Lp delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Kadi Vaino Teie: delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 09.02.2022 nr delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Danpower Eesti AS Meie: delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 17.02.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2.1.-5/22/449 delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie kirja, milles tahate teada, kas ja millistel tingimustel võib tööandja kodukontoris töötavaid töötajaid kaameraga jälgida. Selgitate, et vajadus sellest tuleneb töökvaliteedi langusest. Lisaks tahate teada, kuidas on ekraanipilti jälgivate programmidega. Esmalt selgitame, et Tööinspektsioon on oma kodulehel selgitanud: 4. Kaugtöökokkulepe (TLS § 6 lõige 4) Ülemaailmsest kriisist ajendatuna on tulnud töötaja ja tööandja vahelistes suhetes teha enneolematult palju kohendusi – sealjuures sõlmitakse aina usinamalt kaugtöökokkuleppeid. Järsku aset leidnud muudatustega võib aga tõstatuda rohkelt küsimusi või murekohti. Uuendatud selgitused sisaldavad arvukalt soovitusi ja juhiseid osas, milles peaksid töötaja ja tööandja enne kaugtöö võimaluse kasutamist kokku leppida. Näiteks peaksid pooled kokku leppima selles, kuidas ja milliste vahenditega toimub tööülesannete jagamine ja suhtlus tööandjaga, kuidas ja millal töötaja kaugtöö võimaluse kasutamisest tööandjat teavitab, milliseid kohandusi vajab töötaja töökoht kaugtööl olles ning muudes asjakohastes aspektides. Oluline on, et kaugtöö tegemine saab toimuda pooltevahelise kokkuleppe alusel – ühelt poolt ei saa tööandja selleks sundida ja teiselt poolt ei ole töötajal õigust kaugtööd nõuda. Niisiis peaks Tööinspektsiooni juhiste kohaselt tööandja töötajatega kaugtöö tegemise tingimustes kokku leppima. Isikuandmete seisukohalt selgitame järgmist: Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus – kas isiku nõusolek (tingimusel, et tal tõepoolest on võimalik vabalt otsustada, kas nõustuda või mitte) või muu seadusest tulenev alus (vt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikleid 5 ja 6). Kaameratega töötajate jälgimise õiguslikuks aluseks saab olla üksnes IKÜM art 6 lg 1 p f (õigustatud huvi). Kuidas õigustatud huvi hindamine käib, oleme selgitanud juhendis https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_15052020.pdf . Aga lühidalt öeldes ei ole lubatud töötajat kaameraga terve tööaja ulatuses jälgida. Kuid „kvaliteedi langus“ ei õigusta ka kodus töötavate töötajate ajutist jälgimist kaameraga. Sama lugu on ekraanpilti jälgivate programmidega. Ka kontoris arvutiga töötavat inimes t ei tohiks arvutikaamerast või muust otse tema töökohale suunatud kaamerast jälgida. Nii ei saa seda teha ka kodus töötava inimese puhul, isegi siis mitte, kui kasutatakse tausta hägustamise funktsiooni. Töötajate pidevaks jälgimiseks (mis kujutab endast isikuandmete töötlemist) peab olema väga selgelt sõnastatud eesmärk ehk põhjus ning see peab olema väga kaalukas (näiteks otsene oht töötaja elule või suurtes summades sularaha käitlemine) . Ning kaameraid või ekraanijälgimisprogrammi tohiks kasutada vaid siis, kui mitte ühtegi teist alternatiivi ei ole. Tööandja poolt töötaja ekraanipildi jälgimise puhul tuleb tööandjal arvestada ka sellega, et töötaja ekraanil võib olla kuvatud töötaja enda või teiste isikute isikuandmeid või muid eraelulisi andmeid ja sõnumeid, millega tutvumiseks tööandjal õiguslik alus puudub. Töötajal ei ole üldiselt õigust tööarvuti kasutamiseks isiklikul eesmärgil, kuid kodukontoris tehakse tööd sageli ka enda isiklikust seadmest. Isegi tööarvuti kasutamisel tuleb tööandjal sellise väljakujunenud praktikaga ja sellest tuleneva töötaja õiguspärase ootusega privaatsusele arvestama seni, kuni nad pole ise kehtestanud töötajatele teistsuguseid reegleid. Teoreetiliselt võiks tööandja nõuda veebikaamera sisselülitamist veebikoosoleku ajal juhul, kui tal on selleks õigustatud huvi. Ent igasugune kaamerate ja muude jälgimisvahendite kasutamine eeldab alati, et kirjalikult koostatakse õigustatud huvi analüüs, selle põhjal andmekaitsetingimused ning neid tutvustatakse töötajatele. Ilma selleta on andmetöötlus ilmtingimata ebaseaduslik. Seetõttu kas ja millisel viisil töötajate (arvutite) jälgimine on lubatud, tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi , ent kindlasti ei saa kodus töötavaid inimesi lausaliselt filmima ega nende kogu ekraanitegevust jälgima . Loodetavasti on meie vastus arusaadav. Lugupidamisega delta_signerName \* MERGEFORMAT Signe Kerge delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT jurist peadirektori volitusel