dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 70)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. juuni 2020
Viit
1.15-4/20-3352-2
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2020
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.15-420-3352-2 04.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc315 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 21.05.2020 nr 7-1.2/20-01205-2 [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 04.06.2020 nr 1.15-4/20-3352-2 15161, Tallinn Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele Austatud Henn Põlluaas Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Riigikogu liikme kirjaliku küsimuse, milles Riigikogu liige palub vastata kolmele küsimusele seoses elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (156SE). Alustuseks toonitame, et seaduseelnõus nr 156SE toodud koospõletamist käsitlev toetusskeem on sisuliselt sama kui Euroopa Komisjon 19. mail 2020. a Taani puhul kinnitas1. Antud kaasus on oluline ka seetõttu, et Taani on üks olulisimaid sihtturge Eestist eksporditud biomassile. See tähendab, et Eestist pärit biomassi kasutatakse Taanis samalaadselt koospõletamises kui plaanime seda Eesti puhul rakendada. Leiame, et peaksime kodumaist toorainet selle eksportimise asemel kasutama Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks. Antud eelnõu sellesse ka panustab. Vastame kirjalikule päringule järgmiselt. 1) 7,5 miljoni euro suuruse riigiabi eest lubab Eesti Energia säilitada 100 töökohta üheks aastaks. See tähendab, et ühe töökoha säilitamise subsiidiumi suuruseks on 6250 eurot kuus. Sellest rahast kulub nimetatud 100 töötaja palkadele ligi 3 korda vähem. Kas kaalusite ka teisi viise energeetikute toetamiseks, mis jätaks suurema osa toetusest inimestele, suurendamata seejuures metsaökosüsteemide kahjustamist? Eestil on potentsiaali toota senisest ligi kolm korda soodsamalt taastuvast energiaallikast elektrienergiat biomassi koospõletamisel. On oluline, et biomassi koospõletamise teel toodetud elektrienergia on juhitav. See tähendab, et seda võimsust saab reguleerida vastavalt elektrisüsteemi vajadustele. Juhitavaid tootmisseadmeid on Eesti elektrisüsteemi tänastes oludes väga vaja. Baltimaad sünkroniseerivad 2025. aasta kontinentaaleuroopa sagedusalasse ja lahti Venemaa ühtsest elektrisüsteemist. Selle protsessi jooksul rajatakse olulisi taristuelemente, mis võimaldavad nimetatud ülemineku sujuvat elluviimist. Samas on 2025. aastani veel aega, mille jooksul on vajalik Eesti elektrisüsteemi stabiilsus tagada olemasoleva taristuga. Seetõttu on lisaks taastuvelektri juurdekasvule oluline, et juhitava tootmistsükliga jaamad oleksid süsteemis olemas. 1 https://ec.europa.eu/info/news/state-aid-commission-approves-eu550-million-danish-scheme-support-electricity- production-biomass-installations-2020-may-19_en Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Seega kaasneb eelnõuga kavandavate muudatustega lisaks keskkonnaalastele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele ka elektrisüsteemi stabiilsuse paranemine. 2. Seletuskirja kohaselt saab põlevkivikateldesse lisada elektritootmisel puitu maksimaalselt kuni 50% ulatuses. Seega subsideerib eelnõuga ettenähtud puidupõletamise lubamine Narva kateldes kaudselt põlevkivist elektri tootmist, mis on viimase pooleteise aasta jooksul olnud konkurentsivõimetu. Kui palju kasvavad seaduse jõustumisel eelduslikult Eestis põlevkivist elektri tootmise emissioonid? Teisisõnu, kui palju vabaneb subsideeritud puiduga koos põlevast põlevkivist minimaalselt kasvuhoonegaase? Biomassi koospõletamine ei suurenda Eesti elektritootmise CO2 mahukust. Vastupidi – kuivõrd biomassist elektrienergia tootmisel CO2 heidet kokkuleppeliselt ei kaasne, vähendab biomassist elektrienergia tootmine Eesti elektrienergia tootmise CO2 heidet. Samuti tagab toetusskeemi ülesehitus, et fossiilse kütuse kasutamise subsideerimist ei toimu. 3. Kuidas on selle eelnõu või muu õigusliku mehhanismiga tagatud EEAG punkti 134 tingimuste täitmine? Sätte kohaselt tuleb riigil esitada tõendid, et ilma biokütuste põletamise riigiabita võetakse samas jaamas kasutusele fossiilkütused. Tuleb luua ka järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas fossiilkütuste kasutamine on biomassi kasutamisest soodsam. Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised (EEAG) punkt 134 käsitleb liikmesriigi kohustust tõendada Euroopa Komisjonile, et biomassist elektrienergia tootmine on kallim kui fossiilsest kütusest elektrienergia tootmine. Oleme Euroopa Komisjonile vastavasisulised faktid esitanud. Toetusskeem on üles ehitatud selliselt, et kui elektrituru hind on piisavalt kõrge selleks, et biomassist elektrienergia tootmine oleks majanduslikult mõistlik, ei maksta biomassi tootmise eesmärgil toetust. Nimetatud muutus, kus põlevkivi asendamine biomassiga toimub turupõhiselt, leiab aset elektri turuhinna vahemikus 45..60 €/MWh. Toetuse vajadus väheneb alates elektri turuhinnast 45 €/MWh ning kui turuhind saavutab taseme üle 60 €/MWh, siis toetamise vajadus taastuvenergia tootmiseks puudub ja toetust ei maksta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Rein Vaks 625 6347 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel