Lääne-Virumaa Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekt

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 05.11.2019 11:22 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekt Manused: image009.png; image010.jpg; image011.png; image012.png; image013.png; image014.jpg; image015.jpg; image016.jpg; image017.jpg From: Krista Einama <[email protected]> Sent: Tuesday, November 05, 2019 8:56 AM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekt Palun reg From: Indrek Oden <[email protected]> Sent: Monday, November 04, 2019 5:53 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: [email protected]; Marek Lind <[email protected]>; Marten Leiten <[email protected]> Subject: Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekt Tere Esitan Maanteeametile kooskõlastamiseks täiendatud Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekti. Projekt laetud siia: https://www.dropbox.com/s/kt4ca26x1vnop33/19042%20V-Maarja%20JT%202019-11-04.asice?dl=0 Palun Maanteeameti poolt projekt kooskõlastada. Kõike paremat! Indrek Oden 503 7979 Projektijuht www.roadplan.ee From: Krista Einama <[email protected]> Sent: esmaspäev, 28. oktoober 2019 15:11 To: Indrek Oden <[email protected]> Cc: [email protected]; Marek Lind <[email protected]>; Silver Kuum <[email protected]>; Ivar Aljas <[email protected]>; Andrei Makarov <[email protected]>; Arvo Veltri <[email protected]> Subject: FW: Lääne-Virumaa Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekt Tere, vastame projekteerija kommentaaridele kirja sees. Kuna sõidutee külge JJT projekteerimisel ei ole tagatud piirdega lõikudes sõiduteele piisav laius, vt täpsem selgitus allpool punkt 6, siis palume projekteerijal enne arutelu kokku kutsumist projekt viia vastavusse Normidega. Tervitades Krista Einama From: Indrek Oden <[email protected]> Sent: Thursday, October 24, 2019 8:44 PM To: Krista Einama <[email protected]>; Marten Leiten <[email protected]>; Villo Müürsep <[email protected]> Cc: Silver Kuum <[email protected]>; Ivar Aljas <[email protected]>; Andrei Makarov <[email protected]>; Arvo Veltri <[email protected]> Subject: Lääne-Virumaa Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekt Tere Järgnevalt projekteerija kommentaarid ning kirja lõpus ettepanek. From: Krista Einama <[email protected]> Sent: neljapäev, 24. oktoober 2019 10:02 To: Indrek Oden <[email protected]> Cc: Andrei Makarov <[email protected]>; Arvo Veltri <[email protected]> Subject: FW: Lääne-Virumaa Väike-Maarja - Triigi jalg- ja jalgrattatee projekt Tere, projekt ei ole valmis kooskõlastamiseks ja vajab korrigeerimist. Kirjutada kirjanurka vastutav spetsialisti nimi ja projekt tuleb allkirjastada. Vastutav spetsialist kontrollib lahenduse enne esitamist üle. Märkused: 1. Projekti nimes peab kajastama jalg- jalgrattatee (JJT) aadress riigitee nr ja nimi ning projektiga käsitletud lõigu kilometraaži järgi.  Täiendame. 2. Seletuskirja panna projekti alusmaterjalid, vald on väljastanud projekteerimistingimused, Maanteeameti nõuded jne. Täiendame. 3. Tingmärkides on nimetatud projekteeritavat rajatist „kõnniteeks“. Täiendame. 4. Kus on selgitatud JJT trassi valikut kummale poole riigiteed on rajamine põhjendatud? (Üldplaneering ei pruugi olla seda analüüsinud). Kas asustus ja tõmbepunktid toetavad valikut? Projekti eesmärk on rajada jalgratta ja jalgtee (edaspidi: JJT) Väike-Maarja ja Triigi asulate vahele. Need on antud juhul tõmbekeskused. Olemasolev JJT Väike-Maarja poolses osas on välja ehitatud vasakule poole maanteed. Triigi asula asub maanteest vasakul pool. Vasakul pool maanteed asub RMK hoone, krossirada ning põllumajanduslikud hooned. Projekteerija hinnangul on JJT trassivalik Väike-Maarja Vallavalituse poolt väga hästi õnnestunud. Välistatud on tarbetuid ülekäigukohti ning loogiliselt on ühendatud tõmbepunktid. Maanteeamet: Väga hea, lisada selgitusena seletuskirja. 5. JJT rajamisel riigitee muldesse vajab riigitee toimise ja ohutuse tagamiseks samuti ümberprojekteerimist nagu kas sõiduteele projekteeritud laius vastab Normidele ja on piisav kiiruse 70 ja 90 km/h lõikudes. Sõidutee laius on käesoleva projekti tähtis parameeter, kuid on projektist täiesti välja jäänud ja hetkel puudub võimalus hinnata lahenduse sobivust. Laius tuleb kanda plaanijoonistele ja ristlõigetele. Ehitamisel riigitee muldesse tuleb joonistele kanda riigitee terviklahendus sh olemasolev või projekteeritud markeering ja liiklusmärgid vertikaal jne. Maanteeamet: ? 6. Esialgsel hinnangul projekteeritud piirdega lõikudel ei ole tagatud põrkepiirdele vajalikku kaugust riigitee äärmisest sõidurajast tuginedes Normidele ( ristlõikelt nähtub, et arvestatud piirde kaugusega 0,5-0,6m olemasoleva asfaltkatte servast, mis ei ole Normiga kooskõlas). Varasemalt ei ole Maanteeamet täpsustanud, millise tee klassi ristlõikega tuleb arvestada põrkepiirdega ristlõikes. Hetkel on projekteeritud lahenduses arvestatud, et olemasolev maantee katte laius on 6,0m, mis vastab MPN maantee klass V tasemele. Projektiga ei ole vähendatud sõidutee katte laiust. Projekteeritud põrkepiire on projekteeritud sõidutee teljest 3,5m kaugusele. Lisame joonistele vastavad mõõdud. Antud juhul vastab projekteeritud ristlõige V klassi maanteele. Maanteeamet: Liiklussageduse 771 a/ööp järgi on tegemist 4.klassi maanteega (teeklassi määramine tuleneb Normidest, seda ei pea Maanteeamet ette ütlema). 4. maantee klassi piirde kaugus teljest peab olema 4,5m. Kooskõlastamiseks esitatud JJT projektis pole peetud vajalikuks riigiteed ja piirde kaugust riigitee teljest üldse käsitleda. Maanteeameti märkusele vastuseks toodud selgitustes on eksitavat märkust, nendeks on teeklassi määramine (liiklussageduse järgi on tegemist 4. klassi maanteega, kuid projekteerija lähtuv 5.klassist) lisaks on eksitud piirdega ristlõikes, kus 5.klassi maanteele vajalik laiust tee teljest piirdeni ei ole tagatud. peab olema 4m kaugusel (mitte 3,5m kaugusel, nagu on projektis arvestatud). Kokkuvõtteks, palun lähtuge 4.maantee klassist. Piirde taha on katte laiuseks projekteeritud 3,5m, arvestusega, et JJT laius on 2,5m ja piirde (piire N2 W3) töölaius on 1,0m.  Alternatiiv on piirdega lõigus vähendada piirde taga katte laiust 0,5m võrra, saavutamaks IV klassi maantee ristlõiget. Piirde taha jääks siis ruum 3,0m, mis tähendab, et piirde töölaius ulatub JJT-le. Vajalik arutada ja otsustada! Maanteeamet: JJT laius on Tellija projekteerimistingimuste kohaselt ja Tellija otsus, kuid JJT peab täitma oma eesmärki ja olema ohutu. Lisaks on ohtlik põrkepiirdega lahendus projekteeritud kergliiklejatele Pk 12+75 ja 12+80, kus piire kitsendab ootamatult JJT ristlõiget. Antud kohtades on tegemist vajalike põrkepiirde alguste ja lõppude ankurdustega. Vastavalt projekteerimisnormidele, tuleb piirdeankrud viia piirde teljest 0,5m tagasiastega. Eelnevalt kirjeldatud JJT vastuses on selgelt kirjeldatud, et JJT laius on 2,5m ning piirdeankur on tegelikult 0,5m kaugusel JJT -st. Selguse huvides saame projekti lisada teekattemärgistuse, mis tähistab JJT laiuse. Maanteeamet: Näha ette vajalikud meetmed ohutus tagamiseks. 7. Põrkepiirdele ette näha tähispostide paigaldamist vastavalt riigiteede liikluskorralduse juhisele. Täiendame. 8. Põrkepiirde lõpus peavad olema 12 m mahaviigud, 4 m on ainult need, mis raadiusega põhiteelt ära pööratud. Mahasõitude juures on projekteeritud 4,0m pikkused piirdeankrud, mille projekteerimisel on lähtutud just Maanteeameti põhimõtetest. Mahasõitudel ei ole 12m pikkune piirdeankur sobiv lahendus ning see ei mahu ära. Oluline on tagada maksimaalne ohutus kergliiklejatele. Maanteeamet. Eelistada tuleb variandi, et kergliiklustee asuks piisavalt kaugel. 4-m ankurdatud mahaviik võib seal pigem erandina (vähendatud kiirus) käsitleda, kui ei ole võimalik kergliiklusteed nihutada. 9. Lõikudes Pk 6+20-6+45 on võimalik nihutada JJT riigiteest võimalikult kaugele perspektiivse JJT piiri äärde, puud vajadusel ümber või teiselt poolt mööda. Projekteerimisel on lähtutud põhimõttest, et kergliikleja ei satuks ristmikule/mahasõidule ootamatult ning oleks ristmikule/mahasõidule lähenedes võimaikult risti. Kuid saame range nõudmise korral JJT asukohta muuta. Maanteeamet: See on ainult üks osa ohutuse põhimõtetest. Parim lahendus on, JJT peab olema võimalikult kaugel riigiteest. Põrkepiire on erandlik lahendus, väga jallis lahendus, hooldekulud kallid jne, ja kujutab samuti ohtu liiklejale, paikneb vabas ruumis. Jääme ettepaneku juurde, saame kaaluda ainult väliskurvis alles jätmist. NB! Antud lahenduse kooskõlastamine MO-ge on käimas ja mitmed kooskõlastused on KOV juba antud lahendusele hankinud. Muudatusega kaasneb suurem maaeraldus erakinnistust ning uuesti maaomanikega kooskõlastamine. Maanteeamet lähtub liiklusohutusest. JJT nihutus ja põrkepiirdest loobumine on võimalik teha pk 7+75-8+25. Projekteerimisel on lähtutud põhimõttest, et kergliikleja ei satuks ristmikule/mahasõidule ootamatult ning oleks ristmikule/mahasõidule lähenedes võimaikult risti. Kuid saame range nõudmise korral JJT asukohta muuta. Maanteeamet: Vastus eelpool. NB! Antud lahenduse kooskõlastamine MO-ge on käimas ja mitmed kooskõlastused on KOV juba antud lahendusele hankinud. Muudatusega kaasneb suurem maaeraldus erakinnistust ning uuesti maaomanikega kooskõlastamine.  Lõigus pk 13+00- 13+50 tuleks JJT asukoht ka üle vaadata, kas saab loobuda põrkepiirdest. (Piire jääb pöördekoridori ja kitsendab kergliiklejate liiklustuumi.) Antud juhul on väga kitsad olud. Erakinnistul asub hoone vundament. Antud koht asub maantee plaanikõvera tipus, kus sõiduki teelt väljasõtimise oht on oluliselt suurem, kui sirgel teel. Seetõttu on projekteeritud põrkepiire. JJT laiuse ja ohutuse põhimõtted on kirjeldatud eelnevalt.  10. Projektis on rajatud mitmed mahasõidud, mis ei ole teeregistris (isetekkelised?) ja kus juurdepääs on tagatud kohalikult teelt. Nende mahasõitude põlistamine ei ole põhjendatud. Mahasõidud on: Pk 7+15 , kus juurdepääs on tagatud Pääsu transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuselt. Näeme ette sulgemise. Pk 29+25 isetekkeline mahasõit??? Näeme ette sulgemise. Pk 48+75 kaupluise mahasõit bussipeatuse taskus!!! Ei ole sobiv lahendus, mahasõit tuleb likvideerida. kõrval kohalik tee, mis viib poe parklasse, kuhu saab teise haru välja tuua. Antud juhul on mahasõidu sulgemist vastu maaomanik. Vajab arutamist. Maanteeamet: Juurdepääs on olemas kohalikult teelt, kaks ristumiskohta kõrvuti, üks veel läbi bussipeatuse tasku, mis ei ole kooskõlas Normidega. Projekteerija peaks võtma seisukoha tuginedes liiklusohutusele  11. Mahasõidud ja kohalikud teed tuua risti peale näiteks asukohtades 12+25, 20+50, 44+75 Eipri tee mahasõit jne (loetelu ei lõplik). (Risti peale tähendab, et ristumiskohas arvestatakse ebasobivaime liikluskoosseisuga, mis saab täies pikkuses keerata ennast riigiteega risti vastassuunda sattumata. Normides on toodud, et sirge enne ristumist peaks olema 20m pikk. Nimetatud kohtades on juurdepääsud ja ristmikud projekteeritud risti teega ning projekteeritud niivõrd head lahendused, kui olud võimaldavad. Mahasõitude projekteerimisel on lähtutud olemasolevate katete laiustest ja Maanteeameti mahasõitude tüüpjoonistest. Miks seatakse antud juhul karmimaid nõuded, kui tavapäraselt Maanteeameti tellitud projektides? Maanteeamet: See on üldine põhimõte, et mahasõitude ja ristmike gabariidid tuleb projekteerida lähtudes liiklussagedust ja liikluskoosseisust. Kohalikud teed peab ristumiskoht mahutama 2 sõidukit korraga. JJT rajamine peab sellega arvestama, aga iga laiendus peab olema põhjendatud. NB! Projekti joonistatud mahasõitudel ei moodusta sirgeosa, mistõttu auto peatub plaanikõverikul ja ei saa ennast otse keerata. 12. Kohaliku teede ristumiskoht nihutada riigiteest kaugemale, ristumine riigiteega rohkem risti peale. Antud ristumise lahendust oleme arutanud Tellijaga. Liiklust on nii vähe, et ristmiku nihutamine ei anna mingit efekti. Küll kaasnevad sellega olulised kulutused ning lisaks on vajalik võõrandada maad. Ei ole antud oludes mõistlik investeering. Siin tuleb muuta olukorda muuta nii palju kui võimalik, pöörderaadiuste ja telje kaudu.  13. Mahasõidud ja ristmikud peaksid olema laiustega, mis vastab liiklussagedusele, kohaliku tee ristmikul peaks 2 autot samaaegselt saama manööverdada. NB! Nt miks mahasõit ühele kinnistule on laiusega 11 m (pk 11+25, samas kohaliku tee ristmik on 3,5m jne.) Projekteeritud laiused kanda plaanile. NB“ DWG joonis seadistada nii, et oleks nähtav geoalus jne., hetkel ei saanud dwg joonis kasutada. Mahasõitude projekteerimisel on lähtutud olemasolevate katete laiustest ja Maanteeameti mahasõitude tüüpjoonistest. Miks seatakse antud juhul karmimaid nõuded, kui tavapäraselt Maanteeameti tellitud projektides? Kohalikud teed ei ole I tüüpi mahasõidud. Laiused peavad olema põhjendatud, miks on ühe kinnist mahasõit laiem kui kohalik tee? Tegemist on üldiste põhimõtetega, liskas NB! Projekti joonistatud mahasõitudel ei moodusta sirgeosa, mistõttu auto peatub plaanikõverikul ja ei saa ennast otse keerata peatee suhtes.  14. Pk 11+80 olevad mahasõidud pöörderaadiustega r=3 jääb põrkepiire pöördekoridori. Kanda pöördekoriodorid peale. Ettepanek: rajada ühine mahasõit, kus hargnemine toimub kinnistute piiril. Kontrollime pöörderaadiused. Ühine juurdepääsu rajamine on keeruline. Kui MO ei saa läbi on probleem. Maanteeamet: Riigitee aluse maa ulatuses peab olema mahasõit ühine, hargnemine kinnistute siseselt. MO ei saa riigitee aluse maa osas esitada nõudmisi. Siin võib olla lisainfot katastripiiride protokollidel, ilmselt oli kü jagamine. 15. Mahasõitudele ja JJT kanda peale nähtavuskolmnurk. Võime lisada nähtavuskolmnurgad, kuid mis on selle eesmärk? Lisaks muutub joonis loetamatuks. Maanteeamet: Eesmärgiks on määrata piiranguala, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Graafiiline kujutamine on projekteerija pädevuses, kindlasti ei ole see takistus. 16. Joonistele kanda vaheriba laius kõige kitsamatest kohtades. Täiendame. 17. Projekteerida kergliiklusteele ühendusteed teise pool riigiteed asuvate ristumiskohtadesse nende ühendamiseks nt. pk 46+75 puudub jne. Antud projekti eesmärk on projekteerida JJT Väike-Maarja ja Triigi asula vahel. Kui Maanteeamet leiab, et teisele poole maanteed tuleb lisaks rajada JJT või ühendused, siis tuleb lahendada need lahendada eraldi maantee projektiga, mitte antud jalgtee projektiga. Väljub antud hanke töömahtudest. Maanteeamet: Mõte on see, et JJT peab olema juurdepääsetav ka teiselt poolt riigiteed tulles. Muidu peab pikalt kõndima riigiteel või tulema läbi haljasala. Analüüs on soovitav teha koostöös tellijaga. Inimesed hakkavad nurisema, et ei pääse JJT-le. 18. Kuidas JJT on seotud bussipeatustega, kuidas on lahendatud teeületused? Vt eelmine vastus. ? Samal pool maanteed asuvad bussipeatused on ühendatud bussipeatustega. Maanteeamet:Tullakse ka teiselt poolt. 19. JJT trass lõpetamisel näha ette painutus, mis sunnib kiiruse maha võtma. JJT lõpeb ristmikul nagu igal pool mujal üle Eesti. Tegemist on JJT-ga, mitte asulasse suunduva maanteega. Maanteeamet: Selline lõpetamine paneb inimesi teed ületada nii, et ei üle õla ei vaadata, vaadatakse ainult otse või parimal juhul vasakule. Pilt on illustreeriv, lahenduse pakkuda on projekteerija ülesanne. 20. Vaba ruumi laius tuleb valida olemasoleva liiklussageduse põhjal tase rahuldav. Projektis tehtud valik eksitav. Vaba ruum valitakse maanteel lubatud sõidukiiruse järgi ning sellest on lähtutud ka antud projektis. Maanteeamet: Kaks komponenti, sõidukiirus ja liiklussagedus. 21. Kas Pk 1+75 peaks olema LM 221? Liikluskorralduse põhimõte on bussipeatuses reguleerida täna toimiv ühesuunalise liiklus. Projekteeritud LM on asjakohane. Maanteeamet: Vastus ebaselge, küsimus tekkis sellest, et PK 1+75 puudus LM 221. 22. PK 10+00, PK 33+25, paigaldada LM 221 peale kergliiklusteega ristumist, märgid 445 ära jätta, kuna JJT jätkub. Analoogne lahendus teistes ristumiskohtades. Nõus, et ära tuleb jätta LM-d 445. Ei ole nõus LM 221 nihutamise nõudega. Maanteeamet: Antud juhul pole vaja kergliiklejatele eesõigust anda (kasutajate arv on väike), autojuht ei peatu 2 korda ristmikul ja ühe korra peatudes enne kergliiklusteed, sõidab põhiteele välja. KLT ja põhitee vahel on piisavalt ruumi. Ei ole nõus - pole põhjendus.  23. Liikluskorralduse spetsialist teeb ettepaneku teha selles kohas ühenduse Lõuna tänavani, muidu ülekäigurada haljasalale, ei pea olema normikohase laiusega. Antud projekti eesmärk on projekteerida JJT Väike-Maarja ja Triigi asula vahel. Kui Maanteeamet leiab, et teisele poole maanteed tuleb lisaks rajada JJT või ühendused, siis tuleb lahendada need lahendada eraldi maantee projektiga, mitte antud jalgtee projektiga. Väljub antud hanke töömahtudest. Maanteeamet: Ettepaneku mõte on markeeringu nihutamine, etoleks tagatud ohutu juurdepääs JJT-le Lõuna teelt tulles. Kergliiklusteid ehitatakse ja projekteeritakse, et jalakäijaid eraldada põhiliiklusest ja tõsta ohutustaset. Aasta pärast või varem tekkib siinkohal LOK koht, mis siis saab? Liiklusohutuse tagamine pole ainuüksi Maanteeameti ülesanne vaid KOVide ka.  24. Vertikaallahendus Pk 1+80-2+20 äärekiviga kergliiklustee lahendus ei taga riigiteelt sademevete ärajuhtimist, puudub rentslis pikikalle vt riigitee ol olev vertikaallahendus. Tuleb lahendust muuta, vihmadega on seal lombid. See, et varasemalt oli äärekivi ei ole õigustus halba lahendust põlistada. Väide on väär. Projekteeritud on pikikalle, mis tagab sademevee ära juhtimise. Maanteeamet: Pikikalle rentslis on alla 0,4 protsendi, ei vasta nõutud kaldele. Või on valesti kõrgusarvud. Selle üle ei saa vaielda. 25. Mitmel vertikaalplaneerimise joonisel pdf puudusid vertikaallahendus ja riigiteel kõrgusarvud. Vertikaalplaneerimine on projekteeritud, kuid vaatame veel kord üle. 26. JJT lõikudes, kus pikikalle puudub, tuleb peale näidata joonisel põikkalle. Täiendame. 27. Käsitleda sademevete ärajuhtimist vaheribast (sulglohkudest). Antud olud on väga keerulised. Kogu lõik on suhteliselt tasane. Puudub eesvool, kuhu sademeveed juhtida. Seetõttu on ette nähtud sademevee immutamine eraldusribadel. Kus võimalik on veed juhitud eesvooludeni. Maanteeamet: Ka keeruline vajab lahendamist, rakendada meetmeid. 28. PK 41+50 mahasõidul vertikaal vigane. Täiendame.  29. Kus leiab kanali ja imbväljaku projektid, mis on kergliiklustee projekti eriosad? Imbväljaku rajamist sellesse asukohta võib kaaluda, kuid imbväljaku detailne projekt selle võimaliku leiab. Milline on immutuskraav joonisel? Kõik lahendused on kirjeldatud antud projekt Üldosas. IMaanteeamet: mbväljakule tuleb koostada projekt, üldosa seletuskirjas ei leia viidet imbväljaku projektile 30. Katend sobib, kuid projekti lugemisega tekkisid mõned märkused: pdf joonistel asendiplaanis pole ristlõike kohta näha (dwg-s on nad olemas). Mugavam oleks ka, kui ristlõike joonisel on näidatud piketaaž, kus kohas ristlõige tehtud on. 31. Täiendame. 32. Seletuskirjas sõidutee katendid, kus konstruktsioon 1a – see on sõidutee taastus ning konstruktsioon 1 – on mahasõitude katend. Joonistel, tingmärkides tuleb kasutada sama teksti, mida kasutatakse seletuskirjas. Täiendame. 33. Märkusi võib lisanduda. 34. Tehnovõrkude märkused lisanduvad lähipäevil, ilmselt reedel. Lugupidamisega Krista Einama Järgnevalt on Maanteeameti poolt esitatud märkused tehnovõrkudele (24.10.2019). Originaalfailid lisatud kirjale. Üldine: 1. ELA SA fiiberoptiline kaabel (FOC) on mikrotorustikus, mis omadustelt vastab ELA SA kinnitusel A-tugevusklassile (1250 N). ELA086 trass on paigaldatud mnt nr 17191 tee tugipeenrasse projektijärgselt ca 0,5-0,75 m katte servast ja ca 0,9 m sügavusele. A-tugevusklass tagab (ELA SA kinnitusel), et kui mikrotorustiku peale jääb pinnast ca 0,4m siis mingit täiendavat kaitsmist vaja pole, võib töötada mehhanismidega. 2. Reservtorud PK 2+25, 2+68, 2+85 milleks, kellele, kelle soov, kelle omandisse jäävad? Kes finantseerib nende ehitust, kas KOV st kas KOV panustab, investeerib oma eelarvest Telia, ELA või Eleringi taristusse, mida nemad hakkavad oma kasumi teenimise eesmärgil kasutama? Esitatud ELA086 trassi ümberehitus: 3. ELA ümbertõstmine riigitee tugipeenrast lõikudes PK 5+60 – PK 8+50 ja PK 11+15 – PK 14+00: 3.1. millist tehnoloogiat kasutatakse – kas kaevatakse lahti kogu riigitee muldkeha väljalikus laiuses ning, siis nihutatakse mikrotorustik teest eemale? Milline lahendus? 3.2. kui kasutatakse p 3.1 varianti, siis kuidas taastatakse, millises ulatuses ja milliste materjalidega riigitee katend, muldkeha? Puuduvad andmed, joonised sh taastamise ulatus, taastamise ristlõike joonis, nõuded materjalidele jne . 3.3. milleks on ette nähtud ELA mikrotorustiku kaitsmised mahasõitudel PK 12+40 – PK 13+90 (VT eespool p 1 mikrotoru tugevusklass)? Ei saa nõustuda esitatud ELA trassi ümbertõstmise lahendusega. 4. Ettepanek: ELA trass riigitee tugipeenras maha jätta ning PK 5+50 kuni PK 14+00 (siin uue mikrotorustiku ühendus olevaga, mis jääb alles) paigaldada uus mikrotorustik ja puhuda uus fiiberoptiline kaabel kaevust ELA086K100 (läbi alles jääva kaevu ELA086K101) ELA kaevuni ELA086K102. Eeldan, et see lahendus – uue mikrotoru paigaldus on odavam ja mõistlikum kui pikas ulatuses riigitee ümberehitamine ja Teie ettenähtud kaitsmised. 5. PK 44+50 puudub kaevust ELA086K103 väljuv FOC kaabel, mis läheb RMK kontorisse (MA kooskõlastus lisatud) ning millele on ehitisregistris ehitusluba väljastatud. Eeldan, et see FOC on ka juba ehitatud. Projekteerija kommentaar tehnovõrkude märkustele: Projekteeritud lahendus tuleneb ELA SA tingimustest ja nõuetest. Projektlahendus on kooskõlastatud ELA SA-ga (23.10.2019). Projekteerija ettepanek: Nagu eelnevalt kirjeldatud on kogu projektlahendus kooskõlastatud seotud tehnovõrkude valdajatega ning osaliselt on projekt kooskõlastatud maaomanikega. Väike-Maarja VV poolt on meile seatud lepingu täitmise tähtaeg, mis on 15.november 2019. Kokkuvõttes leian, et teemade arutamiseks on kindlasti vajalik osapooltel kohtuda ja teemad arutada läbi ning lahendused kokku leppida. Vastasel juhul läheb kirjavahetus pikaks ja koormavaks ja me ei jõua eesmärgini. Kõikidel projekteeritud lahendustel on põhjendus ja alati on võimalik koostöös leida sobiv lahendus. Projekteerija poolsed võimalused kohtumiseks oleksid järgnevad:  Esmaspäev 28.10.2019  teisipäev 29.10.2019  reede 01.11.2019 Palun osapooltel pakkuda välja sobiv aeg ja koht kohtumiseks. Kõike paremat! Indrek Oden 503 7979 Projektijuht www.roadplan.ee