisikuteenuse vajaduse põhjustas haigestumine.
Rida 05 – alaealine (laps), kelle teenusevajaduse põhjuseks oli eestkoste seadmine või eestkostel olemine
ning sellega seotud abivajadus; asendushooldusteenust saama suunamine või asendushooldusteenuse
saamine ning sellega seotud abivajadus; turvakoduteenuse saamisega seotud abivajadus.
Rida 06 – muu olukorra tõttu abi vajav laps. Siia rühma kuulub alaealine, kes elab koos teda kasvatava isikuga
(üldjuhul lapsevanemaga) ning kes sai teenust, kuna last kasvatav isik ei suutnud piisavalt tegeleda lapse
arengu toetamisega või alaealisele turvalise kasvukeskkonna loomisega. Siin näidatakse lapsed, kelle puhul
on otsustatud määrata tugiisik just lapsele, mitte teda kasvatavale isikule. Siin tuleb näidata ka laps, kes vajas
teenust käitumisprobleemide tõttu, ning sõltuvusprobleemiga, koolikohustust mittetäitvad ja alaealiste
komisjoni suunatud alaealised.
Rida 10 – järelhooldusteenust saav täisealine, kes on alaealisena olnud eestkostel või asendushooldusel ja
kes sai teenust seoses iseseisva elu alustamisega (iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamiseks).
Rida 11 – täisealised, kes said teenust seoses kinnipidamisasutusest vabanemisega ning sellega seotud
abivajadusega.
3
Rida 12 – täisealised, kes said teenust muu olukorra tõttu. Siin näidatakse näiteks täisealine, kes sai teenust
seoses raskest olukorrast tuleneva abivajadusega; täisealine, kellele teenuse osutamise põhjuseks oli
sõltuvusprobleemist tulenev abivajadus jt.
Rida 13 on kokkuvõttev rida, mis võrdub ridade 01, 02 ja 07 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm.
Veerg 13 – tugiisikuteenust kasutanute arv kokku vastavalt sihtrühmadele.
Veerg 14 – teenust kasutanud isikud, kellele osutas teenust vabatahtlik tugiisik.
Tabel 2. Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul)
Näidata vastavale sihtrühmale osutatud teenuse maht tundides kokku.
Tabel 3. Tugiisikute arv vanuse järgi
Isik näidata selle vanuserühma all, millesse ta kuulus aruandeaasta lõpus. Eraldi näidatakse vabatahtlikud
tugiisikud, kellega ei ole sõlmitud tugiisikuteenuse osutamiseks tasulist lepingut.
Tabel 4. Teenuse osutamisega kaasnevad kulutused (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse tugiisikuteenuse osutamise maht kokku tundides.
Veerg 2 – näidatakse kulutused teenusele kokku, eurodes.
Veerud 3–9 – näidatakse teenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa.
Veerg 10 – näidatakse kulutused ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm – seda aruande koostaja ei
täida.
Kulutuste rahastamisallikad:
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha
struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a
omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad
(nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid, lapsehoiuteenuseks
eraldatud riiklike vahendite ülejääk raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste
osutamiseks) ning Euroopa Liidu struktuurifondide avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
4
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määruse nr
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 9
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 11
VÕLANÕUSTAMISTEENUS
Sotsiaalministeerium
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
tel 626 9360 Statistiline aruanne
Gonsiori 29, 15027 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus
30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud
(aruandeaasta jooksul)
Pöördunud isikutest
saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses
suunatud kohaliku
Isikute arv saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuse
saanud teenust
kokku omavalitsuse üksuses korraldatud
kohaliku omavalitsuse
vastava kvalifikatsiooniga võlanõustamis-
üksuses palgal oleva
sotsiaaltöötaja või teenust saama
võlanõustaja poolt
sotsiaaltöö spetsialisti poolt
1 2 3 4
2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja
teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul)
Osutatud teenusetundide
neist teenust saama pöördumise põhjuse järgi maht ja kulutused
teenusele
keskmi-
Isikute kulu- sed
arv tee- tused kulu-
üüri- ja muud
kokku laen liising nuse- võla- tused
elu- kommu- võlad mitu
(v1=v2+ pangalt ja/või SMS trah- tundi- nõus- ühe
aseme- naal- või prob-
…+v9) või era- järel- laen vid de tamis- teenuse-
laen maksete kohus- leemi
isikult maks maht teenu- tunni
võlg tused
kokku sele, kohta,
eurot eurot
(v11/v10)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul)
Isikute neist
arv töötav rasedus- kodune teised
registreeritud töötu riiklikku pensioni saav isik
kokku ja pöördu-
(v1 = v2 töötus- töötus- vana- töövõi- muu
sünnitus- kindlustus- kindlustus- dus- metus- pensio- jad
+...+ v10) puhkusel hüvitist või hüvitist või pensio- pensio- när
või töötutoe- töötutoe- när när või
lapse- tust saav tust mitte- töövõime
hooldus- saav, sh toetust
puhkusel pikaajali- saav isik
olev sed töötud
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus
(aruandeaasta jooksul)
neist
Rea
Võlanõustajate arv kokku täienduskoolituse
nr kutsetunnistusega
läbinud
1 2 3 4
Kokku 01
nendest teenust osutanud sotsiaaltöötajad
02
või sotsiaaltöö spetsialistid
Täitja nimi Kuupäev
Telefon
E-post
Täname Teid!
2
JUHEND
Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
võlgnevuse talutavaks muutmine või selle likvideerimine ja uute võlgnevuste tekkimise vältimine
toimetulekuvõime parandamise kaudu ning muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine.
Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita
võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei
ole võimeline iseseisvalt täitma.
Statistilise aruande „Võlanõustamisteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on
korraldatud teenuse osutamine, olenemata sellest, kas teenuse osutamine toimub kohaliku omavalitsuse
üksuses kohapeal või on teenuse saamine korraldatud väljaspool omavalitsust.
1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud (aruandeaasta
jooksul)
Veerg 1 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksusesse võlgnevus-probleemidega pöördunud isikute arv
kokku.
Veerg 2 – näidatakse isikud, kellele osutas võlanõustamisteenust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse
üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist, kes on läbinud võlanõustaja täiendkoolituse või kellel on
võlanõustaja kutse ning kes osutab võlanõustamisteenust lisaks muudele tööülesannetele, st
võlanõustamine ei ole tema ainus tööülesanne.
Veerg 3 – näidatakse isikud, kellele osutas võlanõustamisteenust elukoha-järgses kohaliku omavalitsuse
üksuses olev palgaline võlanõustaja, kelle tööülesandeks on ainult võlanõustamisteenuse osutamine.
Veerg 4 – näidatakse isikud, kes suunati kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud
võlanõustamisteenust saama ning kelle osutatava teenuse eest tasus teenusele suunanud kohaliku
omavalitsuse üksus.
2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja
teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse võlanõustamisteenust saanud isikute arv kokku. Selle arvutab programm. Aruande
koostaja seda ei täida.
Veerud 2–9 – näidatakse teenust saanud isikud vastavalt peamisele probleemile, millega abivajavad
isikud võlanõustaja poole pöördusid.
Veerg 8 – näidatakse kõik teised probleemid, mida ei ole eespool loetletud (nt maksuvõlg, krediitkaardi
võlg, viivised, elatisraha, käendus).
Veerg 9 – näidatakse pöördujad, kellel on üheaegselt mitu probleemi ning peamise probleemi eristamine
on keerukas.
Veerg 10 – näidatakse võlanõustaja poolt osutatud teenusetundide maht. Siin arvestatakse kogu tundide
arv, mis kulus võlanõustajal abivajava isikuga otseseks suhtlemiseks, sobivaimate lahenduste leidmiseks
ja muudeks konkreetse juhtumiga seotud tegevusteks. Siin näidatakse kohaliku omavalitsuse
üksuses palgal oleva võlanõustaja poolt osutatud teenusetunnid ja väljaspool kohaliku
omavalitsuse üksust teenust saanud isikutele osutatud teenusetundide maht, mille eest tasus
vastav kohaliku omavalitsuse üksus.
NB! Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt
osutatud võlanõustamisteenuse teenusetundide mahtu.
Veerg 11 – näidatakse kõik teenuse osutamisega seotud kulutused, st kohaliku omavalitsuse üksuses
palgal oleva võlanõustaja ja väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust osutava
võlanõustaja teenuse osutamise kulutused.
NB! Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt
osutatud teenuse kulu.
Veerg 12 – arvestuslik kulu ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm. Aruande koostaja seda ei
täida.
3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku, sõltumata sellest, kas abi osutati kohaliku
omavalitsuse üksuses või väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust asuva võlanõustaja juures. Selle
arvutab programm. Aruande koostaja seda ei täida.
Veerud 2–10 – näidatakse teenust saanute sotsiaalne seisund. Isik näidatakse tema peamise sotsiaalse
seisundi järgi (nt 65-aastane inimene näidatakse vanaduspensionärina ka siis, kui ta töötab).
3
Veerg 2 – näidatakse isikud, kes:
1) töötavad ja saavad selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
2) töötavad otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
3) ajutiselt ei tööta.
Mittetöötamise ajutise iseloomu peamine kriteerium on formaalse töösuhte säilimine tööandjaga (ettevõtja
puhul ettevõtte säilimine). Ajutise mittetöötamise põhjus võib olla näiteks puhkus, haigus, täiendus- või
ümberõpe, streik jne.
Veerg 3 – näidatakse rasedus- ja sünnituspuhkusel viibivad isikud (vastavalt puhkuseseadusele ja
ravikindlustuse seadusele) ja lapsehoolduspuhkusel viibivad isikud (lapse ema või isa kuni lapse kolme-
aastaseks saamiseni või lapse hooldaja, kui ema või isa kumbki seda puhkust ei kasuta).
Veerg 4 – kodune. Siia alla kuulub mittetöötav ja mitteõppiv tööealine isik, kes on tegev eeskätt oma
majapidamises, mitte väljaspool seda ega otsi tööd. Siia loetakse ka väikelastega kodus olijad, kes
eelnevalt ei töötanud, ja puudega isiku või vanuri hooldajad, kes hooldamiskohustuse tõttu ei tööta.
Veerud 5–6 – näidatakse Eesti Töötukassas registreeritud töötud.
Registreeritud töötu on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes on töötukassas töötuna arvele
võetud ja otsib tööd.
Veerg 5 – näidatakse töötuskindlustushüvitist või töötutoetust saavad isikud.
Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on töötukassas arvele võetud, kuid ei ole õigustatud saama töötutoetust
ega hüvitist, sh pikaajalised töötud.
Pikaajaline töötu on isik, kes 12 kuud enne Eesti Töötukassas töötuna arvele võtmist pole töötanud või on
olnud registreeritud töötuna üle 12 kuu (16–24-aastaste noorte puhul 6 kuud).
Veerud 7–9 – näidatakse riiklikku pensioni saavad isikud.
Veerg 7 – näidatakse isikud:
- kes on jõudnud riikliku pensionikindustuse seaduses sätestatud pensioniikka ning kellel on vähemalt
15 aastat tööstaaži. Siia alla kuuluvad ka soodustingimustel vanaduspensioni saajad riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel;
- kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Veerg 8 – näidatakse isikud, kellele on tervisekao tõttu määratud töövõimetuspension riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel, ja töövõimetoetuse saajad töövõimetoetuse seaduse alusel.
Veerg 9 – näidatakse teised pensionisaajad (rahvapensioni, toitjakaotuspensioni, väljateenitud aastate
pensioni saajad).
Veerg 10 – näidatakse kõik teised pöördujad, keda ei ole eespool olevas loetelus näidatud.
4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus
Andmed esitatakse kõigi teenust osutanud võlanõustajate ja nende kvalifikatsiooni kohta, k.a kohaliku
omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist (andmed nende erialase ettevalmistuse
kohta näidatakse real 02).
Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 järgi peab võlanõustajal olema kutseseaduse alusel antud
võlanõustaja kutse (veerg 2) või riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus
(veerg 3).
4
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 10
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 12
Sotsiaalministeerium MUUD KOHALIKU OMAVALITSUSE
Analüüsi ja statistika osakond ÜKSUSE KORRALDATAVAD
tel 626 9712 SOTSIAALTEENUSED
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Teenuse osutaja 25. jaanuariks kohaliku
omavalitsuse üksusele.
2. Kohaliku omavalitsuse üksus
5. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile.
3. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile.
1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)
Teenust Isikud vanuserühmade järgi
Rea saanud
nr isikute arv 18 kuni pensioni-
0–17
kokku pensioniiga ealised
A B 1 2 3 4
Kohanemis- ja toimetulekutreening 01
Tegevusteraapia 02
Loovteraapia 03
Toitlustamine 04
Saunateenus 05
Pesumajateenus 06
Iluteenused 07
Päevahoid 08 x x
Terviseedenduslikud tegevused 09
Nõustamisteenused 10
Huvitegevused (vaba aja sisustamine) 11
Koolitused ja haridustegevused 12
Tugi- ja eneseabigrupid 13
Üritused 14
Muud teenused 15
Aasta jooksul teenindatud inimeste arv
16 x x x
KOKKU (iga isik näidata üks kord)
2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutused Kulutusi rahastas, eurodes
teenusele riik
aruande- Teenust sh
aastal saanud isikute kohalik muud
kokku, arv kokku isik kokku riik riigieelarvest
omavalitsus hasartmängu- allikad
eurot (v6 + v7) teenuse
maksust
osutamiseks
1 2 3 4 5 6 7 8
3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel
või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad
Täidetud
ametikohtade Töötajate arv Töötajate arv
Rea
Töötaja arv (koormus) aruandeaasta aruandeaasta
nr
aruandeaasta lõpus jooksul
lõpus
A B 1 2 3
Kasvataja, abikasvataja 01 x
Hooldustöötaja 02 x
Logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog 03 x
Psühholoog, kutsenõustaja 04 x
Füsioterapeut 05 x
Tegevusterapeut või assistent 06 x
Huvijuht 07 x
Tegevusjuhendaja 08 x
sh Sotsiaalministeeriumi vastava koolituse
09 x x
läbinud
Õde 10 x
Sotsiaaltöötaja 11 x
Muud 12 x
Kokku (01+...+08+10+...+12) 13 x
Vabatahtlikud töötajad 14 x x
Täitja nimi: Kuupäev
Telefon:
E-post:
Täname Teid !
JUHEND
Statistilise aruande „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ esitavad kõik
kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaalteenuste osutamine ja mille rahastamisel osaleb
üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning mille kohta ei koguta statistilist aruandlust käesoleva aruande aluseks
oleva määrusega kehtestatud teiste aruandevormidega.
Teenuse osutajateks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused (sotsiaalkeskused,
päevakeskused jt), samuti eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad jt.
NB!
Siin ei esitata andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta, mida on
üksikasjalikult kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses ning mille kohta esitatakse statistilised aruanded
teiste sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud vormide kohaselt.
Asutused, kes osutavad lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ka teisi
teenuseid (näiteks asenduskoduteenust, erihoolekandeteenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust või
väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), täidavad sarnselt varasemaga lisaks ka H-veebi
aruandluskeskkonnas hoolekandeasutuse koondaruande, mis sisaldab kõikide asutuses osatatavate
sotsiaalteenuste kulutusi.
Asutused, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teiste
aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, hoolekandeasutuse aruannet ei täida ning neil on kohustus
esitada aruanne vaid antud teenuse vormi järgi.
Tabel 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)
Tabeli täitmisel tuleb erinevate teenuste ja tegevuste puhul arvestada järgmist:
Üks ja sama isik võib aruandeaastal saada mitut erinevat teenust.
Iga isikut tuleb näidata kõigi nende teenuste all, mida ta aruandeaasta jooksul sai.
Iga teenuse all tuleb sama isikut näidata ainult üks kord, olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või
mitu korda või osales aasta jooksul selle teenuse raames mitmes erinevas tegevuses.
Rida 01 – kohanemis- ja toimetulekutreening – isiku igapäevaeluoskuste arendamine, isiku toetamine
sotsiaalsete suhete loomisel ja arendamisel.
Rida 02 – tegevusteraapia – eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise
haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuurierinevuste või kõrge ea
tõttu, et suurendada nende iseseisvust, ennetada puuet ja säilitada tervist.
Rida 03 – loovteraapia – loomingulise tegevuse ja kunstimeediate rakendamine selgelt kindlaks määratud kliendi-
terapeudi suhtes, et saavutada kliendi tervislikust seisundist lähtuvaid terapeutilisi eesmärke.
Rida 04 – soe toit päevakeskuses, külm toit päevakeskuses, soe toit koju, külm toit koju.
Rida 05 – sauna, duši, vanni kasutamine.
Rida 06 – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, muu.
Rida 07 – juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, muu; näidatakse ka kodus osutatud teenused.
Rida 08 – toimetulekuraskustes perede lastele järelevalve pakkumine / teenuse osutamine.
NB!
Kui muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste hulgas osutatakse ka
lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 108 tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle kohta
eraldi aruande „Lapsehoiuteenus” ning neid lapsi selles aruandes ei näidata.
Kui päevakeskus osutab eakatele dementsetele ja puudega inimestele päevahoiuteenust
sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 ja selle seletuskirja tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle
teenuse kohta eraldi aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ning seda osa teenust
kasutanutest selles aruandes ei näidata.
Rida 09 – ravivõimlemine, k.a trenažööride kasutamine spetsialisti juhendamisel, massaaž, vererõhu mõõtmine,
veresuhkru mõõtmine, muu (nt kaalumine).
Rida 10 – nõustamisteenused (v.a võlanõustamine)
Siia alla kuuluvad: õigusnõustamine – kliendi nõustamine tema huvidega seonduvates õigusalastes küsimustes,
selgituste andmine õigusaktide kohta, lepingute jm õigusdokumentide koostamine; esindamine õigusvaidlustes
kohtu ja vahekohtu menetluses ja kohtuvälistes organites; sotsiaalnõustamine – teenus, mis on suunatud isikule
või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste
tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse isikut või perekonda tema
sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalteenustest ja -toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema
sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks; psühholoogiline
nõustamine (sh perenõustamine) – nõustaja aitab kliendil lahti mõtestada probleemsed olukorrad. Koos
arutletakse võimalike põhjuste üle ning püütakse leida lahendusi, mis aitaksid saavutada parimaid võimalikke
tulemusi selles olukorras. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada
kriise ja probleeme ning konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust probleemide
lahendamisel.
Rida 11 – vaba aja sisustamisega seotud tegevused, millest olulisemad on: sportlik tegevus (liikumis- ja
võimlemisrühmad, ujumine, trenažööride kasutamine (iseseisvalt jõusaalis), erinevad liikumismängud;
kodundusringid (käsitöö-õmblus, aiandus-mesindus, kokandus); kunstiringid (kujutav kunst, luule ja kirjandus, laul
ja muusika, tants, näitlemine); muu huvi- või klubiline tegevus, mis ei mahu ülaltoodud loetellu.
Rida 12 – keeleõpe, arvutiõpe (ei näidata arvuti kasutamist, mis kuulub infotehnoloogia kasutamise alla), muud
koolitused (nt lilleseade jm). Siia kuulub ka õppimise toetamine (koolis käivate laste toetamine õppetükkide või
koolis antud koduste ülesannete tegemisel); vanemluse toetamine (vanemlike oskuste õpetamine, vanemate rolli
toetamine laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Vanemlus keskendub lapsevanema ja lapse vahelisele
suhtlusele ning hõlmab õigusi ja kohustusi lapse arenguks ja eneseteostuseks).
Rida 13 – grupitöö rakendamine isiku toimetuleku toetamiseks. Siia alla tuleb märkida nii eneseabigrupid
(sarnaste probleemidega isikutele vastastikust tuge pakkuvad grupid) kui ka spetsialisti poolt juhitavad tugi- ja
arengugrupid.
Rida 14 – vestlusõhtud ja kohtumised, loengud ja infopäevad, näitused ja näitusmüügid, tähtpäevade tähistamine,
kontserdid, palvetunnid, ühiskülastused, ekskursioonid ja väljasõidud, muud üritused.
Rida 15 – teenused, mida ei ole ülalloetletud teenuste hulgas (nt pisiremonditeenused, infotehnoloogia
kasutamine, raamatukogu kasutamine, töösarnased tegevused).
Real 16 näidatakse aasta jooksul teenindatud inimeste arv üks kord.
Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine
Kulutuste rahastaja
Isik – näidatakse vahetult isikute endi poolt ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt makstud summad.
Kohalik omavalitsus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest allikatest saadud summad.
Muud allikad – näidatakse mitteriiklikest projektidest ja muudest allikatest saadud summad.
Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse klientidega tegelevate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest,
kas isik töötas täis- või osalise koormusega.
Veergudes 1 ja 2 arvestatakse nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu
alusel töötavaid inimesi ja nende töökoormust aasta lõpu seisuga.
Rida 14 veerg 3 – näidatakse töötasu mittesaavate vabatahtlike töötajate arv aruandeaasta jooksul.
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 11
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 13
Sotsiaalministeerium ASENDUSHOOLDUSTEENUSE
Analüüsi ja statistika osakond OSUTAMINE PEREKODUS JA
tel 626 9363 ASENDUSKODUS
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Teenuse osutaja täielik nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Asendushooldusteenuse osutaja 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Registrikood | | | | | | | Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes
Rea aasta lõpus teenust aasta jooksul teenust isikute teenuse saamise
nr saanud isikud saanud isikud aeg kokku (kuudes)
A B 1 2 3
Perekodus kokku 01
0–2-aastased 02
3–17-aastased 03
18 ja vanemad 04
Asenduskodus kokku 05
0–2-aastased 06
3–17-aastased 07
18 ja vanemad 08
Asendushooldusteenust
saanud kokku (isikud üks 09
kord)
2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus
Kulutusi rahastas Kulutused
Kulutused
aasta isikute ühe isiku
teenusele
jooksul teenuse kohta
Rea aruande-
teenust saamise kohalik kesk-
nr isik muu aastal
saanud aeg kokku omavalitsus miselt
kokku (v3 +
isikud (kuudes) kuus
v4 + v5)
(v6 / v2)
A B 1 2 3 4 5 6 7
Perekodus 01
Asenduskodus 02
Asendushooldusteenuse
03
saajad kokku
3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende
keskmine töötasu
Aasta Töötasu
Täidetud
Töötajate keskmine kokku (kõik Keskmine
ametikohta-
arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu
de arv
lõpus taandatud töötasu kuus, eurot
(koormused
Töötaja Rea aasta lõpus) (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12)
nr (vt juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Kasvatajad 01
Kasvataja abilised 02
Perevanemad 03
Perevanema abilised 04
Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05
(summeerib read 01–03 ja rea 05)
Logopeed, eripedagoog 06
Psühholoog, kutsenõustaja 08
Füsioterapeut 09
Tegevusterapeut või assistent 10
Arst 11
Õde 12
Sotsiaaltöötaja 13
Muu 14
KOKKU/keskmine 15
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
2
JUHEND
Statistilise aruande „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus” esitavad olenemata
juriidilisest vormist kõik asendushooldusteenuse osutajad, kellel on kehtiv asendushooldusteenuse või
asenduskoduteenuse osutamise tegevusluba (lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse §-st 151 väljastab
asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa Sotsiaalkindlustusamet, enne 01.01.2018 väljastas
asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa tegevuskohajärgne maavanem, mille alusel on jätkuvalt õigus osutada
asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus). Aruanne esitatakse sõltumata asutuse alluvusest ja omaniku
liigist.
Aruande esitaja jälgib, et esitatavad andmed oleksid kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse
kantud andmetega (asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saanud isikud ja nende teenuse saamise
aeg kuudes). Kogu aruandes kajastatakse info kõigi asendushooldusteenust saanud isikute ja neile teenuse
osutamisega seotud kulude rahastamise kohta, v.a Sotsiaalkindlustusameti suunatud teenuse saajad: saatjata
alaealised, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo ohvrid).
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava
õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või
avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on
üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei
ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile
kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale
juriidilisele isikule üle 50% varast). Enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta
(näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3
välismaisele füüsilisele isikule). Määramata enamusosalusega või
enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik
määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav).
Tabel 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg
kuudes
Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv aasta lõpus (veerg 1) ja aasta jooksul
(veerus 2) vanusevahemike ja asendushooldusteenuse viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi.
Vanusevahemike puhul lähtutakse isiku vanusest aruandeaasta lõpus või enne aasta lõppu teenust saamast
lahkunud isikute puhul nende vanusest teenust saamast lahkumise hetkel. Vanusevahemikud: 0–2-aastased on
isikud kuni 3-aastaseks saamiseni, 3–17-aastased on isikud alates vanusest kolm kuni 18-aastaseks saamiseni, 18
ja vanemad on isikud alates 18-aastaseks saamisest.
Asendushooldusteenust saanud isikud jaotatakse teenuse saamise viiside järgi teenuse saamisest perekodus
ja/või asenduskodus. Kui isik on teenust saanud aruandeaastal nii perekodus kui asenduskodus, siis kajastatakse
isikut veerus 2 aasta jooksul teenust saanuna vastavalt vanusevahemiku reale nii perekodus (ridadel 02, 03 või 04)
kui asenduskodus (ridadel 06, 07 või 08), kuid real 09 kajastatakse isikud üks kord (asendushooldusteenust
saanud kokku). Veerus 1 (aasta lõpus teenust saanud isikud) märgitakse kõigil ridadel isikud üks kord, kuivõrd
aruandeaasta lõpu seisuga saabki isik saada asendushooldusteenust ühel kindlal viisil (perekodus või
asenduskodus).
3
Veergu 3 märgitakse kokku isikute teenuse saamise aeg kuudes täpsusega kuni kaks kohta peale koma teenuse
saamise viiside järgi (perekodus või asenduskodus) vastava vanusevahemiku real. Kui isik saab
asendushooldusteenust perekodus või asenduskodus osa kalendrikuust (saabub teenust saama kuu jooksul või
lahkub teenust saamast kuu kestel või vahetab teenuse osutamise viisi kuu jooksul), siis arvestatakse selle kuu
maht kalendrikuus proportsionaalselt teenuse saamise päevade arvu järgi. Näiteks kui 0–2-aastane laps viibis
asendushooldusel perekodus 1. jaanuarist 18. jaanuarini ja seejärel samas asutuses asenduskodus 19. jaanuarist
31. jaanuarini, siis arvestatakse veerus 3 reale 02 (0–2-aastased perekodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks
kuudes 0,58 (18 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 18/31=0,58) ning veerus 3 reale 06 (0–
2-aastased asenduskodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,42 (13 teenuse saamise päeva jagatud
päevade arvuga kuus ehk 13/31=0,42).
Igal real summeeritakse isikute teenuse saamise aeg kuudes ehk kui näiteks kogu aasta jooksul oli
asendushooldusel perekodus 0–2-aastaseid lapsi kolm, siis real 02 veerus 3 (isikute teenuse saamise aeg kokku
(kuudes)) on 3 x 12 = 36 kuud.
Rida 01 – programm summeerib read 02–04: perekodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus
(veerus 1), aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3).
Rida 05 – programm summeerib read 06–08: asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus
(veerus 1), aasta lõpus (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3).
Rida 09 – programm liidab veergudes 2 ja 3 read 01 ja 05: perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust
saavad isikud aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 veerg 2
tuleb aruande esitajal ise täita, arvestades asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikuid üks kord, st kui
sama isik sai aasta jooksul asendushooldusteenust nii perekodus kui asenduskodus, siis real 09 tuleb arvestada
isik ühena (ehk veerus 2 võib ridade 01 ja 05 summa olla suurem kui real 09 märgitud asendushooldusteenust
saanud isikute arv kokku).
Tabel 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus
Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv ja nende teenuse saamise aeg kuudes
asendushooldusteenuste viiside järgi (real 01 perekodus ja real 02 asenduskodus) ja kokku
(asendushooldusteenuse saajad kokku real 03). Andmed peavad olema samased tabelis 1 esitatuga
(asenduskodus, perekodus ja asendushooldusel kokku aasta jooksul viibinud isikute arv ja teenuse saamise kuud
peavad tabelis 1 võrduma samade andmetega tabelis 2).
Veergudes 3–5 näidatakse eurodes kõik asutuses teenuse osutamiseks tehtud kulud rahastusallikate ja
asendushooldusteenuste viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi.
Veerus 3 (kohalik omavalitsus) näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks
eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest
tasutud summasid, mille omavalitsus kannab teenuse osutajale – need on teenuse saaja ehk isiku poolt
finantseeritud kulud (veerg 4).
Veerus 4 (isik) näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt tasutud summad, sealhulgas lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused, mida on eestkostja loal kasutatud lapse
arvel hoiustatud varadest.
Veerus 5 (muu) näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid asendushooldusteenuse
osutamiseks.
Veeru 6 (kulutused kokku) arvutab programm, summeerides veerud 3–5.
Veeru 7 (kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus) arvutab programm, jagades kulutused kokku (veerg 6) isikute
teenuse saamise kuudega (veerg 2).
Rida 03 – arvutab programm, liites read 01 ja 02, v.a veerus 1, kus aruande esitaja ise peab arvestama
asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arvu üks kord sama moodi, nagu tabelis 1 real 09 veerus 1.
Tabel 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja
nende keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenuse osutamisega (töölepingu, töövõtulepingu,
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel). Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad teiste teenuste
osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja
töövõtulepingu alusel) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad
(asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu
personal, kes ei tegele vahetult teenuse osutamise ja teenuse saajatega) näidatakse aruandes
„Hoolekandeasutus”.
4
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad
töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega.
Read 01–04 täidetakse vastavalt last vahetult kasvatavate isikute ettevalmistusele ja asendushooldusteenuse
7
osutamise viisile. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 kohaselt on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga
8
peres asendushooldusteenuse osutamine perekodus ning § 45 kohaselt loetakse asendushooldusteenuse
osutamist asenduskodus, kui teenust osutatakse kasvatajatega peres. Nõuded kasvatajatele, perevanematele ja
13
nende abidele kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 45 , mille kohaselt on lisaks isikuga seonduvale seatud
järgmised hariduse ja kogemuse nõuded:
Kasvatajal või kasvataja abilisel on lastega töötamise kogemus, ta omab vähemalt keskharidust ja on läbinud
vähemalt ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava
isiku täienduskoolituse (tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega).
Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui
enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande § 123 kohaselt täidetud,
13
loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 45 täienduskoolitusnõue täidetuks.
Perevanem või perevanema abiline on vähemalt 25-aastane füüsiline isik, kes vastab vähemalt kasvatajale
kehtestatud nõuetele. Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida
hiljemalt 31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud
13
sotsiaalhoolekande seaduse § 124 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidetud, loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 45
täienduskoolitusnõue täidetuks).
Reale 01 märgitakse kasvatajate andmed (kasvatajad osutavad asendushooldusteenust asenduskodus).
8
Reale 02 märgitakse kasvataja abiliste andmed (kasvataja abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 45
punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks kasvataja nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus
lastega lisaks kasvatajale).
Reale 03 märgitakse perevanemate andmed (perevanemad osutavad asendushooldusteenust perekodus).
Reale 04 märgitakse perevanematest need, kes on tööl perevanema lepinguga lähtuvalt sotsiaalhoolekande
14
seaduse §-s 45 sätestatud tingimustest.
Reale 05 märgitakse perevanema abiliste andmed (perevanema abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse §
7
45 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks perevanema nõuetele vastavat abilist, kes viibib
asenduskodus lastega lisaks perevanemale).
Rida 06 – programm summeerib read 01–03 ja rea 05.
Ridadel 08–14 kajastatakse teised spetsialistid, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenust saavate isikutega.
Rida 15 – näidatakse eelnevatel ridadel mitte kajastatud spetsialistid, kes tegelevad asendushooldusteenust
saavate isikutega, ning ka asutuse juhtkonda või juhtiva keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult
juhul, kui nad tegelevad otseselt asenduskoduteenuse saajatega.
Rida 16 – programm summeerib rea 06 ja read 08–15.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormus (töömahu järgi) aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeperioodi lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute
arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate
keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; kuus kuud
töötanud isik täisajaga 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud
tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks kui isik töötas 10 päeva
kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest
10 / 20 = 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi
10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi
nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud,
kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja
töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
5
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) /
12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu
tööajanormtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka
Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) – näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid: põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus
jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal
makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga,
töötaja töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte
lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4)
jagatud aasta keskmise taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
6
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 12
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 14
Sotsiaalministeerium ERIHOOLEKANDETEENUSED
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9712 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Toimla nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Registrikood | | | | | | | Esitavad:
Omaniku liik | 1. Erihoolekandeteenuste osutaja 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Teenuse saajate arv vanuserühmade järgi Kokku
Kokku aruande-
Rea eelmise Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta
Sugu/teenuse nimetus
nr aruande- aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- lõpul
aasta lõpul sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+…
+v17)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toetami-
04
se teenus
Igapäevaelu toetamise
teenus suure toetusva-
05
jadusega autismispektri
häirega inimestele
Igapäevaelu toetamise
teenus suure hooldusva- 06
jadusega inimestele
toetatud elamise
07
teenus
kogukonnas elamise
08
teenus
töötamise toetamise
09
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei si- 10
salda ridu 11 kuni 13)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga
11
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 12
liitpuudega isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus kohtu- 13
määruse alusel
Read 04–13 – kui teenuse saajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
2. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul)
Kokku Teenuse saajate arv vanuserühmade järgi
Kokku
Rea eelmise
Sugu Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aruande-
aruan-
nr aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- aasta jooksul
deaasta
sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+…+v17)
jooksul
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toetami- 04
se teenus
Igapäevaelu toetamise
teenus suure toetusvaja- 05
dusega autismispektri
häirega inimestele
Igapäevaelu toetamise
teenus suure hooldusva- 06
jadusega inimestele
toetatud elamise 07
teenus
kogukonnas elamise 08
teenus
töötamise toetamise 09
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei sisal- 10
da ridu 11 kuni 13)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga 11
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
2
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 12
liitpuudega isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus kohtu- 13
määruse alusel
Read 04–13 – kui teenuse saajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
3
10)
teenus
teenus
teenus
teenus
teenus)
A
Toetatud elamise
Teenuse liik
hooldusteenus (ei
häirega inimestele
Ööpäevaringne eri-
Ööpäevaringne eri-
sisalda ridu 08 kuni
Töötamise toetamise
Kogukonnas elamise
le, kellel on ebastabiil-
vajadusega inimestele
teenus suure hooldus-
(päeva- ja nädalahoiu-
hooldusteenus isikute-
Igapäevaelu toetamise
Igapäevaelu toetamise
Igapäevaelu toetamise
teenus suure toetusva-
jadusega autismispektri
B
nr
08
07
06
05
04
03
02
01
Rea
1
X
X
X
arv
Koh
tade
lõpus
Eelmise
2
Isiku-
te arv
aruandeaasta
3
v9 +
v18)
(v4 +
v17 +
v16 +
Kokku
teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt kokku (sisal-
4
dab ka v5-v8)
5
ööpäevaringselt erihooldusteenuselt
ööpäevaringselt erihooldusteenuselt isikutele,
6
kellel on ebastabiilse remissiooniga raske,
sügav või püsiva kuluga psüühikahäire
3. Erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
ööpäevaringselt erihooldusteenuselt isikutele,
7
kellel on sügav liitpuue
erihoolekandeteenuselt
sh teiselt ööpäevaringselt
ööpäevaringselt erihooldusteenuselt kohtumää-
8
rusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele
teiselt toetavalt¹sotsiaalteenuselt (v.a rehabilitat-
9
siooniteenuselt) kokku (sisaldab ka v10-v15)
igapäevaelu toetamise teenuselt
10
neist
Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvaja-
11
dusega autismispektri häirega inimestele
Saabujate arv saabumiskoha järgi
Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusva-
12
jadusega inimestele
nuselt
toetatud elamise teenuselt
13
kogukonnas elamise teenuselt
14
sh teiselt toetavalt erihoolekandetee-
töötamise toetamise teenuselt
15
statsionaarselt tervishoiuteenuselt
16
17
kodust
mujalt, andmed puuduvad
18
4)
19
(v20+
…+v2
Kokku
20
teisele ööpäevaringsele sotsiaalteenusele
teisele toetavale sotsiaalteenusele
21
järgi
iseseisvalt elama, koju
22
neist
23
surnud
Lahkujate arv lahkumise sihtkoha
mujale, andmed puuduvad
24
X
X
X
25
arv
Koh
tade
Aruande-
26
Isi-
arv
aasta lõpus
kute
se remissiooniga ras-
ke, sügav või püsiva
kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne eri-
hooldusteenus isikute-
09
le, kellel on sügav
liitpuue
Ööpäevaringne eri-
hooldusteenus kohtu-
määrusega hoolekan- 10
deasutusse paigutatud
isikutele
Kokku (01+...+10) 11 X X X X X X X X
Kokku isikuid (üks
12 X X
kord)
¹Siia hulka kuulub ka kogukonnas elamise teenus kui toetav ööpäevaringne erihoolekandeteenus.
