Harjumaa Saue vald Alliku küla Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine ÜVK võrguga - Maanteeamet

Failid

15-21946005-2 05.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc1543 KB

Sisu (failidest)

Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 SISUKORD 1. ÜLDANDMED ................................................................................................................ 3 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ....................................................................... 3 1.2 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................ 3 1.3 ALUSDOKUMENDID .............................................................................................. 3 1.1.1 LÄHTEANDMED .............................................................................................. 3 1.1.2 NORMDOKUMENDID ...................................................................................... 3 1.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................ 3 1.5 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA ................................................................. 3 2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ................................................................................... 4 2.1 VEEVARUSTUS ..................................................................................................... 4 2.1.1 ÜLDIST ............................................................................................................ 4 2.1.2 OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................. 4 2.1.3 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ..................................................................... 4 2.1.4 VEETORU RAJAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED ..................................................... 5 2.1.5 TULETÕRJE VEEVARUSTUS ......................................................................... 5 2.2 KANALISATSIOON ................................................................................................. 5 2.2.1 ÜLDIST ............................................................................................................ 5 2.2.2 OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................. 5 2.2.3 EELVOOL ........................................................................................................ 5 2.2.4 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ..................................................................... 5 2.2.5 TÄPSUSNÕUDED ........................................................................................... 6 2.2.6 PUMPLAD JA KOHTPUHASTID ...................................................................... 6 3 MATERJAL .................................................................................................................... 6 3.1 VEEVARUSTUS ..................................................................................................... 6 3.1.1 TORUD ............................................................................................................ 6 3.1.2 SIIBRID / MAAKRAANID .................................................................................. 7 3.1.3 KAPED ............................................................................................................. 7 3.2 KANALISATSIOON ................................................................................................. 7 3.2.1 TORUD ............................................................................................................ 7 3.1.2 KAEVUD .......................................................................................................... 8 3.1.3 KAEVULUUGID ............................................................................................... 8 3.3 TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE .................................. 8 4 PAIGALDUS................................................................................................................... 9 4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS ..............................................................10 4.2 KAEVIK ..................................................................................................................10 4.3 TASANDUSKIHT ...................................................................................................12 4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE.....................................................12 4.4.1 Algtäide ...........................................................................................................12 4.4.2 Lõpptäide ........................................................................................................12 1 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON .......................................................13 4.6 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE ............................13 4.6.1 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS .........................................................................................................14 4.6.2 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS ...........14 4.6.3 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS...................14 5 KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................15 5.1 ÜLDIST ..................................................................................................................15 5.2 JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS JA LIIGITUS KEHTIVA JÄÄTMENIMISTU JÄRGI 15 5.3 MULLATÖÖDE BILANSS.......................................................................................16 6 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ...................................................16 6.1 ÜLDNÕUDED ........................................................................................................16 6.2 KATSETUSED .......................................................................................................17 6.2.1 Veetorustiku surveproov..................................................................................17 6.2.2 Kanalisatsioonitoru kaamerauuring .................................................................17 6.3 HOOLDUS .............................................................................................................18 7 KATENDITE TAASTAMINE...........................................................................................18 7.1 ÜLDIST ..................................................................................................................18 7.2 PROJEKTLAHENDUS ...........................................................................................19 7.2.1 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS ......................................................19 7.2.2 VERTIKAALPLANEERIMINE ..........................................................................19 7.2.3 TAASTAMISE MAHTUDE MÄÄRAMINE.........................................................21 7.3 TÖÖDE KIRJELDUS ..............................................................................................21 7.3.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE ....................................................................21 7.3.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE .....................................................................22 7.3.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE..................................................................22 7.3.4 KILLUSTIKALUSE EHITUS.............................................................................22 7.3.5 KRUUSAKATE EHITUS ..................................................................................22 7.3.6 ASFALTKATE EHITUS ...................................................................................22 2 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 1. ÜLDANDMED Antud töö toimub AS’iga Kovek sõlmitud projekteerimis-ehituslepingu alusel. 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Antud projektiga on lahendatud Allika tee 18 ja 20 kinnistute liitumispunktid. Projekteerimise ala asukoht vaata joonisel AS-4-01. 1.2 PROJEKTI EESMÄRK Käesoleva töö eesmärk on koostada tööprojekti lahendus Allika tee 18 ja 20 kinnistutele Alliku küla ÜVK süsteemiga liitumiseks. 1.3 ALUSDOKUMENDID 1.1.1 LÄHTEANDMED ⎯ Geodeetiline alusplaan: REIB OÜ töö nr TT-XXXX, mõõdetud oktoober 2019.a; ⎯ Projekteerimistingimused: Saue Vallavalitsus nr XXXX, välja antud XXX; ⎯ Tellija läteülesanne: rajatavate torustike skeem; 1.1.2 NORMDOKUMENDID ⎯ EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus ⎯ EVS 843:2016 Linnatänavad ⎯ EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk ⎯ EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk ⎯ EVS 932:2017 Ehitusprojekt ⎯ EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ⎯ RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud ⎯ Infra RYL 2006 osa 2 ⎯ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”, vastu võetud 17.07.2015 nr 97; ⎯ Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; ⎯ Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused. 1.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Kinnistutel Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410 paiknevad tootmishooned. Allika tee 18 ja 20 on veevarustusega liitunud. Kinnistute kanalisatsioon on lahendatud kanalisatsiooni mahutiga. Mööda riigiteed nr 11192 Püha - Alliku on 2018.aastal rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassid, luues võimaluse kinnistutel liituda kanalisatsiooniga. Trasside omanik on Kovek AS. 1.5 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA Uuritud ala asub Saue valla kirdeosas, Põhja-Eesti lubjakiviplatool. Maapinna on tasane. Kõrgusmärgid jäävad vahemikku 37,30 – 38,12 m abs. 3 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Projekti ala kohta geoloogilisi uuringuid pole läbi viidud. Andmete saamiseks on kasutatud varem koostatud geoloogilised aruanded, mille puuraugud on puuritud projekti ala lähedal. Andmed on võetud: ⎯ AS Geotehnika Inseneribüroo töö nr 1403, puuritud 2003.a (link uuringule: https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=29200); ⎯ Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituut "Eesti Projekt" töö nr MP-15-65 (link uuringule: https://www.maaamet.ee/egf/index.php?akt=pildimuut&id=29200); ⎯ Vabariiklik koondis "Eesti Kolhoosiehitus" Projekteerimise Instituut "EKE Projekt" Tallinna IV osakond töö nr 879029 (link uuringule: https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=13546); Uuritud ala geoloogilises lõikes esinevad kvaternaari jääjärvelised setted, aluspõhjaks on Keila lademe lubjakivi. Eeldatav lubjakivi sügavus on 2 m. Pinnaveetase on ca 3 m sügavusel. 2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 2.1 VEEVARUSTUS 2.1.1 ÜLDIST Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas. Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Veevõrk peab olema ehitatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu. Rajatud veevõrk peab olema kestev ja töökindel. Ehitatava veevärgi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat. 2.1.2 OLEMASOLEV OLUKORD Olemasolev Kovek AS’ile kuuluv De100 mm veetoru paikneb riigiteel nr 11192 Püha - Alliku. Torustik on ehitatud 2018.aastal. Allika tee 18 veevarustus on toodud otse Alliku keskuse puurkaevpumplast. Allika tee 20 saab vett läbi Allika tee 18 kinnistu. 2.1.3 PROJEKTEERITUD LAHENDUS Allika tee 18 ja 20 kinnistute tarbeks ehitatakse uued vee- ja kanalisatsioon trassid. Veetoru paigaldatakse kanalisatsioonitoruga ühte kaevikusse. Vee- ja kanalisatsioonitorud on projekteeritud läbi Kurvi tee 410 ja Allika tee 20 kinnistuid. Projekteeritud veevarustus rajada De63 mm PE PN10 veetorudest. Projekteeritud toru mahud vaata mahtude tabelis. Mõlemale kinnistule paigaldada maakraanid läbimõõduga DN50 asendiplaanil näidatud kohta. Torustiku maakraanist kuni hooneni rajab kinnistu omanik oma vahenditest. 4 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Liitumispunkti väljavõte teostada olemasolevast veetorust elektrikeeviskolmikuga. Enne sõlme rajamist tuleb vaadata sõlmede joonist. 2.1.4 VEETORU RAJAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Veetorustik rajatakse vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,80 m pinnast. Kõik toruotsad sulgeda pimeotsakorkidega, et vältida pinnase sattumist torustikku. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Veetorustik”. 2.1.5 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Tuletõrjeveevarustus on tagatud Kurvi tee 410 kinnistu ees asuvast tuletõrjehüdrandist. 2.2 KANALISATSIOON 2.2.1 ÜLDIST Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitaks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel. Ehitatava süsteemi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat. Kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud. Reovee kanalisatsiooni juhtimisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. 2.2.2 OLEMASOLEV OLUKORD Olemasolev Kovek AS’ile kuuluv De160 mm kanalisatsioonitoru paikneb riigiteel nr 11192 Püha - Alliku. Torustik on ehitatud 2018.aastal. Lähim kaev asub Kurvi tee 410 kinnistu sissesõidul. Kinnistute Allika tee 18 ja 20 kanalisatsioon on lahendatud kanalisatsiooni mahutiga. 2.2.3 EELVOOL Eelvooluks on varem välja ehitatud De160 mm kanalisatsioonitorustik. Torustik suundub Lillemaa teel paiknevasse reoveepumplasse, kust edasi reovesi pumbatakse Saue linna võrku. 2.2.4 PROJEKTEERITUD LAHENDUS Allika tee 18 ja 20 kinnistute tarbeks ehitatakse uued vee- ja kanalisatsioon trassid. Kanalisatsioonitoru paigaldatakse veetoruga ühte kaevikusse. Vee- ja kanalisatsioonitorud on projekteeritud läbi Kurvi tee 410 ja Allika tee 20 kinnistuid. Projekteeritud kanalisatsioon rajada De160 mm PVC SN8 kanalisatsioonitorudest. Projekteeritud toru mahud vaata mahtude tabelis. Mõlemale kinnistule paigaldada liitumiskaevud (kontrollkolmikud) läbimõõduga De200/160 asendiplaanil näidatud kohta. Torustiku liitumiskaevust kuni hooneni rajab kinnistu omanik oma vahenditest. 5 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Torustiku käänu- ja hargnemispunktidesse on projekteeritud De400/315 mm PE kaevud. Kokku on projekteeritud 4 kaevu. Olemasolev kaev K1-10 tuleb vahetada uue PE kaevu vastu. 2.2.5 TÄPSUSNÕUDED Kuna eelvoolu sügavus on vaid 1,54 m, siis kanalisatsioonitorustik rajatakse väikese kaldega De160 - 4 mm/m hälbega 0,2 %. Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: ⎯ Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm; ⎯ Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta; ⎯ Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid. Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded Projekteeritud torustiku kalle Maksimaalne kalde Maksimaalne kõrguse (%ₒ) kõrvalekalle (%ₒ) kõrvalekalle (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Kui toru rajamissügavus on üle 1,0 m, siis torustik tuleb soojustada (nt. STYROFOAM SLN-A- 250 – 10 cm). Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”. 2.2.6 PUMPLAD JA KOHTPUHASTID Antud töös ei projekteerita. 3 MATERJAL 3.1 VEEVARUSTUS 3.1.1 TORUD Veetoru ja -liitmikute materjaliks on PE. Torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile, nõutav rõngasjäikus 17 kN/m². PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. 6 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk keevisühendusega. Mehaanilisi liitmikke tuleb vältida.. Kui ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga ei õnnestu kasutada elektrikeevisühendust, siis tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. 3.1.2 SIIBRID / MAAKRAANID Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne). Nõuded siibritele: ⎯ kasutada kummikiilsiibreid (standard DIN 3352); ⎯ korpus malmist (GGG 400 -DIN 1693); ⎯ elastse tihenduspinnaga; ⎯ kaetud epoksiidpulbervärviga; ⎯ surveklass vähemalt PN10; ⎯ äärikust äärikule mõõdud DIN 3202 F4 nõuetele; ⎯ äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele. Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema tsingitud terasest, teleskoopset tüüpi. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud. 3.1.3 KAPED Kaped peavad olema valu- või tempermalmist “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad, klass D400 vastavalt EN124. Luukide kandejõud peab olema 40 t. 3.2 KANALISATSIOON 3.2.1 TORUD Projekteeritud reoveekanalisatsiooni torustik paigaldatakse PVC kanalisatsioonitorudest rõngasjäikusega SN8 ning läbimõõduga De160 mm. Isevoolsete torustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN1401-1 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. 7 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades. 3.1.2 KAEVUD Projekteeritud torule tuleb paigaldada teleskoopsed kaevud, mille mõõdud on 400/315 mm. Kaevud võivad olla kas teleskoop PE või moodulkaevud. Kanalisatsioonikaevud peavad üldjuhul vastama standardile EVS-EN 13598-1:2010 või EVS EN 13598-2:2016, vastavalt olukorrale. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN 2. Läbiviigud peavad olema tehases paigaldatud või freesitud. Freesitud avasse paigaldatakse läbiviigutihend ning tihendi sisse lükatakse vastavalt ühendatava toru tüübile laiendaja või otseliitmik. Frees, mida kasutatakse tõusutorusse avade freesimiseks peab vastama tihenditootja poolt ettenähtud diameetrile ning selle peab tarnima või kiitma heaks liitmike tootja kelle liitmike ühenduse teostamiseks kasutatakse. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema sujuva ja siledapinnalise voolurenniga, 90 kraadised rennid (ristumised) ei ole lubatud. 3.1.3 KAEVULUUGID Kaevuluugid peavad olema malmist. Liiklusaladel peavad luugi kaaned olema piisavalt rasked. Autorattad ei tohi kaant mingil juhul liigutada ja kaas ei tohi krae seest välja tulla. Luukide kaaned peavad toetuma ühtlase pinnana luugi kraele. Kaaned ei tohi kiikuda krae sees ega kolksuda. Kaane alumine väljaulatuv serv peab olema täisring. Kaevuluugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teedel ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja asfaltkatte tasapinnale. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke ning kapesid. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. 3.3 TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE Väljavõte RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ punkt 2.4: Torusid tuleb käsitleda ettevaatlikult. Kukkumisel või loopimisel võivad need viga saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest toru välispind võib ohtlikult kriimustada. Torude transportimisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et neile ei jääks püsivat painet, mille raadius jääb alla tabelis 3 antud väärtuse. Muhviga torude ladustamisel tuleb jälgida, et muhvid ei jääks koormuse alla. Veetorude otsad peavad olema veo ja ladustamise ajal kaitstud. Torude paigutamisel jälgida, et seda ei painutaks muhvi kohast. Survetoru ei tohi painutada kohast, kuhu hiljem tehakse liiteid/ühendusi. Torusid transporditakse sirgel alusel, millel ei tohi alla teravaid servi või toru kahjustada võivaid esemeid. Torude nihkumist veo ajal saab takistada näiteks võrguga. Erinevate mõõtmetega 8 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 torude vedamisel pakitakse kõige alla raskemaid torud. Kui torusid veetakse üksteise sees, tuleb peenemad torud enne maha laadida ja eraldi virna laduda. Mehaaniliste tõstevahendite kasutamisel peavad varustus ja tõstetropid olema sellised, mis torusid ei vigasta. Pikaajalisel ladustamisel peab torude hoiukoht olema tasane. Soovitav on jätta tarud transpordipakendisse. Samuti on mõttekas kaitsta torud päikese valguse eest. Kui torud virnastatakse, et tohi virna kõrgus ületada tabelis 2 antud väärtusi. Toruliitmikke transporditakse ja ladustatakse vastavalt tootja juhistele. Temperatuuri langemisel väheneb plasttoru löögikindlus. Kui torusid on tarvis transportida temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida tootega kaasa antud erijuhendit. Tabel 2. Lahtiselt ladustatud plasttorude virna suurim lubatud kõrgus, m Toru materjal Isevoolsele torustikule Survetorustikule SN 4 SN 8 SN 16 PN 4 PN 6 … PN 20 PE 2,8 2,8 3,0 2,8 3 PP 2,8 2,8 3,0 - - PVC 2,6 2,6 3,0 - 3 Tabel 3. Termoplastist torude lubatud painderaadiusi Toru materjal Vähim lubatud painderaadius paigaldamisel PCV 300 x de PE 80 Elastne 40 x de Jäik 50 x de PE 100 50 x de PP 100 x de Plasttoru lubatud painderaadius oleneb ka temperatuurist. Kui toru on tarvis painutada temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida toote eriijuhendit. Muhviga torul võib paindemuutus muhvi kohas olla maksimaalselt 1˚. Tarvikute seisukorda kontrollib ehitaja ning järelevalve. Vigased tarvikud tuleb koheselt teist materjalidest eraldada ning utiliseerida. 4 PAIGALDUS Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele. 9 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Torusid ei tohi paigaldada külmunud pinnasele. Talvetingimustes töötades arvestada torupaigaldaja erijuhenditega. Vaata lähemalt punktid 4.2 ja 4.4. Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid“ kinnitatud Majandus- ja taristuminister määrusega nr. 106 05.08.2015. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. 4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS Isevoolsed torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle. Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 50 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast. PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru. 4.2 KAEVIK Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Torude omavaheline kaugus on vastavalt EVS 843:2016. 10 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Tabel 3. Torude omavaheline kaugus rööpkuulgemisel Kaugus (puhas vahe) horisontaalsuunas tehnovõrkude välispindade vahel (m) Veetoru ja survekanalisatsioonini Gaasitoru survega Gaasitoru survega Kanali, tehnovõrgu tunnelini Isevoolse kanalisatsioonini (bar) (bar) Kaugkütte toruni Elektri-kaablini Side-kaablini Tehnovõrgu liik 5 kuni 16 ≤5 Veetoru ja 0,2 0,2* 0,5 0,5 1 0,5 1 1,5 survekanalisatsioon Isevoolne 0,2* 0,4 1 1,5 1 0,5 1 1 kanalisatsioon * Veetoru välispinna ja isevoolse kanalisatsioonikaevu seina vaheline kaugus peab olema min 0,1 m. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele. Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. 11 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 4.3 TASANDUSKIHT Antud kihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Arvestades geoloogilisi olustikku, torustik paigaldatakse alusele paiksusega 15 cm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Juhul kui aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega vastavalt skeemile. 4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile VK-4-01. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 5 cm vastavalt EVS 843:2016. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. 4.4.1 Algtäide Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. 4.4.2 Lõpptäide Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Sobiliku mineraalse pinnase all mõeldakse kas looduskilu või kvartsliiva, mille omadused on: ⎯ Tera suurus on 0/16 ⎯ Terastikulise koostise toleratsikategooria GA85 ⎯ Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp ⎯ Niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm. Täpsemad normid on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid 12 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Haljasalal kasutatakse võimalusel olemasolevat pinnast vastavalt RIL 77-2013 punktile 4.7 Lõpptäide: Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav. Kui välja kaevatud pinnasmaterjal tiheneb hästi, võib kasutada seda. Muudel juhtudel tuuakse tagasitäite samade külmumisomadustega materjali mujalt. Pealistarindi kihis peab viimane tagasitäide olema siiski samast materjalist kui ümbritsev. Toru pealt mõõdetuna ühe meetri paksuses lõpptäite kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive või kamakaid. Lõpptäite materjalis olev kivi oi tohi jääda torule lähemale kui tema läbimõõt. Kivi suurim lubatud läbimõõt lõpptäite ülakihis on 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Et täitesse ei jääks tühimikke, peab materjal koosnema erineva suurusega teradest. Lõpptäide tehakse mineraalsest tihendatavast liivapinnasest kihtide kaupa. Kihi paksus on 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vastavalt ristlõike skeemil näidatule (VK-7-01). Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal. Liikluspiirkonnast väljaspool kasutatakse lõpptäiteks harilikult väljakaevatud pinnast. Maksimaalne terasuurus on sama mis liiklustsoonis. Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tuleb liiklustsoonis lõpptäide tihendada mehaaniliselt astmeni 90% või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Väljaspool liiklustsooni võib lõpptäite jätta tihendamata või tihendada kohalikele oludele vastava tiheduseni. Kaeviku peab täitma sellise kõrguseni, et hiljem vajuks tihenenud täide projektis ette nähtud või ümbritseva maapinna tasandini. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele kinnistu omanik ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. 4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON Survetorustiku rajamissügavus on 1,8 m planeeritavast maapinnast. Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,0 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada. 4.6 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. 13 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. 4.6.1 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabeltrassist. Ristumisel side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust. Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada. Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4 m pehmet pinnast. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades kaabliotsijat. Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud. 4.6.2 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. 4.6.3 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 14 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 5 KESKKONNAKAITSE 5.1 ÜLDIST Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Juhinduda tuleb ka Saue Vallavalikogu 30.09.2010 määrusele nr 18 „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) tuleb sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning taaskasutada või kõrvaldada sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Keskkonnale ohtlikud jäätmed (asbotsement-torud, asfalt) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ohtlike jäätmete veol peab iga saadetisega kaasnema saatekiri (vt ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemi). Üleliigne väljakaevatud pinnas viiakse tellijaga ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras, masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku, välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt kohalikku omavalitsust. Käesoleva projekti järgsete ehitustööde käigus kaevatakse välja hinnanguliselt 530 m3 pinnast. 5.2 JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS JA LIIGITUS KEHTIVA JÄÄTMENIMISTU JÄRGI Tabel 4. Jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi Jrk. Jäätme liik Ühik Kogus Käitlus Nr. 1 2 3 4 5 Pinnase kaevamine Pinnas kaevatakse vastavalt projektile. haljasalalt Väljakaevatud pinnast sorteeritakse ning kõlblikku 1 (kood 17 05 04 m³ 350 pinnast kasutatakse täite materjalina. Sobimatu Kasvupinnas, kivid ja pinnast viiakse kohalikku süvenduspinnas) jäätmekäitlusettevõttesse. Vana teekatte Olemasolev kate kas freesitakse või kaevatakse. freesimine / Kaevamisel asfalt ladustada pinnasest eraldi. 2 lammutamine (asfalt) m² 100 Asfaldijäätmed kasutatakse teistel tee-ehitus (kood 17 03 02 Asfalt) objektidel või käideldakse vastavalt jäätmete 15 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 käitlemise eeskirjadele (nt transportida vastavasse vastuvõtukohta ümbertöötlemiseks) Pinnase kaevamine Pinnas kaevatakse vastavalt projektile. platsi katendi aluselt Väljakaevatud pinnasest eraldatakse võimaluse alalt 3 m³ 180 korral tee täitena taaskasutatav materjal. (kood 17 05 04 Sobimatu pinnast viiakse kohalikku Kasvupinnas, kivid ja jäätmekäitlusettevõttesse. süvenduspinnas) 5.3 MULLATÖÖDE BILANSS Tabel 5. Mullatööde bilanss Juurde veetav Väljakaevatud pinnas (m3) Märkus pinnas (m3) Liiv ja Pinnas (kood 17 05 04) Väljakaevatud pinnast sorteeritakse ning kõlblikku killustik 530 pinnast kasutatakse haljasalal täite materjalina. 200 Märkus: Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud on ainult projektis kirjeldatud vee- ja kanalisatsioonitrassi kohta. Kui samasse kaevikusse paigaldatakse teine kommunikatsioon, siis mahud suurenevad. Samuti võivad muutuda äraveetava ja taaskasutatava pinnase maht. 6 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE 6.1 ÜLDNÕUDED Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega. Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. 16 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Peale tööde lõpetamist tuleb anda tellijale täitedokumentatsiooni. Üleandmisdokumendid ⎯ Teostusjoonised, nii digitaalsel kujul ja paberkandjal; ⎯ Ehituspäevikud; ⎯ Kaetud tööde aktid koos vajalikke lisadega (sõlmede fotod, tiheduse mõõtmised jne); ⎯ Survetorude survekatsed; ⎯ Vee analüüs; ⎯ Kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid; 6.2 KATSETUSED 6.2.1 Veetorustiku surveproov Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10). Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib veeproovi teostamist bakterioloogilise analüüsiga. 6.2.2 Kanalisatsioonitoru kaamerauuring Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kaamera vaatlus tehakse vastavalt standardile EVS-EV 13508-2:2003+A1:2011. Juhinduda tuleb ka RIL-77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist. Kõigi paigaldatud isevoolsete torustike kohta, tuleb esitada film koos torustiku sisevaatlusraportiga enne asfaltbetoonkatte paigaldamist. Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist. Uuritavale torustikule peab olema tehtud survepesu. Survepesu toimub kaameravaatluse tellija kulul. Torustikele teostada kaameravaatlus kaldemõõdikuga varustatud kaamera abil ja esitada kalderaport. 17 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Kaameravaatluse ajaks tuleb pealevool torustikku sulgeda. Juhul, kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab kaameravaatluse tellija veeärastamise või -tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul. Kuna projekteeritud peatrassi kaevud on läbimõõduga De400/315 ja De630/500, siis kaamera ja survepesuautoga liigipääas torudele on tagatud. Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon 12%. 6.3 HOOLDUS Kaped on ettenähtud koormusele kuni 40 tonni. Vajalik jälgida, et raskemad mehhanismid ei satuks kaevuluukidele vaid liiguksid nendest mööda. Tabel 6. Kokkuvõtlik tabel Hooldada Vähemalt kord poole aasta jooksul Vähemalt kord kvartalis Vähemalt 1 kord aastas Hooldev Välisvõrk Märkus aba Vähemalt kord kuus Veetorustik (PE) X Siibrid ja maakraanid X Keerata ja kontrollida vee pidavust Reoveekana- Ummistumise korral teostada lisatsioonitorustik X torustike läbipesu 7 KATENDITE TAASTAMINE 7.1 ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb miinimum ehituseelne olukord. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. 18 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Asfalt- ja kruuskatte taastamisel kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti tehnilistele tingimustele ning järgmistele Eesti projekteerimisstandarditele ja määrustele: ⎯ Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ⎯ Majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ⎯ EVS 843:2016 „Linnatänavad” ⎯ EVS 901-1:2009 TEE-EHITUS Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid ⎯ EVS 901-2:2009 TEE-EHITUS Osa 2: Bituumensideaine ⎯ EVS 901-3:2009 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud ⎯ EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine ⎯ EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid ⎯ EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid ⎯ „Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur köide II” ⎯ Samuti peab arvestama kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadega (antud juhul Saue valla kaevetööde eeskiri Vastu võetud 25.01.2018 nr 7). ⎯ Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning kooskõlastada see tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele. Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest. Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. 7.2 PROJEKTLAHENDUS 7.2.1 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist ja siirdekate killustikust. Liikluskorraldus projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta. 7.2.2 VERTIKAALPLANEERIMINE Projekteerimisel alal on tasane maapind. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva olukorraga kõrgustega. 7.2.3 KATENDITE KONSTRUKTSIOONID 19 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Killustikaluse omadused asfaltkattega sõiduteel rajada vastavalt “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.” (MKM peadirektori käskkiri 30.04.2012 nr 0167) tabelile 1. Väljavõte tabelist on toodud allpool. Tabel 7. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik) AKÜL 15>500 autot/ööp ühekihilised, jalg- ja Standard või Omadus jalgrattateede ning katsestandard sõiduteedele mõeldud parklate alused Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud GC80/20 EVS-EN 13242 jämetäitematerjalidel Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade C50/30 EVS-EN 933-5 sisalduse kategooria Petrograafiline kirjeldus - EVS-EN 932-3 Purunemiskindluse kategooria LA35 EVS-EN 1097-2 Külmakindluse kategooria F4 EVS-EN1367-1 Külmakindlus 1%-lises NaCl PN EVS-EN1367-6 lahuses Plaatsusteguri kategooria FL35 EVS-EN 933-3 Peenosiste sisalduse kategooria f4 EVS-EN 933-1 Taastamise tüüpristlõiked on toodud katendite taastamise plaanil. Peamised taastatavad liigid on: ⎯ Torustiku kaevik asfaltkattega alal: ⎯ Asfaltbetoon AC Surf 12 (6 cm) ⎯ Killustikalus 16/32 ja 32/63 (kiilekillustik 8/12) E ≥140 MPa (20 cm) ⎯ Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp (30 cm) ⎯ Lõpptäide: Kt=0.98, liiv K>0,5m/ööp ⎯ Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, Kf>0.2 m/ööp ⎯ Toru ⎯ Killustikalus klass IV fr 4-16 või kvartsliiv – (15 cm) ⎯ Looduslik pinnas 20 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Torustiku kaevik kruusakattega alal: ⎯ Purustatud kruus segu nr 6 E ≥ 120 MPa (20 cm) ⎯ Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp (30 cm) ⎯ Lõpptäide: Kt=0.98, liiv K>0,5m/ööp ⎯ Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, Kf>0.2 m/ööp ⎯ Toru ⎯ Killustikalus klass IV fr 4-16 või kvartsliiv – (15 cm) Looduslik pinnas Torustiku kaevik haljasalal: ⎯ Muru ⎯ Kasvupinnas (20 cm) ⎯ Väljakaevatud pinnas või juurde veetud mineraalne pinnas (vt punkt 4.4) ⎯ Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, Kf>0.2 m/ööp ⎯ Toru ⎯ Killustikalus klass IV fr 4-16 või kvartsliiv – (15 cm) ⎯ Looduslik pinnas Juhul, kui olemasolev konstruktsioon on teissuguse ehitusega, siis taastamine leppida teede järelevalve ja tee valdajaga objektil kokku. 7.2.3 TAASTAMISE MAHTUDE MÄÄRAMINE Taastamine tuleb teostada vastavalt katete taastamise plaanile TL-4-01. Taastada tuleb kogu rikutud ala. Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus. Sõidutee katte taastamisel ei tohi kaeviku äärde jääda kitsast riba (<1 m) olemasoleva kattega. Tänavate katted tuleb taastada vastavalt piirkonnas nõutavale/sobivale tänava kattele. Teekatted taastada vähemalt 0,5 m ülekattega mõlemalt poolt kaevikut. Juhul, kui üles on kaevatud enam kui 50 % teekatte laiusest, tuleb paigaldada uus teekate kogu tee laiuses. Pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Taastamise piirid ja katete taastamisel kasutatavad materjale tuleb töövõtjal kooskõlastada enne tööde alustamist tee omaniku ja teedejärelevalvega. 7.3 TÖÖDE KIRJELDUS 7.3.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE Enne kaevetöid asfalt tuleb asfaldisaagiga lõigata eeldatava kaeviku laiuselt piirid ning alles siis võib kaevamisega alustada. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad taastada suuremat ala. 21 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 7.3.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks. 7.3.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. 7.3.4 KILLUSTIKALUSE EHITUS Killustikalus ehitada kiilumismeetodil. Kõigepealt laotada alumine kiht (fraktsioon 32/63) ja teostada esialgne tihendamine, laotada ülemine kiht (fraktsioon 16/32) ja tihendada. Järgneb kiilekillustiku fraktsioon (fraktsioon 8/12) laotamine koos iga tihendamisega. Kinnikiilumise hõlbustamiseks tuleb rullimisel killustikku veega kasta (ligikaudu 15…20 l/m2 põhifraktsioonil ja 10…12 l/m2 kinnikiilumisel). Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8 mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%. Pinna kõrgus võib erineda 20 mm. Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet. 7.3.5 KRUUSAKATE EHITUS Alus ehitatakse samamoodi nagu asfaltkattega teedel. Peale kruusa kihi paigaldamist tuleb tagada tee ühtlast kallet. 7.3.6 ASFALTKATE EHITUS Töid võib teha kuiva ilmaga. Õhutemperatuur peab olema vähemalt +5 kraadi. Segu koostis peab vastama standardile. Segu paigaldada laoturiga kogu ühesuguse kaldega laiuses. Laotamine peab toimuma ühtlases tempos, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ei tekiks vaheaegu. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis. Laoturi punkris ei tohi segu temperatuur olla üle 10 kraadi madalam, kui seda liiki segu madalam lubatud segamistemperatuur. Laoturi tööpausid ei tohi ületada 30 minutit, vastasel juhul tuleb jätkata põikvuugi ehitamisega. Tihendamisega tuleb alustada kohe pärast laotamist. Kihi temperatuur tihendamise alguses peab olema 120-160o C. Tihendamise lõpul ei tohi temperatuur olla madalam kui 90o C. Tihendamise tulemusena peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega sideaine pinnaletõusuga libedaid kohti. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Jahtunud paani serv tuleb eelnevalt soojendada või sitke bituumeniga kruntida. Tuleb tagada nõuetele vastava piki- ja põikvuukide tasasus ja veekindlus. Kui kattekiht on paigaldatud, tuleb piki- ja põikvuugid töödelda 0,2 m laiuselt bituumenemulsiooni BE50R kulunormiga 0,3 kg/m² ning puistata üle graniitkillustikuga (0,2 mm). Lõigu võib avada liikluseks alles siis, kui kate on piisavalt jahtunud, et taluda liiklust. 22 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 Objekt: Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Aadress: Allika tee 18 ja 20 ning Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Töö nr: 116/19 Tellija: AS Kovek Reg. kood: 10395123 Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 07.10.2019 Versioon: v01 Põikkalle peab vastama projektile. Maksimaalne lubatud kõrvalekalle on +0,5%. Pinnavesi peab täielikult kattelt ära voolama. Kihi paksus peab vastama projektile, lubatud kõrvalekalle on kuni -5 mm. Laiuse lubatud kõrvalekalle on +2 cm. Sõidutee telje kõrgus ei tohi erineda projektist rohkem kui +2 cm. Pilu 3 m tasasusmõõtelati all (5 mõõtmist iga 0,5 m järel mõõtelati otsast) ei tohi olla suurem kui 4 mm pikisuunas ja 3 mm põiksuunas. Põikkalde ja katendi laiuse mõõtmised tuleb teostada kogu objekti ulatuses. Tasasuse kontroll tuleb läbi viia kogu objekti ulatuses. Põikkalde, tasasuse ja katte laiuse mõõtmisi tuleb teostada töö käigus. Kui töös leitakse defekte (kahjustusi), mis ületavad tolerantside väärtusi kahekordselt, tuleb teostada lisamõõtmisi määramaks kindlaks defektse teeosa piirid; sellel teelõigul ehitatud asfaltbetoonist kulumiskiht tuleb eemaldada ning paigaldada uus, nõuetele vastav asfaltbetoonist kulumiskiht. 23 (23) Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343 Insener: Veera Petrova MTR registreeringu number: EP10041320-0001 4,08 km 3 1.55 2 1 2.48 V1K1 V1K1 V1K1 V1K1 V1K1 1 2 KV11 KV11 1 KV11 2 V1 V1 projetkeeritud veevarustus K1 K1 projetkeeritud kanalisatsioon projetkeeritud maakraan/sulgseade 11 VK orient hoone asukoht projetkeeritud kanalisatsiooni liitumiskaev 11 VK projetkeeritud kanalisatsiooni kaev 2 11 VK 1 orinteeruv kaeviku piir K V11 K V11 taastatav asfaltbetoonkate 11 VK taastatav kruusakate (tee serv) K V11 3 1 2 taastatav haljasala projetkeeritud toru andmed: V1K1 1. Aluseks on kasutatud: Geodeetiline alusplaan: REIB nr TT-5369, V1K1 oktoober 2019.a; V1K1 V1K1 2 V1K1 1 K V11 K V1K1 V11 K V11 toestada; 2 1 9. Torude vahekaugused arvestada vastavalt EVS 846:2016 MUUDATUS NR PROJEKTEERIS SELGITUS Projekeerija: Tellija: Staadium: AS VIIMSI KEEVITUS AS KOVEK 118/19 07/10/19 TP REG. KOOD. 10041320 REG. KOOD. 10395123 Leht: Lehti kokku: Objekt: VK-4-01 2 - PROJEKTEERIMINE Joonis: Vastutav spets: J.Ritso Projekteeris: V.Petrova Katendite taastamise plaan M 1:500 Kontrollis: J.Ritso 4,08 km 3 1.55 2 1 2.48 V1K1 .3 V K41 1 i= .2 PEV1K1 L=29 V1 V1 projetkeeritud veevarustus 28 L= VC K1 K1 projetkeeritud kanalisatsioon 0P 16 63 projetkeeritud maakraan/sulgseade V1K1De De projetkeeritud kanalisatsiooni liitumiskaev projetkeeritud kanalisatsiooni kaev V1K1 1 2 orinteeruv kaeviku piir i=4KV11 16.6 PV CK1L1 = .7 projetkeeritud toru andmed: 60 6 De1 V L=1 De160 PVC L=29.2 i=4 3 PE 1 KV11 De6 2 11 VK projetkeeritud =4 orient L= VK1 1.3 i hoone asukoht PE L=24 nimi / tunnus .5 24 De VK1 1 PVC 2 0 16 63 1 De K D V11 e16 0 PV De C K L 32 PEV11 =15.7 11 VK L= 16. i=K4 1 V11 3 1 Ol .ol 2 .D e1 10 El.keeviskeevissadul PE De110/63 V1K1 PE d 63 ritu 1. Aluseks on kasutatud: De ktee Maakraan Geodeetiline alusplaan: REIB nr TT-5369, oje V1K1 DN50 oktoober 2019.a; Pr spindlipikendus 5 L= V1K41.7 i= ja kape 8 3 34. L= DeV1 1 PVC Pro PE je K0 De ktee 63 16 63 ritu De PE d Maakraan 2 DN50 V1K1 1 K D spindlipikendus V11 e16 ja kape PE d 0PV El.keeviskeeviskolmik 63 ritu De C 63 VK11 L=15 De63/63 V1K1 De ktee PE El.keevispime .5 i L= =5 De63 toestada; oje 15. 9 VK11 2 1 Pr Pro je De ktee 63 ritu PE d 9. Torude vahekaugused arvestada vastavalt EVS 846:2016 MUUDATUS NR PROJEKTEERIS SELGITUS Projekeerija: Tellija: Staadium: AS VIIMSI KEEVITUS AS KOVEK 118/19 07/10/19 TP REG. KOOD. 10041320 REG. KOOD. 10395123 Leht: Lehti kokku: Objekt: VK-4-01 2 - PROJEKTEERIMINE Joonis: Vastutav spets: J.Ritso Projekteeris: V.Petrova Veevatustuse ja kanalisatsiooni M 1:500 Kontrollis: J.Ritso asendiplaan Kaevu K1-1 juures - asfaldi taastamine Kaevu K1-3 juures - haljasala taastamine 3.37 2.37 2.31 0.50 0.93 1.03 0.50 0.85 1.05 Mullakiht - 20 cm Asfaltbetoon - 6 cm AC 12 (50% tardkivi) Asfaldist katendikiht rajada vastavalt 1.10 Kall "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele". e 1.40 3:1 Kiilutud killustikalus - 20 cm 0.30 1 1 Kall e 3: e 3: e 3: Kall Kall 1 0.35 > 120 MPa tiheduskoef. > 0,95 kvartsliiv tiheduskoef. > 0,98 Projekteeritud tiheduskoef. > 0,95 Tasanduskiht - 15 cm: 0.18 0.18 Projekteeritud 0.30 0.30 kommunikatsiooni nimega tihendatakse kommunikatsiooni nimega mehhanismidega Tasanduskiht - 15 cm: tihendatakse mehhanismidega tiheduskoef. > 0,95 tiheduskoef. > 0,95 0.40 0.41 0.40 0.40 0.41 0.40 Olemasolev pinnas Olemasolev pinnas Tasanduskiht - 15 cm: Tasanduskiht - 15 cm: Projekteeritud veevarustus Projekteeritud veevarustus tihendatakse Kruusast teeserva taastamine tihendatakse mehhanismidega Kruus - 20 - 25 cm mehhanismidega segu nr 6 Liivapadi - 25 cm kvartsliiv tiheduskoef. > 0,98 MUUDATUS NR PROJEKTEERIS SELGITUS Projekeerija: Tellija: Staadium: AS VIIMSI KEEVITUS AS KOVEK 118/19 07/10/19 TP REG. KOOD. 10041320 REG. KOOD. 10395123 Leht: Lehti kokku: Objekt: VK-7-01 4 - PROJEKTEERIMINE Joonis: Vastutav spets: J.Ritso Projekteeris: V.Petrova skeem Kontrollis: J.Ritso Aktsiaselts Viimsi Keevitus Teie 08.10.2019 [email protected] Kaluri tee 13 Meie 05.11.2019 nr 15-2/19/46005-2 Haabneeme alevik, Viimsi vald, 74001, Harju maakond Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga Edastasite 08.10.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks AS Viimsi Keevitus töö nr 116/19 „Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga“. Projekti lahenduse kohaselt kavandatakse riigitee nr 11192 Püha-Alliku km 4,08 paiknevatest vee- ja kanalisatsioonitorustikest Allika tee 18 ja 20 kinnistute veevarustuse tarbeks vee- ka kanalisatsioonitorustikud. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame AS Viimsi Keevitus töö nr 116/19 „Allika tee 18 ja 20 kinnistute ühendamine Alliku küla ÜVK võrguga“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan, Lõiked, Katete taastamine, Seletuskiri Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →