Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 01.06.2020 16:56
Adressaat: info.mkm <
[email protected]>; Meelis Toome
<
[email protected]>; Herkki Olo <
[email protected]>
Teema: Kohaliku tee ehitamiseks täiendav juhtumipõhine
investeeringutoetus
Majandus- ja taristuministri 19.10.2017 . a määrus nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted “ Lisa 2 TRANSIITTEE TOETUSE TAOTLUSE VORM 1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga . Kurtna tee paikne b Põhja-(Kesk-) Eestis Kohila vallas Kohila alevist põhja suunas. Tee asukoht Rapla- ja Harjumaal Kohila ning Saku vallas ühend ab elanike , ettevõtjate ja külastajate liik umisi kahe maakonna ja erinevate omavalitsuste vahe l. Kurtna teel hakkab olema väga oluline roll ka tee vahetusse lähedusse planeeritava Rail Baltic raudtee ehitusel - ehitusmaterjali ja -tehnika veod jm ehitustöödega seonduv täiendav transport. Tee mõju ulatus on praegu ühelt poolt Kohila vallast Saku ja Saue valdadeni, kuna see tee on paljudele nende valdade elanikele kõige otsemaks liikumisteeks. Teisest suunast on Kurtna tee kaudu kõige otsem külastada Kurtna turismiatraktsioon e Kesk- ja Lõuna Eestist. Pikem osa teest paikneb Kohila vallas, lühem osa Saku vallas. Tegemist on rekonstrueerimist vajava t ee ga , mis ühendab riigi maan te i d 15 Tallinn – Rapla – Türi, 11342 Saku – Tõ dva , 11241 Kasemetsa – Kiisa, 11240 Tõdva – Hageri, 11152 Kirdalu - Kiisa 11220 Kernu – Kohila. 2. Üldandmed . Tabel 1. Üldandmed Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Tee number Pikkus, m Keskmine laius, m Pindala, m 2 Katte tüüp Kohila vald Kurtna tee 3170009 4784 / 403 4 5,5 26 312 / 22 187 Kruus Tee on plaanis rekonstrueerida algusest lõpuni ( Vetuka tee ristmikust kuni Kohila-Saku valla piirini ), välja arvatud lõik Kariste vk t 1 ja Kariste vkt 22 ristmikust kuni Metsakodu tn ristmikuni. Viimati nimetatud lõigu pikkus on ca 750 m, antud lõigus toimub 2020. aastal ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tööde järgne tee taastamine, mistõttu ei ole vajalik antud lõiku planeerida toetusega tee remondi hulka. 3. L iiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed. Tabel 2. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta SA VA ja AB AR SA VA ja AB AR 180 6 2 20 1 8 /19 Maanteeamet, v allavalitsus 105 6 2 20 1 8 /19 Maanteeamet, v allavalitsus Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB – bussid; AR – autorongid . Sõiduki liikide määramisel lähtuda r iikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside osakaal, mille alla kuuluvad 6 – 12 - meetrised sõidukid , ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle 12 meetrised sõidukid. Oluline liikluskoormuse kasv antud teel tuleb paari aasta pärast seoses Rail Baltic kiirraudtee trassi ehitamisega , sest raudtee trass hakkab kulgema mitme km pikkuselt Kurtna tee kõrvalt . Täiendava liikluse sagedus t raudtee ehitamise aastateks on raske prognoosida, kuid tõenäoliselt kasva b see vähemalt veoautode ja autorongide osas praegusest mitu korda suuremaks. Prognoos: Liiklussagedus ja täiendav liiklus Rail Baltic ehitamisel Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta SA VA ja AB AR SA VA ja AB AR 3 3 0 55 25 20 23 - 20 27 Maanteeamet, v allavalitsus 275 54 25 20 23 - 20 27 Maanteeamet, v allavalitsus 4. Selgitus, mis põhjustel esineb kohalikul teel täiendav liiklus lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele , ja selgitus, kuidas on antud te e seotud ülejäänud teedevõrguga . Järgnevatel aastatel on Kurtna tee ümberehitamine hädavajalik seoses Rail Baltic raudteetrassi ehitamisega. Raudtee ehitamise ajal hakkavad antud teed kasutama eeldatavasti väga intensiivselt ehitustöödega seotud raskeveokid jt transpordivahendid, mis halvendab sel perioodil veelgi oluliselt halvas seisukorras tee kvaliteeti ja sõidetavust. Kurtna tee ehitusaegne kasutamine on väga probleemne, sest tee