dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. juuni 2020
Viit
45
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎45 04.06.2020 Käskkiri.bdoc6836 KB

Sisu (failidest)

20.12.2019 Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhend Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja: BIMConsult OÜ BIMConsult OÜ Building Information Management consultations [email protected] Sisukord Sisukord 1 Saateks 4 1. Kasutatav alusdokumentatsioon 5 2. Sissejuhatus 6 3. BIM rakenduskava 7 4. Üldnõuded modelleerimisel 9 4.1. Üldnõuded 9 4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded 12 4.3. Osamudel 12 4.4. Koondmudel 13 4.5. Esitlusmudel 13 5. BIM nõuded hoonetele 15 5.1. Lähteolukord 15 5.2. Arhitektuur 15 5.2.1. Sisearhitektuur 17 5.3. Konstruktsioon 18 5.4. KVJ-VK 19 5.5. Tugev- ja nõrkvool 20 5.6. Hoone elementide värvid 21 5.7. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad 25 6. BIM nõuded rajatistele 26 6.1. Lähteolukord 27 6.1.1. Maastikumudel 31 1 6.1.2. Pinnas ja aluskivim 31 6.1.3. Tarindid ja süsteemid 32 6.1.4. Temaatiline materjal 33 6.1.5. Viitematerjal 33 6.2. Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) 34 6.2.1. Teemudel (Nt. tee, tänav, rööbasteed; maanteed, erateed, tänavad, trammiteed) 34 6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) 37 6.3.1. Muldkeha ja geotehnika 38 6.4. Süsteemid (InfraBIM tase 3000) 39 6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed 40 6.4.2. Valgustus 41 6.4.3. Liikluskorraldus 43 6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika 44 6.5. Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) 45 6.6. Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) 46 6.7. Maastikuarhitektuur 47 6.8. Piirid ja piirangud 48 6.9. Keskkonnamõjud 50 6.10. Rajatiste värvid 51 6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad 51 7. Eksportimine avatud formaati 52 7.1. IFC 52 7.2. LandXML 53 7.3. InfraModel 53 2 8. Mudeli dokumentatsioon 54 9. Vastuolud 56 10. Teostusmudel 57 11. Lisad 59 3 Saateks Projektimeeskond tänab kõiki, kes panustasid ja aitasid kaasa avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhend esimese versiooni loomisele. BIM nõuete juhendi loomise töögrupis osalesid: Alan Väli (AS Merko Ehitus Eesti); Andres Käes (Estkonsult); Andres Ronk (Põhja-Eesti Regionaalhaigla); Andrus Kuusk (Estkonsult); Anti Palmi (Maanteeamet); Edgar Berman (Roadplan); Erki Lember (Roadplan); Erko Puusaag (Maanteeamet); Hele-Mai Metsal (Tallinna Sadam AS); Indrek Vimberg (Digitaalehituse klaster); Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Janek Siidra (3D Ekspert); Jüri Pärtna (Reaalprojekt); Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Kaisa Saarva (Reaalprojekt); Karli Aau (Infragate Eesti); Kristel Uibo (Usesoft); Leeni Langebraun (Maanteeamet); Lever Lõhmus (Esplan); Maiu Topp (Digitaalehituse klaster); Marko Laid (Entec Eesti); Mihkel Kaesveld (Novarc Group AS); Miina Karafin (Nordecon AS); Raido Puust (TalTech); Riho Anton (Tallinna Sadam AS); Riho Milva (Roadplan); Silver Ader (Riigi Kinnisvara); Tiit Hion (Hades Geodeesia); Triin Eerik (Estkonsult); Urmas Alber (RB Rail AS). Avaliku Sektori Tellijate töökoosolekutest võtsid osa: Allan Hani (Riigi Kinnisvara AS); Andres Pihlak (Elektrilevi); Andres Ronk (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla); Anti Palmi (Maanteeamet); Erko Puusaag (Maanteeamet); Hele-Mai Metsal (Tallinna Sadam AS); Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Kalle Toomet (Eesti Linnade ja Valdade Liit); Kaupo Sirk (RB Rail AS); Leeni Langebraun (Maanteeamet); Lennart Lepik (Rahandusministeerium); Priit Willbach (Tallinna Linnavalitsus); Rain Kaarjas (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS); Riho Anton (Tallinna Sadam AS); Urmas Alber (RB Rail AS); Valdur Schiffer (Elektrilevi); Veronika Ilsjan, Viljar Meister (Tallinna Linnakantselei). Täiendavalt osalesid juhendi mustandi kommenteerimisel ja/või rääkisid koostamisele kaasa, avaldasid arvamust: Andreas Papp (Stricto Project); Andres Veerpalu (T-Model); Christopher Raitviir (TalTech); Digitaalehituse klastri BIM ja infraBIM töörühmade liikmed; Digitaalehituse klastri juhatus; EVS/TK 50 (BIM) liikmed; Heigo Laaneoks (Paide Linnavalitsus); Indrek Oden (Roadplan); Indrek Tärno (Projektipea); Ivari Soome (AruCAD Süsteemid); Ivo Roolaht (Roolaht ja Partnerid); Juha Liukas (buildingSMART Finland); Kaia Kirs (Reminet); Kalle Karron ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) juhatus; Margot Sirelpuu (Ehitustrust); Oleg Mihhailov (Trimble Solutions Corporation); Raimo Lust (Infragate Eesti); Raul Vibo (Ramboll); Taavi Liiv (Tulitec); Urmas Leinfeld (Eesti Raudtee). Projektimeeskond: Jüri Rass, Jaan Saar, Taavi Jakobson (kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Aivars Alt (Tallinna Tehnikakõrgkool); Risto Vahenurm (BIMConsult) 4 1. Kasutatav alusdokumentatsioon • EVS932:2017. Ehitusprojekt • Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile. • Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded • Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas. • Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 • AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 5 2. Sissejuhatus Juhendi kasutamisel on oluline märkida, et mudelprojekteerimine annab osapooltele tööriistade komplekti, mis võimaldab saavutada efektiivsust erinevatel projekti elluviimise etappidel. Samal ajal on oluline tuua välja peamised dokumendid, mis sisuliselt defineerivad projekti sisu ning osapoolte vastutuse. Valdkonna peamised määratlused tulevad EVS standardist EVS 932:2017 ning määrustest “Nõuded ehitusprojektile” ja “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded”. NB Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu. BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Järgmised peatükid kirjeldavad nõudeid, millest tuleb lähtuda projekteerimise ja ehitamise käigus. Nõuete lahutamatu osa on dokumendi Lisa 1 “RKAS BIM andmesisu nõuded” ja Lisa 2 “YIV2019 andmesisu nõuded” kus on esitatud nõuded BIM mudeli andmesisule erinevates ehitise elukaare etappides. BIM nõuete paindlikkus võimaldatakse konkreetse projekti puhul tehnilise kirjelduse, lepingu muudatuste ja BIM rakenduskavaga. Tellija täiendavad spetsiifilised andmesisuvajadused (nt. korrashoiu tegevustest lähtuvad) on soovitatav täpsustada projektis konkreetse lisana. Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument ja sisuline toiming Tellija lähteülesanne. Tellija lähteülesandes otsustatakse, kuidas jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna projekteerijate vahel. Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu viimisel. Modelleerimise peamiseks väljundiks on tellija lähteülesandes seatud eesmärkide saavutamine. NB käesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks. 6 3. BIM rakenduskava Enne projekteerimistöödega alustamist koostab peaprojekteerija koos alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava, kus kirjeldatakse: ● projekti info (asukoht, lühikirjeldus, ajakava); ● projektijuhtimise struktuur skeemina (projekti meeskonna kirjeldus, hierarhia, mehitatus, rollid ja vastutusalad, seosed jne); ● projekti meeskonna info (ettevõtted ja vastutavad isikud koos kontaktandmetega); ● kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate failiformaatidega; ● projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted; ● mudelifailide nimetamise põhimõtted ja ühtse stiili määratlemine; ● erisused osamudelite jaotuste vahel, kooskõlastamise põhimõtted; ● kasutatav koordinaat- ja kõrgussüsteem (sh on kokkulepitud reeperid, nullpunkt, teised referentspunktid); ● modelleeritavate elementide, pindade nimetus- ja tähistuspõhimõtted (tähistus ja kategooriad); ● valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks (koos illustratsioonidega); ● kvaliteeditagamise plaan (automaat- ja manuaalkontrollid, nende ulatus ja detailsus, geomeetria ja infokontrollid, raportid jne); 7 ● koostööreeglid projekti osapoolte vahel (koosolekute toimumine, koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted, koondmudeli koostamine, mudelite uuendussagedused jne); ● BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord (väljade täitmine ning teavituste haldamine); ● infoturbe plaan (kasutatavate keskkondade töökindlus, kontrollitud ligipääs andmetele, varundamine, viirustele ja pahavarale jne); ● kaaskirjade koostamine (sisu, vorm, mallid, uuendussagedused jne); ● muud korralduslikud küsimused. BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks 2 nädala jooksul peale projekteerimise avakoosolekut. Projekteerimistööde kestel on töövõtja kohustus kinni pidada BIM rakenduskavas kirjeldatust või muudatuste korral BIM rakenduskava uuendada, versioneerida ning saatma selle tellijale kooskõlastamiseks. BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas kavatsetakse kokkulepitud nõuded täita. Kui tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes, siis need dokumenteeritakse BIM rakenduskavas. BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see esitatakse igakordselt projekti üleandmisel tellijale. 8 4. Üldnõuded modelleerimisel 4.1. Üldnõuded Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1 “RKAS BIM andmesisu nõuded”, Lisa 2 “YIV2019 andmesisunõuded” ja Lisa 4 “AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2”. Modelleeritud peavad olema kõik elemendid, mis kuuluvad projekti koosseisu ja on vastavas projekti staadiumis nõutud. Mudeli elemendid peavad vastama konkreetses projekteerimise etapis esitatud andmesisu (Lisa 1 ja Lisa 2) taseme nõuetele, st. nendele peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info. Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused peavad olema eestikeelsed. Võõrkeelne andmesisu mudeli elementide kohta pole lubatud. Juhtudel kui eestikeelse andmesisu lisamine pole mõjuvatel põhjustel võimalik, kooskõlastatakse see tellijaga, dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning vastavad tõlked tuuakse välja BIM kaaskirjas. Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud (lõikumised, kattuvused ja ristumised) üldiselt lubatud. Peaprojekteerija kohustus on tagada erinevate valdkondade mudelite kooskõla, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ja vastuolude puudumine. Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega. Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes sihis võrdsed. Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades, sinna kuhu on planeeritud nende ehitus või paigaldus. Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega. Mitte- geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad olema täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni. Informatsioon, mis on esitatud mudelis, joonistel ja seletuskirjas peab olema omavahel kooskõlas. 9 Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja edasi arendatavad. Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale reaalsusele ning sisaldama ehitatavaid lahendusi. Hoonete mudeli elemendid tuleb modelleerida korruste kaupa. Sõltumata valdkonnast kuuluvad ühe korruse koosseisu kõik mudeli elemendid alates vahelae kandva osa alumisest pinnast kuni järgmise korruse kandva osa alumise pinnani. Mitut korrust läbivad elemendid (nt monteeritavast raudbetoonist kahe korruse pikkused postid) seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust). Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud. Keelatud on nimetada sama tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi elemente sama tüübinimetustega. Konkreetse elementide tähistussüsteemi või põhimõtted pakub välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas. Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest (müra, „hüljatud“ projektlahendused, tühjad korrused või osasüsteemid) ning projekti laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö perekondadest. Edastatavad mudelid peavad olema referentsmudelitest puhastatud. Korduva GUID tunnusega elementide või duplikaatide esinemine mudelis pole lubatud. Mudel peab moodustama ühtse terviku ning mudeli elemendid peavad olema modelleeritud sidusaks ja pidevaks süsteemiks. Kõik elemendid, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks projektlahenduse kohaselt, peavad olema modelleeritud. Kõikides projekteerimise etappides peavad olema kõikidele mudeli elementidele määratud eestikeelne nimetus ja tüüp. Elemendi nimetus (nt CLT paneel) peab olema leitav selleks ettenähtud „name“ parameetri alt IFC struktuuris (nt IfcWall.Name = CLT paneel). Elemendi tüübitähis (nt välisukse puhul VU-01) peab olema leitav selleks ettenähtud „type“ parameetril alt IFC struktuuris (nt IfcDoor.ObjectType = VU-01). 10 Mõiste “mudel” on laiem kui ainult 3D geomeetria (vt. ka pt 6). Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa modelleerimiseks loodud tööriistu; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks mõeldud projekteerimistarkvara tööriistadega. Kui see pole ühel või teisel põhjusel võimalik, tuleb modelleerimisviis dokumenteerida. Ehitiseosad tuleb modelleerida nii, et info ülekandmisel kantakse teiste osaliste tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht, nimi/tüüp ja geomeetria. Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise tööriistadega uusi elemente, on oluline jälgida IFC eksportimisel nende korrektset sidumist IFC-klasside ja tüüpidega (nt tala-tööriistaga modelleeritud vundamendi taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC eksportimisel). Vastavuste tabel on välja toodud Lisa 1 “RKAS BIM andmesisu nõuded alamlehel” „IFC klassid“. Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mitte-geomeetrilist infot, et sisustada materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite infoväljad. Informatsioon, mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites (materjalide koguste kokkuvõtted, spetsifikatsioonid), peab pärinema mudeli elementidelt. Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud andmetega. Manuaalsed andmete ülekirjutamised pole lubatud. Kui siiski esineb eelmainitud olukordasid, lisatakse need koos põhjendustega mudeli kaaskirja. Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid mudelielemente redigeerida, mitte kustutada ja uuesti luua. Seeläbi säilib elementidele sama GUID- tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad jälitatavaks. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 11 4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded Rekonstrueeritavate ehitiste puhul, mis hõlmavad ehitise olemasolevate elementide lammutamist, tuleb koostada lammutusmudel. Lammutusmudelis peavad olema eristatavad säilitavad elemendid, lammutatavatest elementidest parameetriliselt. Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Lammutusmudel võetakse aluseks edasisel projekteerimisel, kus lammutatavad osad filtreeritakse välja, kuid säilitatakse referentsiks mudelisse. Lammutusmudelist peab selguma lammutatavate elementide maht. Elemendid, mida lammutusmudel kajastab lepitakse kokku BIM rakenduskavas. Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente (nt küttekehad, vahelaed jne) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest (võimalus eristada näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi, ehitatavaid vaheseinu). Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu vähendatud kujul. Olemasolevad, säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise elemendid peavad mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning olema identifitseeritavad vastava IFC elemendina, kuid nendele ei kohaldu Lisa 1 “RKAS BIM andmesisu nõuded”. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 4.3. Osamudel BIM rakenduskavas lepitakse kokku, millise loogika aluselt toimub osamudelite jaotus. Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel, eri valdkondade projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi eest. Näiteks 12 tugevvool. Sõltuvalt ehitise keerukusest ja riistvaralisest võimekusest võib olla vajalik ühe valdkonna täiendav jagamine osamudeliteks. Näiteks konstruktsioonimudel jagatakse korrusteks. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 4.4. Koondmudel Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade koostööd, mis lepitakse kokku BIM rakenduskavas. Koondmudel moodustatakse erinevate valdkondade osamudelitest. Koondmudel on tehniline mudel, mille peamine eesmärk on tagada eri valdkondade osamudelite ühildumine. Koondmudelis saab kontrollida projekti eri osade ja olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda projekti õigsuses. Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade ja tarkvara versioonide sobivus. Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokku tõstmisel (eeldusel, et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis). Kui mingit vajalikku projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati, siis tuleks eelistada originaalformaati (nt .dwg) ja mitte püüda seda käsitsi teisendada näiteks IFC formaati, sest sellise toimingu tulemusel tekib infokadu. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 4.5. Esitlusmudel Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal. 13 Esitlusmudel (edaspidi sõnastuses visualiseering, visualiseerimine) on üks mudelite kasutamise väljundeid, mida kaasatakse kogu projekti koostamise/rakendamise vältel. Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat liiki analüüside ning simulatsioonide läbiviimisena. Visualiseerimise võib jagada kaheks suureks alagrupiks: (a) tehniline visualiseering ning (b) kujutav (fotorealistlik) visualiseering. Esitlusmudelite koostamise sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM rakenduskavas. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 14 5. BIM nõuded hoonetele 5.1. Lähteolukord Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017 ● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmematerjali kasutamise korral on need projekti koostamisel lähteandmematerjali aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmematerjali. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul. Lähteandmematerjali säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 5.2. Arhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.1. Ehitusprojekti ühisosa ● 9.2. Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised ● 9.4. Haljastus ● 9.5. Välisvalgustus ● 9.12. Hoone arhitektuur 15 ● 9.13. Hoone sisearhitektuur ● 9.14. Hoone akustika ● 9.15. Hoone valgustus Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe simulatsioonimudeliga ja vastupidi. Energiasimulatsioonides kasutatav hoone informatsioon peab olema kooskõlas arhitektuurimudeliga. Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit. Kandvad seinad, postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis ning need peavad olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga. Tuleb jälgida, et konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda, dokumenteeritakse sellekohane märge BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Viimasel juhul pole vastuolud arhitektuurimudeli ja konstruktsioonide mudeli vahel lubatud. Ruumelemendid (IfcSpace) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise elukaare etappides. Ruumid peavad liibuma selle piiretega ja nende vahel ei tohi olla vastuolusid. Kõik hoone põrandapinnad peavad olema ruumelementidega kaetud. Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud nende sees olevad konstruktsioonid (nt postid, pilastrid, seinad jne). Ruumelementide ja arhitektuuri- ning konstruktsioonimudeli elementide vahelised vastuolud pole lubatud. Maa-ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani, maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneeringuga (kõrgusmärkidega). Oluline on kajastada maa-ala mudelis kõiki elemente, mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele. Maa-ala mudel peab sisaldama kõiki pinnakatteid, haljastust, välisinventari ja ümberkaudseid hooneid ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga. Vaikimisi esitatakse maa-ala mudel eraldiseisvalt, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 16 5.2.1. Sisearhitektuur Ripplaed modelleeritakse koos tõusude, vertikaalsete osade ja sirmidega. Ripplaed peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega, mis arvestab nii ripplae enda kui ka ripplae karkassi/konstruktsiooni paksusega ja selle eripäradega. Moodulripplaed peavad olema modelleeritud põhiprojekti lõpuks selliselt, et moodulid ja karkass oleksid eristatavad. Ripplaed peavad olema koordineeritud tehnosüsteemide lõppelementide suhtes. Näitena projektlahenduse kvaliteedi kontrolli üks võimalus: Santehnika ja valgustid modelleeritakse nii AR / SA (täpsustatakse BIM rakenduskavas) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL). Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse eraldiseisev mudel, mis kajastab ainult põranda-, seina- ja laepindasid. Seinapindade modelleerimisel tuleb arvestada ka ripplae taha jääva osaga. Avatäidete palede viimistluse modelleerimine pole vajalik. Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid (parkett, plaat, värv jne) peavad vaikimisi kattuma arhitektuurimudeli tarinditega. See tähendab, et sarnaselt arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele, peavad kattuma ka arhitektuur ja sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte üldisel tasemel ei sisalda ning viimistluskihid on tuvastatavad vaid sisearhitektuuri mudelist, siis sellekohane märge lisatakse BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Arhitektuurimudeli tarind lõppeb sel juhul vahetult enne viimast, pinnaviimistluskihti (koos aluskihiga, juhul kui vaja) ning viimistlus eksisteerib mudeli elemendina vaid sisearhitektuurimudelis. Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. Mööbli ja sisustuse osas on oluline kajastada elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed. Mudelisse kantud 17 mööbel, sisustus ja inventar peab olema kooskõlas joonistel, spetsifikatsioonides ja seletuskirjas esitatuga. Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt. Vaikimisi ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud, pisiinventar, kleebised, tähised, viidad ja akna-, ukse- ja katuseplekid, palede viimistlused. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 5.3. Konstruktsioon Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: ● 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid Ehituskonstruktsioonide põhimudelis peavad olema näidatud avad alates ava külje pikkusest (või diameeter) 100 mm, mis on paigaldamise eelsed või raketisega teostatavad. Lisaks näidatakse ära kõik muud, konstruktsiooniliselt olulised avad. Konstruktsioonimudelist, mis kajastab hoone kandvat osa, peab selguma, kuidas on kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt vundamendile. Mudel on eelduseks tugevusarvutuste koostamiseks See tähendab, et elementide vahel ei tohi olla tühimikke (plaadi all tala, tala all post, posti all sein, seina all vundament). Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega. Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele eraldiseisvateks elementideks. Monoliitsed elemendid jagatakse eraldiseisvateks elementideks korruste lõikes (üldjuhul järgib modelleerimine ehitamise loogikat). Mitut korrust läbivad elemendid seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust). Konstruktsioonimudeli elemendid, mis koosnevad suurest hulgast väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest (nt terasfermid, sõrestikud, 18 raamid jne) seotakse kokku koostudeks (ingl assembly). Koostudele tuleb lisada tähise/positsiooni ja massi andmed. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 5.4. KVJ-VK Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.9. Soojusallikas ● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk ● 9.11. Veevarustuse-ja kanalisatsiooni välisvõrk ● 9.18. Hoone tuleohutus ● 9.19. Hoone kütte,- ventilatsiooni,- jahutuspaigaldis ja soojussõlm ● 9.20. Hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis ● 9.21. Hoone veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis ● 9.22. Hoonesisene tuletõrjeveevärk ● 9.23. Hoone automaatne sprinklersüsteem ● 9.24. Hoone gaasipaigaldis ● 9.29. Hoone energiatõhusus KVJ-VK koostab avamudeli tehnosüsteemidele. Mudel on referentsiks teistele projekti osapooltele. Avamudel on koostatud piisava varuga. Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus peab sisaldama Lisa 1 “RKAS BIM andmesisu nõuded dokumendi alamlehel” „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindatava hoone osa kohta („Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“). 19 Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas. Näitena projektlahenduse kvaliteedi kontrolli üks võimalus: Sanitaartehnika modelleeritakse nii VK kui ka AR/SA mudelisse ning need peavad ühilduma. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, märgitakse see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse. Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide (plafoonid, jahutuspalgid jne) paigutamisel peab olema arvestatud moodulripplae karkassi ja töökohtade paiknemisega. Samuti on vajalik modelleerida süvistatavad valgustid ning ATS andurid (vähimate vahemaade määramiseks seinast ja plafoonidest) KVJ lõppelemendid peavad olema põhiprojekti lõpuks ripplagedes koordineeritud ja sisearhitektuuriga kooskõlas. Kõikidel juhtudel peab olema tagatud süsteemide ehitatavus. Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine pole vajalik, kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks. Vastavalt kokkuleppele ja tuvastatud vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida pole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 5.5. Tugev- ja nõrkvool Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.16. Hoone sulused ja lukustus ● 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis ● 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis 20 ● 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis ● 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis Tugev- ja nõrkvoolu projekteerija koostab avamudeli alusmaterjaliks teistele projekti osapooltele. Kõik tugev- ja nõrkvoolu (sh automaatika, ligipääsusüsteemid) mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemid nimetatakse vastavalt S2010 eestikeelsele jaotusele (nt „S241, Pistikupesad“). Kasutada võib ainult nelja tähemärgilisi tähiseid (mitte nt „T5 Turvasüsteem“). Näitena projektlahenduse kvaliteedi kontrolli üks võimalus: Tavavalgustid modelleeritakse nii tugevvoolu projekteerija kui ka arhitekti poolt. Tehnilised valgustid (nt avariivalgustus) modelleerib vaid elektriosa projekteerija. Tugev- ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb kooskõlastada lõppelementide ja seadmete (valgustid, lülitid, pistikud) valik arhitektiga (sisearhitektiga). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, siis märgitakse sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse. Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena. See võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid kvaliteedikontrolle. Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik, kuid ette tuleb näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 5.6. Hoone elementide värvid Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv (nt puitkonstruktsioon on IFC-mudelis helekollane ning betoon hall). Rakenduskava lepitakse kokku projektis kasutatavad erinevate valdkondade värvid. 21 Kõik tehnosüsteemid peavad olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1 välja toodud värvidele. Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust erinevate värvide kasutamine, kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga ja dokumenteeritud BIM rakenduskavas. Tabel 14.1 Tehnosüsteemide mudelite värvid Tehnosüsteem Värv Küte Radiaatorküte lilla / helesinine -pealevool ACAD 200 -tagasivool ACAD 140 Põrandküte punane / sinine -pealevool ACAD 10 -tagasivool ACAD 5 Kalorifeerküte oranž / helesinine -pealevool ACAD 30 -tagasivool ACAD 140 Ventilatsioon ja jahutus Sissepuhe ACAD 230 Väljatõmme ACAD 40 Suitsueemaldus ACAD 210 Õhuvõtt ACAD 160 Õhu väljavise ACAD 42 Jahutus lilla / roheline -pealevool ACAD 190 -tagasivool ACAD 122 Veevarustus ja kanalisatsioon Külm vesi ACAD 130 Soe vesi ACAD 20 Tsirkulatsioon ACAD 212 Kanalisatsioon ACAD 54 Sademevee kanal. ACAD 144 Tuletõrje v/Sprinkler ACAD 0 Elektripaigaldis Tugevvool ACAD 123 Nõrkvool ACAD 181 Tulekindlad redelid ACAD 31 22 Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50% läbipaistvana. Kui see pole võimalik, tuleb isolatsiooni värviks määrata tehnosüsteemi värv, mida see katab. Lisasüsteemide (suruõhk, kesktolmuimeja, gaas jne) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM rakenduskavas. Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid olema sama värvi (st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid ühte värvi – vaikimisi tumekollased). Konstruktsiooni mudelis esitatakse sarrused tabelis 14.2 toodud värvikodeeringu alusel. Värvide jaotus tuleneb sarruse läbimõõdust. Tabel 14.2 Sarruse värvid.1 1 RevitEST lokaliseeringu töörühm uuendavad sarruse värve. Kui kokkulepe on saavutatud uuendatakse värvide kodeeringud ka käesolevas juhendis. 23 T6=RGB 255 128 255 T8=RGB 255 0 128 T10=RGB 255 128 128 T12=RGB 0 128 255 T16=RGB 0 255 0 T20=RGB 0 128 0 T25=RGB 0 128 128 T32=RGB 128 128 255 Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 24 5.7. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest. 25 6. BIM nõuded rajatistele NB avalike teede puhul on aluseks määrus nr. 106. Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu. Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka projekteerimisstaadiumi nõuded kõnealusele ehitiseosale. Ehitiseosa geomeetria (väline vorm) esitusviisid on järgmised: ● punktobjekt (koordinaadid – ehitiseosa maht jt omadused esitatakse metaandmetena); ● 2- või 3-mõõtmeline ala; ● 3-mõõtmeline pind, mis koosneb 3D-murdejoontest; ● 3-mõõtmeline keha (vajaduse korral esitatakse mitme pinna kombinatsioonina); ● sõltuvalt modelleerimistäpsusest 2D- või 3D-murdejoon; ● Tehnovõrkude 3D-mudel (network model). Andmesisunõuded määravad, millise detailsusega ning kuidas mudeli elemendid esitatakse. Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi, lähtekohaks projekteerimise etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused. Kõigi valdkondade puhul järgitakse hanke ametlikku koordinaat- ja kõrgussüsteemi. Kui projekteerimine (näiteks silla projekteerimine) toimub lokaalses koordinaatsüsteemis, tuleb teave enne teistele osalistele edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi. Koordinaadistiku pööramine ei ole lubatud. Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena, et see järgib 26 võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas toetab andmevahetust ja -haldust. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.1. Lähteolukord ● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED Joonis 1. Lähteandmematerjal projekteerimisstaadiumi osana Lähteandmete kogumine ja nende alusel materjalikoostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna (vt. Joonis 1). Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmematerjali kasutamise korral on need tee-, tänava- ja raudteeprojekti koostamisel lähteandmematerjali aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja lisatakse sobivas ulatuses lähteandmematerjali. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul. Lähteandmematerjali säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed lisatakse materjali. 27 Joonis 2. Lähteandematerjali struktuur (YIV 2019) näitel 28 Lähteandmematerjali üks struktureerimisviise on materjali jagamine teemade kaupa kaustadesse. Tabelis 1. kirjeldavad alamkaustad A-D lähteandmematerjali hetkeseisu. Kausta „E Viitematerjal“ kasutatakse näiteks seotud projektide ning kõigi kaaskirjade, aruannete ja uuringute salvestamiseks, mis ei kirjelda hetkeseisu. Tabel 1. Lähteandmematerjali sisu ja liigendamine alamkausta Alamkaust Näited (sõltuvalt projekteerimisstaadiumist) A Maastikumudel • Maastikumudel • Geodeetiline alusvõrk • Pinnavee andmed ja/või mudel • Üksikasjalikumad maastikuandmed (puud ja muu taimestik) B Pinnas ja aluskivim • Geotehniliste uuringute tulemused • Aluskivimiuuringute andmed • Aluskivimi kaardid • Tõlgendatud kaljupinnas (kaljupinnase mudel) ja pinnase üleminekukihid • Aluskivimi materjali mudel • Info pinnasevee kohta • Pinnasekaardid • Saastunud pinnas • Olemasolevad pinnasetugevdused (näiteks stabiliseerimine, püstdrenaaž, pinnase väljavahetamine, lööktihendus või kerged täitetarindid) • Geotehnilised mõõtmised (näiteks vajumise ja nihkumise mõõtepunktid, punktide asukoht ja mõõtetulemused) 29 C Tarindid ja Tarindite ja süsteemide hetkeinfo, näiteks süsteemid • Veevarustus- ja kanalisatsioonivõrgud, kaevud • Ohutus- ja signaalimissüsteemid • Kaablite, torustike ja nendega seotud seadmestiku info • Teed ja tänavad • Sillad • Hooned • Muud eritarindid, näiteks sadamasillad, tugitarindid, vaiadele toetuvad plaadid, müratõkked, tunnelid • Valgustus • Suunaviidad ja osutusmärgid • Piirde- ja tõkestustarindid • Põhjavee kaitse • Seisukorrauuringu aruanded D Temaatiline Hõlmab nii füüsilist materjali (näiteks muinsusmälestised) materjal kui ka mittefüüsilist materjali (näiteks tsoneerimisinfo või lendorava elupaigad maa-ala piiridena). See materjal hõlmab näiteks järgmist. • Kaardiandmed (aluskaardid jne) • Aerofotod • Tsoneerimisinfo • Hetkeolekut kirjeldav keskkonnainfo (loodus, ohustatud liigid, kultuuripärand jne) • Liiklusandmete kogumid, mis kirjeldavad hetkeolekut, näiteks • Praegune transpordivõrk • Kõrvalekalletega transporditeed • Katastri piirid ja maaomandi andmed • Hoone- ja eluruumide register • Teostamisega seotud õigused maa-alade kasutamiseks (teede, tänavate ja raudteeala piirid, pinnase ladestamise kohad, ajutised kasutusõigused, 30 kuivenduskraavide alad, puhvertsoonid) • Veeteede alad E Viitematerjal • Projekteerimise tehnilised tingimused • Muud projektiga seotud kavandid/plaanid • Muude konsultantide projektid/plaanid • Seotud projektid jne • Aruanded ja uuringud (kogu materjal, mis ei kirjelda hetkeolekut; prognoosid, plokkplaanid jne) • Tähelepanekud ja fotod tööobjekti külastustelt 6.1.1. Maastikumudel Maastikumudel on olemasolevat olukorda kirjeldav mudel, mis koostatakse enne projekteerimistöödega alustamist. Vt.Tabel 1. A Maastikumudel. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.1.2. Pinnas ja aluskivim Eelprojekt Lepitakse geoloogiliste uuringute ja uuringutulemuste modelleerimise vajadus kokku iga hanke puhul eraldi. Põhiprojekt Modelleeritakse uuringuandmete alusel: ● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid, ● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval. Tööprojekt Modelleeritakse uuringuandmete alusel: 31 ● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid, ● Tõlgendatud pinnasekihtide pinnad, ● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval. Vt. Tabel 1. B Pinnas ja aluskivim Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.1.3. Tarindid ja süsteemid Eelprojekt ● Modelleeritakse sillad ja muud tähtsad konstruktsioonid, ● Modelleeritakse tehnovõrgud, ● Muu info olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta kogutakse lähteandmematerjali, kuid selle täpsusastme kinnitamine ei ole eelprojekti seisukohalt oluline. Põhiprojekt Lähteandmematerjal sisaldab võimalikult täpset infot olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta, näiteks ● Tehnovõrgud ja seadmed, ● Olemasolevad sillad ja muud tehiskonstruktsioonid, ● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid, elektritoide. Tööprojekt Lähteandmematerjal sisaldab võimalikult täpset infot olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta, näiteks ● Tehnovõrgud ja seadmed, ● Olemasolevad rajatised, 32 ● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid ja elektritoide, ● Olemasolevad teeviidad ja sildid. Vt. Tabel 1. C Tarindid ja süsteemid Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.1.4. Temaatiline materjal Erinevad kaardi- ja asukohaandmete materjalid kogutakse lähteandmematerjali eelprojekti staadiumis. Materjalide hulka kuuluvad: ● Asukohaandmed (kaitsealad, keskkond, planeeringud, pinnasekaardid, muinsuskaitsealad, saastunud alad jne); ● Olemasolev teedevõrk ja seda puudutavad andmed; ● Kinnistute piirid ja maaomandiandmed; ● Ehitamisega seotud alade kasutusõigused (teede, tänavate ja raudteede alade piirid, olemasolevaid laoplatse, ajutised kasutusõigused, äravoolukraavide alad ja –tsoonid). Sealhulgas ka info, mis on kirjalike selgitustena; ● Materjal võidakse kanda lähteandmematerjali, mh asukohaandmetena ja alade piiridena. Vt. Tabel 1. D Temaatiline materjal Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.1.5. Viitematerjal Muud hankega seotud lähteinfot kogutakse eelprojekti staadiumis lähteandmematerjali ning seda täiendatakse ja värskendatakse, kui 33 projekteerimisprotsess liigub taristu põhiprojekti- ja tööprojekti staadiumisse. Vt. Tabel 1. E Viitematerjal Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.2. Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 2000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 3000). Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.2. Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised ● 9.4. Haljastus Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.2.1. Teemudel (Nt. tee, tänav, rööbasteed; maanteed, erateed, tänavad, trammiteed) Eelprojekt Eelprojekti staadiumis on teemudel oma sisu poolest lihtsustatud. Selle abil esitatakse ja projekteeritakse tee geomeetriat, tee ruumivaru, sobitamist keskkonda ning üldjoones ka materjalivajadust. Eelprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada üldjoontes: ● Ülemine koondpind, 34 ● Alumine koondpind (ei sisalda konstruktsioonide üleminekuid ega torusüvendeid), ● Kate, ● Raudteerööpad (olemasolul), ● Müravallide ja oluliste maastikuvormide pinnad, ● Konstruktsioonikihtide pindasid ei ole eelprojekti staadiumis vaja modelleerida. Lisaks pinnamudelitele sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad: ● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad ● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vajalikus ulatuses) Veeärajuhtimine - modelleeritakse teemudeli eelprojektis niisugusel määral, nagu see on mõjude hindamise, vastastikuste mõjude ja näitlikkuse seisukohalt vajalik: ● Valgalade piiridena, ● Kraavid. Eelprojekti staadiumis eri variantide kaalumisel tehtud mudelid ning viimistlemiseks valitud variandi mudel lisatakse lõplikku üleantavasse materjali. Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse tee asukoht ning vertikaal- ja horisontaalgeomeetria niisuguse täpsusega, et teeala on võimalik määratleda. Modelleerimise täpsusele esitatakse täisehitatud keskkonnas rangemaid nõudeid kui nn lagedal maastikul. Tähelepanu tuleb pöörata kolmnurkmudeli tihedusele. See peab olema optimaalne ehk kirjeldama piisavalt täpselt tee geomeetriat, samas mitte liiga koormav (pidades silmas mudeli mahtu). Põhiprojekti staadiumis tehakse mudel sellise täpsusega, et oleks võimalik koostada usaldusväärne mahutabel ning sellel põhinev kulukalkulatsioon. 35 Põhiprojekti staadiumi teemudeli sisu on järgmine: ● Tee pind (pinnamudel), ● Katendikihid (pinnamudelid), ● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid), ● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid), ● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid). Veeärajuhtimine - teemudeli põhiprojekti staadiumis modelleeritakse ruumivarude seisukohalt tähtsad objektid: ● Voolusängide asukohtade muutused, kõik äravoolukraavid (pinnamudel), ● Settebasseinid (pinnamudel), ● Äravoolukraavid (vertikaal- ja horisontaalgeomeetria). 3D-objektidena: ● Teepiirded, raudteerööpad, raudteepöörmed (peab selguma nende asukoht ja tüüp). Teemudelis sisalduv immateriaalne teave: ● Raudtee gabariit või raudtee kaitsetsoon. Lisaks sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad: ● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad; ● Raudteede puhul võib olla piisav, kui baastee esitatakse geomeetriana ja teiste teede keskjooned murdejoontena (lepitakse kokku hankepõhiselt); ● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vähemalt kohtades, kus tee ristlõige erineb tüüpristlõikest). Tööprojekt 36 Tööprojekti staadiumis modelleeritakse kõik objekti ehitamiseks vajalikud teeosad. Tööprojekti staadiumi teemudelit kasutatakse töövõtu lähtekohana ning ehitusdokumendina. Eri hangete puhul võidakse eraldi kokku leppida, et tee teatud osi (pindu) ei modelleerita. Tööprojekti teemudeli alusel koostab töövõtja vajadusel teekonstruktsiooni ehitusmudeli, kasutades seda muutmatul kujul või kohandades selle oma tehnikale sobivaks. NB! oluliseks väljundiks tööprojekti staadiumi mudelitele on masinloetava info loomise võimalus. Tööprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada täpselt: ● Tee pind (pinnamudel), ● Katendikihid (pinnamudel), ● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid), ● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid), ● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid). Lisaks modelleeritakse: ● Voolusängide asukohtade muutused, ● Pinnakuivendus: külgkraavid, äravoolukraavid, piirdekraavid, setitus- ja rahustusbasseinid, imbalad; ● Pinnasevee kaitserajatised (pinnad teemudelis). Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 1000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 2000 ja 3000). 37 Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.3.1. Muldkeha ja geotehnika Eelprojekt Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse üldjooneliste ruumivarudena (alade piiritlustena ja ruumimudelitena) mahtude suurusjärgu ja kulude hindamiseks vajalike kesksete osadena: ● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel), ● Vaiamisalad ja alusplaadid (3D-ruumimudel), ● Stabiliseerimisalad (3D-ruumimudel). Põhiprojekt Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse täpsustatud ruumivarudena suurusklassi ja kulude hindamiseks alus- ja tugevduskonstruktsioonid koos nende piiridega: ● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel), ● Vaiamisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast), ● Stabiliseerimisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast), ● Alusplaadid (3D-piirid üla- ja alapinnast). Aluspõhja detailseid tugevdamismeetmeid põhiprojekti staadiumis ei modelleerita. 38 Tööprojekt Aluspinna tugevdamismeetmed modelleeritakse nii, et töövõtja saab selle mudeli alusel koostada vajalikud ehitusmudelid: ● Aluspinna tugevdamismeetmete rakendamiskohad (pinnasemasside vahetused, stabiliseerimisalad, postide asukohad ja pikkused, eelkoormamine, vastunõlvad, vaiamisalad ning vaiade asukohad ja pikkused), ● Ehitusaegsed toestused. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.4. Süsteemid (InfraBIM tase 3000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 3000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 2000). Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.2. Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised ● 9.4. Haljastus ● 9.5. Välisvalgustus ● 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk ● 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk ● 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk ● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk 39 ● 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed Eelprojekt Tehnovõrkude ja seadmete modelleerimine eelprojekti staadiumis lepitakse kokku hankepõhiselt. Eelprojekti staadiumis esitatakse funktsionaalselt läbimõeldud ja kulude poolest oluliste tehnovõrkude ja seadmete paigutuse üldpõhimõtted (näiteks elektriliinid, gaasitrassid ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu peatorustikud). Sõltuvalt tüübist esitatakse paigutus murdejoonte või tehnovõrkude 3D-mudelina. Kriitilised kohad, kus on võimalikud vastuolud teiste tarinditega, tuleb projekteerida kolmemõõtmelisena, et lihtsustada vastuolude kontrollimist. Kui elementidele on määratud kõrguspositsioon, tuleb kõrguspositsiooni täpsusaste esitada elemendi omadusena. Eelprojektis tuleb määrata veeärajuhtimise ruumivarude seisukohalt tähtsad objektid: ● Piirkondlik sademevete ärastus selgitus, valgalad ja valgumissuunad. Põhiprojekt Pinnamudelid, murdejooned: ● Uued ja teisaldatavad õhuliinid (staatus peab selguma mudeliteabest), ● Uued ja teisaldatavad maakaablid, Tehnovõrkude 3D mudel: 40 ● Vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos kaevudega, ● Kaugküttetorustikud, ● Maagaasitorustikud. ● Kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud) ● Pumplad (3D-kehana) koos äravoolutorudega. Süvakuivenduse modelleerimise osas lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi. Juhtmed ja kaablid esitatakse murdejoontena ning vee- ja kanalisatsioonivõrgud tehnovõrkude 3D-mudelina. Erandiks on kohad, kus ruumi vähesuse tõttu tuleb täpsed kõrgused projekteerida juba selles staadiumis. Need kohad tehakse teatavaks mudeli kaaskirjas. Seadmete paigalduspõhimõtted arutatakse läbi seadmete omanikega. Tööprojekt ● Tee haldaja omanduses olevate tehnovõrkude ja seadmete mudel viiakse ehitusprojekti täpsusastmele. Mudelis esitatakse varustuse ja seadmete täpsed asukohad. ● Tehnovõrkude 3D-mudelina modelleeritakse kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud, pumplad (3D-kehana)). Kolmanda osapoole omanduses olevate tehnovõrkude, kaablite ja seadmete paigaldusprojektide modelleerimise üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.4.2. Valgustus Eelprojekt 41 Valgustuse osas peavad mudelis kajastuma valgustuspõhimõtted. See tähendab, valgustuspõhimõtted võib esitada näiteks aladena, mille omadusena võib märkida kavandatud valgustusklassi. Visualiseerimise eesmärgil võib mudelisse lisada valgustiposte. Põhiprojekt Põhiprojektis modelleeritakse valgustatav teeosa ning valgustusklass (2- või 3- mõõtmeline ala või murdejoon) ning esitatakse postide (3D-kehana) paigutus kulude hindamiseks ning võimalikuks näitlikustamiseks. Modelleeritakse elektriliitumiskohad. Erivalgustuse modelleerimise (näiteks silla puhul) üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi. Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse: ● Teevalgustite üksikasjalik paigutus valgustustehniliste arvutuste alusel (postide paigutus), ● Valgustipostid ja nende alused, ● Valgustuse elektritoide ja juhtimissüsteemidest tulenevad: ○ Elektriliitumised, ○ Elektriseadmed, ○ Elektrivõrk ja kaablid. 3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, tehnovõrkude 3D-mudel, 3D-murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 42 6.4.3. Liikluskorraldus Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse mahus, mis võimaldab hinnata konflikte tehnovõrkude ja seadmetega: ● liiklusmärgid ja piirded, ● portaalid, Kulukalkulatsioonis võetakse seadmed arvesse kuluna teemeetri kohta. Põhiprojekt Põhiprojektistaadiumis esitatakse liikluskorralduse kohta järgmised andmed: 3D- keha: ● liiklusmärgid ja piirded, ● portaalid koos jalustega, ● infotahvlid koos jalustega (olulisemad infotahvlid modelleeritakse alati – väikesemahuliste hangete puhul lepitakse modelleerimine kokku hankepõhiselt). 3D- murdejooned: ● sõiduradade eraldusjooned ja muud olulised sõidurajamärgised (võivad sisalduda ka teemudelis). Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse: 43 ● Liiklusmärgid ja piirded; ● Portaalikonstruktsioonid, tahvlid koos mõõtmetega ning jalused; ● Kõik liiklusjuhtimise seadmed - tõkkepuud, väravasüsteemid, numbrituvastuse süsteemid jne; ● Teemärgistused ja nende tunnused. Teostusmudeli esitamisel tuleb juurde lisada liikluskorraldusskeem. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika Eelprojekt Ei modelleerita. Kulukalkulatsiooni võetakse valgusfoorid ja muud telemaatikaseadmed arvesse ühe kuluartiklina. Põhiprojekt Modelleeritakse liiklusjuhtimise projekti alusel ruumivarudena ühitamise seisukohalt tähtsate telemaatikaseadmete jalused, viidad ja seadmeruumid (3D- objektidena). Vajaduse korral koostatakse telemaatikaseadmete mudelid näitlikustamise jaoks. ● Tähtsad ruumivarud (esialgsed asukohad) ○ Juhtimiskilbid, ○ Elektriliitumiste kohad. Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse (3D-objektidena): 44 ● Telemaatikaseadmed, nende eeldatavad portaalid ja jalused, ● Kaablikaevud, kaabeldus ja kaitsetorud, ● Võimalikud juhtimiskilbid, ● Elektritoitesüsteemid ja -kaablid, ● Andmesidesüsteemid ja -kaablid. 3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, Tehnovõrkude 3D-mudel, 3D-murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.5. Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) Eelprojekt Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida. Kui selles staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus, millel on oluline mõju kuludele, tuleb see esitada ka mudeliinfona. Näiteks esitada info alana, mille omadused annavad olulist teavet. Põhiprojekt Tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi väga detailselt projekteerida. Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad tööaegsed meetmed (näiteks tugiseinad, pinnasevee taseme langetamine ja ümbersõiduteed) tuleb modelleerida alade või ruumina, mille omadusteave annab vastava meetme kohta piisavalt informatsiooni. Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis. 45 Tööprojekt Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud ehituse korraldamise kavast. Valdkond käsitleb erinevaid tugikonstruktsioone, betooni valuvorme, ohutusmeetmete tagamise lahendusi, ladustusalasid, jms. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.6. Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised Eelprojekt Teerajatised modelleeritakse eelprojekti staadiumis samal põhimõttel kui sillad, st muude teerajatiste modelleerimisel piisab nähtavate pindade esitamisest. Põhiprojekt Tarindi ehitustehnilistest osadest modelleeritakse tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis lisaks nähtavatele konstruktsioonidele kõik alustarindid ja nendega seotud maastikurajatised (näiteks nõlvad). Varustus ja seadmed modelleeritakse vajalikus ulatuses. Sarrust või väikedetaile selles staadiumis ei modelleerita. Müratõkkeseinad ja -piirded modelleeritakse samuti nagu teerajatised. Mudelist peavad selguma seina kõrgus ja nähtavad pinnad. Tee-, tänava- ja raudteeprojektis tuleb kindlaks määrata ka müratõkkeseinte arhitektuur, mida tuleks arvesse võtta esitlusmudelite tegemisel. 46 Tööprojekt Kui ei ole määratud teisiti, modelleeritakse silla modelleerimise andmesisu järgi (Lisa 4. “AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2”). Müratõkkeseinte ja -piirete modelleerimise osas lepitakse kokku hankepõhiselt. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.7. Maastikuarhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.2 Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised ● 9.4. Haljastus Eelprojekt Maastikuarhitektuuri modelleerimise põhimõte on üldjoontes see, et mudelisse kantakse need osad, millel on mõju ruumivajadustele, tehnikaliikide ühitamisele, mahuarvutustele ning kulukalkulatsiooni koostamisele. Objekti välimuse, pinnakattematerjalide jms seotud aspektid esitatakse eraldi koostatavas mudelis. ● Maastiku inventeerimisandmed ja tee maastikumudeli liigendus (2D alade piiritlustena), ● Maastikukujundus ja müravallid. Need kantakse teemudelisse (3D ruumimudelitena), ● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D alapiirid) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta. 47 Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse keskkonnaobjektidest: ● Maastikukujundus, müravallid. Need kantakse teemudelisse (müravallid pinnamudelina teemudelis, kuhjamis- ja kaevandamisalad eraldi 3D- ruumimudelitena ja samakõrgusjooned, maastikukujundus samakõrgusjoontega esitatuna); ● Kuhjamisalad (ala piiritlus, pinnamudel pealispinnast); ● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D-alapiiri) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta. Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse: ● Istutusalad (alade piirid), ● Metsastatavad alad (alade piirid), ● Murud ja katted (alade piirid); ● Kivikatted ja muud kõvad pinnakatted (alade piirid), ● Muud keskkonna eriobjektid (ökoloogilised koridorid, teekunstiobjektid) iga hanke puhul eraldi, ● Kuhjamisalad (alade piirid, 3D-ruumimudel, pinnamudel pealispinnast). Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.8. Piirid ja piirangud Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016, 3) Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ja heast 48 geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast. Eraldiseisev osamudel, kuhu liidetakse enne projekti piirangud ja projektis tekkivad piirid ja piirangud. Alusmaterjalina on võimalik kasutada Maa-ameti kitsenduste ja katastriandmeid. Kitsenduste andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Kitsenduste- andmed/Kitsenduste-andmete-allalaadimine-p624.html Katastriandmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri- andmed/Katastriuksuste-allalaadimine-p592.html Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest (2D alade piirjooned): ● Ruumivaru (maastikul), ● Üldplaneeringul ettenähtud liiklusala piirid, ● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja pargiala piirid.), ● Nähtavusalade piirid, ● Kaitsealade piirid. Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest (2D alade piirjooned): ● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja pargiala piirid), ● Nähtavusalade piirid, 49 ● Kaitsealade piirid, ● Servituutalade piirid, tööaegsed õigused (sh töö ajaks hallatavad alad), ● Põhjaveealade piirid, ● Saastunud maa-alade piirid ja võimalik sügavus, ● Koormusalade piirid, tööaegne kasutus, ● Kuhjamisalade ja pinnasematerjalide kaevandamisalade piirid jne (Projektkaardi 2D-jooned + 3D ruumimudel). Tööprojekt Põhiprojekti etapil modelleeritud piirid ja piirangud on ehitusprojekti lähtekohaks. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 6.9. Keskkonnamõjud Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi. Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda. Niisuguste mõjualade piirid võivad olla näiteks: ● Liiklusmüratsooni piirid, ● Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid, ● Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid, ● Vibratsiooni mõjuala piirid. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 50 6.10. Rajatiste värvid Rajatiste värvide määramisel lähtutakse kehtetust standardist EVS 907:2010. Kehtetu standardi kasutamise põhjuseks on värvide juurdumine sektoris. 6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest. 51 7. Eksportimine avatud formaati Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte vahel kasutatakse avatud failiformaate. Levinumad formaadid on IFC hoonetel ning LandXML rajatistel. buildingSMART Finland on loonud LandXMLi edasiarenduse Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on põhjendatud ja projekti osalised on instrueeritud ning tehniliselt on formaadi kasutamine võimalik, võib olla ka IM4 üheks avatud formaadiks. 7.1. IFC Oluline on tagada, et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule. Eelistatud failiformaat on *.ifc, kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud ka kasutada *.ifcZIP formaati. Eelistatud IFC versioon on IFC2X3 ning andmekogu definitsioon Coordination View Version 2.0. Nõuete korrektse täitmise korral võib kasutada ka uuemaid IFC versioone. Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse, elemendi olemusele vastavasse IFC klassi ja tüüpi. Vastavuste tabel on välja toodud Lisa 1 “RKAS BIM andmesisu nõude” alamlehel „IFC klassid“. Tundmatute või geneeriliste objektide (IfcBuildingElementProxy või IfcObject) kasutamine peab olema võimalikult väike ning on lubatud ainult juhtudel, kui elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu. Sobiva IFC klassi mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning lisada sellekohane märge mudeli kaaskirja.Kas Kaisa oskab siia tuua näiteid infrast lisaks? Tehnosüsteemide mudelite osasüsteemide nimetused peavad olema leitavad selleks ettenähtud „system“ parameetri alt IFC struktuuris IfcElement (relation to) → IfcSystem. 52 Arhitektuuri- ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed. Telgede eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi. Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi omaduste kogumeid (nt Pset_WindowCommon) ning tarkvaras juba olemasolevaid (hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute. Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi omaduste kogumeid (export user defined property sets) ning koondada sinna alla selles ehitise elukaare etapis (nt eelprojektis) konkreetsele elemenditüübile nõutud informatsioon (vajalik usaldusväärne andmesisu). Vältida tuleb samasisuliste parameetrite taasloomist või infoväljade dubleerimist. Keelatud on mudelist kontrollimata info eksportimine. Originaaltarkvarast tuleb välja eksportida vaid see info (omaduste kogum), mis on konkreetsel hetkel elemendile nõutud ning mis on kontrollitud. Mudeli elemendid, mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida selliselt, et need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja eraldi osadena. Näiteks rippfassaad IfcCurtainWallType element peab jagunema edasi IfcMemberType, IfcPlateType ja IfcDoorStyle elementideks. Analoogsed elemendid võivad olla veel näiteks piirded, trepid ja liitkonstruktsioonid. Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt: https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/ 7.2. LandXML LandXML töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus. 7.3. InfraModel InfraModel töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus. 53 8. Mudeli dokumentatsioon Tellija käsitleb 3D BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli alusel genereeritud 2D jooniseid. Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused antakse üle tellijale. Mudelielemente ja nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses, ehitiste haldus- ja hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste korral. Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid avatud failiformaadis (IFC, LandXML) ning kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad. Infomudeli kaaskiri sisaldab lähteandmematerjali kaaskirja. Originaalformaadi üleandmise tingimused lepitakse kokku rakenduskavas. Nõuded mudeli kaaskirjale Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot: ● Mudeli (faili) nimetus ● Projekti nimi, tähis ja staadium ● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed ● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev ● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu, ● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted, ● Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel) ● Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht) ● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed ● Koordineerimistarkvara ja selle versioon 54 ● IFC ja muud klassifikatsiooni erisused ● Geomeetria erisused ● Infosisu erisused ● Mudelis esinevad vastuolud ● Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga) ● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel ● Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate (näiteks Rail Baltica, Maanteeamet, EVR, … ) liigituse erisused. Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis. Kui info antakse üle IFC formaadis saab kaaskirja info esitada andmesisuna. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 55 9. Vastuolud Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade mudelite vahel, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning geomeetriliste ja mitte- geomeetriliste vastuolude puudumine. Geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse olulisusega ning peavad olema kontrollitud. Peaprojekteerija kohustus on kontrollida alltöövõtjate/ partnerite mudeleid ja tehtud tööd, koondada valdkonna mudelid koondmudeliks ja tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav kvaliteet. Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas hälbed lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige põhiprojekt staadiumis. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 56 10. Teostusmudel Teostusmudeli koosseisus on nõutud andmete esitamine taristuobjekti korrashoiu­tegevuste tarvis. Andmevajadus on määratud Lisa 2 “YIV2019 andmesisu nõuded”. Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide valdkondade avatud formaadis BIM mudelid. BIM rakenduskavas kokkulepitud mudelite formaadid tehakse kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale, kellega tellija sõlmib lepingu. Projekteerimisaegsed ­formaadid on abiks töö- ja teostusmudeli koostamisel. Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade tööprojektide koosta­mine, kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat, tööprojekti järgne ehitamine ning töö­projekti ja ehitustegevuste aegsete muudatuste sissekandmine mudelitesse. Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja toodud meetodid ja protsessid, kuidas kavatsetakse töö- ja teostusmudeleid koostada. Lisaks peab BIM rakendus­kavas olema näidatud, milliseid meetodeid kasutatakse teostusmudeli valideeri­miseks. Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile ning sisaldab ehitusaegseid muudatusi, asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud informatsiooni. Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus mudeli elemente, mis on üle antud ehitajale (peatöövõtja) hankedokumentidega. Teostusmudeli loomine peab toimuma paralleelselt ehitustööde teostamisega. Tellija ja omanikujärelevalve kontrollivad teostusmudeli arengut töövõtjaga kokkulepitud sagedusega. Alternatiivina võib teostusmudeli uuendamine ja edastamine seotud olla ehitustööde akteerimisega. 57 Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide lõplikust asukohast. Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud, kuna nende püsivus ajas on küsitav. Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub tellijaga kokkuleppel. Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks lokaalsed suhtelised lingid. Suhteline link algab mudeli peakaustast. Soovitatav näide: \Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ- 008.pdf Vale näide: E:\Mudelid\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni- süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf Viited (lingid) peavad olema tavapäraselt tehtud kas otse dokumentidele või neid koondavatesse kaustadesse. Viited viidetele pole lubatud. Oluline on tagada lingi püsivus ajas. Teostusmudelid (kõikide erinevate valdkondade mudelid) antakse tellijale üle nii originaalformaadis (native format) kui ka avatud failiformaadis. Dokumentatsiooni hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. 58 11. Lisad Lisa 1 “RKAS BIM andmesisu nõuded” Lisa 2 “YIV2019 andmesisu ja –vahetusnõuded” Lisa 3 “YIV2019 andmevahetusnõuded” Lisa 4 “AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2.” 59 LISA 3.1 INFRABIM-i ÜLDNÕUDED, KAVAND 03.2019 ÜLEANTAVA MATERJALI ANDMEVAHETUSNÕUDED Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u ÜLDTEAVE PAGEREF _Toc24460149 \h 3 ÜLEANTAVATE GEOMEETRIATE TÜÜBIKIRJELDUSED PAGEREF _Toc24460150 \h 7 ÜLEANTAVA MATERJALI ANDMEVAHETUSNÕUDED TARINDOSADE KAUPA PAGEREF _Toc24460151 \h 10 ALAD JA MITTEAINELISED OBJEKTID PAGEREF _Toc24460152 \h 10 LÄHTEANDMED PAGEREF _Toc24460153 \h 12 1000 PINNASE-, ALUS- JA KALJUTARINDID PAGEREF _Toc24460154 \h 18 1100 Olemasolevad ehitised ja ehitiseosad PAGEREF _Toc24460155 \h 18 1200 Saast unud pinnas ja tarindid PAGEREF _Toc24460156 \h 22 1300 Vundamenditarindid PAGEREF _Toc24460157 \h 24 1400 Alustarindid PAGEREF _Toc24460158 \h 28 1500 Kalju pinnase tihendus- ja tugevdustarindid PAGEREF _Toc24460159 \h 40 1600 Süvendid ja k raavid PAGEREF _Toc24460160 \h 46 1700 Kaljusüvendid, -k raavid ja -tunnelid PAGEREF _Toc24460161 \h 55 1800 Mulded, muldkehad ja täited PAGEREF _Toc24460162 \h 62 2000 KATENDID JA KATTED PAGEREF _Toc24460163 \h 71 2100 Katendi osad ja raudtee alustarindikihid PAGEREF _Toc24460164 \h 73 2200 Ääretoed, rennid, astmed ja erosioonitõkked PAGEREF _Toc24460165 \h 83 2300 Taimtarindid PAGEREF _Toc24460166 \h 89 2400 Raudteede pealisehitised PAGEREF _Toc24460167 \h 91 3000 SÜSTEEMID PAGEREF _Toc24460168 \h 96 3100 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid PAGEREF _Toc24460169 \h 96 3200 Ohutus rajatised ja infosüsteemid PAGEREF _Toc24460170 \h 106 3300 Elektri-, tele- ja tehno süsteemid PAGEREF _Toc24460171 \h 116 3400 Kütte - ja gaasisüsteemid PAGEREF _Toc24460172 \h 123 ÜLDTEAVE Selles dokumendis esitatakse projekteerimisstaadiumite kaupa minimaalsed andmevahetusnõuded taristu infomudeli üleantavale materjalile. On siiski soovitatav, et kui see annab selgeid eeliseid, et projektiosalised lepiksid üleantavas materjalis iga konkreetse projekti korral täpsemalt kokku. Nõuded üleantavale materjalile on sõltuvalt projekteerimisstaadiumist erinevad. Alati pole vaja modelleerida ehitiseosa sama täpsusastmega, kuid arvesse tuleb võtta kõnealuse projekteerimisstaadiumi vajadusi (võrrelge näiteks eelprojekt i ja põhiprojekt i staadiumit). Projekti ja eelprojekti staadiumis piisab erinevate projektlahenduste kooskõlla viimiseks ja maksumuse umbkaudseks hindamiseks harilikult lihtsama geomeetriaga projekteerimismudelitest. Mõne projekti korral võivad aga teatud tarindosad olla projekteerimise ja kooskõlastamise seisukohast tähtsamad. Niisugused tarindosad on võib-olla mõistlik modelleerida suurema täpsusega, kui nendes miinimumnõuetes ette kirjutatud. Igal juhul tuleb arvesse võtta kõnealuse projekti erinõudeid ja iseloomulikke jooni. Mudelprojekteerimise ulatuse määramisel tuleb arvesse võtta kolme järgmist aspekti, mis tuleb selgelt dokumenteerida: vajadused, eesmärgid ja tulemus. Ulatuse määramise tulemuseks peaks olema võimalikult otstarbekas teostus, mille korral saadud kasu on tehtud tööst palju suurem. Üleantava materjali täpsust mõjutab ka see, kas kõnealune ala on looduskeskkond või asub näiteks keset linna või sarnases tihedalt täis ehitatud keskkonnas. Ka saadaoleva lähtematerjali omadused mõjutavad üleantava materjali täpsust. Tuleb märkida, et selles juhendis käsitletakse üksnes üleantava materjali suhtes kehtivaid andmevahetusnõudeid ega võeta seisukohta tegeliku mudelprojekteerimise ega selle protsesside suhtes. Mudelprojekteerimisel, kus andmeid luuakse ja vahetatakse kasutatava projekteerimistarkvara originaalvormingus, on eesmärk esitada projektlahendused selliselt, et modelleerimistäpsus oleks igas projekteerimisstaadiumis võimalikult suur ja eri projekteerimisvaldkondade kooskõlla viimiseks otstarbekas. Eelkõige tuleb hoolt kanda selle eest, et üleantava materjali täpsus vastaks projekti nõuetele. Üleantav materjal ei kirjelda mudelipõhist projektimaterjali täies mahus, vaid selle sisu võib olla piiratum ja lihtsam kui projekteerimise käigus loodud originaalmudelite materjali oma. Igal juhul luuakse üleantav materjal originaalmudelite põhjal, täpsustades neid üleandmise staadiumi andmevahetuse tarbeks. Ü leantav materjal peab vastama vähemalt selles juhendis antud nõuetele, kui konkreetse projekti korral ei lepita kokku teisiti. Mudelipõhine üleantav materjal peab täitma ka töö projekti vajadusi. Põhiprojekt i staadiumi minimaalsed modelleerimisnõuded on määratud selliselt, et põhiprojekteerimise staadiumi üleantavat materjali oleks võimalik objekti vajadustest lähtuvalt täiendavalt täpsustada. Selles juhendis kirjeldatakse miinimumnõudeid teostusmudelile (TeM) tarindosade kaupa. Teostusmudeli loomisel tuleb arvesse võtta ka võimalikke projektiomaseid selgitusi ja nõudeid. Need selgitused ja nõuded tuleb kirja panna pakkumisdokumentidesse või projekti alguses eraldi kokku leppida. Teostusmudel on ehitustööde digitaalse üleantava materjali osa, mis annab lähteandmed hooldamisstaadiumile. JUHENDI KASUTAMINE Selles osas antakse juhised nõuete tabelite lugemiseks ja kasutamiseks, kus kirjeldatakse konkreetse ehitiseosa korral üleantavale materjalile esitatavaid andmevahetusnõudeid. Värvus ja tähtkood Modelleerimisnõue K Kohustuslik, tuleb alati modelleerida P Projekti põhine E Ei modelleerita (ei olene projekteerimisstaadiumist) Joonis 1. Modelleerimisnõuded projekti eri staadiumites Tabeli esimeses osas ( vt allpool ) kirjeldatakse projekti staadiumi kaupa üleantavale materjalile esitatavaid tehnilisi andmevahetusnõudeid, s.t seda, millises vormingus tuleb üle anda kõnealuse ehitiseosa geomeetria. Üleantav materjal võib koosneda punktidest, murdejoontest, joongeomeetriatest, alapiiridest, võrkmudelitest ja kehadest. Lisaks üleantava geomeetria tehnilisele kirjeldusele esitatakse tabeli esimeses osas modelleerimisnõuded eri projekteerimisstaadiumites. See nõue on jaotatud kolme kategooriasse „ ei modelleerita “, „ projekti põhine “ ja „ kohustuslik “ (vt joonist 1 ). Tegelikud projekteerimisstaadiumid jagatakse kolme rühma, mille järgi otsustatakse modelleerimistäpsus ja -nõuded: Eskiis ( EsK ) , niinimetatud eelprojekti staadium ( EeL ) ja põhiprojekti staadium (PõP) . Peale projekteerimisstaadiumite on tabelites esitatud teostusmudelitele (TeM) esitatavad nõuded. Ehitiseosa või -osad, mille kohta nõuded kehtivad 831478 12700 0 0 114000 Likvideeritavad ja teisaldatavad pinnasetarindid ja muldkehad 1140 Likvideeritavad ja teisaldatavad pinnasetarindid ja muldkehad Üleantav geomeetria Esk 2-mõõtmeline alapiir P EeL 2-mõõtmelised alapiirid või olulised objektid tarindi alumise pinnana K PõP Modelleeritakse likvideeritava tarindi alumise pinnana K TeM Kohtades, kus pinnas (näiteks huumus, metsakõdu või turvas) tuleb äärmiselt sügavalt eemaldada, modelleeritakse äärmiselt sügav paljandamine pinnana (InfraRYL 11410.3.2 pinnase eemaldamisest tee-ehituses). Muid likvideeritavaid tarindeid ei modelleerita. K 5524237 13970 0 0 2317750 10423 0 0 311522 7620 0 0 Projekti staadium Selles veerus esitatakse miinimumnõuded üleantava materjali geomeetriale (ehitiseosa tehniline kirjeldus). Selles veerus esitatakse modelleerimisnõuded projekti staadiumi kaupa. Joonis 2. Nõuete tabel, esimene osa: üleantavat geomeetriat ja modelleerimisvajadust puudutavad nõuded Tabeli teises osas ( vt allpool ) kirjeldatakse üleantava ehitiseosa atribuudit infot ja metaandmeid. See osa on jaotatud kahte jakku. Atribuudid : sellel väljal kirjeldatakse ehitiseosa projekteerimisega seotud infot , mida pole veel võimalik vahetada koos selles juhendis kirjeldatud üleantava materjaliga ( ja mille vahetamist veel ei nõuta ). Seda infot vahetatakse tavapäraste projektdokumentide ja -jooniste kujul. Andmevahetus : sellel väljal kirjeldatakse atribuudi infot , mis on Inframodel 4 (IM4) spetsifikatsioonide kohaselt nõutav üleantava materjali andmevahetussisu osana, s.t üleantav Inframodeli vormingus materjal peab sisaldama selles jaos kirjeldatud atribuudit infot . Peale atribuutide ja andmevahetuse välja sisaldab see jagu välja „ Lisa info “. See väli sisaldab kõnealuse ehitiseosa võimalikke eriomadusi ja märkusi ehitiseosa kohta. See väli sisaldab ka linki IM4 spetsifikatsioonile võrgus, kui Inframodel 4 spetsifikatsioonid sisaldavad ehitiseosa kohta kehtivaid nõudeid. Atribuudid Likvideeritav materjal Ladestuskoha informatsioon Atribuudi info , mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud info , mis esitatakse muudes projektdokumentides. 984885 2912 0 0 Selles veerus näidatakse ehitiseosa atribuudi info , mida pole veel võimalik IM4 vormingus vahetada. Projekteerimisega seotud infot vahetatakse projektdokumentide ja 2-mõõtmeliste jooniste kujul. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. 994782 2540 0 0 Selles veerus näidatakse atribuudi info , mis on IM4 spetsifikatsioonide kohaselt nõutav üleantava materjali andmevahetussisu osana. Miinimumina antakse üle ehitiseosa ülesehitust kirjeldav geomeetria (näiteks 3D-murdejooned, pinnamudel või mõlemad). Lisa info 1001023 2540 0 0 See väli sisaldab lisa infot ehitiseosa kohta. Kui Inframodeli spetsifikatsioonid sisaldavad kõnealuse ehitiseosa kohta käivaid nõudeid, on sellel väljal link asjakohasele lõigule IM4 võrguspetsifikatsioonis. Joonis 3. Nõuete tabel, teine osa: nõuded ehitiseosa üleantavale atribuudi- ja infosisule. ÜLEANTAVATE GEOMEETRIATE TÜÜBIKIRJELDUSED Allpool on esitatud üleantavate geomeetriate lühikirjeldused. Peale kirjelduste käsitletakse iga geomeetria kasutamist ja üleandmisvormingut. Ala piirjoon Alapiir tähendab suletud 2- ja/või 3-mõõtmelist murdejoont. Alapiire kasutatakse eskiisi ja eelprojekti staadiumis pindalaliste tarindosade esitamiseks. 3-mõõtmelised alapiirid luuakse selliselt, et alapiiri moodustav murdejoon on seotud seospinna geomeetriaga. Näiteks eelprojekteerimise staadiumis likvideeritavad katenditarindid esitatakse 3-mõõtmelise alapiirina, mis koosneb maapinna praeguse kõrgusmärg i ga seotud murdejoonest. Murdejoontest koosnevad alapiirid võimaldavad eraldada pindadest sellist teavet, mida pole alati mõistlik eraldi pindadena modelleerida. Näiteks saab alapiiri abil eraldada ülemisest koondpinnast eraldi pinnana ala, mis kirjeldab teatud taimestikku või pinnakattematerjali. Alapiiride abil saab samuti esitada lõikepindu ja seinu. Sel juhul luuakse alapiiri abil pind, mis horisontaaltasandil on ala ja vertikaaltasandil vertikaalne pind, ning mille kõrgus seatakse nii, et see lõikub kõnealuse piiriga seotud objektide ja pindadega. Näiteks müra mõjuala piiri abil saab luua lõikepinna, mille abil saab seejärel visuaalselt kontrollida, millised hooned lõikuvad müra mõjuala piiriga, ja sel viisil hinnata potentsiaalseid probleemalasid. Alapiiridena üleantava materjali korral on esmane andmevahetusvorming Inframodel . Kui üleantavat materjali ei saa Inframodeli vormingus esitada, võib kasutada ka DWG - või SHP -vormingut. Keha Kehade abil modelleeritakse selliseid ehitiseosi ja objekte, mida ei saa kuju või täpsuse tõttu esitada punktide, joonte või pindadena. Keha võimaldab keerukaid ja üksikasjalikke tarindeid väga täpselt esitada. Keha koosneb tahkude kogumist selliselt, et iga tahu servad on seotud teise tahuga ja moodustub suletud ruum. Et kehal on olemas kõik kolm ruumimõõdet (laius, pikkus ja kõrgus), on sellel erinevalt näiteks tavapinnast olemas ka ruumala. Kehade alusel saab luua joon- ja punktmaterjali, aga selleks tuleb vajalikud kehad importida projekteerimistarkvarasse, kus neid saab edasi töödelda, ning valida näiteks keha ülemise serva ja luua tööobjektil kasutamiseks murdejoonmaterjali. Kehasid ei saa Inframodeli vormingus edastada, seega tuleb seda tüüpi tarindosade korral kasutada DWG - või IFC -vormingut. Pind Taristu mudelprojekteerimisel modelleeritakse pindobjektid tavapäraselt kolmnurkvõrguna. Pinnamudel koosneb kolmnurkadest ning lisaks võib-olla murdejoontest ja punktidest, mis määravad kolmnurkvõrgu kuju. Pindadel puudub materjali paksus ja neid kasutatakse tavaliselt teatud ehitiseosa pealis- või alumise pinna esitamiseks. Selles dokumendis käsitletud pindade korral on nõutav, et pinnad ei oleks üksteise peale volditud. Pindade kujul üleantava materjali andmevahetusvorming on Inframodel või projektipõhine alternatiiv ja üleantav materjal peab sisaldama tegelikku pinnamudelit (kolmnurkvõrku) ning kõnealuse pinna võimalikke murdejooni ja punkte. Üleantava materjali andmevahetuseks tuleb pind, selle murdejooned ja punktid InfraBIM-i liigituse järgi kodeerida. Põhiprojekteerimise staadiumis loodavate pindade ülesehitusele kehtestatud nõudeid (kolmnurkvõrkude korrapärasus ja pidevus) käsitletakse täpsemalt InfraBIM-i üldnõuete punktis 3.2.7 „Põhimudeli täpsusnõuded“. Punkt Punktide abil esitatakse peamiselt selliseid tarindosi, mille korral piisab ühest punktist, et näidata ehitiseosa asukohta ja kõrgusmärk i sellise taseme ja täpsusega, nagu nõuavad projekti staadiumile vastavad spetsifikatsioonid. Punktmaterjali abil esitatakse näiteks postid. Sel juhul määravad punkti XY-koordinaadid posti keskpunkti asukoha ja kõrgus Z määrab posti jalandi pealispinna kõrgusmärg i. Punktide kujul üleantava materjali esmane andmevahetusvorming on Inframodel. Kui Inframodeli vormingus andmevahetus pole võimalik, võib kasutada DWG -vormingut. Joon Mõne tarindosa korral koosneb üleantava materjali geomeetria ainult 2- või 3-mõõtmelistest joontest. Nendel joontel on ainult kaks murdepunkti, algus- ja lõpp-punkt. Kui joonel on rohkem punkte, kui need kaks, on tegu murdejoonega . Joonte kujul üleantava materjali esmane andmevahetusvorming on Inframodel. Kui Inframodeli vormingus andmevahetus pole võimalik, võib kasutada DWG -vormingut. Murdejoon Murdejoon on 2- või 3-mõõtmeline ebakorrapärane joon. Murdejoone ja joone erinevus seisneb selles, et murdejoonel on alati üle kahe murdepunkti. Murdejooned on sageli pinnamudeli kujul üleantava materjali kohustuslik osa. Sel juhul määravad need, milline on pinnamudeli moodustatud kolmnurkvõrgu kuju (näiteks teemudel ja tee murdejooned). Murdejoonte korral on tähtis jälgida joonte pidevust ja nimetamist InfraBIM-i liigituse järgi. Põhiprojekteerimise staadiumis loodava murdejoonematerjali ülesehituse nõudeid (murdejoonte pidevus ja geomeetriline täpsus) käsitletakse täpsemalt InfraBIM-i üldnõuete punktis 3.2.7 „Põhimudeli täpsusnõuded“. Murdejoonte kujul üleantava materjali esmane andmevahetusvorming on Inframodel. Kui Inframodeli vormingus andmevahetus pole võimalik, võib kasutada DWG -vormingut. ÜLEANTAVA MATERJALI ANDMEVAHETUSNÕUDED TARINDOSADE KAUPA ALAD JA IMMATERIAALSED OBJEKTID Allpool loetletud alaobjektide korral tuleb üle anda vähemalt 2-mõõtmelise alapiiri informatsioon . Lisaks 2-mõõtmelise alapiiri informatsioonile võib üle anda ka 3-mõõtmelise alapiiri informatsiooni, et oleks võimalik alad visualiseerida ja esitada õigel kõrgusmär g il. Värvus ja tähtkood Modelleerimisnõue K Kohustuslik, tuleb alati modelleerida P Projektipõhine E Ei modelleerita (ei olene projekteerimisstaadiumist) Projekti/plaani osa EsK EeL PõP Geomeetria Kohaliku detailplaneeringu ala piirid K K K 2-mõõtmeline alapiir Linnapiirid K K K 2-mõõtmeline alapiir Liiklusmüra mõjuala piirid P P P 2-mõõtmeline alapiir Liiklusheitmete leviku modelleerimisel saadud tsoonipiirid P P P 2-mõõtmeline alapiir Abialad E K K 2-mõõtmeline alapiir Karjääri- ja ladestusalad P K K 2-mõõtmeline alapiir Praegused katastri piirid ning tee-, raudtee-, pargi- ja tänavaalad K K K 2-mõõtmeline alapiir Külgvahemaade alad P K K 2-mõõtmeline alapiir Peenosakeste uuringutel saadud tsoonipiirid P P P 2-mõõtmeline alapiir Saastunud pinnasega alade piirid K K K 2-mõõtmeline alapiir Pinnakuivendussüsteemid (kuivenduskraavide ja äravoolu alad) P K K 2-mõõtmeline alapiir Pinnasevee tsoonide piirid K K K 2-mõõtmeline alapiir Kaitsealade piirid (näiteks lendorava kaitsealad) K K K 2-mõõtmeline alapiir Kaitsealused üksikobjektid (näiteks kaitsealune puu) koos võimalike puhvertsoonidega P K K Punkt, keha või 3-mõõtmeline alapiir Tee- ja raudteealade planeeritud piirid, tänava- ja erateealade piirid (maareservid) P K K 2-mõõtmeline alapiir Vibratsiooni mõjualade piirid P P P 2-mõõtmeline alapiir Ruumireservid (näiteks raudtee ehitusgabariit ATU) K K K 3-mõõtmeline keha Teekasutusõigus või servituut raudteeala suhtes E K K 2-mõõtmeline alapiir Tee ja raudtee puhvertsoonide piirid P K K 2-mõõtmeline alapiir Ajutiselt valdusse võetavate alade piirid E K K 2-mõõtmeline alapiir Ajutised teekasutusõigused ja muud servituudid E K K 2-mõõtmeline alapiir LÄHTEANDMED Värvus ja tähtkood Modelleerimisnõue K Kohustuslik, tuleb alati modelleerida P Projekt ipõhine E Ei modelleerita (ei olene projekteerimisstaadiumist) Maastikumudel Üleantav geomeetria EsK Kõige ülemine terviklik maastiku pinnamudel modelleeritakse triangulatsiooni teel ... ümardamist ei kasutata (lineaarne triangulatsioon) ... tahkude (kolmnurkade) serva pikkust piiratakse materjali täpsuse järgi, kuid iga serva suurim pikkus on 10 meetrit (pikemad servad on lubatud lihtsustatud pinna korral, näiteks põldude asukohas) P EeL Nagu ülal. K PõP Nagu ülal. K TeM Ehitustööde käigus ajakohastatud maastikumudelist moodustub ehitiseosa teostusmudel. Salvestatakse juhuslike 3-mõõtmeliste punktide ja murdejoontena ning ka nendest punktidest ja joontest moodustatud kolmnurkvõrguna. K Atribuudid Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Maastikumudel tähendab pinda, mis kirjeldab kõige ülemist maapinnalt nähtavat pinnareljeefi (ala, millel inimene saab kõndida või sõita), sõltumata pinna tüübist. Reeglina ei hõlma maastikumudel rohust kõrgemat taimestikku ega inimkäte loodud tarindeid, mis on selgelt ümbritsevast pinnast kõrgemad (hooned, märgid, piirded jne). Veeteed ja veeteede põhjad modelleeritakse eraldi. Maastikumudeli ja geodeetilise alusvõrgu koostamisel tuleb järgida üldisi või tellija erijuhendeid. Need hõlmavad näiteks Soome transpordiameti mõõdistamisjuhendit, kus käsitletakse maastikuandmeid tee- ja raudteeprojektides (Tie- ja ratahankkeiden maastotiedot - Mittausohje, Soome transpordiamet, 18/2017). Olemasolevad lõhkamise teel rajatud avatud kaeviku d Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse pinnana Uurdeid, mille sügavus või laius on kogu pikkuses alla 1,0 m, ei modelleerita. Auke, mille sügavus on alla 1,5 m, ei modelleerita. P PõP Vt ülal. Kui maa-alal on plaanis rajada kaljusüvendeid, tuleb täpsustada kvaliteedi tagamise teostusmõõdistuse alusel. K TeM Teostusmudelit ei ole vaja koostada, sisaldub lähteandmematerjalis . E Atribuudid Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Olemasolev lõhkamise teel rajatud avatud kaevik tähendab projekti mõjualas juba enne projekti algust olemas olnud kaljukaevikut . Niisuguseid kaevendeid peab olema võimalik selgelt ja piisavalt usaldusväärselt kindlaks määrata projektiandmete või teostusmõõdistuse alusel. Nende hulka kuuluvad näiteks vanad ehitussüvendid. Enamasti ei ole vanade teealuste ja sarnaste ebamääraste lahtiste avatud kaevikute eraldi pinnana modelleerimine vajalik ega mõistlik, need võib lisada muu pinna, näiteks kaljupinnase mudeli osana. Olemasolevad kaljuruumid ja nendega ühenduses olevad avatud kaljusüvendid Üleantav geomeetria EsK Nagu 1761 „Kaljutunnelid“ korral, korrigeerides mudelit mõõtmisandmete või vanade plaanide alusel, nii et kaljuruumi suurus poleks tegelikust palju väiksem (kui lähteandmed pole täiesti usaldusväärsed, laiendatakse kaljuruumi mõõtmeid plaanidega võrreldes igas suunas 500 mm võrra). Olemasolevad kaljuruumid tuleb modelleerida, kui tekib ühendus kaljuruumiga, või kui kaugusel, mis on olemasoleva kaljuruumi pikkusmõõdust viis korda väiksem, rajatakse oluline kalju kaevik ruumi suhtes vertikaalsuunas. P/K EeL Nagu eelmises staadiumis P/K PõP Nagu eelmises staadiumis P/K TeM Teostusmudelit ei ole vaja koostada, sisaldub lähteandmematerjalis . E Atribuudid Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Olemasolevad kaljuruumid ja nendega ühenduses olevad avatud kaljusüvendid on tunneliruumide, näiteks juurdepääsutunnelite ja muude tunnelite, hallide, šahtide ning strekkidega seotud õõnsused. Selle tabeli ja tabeli „Olemasolevad lõhkamise teel rajatud avatud kaeviku d“ erinevus seisneb selles, et siin on eristatav maa-alune ruum ühenduses avatud kaeviku ga. Kaljupinnas Üleantav geomeetria EsK Kaeviku kaljupinnas, mida on võimalik täpselt välja joonistada või mõõta või mis on juba mõõdetud, modelleeritakse eraldi, eraldi pinnana (näiteks ehitussüvendid). Ümardamist ei kasutata (lineaarne triangulatsioon) Tahkude servapikkuse piirang: < 40 m Kui projekt hõlmab kaljutunnelit, tuleb suurimat servapikkust korrigeerida kaljutunneli katuseosa paksuse järgi. P EeL Nagu eelmises staadiumis, kuid arvesse tuleb võtta järgmist: tahkude servapikkuse piirang: < 20 m; kui projekt hõlmab kaljutunnelit, tuleb suurimat servapikkust korrigeerida kaljutunneli katuseosa paksuse järgi. P PõP Nagu ülal. K TeM Enne kalju kaeviku rajamist mõõdetud kaljupinnas lisatakse ehitiseosa teostusmudeli kataloogi juhuslike 3-mõõtmeliste punktide ja murdejoontena ning samuti nendest punktidest ja joontest moodustatud kolmnurkvõrguna. Lähtematerjali hulgast lisatakse teostusmudelisse ka puurimisandmetel põhinev kaljupinnas. Projektipõhiselt ja raudteetarindite korral võib kokku leppida kaevatud kaljupinnase mõõdistamise. See lisatakse eraldi failina ehitiseosa teostusmudeli kataloogi juhuslike 3-mõõtmeliste punktide ja murdejoontena ning samuti nendest punktidest ja joontest moodustatud kolmnurkvõrguna. Vt nõuete tabelit 1710 „Avatud kaljusüvendid“. K Atribuudid Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Kaljupinnas tähendab kaljupaljandeid ja pinnaskatte all paiknevat looduslikku kaljupinnast. Mudelisse hõlmatakse ka igasugune kaevik u te kaljupinnas, mida on raske välja joon e stada ja määrata ning mis on maa-alal olemas juba enne projekti algust. Niisuguste pindade näiteks on vanad kaevatud teealused ja lõhatud tarindite alumised pinnad. Erandjuhtudel, kui kaljupinnase kohta on vähe teavet või vaatluste vahe on suur, võib märgatud kaljupinnase esitada ka objektidena (vt ka „Pinnase ja aluskivimi uuringud“). Objektide kõrgus peab olema 0 m ja neil peab olema selge keskpunkt. See esitusviis tuleb pinnaga täiendada või asendada, kui vaatluste tihedus saab piisavaks, kas või lokaalselt. Kaljupinnas, kaljupaljand Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Nagu on kirjeldatud tabelis „Kaljupinnas“, aga juhuslikke punkte ei tohi mingil juhul esitada eraldi objektide abil. P PõP Nagu ülal. P TeM Ei modelleerita eraldi, hõlmatakse kaljupinnase mudeli teostusmudelis E Atribuudid Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Kaljupaljandid on kaljupinnase mudeli või maastikumudeli piiratud esitused. Kaljupaljandi mudel on kaljupinnase mudeliga ühesugune, kuid piiratud, hõlmates vaid kaljupaljandeid. Pinnase üleminekukihid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse pinnana P PõP Modelleeritakse pinnana K TeM Teostusmudelit ei ole vaja koostada, sisaldub lähteandmematerjalis . E Atribuudid Pinnase tüüp Pealis-/alumine pind Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Kaljupinnase kohta vt ka tabelit „Kaljupinnas“. Pinnase ja aluskivimi plaanilised uuringud Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleerimine pole vajalik, kui uuringud toimuvad looduskeskkonnas. Kui uuringud toimuvad piirkonnas, kus leidub tarindeid, millest tuleb eemale hoida, ja augud puuritakse nurga all, tuleb aukude teoreetiline asukoht modelleerida silindriliste objektidena. Kui puuraugu mõõteriist jääb ehitustööde ajaks puurauku, tuleb kõnealune auk modelleerida. Kui augud modelleeritakse silindriliste objektidena, peab objekti läbimõõt olema 2,00 m. P/K PõP Vt ülal. P/K TeM Tuleb koostada teostusmudel. E Atribuudid Uurimistoimingu kood Loodimismeetod Uurimistoimingud Augu suund, kalle, pikkus (kui on vajalik) Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Pinnase ja aluskivimi uuringuvahendite modelleerimine tagab, et kõnealune uurimismeetod ei kahjustaks olemasolevaid tarindeid/kommunaalteenuseid ning et suunatud augud paikneksid õigesti. Modelleerimisvajadus otsustatakse riski/vajaduse järgi projektipõhiselt. Pinnase ja aluskivimi uuringute tulemused Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Tulemused visualiseeritakse silindriliste objektidena, mille läbimõõt on vaikimisi 1,0 m. Ühte puurauku/loodimispunkti esitav üksikobjekt võib hõlmata mitut lühemat silindrit, kus mõõtmisandmed võib esitada silindri värvuse, läbimõõdu, paksuse/kõrguse ja kalde abil (pinnasetüüpide jaoks kasutatavad värvikoodid on esitatud Soome Geotehnika Ühingu dokumendis „Sümbolid maapinna (tööobjekti) uuringuteks“ (SGY 201/2007)). Tulemuse saab esitada ka ruumiliselt joondatud 2-mõõtmelise skeemina. P PõP Nagu ülal. P TeM Tuleb koostada teostusmudel. E Atribuudid Pinnasetüübid ja nendega seotud atribuudid Kivimurru atribuudid Aluskivimi atribuudid Kaljuaugu läbimõõt Läbilaskvuse andmed Puurseadme käitaja tähelepanekud ja tööga seostuv teave Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Et uuringud tehakse peamiselt projekteerimise tarbeks, pole alati vaja modelleerida tulemusi selles tabelis määratud täpsusega või üldse modelleerida. Valitud tulemused esitatakse esmajoones pinnase üleminekukihtide mudelitel, põhjavee mudelitel ning pinnase ja aluskivimi mudelitel. Geotehniliste uuringute andmesisu peamised andmevahetusvormingud on sellise informatsiooni edastamiseks välja töötatud vormingud (Soome taristuvorming „Infra-pohjatutkimusformaatti“). 1000 PINNASE-, ALUS- JA KALJUTARINDID Värvus ja tähtkood Modelleerimisnõue K Kohustuslik, tuleb alati modelleerida P Projekti põhine E Ei modelleerita (ei olene projekteerimisstaadiumist) 1100 Olemasolevad tarindid ja ehitiseosad 111000 Likvideeritav, teisaldatav ja kaitstav taimestik 1110 Likvideeritav, teisaldatav ja kaitstav taimestik Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Alaobjektid 2- või 3-mõõtmeline alapiir, kaitstava taimestiku võib modelleerida ka pinnana Üksikud taimed 3-mõõtmelised punktid P PõP Alaobjektid 3-mõõtmeline alapiir, kaitstava taimestiku võib modelleerida ka pinnana Üksikud taimed Kaitstav taimestik kehana (vt 2330) Likvideeritav või teisaldatav taimestik 3-mõõtmeliste punktidena K TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist ehitustööde käigus säilinud tarindosade põhjal 2- või 3-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena. K Atribuudid Kaitsemeetod Teisaldamismeetod Algse asukoha koordinaadid (XYZ) MNTA kood 20204 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Selles tabelis käsitletakse taimestiku likvideerimise, teisaldamise ja kaitsmisega tööde käigus. Alalist kaitsmist käsitletakse tabelites 2310, 2320 ja 2330. Põhiprojekti staadium : kõige olulisemad objektid võib modelleerida pindade ja kehadena, et oleks võimalik mudelipõhine koguste ja mahu arvutamine. 112000 Likvideeritavad, teisaldatavad ja kaitstavad ehitised 1120 Likvideeritavad, teisaldatavad ja kaitstavad ehitised Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse 2-mõõtmeliste punktidena, olulised ehitised 2-mõõtmeliste alapiiridena. P EeL Modelleeritakse 2-mõõtmeliste punktidena, olulised ehitised 2-mõõtmeliste alapiiridena. K PõP Modelleeritakse 3-mõõtmeliste alapiiridena, olulised objektid pinna või kehana. K TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist ehitustööde käigus säilinud tarindosade põhjal 2- või 3-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena. K Atribuudid Lammutamise klass Ala piirdetara Jäätmete omandikuuluvus Nõuded ülejäänud hoonete ja ehitiste suhtes Lammutatavates hoonetes ja ehitistes leiduvate ohtlike materjalide loetelu Teisaldatava hoone või ehitise algobjekti asukoht (pind või XYZ-koordinaadid) Hoone või ehitise vundament teisalduskohas Kvaliteedinõuded teisaldatud hoone või ehitise suhtes Toestamis- või tugevdamisvajadus Miinimumnõuded kaitsele Ala piirdetara esitatakse vajaduse korral piirdeaia nurgapunktide koordinaatidena (XYZ). MNTA kood 20320 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Toestus- ja tugevdustarindid modelleeritakse eraldi tarinditena igal üksikjuhul eraldi. 114000 Likvideeritavad ja teisaldatavad pinnasetarindid ja muldkehad 1140 Likvideeritavad ja teisaldatavad pinnasetarindid ja muldkehad Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir P EeL 2-mõõtmelised alapiirid või olulised objektid tarindi alumise pinnana K PõP Modelleeritakse likvideeritava tarindi alumise pinnana K TeM Kohtades, kus pinnas (näiteks huumus, metsakõdu või turvas) tuleb äärmiselt sügavalt eemaldada, modelleeritakse äärmiselt sügav paljandamine pinnana (InfraRYL 11410.3.2 pinnase eemaldamisest tee-ehituses). Muid likvideeritavaid tarindeid ei modelleerita. K Atribuudid Likvideeritav materjal Ladestuskoha informatsioon MNTA kood 30101 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 115000 Likvideeritavad katendid 1150 Likvideeritavad katendid Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmelised alapiirid või olulised objektid tarindi alumise pinnana K PõP Modelleeritakse likvideeritava tarindi alumise pinnana K TeM Teostusmudelit ei koostata E Atribuudid Likvideeritav materjal Ladestuskoha informatsioon MNTA kood 40101 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 1200 Saast unud pinnas ja tarindid 121000 Likvideeritavad saast unud pinnased ja -tarindid 1210 Likvideeritavad saast unud pinnased ja -tarindid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline punkt või olulised objektid 2-mõõtmelise alapiirina P EeL 3-mõõtmeline punkt või olulised objektid 3-mõõtmelise alapiiri või tarindi alumise pinnana K PõP Saastunud pinnas ja tarindid esitatakse tarindi või keha alumise pinnana. K TeM Teetarindi alumise pinna all paikneva ehitiseosa teostusmudel modelleeritakse pinnana (InfraBIM 1625 „Pinnase väljavahetamisega seotud kaevetööd, alumine“) ja hõlmatakse ehitiseosas 2012 „Alumine koondpind“. Teiste likvideeritavate ehitiseosade kohta teostusmudelit ei koostata. K Atribuudid Ruumala Link/viide aruandele saastunud pinnasega ala kohta Likvideeritava pinnase/tarindi sügavus MNTA kood 30103 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 122000 Isolatsioonitarindid 1220 Isolatsioonitarindid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmelised alapiirid P EeL 3-mõõtmelised alapiirid K PõP Isolatsioonitarindid esitatakse tarindi või keha alumise pinnana. K TeM Modelleeritakse ehitusprotsessis säilinud tarindosade põhjal 3-mõõtmeliste punktide ja/või pindadena, alates ehitiseosa välispinnast. K Atribuudid Ruumala MNTA kood 60807 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 123000 Muud likvideeritavad saast unud pinnased ja -tarindid 1230 Muud likvideeritavad saast unud pinnased ja -tarindid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline punkt või olulised objektid 2-mõõtmelise alapiirina P EeL 3-mõõtmeline punkt või olulised objektid 3-mõõtmelise alapiiri või tarindi alumise pinnana P PõP Saastunud pinnas ja tarindid esitatakse tarindi või keha alumise pinnana. P TeM Ehitusmudelit ei koostata E Atribuudid Ruumala Link/viide aruandele saastunud pinnasega ala kohta Likvideeritava pinnase/tarindi sügavus MNTA kood 30 103.3 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 1300 Vundamenditarindid 131100 Taldmikvundamendid 131200 Plaatvundamendid 131900 Muud pinnasele toetuvad vundamendid 1311 Taldmikvundamendid 1312 Plaatvundamendid 1319 Muud pinnasele toetuvad vundamendid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir, mille kõrgusmärk määratakse tarindi välispinna järgi või kehana P EeL Vundamendid modelleeritakse kehana K PõP Vundamendid modelleeritakse kehana K TeM Modelleeritakse punktide, murdejoonte ja pindadena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk tarindi välis- ja alumise pinna järgi. K Atribuudid MNTA kood 1311>60101.3 MNTA kood 1312>60101.4 MNTA kood 1319>60101.5 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 132100 Vaiad 1321.1 Rammvaiad Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Vai Vai modelleeritakse kehana Vaia ülemise otsa keskpunkti koordinaadid läbilõikamise tasandil Vaia alumise otsa keskpunkti koordinaadid Vaiade projektsügavus modelleeritakse pinnana K Ankur Ankur modelleeritakse keha või 3-mõõtmelise murdejoonena TeM Vaia alumise otsa keskpunkt ja ülemise otsa keskpunkt (mahalõikamise tasandil) modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis. Vaia dokumentatsioon ja kandevõime mõõtmise aruanded lisatakse teostusmudeli kataloogi. K Atribuudid Vai Vaia suurus (läbimõõt või külje pikkus) Pinnases/kaljus asuv ots Betooni/terase mark, keskkonna klass Korrosioonivaru, arvestuslik kasutusiga Sarrus Vaia rammimisklass Rammimise lõpetamise kriteeriumid Vaia kandevõime arvestuslik väärtus (väiksem suurus geotehnilise ja konstruktsioonilise kandevõime hulgast) Ankur Mudel Terasemark Eelpingutusjõud Väljatõmbamisjõud Mört Arvestuslik sügavus Liite pikkus MNTA kood 60303.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 132100 Vaiad 1321.4 Pinnast asendavad kohtvaiad 1321.5 Puurvaiad Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Vai modelleeritakse kehana Vaia ülemise otsa keskpunkti koordinaadid läbilõikamise tasandil (XYZ) Vaia alumise otsa keskpunkti koordinaadid (XYZ) Vaiade projektsügavus modelleeritakse pinnana K TeM Vaia alumise otsa keskpunkt ja ülemise otsa keskpunkt (mahalõikamise tasandil) modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Vaia läbimõõt Betoonimark, keskkonna klass Sarrus Vaia rammimisklass Vaia kandevõime arvestuslik väärtus (väiksem suurus geotehnilise ja konstruktsioonilise kandevõime hulgast) Terasemark Vaia seinapaksus Korrosioonivaru, arvestuslik kasutusiga MNTA kood 1321.4>60303.2 M NTA kood 1321 .5>60303.3 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 132200 Vaiadele toetuvad plaadid 1322 Vaiadele toetuvad plaadid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir, kõrgusmärk plaadi ülaservast P EeL Plaat modelleeritakse kehana K PõP Postid modelleeritakse nagu nimetuste 1321–1325 korral Plaat modelleeritakse kehana K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoonte, pindade või punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk tarindi välis- ja alumise pinna järgi. K Atribuudid Postid nagu nimetuste 1321–1325 korral Plaadi paksus tegelikku geomeetriat arvestades (lokaalse paksendusega ja talaplaadid) Plaadimaterjali atribuudid Betoonimark Sarrus Link/viide tugevdusplaanile MNTA kood 60303.5 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Eritarindite täpsemat määratlust vt Soome maanteeameti sildade mudelprojekteerimise juhendit 6/2014 (Siltojen tietomalliohje). 132300 Vaia kaitsepead 1323 Vaia kaitsepead Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Postid modelleeritakse nagu nimetuste 1321–1325 korral Vaia kaitsepead modelleeritakse kehadena K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena alates ehitiseosa välispinnast projektipõhiselt. P Atribuudid Postid nagu nimetuste 1321–1325 korral Vaia kaitsepeade suurus Vaia kaitsepeade materjali atribuudid Küljepikkus Betoonimark Sarrus MNTA kood 60303.6 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Eritarindite täpsemat määratlust vt Soome maanteeameti sildade mudelprojekteerimise juhendit 6/2014 (Siltojen tietomalliohje). 133000 Paigaldusalused 1330 Paigaldusalused Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Torukaevikud Modelleeritakse tarindi välispinnana, kõrgusmärk veetaseme järgi P Eri tasanditel kulgevate torude jaoks ei looda paigaldusalusele astmeid. Kui kaevikus paikneb mitu toru, modelleeritakse paigaldusalus kõige madalama toru alumise pinnani. Vajaduse korral modelleeritakse eeltäide ja filterkangas eraldi. Muu Modelleeritakse tarindi välispinnana, kõrgusmärk veetaseme järgi Vajaduse korral modelleeritakse eeltäide ja filterkangas eraldi. TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt. P Atribuudid Materjal Paksus Ülekate (terasplaatalused) MNTA kood 60101 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium: paigaldusalus paigutatakse objektil toru paksuse põhjal (vt eeltäitmine). 1400 Alustarindid 141100 Süvastabiliseeritud pinnased 1411 Süvastabiliseeritud pinnased Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir P EeL 2-mõõtmeline alapiir K PõP Lööktihendatud pinnasekihi pealispind modelleeritakse pinnana. Süvastabiliseeritud pinnasekihi (tihendatud pinnase) pealispind modelleeritakse pinnana. K TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist 2-mõõtmeliste alapiiride, 2-mõõtmeliste pindade või 2-mõõtmeliste punktidena. K Atribuudid Tihendatud materjal Nõutav löögienergia Löökide arv ühe töötsükli kohta ja tsüklite arv MNTA kood 40601 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : kui löögikoht igas töötsüklis muutub, modelleeritakse iga töötsükkel eraldi. 141200 Vertikaaldreenide abil tihendatud pinnased 1412 Vertikaaldreenide abil tihendatud pinnased Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir P EeL 2-mõõtmeline alapiir K PõP Kuivendatava pinnasekihi pealispind modelleeritakse pinnana Lintdreenide projektsügavus modelleeritakse pinnana või projekttsoon kehana Drenaažikihi pealispind modelleeritakse pinnana Lintdreenide keskpunkti koordinaadid (XYZ) Filterkangas nagu nimetuse 2112 korral Eelkoormusmulle nagu nimetuse 1816 korral Kraavide asukohad pinnana nagu nimetuse 1433 korral K TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist 2-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena XY-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Lintdreeni atribuudid Lintdreeni materjal Lintdreeni laius ja paksus MNTA kood 40602 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 141300 Stabiliseeritud pinnased 1413.1 Vaiadega stabiliseeritud tarindid Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir P EeL Ehitiseosa kohta antakse üle projektsügavus ja tööalus. Projektsügavus ja tööalus Vaia projektsügavus modelleeritakse pinnana Tööaluse pealispind modelleeritakse pinnana K PõP Ehitiseosa kohta antakse üle projektsügavus ja tööalus. Vaiad modelleeritakse kehadena. Projektsügavus ja tööalus Injektsiooni projektsügavus modelleeritakse pinnana Tööaluse pealispind modelleeritakse pinnana Üksikud valatud vaiad Iga valatud vai modelleeritakse kehana Iga valatud vaia ülemise otsa keskpunkti koordinaadid (XYZ) Iga valatud vaia alumise otsa keskpunkti koordinaadid (XYZ) K TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist 2-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena XY-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid MNTA kood 40603 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Sammaste rühm Iga sammaste rühma kordumatu tunnuskood (nimetus/number) Vaia läbimõõt Sammaste rühma nimetus Kirjeldus Arvestuslik nihketugevus (kPa) Sideaine tüüp Sideaine tugevus (kg/m 3 ) Materjalikulu määr Vaiade minimaalne pööramiskiirus (p/min) Vaiade maksimaalne pööramiskiirus (p/min) Minimaalne injektsioonisurve Maksimaalne injektsioonisurve Õhu pihustuskiirus Sammaste vahekaugus IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. EI OLE kohustuslik/nõutav teave, mida saaks vahetada IM4 vormingus Üksik sammas Vaia kordumatu tunnuskood (nimetus/number) Vaia olek (plaaniline, lõplik jne) Vaia ülemise otsa keskpunkt (XYZ) Vaia alumise otsa keskpunkt (XYZ) Vaia horisontaalne suund (kui on kaldega) Vaia kalle (kui on kaldega) Projektsügavus (tsemendikihi algustasand) Tsemendikihi lõpptasand Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 11 141300 Stabiliseeritud pinnased 1413.2 Mass-stabiliseeritud pinnased Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Mass-stabiliseeritav ala modelleeritakse kehana Tööaluse pealispind modelleeritakse pinnana K TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist 2-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena XY-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Stabiliseerimisel kasutatav sideaine Sideaine tugevus ja kogus Stabiliseerimise arvestuslik nihketugevus (kPa) MNTA kood 40604 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 141400 Injekteeritud pinnased 1414 Injekteeritud pinnased Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir P EeL Ehitiseosa kohta antakse üle projektsügavus ja tööalus. Projektsügavus ja tööalus Injektsiooni projektsügavus modelleeritakse pinnana Tööaluse pealispind modelleeritakse pinnana K PõP Ehitiseosa kohta antakse üle projektsügavus ja tööalus. Vaiad modelleeritakse kehadena. K Projektsügavus ja tööalus Injektsiooni projektsügavus modelleeritakse pinnana Tööaluse pealispind modelleeritakse pinnana Üksikud valatud vaiad Iga valatud vai modelleeritakse kehana Iga valatud vaia ülemise otsa keskpunkti koordinaadid (XYZ) Iga valatud vaia alumise otsa keskpunkti koordinaadid (XYZ) TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist 2-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena XY-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Injekteeritud vaiade läbimõõt Kasutatav sideaine Sideaine tugevus ja kogus Injekteeritud vaiade projekttugevus MNTA kood 40605 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 11 141500 Tugevdatud pinnased 1415.1 Võrguga tugevdatud pinnased (teras- ja plastvõrgud) 1415.2 Geotekstiiliga tugevdatud pinnased 1415.3 Kilega tugevdatud pinnased Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana K TeM Modelleeritakse pindadena XYZ-koordinaatsüsteemis K Atribuudid Materjali omadused MNTA kood 14 15.1>40607 MNTA kood 1415.2>40608 MNTA kood 1415.3>40609 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 141500 Tugevdatud pinnased 1415.4 Tugipakud teetarindites Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Modelleeritakse kehana P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Tugipaku tüüp MNTA kood 1415.4>40610 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 142100 Külmumistõkked 142200 Soojusisolatsioonid (torud ja muu) 1421 Külmumistõkked 1422 Soojusisolatsioonid (torud ja muu) Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir või oluliste tarindite asukohas tarindi pealispinnana P PõP Tarindi pealispinna või kehana K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktide ja/või pindadena alates ehitiseosa välispinnast. K Atribuudid Materjal Paksus Tugevusomadused MNTA kood 1421>60810 MNTA kood 1422>60811 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 142300 Põhjavee kaitserajatised 1423.1 Bentoniitmatid 1423.2 Bentoniittarindid 1423.3 Pinnast tihendavad tarindid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir või oluliste tarindite asukohas tarindi pealispinnana K PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana Kile nagu nimetuse 1423.4 korral Kaitsekatte pealispind modelleeritakse pinnana Kaitse- ja drenaažikihi pealispind Filterkangas nagu nimetuse 2112 korral Dreenid nagu nimetuse 1431 korral Pind modelleeritakse tervikpinnana ja mudelis ei pea esitama vundamenditarinditele ette nähtud avasid jms.* K TeM Modelleeritakse sõltuvalt objektist pindade, murdejoonte või punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Bentoniitmati omadused Mati ülekate Kaitseklass Kaitsekihi materjal Kaitse ja drenaažikihi materjal Bentoniitsavi kogus ja kvaliteet Täitematerjali tüüp, terasuurus ja veesisaldus Kaitsekatte materjali omadused MNTA kood 1423.1>30705 MNTA kood 1423.2>30707 MNTA kood 1423.3>30708 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Põhiprojekti staadium : mahu- ja kuluarvutustel tuleb vajaduse korral arvesse võtta võimalikke avasid. 142300 Põhjavee kaitserajatised 1423.4 Kiled põhjavee kaitsetarindites 1423.5 Katendi serva bituumenkatted Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir K EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana Pind modelleeritakse tervikpinnana ja mudelis ei pea esitama vundamenditarinditele ette nähtud avasid jms.* K TeM Kiled põhjavee kaitsetarindites Kiled modelleeritakse 3-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis Katendi serva bituumenkate Modelleeritakse 2-mõõtmeliste alapiiride, pindade või punktidena XY-koordinaatsüsteemis K Atribuudid Kilematerjali omadused Kileõmbluse ülekate/keevised Bituumenlehe paksus Kaitsekihi materjal MNTA kood 1423.4>30709 MNTA kood 1423.5>30710 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Põhiprojekti staadium : mahu- ja kuluarvutustel tuleb vajaduse korral arvesse võtta võimalikke avasid. 143100 Drenaažitorud 1431 Drenaažitorud Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Kõrgusmärk määratakse veetaseme järgi. P PõP Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Kõrgusmärk määratakse veetaseme järgi. Kaevik modelleeritakse nagu nimetuse 1621 korral K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena sõlmede ja torupöörakute järgi XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk veetaseme järgi. K Atribuudid Pikkus Liite tüüp Surveklass MNTA kood 50101 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Ristlõike mõõtmed: Ristlõige: siseläbimõõt Ovaalne/ringikujuline ristlõige: kõrgus ja sisemõõt Neljakandiline toru: kõrgus ja laius Kanal: kõrgus, üla- ja alaosa laius Seina paksus Toru kordumatu tunnuskood Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood Kalle [%] Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Materjal Alguspunkti koordinaadid Lõpp-punkti koordinaadid Kõrgusmärgi tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 143200 Drenaaži kontrollkaevud 1432 Drenaaži kontrollkaevud Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse 3-mõõtmelise punktina kaevu keskpunktist, kõrgusmärk kaevu kaane järgi K PõP Kaevu serv ja põhi modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena, asukoht määratakse kaevu keskpunkti järgi, kõrgusmärk kaevu kaane ja põhja järgi K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis. Asukoht määratakse kaevu keskpunkti järgi, kõrgusmärk kaevu kaane ja põhja järgi. K Atribuudid Kaane tüüp Kaane materjal Kaane kandevõime klass Setiti kõrgus Setiti maht MNTA kood 50202 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Kaevukaane kõrgusmärk Põhja kõrgusmärk 2-mõõtmelise ristlõike keskpunkt Ristlõike mõõtmed: Ringikujuline ehitus: siseläbimõõt Neljakandiline ehitus: kõrgus ja laius Kaevu kordumatu tunnuskood Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Materjal Seina paksus Ühinevad torud: toru viitenumber, voolu suund (sisse/välja), kõrgusmärk . IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 1434 Kraavid ja voolusängid 1434 Kraavid ja voolusängid Üleantav geomeetria EsK Kraavid ja voolusängid, mis on tähtsad kuivendamise, mahuarvutuste või koordineerimise seisukohast, modelleeritakse pindadena. Modelleeritakse kraavide ja voolusängide põhi ja nõlvad. P EeL Kraavid ja voolusängid, mis on tähtsad kuivendamise, mahuarvutuste või koordineerimise seisukohast, modelleeritakse pindadena. Modelleeritakse kraavide ja voolusängide põhi ja nõlvad. K PõP Kraavid ja voolusängid, mis on tähtsad kuivendamise, mahuarvutuste või koordineerimise seisukohast, modelleeritakse pindadena. Modelleeritakse kraavide ja voolusängide põhi ja nõlvad. K TeM Kraavide ja voolusängide põhi ja nõlvad modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Väljakaevatud materjali ladestusala (võimalikud piirangud esitatakse eraldi alapiirina) MNTA kood 50105 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 143500 Truubid 1435 Truubid Üleantav geomeetria EsK Olulised tarindid modelleeritakse 3-mõõtmelise joone või murdejoonena, kõrgusmärk truubi veetaseme järgi P EeL Olulised tarindid modelleeritakse 3-mõõtmelise joone või murdejoonena, kõrgusmärk truubi veetaseme järgi K PõP 3-mõõtmeline joon või murdejoon, kõrgusmärk truubi veetaseme järgi K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena truubi otste järgi XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk veetaseme järgi. K Atribuudid Materjal Läbimõõt MNTA koodid 51001, 51002, 51003, 51004, 51005, 51006 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 1500 Kalju tihendus- ja tugevdustarindid 151000 Injekteerimisega tugevdatud kaljud 151900 Muud kaljuinjektsioonid 1510 Injekteerimisega tugevdatud kaljud 1519 Muud kaljuinjektsioonid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Kaljuinjektsioonid modelleeritakse keha või 3-mõõtmelise murdejoonena P PõP Nagu eelmises staadiumis. P TeM Projektipõhiselt, modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina (näiteks joontüüpi injektsioonvooderdis), punktide või murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis puuraugu ülemise ja alumise otspunkti asukohas. P Atribuudid Augu kordumatu tunnuskood Augu alg- ja lõpp-punkti koordinaadid (XYZ) Augu pikkus Eelnev- või järelinjekteerimine Injekteerimine ja maksimaalne rõhk Lõpetamiskriteerium Injektsiooni muutmiskriteerium Eri toimingutega seotud kuupäevad (puurimine, injektsioon, kontrollimine ...) Injektsioon mööda maad või õõnsuses/kaljuruumis Injektsioonisegu omadused Injektsioonisegu koostis ja/või segamisvahekord Keemiline või tsemendipõhine injektsioonisegu Kasutatud/kasutatavad lisaained Injektsioonisegu kulu teave MNTA kood 1510>30614 MNTA kood 1519>30615 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 152100 Poltidega stabiliseeritud kaljud 152200 Ankrutega stabiliseeritud kaljud 1521 Poltidega stabiliseeritud kaljud 1522 Ankrutega stabiliseeritud kaljud Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Kaljupoldid modelleeritakse keha või 3-mõõtmelise murdejoonena P PõP Nagu eelmises staadiumis. P TeM Projektipõhiselt, modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina, punktide või murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis kaljupoldi ülemise ja alumise otspunkti asukohas. P Atribuudid Augu algus- ja lõpp-punkti koordinaadid (XYZ) augu keskpunktis Poldi paigalduskoha algus- ja lõpp-punkti koordinaadid (XYZ) Poldi tüüp Poldi läbimõõt ja sirgete osade pikkus Materjal ja pinnakate (korrosioonikaitse) Poldi pingutamise teave Poltliite tüüp: eel-, vahe- või lõppkinnitus Monoliitimissegu andmed punkti 1510 kohaselt Kui monoliitimissegu on tsemendipõhine, näidatakse ka keskkonna klass MNTA kood 1521>30616 MNTA kood 1522>30617 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Eelprojekti staadium: modelleerimisvajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta ankru või poldi ja võimalike olemasolevate kaljuruumide/-tühemike ja muude aluskivimis paiknevate tarindite vahekaugust. 152300 Võrguga stabiliseeritud kaljud 1523 Võrguga stabiliseeritud kaljud Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse pinnana P PõP Modelleeritakse pinnana P TeM Modelleeritakse pinnana P Atribuudid Võrgu materjali ja tugevuse andmed Terasvõrgu korral üksiku traadi läbimõõt Võrgutraatide vahekaugus Võrgu pinnatöötlus Võrgu ülekate Võrgu kinnitus paigalduspinnale MNTA kood 30618 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : kui paigaldatakse kaljupoldid, tuleb poltliide esitada nii nagu koodi 1521 korral. EeL staadium: modelleerimisvajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta kalju stabiliseerimiseks kasutatava sarrusvõrgu kogust ja ulatust. Soovitatav on modelleerida kõik sarrusvõrgu alad, mis on kõnealuse projekti seisukohast ulatuslikud ja plaanipärased. 152900 Muud mehaaniliselt tugevdatud kaljutarindid 1529 Muud mehaaniliselt tugevdatud kaljutarindid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Tarind modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha, pinna või 3-mõõtmelise joonmudelina P PõP Tarind modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha, pinna või 3-mõõtmelise joonmudelina P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri, punktide või murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis P Atribuudid Atribuudid määratakse igal üksikjuhul eraldi MNTA kood 30619 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 153100 Torkreetbetoonpinnad 1531 Torkreetbetoonpinnad Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Teoreetiline torkreetimisvaru modelleeritakse keha või pinnana (torkreetkihi pind avatud ruumis). Vajaduse korral modelleeritakse projekteeritud torkreetkiht keha või pinnana (torkreetkihi pind avatud ruumis). P PõP Nagu eelmises staadiumis P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri või pindadena XYZ-koordinaatsüsteemis. P Atribuudid Torkreetkihi paksused eraldi torkreeditavate pindade kaupa (näiteks tunnelites seinad ja võlvlagi, avatud kaevikutes ja šahtides seina ja tasandi kaupa) Tunnelid: tunneli tunnuskood ning tugevdusprofiilidega tugevdatava ala algvai ja lõppvai Torkreetbetooni omadused (lisaained kihtide kaupa, keskkonna klassid, kuiv- või märgsegu) Torkreetimisliik: vahetu, ohutusotstarbeline või lõplik torkreetimine Kiud- või võrksarrusega torkreet Energia neeldumise klass MNTA kood 30620 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : torkreettarindite modelleerimine pole vajalik pindadel, mis asuvad trassi suhtes risti ja mille rajamiseks on kasutatud rõhtkaeveõõsi. 153200 Torkreetbetooni dreenid 1532 Torkreetbetooni dreenid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Iga dreenitoru modelleeritakse keha või 3-mõõtmelise murdejoonena, kõrgusmärk Z määratakse veetaseme järgi P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Nagu koodi 1531 korral Dreeni tüüp Paigaldusmeetod MNTA kood 30621 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium Torkreetbetooni dreenide geovahtvoodreid ja kaitse-torkreetkihte ei modelleerita. Torkreetbetooni dreenide võimalikke loputusühendusi pole vaja modelleerida. 153900 Muud torkreetbetoontarindid 1539 Muud torkreetbetoontarindid Üleantav geomeetria EsK Tarind modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha või pinnana P EeL Nagu eelmises staadiumis P PõP Nagu eelmises staadiumis P TeM Lepitakse kokku igal üksikjuhul eraldi P Atribuudid Atribuudid määratakse igal üksikjuhul eraldi MNTA kood 30622 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : torkreetimise miinimumnõuded nagu koodi 1531 korral. 1600 Süvendid ja kaevikud 161000 Süvendid 1610 Süvendid Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse süvendi või kaeviku alumise pinnana K EeL Modelleeritakse süvendi või kaeviku alumise pinnana K PõP Modelleeritakse süvendi või kaeviku alumise pinnana K TeM Süvendi alumine pind modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis ehitiseosa 2012 (alumine koondpind) või 2011 (teetarindi alumine pind) järgi. K Atribuudid Väljakaevatud materjali ladestusala (võimalikud piirangud esitatakse eraldi alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis) MNTA kood 30107 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 162100 Toru- ja kaablikraavid 162200 Truubi kaevikud 1621 Toru- ja kaablikraavid 1622 Truubi kaevikud Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Truubi/ kaeviku nõlvad ja põhi modelleeritakse pinnana Kraavides pole vaja modelleerida kaevusetitite jaoks jäetud eraldi süvendeid P PõP Truubi/ kaeviku nõlvad ja põhi modelleeritakse pinnana Kraavides pole vaja modelleerida kaevusetitite jaoks jäetud eraldi süvendeid Kõik krundiühendused, mille pikkus ületab 2 meetrit, modelleeritakse kraavi alumise pinnana P TeM Kraavi alumine pind modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis projektipõhiselt. P Atribuudid Väljakaevatud materjali ladestusala (võimalikud piirangud esitatakse eraldi alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis) MNTA kood 1621> 30108 MNTA kood 1622>30109 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 162400 Ehitise- ja sillakaevikud 1624 Ehitise- ja sillakaevikud Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir või pind P EeL Kaeviku põhi ja nõlvad modelleeritakse pinnana. K PõP Kaeviku põhi ja nõlvad modelleeritakse pinnana. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Kaeviku põhi ja nõlvad modelleeritakse pinnana. K Atribuudid Väljakaevatud materjali ladestusala (võimalikud piirangud esitatakse eraldi alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis) MNTA kood 30110 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 162500 Massivahetusega seotud kaevikud 1625 Massivahetusega seotud kaevikud Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir või olulised tarindid pinnana P EeL Kaeviku põhi ja nõlvad modelleeritakse pinnana. K PõP Kaeviku põhi ja nõlvad modelleeritakse pinnana. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Kaeviku põhi ja nõlvad modelleeritakse pinnana. K Atribuudid Väljakaevatud materjali ladestusala (võimalikud piirangud esitatakse eraldi alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis) MNTA kood 30111 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 163100 Elementtoed 1631 Elementtoed Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse pinnana Asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaserva ning seina arvutuslikust allserva järgi. P EeL Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. K PõP Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoonte või kehadena. K TeM Ei modelleerita E Atribuudid Elemendi omadused MNTA kood 60303.7 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : alalised tugitarindid, mis jäävad pärast ehitustööde lõpetamist paika, tuleb modelleerida. 163200 Vai-sulundseinad 1632 Vai-sulundseinad Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse pinnana Asukoht määratakse sulundseina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse sulundvaiade ülaservast ning sulundvaiade arvutuslikust allservast. P EeL Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse sulundseina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse sulundvaiade ülaservast ning sulundvaiade arvutuslikust allservast. K PõP Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse sulundseina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse sulundvaiade ülaservast ning sulundvaiade arvutuslikust allservast. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoonte või kehadena. K TeM Alalised sulundseinas modelleeritakse pindadena XYZ-koordinaatsüsteemis. Asukoht määratakse sulundseina keskjoonest. Kõrgusmärk määratakse sulundvaiade ülaservast ning sulundvaiade arvutuslikust allservast. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena. K Atribuudid Sein Sulundvaia mudel Jäikus Terasemark Lukutüüp Ankurtala Ankurtala mudel Jäikus Terasemark Ankrud Nagu koodi 1321 korral Seesmised toed Toe mudel Jäikus Terasemark Alumised sidetalad ja kaljupoldid Vundamenditala omadused Betoonimark Sarrus Alumise sidetala ankurdus nagu koodi 1321 korral Läbimõõt Terasemark Pikkus Arvestuslik sügavus MNTA kood 60303.08 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : alalised tugitarindid, mis jäävad pärast ehitustööde lõpetamist paika, tuleb modelleerida. 163300 Tugiseinad 1633 Tugiseinad Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse pinnana Asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaserva ning seina arvutuslikust allserva järgi. P EeL Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. K PõP Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoonte või kehadena. K TeM Alalised tarindid modelleeritakse 3-mõõtmeliste pindadena kaeviku seina vastas, XYZ-koordinaatsüsteemis. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena. K Atribuudid Sein Seinaelemendi pikkus Seinaelemendi mudel Materjal Materjali omadused Tugede omadused ja k/k Toestus Nagu koodi 1632 korral MNTA kood 60303.9 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium: alalised tugitarindid, mis jäävad pärast ehitustööde lõpetamist paika, tuleb modelleerida. 163400 Tamm-sulundsein 163500 Puurvaiseinad 1634 Tamm-sulundsein 1635 Puurvaiseinad Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse pinnana Asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaserva ning seina arvutuslikust allserva järgi. P EeL Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. K PõP Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoonte või kehadena. K TeM Alalised tarindid modelleeritakse 3-mõõtmeliste pindadena XYZ-koordinaatsüsteemis alates tarindi keskjoonest. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena. K Atribuudid Sein Nagu koodi 1325 korral Veepidavuse nõue Toestus Nagu koodi 1632 korral MNTA kood 1634>60303.10 MNTA kood 1635>60303.11 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : alalised tugitarindid, mis jäävad pärast ehitustööde lõpetamist paika, tuleb modelleerida. 163600 Lõikuv- või külgnevatest vaiadest tugisein 1636 Lõikuv- või külgnevatest vaiadest tugisein Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse pinnana Asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaserva ning seina arvutuslikust allserva järgi. P EeL Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. K PõP Modelleeritakse pinna või kehana Pinnana modelleerimisel: asukoht määratakse seina keskjoonest ja kõrgusmärk määratakse seina ülaservast ning seina arvutuslikust allservast. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoonte või kehadena. K TeM Alalised tarindid modelleeritakse 3-mõõtmeliste pindadena XYZ-koordinaatsüsteemis alates tarindi keskjoonest. Alalised ankrud ja ankurtalad modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena. K Atribuudid Sein Nagu koodi 1325 korral Veepidavuse nõue Toestus Nagu koodi 1632 korral MNTA kood 60303.12 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : alalised tugitarindid, mis jäävad pärast ehitustööde lõpetamist paika, tuleb modelleerida. 163900 Muud kaevikute tugitarindid 1639 Muud kaevikute tugitarindid Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha või pinnana P EeL Modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha või pinnana K PõP Modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha või pinnana K TeM Alalised tarindid modelleeritakse 3-mõõtmeliste pindadena K Atribuudid Atribuudid määratakse igal üksikjuhul eraldi MNTA kood 30112 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : alalised tugitarindid, mis jäävad pärast ehitustööde lõpetamist paika, tuleb modelleerida. 164000 Veealused süvendid ja kaeved 1640 Veealused süvendid ja kaeved Üleantav geomeetria EsK Süvendite ja kaevete alumised pinnad ja nõlvad modelleeritakse pinnana. P EeL Süvendite ja kaevete alumised pinnad ja nõlvad modelleeritakse pinnana. K PõP Süvendite ja kaevete alumised pinnad ja nõlvad modelleeritakse pinnana. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Süvendite ja kaevete alumised pinnad ja nõlvad modelleeritakse pinnana. K Atribuudid Link/viide eelnevale loadokumentidele MNTA kood 80903 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 165200 Raudteede alused läbiviigud 1652 Raudteede alused läbiviigud Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL Mullete alused läbiviigud modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri või kehana P PõP Mullete alused läbiviigud modelleeritakse kehana P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk läbiviigu pealispinna ja isevoolsetes torudes ka veetaseme järgi K Atribuudid Toru mõõtmed Materjal (manteltoru, sisetoru) Täitematerjal Isolatsioon MNTA kood 80904 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 1700 Kaljusüvendid, - kaevikud ja -tunnelid 171000 Avatud kaljusüvendid 1710 Avatud kaljusüvendid Üleantav geomeetria EsK Modelleerimisvajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi küsimusi: lähedalasuvad kaljuruumid/-tühemikud, kaljukaev iku sügavus ja ümbritsevate alade tundlikkus heitmete, näiteks vibratsiooni, müra, gaasi ning tolmu suhtes. Kaljukaevik tuleb modelleerida, kui see asub ehitatud keskkonnas ja kalda kõrgus ületab 3 meetrit. Looduskeskkond Kaljukaeviku ulatus esitatakse 3-mõõtmelise alapiirina. Alapiiri kõrgusmärk ei näita kaeviku tasandit. P EsK Ehitatud keskkond Modelleeritakse teoreetilise pinnana K EeL Modelleeritakse teoreetilise pinnana Teoreetilist ulatust hinnatakse lähteandmete alusel. Kui lähteandmed (kaljupinnase teave) on puudulik, tuleb hinnata kaeviku ulatust ja laiust. K PõP Nagu eelmises staadiumis Kaevatava pinna ulatust ajakohastatakse täpsema teabega kaljupinnase kohta. Üleantav materjal hõlmab pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Tee- ja tänavatarindite korral modelleeritakse mahuarvutustes kasutatav pind. Raudteetarindites modelleeritakse projektipõhiselt kaevatav ja puhastatav kaljupinnas eraldi pinnana. Enne kalju kaeviku rajamist kaardistatud kaljupinnas lisatakse ehitiseosa teostusmudeli kataloogi kolmnurkvõrgu mudelina, mis sisaldab murdejooni ja punkte, millest moodustuvad tahud. Vt nõuete tabelit „Kaljupinnas“. K Atribuudid Seinte täpsusnõuded ja nende lõikejoonte suurim lubatav aukude vahekaugus täpsusklassi kaupa Suurim lubatav purunemistsoon Suurim lubatud möödapuurimine põhjal Suurim lubatud stabiliseerimata seina kõrgus MNTA kood 30104.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria (trassi geomeetria) IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Teoreetiline pind on kaevatava tühemiku piirpinda (allesjääva kalju pinda) kirjeldav pind. Kaljukaeviku tolerantsinõuded on seotud selle piirpinnaga. Kui avatud kaljusüvend seotakse ajutise trassiga (näiteks juurdepääsutunnelid), tuleb tagada, et kõnealune trass on juurdepääsutunneli üleantava materjali koosseisus. 172000 Kaljukanalid, -augud ja -süvendid 1720 Kaljukanalid, -augud ja -süvendid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleerimisvajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi küsimusi: astangu sügavus ja võimalikud lähedalasuvad juba ehitatud tarindid (näiteks vundamendid) ning ruumivajadus lõhkamiseks, kaevamiseks ja muudeks kaevetöödeks. Modelleeritakse teoreetilise pinnana P PõP Modelleeritakse teoreetilise pinnana Kui tasandite erinevus on väike (alla 1 m), võib kraavi põhja modelleerida ristlõike madalaima tasandi järgi ilma teoreetiliste pervedeta. Kui lähteandmed (kaljupinnase teave) on puudulik, tuleb hinnata kaeviku ulatust ja laiust. Kaevikuga seotud kaevamiseks vajalikud nõlvad modelleeritakse samuti nagu toru- ja kaablikraavide korral. Aluspõhi ja alused nagu toru- ja kaablikraavide korral. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Kaljukaevikute täpsusnõuded Suurim lubatav purunemistsoon MNTA kood 30104.2 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Teoreetiline pind on kaevatava tühemiku piirpinda (allesjääva kalju pinda) kirjeldav pind. Kaljukaeviku tolerantsinõuded on seotud selle piirpinnaga. 174000 Veealused kaljusüvendid ja - kaevikud 1740 Veealused kaljusüvendid ja - kaevikud Üleantav geomeetria EsK Kaljukaeviku ulatus esitatakse pinna või 3-mõõtmelise alapiirina. P EeL Modelleeritakse teoreetilise pinnana K PõP Modelleeritakse teoreetilise pinnana Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana projektipõhiselt. P Atribuudid Nagu avatud kaljusüvendite korral (1710). MNTA kood 30104.3 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 175100 Järeltöödeldud kaljupinnad 1751.1 Betooniga tasandatud kaljupinnad 1751.2 Kivimaterjaliga tasandatud lõhatud kaljupinnad Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri või tarindi välispinnana. P PõP Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri või tarindi välispinnana. K TeM Betooniga tasandatud kaljupinnad modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri või tarindi välispinnana. Kivimaterjaliga tasandatud pinnad nagu koodi 1330 korral. K Atribuudid Materjalinõuded Kaevatud pinna töötlus Kivi m aterjali nõuded MNTA kood 30104.4 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 176100 Kaljusse rajatud maa-alused ruumid 1761.1 Kaljutunnelid Üleantav geomeetria EsK Looduskeskkond Maa-aluse ruumi ulatus esitatakse 3-mõõtmelise alapiirina. Ehitatud keskkond Modelleeritakse teoreetilise 3-mõõtmelise pinnana, nagu allpool ProS, RaP, TnP, PaP staadiumi korral on näidatud. K EeL Maa-aluse ruumi teoreetiline pind modelleeritakse pinnamudeli või kehana. Tuleb mainida pinnamudelis esinevaid kõrvalekaldeid teoreetilisest ringjast kujust ja see kõrvalekalle ei tohi ületada 1/10 kaljukaeviku täpsusnõudest. Kolmnurkpinna tipud peavad paiknema teoreetilise ristlõike asukohtades. Pindade piirid (näiteks tunnelite ristumiskohtades) ei ole vajalikud. Profiilide süvendeid ei modelleerita. K PõP Igal tunnelil peab olema oma trass, mis paikneb tunneli sees kaevatavate pindade piires. Vajaduse korral modelleeritakse teoreetiline pind sõltuvalt tunneli rajamise viisist tervikpinnana mitme väljajoonistatud pinna järgi VÕI kaljumassi kujutavate objektide kombineerimise teel. Šahtide läbimurdekohad näidatakse pinnamudelitel aukudena. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Kaeveprofiilide ja profiili üleminekualade algus- ja lõppvaiad Täpsusnõuded erinevate ristlõike lõikude kaupa Suurim lubatud purunemistsoon erinevate lõikude ristlõigete kaupa Aukude suurim lubatud vahe kohaldatava täpsusnõude kvaliteediklassi kaupa MNTA kood 30104.6 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Tunnelitrassi geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Võimalikud ühendustunnelid, süvendid, kaldservad ja kraavid tuleb esitada pinnamudelina (aga nende esitamine põhitunneli omaga samas pinnamudelis pole vajalik). Teoreetiline pind on kaevatava tühemiku piirpinda (allesjääva kalju pinda) kirjeldav pind. Kaljukaeviku tolerantsinõuded on seotud selle piirpinnaga. Kõik maa-aluse ruumi aluspõhja sisse kaevatavad kraavid ja nišid tuleb modelleerida eraldi (1720). 176100 Kaljusse rajatud maa-alused ruumid 1761.4 Šahtid Üleantav geomeetria EsK Looduskeskkond Šahti ulatus esitatakse 3-mõõtmelise alapiirina. Ehitatud keskkond Modelleeritakse teoreetilise 3-mõõtmelise pinnana, nagu allpool ProS, RaP, TnP, PaP staadiumi korral on näidatud. K EeL Šahti teoreetiline pind modelleeritakse pinnamudeli või kehana. Ei ole vajalik šahti põhja väljajoon e stamine kuni maa-aluse ruumi ülapinnani ega augu tegemine šahti põhja. K PõP Mudel koostatakse maa-aluse ruumi järgi ja pinnamudelisse tehakse auk. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Täpsusnõuded tasandi ja seina kaupa Suurim lubatav purunemistsoon Aukude suurim lubatud vahe kohaldatava täpsusnõude kvaliteediklassi kaupa MNTA kood 30104.7 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Teoreetiline pind on kaevatava tühemiku piirpinda (allesjääva kalju pinda) kirjeldav pind. Kaljukaeviku tolerantsinõuded on seotud selle piirpinnaga. 176200 Kanalid ja süvendid kaljusse rajatud maa-alustes ruumides 1762 Kanalid ja süvendid kaljusse rajatud maa-alustes ruumides Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Kanalite ja süvendite teoreetiline pind modelleeritakse selliselt, et seda piiritleb teoreetilise tunneli alumine pind. Modelleerimisvajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta kanalite ja süvendite arvu ning nende kaugust kaljuruumi alumisele pinnale ehitatavatest kandetarinditest. P PõP Nagu eelmises staadiumis K TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Nagu koodi 1720 korral („Kaljukanalid, -augud ja -süvendid“). MNTA kood 30104.8 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Teoreetiline pind on kaevatava tühemiku piirpinda (allesjääva kalju pinda) kirjeldav pind. Kaljukaevik tolerantsinõuded on seotud selle piirpinnaga. 176900 Muud maa-alused kaljuruumid 1769 Muud maa-alused kaljuruumid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir K EeL Kaeviku pind modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi 3-mõõtmelise alapiiri, keha või pinnana. K PõP Kaeviku pind modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha või 3-mõõtmelise joonmudelina. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Atribuudid nagu koodi 1761 korral, võttes arvesse võimalikke antud juhul kehtivaid erinõudeid. MNTA kood 30104.9 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Teoreetiline pind on kaevatava tühemiku piirpinda (allesjääva kalju pinda) kirjeldav pind. Kalju kaeviku tolerantsinõuded on seotud selle piirpinnaga. 177100 Kaljusse puuritud augud 177200 Kaljusse puuritud kaevud 1771 Kaljusse puuritud augud 1772 Kaljusse puuritud kaevud Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse keha või 3-mõõtmeliste murdejoontena. P EeL Nagu eelmises staadiumis. P PõP Nagu eelmises staadiumis. P TeM Kõik puuritud augud ja kaevud modelleeritakse projektipõhiselt 3-mõõtmelise murdejoonena. P Atribuudid Augu alg- ja lõpp-punkti koordinaadid (XYZ) Augu pikkus ja läbimõõt Augu otstarve ja puurimis- või uuristusmeetod Võimalik torustik MNTA kood 1771> 30104.10 MNTA kood 1772>30104.11 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 177900 Muud kaljusse puuritavad tarindid 1779 Muud kaljusse puuritavad tarindid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Tarind modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha, pinna või 3-mõõtmelise joonmudelina P PõP Tarind modelleeritakse igal üksikjuhul eraldi keha, pinna või 3-mõõtmelise joonmudelina P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt. P Atribuudid Nagu koodi 1761 korral, võttes arvesse võimalikke antud juhul kehtivaid erinõudeid. MNTA kood 30104.12 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 1800 Mulded, muldkehad ja täited 181100 Mulded 1811.1 Pinnasmulded 1811.2 Lõhatud kaljumaterjalist mulded Üleantav geomeetria EsK Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pindadena, võimalikke kihte ei modelleerita. P EeL Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pindadena, võimalikke kihte ei modelleerita. K PõP Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pindadena, võimalikke kihte ei modelleerita. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana Pinnasmulded modelleeritakse ehitiseosa 2012 (Alumine koondpind) juurde. Lõhatud kaljumaterjalist mulded modelleeritakse ehitiseosa 1812 juurde. K Atribuudid Mulde materjali omadused Nõutav tihendus ja kandevõime Suurim lubatud rahnusuurus Kiilkihi omadused Nõutav tihendus ja kandevõime MNTA kood 1811.1> 30401 MNTA kood 1811.2>30402 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 181100 Mulded 1811.41 Kergkruusmulded 1811.42 Kergkruusbetoonmulded Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina P PõP Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pinnana, võimalikke kihte ei modelleerita. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Materjali omadused MNTA kood 1811.41>30402.1 MNTA kood 1811.42>30402.2 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 181100 Mulded 1811.43 Vahtplasttäidisega mulded Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina P PõP Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pinnana, võimalikke kihte ei modelleerita. Aluspõhi modelleeritakse tarindi välispinnana. Kui kaitsetarindina kasutatakse raudbetoonplaati, tuleb see modelleerida eraldi kehana. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Materjali omadused (EPS, XPS) MNTA kood 30402.3 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : aluspõhi tuleb modelleerida eraldi kihina nagu koodi 1831 korral. 181100 Mulded 1811.44 Rehvipurutäitega mulded 1811.45 Purustatud vahtklaasist täitega mulded Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina P PõP Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pinnana, võimalikke kihte ei modelleerita. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Kasutatav materjal (rehvipuru/-ribade tüüp, terved rehvid, rehvipakid) Materjali omadused MNTA kood 1811.44> 30402.4 MNTA kood 1811.45>30402.5 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 181100 Mulded 1811.5 Vastumulded Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pinnana, võimalikke kihte ei modelleerita. K PõP Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pinnana, võimalikke kihte ei modelleerita. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Vastumulde omadused MNTA kood 30402.6 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 181100 Mulded 1811.6 Eelkoormusmulded Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Mulde pealispinna tasand ja nõlvad modelleeritakse pinnana, võimalikke kihte ei modelleerita. Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Eelkoormusmaterjali omadused Eelkoormusaeg MNTA kood 30402.7 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 183100 Paigaldusalused torudele 1831 Paigaldusalused torudele Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Oluliste objektide asukohas modelleeritakse paigaldusalused tarindi välispinnana, kõrgusmärk veetaseme järgi. P PõP Oluliste objektide asukohas modelleeritakse paigaldusalused tarindi välispinnana, kõrgusmärk veetaseme järgi. K TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Materjali omadused Nõutav tihendus ja kandevõime MNTA kood 60205.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium: paigaldusaluse kõrgusmär k i korrigeeritakse objektil toruseina paksuse alusel. 183200 Algtäited 1832 Algtäited Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Materjali omadused Nõutav tihendus ja kandevõime MNTA kood 60206 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 183300 Lõpptäited 1833 Lõpptäited Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Materjali omadused Nõutav tihendus ja kandevõime MNTA kood 60207 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 183400 Vundamentide alused 183500 Tarindite ümbruse tagasitäited 1834 Vundamentide alus ed 1835 Tarindite ümbruse tagasitäited Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse oluliste objektide asukohas tarindi välispinnana. P PõP Modelleeritakse oluliste objektide asukohas tarindi välispinnana. K TeM 1834 „Vundamentide alused “: ehitiseosa ülemine pind modelleeritakse pinnana. 1835 „Tarindite ümbruse tagasitäited“: lepitakse kokku projektipõhiselt. K/P Atribuudid MNTA kood 1834>60208 MNTA kood 1835>60209 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 183600 Massivahetusega seotud täited 1836 Massivahetusega seotud täited Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL Modelleeritakse tarindi välispinnana P PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana K TeM Täite pealispind modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Materjali omadused Nõutav tihendus ja kandevõime MNTA kood 60210 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 183700 Kaablikraavide hüdrotõkked 1837.1 Bentoniitmattidest hüdrotõke Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir või olulised tarindid pinnana P PõP Hüdrotõke modelleeritakse pinnana. P TeM Hüdrotõke modelleeritakse pinnana. K Atribuudid Bentoniitmati omadused MNTA kood 60801 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 183700 Kaablikraavide hüdrotõkked 1837.2 Pinnase-bentoniidi segust hüdrotõke 1837.3 Kaablikraavide savimaterjalist hüdrotõkked Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir P PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana Kile nagu nimetuse 1423.4 korral Kaitsekatte pealispind modelleeritakse pinnana Kaitse- ja drenaažikihi pealispind Filterkangas nagu nimetuse 2112 korral Dreenid nagu nimetuse 1431 korral Pind modelleeritakse tervikpinnana ja mudelis ei pea esitama vundamenditarinditele ette nähtud avasid jms.* P TeM Hüdrotõke modelleeritakse pinnana. K Atribuudid Pinnase-bentoniidisegu omadused Savitarindi omadused MNTA kood 1837.2>60802 MNTA kood 1837.3>60803 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 183900 Muud kaeviku täited 1839 Muud kaevikutäited Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir või oluliste objektide asukohas tarindi välispinnana P PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Materjali omadused Nõutav tihendus ja kandevõime MNTA kood 60211 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 2000 KATENDID JA KATTED Värvus ja tähtkood Modelleerimisnõue K Kohustuslik, tuleb alati modelleerida P Projektipõhine E Ei modelleerita (ei olene projekteerimisstaadiumist) 201000 Ülemine koondpind 2010 Ülemine koondpind Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse pinnana K EeL Modelleeritakse pinnana K PõP Modelleeritakse pinnana Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Kõvad pinnad (katendid, ääretoed ja eritarindid) modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. Projektipõhiselt ja pakkumiskutses määratu kohaselt: koostatakse maastikumudel terve ehitiseosa teostusmudeli põhjal kooskõlas Soome transpordiameti koostatud riikliku mõõdistamisjuhendiga, kus käsitletakse maastikuandmeid tee- ja raudteeprojektides (Tie- ja ratahankkeiden maastotiedot - Mittausohje, Soome transpordiamet, 18/2017); luuakse lisaandmed, nii et ehitiseosa alatüüpi objektide alusel moodustatakse alapiir. Alapiirile omistatakse kõnealuse ehitiseosa InfraBIM-i kood. Iga alatüüpi ehitiseosa kantakse eraldi failina kataloogi „2010 Ülemine koondpind“. Alatüüpi objektid hulka kuuluvad sõiduteed, liiklussaared, kivisillutised, jalgteed ja rattateed, rohealad, materjalipiirid ning muud alaobjektid. Need alad joonestatakse tervikuna sellises ulatuses, kus omadused jäävad näiteks ala liigi ja pinnakattematerjali poolest samaks. K Atribuudid MNTA kood 43012 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Üleantava materjali korral hõlmab ülemine koondpind sageli tarindosi, mille modelleerimine pindadena pole nõutav. Tegeliku ehitiseosa korral võib seda tüüpi tarindosade jaoks olla minimaalne andmevahetusnõue näiteks 3-mõõtmeline alapiir, kuid ehitiseosa on ühtlasi ülemise koondpinna osa. Näiteks „2144 Looduskivikatted“ antakse üle 3-mõõtmelise alapiirina, mis hõlmab materjali infot , kuid samuti lisatakse ehitiseosa pinnana ülemisse koondpinda. 201200 Alumine koondpind 2012 Alumine koondpind Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse pinnana P EeL Modelleeritakse pinnana P PõP Modelleeritakse pinnana Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid MNTA kood 40501 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 2100 Katendi osad ja raudtee alustarindikihid 211100 Dreen kihid 2111 Dreen kihid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse tarindi välispinnana P PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Nõuded Elastsusmoodul (MPa) Kihi paksus Tulemus Teralisus: (sõelkõver 33356) Kihi paksus Elastsusmoodul (MPa) MNTA kood 11002 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 211200 Geotekstiilid 2112 Geotekstiilid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Geotekstiili välisservad modelleeritakse 2-mõõtmelise alapiirina. P PõP Geotekstiili välisservad modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina või oluliste tarindite korral tarindi välispinnana. K TeM Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Nõuded kasutusklass Tulemus toote nimetus kasutusklass MNTA kood 11003 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 212100 Jaotuskihid 212200 Eralduskihid raudteetarindites 212300 Vahekihid raudteetarindites 2121 Jaotuskihid 2122 Eralduskihid raudteetarindites 2123 Vahekihid raudteetarindites Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse tarindi ülemine pind . K PõP Modelleeritakse tarindi ülemine pind . Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Nõue Kihi paksus Elastsusmoodul (200 MPa) Tulemus Teralisus: (näiteks KaM Go 0/63 ja sõelkõver 45578) Tihenduse kontrollimise meetod ja tulemus (1, E2 = 145, E2/E1 = 1,8) Üksikasjalik materjaliteave MNTA kood 2121>11004 MNTA kood 2122>11005 MNTA kood 2123>11006 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Tihenduse kontrollimise meetodeid 1 kuni 6 kirjeldatakse InfraRYL-i nõuete 2. lisas. Üksikasjalik materjaliteave on tähtis, kui täitematerjalil on eriomadusi, näiteks kohati suur kaaliumalumiiniumsilikaadi sisaldus. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 213100 Sidumata kandekihid 2131 Sidumata kandekihid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Sidumata kandekiht: modelleeritakse tarindi ülemine pind . P PõP Sidumata kandekiht: modelleeritakse tarindi ülemine pind . Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Nõue Kihi paksus Elastsusmoodul (280 MPa) Erinõuded: puuduvad Tulemus Teralisus: (näiteks KaM Go 0/45 ja sõelkõver 45589) Tarindisse tihendatud peenosiste sisaldus: (3–5%) Tihenduse kontrollimise meetod ja tulemus (1, E2 = 189, E2/E1 = 1,8) Üksikasjalik materjaliteave MNTA kood 40507 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Tihenduse kontrollimise meetodeid 1 kuni 6 kirjeldatakse InfraRYL-i nõuete 2. lisas. Üksikasjalik materjaliteave on tähtis, kui täitematerjalil on eriomadusi, näiteks kohati suur kaaliumalumiiniumsilikaadi sisaldus. Erinõue võib olla näiteks kruusatee seotud kiht. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 213200 Seotud kandekihid 2132.1 Stabiliseeritud kandekihid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse tarindi välispinnana P PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse pinnana K Atribuudid Materjali omadused Arvestuslik kandevõime Stabiliseerimismeetod (BST, SST, KOST, MHST) Kasutatud sideaine Sideaine tugevus ja kogus M NTA kood 41001 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 214100 Seotud katendid 2141.1 Katendi kõige alumine kiht Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline alapiir* P PõP 3-mõõtmeline alapiir* P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina P Atribuudid Nõue Materjali tüüp (ABK) Deformatsiooniklass (II) Paksus (60 mm) Tulemus Materjali tüüp (ABK 22) Bituumeni penetratsiooniklass (50/70) Deformatsiooniklass (II) Korduvkasutatava asfaldi osakaal Paksus (57 mm) MNTA kood 43001 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Erinevate katendialade näitamiseks kasutatakse 3-mõõtmelisi alapiire. Miinimumnõue on, et erinevad asfaltkatendid ja muud pinnatarindid hõlmataks pindadena ülemise koondpinna hulka. Tugevdused modelleeritakse nii nagu koodi 2162 korral. Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 214100 Seotud katendid 2141. 2 Katendi ülemine kiht Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline alapiir* P PõP 3-mõõtmeline alapiir* P TeM Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. Asfaltkatendid modelleeritakse nagu koodi 2010 (ülemine koondpind) korral ja peavad põhinema objektil mõõdetud andmetel. Projektipõhiselt ja pakkumiskutses määratu järgi moodustatakse ehitiseosa alusel eraldi 3-mõõtmeline alapiir, mis seejärel lisatakse eraldi kogumina kataloogi „2010 (Ülemine koondpind)“. K Atribuudid Nõue Materjali tüüp (SMA 16) Deformatsiooniklass (II) Hõõrdkulumiskindlus: (KN < 32 või AN < 10) Korduskasutatava asfaldi osakaal (0%) Paksus (40 mm) Erinõuded: puuduvad Tulemus Materjali tüüp (SMA 16) Bituumeni penetratsiooniklass (70/100) Deformatsiooniklass (II) Hõõrdkulumiskindlus: (KN 28–30 või AN 7–9) Korduskasutatava asfaldi osakaal (0%) Paksus (43 mm) Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Erinõudeks võib olla näiteks läbitungimatu katend pinnasevee kaitseks või stabiliseerimine hüdrauliliste sideainetega. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Erinevate katendialade näitamiseks kasutatakse 3-mõõtmelisi alapiire. Miinimumnõue on, et erinevad asfaltkatendid ja muud pinnatarindid hõlmataks pindadena ülemise koondpinna hulka. Tugevdused modelleeritakse nii nagu koodi 2162 korral. Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 214200 Pindamiskatted 2142 Pindamiskatted Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline alapiir* P PõP 3-mõõtmeline alapiir* P TeM Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. Pindamiskatted modelleeritakse nagu koodi 2010 (ülemine koondpind) korral ja peavad põhinema objektil mõõdetud andmetel. Projektipõhiselt ja pakkumiskutses määratu järgi moodustatakse ehitiseosa alusel eraldi 3-mõõtmeline alapiir, mis seejärel lisatakse eraldi kogumina kataloogi „2010 (Ülemine koondpind)“. K Atribuudid Materjali omadused MNTA kood 44001 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Erinevate katendialade näitamiseks kasutatakse 3-mõõtmelisi alapiire. Miinimumnõue on, et erinevad asfaltkatendid ja muud pinnatarindid hõlmataks pindadena ülemise koondpinna hulka. Tugevdused modelleeritakse nii nagu koodi 2162 korral. Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 214300 Laotavad katted 2143.1 Betoonkatted 2143.11 Betoonkivi- ja -plaatkatted 2143.2 Looduskivist katted Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline alapiir* P PõP 3-mõõtmeline alapiir* P TeM Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. Laotavad katted modelleeritakse nagu koodi 2010 (ülemine koondpind) korral ja peavad põhinema objektil mõõdetud andmetel. Projektipõhiselt ja pakkumiskutses määratu järgi moodustatakse ehitiseosa alusel eraldi 3-mõõtmeline alapiir, mis seejärel lisatakse eraldi kogumina kataloogi „2010 (Ülemine koondpind)“. K Atribuudid 2143.11 Betoonkivi- ja -plaatkatted Betoonkivide klass Materjali mõõtmed Pinnatöötlus Ladumisviis lingina eraldi dokumendile Ilmastikukindlus Iseloomulik paindetugevus Survetugevus Hõõrdkulumiskindlus Materjali mõõtmed Ladumisviis lingina eraldi dokumendile 2143.2 Looduskivist katted Materjali omadused Materjali mõõtmed Ladumisviis lingina eraldi dokumendile MNTA kood 2143.1>45004.2 MNTA kood 2143.2>45007 MNTA kood 2143.11>45004.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Erinevate katendialade näitamiseks kasutatakse 3-mõõtmelisi alapiire. Miinimumnõue on, et erinevad asfaltkatendid ja muud pinnatarindid hõlmataks pindadena ülemise koondpinna hulka. Tugevdused modelleeritakse nii nagu koodi 2162 korral. Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 214400 Sidumata katted 2144 Sidumata katted Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline alapiir* P PõP 3-mõõtmeline alapiir* P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis. P Atribuudid Nõue Kihi paksus Erinõuded: puuduvad Tulemus Teralisus: (näiteks KaM Go 0/11 ja sõelkõver 45612) Tarindisse tihendatud peenosiste sisaldus: (9–12%) Üksikasjalik materjaliteave (teekattesegusse lisatud peenosised) MNTA kood 40511 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Materjal IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Erinevate katendialade näitamiseks kasutatakse 3-mõõtmelisi alapiire. Miinimumnõue on, et erinevad asfaltkatendid ja muud pinnatarindid hõlmataks pindadena ülemise koondpinna hulka. Tugevdused modelleeritakse nii nagu koodi 2162 korral. Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 4.5 Pinna- ja konstruktsioonimudel. 215000 Siirdetarindid 2150 Siirdetarindid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Pehmel pinnasel Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri või alumise pinnana siirdekiilu tasandil. Aluskivimil Ei modelleerita K TeM Modelleeritakse pinnana, aluskivimil ei modelleerita. K Atribuudid Nõue Aluse nimikalle ja -pikkus (1 : 30 ja 14 m) Korrigeerimata sügavus ja korrektsiooniväärtus (1,7 + 0 m) Täitematerjal (liiv) Erinõuded: puuduvad Tulemus Täide: (sõelkõver 45489) Tarindisse tihendatud peenosiste sisaldus: (3–5%) Tihenduse kontrollimise meetod ja tulemus: (pole saadaval) Üksikasjalik materjaliteave Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Siirdekiilu nimikalle sõltub tee kategooriast ja pikkus sõltub kaldest ning tarindi paksuseerinevustest. Sügavuse korrektsiooniväärtus sõltub täitematerjalist (näiteks lõhatud kalju korral ligikaudu 0,5 m). Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 216200 Katendi tugevdused 2162 Katendi tugevdused Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Katendi tugevdus modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiiri või pinnana. P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis. P Atribuudid Tugevduse omadused MNTA kood 44501 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 2200 Ääretoed, rennid, astmed ja erosioonitõkked 221100 Ääre kivi d 2211 Ääre kivid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita* E EeL Ei modelleerita* E PõP Äärekive hõlmava ristlõike korral modelleeritakse äär ekivi nähtava osa alumine serv murdejoonena alates asfaldi ja ääre kivi ühenduskohast XYZ-koordinaatsüsteemis. Ääre kivi ülemine serv modelleeritakse murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. Eraldi kaeveid ääre kivi rajamiseks ei modelleerita tarindikihtide juurde. Ääre kivide alumiste osade modelleerimises lepitakse kokku projektipõhiselt. 1130935 405765 Ääre kivi ülaserva modelleerimine (xyz) 0 0 Ääre kivi ülaserva modelleerimine (xyz) 180340 43815 Ääre kivi ja pealiskatte üleminekukoha modelleerimine (xyz) 0 0 Ääre kivi ja pealiskatte üleminekukoha modelleerimine (xyz) K TeM Ühenduskoht ja äär ekivi ülemine serv modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. Ehitiseosa ehitusmudel peab põhinema objektil mõõdetud andmetel. Mõõtetäpsus kooskõlas asjakohaste juhistega teostusmudeli kohta. Ehitiseosa objektidele tuleb määrata kordumatud koodid, et iga objekti oleks võimalik õigesti tuvastada. K Atribuudid Materjalinõuded Mõõtmed MNTA kood 2211.1>45001 MNTA kood 2211.2>45002 MNTA kood 2211.3>45003 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave EsK , EeL staadium : ääre kivid hõlmatakse ülemisse koondpinda. Erandiks on ohutussaared, madaldatud ääre kivid ülekäigukohtade ees jms, mida ei modelleerita. 221200 Voolurennid 2212 Voolurennid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Veevoolu tase modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. P PõP Sademeveerenni veevoolu tase modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Lisaks veevoolu tasemele modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena need murdejooned, mis piirnevad muude tarinditega või mõjutavad ruumivajadust või kõnealuse objekti toimimist. K TeM Veetase modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Materjalinõuded Mõõtmed MNTA kood 50802 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 221300 Maastikuastmed 2213 Maastikuastmed Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Maastikuastmed modelleeritakse tarindi välispinnana või kehana. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Materjalinõuded MNTA kood 90204.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 221400 Tugimüürid 2214.1 Looduskividest müürid Üleantav geomeetria EsK Müüri ulatus modelleeritakse 2-mõõtmelise alapiirina või müüri trass 2-mõõtmelise joonena. P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena ( kõrgusmärk müüri pealispinnast) või ... kehana. K PõP Müür ja selle alustarindid modelleeritakse kehadena. K TeM Modelleeritakse pinnana kogu tarindi ulatuses. K Atribuudid Materjali omadused Looduskivide mõõtmed MNTA kood 90204.2 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Arvestage, et erinõuded ehituslike tarindosade suhtes on esitatud sarja 4000 koodide all. 221400 Tugimüürid 2214.2 Kivikorvidest müürid Üleantav geomeetria EsK Müüri ulatus modelleeritakse 2-mõõtmelise alapiirina või müüri trass 2-mõõtmelise joonena. P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena ( kõrgusmärk müüri pealispinnast) või ... kehana. K PõP Müür ja selle alustarindid modelleeritakse kehadena. K TeM Modelleeritakse pinnana kogu tarindi ulatuses. K Atribuudid Täitematerjal Kivikorvide materjal ja mõõtmed MNTA kood 90204.3 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Arvestage, et erinõuded ehituslike tarindosade suhtes on esitatud sarja 4000 koodide all. 221400 Tugimüürid 2214.3 Betoonkivimüürid Üleantav geomeetria EsK Müüri ulatus modelleeritakse 2-mõõtmelise alapiirina või müüri trass 2-mõõtmelise joonena. P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena ( kõrgusmärk müüri pealispinnast) või ... kehana. K PõP Müür ja selle alustarindid modelleeritakse kehana. K TeM Modelleeritakse pinnana kogu tarindi ulatuses. K Atribuudid Materjalinõuded Tarindi mõõtmed Vundamendi lahendus MNTA kood 90204.4 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Arvestage, et erinõuded ehituslike tarindosade suhtes on esitatud sarja 4000 koodide all. 222100 Geokärjed 222200 Kivipuisted 2221 Geokärjed 2222 Kivipuisted Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 2-mõõtmeline alapiir K PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana K TeM Geokärjed ja kivipuisted modelleeritakse tarindi välispinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Geokärje tüüp Täitematerjal Kivimaterjali fraktsioon MNTA kood 2221>30606 MNTA kood 2222>30607 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : dreen kiht modelleeritakse nagu koodi 2111 korral. 222300 Kivikatted 2223 Kivikatted Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 2-mõõtmeline alapiir K PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana K TeM Modelleeritakse iga kihi pealispinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Iga kivikattekihi fraktsioon MNTA kood 30609 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : dreen kiht modelleeritakse nagu koodi 2111 korral. 222400 Geovõrgud 222500 Looduslikud erosioonitõkked 2224 Geovõrgud 2225 Looduslikud erosioonitõkked Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 2-mõõtmeline alapiir K PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana K TeM Geovõrgud ja erosioonitõkked modelleeritakse tarindi välispinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Geovõrgu tüüp Loodusliku erosioonitõkke sõnaline kirjeldus või link eraldi dokumendile MNTA kood 2225>30613 MNTA kood 2224>30703 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : dreen kiht modelleeritakse nagu koodi 2111 korral. 2300 Taimtarindid 231000 Juured ja võra. 2310 Juured ja võrad Üleantav geomeetria EsK Puude ja üksikute põõsaste juured Modelleeritakse 3-mõõtmelise kehana (puuobjekti osa, vt 2330: hõlmab juuri , võra ulatust ja puu korral ka tüve). Muid juuri ega katteid ei modelleerita. K EeL Puude ja üksikute põõsaste juured Modelleeritakse 3-mõõtmelise kehana (puuobjekti osa, vt 2330: hõlmab juuri , võra ulatust ja puu korral ka tüve). Tänavaäärsete puude kasvualus Modelleeritakse 2-mõõtmelise alapiirina Muid juuri ega katteid ei modelleerita. K PõP Puude ja üksikute põõsaste juured Modelleeritakse 3-mõõtmelise kehana (puuobjekti osa, vt 2330: hõlmab juuri , võra ulatust ja puu korral ka tüve). Tänavaäärsete puude juured Modelleeritakse tarindi alumise pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis (sealhulgas murdejooned). Ala kujul rohi, põõsad ja püsikud, juured Juurestiku alumise pinna 3-mõõtmeline alapiir Võra Võra pealispinna 3-mõõtmeline alapiir K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina XYZ-koordinaatsüsteemis. Tänavaäärsete puude juured Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. Projektipõhiselt moodustatakse tarindosa alusel eraldi 2-mõõtmeline alapiir, mis seejärel lisatakse eraldi kogumina kataloogi „2010 (Ülemine koondpind)“. K Atribuudid MNTA kood 90301 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Taimtarindite osas ei ole InfraBIM-i liigitus veel täielik. Maastikuliigitust töötatakse välja projekti MaisemaBIM raames ja tulemused kantakse peagi InfraBIM-i liigitusse. Puude ja üksikpõõsaste istutusauke ega juurestiku alumist pinda ei hõlmata alumise koondpinna hulka. 232000 Muru ja kasuvalus 2320 Muru ja kasvualus Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline alapiir K EeL 2-mõõtmeline alapiir K PõP 2-mõõtmeline alapiir K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina Projektipõhiselt moodustatakse tarindosa alusel eraldi 2-mõõtmeline alapiir, mis seejärel lisatakse eraldi kogumina kataloogi „2010 (Ülemine koondpind)“. K Atribuudid MNTA kood 90201 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Taimtarindite osas ei ole InfraBIM-i liigitus veel täielik. Maastikuliigitust töötatakse välja projekti MaisemaBIM raames ja tulemused kantakse peagi InfraBIM-i liigitusse. 233000 Istikud 2330 Istikud Üleantav geomeetria EsK Üksikpuud ja -põõsad Puu või põõsa asukoht modelleeritakse 3-mõõtmelise punktina ja objekt modelleeritakse ka 3-mõõtmelise kehana (hõlmab kasvualust, võra ulatust ja puu korral ka tüve). Alaobjektid 2-mõõtmeline alapiir K EeL Üksikpuud ja -põõsad Puu või põõsa asukoht modelleeritakse 3-mõõtmelise punktina ja objekt modelleeritakse ka kehana (hõlmab kasvualust, võra ulatust ja puu korral ka tüve). Alaobjektid 2-mõõtmeline alapiir K PõP Üksikpuud ja -põõsad Puu või põõsa asukoht modelleeritakse 3-mõõtmelise punktina ja objekt modelleeritakse ka 3-mõõtmelise kehana (hõlmab kasvualust, võra ulatust ja puu korral ka tüve). Alaobjektid 3-mõõtmeline alapiir K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina XY-koordinaatsüsteemis. Projektipõhiselt moodustatakse tarindosa alusel eraldi 2-mõõtmeline alapiir, mis seejärel lisatakse eraldi kogumina kataloogi „2010 (Ülemine koondpind)“. K Atribuudid Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Taimtarindite osas ei ole InfraBIM-i liigitus veel täielik. Maastikuliigitust töötatakse välja projekti MaisemaBIM raames ja tulemused kantakse peagi InfraBIM-i liigitusse. 2400 Raudteede pealisehitised 241000 Raudteede ballastkihid 2410 Raudteede ballastkihid Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse tarindi välispinnana K EeL Modelleeritakse tarindi välispinnana K PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana Lisaks pinnale hõlmab üleantav materjal pinda moodustavaid murdejooni. K TeM Modelleeritakse tarindi välispinnana K Atribuudid Ballastkihi nõuded (link eraldi dokumendile) MNTA kood 11101 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 242000 Rööbasteed 2420 Rööbasteed Üleantav geomeetria EsK Rööbastee keskjoon modelleeritakse geomeetriana XYZ-koordinaatsüsteemis. K EeL Rööbastee keskjoon modelleeritakse geomeetriana XYZ-koordinaatsüsteemis. K PõP Rööbastee keskjoon modelleeritakse geomeetriana XYZ-koordinaatsüsteemis ( kõrgusmärk rööbastee kõrgusjoone järgi). Baasrööbastee geomeetria peab hõlmama rööbastee kilomeetripostide süsteemi. Elementide loetelu, mis hõlmab nii XYZ-koordinaate kui ka sisemist paigutust rööbastee keskjoone suhtes. Raudteedepoo elementide loetelud rööbasteede kaupa. Teave juhtpunktide kohta, millega tuleb siduda rööbastee mõõdistamine* Õiges koordinaatsüsteemis mõõtjoonis DWG-vormingus (raudteedepoodele)* K TeM Rööbastee keskjoon antakse üle PõP plaanile vastava geomeetriana XYZ-koordinaatsüsteemis ja kvaliteedi tagamise teostusmõõdistusena, kus rööbastee keskjoont võrreldakse PõP plaaniga ( kõrgusmärk rööbastee kõrgusjoone järgi). Kvaliteedi tagamise teostusmõõdistus peab hõlmama geomeetria elementide üleminekupunkte ning pöörmealade ees- ja tagaosa. Tolerantsipiiridest väljas olevat rööbasteed ei tohi üle anda –> kui rööbastee ei vasta projektile, peab rööbastee geomeetria projekteerija selle ümber arvutama (rööbastee hooldamine põhineb rööbastee õigel geomeetrial). Teave juhtpunktide kohta, kust rööbasteed mõõdistatakse* K Atribuudid Kilomeetripostide süsteem (XYZ) Raudteepöörmed (XYZ) Rööbastee põikkalle (mm) Rööpa tüüp (lühike rööbas, pikk rööbas, kokkukeevitatud pikkrööbas) Rööpa mass Üleminekurööbas (lõppeva rööpa mass / algava rööpa mass) Rööpapõkkude asukoht (km + m) Ankru asukoht (km + m) Ankru tüüp (Mathee, Fair V, Fair T) Keevitusmeetod (Tjh, Krjh) Rööpa terasemark (UIC700, UIC900A, UIC900B, UIC1100) Isoleerpõkkude asukoht (km + m) Liipri tüüp (B63, B75, B86, BP89, B97, BP99, 1. klassi puitliiper, 2. klassi puitliiper) liipri asukoht [km + m] MNTA kood 11102 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * Antakse üle koos rööbastee geomeetriaga. Lisateabe saamiseks vt RATO 2 (Soome transpordiameti raudteetehniline juhend). 242100 Rööpad 2421 Rööpad Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Modelleerimismeetod/-täpsus lepitakse kokku projektipõhiselt. P TeM Modelleerimismeetod/-täpsus lepitakse kokku projektipõhiselt. P Atribuudid Rööpa tüüp (lühike rööbas, pikk rööbas, kokkukeevitatud pikkrööbas) Rööpa mass Üleminekurööbas (lõppeva rööpa mass / algava rööpa mass) Rööpapõkkude asukoht (km + m) Ankru asukoht (km + m) Ankru tüüp (Mathee, Fair V, Fair T) Keevitusmeetod (Tjh, Krjh) Rööpa terasemark (UIC700, UIC900A, UIC900B, UIC1100) Isoleerpõkkude asukoht (km + m) MNTA kood 11103 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Lisateave 242200 Liiprid 2422 Liiprid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Ei modelleerita E PõP Modelleerimismeetod/-täpsus lepitakse kokku projektipõhiselt. P TeM Modelleerimismeetod/-täpsus lepitakse kokku projektipõhiselt. P Atribuudid Liipri tüüp (B63, B75, B86, BP89, B97, BP99, 1. klassi puitliiper, 2. klassi puitliiper) liipri asukoht [km + m] MNTA kood 11104 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Lisateave 242300 Raudteepöörangud 2423 Raudteepöörangud Üleantav geomeetria EsK Raudteepöörmete keskjoon modelleeritakse geomeetriana XYZ-koordinaatsüsteemis. E EeL Raudteepöörmete keskjoon modelleeritakse geomeetriana XYZ-koordinaatsüsteemis. P PõP Raudteepöörme keskjoon modelleeritakse rööbastee geomeetria osana XYZ-koordinaatsüsteemis ( kõrgusmärk rööbastee kõrgusjoone järgi). Iga rööbastee modelleeritakse eraldi geomeetriana. Pöörmeesiste ja -taguste alade loetelu. Loetelu peab sisaldama nii XYZ-koordinaate kui ka sisemist paigutust rööbastee keskjoone suhtes. Teave juhtpunktide kohta, millega tuleb siduda raudteepöörmete mõõdistamine. K TeM Rööbastee keskjoon antakse üle PõP plaanile vastava geomeetriana XYZ-koordinaatsüsteemis ja kvaliteedi tagamise teostusmõõdistusena, kus rööbastee keskjoont võrreldakse PõP plaaniga ( kõrgusmärk rööbastee kõrgusjoone järgi). Kvaliteedi tagamise teostusmõõdistus peab hõlmama geomeetria elementide üleminekupunkte ning pöörmealade ees- ja tagaosa. Tolerantsipiiridest väljas olevat rööbasteed ei tohi üle anda –> kui rööbastee ei vasta projektile, peab rööbastee geomeetria projekteerija selle ümber arvutama (rööbastee hooldamine põhineb rööbastee õigel geomeetrial). Teave juhtpunktide kohta, kust raudteepööret mõõdistatakse. K Atribuudid Pöörme tüüp Ristprussid Pöörme käelisus Pöörmepõku matemaatiline keskpunkt, XYZ Tehnoloogia ja komponendid Paigaldusaasta Tehtud hooldustööd MNTA kood 11105 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Lisateabe saamiseks vt RATO 4 (Soome transpordiameti raudteetehniline juhend). 243100 Raudteeületuskoha elemendid 2431 Raudteeületuskoha elemendid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir P PõP Elemendi kate modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina, kõrgusmärk määratakse katte ülemisest servast. K TeM Elemendi kate modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina, kõrgusmärk määratakse katte ülemisest servast. K Atribuudid Katte materjal Raudteeületuskoha nimetus Keskpunkti asukoht (km + m) Keskpunkti koordinaadid (ETRS-TM35FIN) MNTA kood 11106 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 243200 Jalakäijate ülekäigukohad 2432 Jalakäijate ülekäigukohad Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline alapiir P PõP Modelleeritakse tarindi välispinnana* P TeM Modelleeritakse tarindi välispinnana* P Atribuudid Maksimaalne terasuurus (max 25 mm) 0...12 mm fraktsiooni osakaal (%) Kasutatava kivimaterjali värvus (hele, tume) MNTA kood 11107 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave * PõP ja TeM-i staadium : geotekstiil modelleeritakse nagu koodi 2112 korral. 3000 SÜSTEEMID Värvus ja tähtkood Modelleerimisnõue K Kohustuslik, tuleb alati modelleerida P Projektipõhine E Ei modelleerita (ei olene projekteerimisstaadiumist) 3100 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 311100 Kanalisatsioonitorud 3111 Kanalisatsioonitorud Üleantav geomeetria EsK Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Isevoolsete torude ja survetorude korral määratakse kõrgusmärk vastavalt veevoolu taseme ning toru pealispinna järgi. Ristlõike mõõtmed ja seina paksus modelleeritakse. P EeL Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Isevoolsete torude ja survetorude korral määratakse kõrgusmärk vastavalt veevoolu taseme ning toru pealispinna järgi. Ristlõike mõõtmed ja seina paksus modelleeritakse. P PõP Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Isevoolsete torude ja survetorude korral määratakse kõrgusmärk vastavalt veevoolu taseme ning toru pealispinna järgi. Toru ristlõike kuju ja mõõtmed ning samuti seina paksus modelleeritakse teostamiseks õige detailsusega. K 689610 98081 Kaev 1 Kaev 2 Kaev 1 Kaev 2 Toru 1 Toru 1 Survekanalisatsiooni asukohateave (xyz) Sade- ja reoveetoru asukohateave (xyz) Kaev 1 Kaev 2 Kaev 1 Kaev 2 Toru 1 Toru 1 Survekanalisatsiooni asukohateave (xyz) Sade- ja reoveetoru asukohateave (xyz) TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena sõlmede vahel XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk veevoolu taseme järgi. K Atribuudid MNTA kood 80601 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Ristlõike mõõtmed: Ringikujuline ristlõige: siseläbimõõt Ovaalne ristlõige: kõrgus ja sisemine pikkusmõõt Neljakandiline toru: kõrgus ja laius Seina paksus Toru kordumatu tunnuskood Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood Kalle [%] Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Materjal Alguspunkti koordinaadid Lõpp-punkti koordinaadid Kõrgusmärg i tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitise konstruktiivelemendi nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.6 Torud 311200 Reoveekanalisatsiooni kontrollkaevud 311300 Reoveekanalisatsiooni kontrolltorud 311400 Reoveepumplad 3112 Reoveekanalisatsiooni kontrollkaevud 3113 Reoveekanalisatsiooni kontrolltorud 3114 Reoveepumplad Üleantav geomeetria EsK Kaevukaane ja aluspõhja keskpunkti XYZ-koordinaadid. P EeL Kaevukaane ja aluspõhja keskpunkti XYZ-koordinaadid. P PõP Kaevu kaas ja põhi modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena. 297679 245430 Asukohateave (xyz) Kaevu läbimõõt Liituvate torude kõrgus Kaevu kõrgus Sissevoolutoru Asukohateave (xyz) Settepesa kõrgus Materjali paksus Väljavoolutoru Asukohateave (xyz) Kaevu läbimõõt Liituvate torude kõrgus Kaevu kõrgus Sissevoolutoru Asukohateave (xyz) Settepesa kõrgus Materjali paksus Väljavoolutoru K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis. Asukoht määratakse kaevu või kaane keskpunkti järgi, kõrgusmärk kaevu kaane järgi. K Atribuudid MNTA kood 3113>50202.2 MNTA kood 3112>80602 MNTA kood 3114>80702.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Kaevukaane kõrgusmärk Põhja kõrgusmärk 3-mõõtmelise ristlõike keskpunkt Ristlõike mõõtmed: Ringikujuline ehitus: siseläbimõõt Neljakandiline ehitus: kõrgus ja laius Kaevu kordumatu tunnuskood Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Materjal Seina paksus Ühinevad torud: toru viitenumber, voolu suund (sisse/välja), kõrgusmärk . Kaane tüüp Kaane materjal Kaane kandevõime klass Kaane läbimõõt Kaane keskpunkti koordinaadid Setiti sügavus Setiti maht Kaevu ehitamise kuupäev Kaevu renoveerimise kuupäev Renoveerimismeetod IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. EI OLE kohustuslik/nõutav teave, mida saaks vahetada IM4 vormingus Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.5.1 Ringikujulised tarindid ja 8.5.2 Neljakandilised tarindid 311500 Ühendustarindid (reoveekanalisatsioon) 3115 Ühendustarindid (reoveekanalisatsioon) Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse tarindina, mille asukoht määratakse toru lõpp-punkti järgi. Alumise ja pealispinna kõrgus märg i väärtused määratakse vastavalt toru alumise ning pealispinna järgi. P EeL Modelleeritakse tarindina, mille asukoht määratakse toru lõpp-punkti järgi. Alumise ja pealispinna kõrgus märg i väärtused määratakse vastavalt toru alumise ning pealispinna järgi. P PõP Modelleeritakse tarindina, mille asukoht määratakse toru lõpp-punkti järgi. Alumise ja pealispinna kõrgus mär gi väärtused määratakse vastavalt toru alumise ning pealispinna järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise punktina. K Atribuudid MNTA kood 80603 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Toru 3-mõõtmeline lõpp-punkt Toru pealispinna kõrgusmärk Toru alumise pinna kõrgusmärk Kordumatu tunnus Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Ühinevad torud toru viitenumber, voolu suund (sisse/välja), kõrgusmärk . IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitise konstruktiivelemendi nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.5.4 Ühendused 312100 Sademeveetorud 3121 Sademeveetorud Üleantav geomeetria EsK Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel 3-mõõtmelise murdejoonena. Isevoolsete torude ja survetorude korral määratakse kõrgusmärk vastavalt veevoolu taseme ning toru pealispinna järgi. P EeL Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel 3-mõõtmelise murdejoonena. Isevoolsete torude ja survetorude korral määratakse kõrgusmärk vastavalt veevoolu taseme ning toru pealispinna järgi. P PõP Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Isevoolsete torude ja survetorude korral määratakse kõrgusmärk vastavalt veevoolu taseme ning toru pealispinna järgi. Toru ristlõike kuju ja mõõtmed ning samuti seina paksus modelleeritakse teostamiseks õige detailsusega. K 789305 180975 Kaev 1 Kaev 2 Kaev 1 Kaev 2 Toru 1 Toru 1 Survekanalisatsiooni asukohateave (xyz) Sade- ja reoveetoru asukohateave (xyz) 0 0 Kaev 1 Kaev 2 Kaev 1 Kaev 2 Toru 1 Toru 1 Survekanalisatsiooni asukohateave (xyz) Sade- ja reoveetoru asukohateave (xyz) TeM Modelleeritakse sõlmede vahel veevoolu tasandil 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Nimisiseläbimõõt (näiteks 400 mm) Lubatud materjalid (näiteks plast ja betoon) Paigaldussügavus (2,5...3,4 m) Erinõuded: (plaatalus) Tulemus Toode: (näiteks UPONOR xxxx) MNTA kood 80801 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Ristlõike mõõtmed: Ringikujuline ristlõige: siseläbimõõt Ovaalne ristlõige: kõrgus ja sisemine pikkusmõõt Neljakandiline toru: kõrgus ja laius Seina paksus Toru kordumatu tunnuskood Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood Kalle [%] Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Materjal Alguspunkti koordinaadid Lõpp-punkti koordinaadid Kõrgus märg i tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitise konstruktiivelemendi nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.6 Torud 312200 Sademeveekanalisatsiooni kontrollkaevud 312300 Sademeveekanalisatsiooni kontrolltorud 312400 Sademeveepumplad 3122 Sademeveekanalisatsiooni kontrollkaevud 3123 Sademeveekanalisatsiooni kontrolltorud 3124 Sademeveepumplad Üleantav geomeetria EsK Kaevukaane ja aluspõhja keskpunkti XYZ-koordinaadid. P EeL Kaevukaane ja aluspõhja keskpunkti XYZ-koordinaadid. P PõP Kaevu kaas ja põhi modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena. 359533 81851 Asukohateave (xyz) Kaevu läbimõõt Liituvate torude kõrgus Kaevu kõrgus Sissevoolutoru Asukohateave (xyz) Settepesa kõrgus Materjali paksus Väljavoolutoru Asukohateave (xyz) Kaevu läbimõõt Liituvate torude kõrgus Kaevu kõrgus Sissevoolutoru Asukohateave (xyz) Settepesa kõrgus Materjali paksus Väljavoolutoru K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis. Asukoht määratakse kaevu või kaane keskpunkti järgi, kõrgusmärk kaevu kaane järgi. K Atribuudid MNTA kood 3123>50202.1 MNTA kood 3124>80702 MNTA kood 3122>80802 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Kaevukaane kõrgusmärk Põhja kõrgusmärk 3-mõõtmelise ristlõike keskpunkt Ristlõike mõõtmed: Ringikujuline ehitus: siseläbimõõt Neljakandiline ehitus: kõrgus ja laius Kaevu kordumatu tunnuskood Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Materjal Seina paksus Ühinevad torud: toru viitenumber, voolu suund (sisse/välja), kõrgusmärk . Kaane tüüp Kaane materjal Kaane kandevõime klass Kaane läbimõõt Kaane keskpunkti koordinaadid Setiti sügavus Setiti maht Kaevu ehitamise kuupäev Kaevu renoveerimise kuupäev Renoveerimismeetod IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. EI OLE kohustuslik/nõutav teave, mida saaks vahetada IM4 vormingus Lisateave Ehitiseosa nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.5.1 Ringikujulised tarindid ja 8.5.2 Neljakandilised tarindid 312500 Ühendustarindid (sademeveekanalisatsioon) 3125 Ühendustarindid (sademeveekanalisatsioon) Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse tarindina, mille 2-mõõtmeline asukoht määratakse toru lõpp-punkti järgi. Alumise ja pealispinna kõrgus märg i väärtused määratakse vastavalt toru alumise ning pealispinna järgi. P EeL Modelleeritakse tarindina, mille 2-mõõtmeline asukoht määratakse toru lõpp-punkti järgi. Alumise ja pealispinna kõrgus märg i väärtused määratakse vastavalt toru alumise ning pealispinna järgi. P PõP Modelleeritakse tarindina, mille 2-mõõtmeline asukoht määratakse toru lõpp-punkti järgi. Alumise ja pealispinna kõrgus märg i väärtused määratakse vastavalt toru alumise ning pealispinna järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise juhusliku punktina XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid MNTA kood 80803.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria Toru 2-mõõtmeline lõpp-punkt Toru pealispinna kõrgusmärk Toru alumise pinna kõrgusmärk Kordumatu tunnus Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Ühinevad torud toru viitenumber, voolu suund (sisse/välja), kõrgusmärk . IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitise konstruktiivelemendi nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.5.4 Ühendused 313100 Veetorustikud 3131 Veetorustikud Üleantav geomeetria EsK Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Kõrgusmärk määratakse toru pealispinna järgi. P EeL Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Kõrgusmärk määratakse toru pealispinna järgi. P PõP Toru geomeetria modelleeritakse sõlmede vahel murdejoonena (XYZ). Kõrgusmärk määratakse toru pealispinna järgi. Toru ristlõike kuju ja mõõtmed ning samuti seina paksus modelleeritakse teostamiseks õige detailsusega. 680376 184785 Kaev 1 Kaev 2 Kaev 1 Kaev 2 Toru 1 Toru 1 Survekanalisatsiooni asukohateave (xyz) Sade- ja reoveetoru asukohateave (xyz) 0 0 Kaev 1 Kaev 2 Kaev 1 Kaev 2 Toru 1 Toru 1 Survekanalisatsiooni asukohateave (xyz) Sade- ja reoveetoru asukohateave (xyz) K TeM Modelleeritakse sõlmede vahel toru pealispinnalt 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Pikkus Liite tüüp Surveklass MNTA kood 50701 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Ristlõike mõõtmed: Ringikujuline ristlõige: siseläbimõõt Ovaalne ristlõige: kõrgus ja sisemine pikkusmõõt Neljakandiline toru: kõrgus ja laius Seina paksus Toru kordumatu tunnuskood Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood Kalle [%] Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) Kirjeldus Materjal Alguspunkti koordinaadid Lõpp-punkti koordinaadid Kõrgus märg i tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Ehitise konstruktiivelemendi nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.6 Torud 313200 Veetorustiku seadmestik 3132.1 Sulgklapid 3132.2 Pneumoklapid 3132.3 Tühjendusklapid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline punkt või keha, klapirühmad alapiirina P EeL 3-mõõtmeline punkt või keha, klapirühmad alapiirina P PõP Modelleeritakse tarindina, mille jaoks määratakse ristlõike keskpunkt ning alumise ja pealispinna kõrgusmärk . P TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis. Projektipõhiselt, võib kasutada kohaliku veevärgi täpsemaid juhendeid. K Atribuudid Kirjeldus MNTA kood 3132.1>50704 MNTA kood 3132.2>50704 .1 MNTA kood 3132.3>50704.2 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) 2-mõõtmelise ristlõike keskpunkt Seadmestiku alumine kõrgus märk Seadmestiku ülemine kõrgus märk Kordumatu tunnus Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Klapi kohta koostatakse ainult ligikaudne mudel, sest projekteerimisstaadiumis pole täpne teave paigaldatava klapi kohta veel kättesaadav. Klappide modelleerimist piirab andmevahetusvorming. Ehitise konstruktiivelemendi nõuded Inframodeli spetsifikatsioonides: https://buildingsmart.fi/infra/inframodel/index.html Osa: 8.5.5 Seadmestik 314100 Reoveepuhastid 314200 Veepuhastid 3141 Reoveepuhastid 3142 Veepuhastid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir P EeL 3-mõõtmeline alapiir P PõP 3-mõõtmeline alapiir P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid MNTA kood 3142>50703 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 3200 Ohutus- ja signaalimissüsteemid 321100 Tõkked ja kaitsepiirded 3211.1 Tõkkepuud Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Asukoht määratakse kõigi tõkkeliikide korral tõkke keskpunkti järgi. P EeL Nagu PõP staadiumis. P PõP Tõkked ja kaitsepiirded modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Terasest teetõke ja keskpiire Murdepunkti asukoht (XY) määratakse kaitsepiirde esikülje järgi ja kõrgusmärk (Z) määratakse tõkkepuu ülemise otsa järgi. Betoontõke Murdepunkti asukoht (XY) määratakse tõkke keskpunkti järgi ja kõrgusmärk (Z) määratakse tõkke ülemise ääre järgi. Betoontõkete korral on samuti võimalik modelleerida ülemise koondpinna ja tõkke lõikumiskoht murdejoonena, et esitada tõkke ulatus.* 2446556 142475 Asukohateave (xyz) 0 0 Asukohateave (xyz) K 2439035 2680335 Keskpiire 0 0 Keskpiire 1116965 2682240 Terasest teepiire 0 0 Terasest teepiire 1457960 1216025 Betoonpiire 0 0 Betoonpiire 1344930 1480820 Asukohateave (xyz) 0 0 Asukohateave (xyz) 3058795 1496695 Asukohateave (xyz) 0 0 Asukohateave (xyz) 358775 1991995 Asukohateave (xyz) 0 0 Asukohateave (xyz) 728980 654685 Asukohateave (xyz) 0 0 Asukohateave (xyz) 2639060 654685 Asukohateave (xyz) 0 0 Asukohateave (xyz) Erinevate tõkketüüpide modelleerimise põhimõtted TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. Betoontõke: asukoht tee äärde jäävast servast, kõrgusmärk elemendi ülemisest äärest. Terastõke ja keskpiire: asukoht ja kõrgusmärk PõP plaani kohaselt. K Atribuudid Projekteerimine Tõkkeversiooni algpunkt Tõkkeversiooni lõpp-punkt Tõkke tüüp Lisaotstarve ja kõrgus Kaitsekesta klass Vaba ruum Vastupidavus lume eemaldusele Töölaius keskalas Tulemus Tõkkeversiooni algpunkt Tõkkeversiooni lõpp-punkt Toode (Parma betoontõke) Tõkke kõrgus (1,4 m) Postide vahekaugus või elemendi pikkus MNTA kood 70413 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave PõP staadium : kui modelleeritakse ainult betoontõkke keskpunkt, tuleb infomudeli kaaskirjas esitada tõkke paksus / ulatus keskpunkti suhtes. Sillatõkked modelleeritakse nii, nagu on määratud Soome transpordiameti sildade mudelprojekteerimise juhendis 6/2014 (Siltojen tietomalliohje). Tõkete kinnitusosade modelleerimine pole mõistlik. 321900 Muud tõkked, piirded, kaitsevõred ja turvapiirded 3219 Muud tõkked, piirded, kaitsevõred ja turvapiirded Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmelised punktid või murdejooned P EeL 3-mõõtmelised punktid või murdejooned, kõrgusmärk Z maapinna või merepinna tasemest K PõP 3-mõõtmelised punktid või murdejooned Kõrgusmärk Z määratakse maapinna/merepinna tasemest või projekteeritud katendi pinna järgi. Turvapiirded modelleeritakse 3-mõõtmeliste joonte või murdejoontega, kõrgusmärk Z turvapiirde ülemise ääre järgi. K TeM Turvapiirded modelleeritakse 3-mõõtmeliste joontena, kõrgusmärk Z turvapiirde ülemise ääre järgi. K Atribuudid Tõkke tüüp Materjal Tüüp Kõrgus MNTA kood 91507 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 322100 Piirdetarad 3221 Piirdetarad Üleantav geomeetria EsK Piirdetarad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Murdejoone kõrgusmärk määratakse piirdetara ülemise ääre järgi. P EeL Piirdetarad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Murdejoone kõrgusmärk määratakse piirdetara ülemise ääre järgi. K PõP Piirdetarad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Murdejoone kõrgusmärk määratakse piirdetara ülemise ääre järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk Z lepitakse kokku projektipõhiselt. K Atribuudid Piirdetara otstarve Piirdetara kõrgus Post Materjal Tulemus Toode MNTA kood 91501 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Juurdepääsuväravad ja väravad modelleeritakse eraldi sihtotstarbelistesse osamudelitesse. Piirdetarades olevate avade liigitus puudub. 322200 Väravad 3222 Väravad Üleantav geomeetria EsK Väravad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse värava ülemise ääre järgi. P EeL Väravad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse värava ülemise ääre järgi. K PõP Väravad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse värava ülemise ääre järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk Z lepitakse kokku projektipõhiselt. K Atribuudid Värava tüüp MNTA kood 91506 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 322300 Juurdepääsuväravad 3223 Juurdepääsuväravad Üleantav geomeetria EsK Juurdepääsuväravad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse juurdepääsuvärava ülemise ääre järgi. P EeL Juurdepääsuväravad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse juurdepääsuvärava ülemise ääre järgi. K PõP Juurdepääsuväravad modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse juurdepääsuvärava ülemise ääre järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk Z lepitakse kokku projektipõhiselt. K Atribuudid Juurdepääsuvärava tüüp MNTA kood 91505 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 322900 Muud piirdetarad 3229 Muud piirdetarad Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse tarindi ülemise ääre järgi. P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse tarindi ülemise ääre järgi. K PõP Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk Z määratakse tarindi ülemise ääre järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste murdejoontena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk Z lepitakse kokku projektipõhiselt. K Atribuudid Piirdetara otstarve Piirdetara kõrgus Post Materjal MNTA kood 70906 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Juurdepääsuväravate ja väravate asukohad modelleeritakse eraldi joonandmetena. 323000 –Tähispostid ja pollarid 3230 –Tähispostid ja pollarid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmelised punktid või murdejooned P EeL 3-mõõtmelised punktid või murdejooned, kõrgusmärk Z määratakse maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. K PõP Tähispost Ehitatud keskkond: 3-mõõtmelised punktid, kõrgusmärk (Z) posti pealispinnast. Looduskeskkond: 3-mõõtmelised murdejooned selliselt, et joone murdepunkt näitab tähisposti asukohta, kõrgusmärk Z määratakse maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. Pollarid 3-mõõtmelised punktid, kõrgusmärk (Z) määratakse tarindi pealispinnast. K TeM Tähispostid modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kõrgusmärk tähisposti pealispinna järgi Tähispostid modelleeritakse 3-mõõtmelise alapiirina XY-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Algpunkt Lõpp-punkt Postide vahekaugus Eritüüp (näiteks pikk lumevai) Tulemus Toode MNTA kood 70501 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 324000 Ohutus- ja hoiatussüsteemid 3240 Ohutus- ja hoiatussüsteemid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmelised punktid, murdejooned või alapiirid P EeL Modelleeritakse 3-mõõtmelise punkti, joone või alapiirina, kõrgusmärk Z määratakse maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. K PõP Modelleeritakse 3-mõõtmelise punkti, joone või alapiirina, kõrgusmärk Z määratakse maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. K TeM Modelleeritakse punkti, joone või alana XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk Z määratakse maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. K Atribuudid Materjal Tüüp Kõrgus MNTA kood 70801 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 325100 Aeglustussüsteemid 325900 Muud teepiirdesüsteemid 3251 Aeglustussüsteemid 3259 Muud teepiirdesüsteemid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline alapiir K EeL 3-mõõtmeline alapiir K PõP Kõik teede või tänavate aeglustussüsteemid, mis on tehtud asfaldist, modelleeritakse pindadena ja hõlmatakse ülemisse koondpinda. Eraldi aeglustussüsteemid, näiteks betoonist künnised modelleeritakse alapiiridena selliselt, et alapiiri asukoht XY määratakse aeglustussüsteemi välisnurkade järgi ja kõrgusmärk Z määratakse ülemise koondpinna järgi. K TeM Modelleeritakse pinnana XYZ-koordinaatsüsteemis. K Atribuudid Materjal Tüüp Kõrgus MNTA kood 3259>61001 MNTA kood 3251>70703.1 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 326100 Liiklusmärgid ja viidad 3261 Liiklus märgid ja viidad Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse 2-mõõtmeliste punktidena P PõP Kõik liiklusmärkide ja viitade jalandid modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena, asukoht määratakse jalandi keskpunkti järgi ning kõrgusmärk (Z) jalandi pealispinna järgi. K TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt. P Atribuudid Pooled (ühe- või kahepoolne) Märgi suund (kraadide või astmetena) Kood Liiklusmärgi number Materjal Suurus Mõõtmestamine Märgi kinnitusvahendi tüüp Märgi valgustus Muut infoga liikluskorraldusvahend või mitte Märgi tekst ja lisaplaat, teksti suurus ning lehtmaterjali tüüp Portaali korral portaali vahe maapinnast Liiniühendus Posti tüüp (toru, profiil, mast, eriprofiil) Posti materjal Asukoha info , mille järgi määratakse posti kõrgusmärk Z Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 326200 Foorid ja valgustablood 3262 Foorid ja valgustablood Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline punkt, asukoht jalandi keskpunkti järgi, kõrgusmärk maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. P EeL 3-mõõtmeline punkt, asukoht jalandi keskpunkti järgi, kõrgustasand maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. K PõP Kõik fooride ja valgustabloode jalandid modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena, asukoht (XY) määratakse jalandi keskpunkti järgi ja kõrgustasand (Z) jalandi pealispinna järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena, kõrgustasand jalandi pealispinna järgi. K Atribuudid Posti pikkus Elektrifitseerimine Posti kood Posti külge kinnitatud märgid MNTA kood 70904 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 326300 Teemärgistus 3263 Teemärgistus Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Joone tüüpi teemärgistus 3-mõõtmelise joonena Ala tüüpi teemärgistus 3-mõõtmeliste alapiiridena Punkti tüüpi teemärgistus 3-mõõtmelise punktina P PõP Joone tüüpi teemärgistus 3-mõõtmelise joonena Ala tüüpi teemärgistus 3-mõõtmeliste alapiiridena Punkti tüüpi teemärgistus 3-mõõtmelise punktina P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Tüüp Värvus Materjal (termoplast, külmplast, värv) Pinna sisse paigaldamine Paksus Põristid MNTA kood 70201 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave Hetkel toetab teemärgistuse modelleerimine peamiselt kulukalkulatsiooni vajadusi ja teemärgistuse tüüpi saab modelleerimisel näidata väga piiratud määral. 326400 Infotahvlid 3264 Infotahvlid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline punkt tahvli keskpunktist P EeL Iga jaland modelleeritakse 3-mõõtmelise punktina, asukoht (XY) määratakse jalandi keskpunkti järgi ja kõrgusmärk (Z) jalandi pealispinna järgi. K PõP Iga jaland modelleeritakse 3-mõõtmelise punktina, asukoht (XY) määratakse jalandi keskpunkti järgi ja kõrgusmärk (Z) jalandi pealispinna järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena, asukoht (XY) määratakse jalandi keskpunkti järgi ja kõrgusmärk (Z) jalandi pealispinna järgi. K Atribuudid Pooled (ühe- või kahepoolne) Märgi suund (kraadide või astmetena) Kood Liiklusmärgi number Materjal Suurus Mõõtmestamine Märgi kinnitusvahendi tüüp Märgi valgustus Muut infoga liikluskorraldusvahend või mitte Märgi tekst ja lisaplaat, teksti suurus ning lehtmaterjali tüüp Portaali korral portaali vahe maapinnast Liiniühendus Posti tüüp (toru, profiil, mast, eriprofiil) Posti materjal Asukoha info , mille järgi määratakse posti kõrgusmärk Z MNTA kood 70903 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 329000 Muud ohutus- ja signaalsüsteemid 3290 Muud ohutus- ja signaalsüsteemid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline punkt, joon või alapiir P PõP 3-mõõtmeline punkt, joon või alapiir P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Materjal Tüüp Kõrgus MNTA kood 70703 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 3300 Elektri-, telekommunikatsiooni- ja tehno süsteemid 331000 Elektri- ja telekommunikatsioonisüsteemid 3310 Elektri- ja telekommunikatsioonisüsteemid Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmelised murdejooned ja punktid K EeL 3-mõõtmelised murdejooned ja punktid K PõP Juhtmed ja kaablid Ehitatud keskkond: 3-mõõtmelised murdejooned Looduskeskkond: 2-mõõtmelised murdejooned Muud tarindid 3-mõõtmelised punktid K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis omaniku kaupa. Kvaliteedi tagamise teostusmõõdistuse meetod lepitakse kokku projektipõhiselt. K Atribuudid Omanik Tüüp Paigaldussügavus (näiteks 0,6...0,7 m) Kaitsetoru (puudub, A, B või sarnane tähistus) Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 331200 Õhuliinid 3312 Õhuliinid Üleantav geomeetria EsK Õhuliinide modelleerimiseks määratakse asukoht postide või mastide keskpunkti järgi, mille külge on kinnitatud elektrijuhid (XYZ). Kõrgusmärk Z määratakse selle punkti järgi, kus kõige madalam elektrijuht on post-/masttarindi külge kinnitatud. K EeL Õhuliinide modelleerimiseks määratakse asukoht postide või mastide keskpunkti järgi, mille külge on kinnitatud elektrijuhid (XYZ). Kõrgusmärk Z määratakse selle punkti järgi, kus kõige madalam elektrijuht on post-/masttarindi külge kinnitatud. K PõP Õhuliinide modelleerimiseks määratakse asukoht postide või mastide keskpunkti järgi, mille külge on kinnitatud elektrijuhid (XYZ). Kõrgusmärk Z määratakse selle punkti järgi, kus kõige madalam elektrijuht on post-/masttarindi külge kinnitatud. K TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt. P Atribuudid Tüüp Materjal Posti/masti teave Vahekaugus maapinnast Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 331300 Maandused 331900 Muud elektri- ja telekommunikatsioonisüsteemid 3313 Maandused 3319 Muud elektri- ja telekommunikatsioonisüsteemid Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmelised murdejooned ja punktid K EeL 2-mõõtmelised murdejooned ja punktid K PõP Juhtmed ja kaablid Ehitatud keskkond: 3-mõõtmelised murdejooned Looduskeskkond: 2-mõõtmelised murdejooned Muud tarindid 3-mõõtmelised punktid K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kvaliteedi tagamise teostusmõõdistuse meetod lepitakse kokku projektipõhiselt. K Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Kõrgus MNTA kood 3319>70702 MNTA kood 3313>80125 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 332000 Kaablitorude ja -trasside kaitsetarindid 3320 Kaablitorude ja -trasside kaitsetarindid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Modelleeritakse kas 3-mõõtmeliste punktide, murdejoonte või kehadena igal üksikjuhul eraldi. K PõP Modelleeritakse kas 3-mõõtmeliste punktide, murdejoonte või kehadena igal üksikjuhul eraldi. Torutarindite korral määratakse kõrgusmärk Z toru pinnast. Muude seadmete või tarindite korral määratakse kõrgusmärk Z igal üksikjuhul eraldi näiteks maapinnast. Sel juhul tuleb atribuudi infosse märkida asukoht, mille järgi kõrgusmärk Z määratakse. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena XYZ-koordinaatsüsteemis. Kvaliteedi tagamise teostusmõõdistuse meetod lepitakse kokku projektipõhiselt. K Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Info asukoha kohta, mille järgi määratakse kõrgustasand Z MNTA kood 80501 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 333100 Postid ja tornmastid 3331 Postid ja tornmastid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmelised punktid, asukoht määratakse valgustiposti jämedama otsa keskpunkti järgi, kõrgusmärk (Z) määratakse jalandi pealispinna järgi. K PõP 3-mõõtmelised punktid, asukoht määratakse valgustiposti jämedama otsa keskpunkti järgi, kõrgusmärk (Z) määratakse jalandi pealispinna järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk jalandi pealispinna või maapinna taseme järgi. K Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Kõrgus Info asukoha kohta, mille järgi määratakse kõrgusmärk Z Vahekaugus maapinnast MNTA kood 80207 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 333300 Mastid ja tornmastid 3333 Mastid ja tornmastid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmelised punktid, asukoht määratakse masti/tornmasti keskpunkti järgi ja kõrgusmärk Z jalandi pealispinna järgi. K PõP 3-mõõtmelised punktid, asukoht määratakse masti/tornmasti keskpunkti järgi ja kõrgusmärk Z jalandi pealispinna järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktide või joonena XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk jalandi pealispinna järgi. Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Kõrgus Info asukoha kohta, mille järgi määratakse kõrgusmärk Z Vahekaugus maapinnast MNTA kood 80105 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 333400 Portaalid 3334 Portaalid Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL Iga posti/masti keskpunkt modelleeritakse XYZ-koordinaatsüsteemis ja kui postil/tornmastil on jaland, määratakse kõrgusmärk jalandi pealispinna järgi. Vastasel korral määratakse kõrgusmärk maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. K PõP Postid ja tornmastid Modelleeritakse iga posti/tornmasti keskpunkt. Kui postil/tornmastil on jaland, modelleeritakse alternatiivina jalandi nurgad ja kõrgusmärk määratakse jalandi pealispinna järgi. Tala 3677920 298548 3D-katkendliku joonega tala keskkoht, kõrgus tala alaservast 0 0 3D-katkendliku joonega tala keskkoht, kõrgus tala alaservast Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena. Kõrgusmärk määratakse tala alumise pinna järgi. 3575685 2193388 3D-punktina samba keskpunkti asukoht, kõrgus jaluse ülapinnast 0 0 3D-punktina samba keskpunkti asukoht, kõrgus jaluse ülapinnast 1820008 896620 3D-katkendliku joonega tala keskkoht, kõrgus tala alaservast 0 0 3D-katkendliku joonega tala keskkoht, kõrgus tala alaservast K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktide või joonena XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk jalandi pealispinna järgi. K Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Kõrgus Info asukoha kohta, mille järgi määratakse kõrgusmärk Z Vahekaugus maapinnast MNTA kood 70701 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 333900 Muud tugitarindid 3339 Muud tugitarindid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmeline punkt P EeL Modelleerimiseks määratakse asukoht posti/tornmasti keskpunkti järgi (XYZ), kõrgusmärk Z määratakse maapinna taseme või ülemise koondpinna järgi. P PõP Modelleerimiseks määratakse asukoht posti/tornmasti keskpunkti järgi (XYZ), kõrgusmärk Z määratakse jalandi pealispinna järgi. Kui postil/tornmastil pole jalandit, modelleeritakse nii, et kõrgusmärk Z määratakse näiteks maapinnast. Sel juhul tuleb atribuuditeabesse märkida asukoht, mille järgi kõrgusmärk Z määratakse. Portaali korral modelleeritakse iga posti/tornmasti keskpunkt (XY) ja kõrgusmärk Z määratakse tala kõrgusmärk i järgi. P TeM Lepitakse kokku projektipõhiselt P Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Kõrgus Info asukoha kohta, mille järgi määratakse kõrgusmärk Z Vahekaugus maapinnast MNTA kood 80106 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 334000 Alajaamad ja lülituskilbid 335000 Seadmeruumid, -kilbid ja -kapid 3340 Alajaamad ja lülituskilbid 3350 Seadmeruumid, -kilbid ja -kapid Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse sõltuvalt objektist 3-mõõtmeliste punktide, alapiiride või kehadena. P EeL Modelleeritakse sõltuvalt objektist 3-mõõtmeliste punktide, alapiiride või kehadena. K PõP Modelleeritakse sõltuvalt objektist 3-mõõtmeliste punktide, alapiiride või kehadena. K TeM Asukoht modelleeritakse punktide, murdejoonte või alapiiridena XYZ-koordinaatsüsteemis igal üksikjuhul eraldi. K Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Kõrgus Seadmestiku täpsust us i MNTA kood 3340>80126 MNTA kood 3350>80124 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 336100 Valgustipostid 3361 Valgustipostid Üleantav geomeetria EsK 3-mõõtmelised punktid K EeL 3-mõõtmelised punktid, asukoht määratakse valgustiposti jämedama otsa keskpunkti järgi, kõrgusmärk määratakse jalandi pealispinna järgi. K PõP 3-mõõtmelised punktid, asukoht määratakse valgustiposti jämedama otsa keskpunkti järgi, kõrgusmärk määratakse jalandi pealispinna järgi. K TeM Modelleeritakse 3-mõõtmeliste punktidena XYZ-koordinaatsüsteemis, kõrgusmärk jalandi pealispinna või maapinna taseme järgi. K Atribuudid M NTA kood 80326 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 337000 Elektri-, telekommunikatsiooni- ja tehnosüsteemid 3370 Elektri-, telekommunikatsiooni- ja mehaaniline seadmestik Üleantav geomeetria EsK Modelleeritakse sõltuvalt objektist 3-mõõtmeliste punktide, alapiiride või kehadena. P EeL Modelleeritakse sõltuvalt objektist 3-mõõtmeliste punktide, alapiiride või kehadena. K PõP Modelleeritakse sõltuvalt objektist 3-mõõtmeliste punktide, alapiiride või kehadena. K TeM Modelleeritakse kas punktide, joonte või alapiiridena (XYZ) igal üksikjuhul eraldi. K Atribuudid Tüüp Omanik Materjal Kõrgus MNTA kood 80123 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 3400 Soojus- ja gaasiülekandesüsteemid 341000 Kaugküttetrassid 342000 Kaugjahutustrassid 3410 Kaugküttetrassid 3420 Kaugjahutustrassid Üleantav geomeetria EsK 2-mõõtmeline murdejoon K EeL 3-mõõtmeline murdejoon, kõrgusmärk Z toru pealispinna järgi K PõP Torud Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena alates algkaevu/-seadmestiku keskpunktist kuni lõppkaevu/-seadmestiku keskpunktini. Kõrgusmärk Z määratakse toru pealispinna järgi. Kaevud Kaevu ülaosa ja põhja keskpunkti 3-mõõtmelised koordinaadid ning kõrgusmärk i väärtused määratakse teostamiseks õige detailsusega. Seadmestik Modelleeritakse kas 3-mõõtmeliste punktide, 3-mõõtmeliste joonte või alapiiridena igal üksikjuhul eraldi. K TeM Torud Asukoht modelleeritakse joonandmetena (XYZ) alates torupöörakutest. Kõrgusmärk Z määratakse toru pealispinna järgi. Kaevud Kaevu asukoht määratakse põhja või kaane keskpunkti järgi, kõrgusmärk kaevu kaane järgi. Seadmestik Asukohad modelleeritakse kas punkti, joone või alaandmetena (XYZ). K Atribuudid Tüüp Materjali teave Kaane tüüp Seadmestiku teave Läbimõõt Ohutuskaugus Omanik MNTA kood 3410>80502 MNTA kood 3420>80504 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 343000 Jäätumisvastane süsteem 3430 Jäätumisvastane süsteem Üleantav geomeetria EsK Ei modelleerita E EeL 3-mõõtmeline murdejoon, kõrgusmärk Z toru pealispinna järgi 3-mõõtmelised punktid, kõrgusmärk seadmestiku pealispinna järgi P PõP Torud Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena alates algkaevu/-seadmestiku keskpunktist kuni lõppkaevu/-seadmestiku keskpunktini. Kõrgusmärk Z määratakse toru pealispinna järgi. Kaevud Modelleerimiseks määratakse asukoht kaevu kaane pealispinna keskpunkti järgi (XYZ). Seadmestik Modelleeritakse kas 3-mõõtmeliste punktide, 3-mõõtmeliste joonte või alapiiridena igal üksikjuhul eraldi. K TeM Torud Asukoht modelleeritakse joonandmetena (XYZ) alates torusõlmedest ja -pöörakutest. Kõrgusmärk Z määratakse toru pealispinna järgi. Kaevud Kaevu asukoht määratakse põhja või kaane keskpunkti järgi, kõrgusmärk kaevu kaane järgi. Seadmestik Asukohad modelleeritakse kas punkti, joone või alaandmetena (XYZ). K Atribuudid Tüüp Materjali teave Kaane tüüp Seadmestiku teave Läbimõõt Ohutuskaugus Omanik MNTA kood 80505 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave 344000 Maagaasitorustik 3440 Maagaasitorustik Üleantav geomeetria ProS, EelP 3-mõõtmelised murdejooned ja punktid K EeL 3-mõõtmeline murdejoon, kõrgusmärk Z toru pealispinna järgi 3-mõõtmelised punktid, kõrgusmärk seadmestiku pealispinna järgi K PõP Torud Modelleeritakse 3-mõõtmelise murdejoonena alates algkaevu/-seadmestiku keskpunktist kuni lõppkaevu/-seadmestiku keskpunktini. Kõrgusmärk Z määratakse toru pealispinna järgi. Kaevud Modelleerimiseks määratakse asukoht kaevu kaane pealispinna keskpunkti järgi (XYZ). Seadmestik Modelleeritakse kas 3-mõõtmeliste punktide, 3-mõõtmeliste joonte või alapiiridena igal üksikjuhul eraldi. K TeM Torud Asukoht modelleeritakse joonandmetena (XYZ) alates torupöörakutest. Kõrgusmärk Z määratakse toru pealispinna järgi. Kaevud Kaevu asukoht määratakse põhja või kaane keskpunkti järgi, kõrgusmärk kaevu kaane järgi. Seadmestik Asukohad modelleeritakse kas punkti, joone või alaandmetena (XYZ). K Atribuudid Tüüp Materjali teave Kaane tüüp Seadmestiku teave Läbimõõt Ohutuskaugus Omanik MNTA kood 81001 Atribuuditeave, mida ei saa IM4 vormingus vahetada, kuid mis on tavapärane projekteerimisega seotud teave, mis esitatakse muudes projektdokumentides. Andmevahetus (vt 4. „Üleandmise staadium ja andmevahetus“) Geomeetria IM4 spetsifikatsioonide kohaselt üleantava materjali kohustuslik osa. Lisateave TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 Lisa 2. TS InfraBIM silla ja kai andmesisu nõuded SISUKORD 1. KASUTATAV ALUSDOKUMENTATSIOON ............................................................................ 2 2. SILD..................................................................................................................................... 2 2.1. Eri projekteerimisstaadiumite ülesanded mudelipõhisel projekteerimisel ................ 2 2.2. Modelleerimise täpsus erinevates projekteerimise staadiumites - sillad .................. 8 3. KAI .................................................................................................................................... 10 3.1. Modelleerimise täpsus erinevates projekteerimise staadiumites - kaid .................. 10 1 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 1. KASUTATAV ALUSDOKUMENTATSIOON Alusmaterjal: 1. „Siltojen tietomalliohje” („Sildade infomudelid”, Soome transpordiameti juhendid 6/2014) (Maanteeameti poolt tellitud tõlke alusel) 2. Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldnõuded, InfraBIM YIV 2015 Osa 7: Ehitustehnilised ehitiseosad. Käesolevat dokumenti tuleb vaadata koos: ● TS InfraBIM mudelprojekteerimise üldnõuded ● Lisa 1. TS InfraBIM üldised taristu andmesisu nõuded ● Lisa 3. TS InfraBIM andmevajaduse tabel 2. SILD Terminoloogia selgitus Infomudeli all mõistetakse silla mudelipõhise projekteerimise tervikut. Infomudel sisaldab lähteandmemudelit ja üht või mitut tootemudelit (3D-mudelit), millele on lisatud ehitusobjekti spetsiifiline teave. Nendest kahest koostatakse koondmudel, mille abil moodustatakse silla asukohta kirjeldav mudel. Koos mudeliga koostatakse alati infomudeli kirjeldus. Silla infomudelit võib vajaduse korral täiendada ka muu selgitava andmestikuga. Projekti lõppedes antakse tellijale üle teostusmudel koos vajalike teostusandmetega ja - dokumentatsiooniga. Kui ei lepita kokku teisiti, sisaldab silla kohta koostatud infomudel silla üht asukohta, hanke ametlikku koordinaat- ja kõrgussüsteemi. 2.1. Eri projekteerimisstaadiumite ülesanded mudelipõhisel projekteerimisel Eelprojekt Eelprojekteerimise staadiumis: ● modelleeritakse silla nähaolevad konstruktsioonid ja varustus ning sillaga seotud maastikutarindid, näiteks silla otsanõlvad ja koonused. Silla tootemudel on piisava täpsusega, kui nähtavad pinnad on nõuetekohaselt esitatud. Sarrust ja varjatud konstruktsioonielemente, näiteks põiksõrestikke, ei modelleerita. ● modelleeritakse silla olulised mittemateriaalsed andmed, milleks on liiklustehnilised mõõtmed, avade jätmise nõuded, trasside mõõtejooned, tugijooned ja otspunktid. ● tehakse ehituspiirkonnas olemasolevate tarindite mudelipõhine kontroll ja koostatakse silla asukoha koondmudel. 2 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 Konstruktsioonielementide modelleerimine ja modelleerimistäpsus Alustarindite maa-aluseid konstruktsioone ei modelleerita. Objektidelt ei nõuta mahulisi omadusi, st konstruktsiooni pinnamudel on piisav. Andmed materjalide kohta Trossid Mudelis peavad olema välja toodud Modelleerimine (nt. trosside arv ja põhiliste konstruktsioonielementide asukoht) tuleb kooskõlastada tellijaga materjalid (betoon, teras, puit). Andmed, enne projekteerimise algust. mis on määratud Lisa 3. TS InfraBIM teostusmudeli andmevajaduse tabelis. Kinnitusdetailid Ei modelleerita. Sarrus Isolatsioonid ja pinnatarindid Ei modelleerita. (Võib esitada konstrukt- Pinnatarindite pealispind modelleeritakse. sioonielementide atribuuditeabena) Värvipinnad ja kaitsekatted Pingesarrus Ei modelleerita. Ei modelleerita. Varustus ja seadmed Modelleeritakse vaid piirded. Geotehnilised tarindid Ei modelleerita. Põhiprojekt Silla projekteerimisestaadiumis modelleeritakse lisaks silla nähaolevatele konstruktsioonidele ka tervikuna silla alustarindid ning sillaga seotud maastikutarindid, näiteks silla otsanõlvad ja koonused. Varustus ja seadmed modelleeritakse otstarbekas mahus. Sarrust ja väikedetaile, näiteks põiksõrestike liitekohti, ei ole vaja modelleerida. Silla projektdokumentatsiooni põhjal koostatakse tellija jaoks silla asukoha koondmudel. Koondmudel hõlmab silla tootemudelit, lähteandmemudelit (hetkeolukorra mudelit, projekteerimisstaadiumi trassi andmestikku ja muude seotud tehnikaalade mudeleid). Konstruktsioonielementide modelleerimine ja modelleerimistäpsus Konstruktsioonielemendid tuleb modelleerida nii, et andmete edastamisel läheksid andmed elementide asukoha, nime, tüübi ja geomeetria kohta konstruktsioonielemendiga kaasa. Konstruktsioonielemendid tuleb modelleerida mahuliste objektidena, mille puhul saab kogused mudelist otse välja lugeda. 3 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 Andmed materjalide kohta Kinnitusdetailid Mudeli konstruktsioonielemendid peavad Ei modelleerita. sisaldama andmeid silla konstruktsiooni- elementide materjalide kohta. (Betoon, Isolatsioonid ja pinnatarindid teras, puit). Andmed, mis on määratud Lisa Pinnatarindite pealispind modelleeritakse. 3 TS InfraBIM teostusmudeli andme- Värvipinnad ja kaitsekatted vajaduse tabelis. Ei modelleerita. Sarrus Varustus ja seadmed Sarrus esitatakse mahuandmete järgi Kõige tähtsam varustus modelleeritakse. konstruktsioonielementide kaupa (sarruse (Piirded, laagrid) kg / betooni m3) Geotehnilised tarindid Pingesarrus Kõige tähtsamad tarindid modelleeritakse. Pingesarrus esitatakse mahuandmete järgi (Pinnasemasside vahetamine ja taldmike konstruktsioonielementide kaupa (sarruse alustäitetööd kg / betooni m3). Trossid Modelleeritakse nii, et trosside arv ja asukoht oleksid mudelis näha. Joonis 1. Tee projekteerimise staadiumi koondmudel (Laitaatsalmi, Ramboll) Lähteandmemudelit täpsustatakse projekteerimisstaadiumis saadavate pinnaseandmetega ning trassi pinnatarindite ja struktuurikihtide andmetega ning teabega kaevepiiride kohta. 4 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 Tööprojekt Tööprojekti ehk ehitusprojekteerimise staadiumis töötatakse välja silla täielik tootemudel. Sild modelleeritakse tervikuna koos varustuse, seadmete, sarruse, pinnaseandmete ja mitte- materiaalsete andmetega. Ehitusprojekteerimise staadiumis peab mudel olema täpsete mõõtmetega. Ehitusprojekteerimise põhjal koostatakse tellija jaoks silla konstruktiivne tootemudel; lisaks koostatakse infomudeli kirjeldus ja võimalikud muud mudelit täiendavad dokumendid. Ehitusprojekteerimise käigus koostatakse tellija jaoks silla koondmudel ning ehituse lõppedes teostusmudel koos teostusinformatsiooniga. Joonis 2. Ehitusprojekteerimise mudeli otsvaade (Vantaanjoki sild, Destia/ Siltanylund) Joonis 3. Otsa ja katte sarrus (Uittoväylä ristmiku sild, Kotka, Siltanylund) 5 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 Konstruktsioonielementide modelleerimine ja modelleerimise täpsus Kasutatavad põhitarindid tuleb modelleerida nii, et andmete edastamisel läheksid andmed konstruktsioonielementide asukoha, nime, tüübi ja geomeetria kohta konstruktsiooni- elemendiga kaasa. Konstruktsioonielemendid tuleb modelleerida mahuliste objektidena, mille puhul kogused saab mudelist otse välja lugeda. Konstruktsioonielemendid tuleb modelleerida nii, et mudelist saab eraldada kõik konstruktsioonielemendi tegelikud komponendid. Tüüpjoonistel põhinevad konstruktsioonielemendid tuleb modelleerida otstarbekohase täpsusega. Näiteks modelleeritakse tüüpjoonistel põhineva teraspiirde puhul järgmised komponendid: käsipuud, postid, üleminekukonstruktsioonid, deformatsioonivuugid, lisatarvikud (lumesaha kaitsevõrk, tihe käsipuu) ja kinnitamine servataladele (poldirühmad). Piirde puhul ei ole otstarbekohast modelleerimist kinnitusdetailide kohta. Joonis 4. Tieh H2 tüüppiire mudelis (Uittoväylä ristmikusild II, Kotka, Destia) Selleks et andmeid saaks formaatide vahel asjakohaselt teisendada (IFC formaadis), tuleb konstruktsioonielemendid luua projekteerimiseks ettenähtud töövahendiga (näiteks taldmik tehakse taldmiku töövahendiga). Kui nende töövahendite omadused ei ole konstruktsioonide modelleerimiseks piisavad, tuleb vajalikud konstruktsioonielemendid modelleerida ettenähtud otstarbega töövahendite abil. Andmed materjalide kohta Silla infomudeli konstruktsioonielemendid ja kinnitusvahendid peavad sisaldama olulisi andmeid materjalide kohta. Näiteks betooni korral on nendeks tugevus, külmumiskindlus, koormusklassid. Teras- ja puitdetailide korral on nendeks kvaliteet ning pinnatöötlus. Elementide juurde kuuluvad andmed peavad vastama Lisa 3 TS InfraBIM teostusmudeli andmevajaduse tabelile. Sarrus Sarruse puhul tuleb modelleerida järgmised osad: läbimõõt, paigaldussamm, kvaliteet, painutustüüp, ankurdus- ja jätkupikkus. Modelleerimisel tuleb võtta arvesse kaitsekaugusi ja töösarruse jaoks vajalikku ruumi ning sarrusvarraste omavahelist sobivust. 6 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 Pingesarrus Pingesarruse puhul modelleeritakse pingesarruse kaitsetorud, pingestusmeetodile vastav sarrus ja ankurdusdetailid. Mudelist peab ilmnema pingestusmeetod ja tüüp, punutiste arv ning injitseerimismördi mark. Joonis 5. Pingesarruse ülekatted sarruse paigaldamisel (Kaukoneni sild, Kittilä, WSPGroup) Trossid Värvipinnad ja kaitsekatted Modelleeritakse koos detailidega alates Pinnakatted eripaksusega alla 1 mm võib kindlast läbimõõdust, mis lepitakse esitada objektide atribuuditeabena või tellijaga eraldi kokku. modelleerida eripaksuste järgi. Kinnitusdetailid Varustus ja seadmed Kui tellijaga ei ole kokkulepitud teisiti siis ei Silla varustus ja seadmed, näiteks kaevud, ole silla teostusmudeli tarbeks vaja laagrid, avatava silla seadmed ning piirde- kinnitusdetaile modelleerida. tarindid jms, tuleb modelleerida nii, et nende asukoht, geomeetria ning tüüp Isolatsioonid ja pinnatarindid selguksid mudeli põhjal. Pinnatarindid ja isolatsioonikihid modelleeritakse eripaksuse järgi. Geotehnilised tarindid Modelleeritakse erisuuruse ja asukoha kohaselt vastavalt kokkuleppele tellijaga. 7 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 2.2. Modelleerimise täpsus erinevates projekteerimise staadiumites - sillad Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldnõuded, InfraBIM YIV 2015 Osa 7: Ehitustehnilised ehitiseosad alusel. 8 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 9 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. TS InfaBIM nõuded - Lisa 2 Versioon 2019.11 3. KAI 3.1. Modelleerimise täpsus erinevates projekteerimise staadiumites - kaid Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldnõuded, InfraBIM YIV 2015 Osa 7: Ehitustehnilised ehitiseosad alusel. Muude ehitustehniliste ehitiseosade andmesisu on määratud Infrarajatiste mudelprojekteeri- mise üldnõuded, InfraBIM YIV 2015 Osa 7: Ehitustehnilised ehitiseosad alusel. 10 / 10 Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad AS Tallinna Sadamale. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid AS Tallinna Sadam kirjaliku loaga. KÄSKKIRI 04.06.2020 nr 45 Riigihanke "Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 77, § 95 ning §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange (CPV kood 71000000-8, nimetus „Arhitektuuri-, ehitus-, inseneri- ja ehitusjärelevalveteenused“) töö „Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel" (edaspidi Töö) tellimiseks. Töö tellitakse seoses ehituse digitaliseerimise aluste ja raamistiku väljatöötamisega IKT arenguprogrammi 2018–2020 raames. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud Töö tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitava Töö eeldatav maksumus on 59 000 € (lisandub käibemaks) ning see makstakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Lepingu periood on alates lepingu sõlmimisest mitte rohkem kui 5 kuud. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud hanke korraldamise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna (EEO) digitaalehituse valdkonna juhi Jaan Saare. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Jaan Saar, MKM EEO digitaalehituse valdkonnajuht; Komisjoni liikmed: Ivo Jaanisoo, MKM ehitus- ja elamuosakonna (EEO) juhataja; Taavi Jakobson, MKM EEO Ehitisregistri (EHR) ja e-ehituse projekti juht. 2 6. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja Lisa 1 Riigihanke „Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Hankepass peab sisaldama: 1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud tingimusele; 1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele; 1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseisund Pakkuja netokäive on kahel viimasel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal, mille kohta on kinnitatud aruanded (2018 ja 2019; kui 2019. aasta aruanne on veel kinnitamata, siis 2017 ja 2018), olnud vähemalt 59 000 eurot iga majandusaasta kohta hanke esemega sarnases valdkonnas. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud ja tellijale üle andnud vähemalt ühe hoone projekti, mis vastab järgnevatele tingimustele:  Kõikide Riigi Kinnisvara AS „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“, osa 14 BIM nõuded vastavate osamudelite projekteerimine tööprojektini, sh. sisearhitektuur ja tehnosüsteemid;  Vähemalt 3000 m2 hoonet;  Teostusmudeli koostamine või hetkel käimasolevas hankes teostusmudeli nõuete täitmine. Pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud ja tellijale üle andnud vähemalt ühe taristu projekti, mis vastab järgnevatele tingimustele:  Kasutatud InfraBIM nõudeid (andmete sisestamise kogemus);  Vähemalt 2 km tee ja ühe silla/viadukti projekteerimine mudelis koos tehnovõrkude ja teeobjektide modelleerimisega. Hankedokumendi Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel Tehniline kirjeldus Tallinn 2020 Sisukord 1. Hankelepingu ese ............................................................................................................................ 3 2. Taustainfo ........................................................................................................................................ 3 3. Eesmärk ........................................................................................................................................... 3 4. Töö maht ja tulemid ........................................................................................................................ 4 5. Aruandlus ........................................................................................................................................ 6 6. Tähtajad ........................................................................................................................................... 7 7. Nõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................................ 7 8. Tellijapoolne meeskond .................................................................................................................. 7 9. Paralleelsed projektid ...................................................................................................................... 8 Lk 2 / 8-st 1. Hankelepingu ese Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudelite koostamine. 2. Taustainfo Ehitussektori tootlikkus nii Eestis kui maailmas tervikuna on madal ja viimaste aastakümnetega pigem kahanenud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eestvedamisel on seatud eesmärgiks jõuda ehitussektori tootlikkuse osas EL keskmise tasemeni aastaks 2030. Tootlikkuse tõusuks on vaja ehituse lisandväärtuse tõstmist sektori töötaja kohta. Seda saab eelduslikult teha tehnoloogia (sh digitaliseerimine, standardiseerimine, automatiseerimine, robotiseerimine) ja juhtimise (sh digitaalne andmevahetus, juhtimisvõimekus, koostöövõimekus, hangete läbipaistvus, kvaliteeti väärtustavad lepingud) arendamisega. Kõige selle ühiseks nimetajaks on digitaalehitus. Digitaalehituse edendamisel mängivad kõige olulisemat rolli tellijad, sest nemad defineerivad nõuded projekteerijatele, ehitajatele ja kinnisvara haldajatele. BIM ehk ehitise infomudel on tõhus viis ehitise elukaarega seotud informatsiooni digitaliseerimiseks ning see on levinud praktika ka Eestis, kuid meil puudub ühtne standard. Erinevad BIM nõuded ja nende tõlgendamise viisid vähendavad BIM-st saadavat kasu ja tekitavad turul segadust. Ühtlasi teeb see keeruliseks ka masinloetavate BIM mudelite liidestamise erinevate infosüsteemidega, mis võimaldaks mitmeid protsesse automatiseerida ja tõhusamalt juhtida. MKM on võtnud sihiks ehitisregistris (EHR) BIM-põhiste automaatkontrollide rakendamise ehituslubade menetlemise protsessis aastal 2021. Selle eelduseks on standardiseeritud nõuete põhjal koostatud BIM mudelite üles laadimine EHR süsteemi. MKM ei plaani neid nõudeid ise välja töötada, vaid soovib tugineda sektori poolt heaks kiidetud standarditele ja paremale praktikale ehk ühistele BIM nõuetele. Sellest lähtuvalt koostati MKM tellimusel 2019. aastal „Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhend“1 (edaspidi „AST BIM nõuded“), mis võimaldavad tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Käesolevas hankes soovib Tellija täiendada tehtud tööd koostades näidiseks AST BIM nõuetele vastava ehitise infomudeli (edaspidi etalonmudel) ning töö käigus vastavalt vajadusele nõudeid korrigeerida/täiendada. 3. Eesmärk Käesoleva hanke eesmärk on tagada, et loodud AST BIM nõuded oleks ka tegelikkuses teostatavad ning järgmises etapis mudeli abil teostada mudelipõhise EHR toimivust. Etalonmudel on näidiseks ehitise infomudelite koostajatele. 1 Hankedokumendi Lisa 1a Lk 3 / 8-st Etalonmudeli aluseks on Viimsi Riigigümnaasium IFC teostusmudel2 ning Töö teostaja peab juurde lisama vajalikud hoone tehnosüsteemid ja erinevad rajatised, et oleks näitlikustatud kõik AST BIM nõuded. Etalonmudelis testitakse Eesti turul peamiselt kasutatavaid modelleerimistarkvarasid. Modelleeritakse nii hoone kui ka hoonet ümbritsev taristu. Taristu mudeli testimiseks tuuakse projekti sisse täiendavad taristu objektid. Maanteeameti tööde portfellist lisatakse mudelisse vähemalt üks viadukt koos seonduva taristuga. Lisaks tuuakse taristu modelleerimiseks sisse täiendavad elemendid (liikluskorraldus, valgustid, katastripiirid, vee ärajuhtimine, teede aluskonstruktsioon kihtide kaupa, rööbastee, tehnovõrgud, ristmik jms). Teepindade osas tuleb ühendada maantee hoone juures oleva parklaga tee ja kergliiklustee abil. Tehnovõrkude osas tuleb modelleerida võimalikult rohkelt erinevaid näiteid – kaugküte, vesi, kanalisatsioon, kõrge- ja madalpinge ning side. Tehnovõrkude puhul tuleks kasutada süsteemidele iseloomulikke osi nagu kilbid, kaevud jms. Mudelisse kantakse juhendis toodud andmesisu nii hoonetele kui taristule. Hoonete andmesisu lähteinfoks on Riigi Kinnisvara AS „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“, osa 14 BIM nõuded ning taristul Digitaalehituse klastri InfraBIM töörühma, Tallinna Sadama ja Maanteeameti poolt loodavad andmesisu nõuded3. Materjalid on tervikuna leitavad Hankedokumendi Lisast 1a. Hoone osas tuleb modelleerida kõik unikaalsed BIM elemendid vastavalt RKAS "Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“, 4 BIM andmesisu nõuded. Elemendid tuleb modelleerida sõltumata sellest, kas Viimsi Gümnaasiumi tegelikus projektis need eksisteerisid või mitte. Oluline on tagada kõikide erinevate IFC tüüpide olemasolu mudelis ning nendele nõutud andmesisu. Lisaks mudeli näidisele ja andmesisu lisamisele liidetakse mudelid koondmudeliks, selgitamaks LandXML (sh ka InfraModel 4) ja IFC koostöö toimivust. Mudelis tuleb teha töövoogude näited, kuidas on võimalik erinevad valdkonnad ja formaadid omavahel kokku panna. Töövoogude kirjeldused koondmudeli koostamiseks tuuakse etalonmudeli seletuskirjas. Valminud hoone koondmudelit kasutab Tellija alusena mudelipõhiste ehitusloa kontrollide arendamisel, et tagada õigusaktides nõutava ehitustehnilise andmesisu olemasolu ja selle andmesisu asukoha õigsus. Vajadusel tuleb puuduv andmesisu sisse viia etalonmudelisse ning täiendada vastavalt AST BIM juhendit. 4. Töö maht ja tulemid 4.1. Töö tulemiks on valideeritud ja täiendatud AST BIM nõuded koos vastava etalonmudeliga ja seletuskirjaga. Töö teostamisel tuleb arvestada järgnevate tingimustega: 2 Viite teostusmudeli allalaadimiseks edastab Tellija peale hanke avaldamist Riigihangete registris. 3 Taristu andmesisu nõuded on veel koostamisel ja selle esitab Tellija esimesel võimalusel töö käigus. Lk 4 / 8-st 4.1.1. Modelleeritakse hoone ja taristu juhendite andmesisu kirjelduste põhjal kuni teostusmudeli staadiumini. Mudelitele lisatakse staatused, mis täpsustatakse töö käigus. 4.1.2. Viimsi Riigigümnaasiumi mudelist tuleb modelleerida vastav osa (vertikaalne läbilõige), mis tagab AST BIM nõuete andmesisu täitmise hoone kõigi elementide puhul. 4.1.3. Tehnosüsteemid modelleeritakse terviksüsteemina. 4.1.4. Mudelis kasutatakse ühist projekti baaspunkti nii hoonetele kui taristule. Lisaks kirjeldus, milline oleks parim lahendus taristu ja hoone mudeli vaatlemiseks samades koordinaatides. Näidatakse ära taristu ja hoone liitumine. Liitumine plaanida kommunikatsioonidel liitumispunktis. 4.1.5. BIM space object (IfcSpaceType) sisse toomine. Selle abil tehakse näide siseviimistluse ruumikaartidele ja eraldi meditsiiniruumi tehnoloogiakaardile. 4.1.6. 0 punkti/baaspunkti esitamine ja liidestamise töövoo selgitus seletuskirjas (Näiteks:Project Base Point> Shared coordinate> Survey point). Baaspunkt peab sisaldama L-EST koordinaatide kohta vajalikku atribuutinfot, et hiljem oleks info masinloetav (tulevased EHR rakendused). 4.1.7. Koondtarkvaras on loodud struktuuripuu erinevate näidete vahel orienteerumiseks. 4.1.8. Mudelite ekspordil peab kokku lepitud andmesisu üle tulema. Mudelite andmesisu peab olema vaadeldav ja kontrollitav avatud failiformaadis (IFC, LandXML) 4.1.9. Hoone juurde tuuakse näidisobjektid rajatiste näitel. 4.1.10. Loodud mudeli elemendid peavad olema liigitatud. 4.1.11. Hoone mudelielemendid peavad olema korrektselt eksporditud elementide olemusele vastavateks IFC tüüpideks. Korrektsed IFC tüübid ja neile vastavad hoone elemendid on välja toodud RKAS „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“, Lisa 4 BIM andmesisu nõuded. 4.1.12. Taristu modelleerimisel tuleb arvestada Maanteeameti teetööde tehnilise kirjelduse kodeeringut, mis on AST BIM nõuetes seostatud InfraBIM klassifikaatoriga. 4.1.13. Täiendavalt tuleb lisada hoonete ja taristu atribuutandmete juurde ka CCI klassifikaatori koodid4. 4.1.14. Seletuskirjas täpsustada töövoog ning atribuutandmete lisamise ja ekspordi kirjeldus. 4.1.15. Piiride ja piirangute osamudelina testitakse Maa-ameti piirangute faile (Shape failid). 4.1.16. Luuakse teetööde masinjuhtimise näidisfail ja koostatakse töövookirjeldus seletuskirjas. 4 Esialgne versioon CCI klassifikaatoritest on toodud Hankedokumendi Lisas 1b, kuid lõplikud klassifikaatorid täpsustab Tellija töö käigus. Lk 5 / 8-st 4.1.17. Töö mahus tuleb eeldada korduvat modelleerimist. See on seotud projekti järkjärgulise lähenemisega. 4.1.18. Töö osaks on seletuskiri, kus on kirjeldatud töövood ning erijuhtumid ja ka osad, kui ei ole võimalik modelleerida lähtuvalt andmesisu nõuetest. Modelleerimise erisused tuleb kirjeldada andmesisu tabelite juures. 4.1.19. Näidistena luuakse ühele mudelile kaaskiri. 4.1.20. Töö käigus korrigeeritakse vastavalt vajadusele AST BIM nõudeid ning tulemusena esitatakse lõplik versioon AST BIM nõuetest. Töö teostaja teeb ettepanekud AST BIM nõuete täiendamiseks ning peale Tellija kooskõlastust viib need täiendused ka dokumentidesse sisse. 4.1.21. Tarkvarad, mida kasutada etalonmudeli koostamisel:  Revit – AR, SA, EK, KVJ, VK, SPR, EL*, Maa-ala, silla konstruktsioonid  Tekla – EK, silla (jm ehitustehnilised konstruktsiooniosad) konstruktsioonid.  ARCHICAD – AR, SA, Maa-ala.  CADMATIC – EL.  MagiCAD for AutoCAD või Revit – KVJ, VK, SPR, EL*  Civil3D – Maa-ala, teeobjektid.  Navisworks või Solibri Office– koondmudel ja vastuolude kontroll. 4.1.22. Seletuskirjas tuleb kirjeldada koondmudeli kasutamise ja vastuolude kontrolli töövood. Etalonmudeli teostaja võib koondmudeli tarkvara ka ise välja pakkuda, kuid selle juures peab arvestama, et koondmudel on vajalik koostada ning hiljem peab olema ligipääs vabavaraliste programmidega koostatud koondmudelile. 4.2. Töövõtja peab korraldama vähemalt ühe avaliku infoseminari huvitatud osapooltele (avaliku sektori tellijad, projekteerijad, ehitajad jt), kus projektimeeskond tutvustab üksikasjalikult töö tulemusi ja vastab täpsustavatele küsimustele. 4.3. Tellija eeldab, et töövõtja on lepingu esemeks olevate tööde valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu nõuete täidetavuse ja kvaliteetse terviktulemuse saavutatavuse riski. 5. Aruandlus 5.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kord kuus) korraldama töökoosolekuid Tellijaga. 5.1.1. Töövõtja peab koheselt informeerima Tellijat tekkinud takistustest või probleemidest, mis võivad ohtu seada tulemi tähtaegse saavutamise. 5.2. Tööde käigus tuleb esitada järgnevad aruanded: Lk 6 / 8-st 5.2.1. Vabas vormis vahearuanne, mis annab lühiülevaate seni tehtud töödest ja ajakavast. Vahearuandele tuleb lisada etalonmudeli hoone osa tulemid, mida oleks võimalik testida EHR-i mudelipõhises ehitusloa menetluses. 5.2.2. Vabas vormis lõpparuanne, mis annab kokkuvõtliku ülevaate tööde teostamisest ning soovitusi edasisteks sammudeks, et töö tulemeid võimalikult hästi rakendada. Lõpparuandele tuleb lisada kõik p.4 kirjeldatud tulemid. 6. Tähtajad Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed: Tähtaeg arvates lepingu Väljamakse % Lepingu Töö etapi kirjeldus allkirjastamisest summast Vahearuanne (TK p.5.2.1) Mitte rohkem kui 3 kuud 40% Lõpparuanne (TK p.5.2.2) Mitte rohkem kui 5 kuud 60% 7. Nõuded pakkuja meeskonnale Pakkuja meeskonnas peavad olema vähemalt järgmised valdkonna spetsialistid, kes oskavad professionaalsel tasemel käsitleda vastavat BIM-tarkvara ning kellel on vähemalt 3-aastane BIM- mudelite koostamise (v.a BIM-koordinaator) oskus: 1. Arhitekt 2. Konstruktiivsete osade insener 3. Sildade projekteerija 4. Teede projekteerija 5. BIM-koordinaator Muus osas on Pakkujal meeskonna komplekteerimisel vabad käed. Meeskonna liikmed ja nende kogemus tuleb lisada Pakkumusele Hankedokumendis ettenähtud korras. 8. Tellijapoolne meeskond Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:  Projektijuht: Jaan Saar, digitaalehituse valdkonnajuht;  Taavi Jakobson, EHRi projektijuht;  Christopher Raitviir, BIM-projektijuht. Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest organisatsioonidest, sh MTÜ Digitaalehituse klaster, avaliku sektori tellijate BIM töörühm, Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Lk 7 / 8-st 9. Paralleelsed projektid Tellijal on Töö teostamise ajal käimas paralleelsed arendusprojektid5, mis võivad anda sisendit ka hangitavasse töösse. Tellija informeerib Töö teostajat vastavalt vajadusele tööde tegemise käigus nende projektide staatusest ja vahetulemustest. Nendeks projektideks on muuhulgas  Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi loomine6  E-ehituse platvormiga liidestamise reeglid ja juhendid7  E-ehituse ja 3D kaksiku arendus8  Ehitise elukaare õigusruumi kohandamine e-ehituse jaoks9  BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine 5 Viidatud arendusprojektid ei ole käesoleva hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud 6 https://eehitus.ee/ehituse-uhtne-klassifitseerimissusteem/ 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1928432 8 https://eehitus.ee/e-ehituse-3d-kaksiku-arendus/ 9 https://eehitus.ee/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine-uuring/ Lk 8 / 8-st HD LISA 3 CV VORM Roll hankelepingu täitmisel: … Ees- ja perekonnanimi: Sünniaeg: Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ning tunnistuse number, väljaandmise aeg): Kogemuse kirjeldus (vastavalt hankedokumendi punktis 9 nõutule): Töö nimetus: Tellija: Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa): Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töö sisu lühikirjeldus: Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) meeskonna liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood). Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse projektimeeskonda ja vastan riigihanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses. Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle kohta informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon. CV esitaja: Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel Hankedokument Avatud hankemenetlus Arhitektuuri-, ehitus-, inseneri- ja ehitusjärelevalveteenused (CPV kood 71000000-8) Tallinn 2020 SISUKORD 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 3 2. Hankelepingu ese ................................................................................................................... 3 3. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg ................................................................................................ 3 4. Pakkumuse ettevalmistamise juhend ja pakkumuse esitamine .............................................. 3 Pakkumuse koosseis ................................................................................................................... 4 6. Pakkumuse maksumus ........................................................................................................... 5 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ................................................................................... 5 8. Kõrvaldamise aluste kontroll ja pakkujate kvalifitseerimine ................................................. 6 9. Nõuded pakkuja meeskonnale ................................................................................................ 6 10. Pakkumuste vastavuse kontrollimine ................................................................................... 6 11. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid ................................................................. 6 12. Hankelepingu tingimused ..................................................................................................... 9 Lisad ........................................................................................................................................... 9 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg nr. 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juht Jaan Saar, tel: +372 5290777, e-post: [email protected]. 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, seetõttu ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel“ (hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3. Töö esitamise tähtaeg on hiljemalt 5 kuud alates Lepingu allkirjastamisest. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast. 3.2. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul. 3.3. Hankija pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas RHS §-s 112 sätestatud reeglitega. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMIS TAMISE JUHEND JA PAK KUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine e-riigihangete keskkonna kaudu. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse e-riigihangete keskkonnas hanke üldandmete lehele. 4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna. 4.10. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu. Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kolm päeva (RHS § 46 lg 2). 4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1. Pakkumuses tuleb esitada: 5.1.1.1. 5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse:Metoodika ja lepingu täitmise tulemuste kirjeldus; 5.1.1.2. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste (lisaks tehnilises kirjelduses nimetatule) kirjeldus ja põhjendus; 5.1.1.3. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.1.1.4. Meeskonna koosseis ja nende valiku põhjendus; 5.1.1.5. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega. 5.1.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil; 5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil); 5.1.4. Hankepass, mis esitatakse riigihangete registri e-keskkonnas; 5.1.5. Vajadusel volikirjad, sh: 5.1.5.1.Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri; 5.1.5.2.Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja; 5.1.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt; 5.1.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta. 6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus käibemaksuta on 59 000 eurot. 6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, intervjuud, töötoad, tõlkimine, lähetused, tulemuste üleandmine ja esitlemine, kasutatava tarkvara litsentsid jms) vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Hankija maksab hankelepingu täitmise käigus Töö teostajale vastavalt hanke alusdokumentides määratud etappidele (pärast vastavas etapis teostatud töö vastuvõtmist) ning täiendavaid makseid ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUST E TAGASILÜKKAMINE 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad punktis 6.2 nimetatud maksumust; 7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8. KÕRVALDAMISE ALUS TE KONTROLL JA PAKKU JATE KVALIFITSEERIMINE 8.1. Hankija kontrollib Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete seaduses (RHS) §§-s 95 ja 96 sätestatud korras, lähtudes Pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest. Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8 8.2. Hankija kontrollib Pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele RHS §-s 98 sätestatud korras ning hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste alusel. 9. NÕUDED PAKKUJA ME ESKONNALE 9.1. Nõuded pakkuja meeskonnale on täpsustatud Tehnilises Kirjelduse (HD Lisa 1) p. 7. 9.2. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada pakkumusele ette nähtud korras. CV-s tuleb välja tuua kõik andmed sellises detailsuses, mis võimaldavad hankijal kontrollida meeskonna liikme vastavust esitatud hanketingimustele. 9.3. Pakkumuses loetletud spetsialistide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 10. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 10.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 10.2. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.1. nõutud informatsiooni. 10.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 10.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 11. PAKKUMUSTE HINDA MINE JA HINDAMISKRIT EERIUMID 11.1. Hankija hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujaid, kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud. 11.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel (vt punkt 11.8): 11.3. Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumite alusel antud punktid. Pakkumuse sisukriteeriumite (metoodika valik ja tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava, Tellija vajaduste mõistmine, riskide maandamine) ja maksumuse eest antud punktid summeeritakse. 11.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 11.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 11.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. 11.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 11.8. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal: 1. hindamiskriteerium - metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 2. hindamiskriteerium - töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 3. hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 4. hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti). 11.8.1. Metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Metoodika Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt täiesti selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane, arusaadavalt kohati väga selge nõrgalt põhjendatud põhjendatud Tegevuste Loendatud tegevused Loendatud tegevused Loendatud tegevused loend ja on teostatavad, on piisavad töö on üldjoontes kirjeldus piisavad ja tarvilikud teostamiseks. 1-2 piisavad töö töö teostamiseks, tegevuse kirjeldus on teostamiseks. piisavalt kirjeldatud ebaselge või Rohkem kui 2 ning põhjendatud. teostatavus või tegevuse kirjeldus on tarvilikkus tekitab ebaselge, teostatavus küsimusi. või tarvilikkus Ebapiisav tekitab küsimusi „Rahuldava“ Tegevuste ja Loogiliselt järjestatud, Loogiliselt Põhimõtteliselt töö tulemuse tööde järjestus selgelt ja arusaadavalt järjestatud ja tööde teostamist saavutamiseks koos põhjendatud, tööde tähtaegset teostamist võimaldav, kuid ajakavaga tähtajalist teostamist võimaldav, kuid tööde järjestuses või võimaldav, tööde järjestuse või ajakavas on mitmeid optimaalne. ajakava suhtes on (rohkem kui 2) mõningaid (kuni 2) küsitavusi, küsitavusi Meeskond Kogemus ja suurus Kogemus ja suurus Miinimumnõuded on toetab suurepärase toetab tulemuse täidetud tulemuse saavutamist saavutamist Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid lakooniline, visuaalselt visuaalselt haaratav raskesti haaratav kergesti haaratav 11.8.2. Töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Tulemuste Näitab Tellija Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija kirjeldus vajaduste mõistmist ja mõistmist kooskõlas vajaduste üldist kaasa mõtlemist hanke eseme tehnilise mõistmist kooskõlas hanke kirjeldusega. kooskõlas hanke eseme tehnilise eseme tehnilise kirjeldusega (vt HD kirjeldusega. Lisa 1 – Tehniline Ebapiisav kirjeldus). „Rahuldava“ Tulemuste Eesmärgile täielikult Eesmärgile vastav, Eesmärgile vastav tulemuse formaadi vastav, detailselt ja arusaadavalt kirjeldatud ja kasutatav, kuid saavutamiseks kirjeldus arusaadavalt ja hästi kasutatav. Võiks võiks olla oluliselt kirjeldatud, selge ja olla mõnes aspektis detailsem või hästi kasutatav detailsem või selgemini selgemini kirjeldatud. kirjeldatud Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid lakooniline, visuaalselt haaratav raskesti haaratav visuaalselt kergesti haaratav 11.8.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti Riskide loetelu Loetletud ainult kõik Loetletud kõik olulised Enamik olulisi olulised riskid riskid, kuid on esitatud riske loetletud ka ebaolulisi Riskide mõju Kõik hinnangud on Hinnangud on Hinnangud on ja tõenäosus põhjendatult realistlikud ja antud, kuid nende hinnatud realistlikud ja mõistetavad, võib realistlikkuses või mõistetavad esineda üksikuid mõistetavuses on küsitavusi. küsitavusi Ebapiisav Maandamise Maandamise Maandamise meetodid Maandamise „Rahuldava“ meetodid meetodid väga hästi piisavalt põhjendatud ja meetodid üldiselt tulemuse põhjendatud, Pakkuja poolt reaalselt kirjeldatud ja saavutamiseks proportsionaalsed kasutatavad. põhjendatud. riski esinemise tõenäosusele, ja Pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne Üldine lakooniline 11.8.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti) Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 12. HANKELEPINGU TIN GIMUSED Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2. LISAD HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 1a – AST BIM nõuded HD Lisa 2 – Lepingu projekt HD Lisa 3 – Eksperdi ja projektijuhi CV-vorm HD LISA 2 HANKELEPINGU PROJEKT HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ... (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel“ (edaspidi Töö) teostamisel. 1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „E-ehituse platvormi andmete ja teenuste analüüs“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused j a piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; Lisa 2 – Tehniline kirjeldus Lisa 3 – Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas); Lisa 4 – Täitja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 Tehniline kirjeldus. 2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ toodud ajakavale etapiviisiliselt alljärgnevalt: 2.2.1 I etapp, hanke alusdokumentides (Tehniline kirjeldus p. 5.2.1) kirjeldatud Töö tulemi üleandmine hiljemalt 3 kuud arvates lepingu allkirjastamisest; 2.2.2 II etapp, hanke alusdokumentides (Tehniline kirjeldus p. 5.2.2) kirjeldatud Töö tulemi üleandmine hiljemalt 5 kuud arvates lepingu allkirjastamises. 2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele. 2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5 Täitja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töö tulemites esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on ... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse Täitjale alljärgnevate vahe-etappide kaupa: 3.1.1 40% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 3.1.2 60% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.2 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). 3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja Töö heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest. Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktides 3.1.1-3.1.2 sätestatud etappide kaupa Täitja nimetatud arveldusarvele. 3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile (https://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arved.ee). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1 Tellijal on õigus: 2 4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2 Tellija on kohustatud: 4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lisades 3 ja 4 toodud nõuetele; 4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga. 4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel; 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1 Täitjal on õigus: 5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2 Täitja on kohustatud: 5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 5.2.5 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga. 6. Vastutus 6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2 Täitja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui Töö ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele 3 6.3 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. 6.4 Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 15 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30% maksumust. 6.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6 Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 6.7 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punkti 2.4 kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 6.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud 6.8 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. 6.9 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.10 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 4 8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3 Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt hanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada. 11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt. 11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6 Varaliste õiguste loovutamine: 11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 5 11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Jaan Saar, e-post: [email protected], telefon +372 5290777. 12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e- post ..., telefon .... 12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Täitja: Tellija: ... Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ... Ando Leppiman ... kantsler 6 Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ... vahel sõlmitud Lepingu nr … juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi: Täitja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juhile Jaan Saar (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2020. a. sõlmitud Lepingu „Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel“ nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Täitja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel