Riigikantselei Teie 21.05.2020 nr 7-1.2/20-01205-2
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 04.06.2020 nr 1.15-4/20-3352-2
15161, Tallinn
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
Austatud Henn Põlluaas
Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Riigikogu liikme kirjaliku küsimuse,
milles Riigikogu liige palub vastata kolmele küsimusele seoses elektrituruseaduse muutmise
seaduse eelnõuga (156SE).
Alustuseks toonitame, et seaduseelnõus nr 156SE toodud koospõletamist käsitlev toetusskeem on
sisuliselt sama kui Euroopa Komisjon 19. mail 2020. a Taani puhul kinnitas1. Antud kaasus on
oluline ka seetõttu, et Taani on üks olulisimaid sihtturge Eestist eksporditud biomassile. See
tähendab, et Eestist pärit biomassi kasutatakse Taanis samalaadselt koospõletamises kui plaanime
seda Eesti puhul rakendada. Leiame, et peaksime kodumaist toorainet selle eksportimise asemel
kasutama Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks. Antud eelnõu sellesse ka panustab.
Vastame kirjalikule päringule järgmiselt.
1) 7,5 miljoni euro suuruse riigiabi eest lubab Eesti Energia säilitada 100 töökohta üheks aastaks.
See tähendab, et ühe töökoha säilitamise subsiidiumi suuruseks on 6250 eurot kuus. Sellest rahast
kulub nimetatud 100 töötaja palkadele ligi 3 korda vähem. Kas kaalusite ka teisi viise
energeetikute toetamiseks, mis jätaks suurema osa toetusest inimestele, suurendamata seejuures
metsaökosüsteemide kahjustamist?
Eestil on potentsiaali toota senisest ligi kolm korda soodsamalt taastuvast energiaallikast
elektrienergiat biomassi koospõletamisel. On oluline, et biomassi koospõletamise teel toodetud
elektrienergia on juhitav. See tähendab, et seda võimsust saab reguleerida vastavalt elektrisüsteemi
vajadustele. Juhitavaid tootmisseadmeid on Eesti elektrisüsteemi tänastes oludes väga vaja.
Baltimaad sünkroniseerivad 2025. aasta kontinentaaleuroopa sagedusalasse ja lahti Venemaa
ühtsest elektrisüsteemist. Selle protsessi jooksul rajatakse olulisi taristuelemente, mis võimaldavad
nimetatud ülemineku sujuvat elluviimist. Samas on 2025. aastani veel aega, mille jooksul on
vajalik Eesti elektrisüsteemi stabiilsus tagada olemasoleva taristuga. Seetõttu on lisaks
taastuvelektri juurdekasvule oluline, et juhitava tootmistsükliga jaamad oleksid süsteemis olemas.
1
https://ec.europa.eu/info/news/state-aid-commission-approves-eu550-million-danish-scheme-support-electricity-
production-biomass-installations-2020-may-19_en
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Seega kaasneb eelnõuga kavandavate muudatustega lisaks keskkonnaalastele ja
sotsiaalmajanduslikele aspektidele ka elektrisüsteemi stabiilsuse paranemine.
2. Seletuskirja kohaselt saab põlevkivikateldesse lisada elektritootmisel puitu maksimaalselt kuni
50% ulatuses. Seega subsideerib eelnõuga ettenähtud puidupõletamise lubamine Narva kateldes
kaudselt põlevkivist elektri tootmist, mis on viimase pooleteise aasta jooksul olnud
konkurentsivõimetu. Kui palju kasvavad seaduse jõustumisel eelduslikult Eestis põlevkivist elektri
tootmise emissioonid? Teisisõnu, kui palju vabaneb subsideeritud puiduga koos põlevast
põlevkivist minimaalselt kasvuhoonegaase?
Biomassi koospõletamine ei suurenda Eesti elektritootmise CO2 mahukust. Vastupidi – kuivõrd
biomassist elektrienergia tootmisel CO2 heidet kokkuleppeliselt ei kaasne, vähendab biomassist
elektrienergia tootmine Eesti elektrienergia tootmise CO2 heidet. Samuti tagab toetusskeemi
ülesehitus, et fossiilse kütuse kasutamise subsideerimist ei toimu.
3. Kuidas on selle eelnõu või muu õigusliku mehhanismiga tagatud EEAG punkti 134 tingimuste
täitmine? Sätte kohaselt tuleb riigil esitada tõendid, et ilma biokütuste põletamise riigiabita
võetakse samas jaamas kasutusele fossiilkütused. Tuleb luua ka järelevalvemehhanism, et
kontrollida, kas fossiilkütuste kasutamine on biomassi kasutamisest soodsam.
Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised (EEAG) punkt 134 käsitleb liikmesriigi kohustust
tõendada Euroopa Komisjonile, et biomassist elektrienergia tootmine on kallim kui fossiilsest
kütusest elektrienergia tootmine. Oleme Euroopa Komisjonile vastavasisulised faktid esitanud.
Toetusskeem on üles ehitatud selliselt, et kui elektrituru hind on piisavalt kõrge selleks, et
biomassist elektrienergia tootmine oleks majanduslikult mõistlik, ei maksta biomassi tootmise
eesmärgil toetust. Nimetatud muutus, kus põlevkivi asendamine biomassiga toimub turupõhiselt,
leiab aset elektri turuhinna vahemikus 45..60 €/MWh. Toetuse vajadus väheneb alates elektri
turuhinnast 45 €/MWh ning kui turuhind saavutab taseme üle 60 €/MWh, siis toetamise vajadus
taastuvenergia tootmiseks puudub ja toetust ei maksta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
2 (2)