5
4. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikud¹
soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aasta lõpu seisuga)
Rea Kuni 15 16–17 18–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80+ Kokku
Kokku
Maakond
nr
M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35
Harju
01
(Tallinnata)
Hiiu 02
Ida-Viru 03
Jõgeva 04
Järva 05
Lääne 06
Lääne-Viru 07
Põlva 08
Pärnu 09
Rapla 10
Saare 11
Tallinn 12
Tartu 13
Valga 14
Viljandi 15
Võru 16
Kokku 17
¹ Andmed esitatakse aasta jooksul ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama
saabunud isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus.
5. Töötavad erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta
lõpu seisuga)
Töötavad erihoolekandeteenuste saajad
Tööpraktikal Tööharjutusel
Teenuse Rea Kokku sh osalevad osalevad
nimetus nr Avatud Kaitstud töötavad teenuse teenuse saa-
töötavad vana- saajad jad
tööturul tööturul teenuse
duspensionärid
saajad
A B 1 2 3 4 5 6
Igapäevaelu toetamine 01
Igapäevaelu toetamise
teenus suure toetusvaja-
02
dusega autismispektri
häirega inimestele
Igapäevaelu toetamise
teenus suure hooldusva-
jadusega inimestele 03
(päeva- ja nädalahoiutee-
nus)
Toetatud elamine 04
Kogukonnas elamine 05
Töötamise toetamine 06 X
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus (ei sisalda 07
ridu 08 kuni 10)
Ööpäevaringne erihooldus-
teenus isikutele, kellel on
ebastabiilse remissiooniga 08
raske, sügav või püsiva
kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihooldus-
teenus isikutele, kellel on 09
sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus kohtumääru-
10
sega hoolekandeasutusse
paigutatud isikutele
Kokku (01+…+10) 11
Kokku
teenusesaajaid (üks 12
kord)
6. Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, kä-
sunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Aasta Töötasu
Täidetud keskmine
Töötajate kokku (kõik Keskmine
Töötaja ametikohta- töötajate arv, arvestatud töötasu
Rea arv
de arv
nr aasta lõpus taandatud töötasu kuus, eurot
(koormused
(isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4/v3 / 12)
aasta lõpus) (vt juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötaja 01
Abihooldustöötaja 02
Logopeed, eripedagoog 03
Psühholoog, kutsenõustaja 04
Füsioterapeut 05
Tegevusterapeut või assistent 06
Huvijuht 07
Tegevusjuhendajad kokku 08
sh tegevusjuhendajana töötamist võimaldava
09 X X X X
erialase haridusega1
sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud
kava kohase tegevusjuhendaja koolituse 10 X X X X
läbinud
koolitusjärjekorras olevad 11 X X X X
sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud
kava kohase täienduskoolituse läbinud tege- 12 X X X X
vusjuhendajad kokku (13 + 14 + 15)
sh töötamise toetamise teenuse täienduskooli-
13 X X X X
tus
täienduskoolitus tööks suurema ohtlikkus-
14 X X X X
astmega isikutega
täienduskoolitus tööks sügava liitpuudega
või ebastabiilse remissiooniga psüühikahäi- 15 X X X X
rega isikuga
Arst 16
Õde 17
Sotsiaaltöötaja 18
Muud 19
Kokku (01+…08+16+…+19) /keskmine 20
1
Sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane
kõrgharidus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal.
7
7. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutusi rahastas, eurot
riik
Kulutused
sh ühe isiku
riigieelarvest tasustatavad kulu-
komponendid teenuse osutami-
riigieelarvest kõrgemas määras
tasustatavad kulukomponendid
kohta
omaosaluse puudujääv osa
Kokku riik (v10+...+v13)
keskmi-
Kohalik omavalitsus
Isikute Isikute Isikute Isikute
teenuse osutamiseks¹
riigieelarvest kaetud
hasartmängumaksust
Teenust selt
teenuse teenusel teensuel teenusel
Muud allikad
saanud Kulutused kuus/ööp
Rea saamise viibimise viibimise viibimise
Teenuse liik inimeste teenusele, äevas/pä
Isik
nr aeg aeg aeg aeg
seks
arv kokku evas/tunn
kokku, kokku, kokku, kokku,
kokku is, eurot
kuudes tundides päeva ööpäeva
(v6/v2;
v6/v3;
v6/v4 +
v5)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
Igapäevaelu toetamise
01 X X X X
teenus
Igapäevaelu toetamise
teenus suure toetusva-
02 X X X X
jadusega autismispektri
häirega inimestele
Igapäevaelu toetamise
teenus suure hooldus-
vajadusega inimestele 03 X X X
(päeva- ja nädalahoiu-
teenus)
Toetatud elamise tee-
04 X X X X
nus
Kogukonnas elamise
05 X X X X
teenus
Töötamise toetamise
06 X X X X
teenus
Ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei
07 X X X
sisalda ridu 08 kuni
10)
Ööpäevaringne eri-
hooldusteenus isikute-
le, kellel on ebastabiilse 08 X X X
remissiooniga psüühi-
kahäire
Ööpäevaringne eri-
hooldusteenus isikute-
09 X X X
le, kellel on sügav
liitpuue
Ööpäevaringne eri-
hooldusteenus kohtu-
määrusega hoolekan- 10 X X X X
deasutusse paigutatud
isikutele
Kokku (01+…+10) 11 X X X
¹ Riigieelarvest kõrgemas määras tasustatavad kulukomponendid kehtivad ööpäevaringse erihoolekandeteenuse (sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega ning sügava
liitpuudega isikutele mõeldud teenuse) saajate kohta, kes elavad kuni 12-kohalistes üksustes.
Täname Teid!
Kuupäev
Täitja nimi ………………………………………………..
Telefon
E-post
9
JUHEND
Statistilise aruande “Erihoolekandeteenused” esitavad psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele erihoo-
lekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad, sõltumata omaniku liigist ja rahastamise allikatest.
Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on
määratud töötama alaline personal. Tööobjekte (nt igapäevaelu toetamise teenust saavate inimeste elukohti jms)
ei loeta toimlateks. Toimlaks käesoleva vormi tähenduses on ühele erihoolekandeteenuse osutajale kuuluv hoo-
lekandeasutus, üksus vms, mis asub ühes tegevuskohas ning milles teenuse osutamiseks on antud tegevusluba
(nt AS Hoolekandeteenused hallatavad erihooldekodud). Toimla nimetuse (teenuseosutaja nimetuse) märgib ka
teenuseosutaja, kes osutab erihoolekandeteenust ainult ühes tegevuskohas ja kuulub AS
Hoolekandeteenused hallatavate üksuste hulka.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava
õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile
või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on
suse üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem va-
rast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei
ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile
kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidi-
lisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta
(näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 vä-
lismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusoman-
diõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt
ei ole info omanike kohta kättesaadav).
Teenuste määratlused
Igapäevaelu toetamise teenus – eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng
psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise kaudu ning
isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja
kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamiskirjas toodud eesmärgist: a) kujundama isiku igapäevaelu
oskusi individuaalsete oskuste arendamisele suunatud tegevustesse kaasamise kaudu, arvestades isiku
terviseseisundit; b) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; c) juhendama isikut
aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, haridus- jms
teenuste saamisel ning vastavate asutustega suhtlemisel; e) kujundama isiku tööoskuseid ja võimaldama isikule
töö tegemise harjutamist; f) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid,
igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärade osas; g)
toetama igapäevaelu toetamise teenust saavate sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate sarnaste
probleemidega isikute toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu ja h) kaasama
isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On
reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87 jj.
Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel inimesel on õigus saada igapäevaelu toetamise
teenust juhul, kui a) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise
kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) ta vajab oma terviseseisundist
tuleneva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet ja; c) talle osutatakse kuni 6-
liikmelises grupis teenust 3 tegevusjuhendajaga vähemalt 120 tundi kuus.
Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske või sügava intellektihäirega täisealisel on
õigus saada igapäevaelu toetamise teenust (päeva- ja nädalahoiuteenust) maksimaalse maksumusega 45
eurot ööpäevas kuni 21 ööpäeva eest kuus, kui a) isik ei ole ise võimeline sooritama enese eest hoolitsemisega
seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist tegevusjuhendaja poolt ning
nimetatud vajadused on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära
tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat hooldust ja järelevalvet; c) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi.
Toetatud elamise teenus – eesmärk on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos
juhendamisega majapidamise ja igapäevase elu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek
iseseisvalt elamisel. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja
suunamiskirjas toodud eesmärgist: a) juhendama isikut igapäevase elu ja majapidamise korraldamisel, sh
igapäevase eluga seotud eelarve koostamisel; b) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud
teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel; c) abistama ühise elukorralduse reeglites kokkuleppi-
mises ja nende täitmise järgimises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut ning valmista-
ma isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama isikut iseseisva elamispinna hankimisel. On
reguleeritud SHS § 94 jj.
Kogukonnas elamise teenus – inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukor-
ralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekuvõimet ja arendada
oskusi igapäevase elu tegevuste korraldamises ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teenuse osutamise käigus
on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja kliendilepingus toodud eesmärgist: a) looma isikule
turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse; b) kujundama isiku isiklikke ja
igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse
tegevustesse; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) kujundama isiku tööoskusi ja
arendama tema töövõimeid; e) lähtuvalt kogukonnas elamise teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma
isikule teenuse osutaja territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse
tegevusse ning juhendama isikut töötamisel või töösarnase tegevuse läbiviimisel ja f) teostama muid tegevusi,
mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 97 jj.
Töötamise toetamise teenus – eesmärk on juhendada ja nõustada isikut tema iseseisva toimetuleku
toetamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks tema võimetele sobiva töö otsimise ning töötamise ajal. Teenuse
osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja teenust saama suunamise
eesmärgist: a) motiveerima isikut tööle asumiseks; b) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva
töö; c) toetama ja juhendama isikut tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamisel; d) juhendama ja
nõustama tööandjat tema nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; e) juhendama isikut ja
aitama kohaneda temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul teenust saama õigustatud isikuga koos
töötamisel ja suhtlemisel ja; f) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. On reguleeritud
SHS § 91 jj.
Ööpäevaringne erihooldusteenus – isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja
toitlustamisega, et tagada teenust saava isiku iseseisva toimetulekuvõime säilimine ja suurenemine ning isiku
arendamine ja turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise
käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja kliendilepingus toodud eesmärgist: a) täitma
sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud (s.o kõiki igapäevaelu toetamise teenuse) kohustusi; b)
tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku turvalisuse; c) abistama isikut enese eest hoolitsemisel; d)
järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi; e) looma kohtumäärusega
hoolekandeasutusse paigutatud isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja territooriumil ja f) teostama muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse
erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 100 jj.
NB! Aruannete tabelites 1, 2, 3, 5 ja 7 näidatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid vastavalt SHS §-s
101 sätestatud sihtrühmade jaotusele:
ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed (st kõik need, kelle puhul ei ole tegemist
järgnevasse 3 gruppi kuulujatega)
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud
sügava liitpuudega isikud
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud
11
1. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Esitatakse erihoolekandeteenust saavate isikute arv eelneva aruandeaasta lõpus (31.12) ning isikute arv soo ja
vanuse järgi käesoleva aruandeaasta lõpus (31.12).
Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest,
mitut teenust ta sai).
Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidata teda kõigi saadud tee-
nuste all.
Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13,
s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire isikutele, sügava
liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri-
hooldusteenuse saajaid.
Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga.
Kui isik lahkus teenust saamast aruandeaasta viimasel päeval, st 31.12 või uue aruandeaasta esimesel päeval
01.01 ning ei saanud ühtegi päeva uuel aruandeaastal teenust, käsitatakse teda kui aasta lõpul teenust mittesaa-
vat ehk teenust saamast lahkunud isikut (v.a juhul, kui isik lahkus saama mõnda muud asutusesisest teenust).
Kui isik lahkus teenust saamast, peab ta olema kajastatud ka tabelis 3 vastavas veerus 20–24.
2. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerus 1 näidatakse teenust saanud isikute arv aruandeaastale eelnenud aasta jooksul kokku.
Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest,
mitut teenust ta sai ja olenemata teenuse saamise kordadest). Seega näitab teenust saanud isikute arv kokku
seda, mitmele isikule osutati vaadeldaval perioodil teenuseid.
Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidatakse ta kõigi saadud teenuste
all.
Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13,
s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, süga-
va liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse
erihooldusteenuse saajaid.
Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga või teenust saamast lahkumise hetkel.
3. Erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Kohtade arv – iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik
samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonna-
nõuetele.
Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta
jooksul põhjendamatult muutuda.
Real 07 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 08 kuni 10,
s.o rida 07 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, süga-
va liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse
erihooldusteenuse saajaid.
Kahte teenust samal ajal võib inimene sõltuvalt oma seisundist ja vajadusest saada reeglina toetavate teenuste
(nt toetatud elamine + igapäevaelu toetamine (k.a selle kaks erivormi real 02 ja 03); toetatud elamine + töötamise
toetamine) korral, aga ka kogukonnas elamise teenuse puhul on võimalik saada töötamise toetamise teenust, kui
teenuse osutaja ei paku isikule enda territooriumil tööd.
Kui inimene saab ööpäevaringset erihooldusteenust ja see teenus sisaldab ka igapäevaelu toetamise teenuse
elemente, käsitatakse seda ühe tervikteenusena, olenemata sellest millised toetavad teenused ööpäevaringsele
hooldusteenusele lisanduvad.
Kui üks ja sama isik sai mitut erinevat teenust, märgitakse ta aruande selles tabelis iga saadud teenuse juures
eraldi. Seega, kui üks ja sama isik sai mitut teenust ja ta lahkus aruandeaasta lõpuks teenust saamast, märgitak-
12
se ta vastava põhjuse veerus kõigile saadud teenuse ridadele. Samuti toimitakse ka teenust saama saabunud
isikutega. Seega ei pea isikute arv kokku summeerituna teenuseliikide kaupa selles tabelis real 11 võrduma tee-
nust saanud isikute koguarvuga (tabel 2) – on sellega võrdne või suurem.
Real 12 tuuakse isikud välja üks kord ja need arvud veergudes 2 ja 26 peavad võrduma tabelis 1 real 03 vastavalt
veergudes 1 ja 18 olevate arvudega. Real 12 ei näidata neid isikuid, kes liikusid ühelt teenuselt teisele
asutuse sees.
Veerg 4 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt (teiselt
ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt (samast asutusest või teisest asutusest), asenduskodust,
üldhooldekodust).
Veerud 5–8 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast ööpäevaringset erihoolekandeteenust
(ööpäevaringne erihooldusteenus, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega,
sügava liitpuudega või kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele mõeldud teenus), et saada
mõnda asutuse pakutavat erihoolekandeteenust (real 01–10). Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 4.
Veerg 9 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama nn toetavalt sotsiaalteenuselt (toetavad
erihoolekandeteenused nagu igapäevaelu toetamine (sh selle 2 erivormi), töötamise toetamine, toetatud elamine
ja kogukonnas elamine, eluasemeteenus, koduteenus, varjupaigateenus vms).
NB! Tabelis mitte näidata inimesi, kes tulid rehabilitatsiooniteenuselt erihoolekandeteenust saama, sest
reeglina eelneb rehabilitatsiooniteenus erihoolekandeteenust saama suunamisele.
Veerud 10–15 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast toetavat erihoolekandeteenust, et saada
mõnda asutuse pakutavat teenust (read 01–10). Kui isik saabus saamast mitut toetavat teenust korraga,
märgitakse ta veergudes 10–15 kõikide nende teenuste alla, mida saamast ta saabus. Samad isikud peavad
sisalduma ka veerus 9.
Veerg 15 (saabumine kodust) – näidatakse isikud, kes vahetult enne teenuse saamist ei saanud ühtki
sotsiaalteenust.
Kui info varasemate teenuste kohta puudub, näidata teenust saama saabuja veerus 18 „mujalt, andmed
puuduvad”.
4. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikud soo ja va-
nuse ning saabumiskoha järgi (aasta lõpu seisuga).
Näidatakse aruandeaasta jooksul vastavat teenust saama saabunud isikud (nii kodust, samast asutusest kui ka
teisest asutusest), kes saavad teenust ka aasta lõpu seisuga, maakonniti. Ööpäevaringset erihoolekandeteenust
saama saabunud isikud sisaldavad kõiki ööpäevaringseid teenuseid (sh lisaks ööpäevaringsele
erihooldusteenusele ka liitpuudega, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
ja kohtumäärusega teenust saama saabunud isikud).
Isik näidata vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga.
5. Töötavad erihoolekandeteenuse saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Veergu 1 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) avatud tööturul töötavad erihoolekande-
teenuse saajad. Siin arvestatakse igasugust lepinguga tööd, mille eest saadakse töötasu, kas palgatöötajana,
ettevõtjana või vabakutselisena (sh nt eraisiku juures lepinguliselt töötavad teenuse saajad). Kui erihoolekande-
teenuse saaja teeb tööd hoolekandeasutuse ümbruse korrastamisel ega saa selle eest töötasu, ei arvestata seda
antud kontekstis töötamisena.
Veergu 2 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) kaitstud tööturul töötavad erihoolekan-
deteenuse saajad. Kaitstud tööturul töötamine tähendab, et isik töötab spetsiaalselt loodud töökohas, sobivas
keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vaja-
likul määral töötamise juhendamine või psühhosotsiaalne tugi ning ta saab selle eest töötasu. Selline töökoht võib
asuda nii kaitstud töötamise teenuse pakkuja loodud töötoas kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötoas
või inimese vajadustest lähtuvalt kohandatud töökohal. Siin võetakse arvesse aruandeaasta viimasel kuul nii
pikaajalist kui lühiajalist kaitstud töö teenust saavad isikud. Rida 06 veerus 2 on täitmiseks suletud, kuna kaitstud
töö teenust saama suunamisel ei tohi isik saada samal ajal töötamise toetamise teenust.
Veeru 3 arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida.
Veergu 4 märgitakse töötavad vanaduspensioniealised isikud.
Veergu 5 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööpraktikal (töötukassa või muu pakku-
ja tööpraktikateenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad.
13
Veergu 6 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööharjutusel (töötukassa või muu
pakkuja tööharjutusteenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad.
Real 12 näidatakse isikud üks kord.
6. Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu,
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina ei näidata.
Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui erihoolekandeteenuste osutamisega. Samuti ei
märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel,
nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud
töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-,
majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes
„Hoolekandeasutus”.
Real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul,
kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, mis ulatuses töö-
ajast need töötajad tegelesid vahetult teenuse saajatega.
Real 08 veerus 2 näidata teenust osutavate tegevusjuhendajate koguarv aasta lõpu seisuga.
Ridadel 09–10 näidata ainult vastava erialase haridusega või tegevusjuhendaja koolituse läbinud töötajad. Ridade
09–11 summa võib, aga tingimata ei pruugi võrduda reaga 08, kus näidatakse ka haridusnõuetele mittevastavad
ja koolitusjärjekorras mitteolevad tegevusjuhendajad.
Real 11 näidatakse sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse järje-
korras olevad tegevusjuhendajad.
Ridadel 13–15 näidata tegevusjuhendajad, kes on läbinud vastava täienduskoolituse.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervise-
kahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt
osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle
töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute
arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate
keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud
isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud töö-
päevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendri-
kuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20
= 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu
järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on et täistööaeg = 40 tundi
nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud,
kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja
töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1)
/ 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
14
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 =
1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööaja
normtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu, taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statisti-
kaameti selgitust, aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia,
jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel
viibimise ajal makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga,
töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte
lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4)
jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
7. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud.
Investeeringud näidatakse ainult aruandes „Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale.
Rahastamisallikad
Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
tasutud summad.
Kohalik omavalitsus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised
vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud
summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt rahastatud kulud.
Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest tasustatavad kulukomponendid teenuse osutamiseks ja hasartmängumaksu
projektide kaudu saadud rahalised vahendid.
Veergude 10 ja 11 täitmisel tuleb silmas pidada, et üldjuhul ei saa väärtused selles veerus kokku olla ühe
teenuse saaja kohta kuus oluliselt suuremad, kui see on kehtestatud SHS § 72 lõike 5 punktis 1 nimetatud
Vabariigi Valitsuse määrusega „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad
ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord“.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse (sh teenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule ja
sügava liitpuudega isikule) riigieelarve rahastus märgitakse:
veergu 10, kui nimetatud teenuseid saadakse üle 12-kohalises üksuses ning riigieelarvest tasustatakse
nimetatud teenuseid väiksemas maksimaalse maksumuse määras;
veergu 11, kui nimetatud teenuseid saadakse kuni 12-kohalises üksuses ning riigieelarvest tasustatakse
nimetatud teenuseid kõrgeimas maksimaalse maksumuse määras.
Riigieelarvest kaetud omaosaluse puudujääv osa – näidatakse summa, mille moodustab isiku omaosaluse
puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt seaduses lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Veeru 15 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida.
15
Sotsiaalkaitseministri…. aprilli 2018. a määrus nr
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 13
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 15
Sotsiaalministeerium HOOLEKANDEASUTUS
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
tel 626 9360 Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Toimla nimetus
Aadress: Aadress:
E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Registrikood | | | | | | |
Omaniku liik |
Teenuse liik (märkida X kõik asutuses osutatavad teenused)
Asendushooldusteenus
Erihoolekandeteenused
Turvakoduteenus
Varjupaigateenus
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1
1. Majandustegevus
Rea nr Summa, eurot
A B 1
TULUD 01 X
Eraldised (03 + 06) 02
riigieelarve eraldised 03
riigieelarvest teenuse osutamiseks 04
eraldised hasartmängumaksu projektidest 05
kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06
Muud tulud (08 + 09 + 10 + 11) 07
abitootmine 08
teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust
täitva isiku või tema eestkostja osalus 09
täiendavad tulud lisaks põhitegevusele 10
muud loetlemata tulud 11
TULUD KOKKU (02 + 07) 12
KULUD 13 X
1. Tööjõu ja majandamiskulud, art 5 (15 + 19) 14
1.1.Tööjõukulud, art 50 (16 + 17 + 18) 15
s.h. töötasud, art 500 16
erisoodustused art 505 17
tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, art 506 18
1.2. Majandamiskulud, art 55 (20 + 21 + 22 + 23 + 30 + 31 + 32 + 33 + 34 + 35 + 36
+ 38 + 40 + 41 + 42 + 43) 19
Administreerimiskulud, art 5500 20
Lähetuskulud, art 5503 21
Koolituskulud (sh koolituslähetus), art 5504 22
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, art 55110 (23 + 24 + 25 + 26 + 27
+ 28) 23
küte ja soojusenergia 24
elekter 25
vesi ja kanalisatsioon 26
jooksev remont 27
üür, rent 28
muud loetlemata kulud 29
Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, art 55112 + 55113 30
Rajatiste majandamiskulud, art 5512 31
Sõidukite ülalpidamise kulud, art 5513 32
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, art 5514 33
Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, art 5515 34
Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a
transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), art 5516 35
Toiduained ja toitlustusteenused, art 5521 36
sh sisseostetud toitlustusteenus 37
Meditsiini- ja hügieenikulud, art 5522 38
sh tervishoiuteenused, art 55223 39
Õppevahendite ja koolituse kulud, art 5524 40
2
Kommunikatsiooni- kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, art 5525 41
Eri- ja vormiriietuse kulu, art 5532 42
Muud loetlemata majanduskulud 43
sh taskuraha 44
2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud) art 60 45
Tegevuskulud kokku (14+45) 46
2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, art.61 47
Aruandeperioodi tegevustulem (12 – 46 – 47) 48
2.3. Finantskulud, art 65 49
Aruandeperioodi tulem kokku (48 – 49) 50
1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul)
Rea
Summa, eurot
nr
A B 1
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine, art 15 (02 + 09) 01
Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, art 155 (03+ …+08) 02
maa, art 1550 03
hooned ja rajatised, art 1551 04
masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 155400 05
transpordivahendid, art 155405 06
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 1555 07
muu materiaalne põhivara 08
Immateriaalsete põhivarade soetamine, art 156 09
Aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum, art 61 (11 + 17) 10
Materiaalse põhivara kulum, art 611 (12 + 13 + 14 + 15 + 16) 11
hooned ja rajatised, art 6110 12
masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 611400 13
transpordivahendid, art 611405 14
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 6115 15
muu materiaalne põhivara 16
Immateriaalse põhivara kulum, art 613 17
2. Personal
2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv (aruandeaasta lõpu seisuga)
Ametikohtade arv Tegelik
töötajate
Rea
Töötaja arv
nr ettenähtud täidetud
(füüsiliste
ametikohad ametikohad
isikute arv)
A B 1 2 3
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02
Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03
3
Tegevusjuhendaja 04
Huvijuht 05
Õde 06
Sotsiaaltöötaja 07
Hooldustöötaja 08
Abihooldustöötaja 09
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või assistent 12
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13
Arst 14
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15
Valvetöötaja 16
Koristuspersonal 17
Toitlustuspersonal 18
Majandustöötajad / asutust teenindav personal (valvur, autojuht, aednik jt) 19
Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20
KOKKU (01… + …20) 21
4
2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv)
mehed naised
Rea
.Töötaja
nr Kokku neist vanuses neist vanuses
Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60–
65+ 65+
25 29 39 49 59 64 25 29 39 49 59 64
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02
Kasvatajad, perevanemad ja nende
03
abilised
Tegevusjuhendaja 04
Huvijuht 05
Õde 06
Sotsiaaltöötaja 07
Hooldustöötaja 08
Abihooldustöötaja 09
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või assistent 12
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13
Arst 14
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15
Valvetöötaja 16
Koristuspersonal 17
Toitlustuspersonal 18
Majandustöötajad / asutust teenindav
19
personal (valvur, autojuht, aednik jt)
5
Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20
KOKKU (01 + … + 20). Arvutab
21
programm
2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv)
mehed naised
Rea neist haridustaseme järgi neist haridustaseme järgi
Töötaja
nr Kokku
Kokku keskeri-, põhi- Kokku keskeri-, põhi-
kõrg- kesk- kõrg- kesk-
kutse- hari- kutse- hari-
haridus haridus haridus haridus
haridus dus haridus dus
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02
Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03
Tegevusjuhendaja 04
Huvijuht 05
Õde 06
Sotsiaaltöötaja 07
Hooldustöötaja 08
Abihooldustöötaja 09
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või assistent 12
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13
Arst 14
6
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15
KOKKU (01 + ... + 15). Arvutab programm 16
7
3.Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende
rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenuse liik Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas, eurodes
nr saanud teenusele
isik kohalik riik muu
isikute arv kokku,
oma- allikas
aruande- eurot
valitsus
aastal
A B 1 2 3 4 5 6
Toitlustamine 01 X
Transport 02 X
Saunateenus 03 X
Pesumaja teenus 04 X
Ajutine majutus (ei täida
varjupaiga- ja turvakodu- 05
teenuse pakkuja)
Isikliku abistaja teenus 06
Tugiisikuteenus 07
Lapsehoiuteenus 08
Koduteenus 09
Päevahoiuteenus 10
Ruumide rent 11 X
Eluruumi tagamise teenus 12
Hooldusravi 13
Rehabilitatsiooniteenus 14
Muud kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatavad 15 X
sotsiaalteenused
Muu 16 X
KOKKU (01 +...+ 16) 17 X
Lahter „Muu“ lahtikirjutatult:
Teenust Kulutused
Teenuse nimetus saanud isikud teenusele, eurot
4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Ruum Rea Ruumide pindala
nr kokku, m²
A B 1
Teenusesaajate eluruumid (magamistoad) 01
Köök ja söögiruumid 02
Teenusesaajate tegevus- jm ruumid (tegevustoad, raamatukogu,
03
televiisoriruum, ruum ürituste läviviimiseks, jõusaal jms)
Teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate ruumid 04
Administratiivruumid (juhtkond, raamatupidamine jms) 05
Hügieeniga seotud ruumid 06
Abiruumid (sh koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad, jms) 07
Transporditeenuse osutamisega seotud ruumid (garaaž, autojuhi ruum) 08
Muud ülalloetlemata ruumid 09
8
Enda käsutuses olevad pinnad kokku (01 +…+ 09) 10
Väljarenditavad pinnad kokku 11
4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Hoonete arv
Rea Ööpäevaringse
Asutuse tüüp Asendushooldus-
nr erihooldusteenuse Kokku hooneid
teenuse saajate elu-
saajate elu- ja (ühekordselt)
ja tegevusruumid
tegevusruumid
A B 1 2 3
Peremaja 01
Osa peremajast 02
Üksikelamu 03
Osa üksikelamust 04
Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 05
Osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist 06
Kolme ja enama korteriga elamu 07
Osa kolme või enama korteriga elamust 08
Ühiselamu 09
Osa ühiselamust 10
Hoolekandeasutuse tüüpi hoone 11
Osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest 12
Mõisahoone 13
Osa mõisahoonest 14
Osa haiglast 15
Muu 16
Hooneid kokku (01 +...+ 16) 17
Täitja nimi Kuupäev
................................................ ….
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Hoolekandeasutus“ esitavad kõik sotsiaalteenuseid (asendushooldusteenus,
erihoolekandeteenused, varjupaigateenus, turvakoduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus)
osutavad asutused, kes esitavad aruande H-veebi aruandluskeskkonnas, sõltumata asutuse alluvusest ja
omaniku liigist ning sellest, kas sotsiaalteenuste osutamine on nende põhitegevus või mitte. Lisaks esitavad
9
aruande „Hoolekandeasutus“ ka need endised päevakeskuse teenust osutanud asutused, kes täidavad
edaspidi S-veebi keskkonnas aruannet „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“
ning kes osutavad veel ka mõnda muud ülalloetletud sotsiaalteenustest. Need teenuseosutajad, kes ei osuta
lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele eespool nimetatud H-veebi
aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, aruannet „Hoolekandeasutus“ ei esita.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava
õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või
avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on
üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei
ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile
kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale
juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta
(näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3
välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või
enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik
määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav).
Tabel 1. Majandustegevus
Tulude ja kulude klassifitseerimise aluseks on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend
[RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016012?leiaKehtiv
Aruande täitmisel kasutatakse nn tekkepõhist arvestusprintsiipi – majandustehinguid kajastatakse siis, kui
need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud
tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna.
TULUD
Rida 03 – eraldised
Riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks ja investeeringuteks eraldatud
vahendid.
Rida 04 – riigieelarve eraldised – näidatakse teenuse osutamiseks eraldatud vahendid ning
hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Samuti näidatakse
siin summad, mida asutus saab riigieelarve kaudu saastekvootide müügist jms. Investeeringute puhul
näidatakse siin ka välisvahendid, mis saadakse riigieelarvest.
10
Rida 05 – riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud summad, sh erihoolekandeteenuste osutamisel
summa, mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt
sotsiaalhoolekande seadusele lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest.
Rida 06 – hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud).
Rida 07 – kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid.
Samuti näidatakse siin kohalike omavalitsuste poolt teenuseosutajale investeeringuteks tehtud eraldised ning
välisvahendid, mis saadakse kohaliku omavalitsuse kaudu.
Kohaliku omavalitsuse eraldisena ei näidata teenusesaaja või tema ülalpidamiskohustuslase poolt kohalikule
omavalitsusele teenuse eest tasutud summat, mille omavalitsus kannab edasi teenust osutavale
hoolekandeasutusele – see on teenust kasutava isiku, tema pereliikme või eestkostja tasu teenuse eest.
Rida 08 – muud tulud
Rida 09 – abitootmise all näidatakse teenusesaajate ja/või teenust osutava asutuse personali poolt
toodetud/valmistatud ja realiseeritud toodangust (käsitööesemed, aiasaaduste kasvatamine jms) saadud tulu.
Rida 10 – teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja osalusena näidatakse teenusesaajate endi ja/või
nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kui teenusesaaja eest tasub
tema ülalpidamiskohustuslane või eestkostja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus kokkulepitud summa
kohalikule omavalitsusele, mille kohalik omavalitsus kannab teenuse osutajale, näidatakse see summa
teenusesaaja poolt tasutud summaks (mitte kohaliku omavalitsuse poolt tasutud summaks).
Rida 11 – täiendavad tulud lisaks põhitegevusele täidetakse tabeli 3 andmetel.
Rida 12 – muude loetlemata tuludena näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid (nt
kingitused, annetused, projekti taotlustega erinevatest rahastamisallikatest (va hasartmängumaksust) saadud
vahendid, sh välisprojektide vahendid).
Tabeli tulude osa täitmisel tuleb jälgida, et tulude osas ridadel 05, 06, 07 ja 10 toodud summad ei oleks üldjuhul
väiksemad teenus(t)e aruandes esitatud teenuse kulude rahastamisallikate all näidatud vastavatest summadest.
Kui teenuse osutaja kasutas aruandeaastal teenuse osutamiseks (kohamaksumusse lülitatud kulutuste
katmisel) eelmise aasta vahendeid (vastava rahastamisallika all oleva jäägi arvelt), näidatakse see sama allika
all, kus vahendid olid. Kui allikas ei ole teada, näidatakse see summa teenuse aruandes muude allikate all.
Kulud
Rida 14 – Tööjõu- ja majandamiskulud kokku, art 5 (16 + 19)
Rida 15 – Tööjõukulud, art 50
Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega
maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused (art 505) ning tööjõukuludega kaasnevad maksud ja
maksed, mida maksab tööandja (art 506). Töövõtjatena kajastatakse avaliku teenistuse, töölepingu,
töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötavaid füüsilisi isikuid olenemata sellest, kas nad on
koosseisulised või koosseisuvälised töötajad.
Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks arvestatakse töötasude väljateenimise järgi, mitte maksmise ega maksmisele
kuulumise järgi. Näiteks detsembrikuus väljateenitud, kuid jaanuaris makstavad töötasud ja nende
väljamaksmisega kaasnevad veebruaris deklareeritavad ning Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvad
maksud kajastatakse kuluna detsembrikuus.
Rida 16 – töötasude (art 500) hulka arvatakse põhipalk ja kokkulepitud tasud (nt lisatasu täiendavate
tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms), siia kuuluvad ka puhkusetasu
ja puhkusetasu hüvitis ning muud hüvitised. Puhkusetasu sisaldab keskmise palga alusel arvestatud põhi- ja
lisapuhkuse aja eest makstavat tasu, õppepuhkusetasu, puhkusekompensatsiooni, kasutamata
puhkusepäevade alusel arvestatud välja maksmata puhkusetasude kohustuse muutust.
11
Hüvitise maksmine võib olla seotud töölepingu lõpetamisega või teenistusest vabastamisega, teises
paikkonnas ametikohale nimetamisega ja muudel juhtudel.
Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu, töötajapoolse töötuskindlustusmaksu ja töötajapoolse
pensionisamba maksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda).
Töötasude sisse ei arvestata: sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja;
puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid).
Rida 17 – erisoodustuste (art 505) alla kuulub lähetusega seotud kulude (majutuskulud, sõidukulud, päevaraha
ja muud kulud) hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksustamisele kuuluvas piirmäärasid ületavas
osas; isiklikus omandis oleva või rendile võetud sõiduvahendi kasutamise hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud piirmäära ületavas osas; õppelaenu kustutamine; taseme- ja vabahariduslik koolitus, mis ei ole
seotud otseselt tööülesannete täitmisega; tervisekontroll, kui selline kontroll ei tulene seadusest; oma töötajate
ja teenistujate toitlustuskulud ja hüvitised toiduraha katmiseks, v.a esindus- ja vastuvõtukuludega kaasnevad
toitlustuskulud ja muud toitlustuskulud, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; muud tööga mitteseotud
sõidukulud, sh töölt koju või kodust tööle makstud sõidutoetused ja hüvitised, välja arvatud isikliku või rendile
võetud sõiduauto kasutamise hüvitis, kindlustusmaksete tasumine jm.
Rida 18 – tööjõukuludega kaasnevad maksud, mida maksab tööandja (art 506). Siia arvatakse töötasudelt (k.a
erisoodustustelt) arvestatud sotsiaalmaks ja töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse.
Rida 19 – majandamiskulud, art 55
Rida 20 – administreerimiskuludesse (art 5500) kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja
bürootegevusega seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada
konkreetsema tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse. Siia kuuluvad: bürootarbed, tõlketeenused,
sideteenused, postiteenuste tasu (sh ümbrikud ja margid), pangateenused, tasud mitmesuguste
registripäringute eest, juriidilised teenused, esindus- ja vastuvõtukulud, arvestus- ja auditeerimisteenused,
personaliteenused (personali hindamise, valiku ja värbamisega seotud kulud, sh kuulutuste avaldamise tasud,
personali nõustamise teenused (konsultatsioonitasud), v.a koolituskulud).
Rida 21 – lähetuskuludena (v.a koolituslähetus) (art 5503) kajastatakse töötajate lähetuskulud (majutus- ja
sõidukulud, päevaraha ja muud lähetusega seotud kulud) Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade
ulatuses. Lähetuskulud üle piirmäära kajastatakse erisoodustuste all.