praegune kandevõime ei ole piisav. Samas peab tee jääma avatuks ning kohalikule liiklusele sõidetavaks kogu ehituse ajaperioodi vältel ja peale seda. L äbisõitvad autod on aastakümnetega tekitanud probleemse olukorra, kus tee on auklik ning kevad-talvisel perioodil külmakerkeline , pehme ja sageli peaaegu läbimatu. Esineb olukordi, kus autod ja bussid jäävad teele kinni (vt foto d ). Seetõttu on tee halb olukord probleemiks nii v ahetult Kurtna tee ääres elava tele kasvava rahvastikuga Vilivere küla elanik ele kui ka läbisõitjatele (veokid, bussid, sõiduautod jm) . Kohalikud elanikud on aastaid pöördunud Kohila Vallavalitsuse poolt tee rekonstrueerimise ettepanekuga ning vallavalitsus on otsinud erinvaid lahendusvõimlausi , kuid tee investeeringu maht ei ole olnud võimalik, kui kasutada vaid valla eelarvevahendeid. Seoses halbade teeoludega peab Kohila V allavalitsus piirama (tavaliselt kevadperioodil) transiitliiklust veoautodele ning paljud autojuhid sõidavad raskesti läbitavate teeolude ajal ümbersõitu mööda teisi teid, mis tee küll kohale jõudmise tee pikemaks. Tee korrastamisega kasvab liiklussagedus, eriti veoautode osas. Kurtna tee on kõige otsesem tee nende piirkondade elanikele ( peamiselt Kurtna , Kiisa, Tõdva , Saku, Saue , Harku ) kes käivad tööl Kohilas, eeskätt Kurtna tee vahetus läheduses Kohila põhjaosas asuval tööstusalal. Kokku on Kohila ca 90 hektari suurusel tööstusalal registreeritud 82 ettevõtet ja ettevõtjat, siin töötab üle 5 00 inimes e , kellest suur osa käib tööl mujalt omavalitsustest . S uurimad ettevõtted on: Kohila Vineer OÜ (Raplamaa suurimaid ettevõtteid - kasespooni ja vineeri tootmine ning tootearendus - 2 07 töötajat) , Bong Eesti OÜ (ümbrike ja paberkottide valmistamine, pakendamine ja müük – 34 töötajat), ettevõte on praeguseks likvideerimisel, kuid ettevõtte ruumidesse kolib tõenäoliselt uus ettevõte, KP Factory OÜ (kontoritarvete tootmine – 46 töötajat), Tallinna Pesumaj a (hiljutine ühenemine Lindströmiga ) (pesu pesemine ja rent – 57 töötajat), Lamipap OÜ (paberi- ja papptooted – 37 töötajat), Vesiroos OÜ (ehitus, töövahendite rent, ehitusmaterjalide müük jm kaubandus, kinnisvara – 2 2 töötajat), Muoviura Eesti OÜ (plasttoodete tootmine – 2 2 töötajat), EcoB ox OÜ (paberi- ja papptooted – 19 töötajat), Salava Grupp OÜ (puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine – 1 6 töötajat) . Lisaks asub siin vähema töötajate arvuga ettevõtteid ning ettevõtluspiirkonnas on ka märkimisväärselt vabu krunte. Seega võiks paranenud taristu tõttu tekkida juurde uusi töökohti nii olemasolevate ettevõtete juurde kui uute ettevõtete lisandumisega. Mujal Kohila alevis on samuti erinevaid töökohti (sh ettevõtted, koolid, lasteaiad jne). Antud tee on kõige otsem Vilivere ja Kurtna elanikele pääsuks kohalikku keskusesse Kohilasse erinevaid teenuseid tarbima. Kohila alevi ja valla ning Kesk- ja Lõuna-Raplamaa elanikele on omakorda Kurtna tee otsemaks tööle jõudmise kohaks Harjumaa Saku, Saue ja Harku piirkondade töökohtadesse. Antud teed mööda on turistidel ja külastajatel kõige otsem liikumissuund Eesti kesk- ja lõunaosast Kurtnasse , kus asuvad populaarne kogupere teemapark Vembu-Tembumaa, Kurtna Sündmuskeskus, mootorrattamuuseum. Vembu-Tembumaad külastab suveperioodil mitusada inimest päevas. Kurtna teed läbib muuhulgas kohalikke elanikke (see on elanike arvult kasvav piirkond) , sh õpilasi vedav b ussiliin Kohila 12. Paraku esineb sageli olukordi, kus antud tee on Kurtna -Kohila lõigul lisaks sõiduautode liiklemiseks praktiliselt läbipääsmatu ka busside liiklemiseks. On olnud vajalik tee ajutiselt sulgeda läbiva bussiliikluse jaoks, mille tõttu ei pääse bussiliiklusest sõltuvad inimesed liikuma (sh lapsed kooli). Probleemne periood on eeskätt kevad-talvine aeg, kus esineb palju külmakerkeid ning tee muutub väga pehmeks. Lisatud on antud olukorda iseloomustavad fotod. Eriti äärmuslik oli 2019-2020.aasta soe ja niiske talv ja kevad, kui tee oli mitu kuud suuremas osas praktiliselt läbimatu. Antud perioodil ei saanud teed läbida ka bussiliiklus. Suurte raskustega teed läbivad autod muutsid tee olukorda veelgi halvemaks. Kurtna tee ühendab riigimaanteid 15 Tallinn – Rapla – Türi, 11342 Saku – Tõdva , 11241 Kasemetsa – Kiisa, 11240 Tõdva – Hageri, 11152 Kirdalu - Kiisa 11220 Kernu – Kohila. 5. Selgitus, kas teest on ümbersõidu kasutamise võimalus. Teest on võimalik ümber sõita sõltuvalt marsruudist tugimaantee 15 Tallinn - Rapla – Türi või kõrvalmaantee 11245 Kiisa – Kohila kaudu, kuid nende kaudu sõites kaasneb suurem teepikkus . Kurtna tee ääres elavatele Vilivere küla elanikele on antud tee ainsaks väljapääsuks kodust . Rail Baltic raudteetrassi ehitamise ajal on antud tee kasutamine tee-ehituseks ilmselt möödapääsmatu. 6 . Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb. Kurtna tee korrastamine loob eeldused ja võimaluse selle kasutamise Rail Baltic ehitustööde ajal. Kui antud toetusraha ja valla eelarve panusega korrastatakse tee aluspõhi , puhastakse kraavid ja pinnak a te (kruus), siis enne Rail Balticu ehitamist on võimalik raudtee ehitajatel katta tee tolmuvaba kattega (võimalusel rasketranspordi koormusele vastupidava asfaldiga). Mitterahuldavas seisus kruusatee korrastamisega saavad Rapla- ja Harjumaa elanikud ning ettevõtted liigelda normaalselt otsemat teed pidi töökohtadesse ja teenuseid tarbima. Piirkonna ettevõtted saavad täiendava juurdepääsutee. Paraneb külastajate ligipääs turismiobjektidele. Paraneb ühistranspordi kasutamise võimalus, sealne ühistransport muutub kohalikele elanikele usaldusväärseks ka kevad-talvisel perioodil. Kohalikud elanikud pääsevad igal aastaajal koju. Lisaks annaks rekonstrueeritud Kurtna tee Maanteeametile võimaluse vajaduse tekkimisel liikluse ümbersuunamiseks maanteelt nr 15 Tallinn – Rapla - Türi lõigul Kirdalu - Urge näiteks maantee nr 15 rekonstrueerimiseks või muudel juhtudel , kui maantee nr 15 tuleb sulgeda. 7. Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning tööde realiseerimise ajakava. Tegemist on ehituslikku põhiprojekti mittevajavate töödega. Ehitustööde hange ja omanikujärelevalve hinnapakkumised – 20 20 . a kolmas kvartal. Ehitustööd ja omanikujärelevalve – 20 20 . a kolmas / neljas kvartal kuni 2021 . Planeeritakse teostada eeskätt järgmised tööd tee korrastamiseks: Kraavide puhastamine; Võsa ja okste kärpimine; T eetruupide asendamine; Ebasobiva aluskihi asendamine sobivaga ; K ruusakih i asendamine . 8 . Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed. Tabel 3. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed Projekti kogumaksumus, € Taotletav summa, € Omafinantseering, € Omafinantseeringu osakaal, % 496 080 3 47 256 1 48 824 3 0 Märkus : k õik maksumused koos käibemaksuga . Ehitamine – ca 484 080 eurot. O manikujärelevalve – ca 12 000 eurot. Tabel 4 . Ehitamise maksumuse jagunemise andmed Sõidutee ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest, % Kergliiklustee ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest , % Tehnovõrkude ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest, % 100 0 0 9 . Projekti seotus kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga. Kohila valla arengukava http://kohila.kovtp.ee/arengukavad : Strateegiline eesmärk: 5. Kohila valla tehniline taristu rahuldab elanike ja ettevõtete vajadusi, luues sobivates kohtades eeldused elamu- ja ettevõtlusalade arenguks ning tagades puhta looduskeskkonna säilimise. Tegevuskava. Ettevõtluskeskkond ja tööjõud: Ettevõtlust toetavate infrastruktuuri projektide läbiviimine. Kurtna tee parendamine on toodud valla arengukava ja eelarve ga seotud teehoiukavas. 10 . Teelõigu asukoht kaardil . Korrastatav ad lõi gud on t ähistatud tumesini se joonega. See hõlmab Kurtna tee st kahte lõiku . Lisa d . Lisa 1. Fotod Kurtna tee olukorrast 2018. aasta aprillis .