dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maapõueseaduse muutmise väljatöötamiskavatuseks ettepanekute kogumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. juuni 2020
Viit
2-7/18-0144/2655
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/18-0144
Vastutaja
Ene Jürjens (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)

Failid

  • 📎2-718-01442655 04.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc860 KB

Sisu (failidest)

Rene Kokk Teie 23.04.2020 nr 14-6/20/1795 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 04.06.2020 nr 2-7/18-0144/2655 Narva mnt 7a 15172, Tallinn Maapõueseaduse muutmise ettepanekud Austatud Rene Kokk Täname Teid kirja eest, milles kutsusite üles huvigruppe aktiivselt osalema maapõueseaduse (edaspidi MaapS) väljatöötamiskavatsuse esimeses etapis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on igati huvitatud, et seaduse muudatuse kujundamisel oleks erinevate osapoolte arvamuste analüüs laiapõhjaline ning konstruktiivne. Alljärgnevalt esitame MKM ettepanekud muudatusteks: 1. Ettepanek: 4. peatükk. Kaevandamine. Kontsessioonimenetluse sisseviimine strateegilistele maavaradele. Strateegiliste maavarade definitsioon. Seadusandlikul tasemel tuleb määratleda strateegilised maavarad ja reguleerida seejärel, kuidas nende perspektiivse leviku piirkonnas geoloogilised uuringud toimuma saavad ning valida välja parim pakkuja. Strateegiliste maavaradena saab rääkida nendest, mida senimaani pole kasutatud, aga mille osas võib eeldada suurt arengupotentsiaali (väetise- ja metallitoormed: fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak, teatud tingimustel ka lubjakivi). MaapS-i tuleks muuta nii, et hakkaks kehtima erinev uuringu- ja kaevandamislubade andmise kord ning varu arvestuse põhimõtted kohalikku tähtsust omavatele ehitusmaavaradele ja strateegilistele maavaradele. Strateegiliste maavarade uuringu metoodika tuleb viia kooskõlla mõne üldtunnustatud rahvusvahelise standardiga nagu PERC, JORC, vm. Tuleb leida lahendus, kuidas loastada erinevate maavarade uurimis-ja kaevandamistaotlused kattuvas uuringuruumis ja mäeeraldises ning kaevandamisjärgne korrastamine. Lisame käesolevale kirjale memo, milles on pikemalt analüüsitud kontsessiooni erinevaid aspekte, vt lisa 1. 2. Ettepanek: töötada välja ehitusmaavarade puhul riigi huvi täpsem definitsioon varustuskindlust silmas pidades. Uuendada ja muuta varustuskindluse mõistet ja sisu ning muuta sellega arvestamine kohustuslikuks geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa andmise üle otsustamisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Probleem: kohalike omavalitsuste (edaspidi KOVide) ja kogukondade vastuseis maavarade kaevandamisele ning geoloogiliste uuringute tegemisele. Põhjendus: geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamine eeldab KOV-i nõusolekut isegi ilmse ülekaaluka riigi huvi olemasolul, mis võib seada ohtu riigile oluliste objektide ja taristute varustuskindluse. Võimalik lahendus: tuleb tõsta KOVide motivatsiooni lubade andmisega nõustumiseks. Selleks on võimalik suurendada kaevandamisõiguse tasu laekumise osakaalu KOVi kasuks lisaks anda selgem perspektiiv ja kindlus kaevandatud alade võimalikult kiireks korrastamiseks KOV huvisid arvestades. Teisest küljest peab ka KOV arvestama riigi huvist lähtuva tegevusega. 3. Ettepanek: täpsustada § 4 (2) sisu - muuta sõnastust, jättes ära viite kaevandamisele. Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. „Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara arvele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.“ või alternatiivne sõnastus: „…on geoloogiline töö, mis annab riigile olulist teavet maapõue kohta ja võib viia maavara arvele võtmiseni“. Põhjendus: geoloogilise uuringu luba ei anna selle saajale õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks ega garanteeri ettevõtjale kaevandamisluba. Küll aga annab maavara otsingu või uuringu eesmärgil tehtav geoloogiline uuring riigi seisukohalt olulist teavet uuritava ala geoloogilise ehituse ja põhjavee kohta ning täiendab oluliselt geoloogilise kaardistamise andmeid. Kehtiv seadusandlus toob kaasa asjatuid kohtuvaidlusi ning täiendavat halduskoormust. Peame põhjendatuks KOV-delt arvamuse küsimist geoloogilise uuringu loa menetluses. Täiendav info: Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkiri nr 610 kinnitatud juhend „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ sätestab, et 7.4. „Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvelevõtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Seega ei ole uuringute tegemine vastuolus riiklike huvidega“. 4. Ettepanek: fikseerida seaduses geoloogiline andmekogu. § 25 Geoloogilise teabe säilitamine. Töötada välja geoloogiliste (maapõue) andmete ühtne keskkond (andmekogu), sest kõiki geoloogilisi andmeid seob eeskätt ühine stratigraafia, s.t Eesti territooriumi geoloogiline ehitus, olenemata sellest, kui sügaval ja mis valdkonnas keegi tegutseb. MaaPS annaks õigusliku aluse sellisele andmekogule, mille põhjal saaks lisaks luua erinevaid geoloogiavaldkonna andmebaase, mis oleksid täpsemalt defineeritud andmekogu põhimääruses. Põhjendus: hetkel puudub õigusruumis alus geoloogia andmekogude loomiseks, mis toob kaasa erinevaid probleeme näiteks finantseerimisel või andmevahetuse arendamisel. (5) – Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja edastab üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande elektroonse koopia viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates riigiasutusele, kelle tegevusvaldkond on geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine (edaspidi geoloogilise teabe säilitamist korraldav riigiasutus), Ettepanek: …aruande elektroonse koopia viie tööpäeva jooksul selle saamisest Eesti Geoloogiafondi. Selline sõnastus annaks fondile õigusliku aluse. 2 (4) Põhjendus: sõltumata sellest, kes on parasjagu fondi volitatud töötleja, esitatakse aruanded fondi. Kui tulevikus peaks mingil põhjusel toimuma struktuurides muudatusi ja fond liikuma kellegi teise hallata, siis aruanded jäävad ikka fondi. 5. Ettepanek: loa andjal peaks olema §32 ja §52 esitatud tähtaja ületamisel põhjenduskohustus loa taotlejale. § 32. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmise otsustamise tähtaeg// § 52. Kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaeg. (2) Loa andja võib pikendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. (3) Kaevandamisloa andja võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 49 lõikes 2 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. 6. Ettepanek: asendada kohaliku omavalitsuse üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu nõusoleku nõue arvamuse avaldamisega. § 35. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest keeldumine. Probleem: (1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 10) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega; Põhjendus: Üldgeoloogilise- ja geoloogilise uuringuloa taotluste puhul on põhjendatud kohaliku omavalitsuse arvamuse küsimine, kuid kuivõrd uuringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju ega planeeringuid muutev tegevus, vaid kaasneb valdavalt kas maapõue teaduslik või riigile kuuluva maavaravaru uuring, ei ole põhjendatud kohaliku omavalitsuse uuringut mittelubav õigus. – Geoloogilist uuringut tehakse maaomaniku nõusolekul ja loa andmisest ning tegevuse alustamisest teavitatakse KOVi. 7. Ettepanek: loobuda 100 km² nõudest, § 36. Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba. Probleem: (3) Uuringulubadega ühele isikule sama maavara otsinguks või uurimiseks antavate uuringuruumide territoorium ei tohi olla kokku suurem kui 100 ruutkilomeetrit. Põhjendus: Võib esineda vajadusest tingituid erandeid suurema pindalaga uuringuruumi kohta. 8. Ettepanek: kaaluda kaevandamisega kahjustatud maa korrastamiseks tagatise (pangagarantii, vm) kohustuse sisseviimine sõltuvalt aastasest kaevandmise mahust. § 80. Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise kohustus. Põhjendus: Probleemid just väiksemate kaevelubade omanikega, kellel puuduvad kogemused ja majandustegevus vähem stabiilne. Korrastamiskohustust mittetäitnud ettevõttele kaevandamise luba ei anta. Võimalik alternatiiv: riigi poolne korrastamisfond kaevandusõigustasudest, et tagada peremeheta karjääride korrastamise elluviimine. 9. Ettepanek: vahekasutuse võimaldamine. 3 (4) Maavaravarudel, mis on kavandatud kasutusele võtta aastate pärast (nt alates +25 aastat), võiks kaaluda vahekasutuse lubamist muul otstarbel (riiklikult oluliste ülesannete täitmiseks) kuni maavaravaru kasutuselevõtu vajaduse tekkimiseni. Põhjendus: näiteks võiks selline vahekasutus olla lubatud taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks (tuulikuparkide ja päikeseparkide rajamiseks). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Ene Jürjens 625 6327 [email protected] 4 (4) Lisa 1 TEEMA: Maapõueseaduse muutmise ettepanekud SISUKOKKUVÕTE: (asja lühikokkuvõte, olulisemad asjaolud, esitamise põhjendus) Vabariigi Valitsuse tööplaanis on fikseeritud, et 30. novembriks 2019 a. tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ette valmistada analüüs ja esialgsed ettepanekud maavarade kontsessiooni kohta. Teatud tulevikumaavarade, nt väetise- ja metallitoorme (fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak) ja võimalik, et ka lubjakivi puhul on riigil otstarbekas kaaluda maavarade kontsessiooni kehtestamist, mis tähendab uurimis- või kaevandamisloa võõrandamist mitmest kriteeriumist lähtuval konkursil konkreetsele mäeeraldisele riigi poolt määratud tingimustel. Eesmärk on tagada riigile juhtroll ressursikasutuse tingimuste määramisel ning teenida ressursikasutusest ühiskonnale maksimaalset hüve (sh mõjutatud elanike kaasamine protsessi), arvestades samal ajal ressursi kasutamiseks olulist äririski võtvate ettevõtjate vajadusi. Maavarade kontsessioon võimaldab riigil valida partneriks arendaja, kelle esitatud pakkumises on arvestatud ka pikaajaliste sotsiaalmajanduslike, keskkonnakaitse ja julgeolekualaste aspektidega (sh parima tehnoloogia kasutuselevõtt, optimaalse lisandväärtuse loomise ahelate väljaarendamine ja kaevandatud ala sulgemisjärgne arendamine). Senine olukord maavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade väljastamisel Riigi omandis on kõik aluspõhja maavarad, pinnakatte hulka kuuluvate maavarade puhul on omand seotud maa omandusega. Seega on eraomandis kõik eramaal olevad pinnakatte liivad, kruusad, savid ja turbad. Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uurimistöö loa ja kaevandamisloa annab välja Keskkonnaamet (edaspidi loa andja), taotlejateks on valdavalt ettevõtted. 2018. aasta 1. jaanuarist loodud riigiasutus Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) vajab samuti uuringute tegemiseks Keskkonnaameti luba. Nemad teostavad põhiliselt üldgeoloogilist uuringut. Geoloogiline uuring on üldgeoloogilisest uurimistööst tunduvalt põhjalikum uuring, mille tulemusel saab varu kinnitada ja hakata taotlema maavara kaevandamise luba. Kui geoloogilise uuringu tulemusena on alal juba kinnitatud maavara varu, siis kehtib sellele alale ka kasutuspiirang, mis tähendab, et võimaliku maavara kasutuselevõtuga on arvestatud. Seetõttu püüavad omavalitsused piirata juba ka geoloogiliste uuringute tegemist. Geoloogilise uuringu loa ja seejärel ka juba kinnitatud varu kaevandamiseks taotletava hilisema kaevandamisloa saamine sõltub väga mitmest asjaolust. Kui näiteks planeeritavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetlus on looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 kohaselt algatatud, siis enamasti loa andmisest keeldutakse. Samal ajal maavara majanduslikku tähtust ei uurita. Riigi huvist lähtudes tuleks siiski leida kompromiss looduskaitseliste piirangute rakendamise põhimõtete ning piirkonna maavarade kaevandamisvajaduste vahel. Siinkohal tuleks rakendata looduskaitseseaduse paragrahvi 48 (tagada II kat kaitsealuste liikide kaitse vähemalt 50% ulatuses ja III kat puhul vähemalt 10% ulatuses). Lisaks on loa saamine välistatud, kui taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kultuuriväärtusega objekti, mis on võetud muinsuskaitseseaduse alusel ajutise kaitse alla. Loa andmisest on õigus keelduda ka juhul, kui kohalik omavalitsus on geoloogilise uuringu teostamisele või kaevandamisele vastu. Viimasel ajal on kohaliku omavalitsuse keelduvad otsused arendavate ettevõtete taotluste osas pigem reegel kui erand. Selline olukord on põhjustanud näiteks Harjumaal ehituslubjakivi varustuskindluse kriisi. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või kaevandamisloa andmisega, siis võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Viimasel ajal on ettevõtted üha tihedamini palunud pöörduda Vabariigi Valitsuse poole määratlemaks ülekaalukat riigi huvi maavara uurimiseks ja kasutamiseks. Olukorda püütakse lahendada maakonna maavarade teemaplaneeringu kehtestamisega, milles määratletakse prioriteetsed piirkonnad geoloogiliseks uuringuks ja potentsiaalseks kaevandamiseks. Ettepanekud olemasoleva skeemi muutmiseks 1. Kuna praegu on Eestis selline praktika, et ettevõte valib geoloogilise uuringu ala teatud maavara (isegi riigile kuuluva maavara) uurimiseks ise kasutades oma parimat teadmist maa-ala geoloogilise ehituse kohta, siis edaspidi on kavas seadusandlikul tasemel määratleda strateegilised maavarad ja reguleerida seejärel, kuidas nende perspektiivse leviku piirkonnas geoloogilised uuringud toimuma saavad ja valida välja parim pakkuja. Strateegiliste maavaradena saab rääkida nendest, mida senimaani pole kasutatud, aga mille osas võib eeldada suurt arengupotentsiaali (väetise- ja metallitoormed: fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak; lisa 1). 2. Lisaks eelpool toodule peaks saama rakendada maavarade kontsessiooni, või alternatiivselt enampakkumise süsteemi, maakonna ehitusmaavarade teemaplaneeringus määratletud lubjakivi levikualade kohta selles planeeringus määratletud prioriteetsetes piirkondades. Prioriteetsete piirkondade varude geoloogilise uuringu või kaevandamise teostamiseks saab sel juhul valida välja parima pakkuja. Lihtsustatud protsessiskeem maavarade kontsessiooniks Maavarade kontsessioon oleks ette nähtud vaid nn strateegilistele maavaradele ning lubjakivile nendel aladel, kus on algatatud teemaplaneering maavarade uurimis- ning kaevandamisalade prioritiseerimiseks. See tähendab, et Maapõueseadust tuleb täiendada sättega, mis loetleb eraldi välja „kontsessiooni maavarad“ (hetkel oleks selleks rauamaak, fosforiit, graptoliitargilliit, glaukoniitliivakivi ning teatud tingimustel ka lubjakivi). Loetelus mitte nimetatud maavaradele rakendub senine lubade menetlus ja ressursitasude süsteem, kuna nende maavarade puhul on teadmine tuludest ja erinevatest mõjudest olemas, samuti on ressursid suures ulatuses kasutusele antud. Strateegiliste maavarade levikualad uurib ja määratleb üldgeoloogiliste uuringute käigus EGT. Selleks, et tagada kontsessiooni maavarade uuringute raporteerimise vastavus rahvusvahelistele nõuetele, järgivad riigi (EGT) poolt läbi viidavad strateegiliste maavarade uuringud PERC standardit (Pan-European Standard for Reporting of Exploration Results, Mineral Resources and Reserves). See ei too endaga kaasa õigusloomes maavarade uuringu korra muudatusi, küll aga tuleb EGTl järgida PERCist tulenevaid maavara uurituse taseme ning varude/ressursside klassifitseerimise definitsioone. Kontsessiooni maavaradele rakenduv uus kord uuringu ja kaevandamislubade väljastamiseks: - Vastutav ministeerium algatab EGT ettepanekul maavara kontsessioonikonkursi uuringu- või kaevandamisloa menetlusõigusele (mäeeraldise või uuringuruumi ala piirid määrab kontsessioonikomisjon) individuaalse juhtumi põhjal:  Geoloogilisele uuringuloale juhul, kui EGT poolt on läbi viidud algelised uuringud (nn scoping study), mille tagajärjel on ilmnenud potentsiaalselt majandusliku ressursi olemasolu, mida erasektori ettevõtted oleks huvitatud edasi uurima. See kehtiks nt rauamaagi ja sellega seotud sulfiidsete maagiilmingute puhul, sest täpsed maavaravaru kindlaks määravate uuringute kulud ulatuvad miljonitesse eurodesse ning riigil puudub selleks vastav võimekus.  Kaevandamisloale juhul, kui tagatud on maavaravaru piisav uurituse tase vähemalt pre-feasibility tasandil, st et uuringutega on tõestatud maavara kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjude põhimõtteline lubatavus ja majanduslik teostatavus. Kui maavara kontsessioonikonkursiga uuringuloa saanud ettevõte on uuringutega tõestanud majandusliku ressursi olemasolu ning demonstreerib maavara kaevandamise protsessi teostamiseks vajalikku pädevust, siis tuleks tagada uuringuloa omajale eelisõigus otse kaevandamisloa taotlemiseks teatud ajaperioodi jooksul. Hetkel on selleks ajaperioodiks seadusest tulenevalt 1 aasta, kuid strateegiliste maavarade puhul tuleks kaaluda selle perioodi pikendamist 3 aastani, kuna 1-aastane periood ei ole piisav, et teostada piisavalt põhjalikud analüüsid tagamaks kaevandamistegevuse tasuvust ning vajaliku infrastruktuuri rajamist. Kui uuringut läbi viinud ettevõte ei vasta kaevandamisloa väljastamiseks nõutud tingimustele, siis algatatakse kaevandamisloa menetluseks kontsessioonikonkurss. - Vastutavad ministeeriumid viivad läbi keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku mõju eelhindamise. Maavara kaevandamise lubatavus tuvastatakse kaevandamise loa menetlusõiguse ja vastava keskkonnamõju hindamise menetluse käigus lähtuvalt konkreetsest asukohast, mahtudest, tehnoloogiatest ning mõjudest, sh korrastamiskava. Töötlemise lubatavust hinnatakse keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise tasemel, kuid vajadusel läbib keskkonnamõju hindamise või strateegilise hindamise arendaja. - Vastutav ministeerium hindab, kas konkursi korraldamiseks on olemas strateegiline riigi huvi. Juhul kui strateegiline huvi on olemas, teeb ministeerium otsuse või ettepaneku Vabariigi Valitsusele maavara kontsessioonikonkursi tingimuste kohta (sh riigi osalus arenduses) Kontsessioonipakkumise ja strateegiliste ressursside kaevandamisõiguse tasu tulu võimalik jaotamine Selleks, et parandada maavarade uuringutest ja kaevandamisest mõjutatud elanikkonna hinnangut sektorile, tuleks 1/3 maavara kontsessioonipakkumise tulust eraldada omavalitsusele, mille territooriumil kontsessiooniobjektiks olnud mäeeraldis asub. 2/3 tulust kuuluks riigile, kuid sellest peaks kindel osa olema eraldatud EGTle maavarade edasiseks uurimiseks ja valdkonna pädevuse tõstmiseks. Ülejäänud tulu jaotamisel on paar erinevat alternatiivi: - Riik määrab nn strateegilised maavarad, mille kontsessioonist saadud tulu kantakse sihtotstarbelisse investeerimisfondi. Loodav fond toimiks riigi ettevõttena ning selle vahendeid kasutatakse täiendavateks pensionimakseteks praegustele ja tulevastele põlvkondadele, tagades selle, et kogu Eesti ühiskond jagaks riigile kuuluvast ressursist saadavat tulu. Sarnane süsteem on kasutusel Norras, kus on leitud äärmiselt efektiivne viis jagada naftasektorist saadav tulu kogu ühiskonna vahel. - Tulu kantakse riigieelarvesse, mille kasutamisel ei ole edasisi piiranguid. Ettepanekud maavara kontsessiooni rakendamisel Maavarade kontsessiooni rakendamisel tuleks Maapõueseadusesse muudatuste sisse kirjutamisel kirjeldada üldiseid tingimusi ja reegleid kontsessioonikonkursi korraldamiseks ning samuti määrata kindlaks tulude jaotus. Liiga spetsiifiliseks ei tuleks õigusaktides minna, täpsemad kriteeriumid ja reeglid läheksid kirja maavara kontsessiooni põhidokumenti (kontsessiooni konkursi kord), sest iga maavara kontsessioonikonkurssi tuleb käsitleda individuaalselt. Määrata tuleb tähtajad, kvalifitseerimistingimused, pakkumuse kriteeriumid ja alghinna suurus (konkursi läbiviimise korra täpne kirjeldus on toodud välja lisas 2). Otsused eeltoodud parameetrite kohta teeb maavara kontsessioonikomisjon, mille määrab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister. Komisjoni peaks kuuluma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad, vähemalt 2 vastava tööstusala eksperti ning kontsessiooni maavara varu asukoha omavalitsuse esindaja. Konkursi lõppedes esitab komisjon põhjendatud ettepaneku vastutava ministeeriumi kantslerile kinnitada käskkirjaga maavara kontsessioonikonkursi võitja. Kontsessioonikonkursi võitja peab taotlema täiendavaid vajalikke planeeringuid ja keskkonnalubasid, mida nõutakse maavaravaru kaevandamiseks ja töötlemiseks. Keskkonnavastutuse põhimõtte rakendamine Keskkonnavastutuse põhimõte kohustab ettevõtteid majanduslikult vastutama võimaliku keskkonnareostuse likvideerimise, keskkonnaseisundi taastamise või keskkonnareostusest ja/või selle likvideerimisel põhjustatud kahjude eest. Finantsvahendid kahjude likvideerimiseks ettevõtetel aga sageli puuduvad. Maavara kontsessiooni raames on seega riigil otstarbekas kaaluda suurema keskkonnariskiga tegevuste jaoks finantsgarantii nõude kehtestamist, määrates selle üheks konkursi kriteeriumiks. Finantsgarantiid võivad tagada ettevõtete lisainvesteeringuid juhtudel, kui keskkonnaloa väljaandmisel pole võimalik täpselt prognoosida ettevõtte majandustegevusega kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Samuti võidakse kehtestada garantii selleks, et ettevõtte hüvitaks keskkonnaõnnetustest tulenevad kulud ning täidaks ettevõtte majandustegevuse lõpetamisega seotud keskkonnakohustused. Viimased aitavad ennetada ettevõtte pankrotistumise või muudest põhjustest tingitud maksejõuetuse tagajärgi, mistõttu tekkinud keskkonnakahjude kulud ei jää riigi kanda. Süsteemis, mis ei eelda finantsgarantii olemasolu, peab korrastamiskulude katmiseks vajalike rahaliste vahendite kompenseerimiseks kaebama riik nõudeid mitte täitnud ettevõtte kohtusse.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel