Rene Kokk Teie 23.04.2020 nr 14-6/20/1795
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 04.06.2020 nr 2-7/18-0144/2655
Narva mnt 7a
15172, Tallinn
Maapõueseaduse muutmise ettepanekud
Austatud Rene Kokk
Täname Teid kirja eest, milles kutsusite üles huvigruppe aktiivselt osalema maapõueseaduse
(edaspidi MaapS) väljatöötamiskavatsuse esimeses etapis. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on igati huvitatud, et seaduse muudatuse
kujundamisel oleks erinevate osapoolte arvamuste analüüs laiapõhjaline ning konstruktiivne.
Alljärgnevalt esitame MKM ettepanekud muudatusteks:
1. Ettepanek: 4. peatükk. Kaevandamine. Kontsessioonimenetluse sisseviimine
strateegilistele maavaradele. Strateegiliste maavarade definitsioon.
Seadusandlikul tasemel tuleb määratleda strateegilised maavarad ja reguleerida seejärel, kuidas
nende perspektiivse leviku piirkonnas geoloogilised uuringud toimuma saavad ning valida välja
parim pakkuja. Strateegiliste maavaradena saab rääkida nendest, mida senimaani pole kasutatud,
aga mille osas võib eeldada suurt arengupotentsiaali (väetise- ja metallitoormed: fosforiit,
glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak, teatud tingimustel ka lubjakivi).
MaapS-i tuleks muuta nii, et hakkaks kehtima erinev uuringu- ja kaevandamislubade andmise kord
ning varu arvestuse põhimõtted kohalikku tähtsust omavatele ehitusmaavaradele ja strateegilistele
maavaradele. Strateegiliste maavarade uuringu metoodika tuleb viia kooskõlla mõne
üldtunnustatud rahvusvahelise standardiga nagu PERC, JORC, vm.
Tuleb leida lahendus, kuidas loastada erinevate maavarade uurimis-ja kaevandamistaotlused
kattuvas uuringuruumis ja mäeeraldises ning kaevandamisjärgne korrastamine.
Lisame käesolevale kirjale memo, milles on pikemalt analüüsitud kontsessiooni erinevaid aspekte,
vt lisa 1.
2. Ettepanek: töötada välja ehitusmaavarade puhul riigi huvi täpsem definitsioon
varustuskindlust silmas pidades. Uuendada ja muuta varustuskindluse mõistet ja sisu ning
muuta sellega arvestamine kohustuslikuks geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa
andmise üle otsustamisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Probleem: kohalike omavalitsuste (edaspidi KOVide) ja kogukondade vastuseis maavarade
kaevandamisele ning geoloogiliste uuringute tegemisele.
Põhjendus: geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamine eeldab KOV-i nõusolekut
isegi ilmse ülekaaluka riigi huvi olemasolul, mis võib seada ohtu riigile oluliste objektide ja
taristute varustuskindluse.
Võimalik lahendus: tuleb tõsta KOVide motivatsiooni lubade andmisega nõustumiseks. Selleks on
võimalik suurendada kaevandamisõiguse tasu laekumise osakaalu KOVi kasuks lisaks anda
selgem perspektiiv ja kindlus kaevandatud alade võimalikult kiireks korrastamiseks KOV huvisid
arvestades. Teisest küljest peab ka KOV arvestama riigi huvist lähtuva tegevusega.
3. Ettepanek: täpsustada § 4 (2) sisu - muuta sõnastust, jättes ära viite kaevandamisele.
Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara arvele võtmise ja
kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.
„Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara arvele võtmise
eesmärgil tehtav geoloogiline töö.“ või alternatiivne sõnastus:
„…on geoloogiline töö, mis annab riigile olulist teavet maapõue kohta ja võib viia maavara arvele
võtmiseni“.
Põhjendus: geoloogilise uuringu luba ei anna selle saajale õiguspärast ootust kaevandamisloa
saamiseks ega garanteeri ettevõtjale kaevandamisluba. Küll aga annab maavara otsingu või
uuringu eesmärgil tehtav geoloogiline uuring riigi seisukohalt olulist teavet uuritava ala
geoloogilise ehituse ja põhjavee kohta ning täiendab oluliselt geoloogilise kaardistamise andmeid.
Kehtiv seadusandlus toob kaasa asjatuid kohtuvaidlusi ning täiendavat halduskoormust. Peame
põhjendatuks KOV-delt arvamuse küsimist geoloogilise uuringu loa menetluses.
Täiendav info: Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkiri nr 610 kinnitatud juhend
„Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste
menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ sätestab, et 7.4. „Geoloogilise uuringu
tegemine ja varu arvelevõtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale
kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist
informatsiooni. Seega ei ole uuringute tegemine vastuolus riiklike huvidega“.
4. Ettepanek: fikseerida seaduses geoloogiline andmekogu. § 25 Geoloogilise teabe
säilitamine.
Töötada välja geoloogiliste (maapõue) andmete ühtne keskkond (andmekogu), sest kõiki
geoloogilisi andmeid seob eeskätt ühine stratigraafia, s.t Eesti territooriumi geoloogiline ehitus,
olenemata sellest, kui sügaval ja mis valdkonnas keegi tegutseb. MaaPS annaks õigusliku aluse
sellisele andmekogule, mille põhjal saaks lisaks luua erinevaid geoloogiavaldkonna andmebaase,
mis oleksid täpsemalt defineeritud andmekogu põhimääruses.
Põhjendus: hetkel puudub õigusruumis alus geoloogia andmekogude loomiseks, mis toob kaasa
erinevaid probleeme näiteks finantseerimisel või andmevahetuse arendamisel.
(5) – Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja edastab üldgeoloogilise uurimistöö ja
geoloogilise uuringu aruande elektroonse koopia viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates
riigiasutusele, kelle tegevusvaldkond on geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine
(edaspidi geoloogilise teabe säilitamist korraldav riigiasutus),
Ettepanek: …aruande elektroonse koopia viie tööpäeva jooksul selle saamisest Eesti
Geoloogiafondi. Selline sõnastus annaks fondile õigusliku aluse.
2 (4)
Põhjendus: sõltumata sellest, kes on parasjagu fondi volitatud töötleja, esitatakse aruanded fondi.
Kui tulevikus peaks mingil põhjusel toimuma struktuurides muudatusi ja fond liikuma kellegi teise
hallata, siis aruanded jäävad ikka fondi.
5. Ettepanek: loa andjal peaks olema §32 ja §52 esitatud tähtaja ületamisel põhjenduskohustus
loa taotlejale. § 32. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmise otsustamise tähtaeg// §
52. Kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaeg.
(2) Loa andja võib pikendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud tähtaega, kui
ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul.
(3) Kaevandamisloa andja võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 49 lõikes 2 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa
andmise otsustamist selle tähtaja jooksul.
6. Ettepanek: asendada kohaliku omavalitsuse üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise
uuringu nõusoleku nõue arvamuse avaldamisega. § 35. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja
uuringuloa andmisest keeldumine.
Probleem: (1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keeldutakse, kui esineb
vähemalt üks järgmistest alustest: 10) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa
andmisega;
Põhjendus: Üldgeoloogilise- ja geoloogilise uuringuloa taotluste puhul on põhjendatud kohaliku
omavalitsuse arvamuse küsimine, kuid kuivõrd uuringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju ega
planeeringuid muutev tegevus, vaid kaasneb valdavalt kas maapõue teaduslik või riigile kuuluva
maavaravaru uuring, ei ole põhjendatud kohaliku omavalitsuse uuringut mittelubav õigus.
– Geoloogilist uuringut tehakse maaomaniku nõusolekul ja loa andmisest ning tegevuse
alustamisest teavitatakse KOVi.
7. Ettepanek: loobuda 100 km² nõudest, § 36. Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja
uuringuluba.
Probleem: (3) Uuringulubadega ühele isikule sama maavara otsinguks või uurimiseks antavate
uuringuruumide territoorium ei tohi olla kokku suurem kui 100 ruutkilomeetrit.
Põhjendus: Võib esineda vajadusest tingituid erandeid suurema pindalaga uuringuruumi kohta.
8. Ettepanek: kaaluda kaevandamisega kahjustatud maa korrastamiseks tagatise
(pangagarantii, vm) kohustuse sisseviimine sõltuvalt aastasest kaevandmise mahust. § 80. Uuritud
ja kaevandatud maa korrastamise kohustus.
Põhjendus: Probleemid just väiksemate kaevelubade omanikega, kellel puuduvad kogemused ja
majandustegevus vähem stabiilne. Korrastamiskohustust mittetäitnud ettevõttele kaevandamise
luba ei anta.
Võimalik alternatiiv: riigi poolne korrastamisfond kaevandusõigustasudest, et tagada peremeheta
karjääride korrastamise elluviimine.
9. Ettepanek: vahekasutuse võimaldamine.
3 (4)
Maavaravarudel, mis on kavandatud kasutusele võtta aastate pärast (nt alates +25 aastat), võiks
kaaluda vahekasutuse lubamist muul otstarbel (riiklikult oluliste ülesannete täitmiseks) kuni
maavaravaru kasutuselevõtu vajaduse tekkimiseni.
Põhjendus: näiteks võiks selline vahekasutus olla lubatud taastuvenergeetika eesmärkide
täitmiseks (tuulikuparkide ja päikeseparkide rajamiseks).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Ene Jürjens
625 6327
[email protected]
4 (4)
Lisa 1
TEEMA: Maapõueseaduse muutmise ettepanekud
SISUKOKKUVÕTE:
(asja lühikokkuvõte, olulisemad asjaolud,
esitamise põhjendus)
Vabariigi Valitsuse tööplaanis on fikseeritud, et 30. novembriks 2019 a. tuleb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil ette valmistada analüüs ja esialgsed ettepanekud maavarade
kontsessiooni kohta. Teatud tulevikumaavarade, nt väetise- ja metallitoorme (fosforiit,
glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak) ja võimalik, et ka lubjakivi puhul on riigil
otstarbekas kaaluda maavarade kontsessiooni kehtestamist, mis tähendab uurimis- või
kaevandamisloa võõrandamist mitmest kriteeriumist lähtuval konkursil konkreetsele
mäeeraldisele riigi poolt määratud tingimustel.
Eesmärk on tagada riigile juhtroll ressursikasutuse tingimuste määramisel ning teenida
ressursikasutusest ühiskonnale maksimaalset hüve (sh mõjutatud elanike kaasamine protsessi),
arvestades samal ajal ressursi kasutamiseks olulist äririski võtvate ettevõtjate vajadusi.
Maavarade kontsessioon võimaldab riigil valida partneriks arendaja, kelle esitatud pakkumises on
arvestatud ka pikaajaliste sotsiaalmajanduslike, keskkonnakaitse ja julgeolekualaste aspektidega
(sh parima tehnoloogia kasutuselevõtt, optimaalse lisandväärtuse loomise ahelate väljaarendamine
ja kaevandatud ala sulgemisjärgne arendamine).
Senine olukord maavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade väljastamisel
Riigi omandis on kõik aluspõhja maavarad, pinnakatte hulka kuuluvate maavarade puhul on
omand seotud maa omandusega. Seega on eraomandis kõik eramaal olevad pinnakatte liivad,
kruusad, savid ja turbad.
Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uurimistöö loa ja kaevandamisloa annab välja
Keskkonnaamet (edaspidi loa andja), taotlejateks on valdavalt ettevõtted. 2018. aasta 1. jaanuarist
loodud riigiasutus Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) vajab samuti uuringute tegemiseks
Keskkonnaameti luba. Nemad teostavad põhiliselt üldgeoloogilist uuringut. Geoloogiline uuring
on üldgeoloogilisest uurimistööst tunduvalt põhjalikum uuring, mille tulemusel saab varu
kinnitada ja hakata taotlema maavara kaevandamise luba. Kui geoloogilise uuringu tulemusena on
alal juba kinnitatud maavara varu, siis kehtib sellele alale ka kasutuspiirang, mis tähendab, et
võimaliku maavara kasutuselevõtuga on arvestatud. Seetõttu püüavad omavalitsused piirata juba
ka geoloogiliste uuringute tegemist. Geoloogilise uuringu loa ja seejärel ka juba kinnitatud varu
kaevandamiseks taotletava hilisema kaevandamisloa saamine sõltub väga mitmest asjaolust.
Kui näiteks planeeritavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse
alla võtmise menetlus on looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 kohaselt algatatud, siis enamasti loa
andmisest keeldutakse. Samal ajal maavara majanduslikku tähtust ei uurita. Riigi huvist lähtudes
tuleks siiski leida kompromiss looduskaitseliste piirangute rakendamise põhimõtete ning piirkonna
maavarade kaevandamisvajaduste vahel. Siinkohal tuleks rakendata looduskaitseseaduse
paragrahvi 48 (tagada II kat kaitsealuste liikide kaitse vähemalt 50% ulatuses ja III kat puhul
vähemalt 10% ulatuses).
Lisaks on loa saamine välistatud, kui taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või
kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kultuuriväärtusega
objekti, mis on võetud muinsuskaitseseaduse alusel ajutise kaitse alla. Loa andmisest on õigus
keelduda ka juhul, kui kohalik omavalitsus on geoloogilise uuringu teostamisele või
kaevandamisele vastu. Viimasel ajal on kohaliku omavalitsuse keelduvad otsused arendavate
ettevõtete taotluste osas pigem reegel kui erand. Selline olukord on põhjustanud näiteks Harjumaal
ehituslubjakivi varustuskindluse kriisi. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus maavara
otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või kaevandamisloa andmisega, siis võib loa
andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi
Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Viimasel ajal on
ettevõtted üha tihedamini palunud pöörduda Vabariigi Valitsuse poole määratlemaks ülekaalukat
riigi huvi maavara uurimiseks ja kasutamiseks. Olukorda püütakse lahendada maakonna
maavarade teemaplaneeringu kehtestamisega, milles määratletakse prioriteetsed piirkonnad
geoloogiliseks uuringuks ja potentsiaalseks kaevandamiseks.
Ettepanekud olemasoleva skeemi muutmiseks
1. Kuna praegu on Eestis selline praktika, et ettevõte valib geoloogilise uuringu ala teatud
maavara (isegi riigile kuuluva maavara) uurimiseks ise kasutades oma parimat teadmist
maa-ala geoloogilise ehituse kohta, siis edaspidi on kavas seadusandlikul tasemel
määratleda strateegilised maavarad ja reguleerida seejärel, kuidas nende perspektiivse
leviku piirkonnas geoloogilised uuringud toimuma saavad ja valida välja parim pakkuja.
Strateegiliste maavaradena saab rääkida nendest, mida senimaani pole kasutatud, aga mille
osas võib eeldada suurt arengupotentsiaali (väetise- ja metallitoormed: fosforiit,
glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak; lisa 1).
2. Lisaks eelpool toodule peaks saama rakendada maavarade kontsessiooni, või alternatiivselt
enampakkumise süsteemi, maakonna ehitusmaavarade teemaplaneeringus määratletud
lubjakivi levikualade kohta selles planeeringus määratletud prioriteetsetes piirkondades.
Prioriteetsete piirkondade varude geoloogilise uuringu või kaevandamise teostamiseks
saab sel juhul valida välja parima pakkuja.
Lihtsustatud protsessiskeem maavarade kontsessiooniks
Maavarade kontsessioon oleks ette nähtud vaid nn strateegilistele maavaradele ning lubjakivile
nendel aladel, kus on algatatud teemaplaneering maavarade uurimis- ning kaevandamisalade
prioritiseerimiseks. See tähendab, et Maapõueseadust tuleb täiendada sättega, mis loetleb eraldi
välja „kontsessiooni maavarad“ (hetkel oleks selleks rauamaak, fosforiit, graptoliitargilliit,
glaukoniitliivakivi ning teatud tingimustel ka lubjakivi). Loetelus mitte nimetatud maavaradele
rakendub senine lubade menetlus ja ressursitasude süsteem, kuna nende maavarade puhul on
teadmine tuludest ja erinevatest mõjudest olemas, samuti on ressursid suures ulatuses kasutusele
antud.
Strateegiliste maavarade levikualad uurib ja määratleb üldgeoloogiliste uuringute käigus EGT.
Selleks, et tagada kontsessiooni maavarade uuringute raporteerimise vastavus rahvusvahelistele
nõuetele, järgivad riigi (EGT) poolt läbi viidavad strateegiliste maavarade uuringud PERC
standardit (Pan-European Standard for Reporting of Exploration Results, Mineral Resources and
Reserves). See ei too endaga kaasa õigusloomes maavarade uuringu korra muudatusi, küll aga
tuleb EGTl järgida PERCist tulenevaid maavara uurituse taseme ning varude/ressursside
klassifitseerimise definitsioone.
Kontsessiooni maavaradele rakenduv uus kord uuringu ja kaevandamislubade väljastamiseks:
- Vastutav ministeerium algatab EGT ettepanekul maavara kontsessioonikonkursi uuringu-
või kaevandamisloa menetlusõigusele (mäeeraldise või uuringuruumi ala piirid määrab
kontsessioonikomisjon) individuaalse juhtumi põhjal:
Geoloogilisele uuringuloale juhul, kui EGT poolt on läbi viidud algelised
uuringud (nn scoping study), mille tagajärjel on ilmnenud potentsiaalselt
majandusliku ressursi olemasolu, mida erasektori ettevõtted oleks huvitatud
edasi uurima. See kehtiks nt rauamaagi ja sellega seotud sulfiidsete
maagiilmingute puhul, sest täpsed maavaravaru kindlaks määravate
uuringute kulud ulatuvad miljonitesse eurodesse ning riigil puudub selleks
vastav võimekus.
Kaevandamisloale juhul, kui tagatud on maavaravaru piisav uurituse tase
vähemalt pre-feasibility tasandil, st et uuringutega on tõestatud maavara
kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjude põhimõtteline lubatavus ja
majanduslik teostatavus.
Kui maavara kontsessioonikonkursiga uuringuloa saanud ettevõte on uuringutega tõestanud
majandusliku ressursi olemasolu ning demonstreerib maavara kaevandamise protsessi
teostamiseks vajalikku pädevust, siis tuleks tagada uuringuloa omajale eelisõigus otse
kaevandamisloa taotlemiseks teatud ajaperioodi jooksul. Hetkel on selleks ajaperioodiks seadusest
tulenevalt 1 aasta, kuid strateegiliste maavarade puhul tuleks kaaluda selle perioodi pikendamist 3
aastani, kuna 1-aastane periood ei ole piisav, et teostada piisavalt põhjalikud analüüsid tagamaks
kaevandamistegevuse tasuvust ning vajaliku infrastruktuuri rajamist. Kui uuringut läbi viinud
ettevõte ei vasta kaevandamisloa väljastamiseks nõutud tingimustele, siis algatatakse
kaevandamisloa menetluseks kontsessioonikonkurss.
- Vastutavad ministeeriumid viivad läbi keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku mõju
eelhindamise. Maavara kaevandamise lubatavus tuvastatakse kaevandamise loa
menetlusõiguse ja vastava keskkonnamõju hindamise menetluse käigus lähtuvalt
konkreetsest asukohast, mahtudest, tehnoloogiatest ning mõjudest, sh korrastamiskava.
Töötlemise lubatavust hinnatakse keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise tasemel,
kuid vajadusel läbib keskkonnamõju hindamise või strateegilise hindamise arendaja.
- Vastutav ministeerium hindab, kas konkursi korraldamiseks on olemas strateegiline riigi
huvi. Juhul kui strateegiline huvi on olemas, teeb ministeerium otsuse või ettepaneku
Vabariigi Valitsusele maavara kontsessioonikonkursi tingimuste kohta (sh riigi osalus
arenduses)
Kontsessioonipakkumise ja strateegiliste ressursside kaevandamisõiguse tasu tulu võimalik
jaotamine
Selleks, et parandada maavarade uuringutest ja kaevandamisest mõjutatud elanikkonna hinnangut
sektorile, tuleks 1/3 maavara kontsessioonipakkumise tulust eraldada omavalitsusele, mille
territooriumil kontsessiooniobjektiks olnud mäeeraldis asub. 2/3 tulust kuuluks riigile, kuid sellest
peaks kindel osa olema eraldatud EGTle maavarade edasiseks uurimiseks ja valdkonna pädevuse
tõstmiseks. Ülejäänud tulu jaotamisel on paar erinevat alternatiivi:
- Riik määrab nn strateegilised maavarad, mille kontsessioonist saadud tulu kantakse
sihtotstarbelisse investeerimisfondi. Loodav fond toimiks riigi ettevõttena ning selle
vahendeid kasutatakse täiendavateks pensionimakseteks praegustele ja tulevastele
põlvkondadele, tagades selle, et kogu Eesti ühiskond jagaks riigile kuuluvast ressursist
saadavat tulu. Sarnane süsteem on kasutusel Norras, kus on leitud äärmiselt efektiivne viis
jagada naftasektorist saadav tulu kogu ühiskonna vahel.
- Tulu kantakse riigieelarvesse, mille kasutamisel ei ole edasisi piiranguid.
Ettepanekud maavara kontsessiooni rakendamisel
Maavarade kontsessiooni rakendamisel tuleks Maapõueseadusesse muudatuste sisse kirjutamisel
kirjeldada üldiseid tingimusi ja reegleid kontsessioonikonkursi korraldamiseks ning samuti
määrata kindlaks tulude jaotus. Liiga spetsiifiliseks ei tuleks õigusaktides minna, täpsemad
kriteeriumid ja reeglid läheksid kirja maavara kontsessiooni põhidokumenti (kontsessiooni
konkursi kord), sest iga maavara kontsessioonikonkurssi tuleb käsitleda individuaalselt. Määrata
tuleb tähtajad, kvalifitseerimistingimused, pakkumuse kriteeriumid ja alghinna suurus (konkursi
läbiviimise korra täpne kirjeldus on toodud välja lisas 2). Otsused eeltoodud parameetrite kohta
teeb maavara kontsessioonikomisjon, mille määrab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister.
Komisjoni peaks kuuluma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad, vähemalt 2 vastava tööstusala
eksperti ning kontsessiooni maavara varu asukoha omavalitsuse esindaja. Konkursi lõppedes
esitab komisjon põhjendatud ettepaneku vastutava ministeeriumi kantslerile kinnitada käskkirjaga
maavara kontsessioonikonkursi võitja. Kontsessioonikonkursi võitja peab taotlema täiendavaid
vajalikke planeeringuid ja keskkonnalubasid, mida nõutakse maavaravaru kaevandamiseks ja
töötlemiseks.
Keskkonnavastutuse põhimõtte rakendamine
Keskkonnavastutuse põhimõte kohustab ettevõtteid majanduslikult vastutama võimaliku
keskkonnareostuse likvideerimise, keskkonnaseisundi taastamise või keskkonnareostusest ja/või
selle likvideerimisel põhjustatud kahjude eest. Finantsvahendid kahjude likvideerimiseks
ettevõtetel aga sageli puuduvad. Maavara kontsessiooni raames on seega riigil otstarbekas kaaluda
suurema keskkonnariskiga tegevuste jaoks finantsgarantii nõude kehtestamist, määrates selle
üheks konkursi kriteeriumiks. Finantsgarantiid võivad tagada ettevõtete lisainvesteeringuid
juhtudel, kui keskkonnaloa väljaandmisel pole võimalik täpselt prognoosida ettevõtte
majandustegevusega kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Samuti võidakse kehtestada garantii
selleks, et ettevõtte hüvitaks keskkonnaõnnetustest tulenevad kulud ning täidaks ettevõtte
majandustegevuse lõpetamisega seotud keskkonnakohustused. Viimased aitavad ennetada
ettevõtte pankrotistumise või muudest põhjustest tingitud maksejõuetuse tagajärgi, mistõttu
tekkinud keskkonnakahjude kulud ei jää riigi kanda. Süsteemis, mis ei eelda finantsgarantii
olemasolu, peab korrastamiskulude katmiseks vajalike rahaliste vahendite kompenseerimiseks
kaebama riik nõudeid mitte täitnud ettevõtte kohtusse.