MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
ärinimi: Aktsiaselts Eesti Teed
registrikood: 12249762
tänava/talu nimi, Linnuse tn 6
maja ja korteri number:
linn: Rakvere linn
maakond: Lääne-Viru maakond
postisihtnumber: 44306
telefon: +372 3264681
e-posti aadress:
[email protected]
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Kasumiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Omakapitali muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Varud 18
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud 18
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad 20
Lisa 9 Kapitalirent 20
Lisa 10 Kasutusrent 20
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 12 Eraldised 22
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 22
Lisa 14 Aktsiakapital 23
Lisa 15 Müügitulu 23
Lisa 16 Muud äritulud 23
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 24
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 19 Tööjõukulud 25
Lisa 20 Tulumaks 25
Lisa 21 Seotud osapooled 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE
Üldinfo
AS Eesti Teed on asutatud Eesti Vabariigi valitsuse poolt 2012 aastal turul tegutsenud viie
teehooldele spetsialiseerunud äriühingu AS Pärnumaa Teed, AS Tartumaa Teed, AS Võrumaa
Teed, AS Virumaa Teed ja AS Saaremaa Teed liitmise tulemusel.
Meie visioon on OLLA KÕIGE KONKURENTSIVÕIMELISEM KOMBINEERITUD
TEEDE EHITUSE JA KORRASHOIU ETTEVÕTE EESTIS.
Meie ettevõte pakub erinevaid teedega seotud teenuseid kõikjal Eestis ning oleme enda
eesmärgiks seadnud liikleja igakülgse rahulolu. Seda väljendab ka meie missioon –
HOOLDATUD TEE LIIKLEJALE.
Oleme seadnud enda tegevustele läbi ettevõtte väärtuste kõrged kvaliteedi-, keskkonnanõuete
ja loodusressursside säästliku kasutuse kriteeriumid. Me hoolime oma töötajatest ja soovime
olla sektoris üks parimaid tööandjaid nii töötingimuste kui töö tasustamise osas.
Meie väärtused: OLEME TÖÖKAS, VASTUTUSTUNDLIK, USALDUSVÄÄRNE JA
ARENEV PARTNER.
Tegutseme igapäevaselt selle nimel, et vältida oma töös huvi või situatsiooni, mis on või näib
olevat konfliktis meie professionaalsete huvidega. AS Eesti Teed tegutseb vastutustundliku
ettevõtjana lähtudes ettevõtte juhtimispoliitika alusel väljatöötatud käitumisnormidest ning
kokkulepitud käitumisreeglitest – väljendame selget vastuseisu altkäemaksu või mistahes muu
korruptiivse käitumise suhtes.
Ettevõtte juhtimissüsteem on välja töötatud ning ettevõte läbis edukalt 2019 aastal
resertifitseerimisauditi AS Metrosert poolt vastamaks rahvusvaheliste standarditele. Ettevõte
omab ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 sertifikaate.
Äritegevus
Alates 1.11.2017 tegutseb äriühing vabal turul ning kogu tulu teenitakse sarnaselt teiste
erasektori turuosalistega. Ettevõte teostab Maanteeametiga sõlmitud pikaajaliste lepingute
alusel korrashoiu töid Võrumaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Keilas ning OÜ-ga Sakala
Teed sõlmitud alltöövõtu lepingu alusel Tartumaal.
2019 aastat võib lugeda edukaks eelkõige meie teenusportfelli tasakaalu poolest nii ehituse ja
korrashoiuteenuse kombineerimise seisukohast lähtudes. Mõlemad valdkonnad suurendasid
kasumlikkust, eriti paranes see ehitusvaldkonnas võrrelduna 2018 aastaga.
2019 aastal võitis AS Eesti Teed Maanteeameti poolt korraldatud pindamisetööde objektid 8
maakonnas millest mahukaim oli Harju- ja Raplamaa objekt. 2019 aastal teostas ettevõte ca 6
miljonit m² pindamistöid ning oli selle mahuga turuliider Eestis.
Lisaks riigimaanteede olid 2019 aastal oluliseks turuks äriühingule ka tööd kohalike
omavalitsuste teedel. Suurimad kliendid 2019 aastal olid Tori, Saaremaa, Võru ja Haljala vallad
ning Pärnu linn.
Töötajad
2019. aastal oli ettevõtte keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 219 (2018. aastal 232;
2017. aastal 274). Tööjõukulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligikaudu 3%.
Ettevõtte 2019. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 6,4 miljonit eurot,
eelmisel majandusaastal olid tööjõukulud 6,2 miljonit eurot. Tööjõukulude suurenemist
mõjutab eelkõige üldine jätkuv palgatõusu surve, mida omakorda võimendab spetsialiseeritud
tööjõu nappus. Lisaks mõjutab tööjõukulude kasvu paranenud majandustulemustest tingitult
suurenenud tulemustasude osakaal palgakuludes.
Finantssuhtarvud
2018 2019
Müügitulu 28 526 915 26 457 336
Puhaskasum/kahjum -640 807 1 199 441
Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) -6% 12%
Puhasrentaablus -2% 5%
Likviidsuskordaja 2,2 2,4
Vara puhasrentaablus (ROA) -3% 5%
Omakapitali rentaablus (ROE) -3% 6%
Mõisted
Puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu
Likviidsuskordaja = käibevara/lühiajalised kohustused
Vara puhasrentaablus = puhaskasum/koguvara
Omakapitali rentaablus = puhaskasum/omakapital
Investeeringud
Aruandeperioodil investeeriti materiaalsesse põhivarasse 2,0 miljonit eurot. Eelkõige
investeeris ettevõtte teehoolde ja ehituse tehnika uuendamiseks lähtudes töömasinate
kombineeritud kasutusest aastaringselt. Lisaks panustas ettevõte töötingimuste parendamisse
mitmes piirkonnas.
Suurimaks investeeringuks selles vallas oli uue Tartu piirkonnakeskuse arendamise
lõpetamine.
Strateegilised eesmärgid
Eelkõige teehoiuga tegeleva ettevõtte AS Eesti Teed strateegiline eesmärk on edukas vabal turul
tegutsemine ning firma väärtuse tõstmine läbi kasumliku lepinguportfelli kujundamise lähtudes
eesrindlikust juhtimiskultuurist, pidevast töökorralduse parendamisest ning säästlikust
(loodus)ressursi kasutusest. AS Eesti Teed peab silma paistma enda tegutsemisvaldkondades
teenuste kõrge kvaliteediga.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_teed_omaniku_ootused_2018.pdf
Eesti Teed strateegilised eesmärgid aastani 2022 on:
• Riigimaanteede korrashoiul teenuse mahult suurim, kvaliteedilt ja töökorralduslikult
parim Eestis.
• Pindamistööde turuliider Eestis.
• Kombineeritud ressursikasutuse arendamine korrashoiu ja ehitustegevuse hooajalisusest
lähtudes.
• KOV- ide osa suurendamine vähemalt 30%-ni teenuste portfellis.
Riskijuhtimine
Riskijuhtimine on ettevõtte juhtimisprotsessi loomulik osa. Selle eesmärgiks on toetada
keskkonna-, tööohutuse- ja ärieesmärkide saavutamine.
Ettevõte lähtub hindamisel järgmistest riskide kategooriatest:
• Strateegilised riskid
• Äri- ja tegevusriskid
• Finantsriskid
• Pettuse riskid
• Tarneriskid
• Turvalisuse riskid
• Infoturve ja andmekaitse riskid
• Üksiku projekti riskid
Äririskid tulenevad eelkõige teede korrashoiu ja ehituse eripärast. Konkurents teedeehituse
turul on ülimalt tihe, ning seetõttu enamus hangetel konkureerib üle kümne ettevõtja.
Konkurentsist tulenevalt on hinnasurve tugev ja ning pakkumiste marginaalid madalad. Seoses
ettevõtte sisetehingute lõppemisega 2017 ja ettevõtte tegutsemispõhimõte muutusega on olnud
fookuses äririskid. 2019 aastal viidi läbi välise audiitori osavõtul müügiprotsessi järel audit,
kus tõdeti suurt edasiarendust võrrelduna 2018 aastal toimunud auditiga, mis aitab vähendada
äririske eelkõige müügi ettevalmistavas faasis. Pikaajalistes korrashoiulepingutes tavahoole
(hõlmab nii suvi- kui talihoolet) väljamakstav summa ei sõltu muudest asjaoludest kui vaid
võimalikest mahaarvamistest ja leppetrahvidest. Sellest tingituna võib lumerohkel ja
keerulisemates oludes talvel ettevõtte kulud märgatavat suureneda. 2019 aastal oli selline
periood jaanuari kuus, kus kulud talihooldele olid kaks ja pool korda tavapärasest kõrgemad.
Pettuseriski hindamisel hinnatakse võimalikke pettuste juhtumid, mis võivad mõjuda
organisatsiooni eetilistele ja muudele standarditele, äritava nõuetele, finantsaruandluse
terviklikkusele ja teistele eesmärkidele. Eelkõige keskendutakse pettuse riski hindamisel ostu
ja müügiprotsessi korraldusele, erinevate riskitegevuste sisekontrollile (kütuse kasutus). Pettuse
riskide maandamisteks on ettevõtte rakendanud läbimõeldut volituste süsteemi ja viib läbi
ennetavaid auditeid.
Töötajad, töötervishoid ja tööohutus
Töötajatega tulenevad riskid tulenevad ühelt poolt väliskeskkonnast ja teiselt poolt ettevõtte
sisekeskkonnast. Väliskeskkonna riskideks on majanduskasvust tingitud suur nõudlus uute
töötajate järele ning tööturul osalejate pädevusest. 2019 aastal jätkuv palgasurve tööturul
muutis kollektiivläbirääkimised ametiühinguga tavapärasest aeganõudvamateks.
Samuti on mõjutanud ettevõtte konkurentsivõimet üleminek kutsetunnistuse nõuete
rakendamisel ettevõttega seotud äriprojektides. Ettevõte toetab igati erialase hariduse
omandamist ja erialase pädevuse hoidmiseks mõeldud täiendõpetes osalemist.
Sisekeskkonnast tulenevad riskid on seotud töötaja ja töö laadiga. Tööõnnetuste ennetamiseks
viiakse äriühingus regulaarselt läbi riskianalüüse, lähtudes tööiseloomust ja töökohtadest. AS-
is Eesti Teed on suurimaks riskiks töötamine liiklustsoonis ja seetõttu on ettevõtte
mehhanismidega juhtunud mitmeid liiklusõnnetusi mis on põhjustatud tavaliiklejate poolt.
Ettevõte pöörab pidevalt tähelepanu tööobjektide tähistamisele, mille eesmärgiks on tõsta
märgatavalt nii töötajate kui ka töötavate masinate nähtavust töötsoonis.
Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks
Üheks peamiseks fookuseks on eelkõige ettevõtte tulemuslikkuse ja omakapitali tootluse
kasvatamine lähtudes ettevõtte strateegilisest eesmärkidest. Selle saavutamiseks on 2020 aastal
eelkõige fookus tööjõu kuludel, millel on suur osakaal ettevõtte kogu kuludes.
Ettevõtte jätkab 2020 aastal ettevõtte protsesside optimeerimist läbi paralleeltegevuste
vähendamise ja infotehnoloogiliste edasiarenduste.
Majandusaasta aruanne on esitatud perioodi 01.01.2019 – 31.12.2019 kohta.
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2019
Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud
eelkõige järgimiseks börsiettevõtetele. Vastavalt riigivaraseadusele järgib Eesti Teed AS suures
osas Nasdaq Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava. Käesolev aruanne
kirjeldab Eesti Teed AS juhtimist 2019 aastal ning selle järgimist HÜT juhistele.
Üldkoosolek
Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised või
erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek toimub seaduses sätestatud tingimustel. Üldkoosoleku
pädevuses on äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine.
Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu ettepanekul.
Eesti Teed AS ainuaktsionär on Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab valitseva ministrina
majandus- ja taristuminister. 2019 aastal toimus üks korraline üldkoosolek 08.05.2019.
Korralise üldkoosoleku päevakorras oli Eesti Teed AS 2018.a. majandusaasta aruande
kinnitamine, kasumi jaotamine ning omaniku ootused 2019 majandusaastale ja äriühingule.
Korraline üldkoosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Kõik materjalid, mis
sisaldasid informatsiooni üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste kohta, tehti aktsionärile
kättesaadavaks enne üldkoosoleku toimumist elektrooniliselt.
Vastavalt HÜT punktile 1.3.2 osalevad üldkoosolekul juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning
võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest. Eesti Teed AS korralisel
üldkoosoleku osalesid nõukogu esimees, nõukogu üks liige ja juhatuse esimees. Eesti Teed AS
juhtkonna hinnangul ei kahjustanud teiste juhatuse ja nõukogu liikmete ning audiitori
mitteosalemine üldkoosolekul kuidagi Eesti Teed AS aktsionäri huve, kuna enne koosoleku
toimumist oli juhatuse ja nõukogu liikmed esitanud omapoolsed ettepanekud.
Lisaks ülaltoodule, ei ole täidetud järgmised HÜT punktid:
punkt 1.2.1 Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega
aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi
veebilehel;
punkt 1.2.3 Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste
täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on
talle esitatud või muul viisil kättesaadav;
punkt 1.2.4 Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi
veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta;
punkt 1.3.3 Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole
talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu
(Internet).
Viimati nimetatud nelja punkti mittetäitmine on tingitud asjaolust, et AS Eesti Teed
ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja
taristuminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud
riigivaraseaduses ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt
vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Tulenevalt eeltoodust ei pea äriühing otstarbekaks
info avaldamist veebilehel ega üldkoosoleku jälgimist ja osavõtu sidevahendite kaudu.
Juhatus
Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatusel on seaduses
sätestatud õigused ja kohustused. Juhatuses on alates 04.12.2018 kaks liiget. Juhatuse liikmed
on Andres Agukas (volitused algasid 01.11.2014) ja Tarmo Lood (volitused algasid
01.01.2015). Alates 2014 aastast valitakse juhatuse liikmed kuni viieks aastaks, juhatuse
liikmete volitusi pikendati AS Eesti Teed nõukogu otsusega 21.06.2019 järgnevaks viie
aastaseks perioodiks alates 1.11.2019 kuni 31.10.2024. Ükski juhatuse liige ei ole samaaegselt
rohkem kui kahe ettevõtte juhatuse liige. Juhatus tegutseb kooskõlas nõukogu seaduslike
otsustega ning infovahetus juhatuse ja nõukogu vahel on ulatuslik.
Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Juhatuse liikme tasu, tulemustasu, lahkumishüvitus avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas
vormis vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele ´´Nõuded riigi osaluse valitsemise, riigi
asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostamise ning mittetulundusühingu liikmeõiguste
teostamise aruannete sisule ja nende esitamise kord´´. 2019 aastal maksti juhatusele juhatuse
liikme tasu ja tulemustasu 2018 aasta eest kokku summas 127 252 eurot.
Ükski juhatuse liige ei ole äriühinguga suhtes konkurent. Puudub konflikt juhatuse liikmete ja
nendega seotud isikute ja äriühingu vahel. Tehinguid 2019 aastal seotud osapooltega ei tehtud.
Nõukogu
Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab äriühingu tegevuse
planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Pooled
nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi majandus- ja taristuminister oma äranägemisel ning
pooled rahandusministri ettepanekul. Kui nõukogu liikmete arv on paaritu, valib enamliikme
majandus- ja taristuminister oma äranägemisel. Nõukogu liikmete volitused kestavad viis
aastat. Eesti Teed AS nõukogusse kuulub kolm liiget: Rain Vääna, Virge Aasa, Sander Salmu
(kuni 11.12.2019) ja Indrek Laineveer (alates 11.12.2019). Nõukogu esimeheks on valitud Rain
Vääna.
Nõukogu tasustamine toimub ainuaktsionäri otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele ning on
kooskõlas rahandusministri kehtivale määrusele. 2019 aastal maksti nõukogu liikmetele tasusid
21 450 eurot. Nõukogu liikmete tasude hulgas kajastuvad ka auditikomiteele makstud tasud
summas 2 250 eurot.
Vastavalt seadusele ja põhikirjale peetakse nõukogu koosolekuid nii tihti kui vajalik, kuid mitte
harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2019 aastal toimusid koosolekud seitsmel korral.
Lisaks koosolekutele võttis nõukogu otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata kolmel
korral. Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt äriühingu tegevusest ja finantsseisust.
Auditikomitee
Audiitortegevuse seaduse kohaselt peab Eesti Teed AS kui avaliku huvi üksusel olema
auditikomitee. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja –auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise
valdkonnas ning nõukogu seaduslikkuse osas. Eesti Teed AS nõukogu on otsustanud valida
auditikomitee liikmeteks alates 23.03.2018 Virge Aasa, Krista Nelson ja Sander Salmu.
Auditikomitee esimees on Sander Salmu. 2019 aastal toimus auditikomiteel 3 koosolekut ning
kahel korral oli auditikomitee koosolek ühendatud nõukogu koosolekuga.
Teabe avaldamine
Äriühingu veebileht on selge ülesehitusega ning avalikustatav teave lihtsalt leitav.
Tulenevalt asjaolust, et AS Eesti Teed ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri
õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ei ole juhatuse pidanud
otstarbekaks avalikustada järgmiseid HÜT punkte veebilehel:
punkt 5.2 avalikustatav teave on kättesaadav ka inglise keeles;
punkt 5.3 alapunktid – üldkoosoleku toimumise kuupäev, koht, päevakord ja muud
üldkoosolekuga seotud andmed; põhikiri; nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised
strateegiasuunad; aktsionäride vahelised kokkulepped.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande, mida kontrollivad audiitor ja nõukogu. 2019
majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma KPMG Baltics OÜ, registrikoodiga 10096082.
Üldkoosolek, nõukogu ja juhatus on võimaldanud audiitorfirmadel viia auditeerimine läbi
vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 4 498 202 2 181 733 2,13
Nõuded ja ettemaksed 2 266 872 1 851 060 3
Varud 1 945 519 1 735 653 4
Kokku käibevarad 8 710 593 5 768 446
Põhivarad
Finantsinvesteeringud 2 300 000 2 500 000 6
Nõuded ja ettemaksed 750 986 876 618 3
Kinnisvarainvesteeringud 118 111 0 10
Materiaalsed põhivarad 13 773 782 13 859 536 7
Kokku põhivarad 16 942 879 17 236 154
Kokku varad 25 653 472 23 004 600
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 122 178 0 9
Võlad ja ettemaksed 2 596 885 2 138 083 5,11
Eraldised 273 701 421 962 12
Kokku lühiajalised kohustised 2 992 764 2 560 045
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 695 657 0 9
Eraldised 676 449 355 394 12
Kokku pikaajalised kohustised 1 372 106 355 394
Kokku kohustised 4 364 870 2 915 439
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 10 000 000 10 000 000 14
Ülekurss 3 104 865 3 104 865
Kohustuslik reservkapital 1 000 000 1 000 000
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 984 296 6 625 103
Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 199 441 -640 807
Kokku omakapital 21 288 602 20 089 161
Kokku kohustised ja omakapital 25 653 472 23 004 600
10
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Müügitulu 26 457 336 28 526 915 15
Muud äritulud 349 240 374 256 16
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 107 372 -5 625
Kaubad, toore, materjal ja teenused -17 102 895 -20 229 934 17
Mitmesugused tegevuskulud -420 438 -512 802 18
Tööjõukulud -6 446 078 -6 243 813 19
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 718 329 -1 843 318 7,8
Muud ärikulud -21 700 -25 977
Kokku ärikasum (-kahjum) 1 204 508 39 702
Intressitulud 1 335 991
Intressikulud -6 402 0
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 199 441 40 693
Tulumaks 0 -681 500 20
Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 199 441 -640 807
11
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 1 204 508 39 702
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 718 329 1 843 318 7,8
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -136 741 -154 097 7
Muud korrigeerimised 172 794 62 294
Kokku korrigeerimised 1 754 382 1 751 515
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -289 805 604 144
Varude muutus -209 866 186 949
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 458 229 -742 899
Kokku rahavood äritegevusest 2 917 448 1 839 411
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-1 140 009 -2 841 218
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
399 620 466 375 7
müügist
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 200 000 3 112 257 6
Laekunud intressid 959 1 827
Kokku rahavood investeerimistegevusest -539 430 739 241
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -55 148 0
Makstud intressid -6 401 0
Makstud dividendid 0 -2 726 000
Makstud ettevõtte tulumaks 0 -681 500
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -61 549 -3 407 500
Kokku rahavood 2 316 469 -828 848
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 181 733 3 010 581 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 316 469 -828 848
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 498 202 2 181 733 2
12
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2017 10 000 000 3 104 865 1 000 000 9 351 103 23 455 968
Aruandeaasta kasum
-640 807 -640 807
(kahjum)
Väljakuulutatud
-2 726 000 -2 726 000
dividendid
31.12.2018 10 000 000 3 104 865 1 000 000 5 984 296 20 089 161
Aruandeaasta kasum
1 199 441 1 199 441
(kahjum)
31.12.2019 10 000 000 3 104 865 1 000 000 7 183 737 21 288 602
13
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses „Eesti finantsaruandluse standardiga“. „Eesti finantsaruandluse standard“
tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse
standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses,
mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Kasumiaruanne on koostatud lähtudes skeemist nr.1 ning rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Eesti Teed AS on ühinenud ettevõtete Pärnumaa Teed AS, Saaremaa Teed AS, Tartumaa Teed AS, Virumaa Teed AS ja Võrumaa Teed
AS õigusjärglane. Eesti Teed AS kanti äriregistrisse 15.03.2012.
Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud perioodi 01.01.2019 - 31.12.2019 kohta.
Finantsvarad
Finantsvaradeks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvarad võetakse
algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga
otseselt seotud tehingukulutusi.
Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab
kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantsvara oste ja
müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud
finantsvara üle.
Raha
Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke ja lühiajalisi tähtajalisi
deposiite. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid ostjate vastu, viitlaekumisi ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid (sh. laenunõudeid, deposiite) kajastatakse bilansis korrigeeritud
soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul kui
selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kasutatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus
laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kulumina.
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust
tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste
aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt
laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Varud
Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Materjalid hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto
realiseerimisväärtust. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil müüdud toodangu (kaupade,
teenuste) kuluna.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
14
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud
varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutati kuni 30.09.2018 kaalutud keskmise
soetusmaksumuse meetodit. Alates 01.10.2018 FIFO meetodit. Antud muutus ei toonud kaasa olulisi erisusi.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse
langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse alates Eesti Teed AS loomisest põhivarana need
varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 5000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta.Madalama soetusmaksumusega või
lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead,
võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt
komponentide kasulikule elueale.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda
eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood.
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara
või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest,
mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse.
Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused
lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti
soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui
asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise
hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
a) Aruandekohuslane on rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul
amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed
jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
b) Aruandekohuslane on rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse
tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja
realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne
bilansipäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%)
ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning
eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Tingimuslikeks kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille
realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa
usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Tulud
Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning
müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel,
lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu kajastatakse dividendide
väljakuulutamisel.
15
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Kulud
Ostetud toodete ja teenustega seotud kulusid kajastatakse tekkepõhiselt samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Tehingu toimumist
kinnitava tõendi (algdokumendi, k.a. raamatupidamisõiend) kinnitab asutuse volitatud isik oma allkirjaga, tõendamaks
majandustehingu toimumist.
Kajastatakse kõik asutuse kulud (sh hinnangulised), lähtudes olulisuse printsiibist. Kulusid on kajastatud ettevaatlikult ja kaalutletult,
vältimaks kulude ja kohustuste alahindamist. Lähtutud on majandustehingu sisust ka siis, kui see ei ühti juriidilise vormiga.
Maksustamine
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt,
annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär on 20%
(tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavatele
dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Sealjuures kohaldub madalam maksumäär 2020. aastal
makstavatele dividendidele, mille summa moodustab kuni 2/3 aastatel 2018 ning 2019 jaotatud ja maksustatud keskmistest netodividendidest.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis eraldisena dividendide
väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja
makstakse. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel edasilükkunud tulumaksuvara ega kohustusi.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on toodud aastaaruande lisas 13.
Seotud osapooled
Seotud osapooleks loetakse isikut või ettevõtet, kes on seotud AS-ga Eesti Teed sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda
turutingimustel. Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik:
(a) on AS Eesti Teed juhtkonna liige; või
(b) omab kontrolli või olulist mõju AS Eesti Teed üle.
Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest:
(a) ettevõte ja AS Eesti Teed on ühise kontrolli all;
(b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte;
(c) ettevõte omab AS Eesti Teed üle kontrolli või olulist mõju;
(d) ettevõte on AS Eesti Teed kontrolli või olulise mõju all;
(e) ettevõtted, mille üle AS Eesti Teed juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju;
(f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Eesti Teed üle.
Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel on arvesse võetud suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi.
Arvestuspõhimõtted, lisainformatsioon
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist
mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel
toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt
mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 0 0
Arvelduskontod 4 372 712 1 500 064
Deposiidikontod 125 490 681 669
Kokku raha 4 498 202 2 181 733
16
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Nõuded ostjate vastu 1 970 999 1 970 999
Ostjatelt
1 970 999 1 970 999
laekumata arved
Maksude ettemaksed
69 115 69 115
ja tagasinõuded
Muud nõuded 78 340 78 340
Viitlaekumised 78 340 78 340
Ettemaksed 148 418 148 418
Tulevaste
148 418 148 418
perioodide kulud
Pikaajalised
deposiidikontod 750 986 750 986
(Garantiitagatised)
Kokku nõuded ja
3 017 858 2 266 872 750 986
ettemaksed
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Nõuded ostjate vastu 1 675 289 1 675 289
Ostjatelt
1 675 289 1 675 289
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
0 0
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed
70 000 70 000
ja tagasinõuded
Muud nõuded 18 014 18 014
Ettemaksed 87 757 87 757
Tulevaste
87 757 87 757
perioodide kulud
Pikaajalised
deposiidikontod 876 618 876 618
(Garantiitagatised)
Kokku nõuded ja
2 727 678 1 851 060 876 618
ettemaksed
17
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 1 147 943 1 045 449
Tooraine ja materjal 1 150 164 1 047 705
Seisma jäänud varude allahindlus -2 221 -2 256
Valmistoodang 797 576 690 204
Valmistoodang 797 576 690 204
Kokku varud 1 945 519 1 735 653
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 1 968 2 320
Käibemaks 206 882 109 806
Üksikisiku tulumaks 61 378 62 680
Sotsiaalmaks 111 302 119 576
Kohustuslik kogumispension 5 235 5 599
Töötuskindlustusmaksed 7 451 7 609
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30 805 90 782
Ettemaksukonto jääk 69 115 70 000
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 69 115 425 021 70 000 398 372
Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud
(eurodes)
Kokku
Muud
31.12.2017 5 612 257 5 612 257
Müük müügihinnas või lunastamine -3 112 257 -3 112 257
31.12.2018 2 500 000 2 500 000
Kokku
Muud
31.12.2018 2 500 000 2 500 000
Müük müügihinnas või lunastamine -200 000 -200 000
31.12.2019 2 300 000 2 300 000
18
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordivahendid
Muud põhivarad ettemaksed
masinad ja
seadmed
31.12.2018
Soetusmaksumus 696 596 5 086 490 8 720 249 13 663 507 22 383 756 349 576 473 617 28 990 035
Akumuleeritud kulum -1 786 984 -5 061 566 -8 157 138 -13 218 704 -124 811 -15 130 499
Jääkmaksumus 696 596 3 299 506 3 658 683 5 506 369 9 165 052 224 765 473 617 13 859 536
Ostud ja parendused 915 226 842 889 729 068 1 571 957 -473 617 2 013 566
Amortisatsioonikulu -200 940 -548 066 -940 424 -1 488 490 -25 487 -1 714 917
Allahindlused väärtuse
-73 -3 339 -3 412 -3 412
languse tõttu
Müügid
-63 559 -146 815 -4 735 -47 771 -52 506 -262 880
(jääkmaksumuses)
Ümberliigitamised -293 -117 818 -118 111
Ümberliigitamised
-293 -117 818 -118 111
kinnisvarainvesteeringutega
31.12.2019
Soetusmaksumus 632 744 5 473 846 9 403 595 14 179 256 23 582 851 349 576 0 30 039 017
Akumuleeritud kulum -1 724 687 -5 454 897 -8 935 353 -14 390 250 -150 298 0 -16 265 235
Jääkmaksumus 632 744 3 749 159 3 948 698 5 243 903 9 192 601 199 278 0 13 773 782
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2019
Maa 151 501
Ehitised 179 900
Masinad ja seadmed 68 219
Kokku 399 620
19
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara Kontsessioonid,
patendid,
litsentsid,
kaubamärgid
31.12.2018
Soetusmaksumus 12 000 3 624 15 624
Akumuleeritud kulum -12 000 -3 624 -15 624
Jääkmaksumus 0 0
31.12.2019
Soetusmaksumus 12 000 3 624 15 624
Akumuleeritud kulum -12 000 -3 624 -15 624
Jääkmaksumus 0 0 0
Lisa 9 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
SEB Liising AS 1,39%+6 kuu
235 207 37 842 197 365 euro 20.03.2024
euribor
SEB Liising AS 1,85%+6 kuu
501 996 73 615 428 381 euro 20.09.2024
euribor
SEB Liising AS 1,95%+6 kuu
80 632 10 721 69 911 euro 20.10.2024
euribor
Kapitalirendikohustised
817 835 122 178 695 657
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2019
Masinad ja seadmed 932 833
Kokku 932 833
Lisa 10 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
20
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
2019 2018
Kasutusrenditulu 45 586 60 264
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Muud varad 118 111 109 369
Kokku 118 111 109 369
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 177 077 164 834
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 1 034 693 1 034 693
Võlad töövõtjatele 1 046 374 1 046 374
Maksuvõlad 425 021 425 021
Muud võlad 90 797 90 797
Muud viitvõlad 90 797 90 797
Kokku võlad ja ettemaksed 2 596 885 2 596 885
31.12.2018 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 933 010 933 010
Võlad töövõtjatele 714 701 714 701
Maksuvõlad 398 372 398 372
Muud võlad 92 000 92 000
Muud viitvõlad 92 000 92 000
Kokku võlad ja ettemaksed 2 138 083 2 138 083
21
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Eraldised
(eurodes)
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2017 Kasutamine 31.12.2018
Kokku eraldised 715 062 259 106 -196 812 777 356
Sealhulgas:
Lühiajalised 319 630 299 144 -196 812 421 962
Garantiieraldis 211 336 281 872 -187 761 305 447
Muud eraldised 108 294 17 272 -9 051 116 515
Pikaajalised 395 432 -40 038 355 394
Garantiieraldis 395 432 -40 038 355 394
Muud eraldised
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2018 Kasutamine 31.12.2019
Kokku eraldised 777 356 233 423 -60 629 950 150
Sealhulgas:
Lühiajalised 421 962 -87 632 -60 629 273 701
Garantiieraldis 305 447 -172 788 -52 268 80 391
Muud eraldised 116 515 85 156 -8 361 193 310
Pikaajalised 355 394 321 055 676 449
Garantiieraldis 355 394 225 055 580 449
Muud eraldised 0 96 000 96 000
Eraldised on moodustatud juhtkonna hinnangu alusel arvestades lepingujärgseid garantiiaegasid ning tuginedes eelmiste aastate kogemustele.
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 5 810 384 4 855 587
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 1 373 352 1 128 709
Deposiidikonto/Garantiitagatised 125 490 681 669
Pikaajalised deposiidikontod/Garantiitagatised 750 691 876 181
Kokku tingimuslikud kohustised 8 059 917 7 542 146
Pangagarantiid tehakse tellijaga sõlmitud lepingute alusel.Pangagarantiid tagavad
kas siis ehitustööde teostamist või ka garantiiajal võimalikke ettetulevaid töid.
22
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Aktsiakapital 10 000 000 10 000 000
Aktsiate arv (tk) 100 000 100 000
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Lisa 15 Müügitulu
(eurodes)
2019 2018
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 26 457 336 28 526 915
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 26 457 336 28 526 915
Kokku müügitulu 26 457 336 28 526 915
Müügitulu tegevusalade lõikes
Teede ja kiirteede ehitus 25 717 645 28 299 934
Kruusa- ja liivakarjääride tegevus 694 105 166 717
Enda kinnisvara üürileandmine ja käitus 45 586 60 264
Kokku müügitulu 26 457 336 28 526 915
Lisa 16 Muud äritulud
(eurodes)
2019 2018
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 136 741 154 097
Trahvid, viivised ja hüvitised 17 154 23 800
Saadud kindlustushüvitised 174 217 125 508
Muud 21 128 70 851
Kokku muud äritulud 349 240 374 256
23
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2019 2018
Tooraine ja materjal 9 236 256 10 430 533
Energia 134 556 152 598
Elektrienergia 81 804 89 540
Soojusenergia 52 752 63 058
Alltöövõtutööd 2 909 444 4 714 872
Üür ja rent 2 924 10 362
Töömasinate, sõidukite kulu 3 692 680 3 640 234
Muud 1 127 035 1 281 335
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 17 102 895 20 229 934
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Üür ja rent 13 356 13 304
Energia 3 466 9 840
Elektrienergia 1 387 6 249
Soojusenergia 2 079 3 591
Mitmesugused bürookulud 138 710 128 881
Lähetuskulud 18 333 5 851
Koolituskulud 42 051 79 467
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -1 245 109
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogilised kulud 104 193 111 591
Sõidukite kulu 23 162 28 147
Muud 78 412 135 612
Kokku mitmesugused tegevuskulud 420 438 512 802
24
Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 19 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 4 644 911 4 512 829
Sotsiaalmaksud 1 676 157 1 622 442
Erisoodustuskulu 125 010 108 542
Kokku tööjõukulud 6 446 078 6 243 813
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 219 232
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 216 226
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
1 2
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 2 4
Lisa 20 Tulumaks
(eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2019 2018
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 2 726 000 681 500
Kokku 0 0 2 726 000 681 500
Lisa 21 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 149 673 259 114
Eesti Teed AS on riigiraamatupidamiskohustuslane ning vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile RTJ2 ei ole käesoleva
aruande lisades kajastatud seotud osapooltena eraldi tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohalike omavalitsuse üksuste
ja avalik-õiguslike isikutega.
Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud näevad ette hüvitist juhatuse liikme tagasikutsumise korral nõukogu algatusel enne volituste
tähtaja lõppemist kuni kahe kuu tasu ulatuses. Nimetatud hüvitist ei maksta juhul, kui leping lõpetatakse juhatuse liikme ametiülesannete
olulise rikkumise tõttu.
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaselts Eesti Teed nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaselts Eesti Teed (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja
omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal
järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või
sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Andris Jegers
Vandeaudiitori number 171
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 17
Narva mnt 5, Tallinn
03.03.2020
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
Eesti Teed AS 9. aprill 2020
Linnuse tn 6
Rakvere
Lääne-Virumaa 44306
Käesolevaga kinnitame nõusolekut audiitorühingu KPMG Baltics OÜ (registrikood
10096082; aadress: Narva mnt 5, 10117 Tallinn; tegevusluba nr. 17) nimetamiseks
Eesti Teed AS (registrikood 12249762) audiitoriks.
Juhtivaudiitoriks pakume Andris Jegers (isikukood 37003180224, vandeaudiitori
tegevusluba nr. 171).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andris Jegers
Juhatuse esimees
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
AS Eesti Teed
(registrikood: 12249762)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Eesti Teed asukohaga Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Linnuse tn 6, 44306, Eesti
Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 02 juuni 2020. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 100 000 (ükssada tuhat)
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud AS Eesti Teed 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1
punktidest 5 ja 7, § 332 lg 2 ja § 334
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Teed 2020. a majandusaasta audiitoriks KPMG Baltics OÜ;
2. Kinnitada AS Eesti Teed 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud);
3. Kinnitada AS Eesti Teed 2019. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:
2019. a aruandeaasta kasum 1 199 441 eurot, koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga
5 984 296 eurot, millest:
dividendidena aktsionärile väljamaksmiseks riigieelarvesse 3 423 395 eurot;
eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist kokku 3 760 342 eurot.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta.
3. KPMG Baltics OÜ nõusolek.
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
AS Eesti Teed nõukogu aruanne
AS Eesti Teed 2019. a majandusaasta aruande kohta
Sissejuhatus
Eesti Teed AS (edaspidi ET) ainuaktsionär on Eesti Vabariik. ET aktsiaportfellis on 100 000
aktsiat nimiväärtusega 100 eurot aktsia kohta, mis kuuluvad 100% Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. ET esindab seaduse alusel valitseva ministrina
majandus- ja taristuminister.
ET loodi 2012. a märtsis Vabariigi Valitsuse 2011. a septembri otsuse alusel, mis nägi ette viie
riigi äriühingu liitmise üheks riigi äriühinguks. ET põhitegevusena kavandati sisetehingu alusel
riigimaanteede hoole viies maakonnas (Lääne-Viru, Võru, Tartu, Saare ja Pärnu maakonnas,
mis riigiteede pikkusest moodustab ligi 38% ehk 6218 km). ET-ga sisetehingu alusel sõlmitud
hooldelepingud pidid kehtima kuni 31. märtsini 2019. a. 29. septembril 2016. a arutati
valitsuskabinetis ET edasise majandustegevuse printsiipe. Maanteeameti, ET juhatuse ja
kaasatud konsultandi hinnangu kohaselt ei olnud riigi osaluse säilitamine ET-s enam vajalik,
kuivõrd ET moodustamise ajendid ja eesmärgid olid valdavas osas ära langenud.
Valitsuskabineti toonase otsuse kohaselt tuli Maanteeametil ET-ga sõlmitud sisetehingu
lepingud lõpetada ning koostöös ET määrati teehooldelepingute lõppemise tähtajaks 31.
oktoober 2017. a.
Alates 1. novembrist 2017. a tegutseb äriühing vabal turul ning kogu tulu teenitakse sarnaselt
teiste erasektori turuosalistega. 2019.a hooldas ET riigimaanteid neljas piirkonnas (Saaremaa,
Lääne-Virumaa, Keila ja Võru) Maanteeameti korraldatud riigihanke tulemusena sõlmitud
lepingu alusel. Tartu piirkonnas teeb ET riigimaanteede hooldetöid allhanke korras. 2019. a
võitis ET pindamise objektid 8 maakonnas millest mahukaim oli Harju ja Raplamaa objekt.
2019. a teostas ettevõte pindamistöid 6 miljoni m² ulatuses ning oli selle mahuga selge
turuliider. Lisaks riigimaanteedele olid 2019. a äriühingule oluliseks turuks ka tööd kohalike
omavalitsuste teedel. Suurimad kliendid 2019. a olid Tori, Saaremaa, Võru ja Haljala vald.
Äriühingu tegevusala
Kuni sisetehinguna sõlmitud teehoiualaste lepingute lõppemiseni kaasnesid ET
majandustegevusele piirangud ning ET osutas teenuseid peamiselt Eesti Vabariigile
(Maanteeametile) kui ainuaktsionärile. Alates 1. novembrist 2017. a ET majandustegevusele
piirangud puuduvad ning ET tegutseb peamiselt Eesti Vabariigi territooriumi piires teenuste
osutamisega teehoiu alal ning selle tegevusalaga otseselt või kaudselt seotud muude teenuste ja
kaupade pakkumisega kõikidele tellijatele.
Juhtorgan
Nõukogu: Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab
äriühingu tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve
eest. Nõukogu liikmete volitused kestavad kolm aastat. Aruandlusperioodil oli ET nõukogu
kolmeliikmeline. Kuni 11. detsembrini 2019. a kuulusid nõukogusse Rain Vääna (esimees),
Virge Aasa ja Sander Salmu. Alates 11. detsembrist 2019. a on nõukogu liikmed Indrek
Laineveer, Virge Aasa ja Rain Vääna. Nõukogu esimeheks on valitud Rain Vääna.
Juhatus: Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatusel on
seaduses sätestatud õigused ja kohustused. Eesti Teede juhatus on kahe liikmeline - Andres
Agukas (esimees – volitused pikendati järgmiseks viieks aastaks 31.10.2019), ja Tarmo Lood
(hooldevaldkond – volitused pikendati järgmiseks viieks aastaks 31.10.2019). Juhatuse liikmete
volitused lõppevad 31. oktoobril 2024. a.
Hinnang juhatuse poolt koostatud 2019. a majandusaasta aruandele:
ET nõukogu vaatas 18. märtsil 2020. a toimunud nõukogu koosolekul juhatuse esitatud 2019.
majandusaasta aruande läbi. Üldine hinnang ET 2019. a majandustegevusele on hea. ET osales
tulemuslikult suvistel ehitusetööde hangetel ning teostas võidetud tööd efektiivselt suurendades
valdkonna kasumlikkust võrreldes 2018. aastaga 6 protsenti. 2019. a käibeks saavutati 26,4
miljonit eurot, mis on 7,6% vähem kui aasta varem. Ehitusvaldkonna käibeks kujunes 14,7
miljonit eurot (eesmärk 17,3 miljonit eurot) ning hooldevaldkonna käibeks 11,7 miljonit eurot
(eesmärk 12,7 miljonit eurot). Vaatamata oodatust väiksemale müügikäibele saavutas ettevõtte
väga hea kasumlikkuse. Planeeritud kasumit 400 tuhat eurot, ületati mitmekordselt, teenides
ärikasumina 1,2 miljonit eurot. Kuigi oluliselt mõjutas kasumlikkust esimese poolaasta talvise
teedehoolduse suurenenud kulud tegi ettevõtte tervikuna hea tulemuse.
Aruandlusperioodil jätkus ettevõtte arendamine järgnevatest märksõnadest lähtuvalt –
tehnoloogiline areng, protsesside optimeerimine, juhtimiskompetentside arendamine,
projektijuhtimistarkvara arendamine ja projektide eelarvestamise süsteemide kaasajastamine .
Lisaks ettevõtte arenguks ebaolulise kinnis- ja vallasvara realiseerimine, samas strateegiliste
tugipunktide korrastus. Ettevõtte jätkas märkimisväärsete investeeringutega põhivarasse
uuendades masinaparki ja teetöödeks vajalike seadmeid. Investeeringute kogumahuks oli 2,1
miljonit eurot (sealhulgas 891 tuhat eurot 2018. a realiseerimata vahendeid), millest
realiseeriti 2 miljonit eurot ning ülejäänud osa kanti edasi 2020. a investeeringuteks.
Juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruannet auditeerinud audiitori hinnangul kajastab
raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit
seisuga 31. detsember 2019. a ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust
ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Audiitor majandusaasta
aruande kohta märkuseid ei esitanud. Nõukogu kohtus 11. märtsil 2020. a auditit läbi viinud
audiitoriga, kelle hinnangul on ettevõtte hästi juhitud, pidev juhtimispõhimõtete areng tuntav
ning selle juhtimine hästi korraldatud.
Nõukogu nõustub audiitori järeldustega, jäi majandusaasta aruandega rahule ning otsustas
aruande esitada ainuaktsionärile heakskiitmiseks.
Aktsiaseltsi tegevuse korraldamine ja juhtimine nõukogu poolt
2019. a toimus seitse nõukogu koosolekut. Lisaks koosolekutele võttis nõukogu otsuseid vastu
koosolekut kokku kutsumata kolmel korral. Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt igal
koosolekul äriühingu tegevusest ja finantsseisust.
ET auditikomitee on kolmeliikmeline. 2019. aastal olid auditikomitee liikmeteks Virge Aasa,
Krista Nelson ja Sander Salmu (esimees), kelle volitused auditikomitee liikmena lõppesid 11.
detsembril 2019. a seoses nõukogust tagasi kutsumisega.
Aasta esimeses pooles oli põhifookuses 2018. alustatud muudatuste elluviimine
ehitusvaldkonna juhtimise tõhustamiseks ja töövahendite kaasajastamine. Käsitlesime 2019-
2022 Strateegiat eesmärgiga leppida kokku ET pikemaajalise visiooni osas. Kuna 2018 aastal
otsustasime juhatuse muuta kaheliikmeliseks oli jutuks kolmanda juhatuse liikme kaasamine,
Lihtsuse huvides otsustasime jätkata kahe liikmega. Otsustasime võõrandada äriks
mittevajaliku kinnistu Võru maakonnas Võru vallas, Vastseliina alevikus. Pikendasime enne
kehtivate lepingute lõppu mõlema juhatuse liikme lepingut veel järgmiseks viieks aastaks.
Juhatus muutis hankes nõutud tagatiste korda pakkudes tagatiseks pangagarantiid ja vabastades
seeläbi märkimisväärse osa sularaha garantiide alt. Kinnitasime tulemustasu süsteemi 2020.
aastaks eesmärgiga suurendada kõikide ET töötajate fookust kasumi teenimisele. Lisaks oli
päevakorras suurem investeering emulsioonitehase rajamisse ning sellega seotud
läbirääkimised omaniku ja võimalike partneritega. Aasta esimese pooles kuulutati ka 2019.
aastal välja suvised teedeehitushanked, andis juhatus mitmel koosolekul ülevaate ka
ehitushangete hetkeseisust, analüüsiti võidetud ja kaotatud hangete finantsnäitajaid, arutati
tulevaste hangete hinnapakkumiste kujundamist ja ET võimalusi hinnakujunduse muutmiseks
ning eelseisvaid muudatusi. Ettevõte läbis 2019 aastal müügieelse finants- ja juriidilise auditi.
Selle tulemusena on ET hetkel aktiivses müügifaasis. Kogu protsessi haldamiseks on juhatus
teinud koostööd nõustajate ja audiitoritega võimalikult parima müügitulemuse saavutamiseks.
Aasta teises pooles oli põhifookuses suviste ehitustööde tulemuslikkus. Juhatus andis mitmel
koosolekul ülevaate ehitustööde hetkeseisust ning tulemuslikkusest. Aasta esimeses pooles
jätkusid ettevalmistused emulsioonitootmisega tegeleva tütarettevõtte asutamiseks. Seoses
müügiprotsessi sisenemisega otsustati siiski hetkel äriplaaniga mitte edasi liikuda. Lisaks
vaadati üle 2020. a palgafond, läbirääkimised ja kokkulepped ametiühinguga, arutati talvise
korrashoiu eelarvet ning valmisolekut 2019-2020 hooajaks. Nõukogu andis juhatusele ka
ülevaate ET müügieelse auditi läbiviimisest ja müügiga seotud edasistest plaanidest.
Nõukogu arutas mitmel korral 2019. a kinnitatud investeeringute kava täitmist ja planeeritud
investeeringute ellu viimist. Samuti arutas nõukogu 2020. a investeeringute kava esmast
projekt, ET 2020. a eesmärke ning eelarvet.
Nõukogu kinnitas aruandeperioodil heaks ET 2018. a majandusaasta aruande.
Auditikomitee tegevus
Audiitortegevuse seaduse kohaselt peab ET kui avaliku huvi üksusel olema auditikomitee.
Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise,
sisekontrolli ja –auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning
nõukogu seaduslikkuse osas.
Kuni 11. detsembrini 2019. a kuulusid auditikomiteesse Krista Nelson, Virge Aasa ja Sander
Salmu (esimees). Kuivõrd alates 11. detsembrist muutus ET nõukogu koosseis (Sander Salmu
kutsuti tagasi ja Indrek Laineveer nimetati) ning sellega seoses oli vaja valida ka uus
auditikomitee, siis ET nõukogu 20. veebruari 2020. a otsuse kohaselt jätkab auditikomitee
kolmeliikmelisena ning auditikomitee liikmeteks on valitud Virge Aasa, Krista Nelsoni ja
Indrek Laineveer. Auditikomitee esimeheks on valitud Indrek Laineveer.
2019. a toimus auditikomiteel 3 eraldi koosolekut: 24. jaanuaril 2019. arutati 03.10-2018-
07.02.2019 läbi viidud AS Eesti Teed siseauditi aruande „Müügiprotsess“ tulemusi ning
kinnitati 2019. aasta siseauditite plaan. 4. veebruaril 2019. a jätkus AS Eesti Teed siseauditi
aruande „Müügiprotsess“ arutelu, millel osalesid ka nõukogu esimees Rain Vääna ning
siseauditi teenuse osutaja KPMG Baltics OÜ siseauditi meeskond. 5. aprillil 2019. a toimunud
auditikomitee koosolekul kohtuti AS Eesti Teed 2018. aasta majandusaasta aruande
auditeerinud KPMG Baltics OÜ vandeaudiitoriga. Audiitorite kinnitusel oli koostöö
auditeeritavaga väga ladus, lisaks dokumentide analüüsimisele käidi Tartumaal auditeerimas ka
laovarusid. Audiitorid leidsid, et ettevõtte on hästi juhitud ning soovitusi või ettepanekuid
auditikomiteel esitada ei olnud. Neljal korral oli auditikomitee koosolek ühendatud nõukogu
koosolekuga.
Siseauditi teenuse osutamiseks püsilepingut sõlmitud ei ole, tööd on otsustatud tellida
auditipõhiselt.
2019. aastal oli auditikomitee fookus suunatud ET ehitusvaldkonna müügiprotsessi auditile,
mille hulgas hinnati ka alltöövõtulepingutega seonduva toimimist ja protsesside korralduse,
tegevuste võrreldavuse ja korratavusega seonduvat. Audit viidi läbi ajavahemikus 3. oktoober
2018–7. jaanuar 2019. a. Auditi käigus keskenduti valimi põhiselt 2018. a ehitusvaldkonna
müügitegevustele, mille maksumus ületas 30 000 eurot. Valimi koostamisel võeti arvesse, et
valimisse oleks kaasatud müügid nii erinevate piirkondade kui projektijuhtide osas. Samuti
võeti valimisse projekte, mille käigus teostati allhankeid alates maksumusest 10 000 eurot.
Auditi toimingute läbiviimise tulemusena jõudis audiitor järeldusele, et ET müügiprotsessi
korraldust, tegevuste võrreldavust ja korratavust puudutav sisekontrollisüsteem on oluliselt
parandamist vajav, muuhulgas tehti üks väga oluline ja viis olulist tähelepanekut.
Tulenevalt auditi tulemustest, puuduste mõjust ET tulemustele ning auditi raames tehtud
ettepanekute rakendamise tegevuskavast, otsustas auditikomitee tellida müügiprotsessi
käsitleva järelauditi. Järelauditi käigus hinnati 2019. aastal ET poolt müügiprotsessis tehtud
muudatuste tõhusust, keskendudes varasema müügiprotsessi auditi käigus tehtud
tähelepanekute kõrvaldamisele ja soovituste rakendamisele ning seeläbi soovitud efekti
saavutamisele. Järelaudit viidi läbi ajavahemikul 3. september -18. oktoober 2019. a. Auditi
tulemusena jõuti järeldusele, et müügiprotsessi sisekontrollisüsteem on parandamist vajav.
Mitmeid varasema müügiprotsessi auditi tulemusena tehtud soovitusi oli rakendatud, mitme
osas veel mitte täielikult. Ettepanekute rakendamise tegevuskavas on parendustegevused ära
toodud ning täitmise tähtajad määratud.
Siseaudiitorite poolt esitatud aruandeid arutati auditikomitee ja nõukogu koosolekutel. Valdav
enamus audiitori poolt esitatud ettepanekutest rakendati juhatuse poolt koheselt või määrati
tähtajad muudatuste elluviimiseks.
Majandusaasta jooksul makstud tasud
Aruandlusperioodi jooksul maksti kahele juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu ja tulemustasu
summaarselt 127 252 (2018 aastal kolmele juhatuse liikmele – 242 523) eurot. Juhatuse
esimehel (Andres Agukas) maksti juhatuse liikme tasu 71 000 eurot ja tulemustasu 2018 aasta
eest 1430 eurot, hooldevaldkonna juhatuse liikmele (Tarmo Lood) maksti juhatuse liikme
tasu 53 750 eurot ja tulemustasu 1072 eurot.
Alates 9.01.2018. a on nõukogu esimehe Rain Vääna kuutasu 800 eurot ning aruandlusperioodil
maksti talle tasu 9 600 eurot. Nõukogu liikmete Sander Salmu (kuni 11.12.2019), Virge Aasa
ja Indrek Laineveeru (alates 11.12.2019) kuutasu on 400 eurot ning aruandlusperioodil maksti
neile tasu vastavalt 4 800, 4 800 ja 0 eurot. Nõukogu liikmele auditi komitee koosolekul
osalemise eest maksti täiendavaks tasuks 25% nõukogu liikmele määratud tasu suurusest ning
auditikomitee esimehele täiendavalt 50% suuremat tasu. Sander Salmule maksti
aruandlusperioodil 1 050 eurot ning Virge Aasale 700 eurot auditikomitees osalemise tasu.
Kõikidele nõukogu liikmele maksti 2019. a tasu summaarselt 20 950 (2018 - 20 283,40) eurot,
sh auditikomitees osalemise tasuks 1 750 eurot.
Ettepanek üldkoosolekule
2019. a majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1 199 441 eurot. Koos eelmiste perioodide
jaotamata kasumiga (2018. aasta lõpus 5 984 296 eurot) on ET jaotamisele kuuluv vaba kasum
31.12.2019 seisuga kokku 7 183 737 eurot. Juhatuse ettepanek on 2019. a eest aktsionärile
maksta dividende summas 4 200 000 eurot, sealhulgas 776 605 eurot tulumaksu.
ET dividendipoliitika järgib optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärki ehk dividendid
makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri. Sellest lähtuvalt teeb
nõukogu kasumi jaotamise osas üldkoosolekule ettepaneku maksta dividende summas 4 200
000 eurot, sealhulgas 776 605 eurot tulumaksu.
Nõukogu esimees Rain Vääna
Nõukogu liikmed : Indrek Laineveer
Virge Aasa
/allkirjastatud digitaalselt/
Kasumi jaotamise ettepanek (Eesti Teed AS)
33554427233530 47110085218 142445 926 1
31.12.2019
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 984 296
Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 199 441
Kokku 7 183 737
Jaotamine
Kohustusliku reservkapitali suurendamine (vähendamine)
Teiste reservide suurendamine (vähendamine)
Dividendideks 3 423 395
Ülekursi vähendamine
Aktsiakapitali suurendamine (vähendamine)
Täiendavad sissemaksed aktsiakapitali
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) 3 760 342
Kokku 3 760 342