Saatja: Taivo Linnamägi </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=TAIVO.LINNAMAGI>
Saaja: Maanteeameti info, info pohja, info laane, info louna, info ida, Konkurentsiamet, TJA - Avalik, yld-veeteedeamet, Lennuamet, yld-ria, TKA Info, PIK_Info
Teema: FW: Riigivaraseaduse alusel tehtavatest eksperthinnangutest
Tere!
Edastan Teile Rahandusministeeriumi tähelepanekud riigivaraseaduse alusel tellitavate eksperdihinnangute kohta. Palun edastage see e-kiri kõikidele riigivara käsutamisega kokku puutuvatele kolleegidele.
Tervisi
Taivo Linnamägi
majandus- ja riigivara talituse juhataja
_______________________________________________
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harju 11, 15072 Tallinn
Tel (+372) 625 6439
Mobiiltelefon (+372) 525 2479
Skype: taivo500
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/>
From: Veronika Ilsjan [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, March 05, 2012 1:01 PM
To:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Sven Põder;
[email protected]; Taivo Linnamägi;
[email protected];
[email protected]; Karin Silm; Katrin Solvak; Tarmo Tallermaa;
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Riigivaraseaduse alusel tehtavatest eksperthinnangutest
Head kolleegid.
Riigivaraseaduse menetlusi kooskõlastades puutume kokku kinnisvara eksperthinnangutega. Tuleb tõdeda, et nende kvaliteet on erinev. Eelmisel nädalal kulutasime jälle tubli tööpäeva hindamisaruannete deðifreerimisele, üritasime aru saada, mida hindaja on mõelnud ja miks ta seda just nii tegi. Ilmselgelt oli tegemist nõuetele mittevastavate hinnangutega. Eesmärgiga parandada tellitud hindamistööde kvaliteeti saadan mõned olulisimad tähelepanekud, mille järgimine peaks parendama hindajate ja hinnangu tellijate vahelist üksteisemõistmist. Saadan samasisulise info nii kinnisvara hindajatele kui ka riigivaravalitsejatele.
1. Riigivaraseadus nõuab hariliku väärtuse hindamist, mitte ostu-müügi tehingu soovitusliku hinna vms tuvastamist.
a. Tsiviilseadustiku mõiste harilik väärtus ei ole õnnestunud, kuna annab üldsõnalise määratluse kohalik keskmine müügihind. Ligi 20 aastat kasutuses olnud termini muutmine peab olema väga hästi põhjendatud, lihtsam on olukorraga kohaneda. Toimiv lahend hariliku väärtuse hindamiseks on leitud Vara hindamise standardites. EVS 875-3:2010, mis annab selged juhised, et hariliku väärtuse hindamisel tuleb lähtuda turuväärtuse hindamise nõuetest.
b. EVS 807-3:2010 nimetab standardsed väärtuse liigid. Kõikide väärtuste hindamine, mis ei ole standardis nimetatud on kõrvalekalded standardist, sh ostu-müügi tehingu soovituslik hind vms.
c. Kui hindaja veendub tellimuse vastuvõtmisel, et hariliku väärtust ei ole võimalik tuvastada, siis tuleb tellijat sellest informeerida ja arutada läbi võimalikud alternatiivid või tellimusest loobuda.
d. Hindamisaruanded, milles on hindamistulemuse juures esitatud mingi muu määratlus peale hariliku väärtuse ei ole dokument riigivaraseaduse mõistes. St hindamise lõpptulemus peab selgelt ütlema, et tegemist on hariliku väärtusega. Kui see nii ei ole, siis ei pea tööd vastu võtma (eeldusel, et tellitud oli hariliku väärtus hinnang).
2. Hindamise lähteülesandes soovitan kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel, st vähemalt e-mailiga.
a. Lähteülesannet kokku leppides soovitan pooltel arvestada, et hindaja peaks olema professionaal ja tellija seda üldjuhul ei ole. Hindaja võiks aidata kliendil täpsustada tema soove, st küsida kliendilt õigeid küsimusi. Sedasi hoiame ära arusaamatused ja võimalikud ümbertegemised nädalaid või ka kuid hiljem.
b. Kui hinnang on n-ö aegunud menetluse viibima jäämise tõttu (hinnang ei tohi olla vanem kui 6 kuud), siis ei ole otseselt vajadust tellida uus eksperthinnang, piisab lisahinnangust, mis on tehtud sama hindaja poolt.
3. Lähteülesandes on soovitav viidata riigivaraseaduse paragrahvile, mille alusel menetlus toimub. Sellest tulenevad ka mõned erisused:
a. Riigivaraseaduse §33 reguleerib võõrandamistehinguid, sh nn soodustingimustel tehtavaid tehinguid, kui vara võõrandatakse harilikust väärtusest madalama hinnaga mingi avaliku ülesande täitmiseks. Siin on tüüpjuhtumiks riigivara üleandmine kohalikule omavalitsusele. Vara väärtuse tuvastamine on vajalik juhuks, kui vara omandanud isik otsustab selle edasi müüa. Sel juhul peab vara saanud isik hüvitama riigile 65% vara harilikust väärtusest üleandmise hetkel. Seetõttu on oluline, et võõrandatava vara hariliku väärtuse leidmisel arvestataks põhjalikult kõiki vara väärtust mõjutavaid aspekte ja eelkõige tuleks hindamisel lähtuda eeldatavast olukorrast, kus vara võõrandatakse turul. See võimaldab tõsisemalt kaaluda ka sihtotstarbe muutmise võimalusi.
b. Riigivaraseaduse §52 reguleerib riigivara üleandmist eraõiguslikule juriidilisele isikule mitterahalise sissemaksena. St hinnatud väärtuses kajastatakse vara hiljem finantsaruandluses, soovitan ennetavalt täpsustada ka need aspektid.
c. Riigivaraseaduse §18 reguleerib kasutusse andmist. Hinnata tuleb turupõhine kasutustasu ehk EVS 875-3 tähenduses tururent. Kuna hinnangus esitatu on aluseks tehingu hinnas kokkuleppimisel, siis tuleb hinnangus selgelt ja üheselt mõistetavalt esitada kulude jagamise tingimused kasutusse andja ja kasutusse võtja vahel, st selgelt välja tuua, millised kulud on üüri/rendi/kasutustasu sees ja millised lisanduvad hinnatud turupõhisele kasutustasule (tururendile). Hindamistulemuses kasutustasu korral peab olema välja toodud terviksummana kuu kohta, mitte ainult pinnaühiku kohta (st töö kasutaja ei pea lõpptulemuse saamiseks otsima tööst pinnanumbreid, et neid esitatud suhtarvudega läbi korrutada).
4. Üldiselt tunnustatud ekspert on riigivaraseaduse tähenduses
a. isik, kellele on välja antud kutsetunnistus ja kelle nimi on kutsetunnistuste registris http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused <http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused> . Asjakohased kutsed on järgmised: Vara hindaja V ja Kinnisvara hindaja IV. Viimase puhul tuleb pöörata tähelepanu, kas tegemist on üldatestaadiga (lubab hinnata kõiki vara liike) või elamispinna atestaadiga (lubab hinnata vaid eluotstarbelisi varasid). Tegemist on uuele kvalifikatsioonisüsteemile üleminemise segadusega, tulevikus on kõik Kinnisvara hindaja IV tasemega hindajad eluotstarbeliste varade hindajad.
b. isik, kellel on maa hindamise litsents, info selle kohta http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=396&menu_id=2 <http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=396&menu_id=2> Praegu kehtivate õigusaktide regulatsiooni järgi ei ole riigivaraseaduse alusel tehtavateks hindamiseks maa hindamise litsentsi olemasolu otseselt vajalik, kuid kuna litsentseerimise eelduseks on kutsetunnistuse olemasolu, siis on seal sõel tihedam ja tõenäosus saada kvaliteetne hindamistöö on suurem (v.a juhul, kui valitakse tähtajatu litsentsiga hindaja, kellel ei pruugi olla kutsetunnistust). Oleme korrastamas õigusakte, võimalik, et ka riigivaraseadusest tulenevatel hindamistel on tulevikus nõutav litsentsi olemasolu.
5. Hinnangu avalikustamine eksperthinnangutes on sageli hinnangu avalikustamise keelustamise klausel, kuid hindajad peavad arvestama, et eksperthinnang on menetlusdokument, mis on kättesaadav avaliku dokumendiregistrite kaudu.
Lugupidamisega,
Veronika Ilsjan
Rahandusministeerium, Riigivara osakond
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Tel. 6113266
[email protected] <mailto:
[email protected]>