Rida 22 – koolituskuludena (sh koolituslähetus) (art 5504) näidatakse oma töötajate ja teenistujate
koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmiseks, v.a
erisoodustusteks loetav taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu koolitus, mis pole seotud tööülesannete
täitmisega.
Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainus või peaeesmärk on töövõtja koolitamine. Siia arvatakse ka
koolitusteenused (sh koolituspakettide tasud, lektoritasud, seminaride ja koolituste korraldustasud, k.a ruumide
rent, koolitustel kasutatavatele materjalide ja muud kulud).
Rida 23 – kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (art 55110) hõlmavad kulusid nii teenuseosutaja
omanduses olevatele kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele.
Siia ei kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide
majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks, st sotsiaalteenuste osutamiseks.
Majandamiskulude hulka kuuluvad: küte ja soojusenergia; elekter; vesi ja kanalisatsioon; korrashoiu- ja
remondimaterjalid; remont; restaureerimine, lammutamine; korrashoiuteenused (ostetud koristus- ja
puhastusteenused, prügivedu, haljastamine); valveteenused; kindlustusmaksed; üür ja rent; muud kinnistute,
hoonete ja ruumidega seotud kulud.
Rida 30 – kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud (art 55112 ja 55113) on kõik kulud, mis on seotud
kinnisvarainvesteeringute rühma viidud põhivara haldamisega (kinnisvara, hooned, ruumid ja rajatised, mida ei
kasutata põhitegevusega seotud tegevusteks) ning üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide
majandamiskulud. Kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude puhul (rida 26).
12
Rida 31 – rajatiste majandamiskulud (art 5512) hõlmavad kulutusi nii teenuseosutaja enda omanduses
olevatele rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele (kululiigid on samad, mis kinnistute,
hoonete ja ruumide majandamiskuludel).
Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, side- ja elektriliinid, kultuuri-, spordi-, kultuse-,
olmerajatised (töökoda, saun, abihooned jms).
Rida 32 – sõidukite ülalpidamise kulud (art 5513) hõlmavad asutuse transpordivahendite ülalpidamist: kütus;
korrashoiu- ja remondimaterjalid; lisaseadmed ja -tarvikud; korrashoiu- ja remonditeenused; sõidukite
kindlustus; sõidukite rent. Kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud, kasutusrendilepingu sõlmimise
tasu, sh oma töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad
hüvitised Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära
makstav osa kajastatakse erisoodustuste all kontol 505030). Isikliku autoga tehtud töösõidud peavad olema
Vabariigi Valitsuse määruses „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse
pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud tingimustel dokumenteeritud. Kui töösõitude kohta puuduvad
nimetatud määruses nõutud alusdokumendid, kajastatakse isikliku sõiduauto hüvitised palgakulude grupis 7-ga
lõppevatel kontodel ja maksustatakse nagu palk.
Siia kuuluvad ka sõidukite parkimiskulud. Isiklike sõiduautode parkimiskulude hüvitised kajastatakse sarnaselt
muude isiklike sõiduautode hüvitistega.
Rida 33 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude (art 5514) alla kuuluvad infotehnoloogia riistvara ja
tarvikud (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv); kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud; info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara (kajastatakse nii tarkvara soetus kui ka sellega seotud hooldus- ja
administreerimisteenuste soetamine); info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja
remonditeenused (sh kindlustus) ja tarkvara hooldus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara rent
ja majutusteenus (sh kulud sideliinide kasutamiseks ja andmesideteenused); info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogia arendustöö (v.a immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv arendustöö); muud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia-alased kulud (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja tarvikute
utiliseerimisega soetud kulud).
Rida 34 – inventari majandamiskulud (v.a infotehnoloogiakulud) art 5515
Inventari hulka (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar) loetakse väiksemad tööriistad ja -vahendid (v.a
töömasinad ja -seadmed) soetamismaksumusega alla põhivara soetusmaksumuse määra. Inventari
majandamiskulud hõlmavad kulutusi (remondi- ja hooldusteenused; rent, muud inventari majandamiskulud) nii
oma omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile.
Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika,
sh raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (v.a telefonid (5514) ja arvutitehnika (5514)); köögi- ja
sanitaartehnika, külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed, toitlustustarbed (näiteks nõud),
käsitööriistad, tööpingid; treeninginventar jm.
Rida 35 – põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud, v.a transpordivahendite ja
infotehnoloogia kulud (art 5516)
Töömasinad ja -seadmed on põhivarad, mis teevad automatiseeritult mitmesuguseid tööoperatsioone (nt
katlamajade seadmed, veevarustus- ja -puhastusseadmed jne). Kulutused hõlmavad remondi- ja
hooldusteenust, kindlustust, renti ja muid töömasinate ja seadmete majandamiskulusid.
Rida 36 – toiduainete ja toitlustusteenuste (art 5521) kulud sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste
oste, mis on mõeldud vaid põhiteenuse saajate toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei kajastata
töövõtjate toitlustamise tagamiseks ostetavat ja renoveeritavat inventari ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid
kulusid.
Kulutused jagunevad kulutusteks omateenusena toitlustamisele (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga)
ja sisseostetud toitlusteenusele (rida 37).
Rida 38 – meditsiini- ja hügieenikulud (art 5522)
Siin kajastatakse teenusesaajate tervise tagamiseks tehtud kulutused, eelkõige ravimitele ja esmaabitarvetele
ning hügieenitarvete soetamisele.
13
Tervishoiuteenustest (rida 39) kuulub siia ka meditsiiniline läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav
tulenevalt töö iseloomust (k.a vaktsineerimine).
Rida 40 – õppevahendite ja koolituse kulud (art 5524)
Siin kajastatakse ainult põhiteenuse saaja koolitamiseks tehtud otsekulud (kulutused õpikutele, mänguasjadele,
tööraamatutele ja -vihikutele ning muudele õppevahenditele) ja teenusena ostetud koolitusteenused ning muud
õppevahendite ja koolituse kulud. Viimaste alla kuuluvad ostetud hariduse abiteenused, nt kulud
transporditeenuse ostmiseks õpilaste transportimiseks õppe eesmärgil. Õppeotstarbelise inventari kulud
kajastatakse kontogrupis 5515 (vt rida 34). Oma töötajatele koolituse kulusid siin ei kajastata, need kajastatakse
koolituskulude all (vt rida 22).
Rida 41 – kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (art 5525)
Täidavad need, kellel see kuulub põhitegevuse alla. Siia kuuluvad erinevate ürituste ja näituste korraldamise
kulud (sh materjalide kulu dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide valmistamiseks), v.a oma töötajatele
korraldatud tööga mitteseotud üritused (erisoodustus), või oma töötajatele korraldatud koolitusüritused. Siia
kuuluvad ürituste, sh spordiürituste ja näituste korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide
või väljakute jms rent ja kindlustus, ruumide kaunistamine, toitlustamine, ürituste läbiviijate või esinejate jm
tasud, turvakulud, piletite trükkimine, reklaam, osalejate vastuvõtukulud, koristus ja muud seotud kulud.
Selle kuluartikli alla kuuluvad ka teenusesaajatele korraldatud kultuuri-, spordi- jm ürituste (teatri-,
kinokülastused jms) kulutused.
Rida 42 – eri- ja vormiriietuse kulu (art 5532)
Eri- ja vormiriietusena klassifitseeritakse kulud juhul, kui selline riietus on valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel.
Samuti kajastatakse siin kulutused teenusesaajate riietusele ning muu riidest inventar – voodipesu, käterätid
jms, samuti muud eri- ja vormiriietusega seotud kulud, sh pesu pesemine ja käitlemine (k.a sisseostetav
pesupesemise teenus).
Rida 43 – muud loetlemata majanduskulud
Siia kuuluvad muud majanduskulud (v.a varustus ja materjalid), mis ei ole eespool klassifitseeritavad. Näiteks,
tellitud transporditeenused (554020), kui need ei ole seostatavad mõne eespool toodud kontogrupi
valdkonnaga, nt muu bürootegevusega seotud transport (550013), õpetamistegevusega seotud transport
(552490), muud mitmesugused majanduskulud. Sellel kontol kajastatakse ka teenusesaajatele antav taskuraha
(nt asendushooldusel viibivatele lastele) (rida 44).
Rida 45 – muud (tegevus)kulud, v.a intressid ja kohustistasud (art 60)
Siia kuuluvad maksu-, riigilõivu- trahvikulud, v.a töötasudega seotud maksukulud ning muud tegevuskulud.
Maksukulud sisaldavad käibemaksu (kajastatakse oma tegevuskulude ja varade soetamisega seotud
käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks), maamaksu ettevõtte tulumaksu (kajastatakse
kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud ettevõtte
tulumaks).
Riiklikud ja kohalikud trahvid seaduste ja nende alusel välja antud normdokumentide alusel jm tasud, sh
kohtuotsuse alusel välja mõistetud kulud ning maksuvõlalt arvestatud intressid seoses maksude mittetähtaegse
tasumisega.
Muud tegevuskulud (kahjutasud, trahvid ja viivised, v.a maksuintressid ja finantskulud ning seaduse alusel
tasumisele kuuluvad trahvid ja kohtukulud, varude allahindlus).
Rida 46 – tegevuskulud kokku (tööjõu- ja majandamiskulud (rida 14) + muud tegevuskulud (rida 45)). Arvutab
programm.
Rida 47 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (art 61)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvara investeeringute amortisatsioon ja ümberhindlused ja
käibevara allahindlus.
Andmed põhivara kulumi kohta saadakse tabeli 1a realt 10.
Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara)
arvestatud kulumit aruandeaasta jooksul.
14
Rida 48 – aruandeperioodi tegevustulem (rida 12 - rida 46 – rida 47). Arvutab programm.
Tulud kokku – tegevuskulud kokku – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus.
Rida 49 – finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasukulud) art 65
Kajastatakse kulud finantsinvesteeringutelt ja võetud laenukohustustelt: intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult;
intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt; intressi- ja viivisekulud emiteeritud väärtpaberitelt ning
intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt.
Rida 50 – Aruandeperioodi tulem kokku (rida 48 – rida 49). Arvutab programm.
Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 – materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (art 15)
Rida 02 – materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine (art 155)
Kajastatakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Hindamine
soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud ja põhivara
kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine on lubatud ainult
erandjuhtudel (vt üldeeskirja § 45). Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara
hinnata alla realiseerimismaksumusele.
Rida 03 – maa (art 1550)
Maa, sh hoonete, hoone osade, teede ja muude rajatiste alune maa soetusmaksumuses, mida ei amortiseerita.
Rida 04 – rajatised ja hooned (art 1551)
Hooned (v.a eluhooned) soetusmaksumuses, sh korterid ja muud osad hoonest, samuti püsivalt hoonete juurde
kuuluvad rajatised ja seadmed (liftid, torustikud, soojasõlmed, kui nende iseseisev soetusmaksumus ei ole
usaldusväärselt hinnatav).
Eluhooned soetusmaksumuses (eluhoone on hoone, mille kasulikust pinnast vähemalt pool kasutatakse
eluruumide pinnana). Siin kajastatakse ka eluruumidena kasutusel olevad korterid ja muud osad eluhoonetest,
juhul kui neid ei tule kajastada kinnisvarainvesteeringuna.
Rida 05 – masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), (art 155400)
Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) soetusmaksumuses (nt kontorimasinad (koopiamasinad,
paberipurustajad); kodumasinad (külmikud, nõudepesumasinad, riidekuivatid, elektripliidid, kohvimasinad,
köögiseadmete komplektid, muud kodumasinad); kliimaseadmed, õhupuhastajad; muruniidukid; valvesüsteemid
jne.
Rida 06 – transpordivahendid (art 155405 ) - sõiduautod, bussid, veoautod, jalgrattad, motorollerid jm.
Rida 07 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed (art 1555)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses, sh arvutid ja IT lisaseadmed, sideseadmed
(telefonid, faksid, sissehelistamiskeskus, printerfaksid); audio- ja videotehnika.
Rida 08 – muu materiaalne põhivara
Eriotstarbeline inventar, kontoriinventar (v.a arvutustehnika), mööbel ja muu amortiseeruv põhivara, mida ei saa
arvele võtta eespool toodud kontodel.
Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara (kunstiväärtused ja muu vara, mille väärtus aja jooksul ei vähene)
kajastatakse soetusmaksumuses. Ümberhindlus toimub vastavalt üldeeskirja §-le 45.
Rida 09 – immateriaalne põhivara (art 156)
Kajastatakse soetatud või tasuta saadud immateriaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses.
Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud põhivara kasutuselevõtmist
võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine ei ole lubatud. Kui realiseerimismaksumus
on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele.
15
Siia kuulub ka ostetud või oma valmistatud (arendatud) tarkvara (soetusmaksumuses), mida saab kasutada
sõltumata riistvarast, sh arvutitarkvara litsentsid, andmebaasid, kontoritarkvara, jne
Rida 11–17 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum
Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara)
aruandeaasta jooksul arvestatud kulumit.
NB! Kui asutusel on arvel põhivara, siis on ka kulum.
Tabel 2. Personal
Ametikirjeldused
Juhtkond – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse juhtimine (juht, juhi asetäitja, raamatupidaja,
keskastme juht).
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on põhitegevuse mõne kitsama sektori
eest vastutamine, selle korraldamine ja arendamine ning alluvate juhendamine (tegelus, hooldus, põetus jm).
Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asendushooldusteenusel
laste vahetu kasvatamine. Neiks on kasvatajad ja kasvatajate abilised asenduskodudes ning perevanemad ja
perevanemate abilised perekodudes. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule on kehtestatud
13
sotsiaalhoolekande seaduse §-s 45 .
Tegevusjuhendaja ametikoha eesmärk on erivajadustega inimeste sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvõime
parandamine ning võimaliku kõrvalabi kindlustamine erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes, väljaspool
kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes ja turvakoduteenust osutavates asutustes. Nõuded
tegevusjuhendajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 86.
Huvijuht – teenusesaajatele vaba aja sisustamisega tegelev isik.
Õde – kutsekõrgharidusega või keskeriharidusega töötaja, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris.
Sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega isik.
Hooldustöötaja – vastavaid hooldamise ja abistamise funktsioone täitev isik. Nõuded hooldustöötajale on
kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22.
Abihooldustöötaja – vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja.
Psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, pedagoog, arst,
psühhoterapeut – erialase kõrgharidusega vastaval ametikohal töötaja.
Lapsele teenust vahetult osutav isik – laste turvakodu või teise turvakoduteenust osutava asutuse töötaja,
kes otse puutub lapsega kokku, osutab talle võimalikult asjakohast abi, hooldab ja arendab teda ning täidab
muid turvakoduteenuse sisuks olevaid kohustusi, sh teeb lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Nõuded lapsele
teenust vahetult osutava isiku kohta on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 36.
Valvetöötaja – turvakodu või varjupaiga töötaja, kelle töö põhiülesannete hulka kuulub klientide vastuvõtmine,
registreerimine, tubadesse paigutamine, sisekorra tagamine, vajaduse korral klientide suunamine ja
juhendamine enda järel koristamisel, isikliku hügieeni eest hoolitsemisel või muudes toimingutes, puhtuse
tagamine üldkasutatavates ruumides, vajaduse korral klientide suunamine sotsiaaltöötaja vastuvõtule
(sotsiaalnõustamisele), vajaduse korral koostöö tegemine turvafirma, politsei ja kiirabiga.
Koristuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on ruumide ja territooriumi heakorra ja puhtuse vahetu
tagamine (koristamine, korrastamine).
16
Toitlustuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on toitlustusüksuse töö tagamine (toorainete hankimine,
kalkuleerimine, toidu valmistamine, toidu jagamine, nõudepesu).
Majandustöötajad / asutust teenindav personal – asutuse tegevuse tagamiseks tööle võetud teenindav
personal (autojuht, elektrik, valvur, aednik jt). Siia kuulub tootmispersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on
asutuse hoonete, seadmete ja kommunikatsioonide funktsioneerimise ja korrasoleku tagamine (remont,
ekspluatatsioon, tehniline järelvalve jms), ja kinnisvara halduspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on
abitootmine, teenindamine jms tegelemine, st inimesed, kes toodavad asutusele lisaväärtust (töökoda, aiand,
põllumajandus).
Muud – massöör, juuksur, vaimulik jt.
2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta
lõpu seisuga.
Ettenähtud ametikohtade arv (veerg 1) – Sotsiaalministeeriumi, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse
omaniku kehtestatud ametikohtade arv kavandatud töömahu kohaselt (vastavalt hoolealuste/klientide arvule,
keda on asutuses võimalik teenindada).
Täidetud ametikohtade arv (veerg 2) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi. On võrdne
või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust.
Tegelik töötajate arv (veerg 3) – näidatakse tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv olenemata sellest, kas isik
töötas täis- või osalise koormusega.
Kui isik töötab korraga kahel ametikohal (näiteks töötab asutuse juhina ning on osakoormusega ka
tegevusjuhendaja), siis märgitakse töötaja (veergu „tegelik töötajate arv“) ainult selle ametikoha juurde, mis on
tema põhitegevus. Koormus (veergu „täidetud ametikohad“) märgitakse aga vastavalt koormuse jagunemisele
kahe ametikoha vahel mõlema ametikoha juurde, mida see isik täidab (arvestada tuleks, et isik ei saa mõlemal
ametikohal kokku üldjuhul töötada suurema koormusega kui 1,0).
2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu
seisuga.
2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi –
kajastatakse nii juhtkond kui otseselt teenuse osutamisega seotud personal aruandeaasta lõpu seisuga.
Tabel 3. Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende
rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Tabel täidetakse varasemaga sarnaselt.
Kui hoolekandeasutus osutab lisaks asendushooldusteenusele, erihoolekandeteenusele, väljaspool kodu
osutatavale üldhooldusteenusele, turvakoduteenusele, varjupaigateenusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatavatele sotsiaalteenustele teenuseid, mille detailseid kulutusi (aruande tabel 1 „Majandustegevus“) ei
ole võimalik eristada (majandustegevuse ja personali tabelitest välja jätta), siis näidatakse nende teenustega
seotud kulutused loetelus toodud real või real „muud“ (kui loetelus puudub vastava teenuse nimetus). Tabeli all
olevasse lisatabelisse märgitakse real „muud“ teenuse nimetus ja teenust kasutanute arv.
Kui asutus osutab ka muid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid ja täidab selle kohta
aruande S-veebi aruandluskeskkonnas, siis märgitakse selle teenusega seotud rahastus hoolekandeasutuse
aruande tabelis 3 real 16.
Kui asutus esitab muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta aruande (S-
veebis), kus osutatavate teenuste loetelus on ka toitlustus-, transpordi-, sauna- või pesumajateenus, siis
käesolevas lisateenuste tabelis 3 neid teenuseid enam eraldi ei näidata, kuna nende teenuste osutamine on
näidatud juba aruandes „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“.
17
Endiselt kehtib hoolekandeasutuse tabeli 3 kohta ka see, et tabel täidetakse ainult juhul, kui asutus osutab veel
teisi sotsiaalteenuseid, mis ei kajastu asutuse vastavate teenuste aruannetes (nt hooldusravi,
rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, koduteenus, eluruumi tagamise teenus,
lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus jm).
Ajutise majutuse all (rida 05) kajastatakse ka rehabilitatsiooniteenuse osutamise raames hoolekandeasutusse
majutatud isikud või nende saatjad, mida käsitleb sotsiaalhoolekande seaduse § 60 lõige 3.
Lapsehoiuteenus (rida 08) – kui sotsiaalteenust osutav asutus osutab kohaliku omavalitsuse üksusele ka
1
lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45 tähenduses, siis näidatakse selle teenuse saajate arv ja
rahastus tabelis 3 real 08. Samas esitab teenuse osutaja detailsema aruande temalt teenust ostnud kohalikule
omavalitsusele.
Eluruumi tagamise all (rida 12) käsitatakse käesolevas tabelis teenust, mille saajatele ei osutata muid
hoolekandeteenuseid, vaid võimaldatakse üksnes eluase (nt asenduskodus olevad täisealiseks saanud noored,
kelle puhul on asendushooldusteenuse rahastamine lõppenud, kuid isik jääb hoolekandeasutusse edasi – talle
võimaldatakse elamispind jm).
Muu (rida 16) all näidatakse muud eespool loetlemata lisateenused.
Kui sellesse gruppi jäävad mitmed olulised sotsiaalteenused (teenuse osutaja seisukohast lähtuvalt, mida ta
peab vajalikuks aruandes täpsemalt näidata), siis palume märkida need eraldi tabeli all olevasse vabatekstiga
vormi „Muu“ lahtikirjutatult, näidates teenust kasutanud isikute arvu ja kulutused. Kindlasti peavad need
sisalduma ka real 16 „Muu“ all.
Tabel 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala
(aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad vaid asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust ning üldises kasutuses olevate ruumide pinda (tabelis read 02–09) ei ole võimalik
teenuse lõikes eraldi välja tuua, siis esitatakse andmed nende ruumide kohta kokku täies mahus (v.a väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate käsutuses olevad eluruumid).
Ruumidena arvestatakse elektri, kütte ja/või kanalisatsiooniga (või vähemalt ühega neist) varustatud pinnad.
Eristatakse teenusesaaja enda käsutuses (kas tema enda omanduses või renditavad) olevad ruumid ja
väljarenditavad ruumid. Teenuseosutaja käsutuses olevate ruumide osas eristatakse ruumid sihtotstarbe järgi
(read 01 kuni 09). Väljarenditavate ruumide puhul on vaja esitada vaid ruutmeetrite arv kokku.
Rida 03 – teenusesaajate tegevus- ja muude ruumide hulka arvatakse tegevustoad, raamatukogu, televiisori
vaatamise ruum, ruum ürituste läbiviimiseks, jõusaal jms.
Rida 05 – administratiivruumideks loetakse juhtkonna-, raamatupidamisruume jms.
Rida 06 – hügieeniga seotud ruumid: pesemisruumid, dušš, saun, tualettruumid.
Rida 07 – abiruumideks loetakse koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad jms.
Rida 08 – transporditeenuse osutamiserga seotud ruumid: garaaž, autojuhi ruum.
Tabel 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust või muud teenust hoolekandeasutuses, siis esitatakse andmed vaid nende
hoonete kohta, mida kasutavad asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad isikud.
Veerud 1 ja 2 täidetakse nende hoonete kohta (märgitakse hoonete arv), kus asuvad asendushooldusteenuse
või ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate eluruumid või tegevusruumid. Kui nende teenuste saajate
eluruumide asukohaks olevad hooned kattuvad, siis märgitakse hoone mõlemasse veergu.
Kui teenusesaajate elu- või tegevusruumideks on eraldatud osa (korter, korterid, tuba, toad, korrus, osakond või
korpus) mõnest allpool loetletud hoonest, siis veergudesse 1 ja 2 märgitakse nende hoonete arv, mille ühes
osas teenusesaajad elavad või tegutsevad.
NB! Osaline kasutus mistahes tüüpi hoonest märgitakse vaid siis, kui teine osa sellest hoonest on mõne muu
teenuse saajate või muude isikute/asutuste kasutuses. Kui hoone tervikuna on vaid asendushooldusteenuse või
18
ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate ning neid teenindava personali (köögipersonal, juhataja või
tegevus/juhendajate, kasvatajate kontoriruumid vm) kasutuses, siis märgitakse hoone reale, mis kajastab tervet
hoonet (mitte osa hoonet), kuigi osa hoonest on personali kasutada.
Veergu 3 märgitakse asendushooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate kasutuses olevate
(eluruumid või tegevusruumid) hoonete arv kokku üks kord. See tähendab, et juhul kui asendushoolduse- ja
erihoolekandeteenuse saajad saavad teenust ühes hoones või hoone osas, siis märgitakse see hoone veergu 3
ainult ühe korra.
Asutuse tüübid vastavalt ehitusseaduse § 50 lõike 7 punkti 1 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ märgitakse hoonete arv järgmiselt:
Rida 01 – peremaja hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamud.
Rida 02 – osa peremajast hulka arvestatakse üks tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks
ehitatud üksikelamust.
Rida 03 – üksikelamu hulka arvestatakse ühe korteriga elamud, individuaalmajad, taluhooned (hooned pole
ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud).
Rida 04 – osa üksikelamust hulka arvestatakse tuba või mõned toad ühe korteriga elamust, individuaalmajast
või taluhoonest (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud).
Rida 05 – ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) hulka
arvestatakse ühe või mitme ridaelamu boksiga hooned, paarismajad.
Rida 06 – osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist hulka arvestatakse üks või mõned ridaelamu boksid
ridaelamust, tuba või mõned toad ridaelamu boksist või üks osa, tuba või mõned toad paarismajast.
Rida 07 – kolme ja enama korteriga elamu hulka arvestatakse kõik korterelamud, milles on kolm või enam
korterit.
Rida 08 – osa kolme või enama korteriga elamust hulka arvestatakse üks või mõned korterid kolme või enama
korteriga elamust või üks või mõned toad korteritest.
Rida 09 – ühiselamu hulka arvestatakse koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga
korrusel) korruselamu, sh hooned, mis on olemuselt sarnased ühiselamuga (näiteks lasteaiaks või kooliks
ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks).
Rida 10 – osa ühiselamust hulka kuulub üks korrus, korter või mõned korterid, tuba või mõned toad
koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamust, sh osa hoonest, mis on
olemuselt ühiselamuga sarnane (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse
osutamiseks).
Rida 11 – hoolekandeasutuse tüüpi hoone hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud
korruselamud.
Rida 12 – osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest hulka arvestatakse korpus, korrus, korrused, tuba või mõned
toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamust.
Rida 13 – mõisahoone hulka kuuluvad endised mõisahooned, mis on kohandatud teenuste pakkumiseks.
Rida 14 – osa mõisahoonest hulka arvestatakse üks korrus, tuba või mõned toad mõisahoonest.
Rida 15 – osa haiglast (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) hulka kuuluvad haigla palatid, korpused,
osakonnad.
Rida 16 – muu juures palun selgitage aruande kommentaari lahtris, millise hoonega on tegemist.
19
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 14
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 16
Sotsiaalministeerium TURVAKODUTEENUS
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9362
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn 20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Aadress: | Aadress:
E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
Peamine sihtrühm (märkida X)
Lapsed
Täisealised
Juhataja ees- ja perekonnanimi telefon
1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta
jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku
nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64
nemad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
1. Lähisuhtevägivald 01
mehed 02
naised 03
2. Muu vägivald 04
mehed 05
naised 06
3. Hulkurlus 07
mehed 08
naised 09
4. Kodune hoolimatus 10
mehed 11
naised 12
5. Alkoholi tarvitamine 13
mehed 14
naised 15
6. Narkootikumide tarvitamine 16
mehed 17
naised 18
7. Vanemate ja teiste lähedaste
19
alkoholi tarvitamine
mehed 20
naised 21
8. Vanemate ja teiste lähedaste
22
narkootikumide tarvitamine
mehed 23
naised 24
9. Elukoha puudumine 25
mehed 26
naised 27
sh kinnipidamiskohast vabanemine 28
mehed 29
naised 30
10. Sotsiaalkindlustusameti poolt
31
suunamine
mehed 32
naised 33
11. Muud / põhjus teadmata 34
mehed 35
naised 36
KOKKU TEENUST SAANUD 37
mehed 38
naised 39
neist suhtluskeel eesti 40
mehed 41
naised 42
-„ - muu keel 43
mehed 44
naised 45
2
1a. Sotsiaalkindlustusameti poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade kaupa
(aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Sihtrühm 65 ja Kokku
nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64
vanemad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Kokku teenust saama
01
suunatud
mehed 02
naised 03
1. Saatjata alaealised 04 x x x x
mehed 05 x x x x
naised 06 x x x x
2. Inimkaubanduse ohvrid 07
mehed 08
naised 09
3. Seksuaalselt väärkoheldud
alaealised (seksuaalkuriteo
ohvrid) 10 x x x x
mehed 11 x x x x
naised 12 x x x x
2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse
Rea ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva isikuid osutamise
Vanus ja sugu aeg kokku
nr
ööpäevades
A B 1 2 3 4 5 6 7
Mehed 01
neist vanuses 0–6 02
7–14 03
15–17 04
18–24 05
25–49 06
50–64 07
65 ja vanemad 08
Naised 09
neist vanuses 0–6 10
7–14 11
15–17 12
18–24 13
25–49 14
50–64 15
65 ja vanemad 16
Kokku 17
neist vanuses 0–6 18
7–14 19
15–17 20
18–24 21
25–49 22
50–64 23
65 ja vanemad 24
3
3. Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud)
(aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea
Sihtkoht kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 Kokku isikuid
nr
ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva
A B 1 2 3 4 5 6
Koju 01
Asendushooldusteenust või
02
järelhooldusteenust saama
Kinnise lasteasutuse teenust
03
saama
Väljaspool kodu osutatavat
ööpäevaringset 04
üldhooldusteenust saama
Kohaliku omavalitsuse poolt
05
pakutavasse eluruumi
Muu / teadmata 06
Kokku teenust saamast
07
lahkunud
3a. Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Sihtkoht Rea Kokku
nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 isikuid
ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva
A B 1 2 3 4 5 6
Koju – täiskasvanud 01
Iseseisvasse ellu (tööle, abiellus jm) 02
Bioloogilisse perekonda tagasi
(seksuaalselt väärkoheldud lapsed) – 03
lapsed
Asendushooldusteenust saama
04
asendus- või perekodus – lapsed
Asendushooldusteenust saama
05
hooldusperes – lapsed
Eestkostja juurde elama – kokku 06
sh lapsed 07
Kohaliku omavalitsuse poolt
08
pakutavasse eluruumi – kokku
sh lapsed 09
Väljaspool kodu osutatavat
ööpäevaringset üldhooldusteenust 10
saama
Ööpäevaringset erihooldusteenust
11
saama
sh lapsed 12
Tagasipöördumine päritoluriiki – kokku 13
sh lapsed 14
Varjupaigataotlejate majutuskeskusse –
15
kokku
sh lapsed 16
Turvakoduteenust saama teise asutusse
17
– kokku
sh lapsed 18
Perekonnaga taasühinemine – kokku 19
sh lapsed 20
4
Surnud – kokku 21
sh lapsed 22
Muu/teadmata – kokku 23
sh lapsed 24
Kokku teenust saamast lahkunud
25
isikud
sh lapsed 26
4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused (aruandeaasta jooksul)
Teenuse olemasolu Suunatud
asutuses Asutuses teenust Teenust
Rea
Teenuse liik (teenuse olemasolu teenust saanute saama saanute
nr
asutuses arv väljapoole arv kokku
tähistage numbriga 1) asutust
A B 1 2 3 4
Sotsiaalnõustamine 01
Psühholoogiline nõustamine 02
Psühhoteraapia 03
Meditsiiniline abi¹ 04
suunatud statsionaarset
psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama
05 X
(statsionaarsele ravile
psühhiaatriahaiglas või kliinikus)
suunatud ambulatoorset
06 X
psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama
Juriidiline nõustamine 07
Tugiisikuteenus 08
Võlanõustamine 09
Taotluse esitamine puude raskusastme
10 X
tuvastamiseks
Muu teenus (kirjuta) 11
¹ Meditsiinialase haridusega isiku poolt osutatud teenus.
Lahter „Muu“ lahtikirjutatult:
Teenuse nimetus Teenust kasutanute arv
5. Kohtade arv ja nende kasutamine
Teenust kasutanute arv
Kohtade (aasta jooksul)
Rea arv neist
Sugu
nr (aasta
Kokku esma-
lõpus) korduvad
kordsed
A B 1 2 3 4
Mehed 01 X
Naised 02 X
Kokku 03
5
6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või
muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Töötajate Aasta Töötasu Keskmine
Täidetud
arv aasta keskmine kokku (kõik töötasu kuus,
ametikohtade
Töötaja Rea lõpus töötajate arv, arvestatud eurot
arv
nr (isikute arv) taandatud töötasu (v4 / v3 / 12)
(koormused
täistööajale liigid), eurot
aasta lõpus)
(vt juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01
sh vastab SHS § 36 lõikes 2 sätestatud
02 X X X X
ettevalmistusnõuetele
Hooldustöötaja 03
Logopeed, eripedagoog 04
Psühholoog, kutsenõustaja 05
Psühhoterapeut 06
Tegevusjuhendaja 07
sh sotsiaalkaitseministri määrusega
kehtestatud kava kohase 08 X X X X
tegevusjuhendaja koolituse läbinud
Õde 09
Sotsiaaltöötaja 10
Muud 11
Kokku /keskmine 12
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 13 X X X X
sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 14 X X X
7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenuse Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Kesk-
osutamise teenusele isik kohaliku riik muud mised
aeg kokku aruande- oma- Kokku sh allikad kulutused
ööpäeva- aastal valitsuse (v6 + v8) riigieelarvest teenuse hasart- ühe
des kokku, üksus osutamiseks mängu ööpäeva
eurot kokku sh maksust kohta (v2 /
(v3 + v4 + Sotsiaal- v1)
v5 + v9) kindlus-
tusameti
kaudu
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Täitja nimi Kuupäev
……………………………………………………
Telefon
E-post
Täname Teid!
6
JUHEND
Statistilise aruande „Turvakoduteenus“ esitavad turvakoduteenust osutavad hoolekandeasutused
sõltumata omaniku liigist.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud
õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või
kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus
omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse
üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse
üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui
riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või
Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku
osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse
kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või
enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile,
1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata
enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte,
mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta
kättesaadav).
Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
tagada sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond
ja esmane abi.
Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku
hügieeni toimingud), laste puhul ka mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist.
Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase
meditsiinilise abi võimaldamist. Tulenevalt isiku east ja vajadusest (laps, eakas, puudega isik) tagatakse
ka tema hooldamine ja arendamine.
Turvakoduteenuse peamised sihtrümad on:
1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad nende elu, tervist või
arengut;
2) täisealised isikud, kes vajavad turvalist keskkonda.
Tabel 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta
jooksul)
Täidetakse kõikide aruandeaasta jooksul teenust saanud isikute kohta (üks kord), sõltumata teenuse
saamise kestusest ja aruandeaastal teenuse kasutamise kordadest. Isiku vanus näidatakse tema
7
esmakordsel (aruandeaastal) pöördumisel asutusse. Pöördumise põhjusena märgitakse vaid üks,
peamine põhjus.
Read 01, 02, 03 – lähisuhtevägivalla ohver – näidatakse isikut, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Siia
märgitakse ka lapsed, kes sattusid asutusse koos lähisuhtevägivalla ohvrist vanemaga või on ise
vägivalla ohvrid.
Lähisuhtevägivald on füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald, mis leiab aset
partnerite või pereliikmete vahel ning mis avaldub sundiva ja kontrolliva käitumise mudelina.
Siin ei näidata neid, kes olid teenust saama suunatud Sotsiaalkindlustusameti poolt
(kajastatakse ridadel 31, 32, 33)
Read 4, 5, 6 – muu vägivalla ohver on isik, kes on kogenud vägivalda väljaspool kodu.
Read 7, 8, 9 – hulkurlus – näidatakse isikud, kellel on kodu, kuid kes ei soovi kodus elada.
Read 10, 11, 12 – kodune hoolimatus – isikusse suhtuvad omaksed hoolimatult ja ükskõikselt, mistõttu
isik vajab kõrvalist abi.
Read 13, 14, 15 – alkoholi tarvitamine – alkohoolsete jookide liigtarvitamine isiku poolt.
Read 16,17,18 – narkootikumide tarvitamine – narkootiliste ainete tarvitamine.
Read 19, 20, 21 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste
sagedase alkoholi tarvitamise tõttu.
Read 22, 23, 24 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste
sagedase narkootikumide tarvitamise tõttu.
Read 25, 26, 27 – isikul puudub kindel elukoht.
Read 28, 29, 30 – tuuakse eraldi välja kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes viibisid asutuses
elukoha puudumise tõttu
Read 31, 32, 33 – Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 6 kohaselt saatjata alaealised välismaalased, ohvriabi
seaduse tähenduses inimkaubanduse ohvrid ja ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt
väärkoheldud alaealised.
Ridadel 40, 41, 42, 43, 44, 45 näidatakse kliendiga suhtlemise keel, milleks on kas eesti keel või muu
keel.
Tabel 1a. Sotsiaalkindlustusameti poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade
kaupa (aruandeaasta jooksul)
Saatjata alaealine – välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 6 kohaselt saatjata
alaealine välismaalane.
Inimkaubanduse ohver – ohvriabi seaduse tähenduses isik, kelle suhtes toime pandud kuriteo osas on
alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku §-s 133–140, 172, 173, 175 või 259 sätestatud kuriteo
tunnustel.
Ohvriabi seaduse muudatuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, milles
käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset.
Seksuaalselt väärkoheldud alaealine (seksuaalkuriteo ohver) – ohvriabi seaduse tähenduses alla
18-aastane isik, kelle suhtes toime pandud kuriteo osas on alustatud kriminaalmenetlust
karistusseadustiku §-s 133–133³, 141–146, 175, 178–179 või 180 sätestatud kuriteo tunnustel.
Ohvriabi seaduse muudatuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, mis
käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust.
Tabel 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Juhul kui isik kasutab aruandeaasta jooksul teenust korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg
aasta kohta kokku ja isik märgitakse vastavasse veergu.
Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud)
(aruandeaasta jooksul)
Näidatakse isikuid teenuse saamise kestuse ja lahkumise sihtkoha järgi. Täidetakse aruandeaasta
viimase lahkumise järgi.
8
Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-
3
s 130 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel.
Tabel 3a. Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Tabelis esitatakse andmed saatjata alaealiste, seksuaalselt väärkoheldud alaealiste ja inimkaubanduse
ohvrite turvakodust lahkumise kohta lahkumise sihtkoha järgi, eristades täiskasvanuid ja lapsi.
Iseseisvasse ellu (tööle, abiellus jt) – näidatakse neid, kes on turvakodus viibimise ajal saanud
täisealiseks (18-aastaseks) ja lahkusid elama iseseisvalt.
Bioloogilisse perekonda – siin näidatakse ainult seksuaalselt väärkoheldud alaealisi, kes on lahkunud
tagasi oma bioloogilisse perekonda.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama – näidatakse isikud, kes lahkusid ööpäevaringset
erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust saama.
Perekonnaga taasühinemine – Euroopa liikmesriigis seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku
pereliikmete sisenemine sellesse liikmesriiki ja seal elamine, et perekond jääks kokku, olenemata
sellest, kas peresuhted tekkisid enne või pärast kõnealuse kolmanda riigi kodaniku sisenemist sellesse
liikmesriiki.
Perekonna taasühinemist taotlev isik – kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult liikmesriigis ja kes
taotleb oma pereliikmete taasühinemist temaga või kelle pereliikmed taotlevad taasühinemist temaga
(Alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/86/EL).
Tabel 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused
Veerg 1 – iga teenus, mida asutus osutab, tähistatakse numbriga 1.
Veerud 2 ja 3 – üks ja sama isik võib kasutada mitut asutuses ja väljaspool asutust pakutavat
lisateenust. Iga isikut tuleb näidata kõigi teenuste all, mida ta sai. Iga teenuse all tuleb üht ja sama isikut
näidata igas veerus üks kord olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda.
Veerg 4 – näidatakse isikud, kes said vastavaid teenuseid – isikud, kes said teenust ainult asutuses +
isikud, kes said teenust väljaspool asutust + isikud, kes said teenust nii asutuses kui ka väljaspool
asutust.
Seega veerg 4 <= veerg 2 + veerg 3
Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide
kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise
toimetuleku soodustamiseks.
Psühholoogiline nõustamine – osutatakse vastava erialase (psühholoogilise) kõrgharidusega
spetsialisti või Euroopa Liidu standarditele vastavat sertifikaati omava psühhoterapeudi poolt.
Tugiisikuteenus – teenuse raames juhendatakse, julgustatakse ja motiveeritakse isikut tema
kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas. Teenust
osutatakse isiku poolt, kes on läbinud tugiisiku koolituse. Siin näidatakse vaid neid isikuid, kes on
saanud tugiisikuteenust otse turvakodus (ilma kohaliku omavalitsuse poolse sekkumiseta, st asutusel ei
ole sõlmitud omavalitsusega lepingut teenuse osutamiseks) ning kelle kohta ei koguta andmeid kohalike
omavalitsuste poolt esitatava statistilise aruandega „Tugiisikuteenus“.
Võlanõustamisteenus – teenuse raames nõustatakse ja abistatakse isikut rahalise võlgnevuse korral
selle isiku jaoks talutavaks muutmisel või kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamisel ning
vajaduse korral teavitatakse isikut võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamise
võimalustest. Teenust osutatakse isiku poolt, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja kes on
läbinud 160-tunnise võlanõustaja täienduskoolituse või kellele on väljastatud võlanõustaja
kutsetunnistus kutseseaduse alusel.
Tabel 5. Kohtade arv ja nende kasutamine
Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on
võimalik samaaegselt teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-,
ohutus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt
reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda.
Teenust kasutanute arv
9
Esmakordselt teenust kasutanud – isikud, kes aruandeaastal pöördusid asutusse turvakoduteenuse
saamiseks esimest korda ehk kasutasid teenust aruandeaastal vaid üks kord.
Korduvalt teenust kasutanud – isikud, kes on aruandeaasta jooksul saanud ülalnimetatud teenust aasta
jooksul korduvalt (rohkem kui üks kord).
Teenust kasutanute arv kokku (veerg 2 rida 3) peab võrduma teenuse saajate arvuga tabelis 1.
Tabel 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu,
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt käesoleva teenuse osutamisega, majanduspersonali
reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui
turvakoduteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse
ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise
tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja
teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele
vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Real 01 näidatakse kõik lapsele teenust vahetult osutavad isikud.
Real 02 näidatakse need kasvatusala töötajad, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõigete 2
ja 3 järgi ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest:
1) vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud
kutse- või kõrgharidus;
2) vähemalt keskharidus ning läbitud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaaltöö ja
pedagoogika täienduskoolitus (jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal).
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka
kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine,
tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab
ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping,
käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi
aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaastavõi ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude
töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 =
1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt
töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik
töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb
arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise töötajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab
lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et
täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta
(graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40
tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus
täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 +
0,25 = 1,96.
10
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide
arvu tööajanormtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka
Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia,
jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel
koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos
tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised
töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku
(veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
Tabel 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse vaid otseselt turvakoduteenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult
aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale.
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või
ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks
eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele
teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse
saaja poolt finantseeritud kulud.
Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, sh läbi
Sotsiaalministeeriumi eelarve Sotsiaalkindlustusameti kaudu eraldatud vahendid turvakoduteenuse
osutamiseks inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud lastele ning hasartmängumaksu
projektide kaudu saadud rahalised vahendid.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
11
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise
nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“
Lisa 15
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 17
Sotsiaalministeerium VARJUPAIGATEENUS
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
tel 626 9362 Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Aadress: Aadress:
E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Pöördumise põhjus Rea Vanuserühmad Kokku
nr 18–24 25–49 50–64 65 ja
vanemad
A B 1 2 3 4 5
1. Kodutud kokku 01
mehed 02
naised 03
2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04
mehed 05
naised 06
sh kinnipidamiskohast vabanenud 07
mehed 08
naised 09
3. Varjupaigateenuse saajad kokku 10
mehed 11
naised 12
2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea Kokku
nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid
ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva
A B 1 2 3 4 5 6 7
1. Kodutud kokku 01
mehed 02
naised 03
2. Teised varjupaigateenuse
04
saajad kokku
mehed 05
naised 06
3. Varjupaigateenuse saajad
07
kokku
mehed 08
naised 09
3. Kohtade kasutamine
Ühe isiku
Teenust Isikute teenuse
Kohtade arv keskmine
Rea saanud saamise aeg
(aruandeaasta teenuse saamise
nr inimeste kokku,
lõpus) aeg (ööpäevad)
arv ööpäevades
arv) (v3 / v2)
A B 1 2 3 4
Mehed 01 X
Naised 02 X
Kokku 03
4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused
Teenuse liik Rea Teenuse olemasolu
nr asutuses (teenuse
olemasolu tähistage
numbriga 1)
A B 1
Voodipesu andmine 01
Hügieenitarvete andmine 02
Humanitaarabi (riided ja esmatarbevahendid) 03
Sotsiaalnõustamine 04
Psühholoogiline nõustamine 05
Resotsialiseerimisteenus 06
Meditsiiniline abi* 07
Toidu valmistamise võimalus 08
2
Toitlustamine 09
Riiete pesemise võimalus 10
Isiklike asjade hoidmise võimalus 11
* meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus.
5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus)
Töötaja Rea nr Täidetud ametikohtade Tegelik töötajate arv
arv
A B 1 2
Juhataja 01
Sotsiaaltöötaja 02
Hooldustöötaja 03
Valvetöötaja 04
Õde 05
Muud 06
Kokku 07
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenuse Kulutused kulutusi rahastas Keskmised
saamise aeg teenusele isik kohaliku muud allikad kulutused
kokku kokku, eurot omavalitsuse ühe ööpäeva
(ööpäevad) (v3 + v4 + v5) üksus kohta (v2 /
v1)
1 2 3 4 5 6
Täitja nimi Kuupäev
……………………………………………………
telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Varjupaigateenus“ esitavad kõik varjupaigateenust osutavad hoolekandeasutused
sõltumata omaniku liigist.
Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise
ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama.
Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
Teenuse saajaks võib olla kodutu, kes võib teenust vajada üsna pika aja vältel, aga ka inimene, kes on bussist
maha jäänud ning kellel puuduvad vahendid hotellis ööbimiseks, samuti inimene, kelle kodu on tules hävinud ja
kellele kohaliku omavalitsuse üksusel pole muud ajutist elamispinda pakkuda jne.
3
Kodutu – inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping)
ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel
puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes
enda seisundit muuta.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava seaduse
õiguslikud üksused alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-
õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on 50% ja
omavalitsuse üksus rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub
alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele
isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks
majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele
isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse
objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta
kättesaadav).
1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Täidetakse kõigi varjupaigateenust kasutanud isikute kohta, kusjuures ühte ja sama isikut näidatakse
aruandeperioodi jooksul üks kord. Kui isik sai varjupaigateenust aruandeaasta jooksul mitu korda, näidatakse
teda selles vanuserühmas, millesse ta kuulus teenuse saamise esimesel korral. Aruandeaasta jooksul
varjupaigateenust saanud isikute arv vanuserühmade järgi peab võrduma aruandeaasta jooksul teenust
saanute koguarvuga.
Siinjuures eristatakse kodutuid ja teisi varjupaigateenuse saajaid. Teiste varjupaigateenuse saajate puhul
näidatakse eraldi ka kinnipidamiskohast vabanenud isikuid.
2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Kui isik sai varjupaigateenust aruandeaasta jooksul korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg aasta
kohta kokku ja märge isiku kohta tehakse vastavasse veergu, mis näitab tema teenuse saamise kestust aasta
jooksul kokku.
Eraldi tuuakse välja kodutud ja teised teenuse saajad. Teenuse saajate arvu kokku ridadel 07–09 arvutab
arvutiprogramm.
3. Kohtade kasutamine (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse kohtade arv aruandeaasta lõpus.
Kohtade arv – näidatakse võimalik kohtade arv asutuses (kui paljudele inimestele on võimalik tagada samal
ajal voodikoht).
Veerg 3 – isikute teenuse saamise aeg kokku – summeeritakse aasta jooksul kõigi varjupaigas viibinud isikute
teenuse saamise aeg ööpäevades.
Veerg 4 – arvutab arvutiprogramm, seda veergu aruande koostaja ei täida.
4
4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused
Veerg 1 – iga lisateenust näidatakse numbriga 1.
Veerg 1 rida 07 – (meditsiiniline abi) – täidetakse, kui asutuses on meditsiinilise abi osutamise võimalus
(meditsiinilist haridust omav töötaja) või seda teenust ostetakse väljastpoolt.
5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus)
Veerg 1 – täidetud ametikohtade arv – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi
aruandeaasta lõpu seisuga. On võrdne või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust.
Veerg 2 – tegelik töötajate arv – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute
arvu, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Rea 08 puhul näidatakse aasta jooksul
asutuses töötanud vabatahtlike inimeste arvu.
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulusid.
Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kajastuvad aruandes „Hoolekandeasutus“ vastavalt
rahastamisallikale).
Kulutusi rahastati:
Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud
rahalisi vahendeid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud
summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt rahastatud kulud.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Veerg 6 – arvutab arvutiprogramm, seda aruande koostaja ei täida.
5
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
muutmine“
Lisa 16
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 18
Sotsiaalministeerium VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV
Analüüsi ja statistika osakond ÜLDHOOLDUSTEENUS
tel 626 9360 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1.Teenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Vanuserühmad
Rea
Sugu 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku
nr 85+
19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Mehed 01
Naised 02
Kokku 03
neist
intervall-
04
hooldusel
viibijad
2. Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus)
Pensionärid pensioni liigi järgi Rea Isikute
nr arv
Riiklikku pensioni saavate isikute arv kokku 01
vanaduspensionärid 02
töövõimetuspensionärid ja töövõimetoetuse saajad 03
pensionärid pensioniga väljateenitud aastate eest 04
toitjakaotuspensionärid 05
rahvapensioni saajad 06
3.1. Teenuse saajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Aru-
aruande- Kokku Kokku ande-
aasta (v4 + (v12 neist aasta
lõpus ...+ +...+ lõpus
neist iseseis-
samale institutsionaalsele sotsiaalteenusele
v10) v18)
teisele institutsionaalsele sotsiaalteenusele
valt
mitteinstitutsionaalsele sotsiaalteenusele
elama
mujale, andmed puuduvad
statsionaarselt tervishoiuteenuselt
mujalt (andmed puuduvad)
(v.a õendusabiteenus)
samalt institutsionaalselt
teiselt institutsionaalselt
mitteinstitutsionaalselt
õendusabiteenuselt
sotsiaalteenuselt
sotsiaalteenuselt
sotsiaalteenuselt
surnud
koos perega
kohtade arv
kohtade arv
isikute arv
isikute arv
kodust
üksi
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
3.2. Hooldusteenust saama saabunud isikud¹ soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta
lõpus)
Kokku
Maa- Rea 18–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+ Kokku
kond nr
M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33
Harju
(Tallin- 01
nata)
Hiiu 02
Ida-
03
Viru
Jõge-
04
va
Järva 05
Lääne 06
Lääne-
07
Viru
Põlva 08
Pärnu 09
Rapla 10
Saare 11
Tallinn 12
Tartu 13
Valga 14
Viljan-
15
di
Võru 16
Kokku
(01+... 17
+16)
¹ Andmed esitatakse aasta jooksul teenust saama saabunud nende isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus.
2
4. Puudega teenuse saajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus)
Vanuserühmad
Rea
Puude aste 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku
nr 85+
19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Sügav puue 01
Raske puue 02
Keskmine
03
puue
Kokku
04
(01+...+03)
sh piiratud
05
teovõimega
5. Puudega teenuse saajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus)
Vanuserühmad
Rea
Puude liik 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku
nr 85+
19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Psüühikahäire 01
sh
dementsuse 02
diagnoosiga¹
Keele- ja
03
kõnepuue
Kuulmispuue 04
Nägemispuue 05
Liikumispuue 06
Muu 07
Kokku
08
(01+03+...+07)
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
6. Teenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Ühe isiku
Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele Isikute teenuse Ühe isiku
ööpäevades Teenust teenuse saamise teenuse
saanud saamise keskmine saamise
Vanuse- Rea
isikute aeg aeg arvestuslik
rühm nr
kuni 91– 151– 211– 271– üle arv kokku, (ööpäe- aeg (kuud
31–90
30 150 210 270 330 330 kokku ööpäeva- vad aastas) v10
des aastas) 9 / / 30,4
v8
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
18–19 01
20–24 02
25–29 03
30–34 04
3
35–39 05
40–44 06
45–49 07
50–54 08
55–59 09
60–64 10
65–69 11
70–74 12
75–79 13
80–84 13
85 + 15
Kokku
(01
16
+....+
15)
6a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
sh teenuse saamise kestuse järgi
Teenuse saajate arv Teenuse saamise
(ühekordselt) kordade arv 151 ja enam
kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva
ööpäeva
1 2 3 4 5 6
7. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta
(ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Keskmine
Töötajate Aasta töötasu kuus,
Täidetud
arv keskmine Töötasu kokku eurot
ametikohtade
Rea aasta töötajate arv, (kõik arvestatud
arv
nr lõpus taandatud töötasu liigid), (v4 / v3 / 12)
(koormused
(isikute täistööajale eurot
Töötaja aasta lõpus)
arv) (vt juhend)
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötajad kokku 01
sh kutseseaduse alusel antud
hooldustöötaja kutsega
02 x x x x
taseme- või töökohapõhise
õppe läbinud
03 x x x x
täienduskoolituse läbinud 04 x x x x
erialase ettevalmistuseta 05 x x x x
Abihooldustöötaja 06
Logopeed 07
Füsioterapeut 08
Tegevusterapeut või assistent 09
Huvijuht 10
Tegevusjuhendaja 11
4
sh sotsiaalkaitseministri
määrusega kehtestatud
kava kohase tegevus- 12 x x x x
juhendaja koolituse
läbinud
Arst 13
Õde 14
Sotsiaaltöötaja 15
Muud 16
Kokku (01 + 06 +...+11 +13 +...+
17
16) / keskmine
8. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
kulutusi rahastas, eurodes
riik Kulutused
Isikute Kulutused
Teenust ühe isiku
teenuse teenusele
saanud kohaliku sealhulgas kohta
saamise kokku,
isikute omavalit- kokku riigieel- muud keskmiselt
aeg kokku eurot (v4 isik
arv suse (v7 + arvest hasart- ESF-i allikad ööpäevas,
(ööpäeva- +...+ v6 +
kokku üksus v8 + teenuse mängu- vahen- eurot (v3 /
des) v10)
v9) osutami- maksust ditest v2)
seks
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
PÄEVAHOIUTEENUS
9. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
vanuserühmad Teenust
Rea saanud isikud
nr 18–24 25–49 50–64 65–74 75–79 80–84 85+ kokku (üks
kord)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Kokku (1 +...+ 7) 01
neist dementsuse
02
diagnoosiga¹
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
10. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Teenuse saamise aeg päevades Teenust Isikute Ühe isiku
saanud teenuse teenuse
Vanuse- Rea isikud saamise saamise
rühmad nr kuni 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330
331–365 kokku aeg kokku aeg (päevi
30 (366) (üks kord) (päeva- aastas)
(1 +...+ 7) des) (v9 / v8)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
18–24 01
25–49 02
50–64 03
65–74 04
75–79 05
80–84 06
5
85+ 07
Kokku (01
08
+...+ 07)
11. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas, eurodes
riik Kulutused
Isikute Kulutused
ühe isiku
teenuse teenusele sealhulgas
kohaliku kohta
saamise kokku,
omavalit- Kokku riigieel- muud keskmiselt
aeg kokku eurot (v3 isik
suse (v6 + arvest hasart- ESF-i allikad päevas,
(päeva- +...+ v5 +
üksus v7 + teenuse mängu- vahendi- eurot (v3 /
des) v9)
v8) osutami- maksust test v2)
seks
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Täitja nimi Kuupäev
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” esitavad kõik täiskasvanutele
üldhooldusteenust osutavad asutused, sõltumata omaniku liigist ja teenuse rahastamise allikatest.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud
õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või
kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus
omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse
üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse
üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui
riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või
Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku
osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse
kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või
enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile,
1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata
enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte,
mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta
kättesaadav).
6
Teenuste määratlused:
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna
ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast
tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Olenevalt inimese abivajadusest eristatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust, ajutist ööpäevaringset
hooldust ehk intervallhooldust ja päevast üldhooldusteenust ehk päevahoidu.
Teenuse osutamisel ööpäev läbi (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) tagab teenuseosutaja teenuse
saajale lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele
toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise.
Ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus (edaspidi intervallhooldus) on mõeldud isikutele, kes
vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel.
Intervallhoolduse raames tagab teenuseosutaja lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja
muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise.
Intervallhoolduse eesmärk on pakkuda inimestele ajutise hoolduse võimalust, ühtlasi võimaldada puhkust
mitteformaalsetele hooldajatele, näiteks pereliikmetele või lähedastele.
Päevahoid ehk päevane üldhooldusteenus (edaspidi päevahoid) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt
või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel, kuid nende kõrvalabi- ja
järelevalvevajadus on öisel ajal tagatud mitteformaalse hoolduse kaudu või nad on suutelised iseseisvalt
hakkama saama. Mitteformaalse hoolduse all mõeldakse hooldusvormi, kus abivajava isiku hooldus tagatakse
pereliikmete või lähedaste poolt.
Kui asutus osutab kahte või kolme eespool nimetatud teenust, palume aruande esitamisel järgida alljärgnevat
juhist:
1) tabelites 1–6 ja 8 esitatakse andmed väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja
intervallhoolduse kohta;
2) tabelis 6a esitakse andmed ainult intervallhoolduse kohta;
3) tabelites 9–11 esitatakse andmed päevahoiuteenuse kohta;
4) tabelis 7 esitatakse andmed kokku kõigi kolme teenuse kohta.
1. Teenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Teenuse saajate arv soo ja vanuse järgi esitatakse aruandeaasta lõpu seisuga.
2. Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus)
Pensioni liigid vastavalt kehtivale riikliku pensionikindlustuse seadusele.
Real 03 näidatakse ka töövõimetoetuse seaduse alusel töövõimetoetuse saajad.
3.1. Teenuse saajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik
samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja
keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei
saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda.
Andmed teenust saama saabujate kohta
Veerg 3 – saabujate hulgas näidatakse ka intervallhooldusele saabunud isikud.
Kui sama isik sai intervallhooldust aasta jooksul mitu korda, näidatakse see isik (topeltarvestuse vältimiseks)
tabelis 3.1 üks kord. Teenust saamast lahkumise korral näidatakse see isik viimase lahkumise sihtkoha järgi.
Veerg 4 – näidatakse kodust teenust saama saabunud isikud, kes ei saanud vahetult enne ööpäevaringset
hooldusteenust ühtegi mitteinstitutsionaalset sotsiaal- ega tervishoiuteenust.
Veerg 5 – näidatakse mitteinstitutsionaalset sotsiaalteenust (nt eluasemeteenus, koduteenus, isikliku abistaja
teenus, toetavad erihoolekandeteenused) saamast saabunud isikud.
Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on tulnud saama sama teenust, mida nad on saanud teise teenuseosutaja
juures.
Veerg 7 – näidatakse teist institutsionaalset sotsiaalteenust saamast saabunud isikud.
Institutsionaalne sotsiaalteenus – teenusesaajateks on isikud, kes vajavad east või terviseseisundist tulenevalt
ööpäevaringset hoolitsemist (nt ööpäevaringne erihooldusteenus, kogukonnas elamise teenus,
asendushooldusteenus).
Veerg 8 – näidatakse statsionaarset tervishoiuteenust (eriarstiabi), v.a statsionaarne õendusabiteenus (endise
nimega hooldusraviteenus), saamast saabunud isikud.
7
Veerg 9 – näidatakse statsionaarset õendusabiteenust saamast saabunud isikud.
Kui info saabumiskoha kohta puudub, näidatakse see isik veerus 10 „mujalt, andmed puuduvad”.
3.2. Hooldusteenust saama saabunud isikud soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta
lõpus)
Tabel täidetakse ainult nende aasta jooksul teenust saama saabunud isikute kohta, kes saavad teenust ka
aasta lõpus.
Isik näidata vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpus.
4. Puudega teenuse saajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus)
Näidatakse teenust kasutavate isikute arv vastavalt arstliku ekspertiisi poolt määratud puude raskusastmele.
5. Puudega teenuse saajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus)
Näidatakse teenust kasutavate puudega isikute arv vastavalt puude liigile. Kui puude liik ei ole
dokumentaalselt tõendatud, määratakse see (puude olemasolul) subjektiivselt teenust osutava töötaja poolt.
Read 01, 03–06 täidetakse domineeriva puude alusel. Domineeriv puue on puude liik, mis mõjutab kõige
enam kõrvalabi vajadust.
Real 07 „Muu” näidatakse liitpuue (kui ei ole võimalik eristada primaarset puuet), üldhaigestumus.
Real 02 näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratav
ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse
alampeatükki F00–F03.
Isikute arv puude liigi järgi real 08 on võrdne või suurem tabeli 4 real 04 olevast isikute arvust. Suurem on see
juhul, kui teenust saaval isikul on küll puue tuvastatud, kuid puude raskusastet ei ole arstlikult määratud.
6. Teenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Arvestust isikute teenuse saamise kestuse kohta aruandeaasta jooksul kogutakse käesoleva
aruandlusega ööpäevades.
Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele
(veerud 1–7), sh arvestatakse ka ajutisel ööpäevaringsel hooldusel ehk intervallhooldusel teenust saanud
isikud.
Kui sama isik oli aasta jooksul intervallhooldusel mitu korda, näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg
tabelis 6 summeerituna (nt isik oli esimest korda hooldusel 25 ööpäeva ja teist korda 45, kokku seega 70
ööpäeva. Tabelis näidatakse see isik teenuse saamise kestuse järgi veerus 2).
Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel.
Veerg 8 – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku.
Veerg 9 – näidatakse vastavas vanuses olevate kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku ööpäevades.
Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja vastavas vanuserühmas ja kokku (veerg 10) arvutab arvutiprogramm
– seda aruande koostaja ei täida.
Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks näidatakse veerus 11 teenuse saamise aeg endiselt ka
kuudes. Selle arvutab arvutiprogramm.
6a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
Veerus 1 näidatakse aasta jooksul intervallhooldust saanud isikud üks kord Kui sama isik sai aasta jooksul
teenust mitu korda (nt kaks korda), näidatakse vastav kordade arv veerus 2. Seega, veerg 2 on suurem või
võrdne veeruga 1.
Veergudes 3–6 näidatakse teenuse saajad teenuse saamise kestuse (ööpäevad) järgi. Kui isik sai teenust
kaks või enam korda, näidatakse teenuse saamise kestused vastavalt kõigile kordade arvule.
7. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kokku kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta (ööpäevaringe
üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt kõnealuse teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte
näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud
8
(st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse
tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda
kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele
teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv- või keskastme spetsialistide hulka
kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega ning veerus 1 ja veerus 3
näidatakse see koormus, millises ulatuses tööajast need töötajad tegelesid vahetult teenuse saajatega.
Vahetult hooldusteenuse osutajateks on hooldustöötaja ja abihooldustöötaja.
Hooldustöötaja on isik, kes on omandanud riiklikult tunnustatud kutsehariduse hooldustöötaja erialal või
hooldustöötaja kutse vähemalt tasemel 3 või on läbinud hooldustöötaja täienduskoolituse.
Nõuded hooldustöötaja erialase ettevalmistuse kohta jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.
Rida 02 – näidatakse hooldustöötajad, kes omavad kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset.
Rida 03 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe ja töökohapõhise õppe
läbinud hooldustöötajad.
Rida 04 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud täienduskoolituse läbinud hooldustöötajad.
Rida 05 – näidatakse hooldustöötajad, kellel puudub erialane ettevalmistus.
Abihooldustöötajale (rida 06) haridusnõudeid kehtestatud ei ole. Abihooldustöötaja on vahetult hooldusteenust
osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja.
Rida 12 – näidatakse tegevusjuhendajad, kes on läbinud sotsiaalministri määrusega kehtestatud kava kohase
tegevusjuhendaja koolituse.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine,
tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt
osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping ja
kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi
aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjades
olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste
isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate
keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud
isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud
tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva
kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5
sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu
järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi
nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad
isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse
arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus
täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 =
1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu
tööajanormtundidega aastas.
9
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka
Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia,
jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel
viibimise ajal makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga,
töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni.)
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised
töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4)
jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
8. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
NB! Tabel täidetakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud (lähtuvalt kohamaksumusest). Investeeringud
näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale.
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha
struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud
rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenuse saaja
poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab
edasi hoolekandeasutusele – see on teenuse saaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa.
Riik – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, hasartmängumaksu
projektide kaudu saadud rahalised vahendid ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude
kaudu saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Veeru 11 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida.
9. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerg 8 – näidatakse aasta jooksul teenust saanud isikute arv kokku (üks kord). Kui sama isik sai aasta
jooksul teenust mitmel korral, siis näidatakse teda ühe isikuna. Isiku vanus märgitakse tema viimase teenuse
saamise järgi.
Rida 02 – näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult
määratletav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina
käsitatakse alampeatükki F00–F03.
10. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise
kestusele.
Juhul kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda, siis näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg
veerus 9 summeerituna (nt isik sai esimest korda teenust 25 päeva ja teist korda 45. Kokku seega 70 päeva).
Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel.
Veerg 8 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku.
Veerg 9 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku,
päevades.
Veerg 10 – näitab keskmist teenuse saamise aega ühe isiku kohta päevades. Arvutab programm – seda
aruande koostaja ei täida.
11. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul).
Rahastamisallikad:
10
Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks
eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata
teenuse saaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis
omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenuse saaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud
osa.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud
summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa
Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Veeru 10 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida.
11
Sotsiaalkaitseministri …. aprilli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
muutmine“
Lisa 17
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 19
ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUSE
Sotsiaalministeerium TOETUSFONDI VAHENDITE KASUTUS JA
Analüüsi ja statistika osakond
JÄÄK
tel 626 9363 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande saaja
Aruande esitaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 21. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile.
2. Sotsiaalkindlustusamet 31. jaanuariks
Sotsiaalministeeriumile.
1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning
toetusfondi vahendite jääk
Rea Eurot
nr
A B 1
Aruandeaastale eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite jääk 01
Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks saadud toetusfondi
vahendid 02
Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud vahendid 03
Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud vahendid 04
Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks KOKKU
(r05 = r06 + r07) 05
asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks 06
asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks 07
Kõigi vahendite jääk aruandeaasta lõpus kokku (r08 = r01 + r02 + r03 - r04 - r05) 08
2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul)
Sihtrühm, kellele KOV on
Sihtrühm, kellele KOV võib
kohustatud teenust Kulutused
teenust osutada
osutama kokku,
Rea eurot
Isikute arv kulud Isikute arv kulud
nr
A B 1 2 3 4 5
Aruandeaastal asendus- ja
järelhooldusteenuse osutamiseks KOKKU
(r01 = r02 + r03 + r04 + r05; r01v5 = tabel
1 r06) 01
asendushooldusteenus hooldusperes 02
asendushooldusteenus perekodus 03
asendushooldusteenus asenduskodus 04
järelhooldusteenus 05
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” esitavad kõik
kohaliku omavalitsuse üksused, kajastades andmeid kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest eraldatud
toetuse asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks
4 5
(sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõiked 3 –3 ) kasutamise kohta ning asendus- ja järelhooldusteenuse
osutamise ja korraldamisega seotud kõigi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulutuste kohta
aruandeaastal. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise, korraldamise ja rahastamise tingimused on
reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse jaotistes 12 ja 13.
Kohaliku omavalitsuse üksus jälgib, et aruandes esitatav info (asendus- ja järelhooldusteenust saavate isikute
arv ja teenuste osutamiseks tehtud kulud) oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR)
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kantud andmetega.
Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendushooldus- ja järelhooldusteenuse rahastamine
ning toetusfondi vahendite jääk
Rida 01 – märgitakse riigieelarvest eraldatud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks
toetuse (toetusfondi kaudu) rahaliste vahendite jääk aruandeaastale eelnevatel perioodidel kokku (täidetav alates
aastast 2019).
Rida 02 – märgitakse aruandeaastal riigieelarvest saadud rahalised vahendid kohalikule omavalitsusele
(toetusfondi kaudu asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks).
Rida 03 – märgitakse aruandeaastal teise kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ülekantud vahendite summa
asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks (kohalike omavalitsuste vahelise kokkuleppe
korral näiteks isiku eestkoste omavalitsuse muutuse korral).
Rida 04 – märgitakse aruandeaastal teisele kohaliku omavalitsuse üksusele ülekantud vahendite summa
asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks (kohalike omavalitsuste vahelise kokkuleppe
korral näiteks isiku eestkoste omavalitsuse muutuse korral).
Rida 05 – programm arvutab allridadelt (r06 + r07) kokku, kui suur osa vahenditest aruandeaastal kasutati
kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks.
Rida 06 – märgitakse, kui suur osa kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest kasutati aruandeaastal
asendus- ja jäelhooldusteenuse osutamiseks, sh asendushooldusteenuse osutamiseks asenduskodus,
2
perekodus ja hooldusperes (hooldusperes nii lapsele kui hoolduspere vanemale tehtud kulud
asendushooldusteenuse raames) ning järelhooldusteenuse osutamise raames tehtud kulud (nii noorele
järelhoolduse raames makstud toetused kui kulud teenusteks), samuti kulutused nende perekonnas hooldamisel
isikute toetamiseks, kes on peredesse suunatud enne 2018. aastat ja on jätkuvalt aruandeaastal perekonnas
hooldamisel.
Rida 07 – märgitakse, kui suur osa kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest kasutati aruandeaastal
9
asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks, st tehtud kulud seoses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes
16
4 ja § 45 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustustega asendus- ja järelhooldusteenuse
korraldamisel.
Rida 08 – arvutab programm, kas omavalitsus kasutas asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja
korraldamiseks toetuse (toetusfondi kaudu) täies ulatuses või jäi jääk aruandeaasta lõpuks (kohaliku
omavalitsuse üksus võis kasutada vahendeid ka suuremas mahus kui oli riigipoolne toetus, sel juhul
kalkuleeritakse jäägiks 0, mitte miinusjääk).
Tabel 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul)
Rea 01 veerg 5 on võrdne tabeli 1 reaga 06: asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks kulunud vahendid
kokku.
Rida 01 – arvutab programm kokku allridadelt (r02 kuni r05).
Read 02–04 – märgitakse vastavalt asendushooldusteenuse saamise viisile (asendushooldusteenuse osutamine
hooldusperes, perekodus või asenduskodus) teenust aasta jooksul saanud isikute arv ja teenuse osutamiseks
tehtud kohaliku omavalitsuse üksuse kulud. Aasta jooksul teenust saanud isikute arv märgitakse teenuse
saamise viiside järgi üks kord, kuid kui sama isik on aasta jooksul saanud erinevaid teenuseid (näiteks viibinud
aruandeaastal asendushooldusel osa aega perekodus ja osa aega asenduskodus), siis kajastub isik kõigil
teenuse saamise viiside ridadel.
Rida 05 – märgitakse järelhooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arv ja teenuse osutamiseks tehtud
kohaliku omavalitsuse üksuse kulud.
Veergudes 1 ja 2 märgitakse teenuste järgi (r02 kuni r05) aruandeaasta jooksul teenust saanud isikud ja kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulud sihtrühmale, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud
9
teenuseid osutama. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus
kohustatud tagama asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapse vanem on surnud;
2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes
on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse, kui laps on enne 18-
aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus
õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui
laps sai 19-aastaseks või õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või lapse
16
19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 kohaselt
9
peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 alusel
asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist
jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli
bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase
õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute
katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või 3) isiku 25-aastaseks saamiseni.
Veergudes 3 ja 4 märgitakse teenuste järgi (r02 kuni r05) aruandeaasta jooksul teenust saanud isikud ja kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulud sihtrühmale, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võib teenuseid
9
osutada. Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tagada
asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on
andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi. Sotsiaalhoolekande
16
seaduse § 45 lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tagada järelhooldusteenuse isikule, kes: 1) on
kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel; 2) on kuni
25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või
kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes,
rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe
integreeritud õppes.
3
MINISTRI MÄÄRUS
18.04.2018 nr 16
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse
nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete
koosseis ja esitamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruses nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” (lisa 5);“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ (lisa 19).“;
3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) „Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus ja perekodus“ (lisa 13);“;
4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab internetipõhiselt S-veebis 30. jaanuariks eelmise
kalendriaasta andmete põhjal ja 30. juuliks eelmise poolaasta andmete põhjal käesoleva
määruse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud vormis statistilise aruande ning esitab selle
internetipõhiselt samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.
(2) Sotsiaalkindlustusamet koostab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatud aruannete
põhjal internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded ning esitab need
internetipõhiselt 10. veebruariks ja 10. augustiks Sotsiaalministeeriumile.“;
5) paragrahvi 3 lõigetes 4, 8, 10, 13 ja 15 asendatakse sõnad „maakonna koondaruande“
sõnadega „maakondade koondaruanded“ ja sõna „selle“ sõnaga „need“;
6) paragrahvi 3 lõiked 131 ja 132 sõnastatakse järgmiselt:
„(131) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab internetipõhiselt S-veebis 21. jaanuariks eelmise
kalendriaasta andmete põhjal käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktide 5 ja 13 alusel
2
kehtestatud vormis statistilised aruanded ning esitab need internetipõhiselt samaks tähtajaks
Sotsiaalkindlustusametile.
(132) Sotsiaalkindlustusamet koostab käesoleva paragrahvi lõike 131 kohaselt esitatud
aruannete põhjal internetipõhiselt S-veebis maakondade koondaruanded ning esitab need
internetipõhiselt 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile.“;
7) määruse lisad 1–3, 5 ja 7–18 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–16;
8) määrust täiendatakse uue lisaga 19, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 17.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus
Lisa 2. Isikliku abistaja teenus
Lisa 3. Koduteenus
Lisa 4. Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine
Lisa 5. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses
Lisa 6. Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamine
Lisa 7. Sotsiaaltransporditeenus
Lisa 8. Tugiisikuteenus
Lisa 9. Võlanõustamisteenus
Lisa 10. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused
Lisa 11. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus
Lisa 12. Erihoolekandeteenused
Lisa 13. Hoolekandeasutus
Lisa 14. Turvakoduteenus
Lisa 15. Varjupaigateenus
Lisa 16. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Lisa 17. Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk