dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Teed korralise üldkoosoleku otsus 02.06.20

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. juuni 2020
Viit
1.1-5/20-030
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-030 04.06.2020 Käskkiri.bdoc1281 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Aktsiaselts Eesti Teed registrikood: 12249762 tänava/talu nimi, Linnuse tn 6 maja ja korteri number: linn: Rakvere linn maakond: Lääne-Viru maakond postisihtnumber: 44306 telefon: +372 3264681 e-posti aadress: [email protected] Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Kasumiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Omakapitali muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Varud 18 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud 18 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad 20 Lisa 9 Kapitalirent 20 Lisa 10 Kasutusrent 20 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 12 Eraldised 22 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 22 Lisa 14 Aktsiakapital 23 Lisa 15 Müügitulu 23 Lisa 16 Muud äritulud 23 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 24 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 19 Tööjõukulud 25 Lisa 20 Tulumaks 25 Lisa 21 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE Üldinfo AS Eesti Teed on asutatud Eesti Vabariigi valitsuse poolt 2012 aastal turul tegutsenud viie teehooldele spetsialiseerunud äriühingu AS Pärnumaa Teed, AS Tartumaa Teed, AS Võrumaa Teed, AS Virumaa Teed ja AS Saaremaa Teed liitmise tulemusel. Meie visioon on OLLA KÕIGE KONKURENTSIVÕIMELISEM KOMBINEERITUD TEEDE EHITUSE JA KORRASHOIU ETTEVÕTE EESTIS. Meie ettevõte pakub erinevaid teedega seotud teenuseid kõikjal Eestis ning oleme enda eesmärgiks seadnud liikleja igakülgse rahulolu. Seda väljendab ka meie missioon – HOOLDATUD TEE LIIKLEJALE. Oleme seadnud enda tegevustele läbi ettevõtte väärtuste kõrged kvaliteedi-, keskkonnanõuete ja loodusressursside säästliku kasutuse kriteeriumid. Me hoolime oma töötajatest ja soovime olla sektoris üks parimaid tööandjaid nii töötingimuste kui töö tasustamise osas. Meie väärtused: OLEME TÖÖKAS, VASTUTUSTUNDLIK, USALDUSVÄÄRNE JA ARENEV PARTNER. Tegutseme igapäevaselt selle nimel, et vältida oma töös huvi või situatsiooni, mis on või näib olevat konfliktis meie professionaalsete huvidega. AS Eesti Teed tegutseb vastutustundliku ettevõtjana lähtudes ettevõtte juhtimispoliitika alusel väljatöötatud käitumisnormidest ning kokkulepitud käitumisreeglitest – väljendame selget vastuseisu altkäemaksu või mistahes muu korruptiivse käitumise suhtes. Ettevõtte juhtimissüsteem on välja töötatud ning ettevõte läbis edukalt 2019 aastal resertifitseerimisauditi AS Metrosert poolt vastamaks rahvusvaheliste standarditele. Ettevõte omab ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 sertifikaate. Äritegevus Alates 1.11.2017 tegutseb äriühing vabal turul ning kogu tulu teenitakse sarnaselt teiste erasektori turuosalistega. Ettevõte teostab Maanteeametiga sõlmitud pikaajaliste lepingute alusel korrashoiu töid Võrumaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Keilas ning OÜ-ga Sakala Teed sõlmitud alltöövõtu lepingu alusel Tartumaal. 2019 aastat võib lugeda edukaks eelkõige meie teenusportfelli tasakaalu poolest nii ehituse ja korrashoiuteenuse kombineerimise seisukohast lähtudes. Mõlemad valdkonnad suurendasid kasumlikkust, eriti paranes see ehitusvaldkonnas võrrelduna 2018 aastaga. 2019 aastal võitis AS Eesti Teed Maanteeameti poolt korraldatud pindamisetööde objektid 8 maakonnas millest mahukaim oli Harju- ja Raplamaa objekt. 2019 aastal teostas ettevõte ca 6 miljonit m² pindamistöid ning oli selle mahuga turuliider Eestis. Lisaks riigimaanteede olid 2019 aastal oluliseks turuks äriühingule ka tööd kohalike omavalitsuste teedel. Suurimad kliendid 2019 aastal olid Tori, Saaremaa, Võru ja Haljala vallad ning Pärnu linn. Töötajad 2019. aastal oli ettevõtte keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 219 (2018. aastal 232; 2017. aastal 274). Tööjõukulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligikaudu 3%. Ettevõtte 2019. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 6,4 miljonit eurot, eelmisel majandusaastal olid tööjõukulud 6,2 miljonit eurot. Tööjõukulude suurenemist mõjutab eelkõige üldine jätkuv palgatõusu surve, mida omakorda võimendab spetsialiseeritud tööjõu nappus. Lisaks mõjutab tööjõukulude kasvu paranenud majandustulemustest tingitult suurenenud tulemustasude osakaal palgakuludes. Finantssuhtarvud 2018 2019 Müügitulu 28 526 915 26 457 336 Puhaskasum/kahjum -640 807 1 199 441 Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) -6% 12% Puhasrentaablus -2% 5% Likviidsuskordaja 2,2 2,4 Vara puhasrentaablus (ROA) -3% 5% Omakapitali rentaablus (ROE) -3% 6% Mõisted Puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu Likviidsuskordaja = käibevara/lühiajalised kohustused Vara puhasrentaablus = puhaskasum/koguvara Omakapitali rentaablus = puhaskasum/omakapital Investeeringud Aruandeperioodil investeeriti materiaalsesse põhivarasse 2,0 miljonit eurot. Eelkõige investeeris ettevõtte teehoolde ja ehituse tehnika uuendamiseks lähtudes töömasinate kombineeritud kasutusest aastaringselt. Lisaks panustas ettevõte töötingimuste parendamisse mitmes piirkonnas. Suurimaks investeeringuks selles vallas oli uue Tartu piirkonnakeskuse arendamise lõpetamine. Strateegilised eesmärgid Eelkõige teehoiuga tegeleva ettevõtte AS Eesti Teed strateegiline eesmärk on edukas vabal turul tegutsemine ning firma väärtuse tõstmine läbi kasumliku lepinguportfelli kujundamise lähtudes eesrindlikust juhtimiskultuurist, pidevast töökorralduse parendamisest ning säästlikust (loodus)ressursi kasutusest. AS Eesti Teed peab silma paistma enda tegutsemisvaldkondades teenuste kõrge kvaliteediga. https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_teed_omaniku_ootused_2018.pdf Eesti Teed strateegilised eesmärgid aastani 2022 on: • Riigimaanteede korrashoiul teenuse mahult suurim, kvaliteedilt ja töökorralduslikult parim Eestis. • Pindamistööde turuliider Eestis. • Kombineeritud ressursikasutuse arendamine korrashoiu ja ehitustegevuse hooajalisusest lähtudes. • KOV- ide osa suurendamine vähemalt 30%-ni teenuste portfellis. Riskijuhtimine Riskijuhtimine on ettevõtte juhtimisprotsessi loomulik osa. Selle eesmärgiks on toetada keskkonna-, tööohutuse- ja ärieesmärkide saavutamine. Ettevõte lähtub hindamisel järgmistest riskide kategooriatest: • Strateegilised riskid • Äri- ja tegevusriskid • Finantsriskid • Pettuse riskid • Tarneriskid • Turvalisuse riskid • Infoturve ja andmekaitse riskid • Üksiku projekti riskid Äririskid tulenevad eelkõige teede korrashoiu ja ehituse eripärast. Konkurents teedeehituse turul on ülimalt tihe, ning seetõttu enamus hangetel konkureerib üle kümne ettevõtja. Konkurentsist tulenevalt on hinnasurve tugev ja ning pakkumiste marginaalid madalad. Seoses ettevõtte sisetehingute lõppemisega 2017 ja ettevõtte tegutsemispõhimõte muutusega on olnud fookuses äririskid. 2019 aastal viidi läbi välise audiitori osavõtul müügiprotsessi järel audit, kus tõdeti suurt edasiarendust võrrelduna 2018 aastal toimunud auditiga, mis aitab vähendada äririske eelkõige müügi ettevalmistavas faasis. Pikaajalistes korrashoiulepingutes tavahoole (hõlmab nii suvi- kui talihoolet) väljamakstav summa ei sõltu muudest asjaoludest kui vaid võimalikest mahaarvamistest ja leppetrahvidest. Sellest tingituna võib lumerohkel ja keerulisemates oludes talvel ettevõtte kulud märgatavat suureneda. 2019 aastal oli selline periood jaanuari kuus, kus kulud talihooldele olid kaks ja pool korda tavapärasest kõrgemad. Pettuseriski hindamisel hinnatakse võimalikke pettuste juhtumid, mis võivad mõjuda organisatsiooni eetilistele ja muudele standarditele, äritava nõuetele, finantsaruandluse terviklikkusele ja teistele eesmärkidele. Eelkõige keskendutakse pettuse riski hindamisel ostu ja müügiprotsessi korraldusele, erinevate riskitegevuste sisekontrollile (kütuse kasutus). Pettuse riskide maandamisteks on ettevõtte rakendanud läbimõeldut volituste süsteemi ja viib läbi ennetavaid auditeid. Töötajad, töötervishoid ja tööohutus Töötajatega tulenevad riskid tulenevad ühelt poolt väliskeskkonnast ja teiselt poolt ettevõtte sisekeskkonnast. Väliskeskkonna riskideks on majanduskasvust tingitud suur nõudlus uute töötajate järele ning tööturul osalejate pädevusest. 2019 aastal jätkuv palgasurve tööturul muutis kollektiivläbirääkimised ametiühinguga tavapärasest aeganõudvamateks. Samuti on mõjutanud ettevõtte konkurentsivõimet üleminek kutsetunnistuse nõuete rakendamisel ettevõttega seotud äriprojektides. Ettevõte toetab igati erialase hariduse omandamist ja erialase pädevuse hoidmiseks mõeldud täiendõpetes osalemist. Sisekeskkonnast tulenevad riskid on seotud töötaja ja töö laadiga. Tööõnnetuste ennetamiseks viiakse äriühingus regulaarselt läbi riskianalüüse, lähtudes tööiseloomust ja töökohtadest. AS- is Eesti Teed on suurimaks riskiks töötamine liiklustsoonis ja seetõttu on ettevõtte mehhanismidega juhtunud mitmeid liiklusõnnetusi mis on põhjustatud tavaliiklejate poolt. Ettevõte pöörab pidevalt tähelepanu tööobjektide tähistamisele, mille eesmärgiks on tõsta märgatavalt nii töötajate kui ka töötavate masinate nähtavust töötsoonis. Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks Üheks peamiseks fookuseks on eelkõige ettevõtte tulemuslikkuse ja omakapitali tootluse kasvatamine lähtudes ettevõtte strateegilisest eesmärkidest. Selle saavutamiseks on 2020 aastal eelkõige fookus tööjõu kuludel, millel on suur osakaal ettevõtte kogu kuludes. Ettevõtte jätkab 2020 aastal ettevõtte protsesside optimeerimist läbi paralleeltegevuste vähendamise ja infotehnoloogiliste edasiarenduste. Majandusaasta aruanne on esitatud perioodi 01.01.2019 – 31.12.2019 kohta. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2019 Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud eelkõige järgimiseks börsiettevõtetele. Vastavalt riigivaraseadusele järgib Eesti Teed AS suures osas Nasdaq Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava. Käesolev aruanne kirjeldab Eesti Teed AS juhtimist 2019 aastal ning selle järgimist HÜT juhistele. Üldkoosolek Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised või erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek toimub seaduses sätestatud tingimustel. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu ettepanekul. Eesti Teed AS ainuaktsionär on Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab valitseva ministrina majandus- ja taristuminister. 2019 aastal toimus üks korraline üldkoosolek 08.05.2019. Korralise üldkoosoleku päevakorras oli Eesti Teed AS 2018.a. majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine ning omaniku ootused 2019 majandusaastale ja äriühingule. Korraline üldkoosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Kõik materjalid, mis sisaldasid informatsiooni üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste kohta, tehti aktsionärile kättesaadavaks enne üldkoosoleku toimumist elektrooniliselt. Vastavalt HÜT punktile 1.3.2 osalevad üldkoosolekul juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest. Eesti Teed AS korralisel üldkoosoleku osalesid nõukogu esimees, nõukogu üks liige ja juhatuse esimees. Eesti Teed AS juhtkonna hinnangul ei kahjustanud teiste juhatuse ja nõukogu liikmete ning audiitori mitteosalemine üldkoosolekul kuidagi Eesti Teed AS aktsionäri huve, kuna enne koosoleku toimumist oli juhatuse ja nõukogu liikmed esitanud omapoolsed ettepanekud. Lisaks ülaltoodule, ei ole täidetud järgmised HÜT punktid: punkt 1.2.1 Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel; punkt 1.2.3 Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav; punkt 1.2.4 Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta; punkt 1.3.3 Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (Internet). Viimati nimetatud nelja punkti mittetäitmine on tingitud asjaolust, et AS Eesti Teed ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud riigivaraseaduses ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Tulenevalt eeltoodust ei pea äriühing otstarbekaks info avaldamist veebilehel ega üldkoosoleku jälgimist ja osavõtu sidevahendite kaudu. Juhatus Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. Juhatuses on alates 04.12.2018 kaks liiget. Juhatuse liikmed on Andres Agukas (volitused algasid 01.11.2014) ja Tarmo Lood (volitused algasid 01.01.2015). Alates 2014 aastast valitakse juhatuse liikmed kuni viieks aastaks, juhatuse liikmete volitusi pikendati AS Eesti Teed nõukogu otsusega 21.06.2019 järgnevaks viie aastaseks perioodiks alates 1.11.2019 kuni 31.10.2024. Ükski juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe ettevõtte juhatuse liige. Juhatus tegutseb kooskõlas nõukogu seaduslike otsustega ning infovahetus juhatuse ja nõukogu vahel on ulatuslik. Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikme tasu, tulemustasu, lahkumishüvitus avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele ´´Nõuded riigi osaluse valitsemise, riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostamise ning mittetulundusühingu liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ja nende esitamise kord´´. 2019 aastal maksti juhatusele juhatuse liikme tasu ja tulemustasu 2018 aasta eest kokku summas 127 252 eurot. Ükski juhatuse liige ei ole äriühinguga suhtes konkurent. Puudub konflikt juhatuse liikmete ja nendega seotud isikute ja äriühingu vahel. Tehinguid 2019 aastal seotud osapooltega ei tehtud. Nõukogu Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab äriühingu tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Pooled nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi majandus- ja taristuminister oma äranägemisel ning pooled rahandusministri ettepanekul. Kui nõukogu liikmete arv on paaritu, valib enamliikme majandus- ja taristuminister oma äranägemisel. Nõukogu liikmete volitused kestavad viis aastat. Eesti Teed AS nõukogusse kuulub kolm liiget: Rain Vääna, Virge Aasa, Sander Salmu (kuni 11.12.2019) ja Indrek Laineveer (alates 11.12.2019). Nõukogu esimeheks on valitud Rain Vääna. Nõukogu tasustamine toimub ainuaktsionäri otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele ning on kooskõlas rahandusministri kehtivale määrusele. 2019 aastal maksti nõukogu liikmetele tasusid 21 450 eurot. Nõukogu liikmete tasude hulgas kajastuvad ka auditikomiteele makstud tasud summas 2 250 eurot. Vastavalt seadusele ja põhikirjale peetakse nõukogu koosolekuid nii tihti kui vajalik, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2019 aastal toimusid koosolekud seitsmel korral. Lisaks koosolekutele võttis nõukogu otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata kolmel korral. Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt äriühingu tegevusest ja finantsseisust. Auditikomitee Audiitortegevuse seaduse kohaselt peab Eesti Teed AS kui avaliku huvi üksusel olema auditikomitee. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja –auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning nõukogu seaduslikkuse osas. Eesti Teed AS nõukogu on otsustanud valida auditikomitee liikmeteks alates 23.03.2018 Virge Aasa, Krista Nelson ja Sander Salmu. Auditikomitee esimees on Sander Salmu. 2019 aastal toimus auditikomiteel 3 koosolekut ning kahel korral oli auditikomitee koosolek ühendatud nõukogu koosolekuga. Teabe avaldamine Äriühingu veebileht on selge ülesehitusega ning avalikustatav teave lihtsalt leitav. Tulenevalt asjaolust, et AS Eesti Teed ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ei ole juhatuse pidanud otstarbekaks avalikustada järgmiseid HÜT punkte veebilehel: punkt 5.2 avalikustatav teave on kättesaadav ka inglise keeles; punkt 5.3 alapunktid – üldkoosoleku toimumise kuupäev, koht, päevakord ja muud üldkoosolekuga seotud andmed; põhikiri; nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad; aktsionäride vahelised kokkulepped. Finantsaruandlus ja auditeerimine Juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande, mida kontrollivad audiitor ja nõukogu. 2019 majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma KPMG Baltics OÜ, registrikoodiga 10096082. Üldkoosolek, nõukogu ja juhatus on võimaldanud audiitorfirmadel viia auditeerimine läbi vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 4 498 202 2 181 733 2,13 Nõuded ja ettemaksed 2 266 872 1 851 060 3 Varud 1 945 519 1 735 653 4 Kokku käibevarad 8 710 593 5 768 446 Põhivarad Finantsinvesteeringud 2 300 000 2 500 000 6 Nõuded ja ettemaksed 750 986 876 618 3 Kinnisvarainvesteeringud 118 111 0 10 Materiaalsed põhivarad 13 773 782 13 859 536 7 Kokku põhivarad 16 942 879 17 236 154 Kokku varad 25 653 472 23 004 600 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 122 178 0 9 Võlad ja ettemaksed 2 596 885 2 138 083 5,11 Eraldised 273 701 421 962 12 Kokku lühiajalised kohustised 2 992 764 2 560 045 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 695 657 0 9 Eraldised 676 449 355 394 12 Kokku pikaajalised kohustised 1 372 106 355 394 Kokku kohustised 4 364 870 2 915 439 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 10 000 000 10 000 000 14 Ülekurss 3 104 865 3 104 865 Kohustuslik reservkapital 1 000 000 1 000 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 984 296 6 625 103 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 199 441 -640 807 Kokku omakapital 21 288 602 20 089 161 Kokku kohustised ja omakapital 25 653 472 23 004 600 10 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu 26 457 336 28 526 915 15 Muud äritulud 349 240 374 256 16 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 107 372 -5 625 Kaubad, toore, materjal ja teenused -17 102 895 -20 229 934 17 Mitmesugused tegevuskulud -420 438 -512 802 18 Tööjõukulud -6 446 078 -6 243 813 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 718 329 -1 843 318 7,8 Muud ärikulud -21 700 -25 977 Kokku ärikasum (-kahjum) 1 204 508 39 702 Intressitulud 1 335 991 Intressikulud -6 402 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 199 441 40 693 Tulumaks 0 -681 500 20 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 199 441 -640 807 11 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 1 204 508 39 702 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 718 329 1 843 318 7,8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -136 741 -154 097 7 Muud korrigeerimised 172 794 62 294 Kokku korrigeerimised 1 754 382 1 751 515 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -289 805 604 144 Varude muutus -209 866 186 949 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 458 229 -742 899 Kokku rahavood äritegevusest 2 917 448 1 839 411 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 140 009 -2 841 218 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 399 620 466 375 7 müügist Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 200 000 3 112 257 6 Laekunud intressid 959 1 827 Kokku rahavood investeerimistegevusest -539 430 739 241 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -55 148 0 Makstud intressid -6 401 0 Makstud dividendid 0 -2 726 000 Makstud ettevõtte tulumaks 0 -681 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -61 549 -3 407 500 Kokku rahavood 2 316 469 -828 848 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 181 733 3 010 581 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 316 469 -828 848 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 498 202 2 181 733 2 12 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2017 10 000 000 3 104 865 1 000 000 9 351 103 23 455 968 Aruandeaasta kasum -640 807 -640 807 (kahjum) Väljakuulutatud -2 726 000 -2 726 000 dividendid 31.12.2018 10 000 000 3 104 865 1 000 000 5 984 296 20 089 161 Aruandeaasta kasum 1 199 441 1 199 441 (kahjum) 31.12.2019 10 000 000 3 104 865 1 000 000 7 183 737 21 288 602 13 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses „Eesti finantsaruandluse standardiga“. „Eesti finantsaruandluse standard“ tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kasumiaruanne on koostatud lähtudes skeemist nr.1 ning rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Eesti Teed AS on ühinenud ettevõtete Pärnumaa Teed AS, Saaremaa Teed AS, Tartumaa Teed AS, Virumaa Teed AS ja Võrumaa Teed AS õigusjärglane. Eesti Teed AS kanti äriregistrisse 15.03.2012. Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud perioodi 01.01.2019 - 31.12.2019 kohta. Finantsvarad Finantsvaradeks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid ostjate vastu, viitlaekumisi ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid (sh. laenunõudeid, deposiite) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kasutatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kulumina. Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materjalid hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimisväärtust. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kuluna. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted 14 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutati kuni 30.09.2018 kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Alates 01.10.2018 FIFO meetodit. Antud muutus ei toonud kaasa olulisi erisusi. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse alates Eesti Teed AS loomisest põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 5000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta.Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. a) Aruandekohuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. b) Aruandekohuslane on rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne bilansipäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Tingimuslikeks kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Tulud Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu kajastatakse dividendide väljakuulutamisel. 15 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Kulud Ostetud toodete ja teenustega seotud kulusid kajastatakse tekkepõhiselt samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Tehingu toimumist kinnitava tõendi (algdokumendi, k.a. raamatupidamisõiend) kinnitab asutuse volitatud isik oma allkirjaga, tõendamaks majandustehingu toimumist. Kajastatakse kõik asutuse kulud (sh hinnangulised), lähtudes olulisuse printsiibist. Kulusid on kajastatud ettevaatlikult ja kaalutletult, vältimaks kulude ja kohustuste alahindamist. Lähtutud on majandustehingu sisust ka siis, kui see ei ühti juriidilise vormiga. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavatele dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Sealjuures kohaldub madalam maksumäär 2020. aastal makstavatele dividendidele, mille summa moodustab kuni 2/3 aastatel 2018 ning 2019 jaotatud ja maksustatud keskmistest netodividendidest. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis eraldisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel edasilükkunud tulumaksuvara ega kohustusi. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on toodud aastaaruande lisas 13. Seotud osapooled Seotud osapooleks loetakse isikut või ettevõtet, kes on seotud AS-ga Eesti Teed sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik: (a) on AS Eesti Teed juhtkonna liige; või (b) omab kontrolli või olulist mõju AS Eesti Teed üle. Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest: (a) ettevõte ja AS Eesti Teed on ühise kontrolli all; (b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte; (c) ettevõte omab AS Eesti Teed üle kontrolli või olulist mõju; (d) ettevõte on AS Eesti Teed kontrolli või olulise mõju all; (e) ettevõtted, mille üle AS Eesti Teed juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju; (f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Eesti Teed üle. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel on arvesse võetud suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. Arvestuspõhimõtted, lisainformatsioon Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 0 0 Arvelduskontod 4 372 712 1 500 064 Deposiidikontod 125 490 681 669 Kokku raha 4 498 202 2 181 733 16 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 1 970 999 1 970 999 Ostjatelt 1 970 999 1 970 999 laekumata arved Maksude ettemaksed 69 115 69 115 ja tagasinõuded Muud nõuded 78 340 78 340 Viitlaekumised 78 340 78 340 Ettemaksed 148 418 148 418 Tulevaste 148 418 148 418 perioodide kulud Pikaajalised deposiidikontod 750 986 750 986 (Garantiitagatised) Kokku nõuded ja 3 017 858 2 266 872 750 986 ettemaksed 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 1 675 289 1 675 289 Ostjatelt 1 675 289 1 675 289 laekumata arved Ebatõenäoliselt 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 70 000 70 000 ja tagasinõuded Muud nõuded 18 014 18 014 Ettemaksed 87 757 87 757 Tulevaste 87 757 87 757 perioodide kulud Pikaajalised deposiidikontod 876 618 876 618 (Garantiitagatised) Kokku nõuded ja 2 727 678 1 851 060 876 618 ettemaksed 17 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 1 147 943 1 045 449 Tooraine ja materjal 1 150 164 1 047 705 Seisma jäänud varude allahindlus -2 221 -2 256 Valmistoodang 797 576 690 204 Valmistoodang 797 576 690 204 Kokku varud 1 945 519 1 735 653 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 1 968 2 320 Käibemaks 206 882 109 806 Üksikisiku tulumaks 61 378 62 680 Sotsiaalmaks 111 302 119 576 Kohustuslik kogumispension 5 235 5 599 Töötuskindlustusmaksed 7 451 7 609 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30 805 90 782 Ettemaksukonto jääk 69 115 70 000 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 69 115 425 021 70 000 398 372 Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) Kokku Muud 31.12.2017 5 612 257 5 612 257 Müük müügihinnas või lunastamine -3 112 257 -3 112 257 31.12.2018 2 500 000 2 500 000 Kokku Muud 31.12.2018 2 500 000 2 500 000 Müük müügihinnas või lunastamine -200 000 -200 000 31.12.2019 2 300 000 2 300 000 18 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 696 596 5 086 490 8 720 249 13 663 507 22 383 756 349 576 473 617 28 990 035 Akumuleeritud kulum -1 786 984 -5 061 566 -8 157 138 -13 218 704 -124 811 -15 130 499 Jääkmaksumus 696 596 3 299 506 3 658 683 5 506 369 9 165 052 224 765 473 617 13 859 536 Ostud ja parendused 915 226 842 889 729 068 1 571 957 -473 617 2 013 566 Amortisatsioonikulu -200 940 -548 066 -940 424 -1 488 490 -25 487 -1 714 917 Allahindlused väärtuse -73 -3 339 -3 412 -3 412 languse tõttu Müügid -63 559 -146 815 -4 735 -47 771 -52 506 -262 880 (jääkmaksumuses) Ümberliigitamised -293 -117 818 -118 111 Ümberliigitamised -293 -117 818 -118 111 kinnisvarainvesteeringutega 31.12.2019 Soetusmaksumus 632 744 5 473 846 9 403 595 14 179 256 23 582 851 349 576 0 30 039 017 Akumuleeritud kulum -1 724 687 -5 454 897 -8 935 353 -14 390 250 -150 298 0 -16 265 235 Jääkmaksumus 632 744 3 749 159 3 948 698 5 243 903 9 192 601 199 278 0 13 773 782 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2019 Maa 151 501 Ehitised 179 900 Masinad ja seadmed 68 219 Kokku 399 620 19 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2018 Soetusmaksumus 12 000 3 624 15 624 Akumuleeritud kulum -12 000 -3 624 -15 624 Jääkmaksumus 0 0 31.12.2019 Soetusmaksumus 12 000 3 624 15 624 Akumuleeritud kulum -12 000 -3 624 -15 624 Jääkmaksumus 0 0 0 Lisa 9 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul SEB Liising AS 1,39%+6 kuu 235 207 37 842 197 365 euro 20.03.2024 euribor SEB Liising AS 1,85%+6 kuu 501 996 73 615 428 381 euro 20.09.2024 euribor SEB Liising AS 1,95%+6 kuu 80 632 10 721 69 911 euro 20.10.2024 euribor Kapitalirendikohustised 817 835 122 178 695 657 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2019 Masinad ja seadmed 932 833 Kokku 932 833 Lisa 10 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 20 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne 2019 2018 Kasutusrenditulu 45 586 60 264 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 118 111 109 369 Kokku 118 111 109 369 Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 177 077 164 834 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 1 034 693 1 034 693 Võlad töövõtjatele 1 046 374 1 046 374 Maksuvõlad 425 021 425 021 Muud võlad 90 797 90 797 Muud viitvõlad 90 797 90 797 Kokku võlad ja ettemaksed 2 596 885 2 596 885 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 933 010 933 010 Võlad töövõtjatele 714 701 714 701 Maksuvõlad 398 372 398 372 Muud võlad 92 000 92 000 Muud viitvõlad 92 000 92 000 Kokku võlad ja ettemaksed 2 138 083 2 138 083 21 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2017 Kasutamine 31.12.2018 Kokku eraldised 715 062 259 106 -196 812 777 356 Sealhulgas: Lühiajalised 319 630 299 144 -196 812 421 962 Garantiieraldis 211 336 281 872 -187 761 305 447 Muud eraldised 108 294 17 272 -9 051 116 515 Pikaajalised 395 432 -40 038 355 394 Garantiieraldis 395 432 -40 038 355 394 Muud eraldised Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2018 Kasutamine 31.12.2019 Kokku eraldised 777 356 233 423 -60 629 950 150 Sealhulgas: Lühiajalised 421 962 -87 632 -60 629 273 701 Garantiieraldis 305 447 -172 788 -52 268 80 391 Muud eraldised 116 515 85 156 -8 361 193 310 Pikaajalised 355 394 321 055 676 449 Garantiieraldis 355 394 225 055 580 449 Muud eraldised 0 96 000 96 000 Eraldised on moodustatud juhtkonna hinnangu alusel arvestades lepingujärgseid garantiiaegasid ning tuginedes eelmiste aastate kogemustele. Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 5 810 384 4 855 587 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 1 373 352 1 128 709 Deposiidikonto/Garantiitagatised 125 490 681 669 Pikaajalised deposiidikontod/Garantiitagatised 750 691 876 181 Kokku tingimuslikud kohustised 8 059 917 7 542 146 Pangagarantiid tehakse tellijaga sõlmitud lepingute alusel.Pangagarantiid tagavad kas siis ehitustööde teostamist või ka garantiiajal võimalikke ettetulevaid töid. 22 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital 10 000 000 10 000 000 Aktsiate arv (tk) 100 000 100 000 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2019 2018 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 26 457 336 28 526 915 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 26 457 336 28 526 915 Kokku müügitulu 26 457 336 28 526 915 Müügitulu tegevusalade lõikes Teede ja kiirteede ehitus 25 717 645 28 299 934 Kruusa- ja liivakarjääride tegevus 694 105 166 717 Enda kinnisvara üürileandmine ja käitus 45 586 60 264 Kokku müügitulu 26 457 336 28 526 915 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2019 2018 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 136 741 154 097 Trahvid, viivised ja hüvitised 17 154 23 800 Saadud kindlustushüvitised 174 217 125 508 Muud 21 128 70 851 Kokku muud äritulud 349 240 374 256 23 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2019 2018 Tooraine ja materjal 9 236 256 10 430 533 Energia 134 556 152 598 Elektrienergia 81 804 89 540 Soojusenergia 52 752 63 058 Alltöövõtutööd 2 909 444 4 714 872 Üür ja rent 2 924 10 362 Töömasinate, sõidukite kulu 3 692 680 3 640 234 Muud 1 127 035 1 281 335 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 17 102 895 20 229 934 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 13 356 13 304 Energia 3 466 9 840 Elektrienergia 1 387 6 249 Soojusenergia 2 079 3 591 Mitmesugused bürookulud 138 710 128 881 Lähetuskulud 18 333 5 851 Koolituskulud 42 051 79 467 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -1 245 109 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogilised kulud 104 193 111 591 Sõidukite kulu 23 162 28 147 Muud 78 412 135 612 Kokku mitmesugused tegevuskulud 420 438 512 802 24 Aktsiaselts Eesti Teed 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 4 644 911 4 512 829 Sotsiaalmaksud 1 676 157 1 622 442 Erisoodustuskulu 125 010 108 542 Kokku tööjõukulud 6 446 078 6 243 813 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 219 232 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 216 226 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 1 2 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 2 4 Lisa 20 Tulumaks (eurodes) Tulumaksukulu komponendid 2019 2018 Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 2 726 000 681 500 Kokku 0 0 2 726 000 681 500 Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 149 673 259 114 Eesti Teed AS on riigiraamatupidamiskohustuslane ning vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile RTJ2 ei ole käesoleva aruande lisades kajastatud seotud osapooltena eraldi tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohalike omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega. Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud näevad ette hüvitist juhatuse liikme tagasikutsumise korral nõukogu algatusel enne volituste tähtaja lõppemist kuni kahe kuu tasu ulatuses. Nimetatud hüvitist ei maksta juhul, kui leping lõpetatakse juhatuse liikme ametiülesannete olulise rikkumise tõttu. 25 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Eesti Teed nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Eesti Teed (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn 03.03.2020 KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia Eesti Teed AS 9. aprill 2020 Linnuse tn 6 Rakvere Lääne-Virumaa 44306 Käesolevaga kinnitame nõusolekut audiitorühingu KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082; aadress: Narva mnt 5, 10117 Tallinn; tegevusluba nr. 17) nimetamiseks Eesti Teed AS (registrikood 12249762) audiitoriks. Juhtivaudiitoriks pakume Andris Jegers (isikukood 37003180224, vandeaudiitori tegevusluba nr. 171). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andris Jegers Juhatuse esimees KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. AS Eesti Teed (registrikood: 12249762) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Eesti Teed asukohaga Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Linnuse tn 6, 44306, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 02 juuni 2020. a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 100 000 (ükssada tuhat) Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Eesti Teed 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 5 ja 7, § 332 lg 2 ja § 334 AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Teed 2020. a majandusaasta audiitoriks KPMG Baltics OÜ; 2. Kinnitada AS Eesti Teed 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud); 3. Kinnitada AS Eesti Teed 2019. a kasumi jaotamine alljärgnevalt: 2019. a aruandeaasta kasum 1 199 441 eurot, koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga 5 984 296 eurot, millest: dividendidena aktsionärile väljamaksmiseks riigieelarvesse 3 423 395 eurot; eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist kokku 3 760 342 eurot. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta. 3. KPMG Baltics OÜ nõusolek. /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas AS Eesti Teed nõukogu aruanne AS Eesti Teed 2019. a majandusaasta aruande kohta Sissejuhatus Eesti Teed AS (edaspidi ET) ainuaktsionär on Eesti Vabariik. ET aktsiaportfellis on 100 000 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot aktsia kohta, mis kuuluvad 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. ET esindab seaduse alusel valitseva ministrina majandus- ja taristuminister. ET loodi 2012. a märtsis Vabariigi Valitsuse 2011. a septembri otsuse alusel, mis nägi ette viie riigi äriühingu liitmise üheks riigi äriühinguks. ET põhitegevusena kavandati sisetehingu alusel riigimaanteede hoole viies maakonnas (Lääne-Viru, Võru, Tartu, Saare ja Pärnu maakonnas, mis riigiteede pikkusest moodustab ligi 38% ehk 6218 km). ET-ga sisetehingu alusel sõlmitud hooldelepingud pidid kehtima kuni 31. märtsini 2019. a. 29. septembril 2016. a arutati valitsuskabinetis ET edasise majandustegevuse printsiipe. Maanteeameti, ET juhatuse ja kaasatud konsultandi hinnangu kohaselt ei olnud riigi osaluse säilitamine ET-s enam vajalik, kuivõrd ET moodustamise ajendid ja eesmärgid olid valdavas osas ära langenud. Valitsuskabineti toonase otsuse kohaselt tuli Maanteeametil ET-ga sõlmitud sisetehingu lepingud lõpetada ning koostöös ET määrati teehooldelepingute lõppemise tähtajaks 31. oktoober 2017. a. Alates 1. novembrist 2017. a tegutseb äriühing vabal turul ning kogu tulu teenitakse sarnaselt teiste erasektori turuosalistega. 2019.a hooldas ET riigimaanteid neljas piirkonnas (Saaremaa, Lääne-Virumaa, Keila ja Võru) Maanteeameti korraldatud riigihanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel. Tartu piirkonnas teeb ET riigimaanteede hooldetöid allhanke korras. 2019. a võitis ET pindamise objektid 8 maakonnas millest mahukaim oli Harju ja Raplamaa objekt. 2019. a teostas ettevõte pindamistöid 6 miljoni m² ulatuses ning oli selle mahuga selge turuliider. Lisaks riigimaanteedele olid 2019. a äriühingule oluliseks turuks ka tööd kohalike omavalitsuste teedel. Suurimad kliendid 2019. a olid Tori, Saaremaa, Võru ja Haljala vald. Äriühingu tegevusala Kuni sisetehinguna sõlmitud teehoiualaste lepingute lõppemiseni kaasnesid ET majandustegevusele piirangud ning ET osutas teenuseid peamiselt Eesti Vabariigile (Maanteeametile) kui ainuaktsionärile. Alates 1. novembrist 2017. a ET majandustegevusele piirangud puuduvad ning ET tegutseb peamiselt Eesti Vabariigi territooriumi piires teenuste osutamisega teehoiu alal ning selle tegevusalaga otseselt või kaudselt seotud muude teenuste ja kaupade pakkumisega kõikidele tellijatele. Juhtorgan Nõukogu: Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab äriühingu tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Nõukogu liikmete volitused kestavad kolm aastat. Aruandlusperioodil oli ET nõukogu kolmeliikmeline. Kuni 11. detsembrini 2019. a kuulusid nõukogusse Rain Vääna (esimees), Virge Aasa ja Sander Salmu. Alates 11. detsembrist 2019. a on nõukogu liikmed Indrek Laineveer, Virge Aasa ja Rain Vääna. Nõukogu esimeheks on valitud Rain Vääna. Juhatus: Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. Eesti Teede juhatus on kahe liikmeline - Andres Agukas (esimees – volitused pikendati järgmiseks viieks aastaks 31.10.2019), ja Tarmo Lood (hooldevaldkond – volitused pikendati järgmiseks viieks aastaks 31.10.2019). Juhatuse liikmete volitused lõppevad 31. oktoobril 2024. a. Hinnang juhatuse poolt koostatud 2019. a majandusaasta aruandele: ET nõukogu vaatas 18. märtsil 2020. a toimunud nõukogu koosolekul juhatuse esitatud 2019. majandusaasta aruande läbi. Üldine hinnang ET 2019. a majandustegevusele on hea. ET osales tulemuslikult suvistel ehitusetööde hangetel ning teostas võidetud tööd efektiivselt suurendades valdkonna kasumlikkust võrreldes 2018. aastaga 6 protsenti. 2019. a käibeks saavutati 26,4 miljonit eurot, mis on 7,6% vähem kui aasta varem. Ehitusvaldkonna käibeks kujunes 14,7 miljonit eurot (eesmärk 17,3 miljonit eurot) ning hooldevaldkonna käibeks 11,7 miljonit eurot (eesmärk 12,7 miljonit eurot). Vaatamata oodatust väiksemale müügikäibele saavutas ettevõtte väga hea kasumlikkuse. Planeeritud kasumit 400 tuhat eurot, ületati mitmekordselt, teenides ärikasumina 1,2 miljonit eurot. Kuigi oluliselt mõjutas kasumlikkust esimese poolaasta talvise teedehoolduse suurenenud kulud tegi ettevõtte tervikuna hea tulemuse. Aruandlusperioodil jätkus ettevõtte arendamine järgnevatest märksõnadest lähtuvalt – tehnoloogiline areng, protsesside optimeerimine, juhtimiskompetentside arendamine, projektijuhtimistarkvara arendamine ja projektide eelarvestamise süsteemide kaasajastamine . Lisaks ettevõtte arenguks ebaolulise kinnis- ja vallasvara realiseerimine, samas strateegiliste tugipunktide korrastus. Ettevõtte jätkas märkimisväärsete investeeringutega põhivarasse uuendades masinaparki ja teetöödeks vajalike seadmeid. Investeeringute kogumahuks oli 2,1 miljonit eurot (sealhulgas 891 tuhat eurot 2018. a realiseerimata vahendeid), millest realiseeriti 2 miljonit eurot ning ülejäänud osa kanti edasi 2020. a investeeringuteks. Juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruannet auditeerinud audiitori hinnangul kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019. a ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Audiitor majandusaasta aruande kohta märkuseid ei esitanud. Nõukogu kohtus 11. märtsil 2020. a auditit läbi viinud audiitoriga, kelle hinnangul on ettevõtte hästi juhitud, pidev juhtimispõhimõtete areng tuntav ning selle juhtimine hästi korraldatud. Nõukogu nõustub audiitori järeldustega, jäi majandusaasta aruandega rahule ning otsustas aruande esitada ainuaktsionärile heakskiitmiseks. Aktsiaseltsi tegevuse korraldamine ja juhtimine nõukogu poolt 2019. a toimus seitse nõukogu koosolekut. Lisaks koosolekutele võttis nõukogu otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata kolmel korral. Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt igal koosolekul äriühingu tegevusest ja finantsseisust. ET auditikomitee on kolmeliikmeline. 2019. aastal olid auditikomitee liikmeteks Virge Aasa, Krista Nelson ja Sander Salmu (esimees), kelle volitused auditikomitee liikmena lõppesid 11. detsembril 2019. a seoses nõukogust tagasi kutsumisega. Aasta esimeses pooles oli põhifookuses 2018. alustatud muudatuste elluviimine ehitusvaldkonna juhtimise tõhustamiseks ja töövahendite kaasajastamine. Käsitlesime 2019- 2022 Strateegiat eesmärgiga leppida kokku ET pikemaajalise visiooni osas. Kuna 2018 aastal otsustasime juhatuse muuta kaheliikmeliseks oli jutuks kolmanda juhatuse liikme kaasamine, Lihtsuse huvides otsustasime jätkata kahe liikmega. Otsustasime võõrandada äriks mittevajaliku kinnistu Võru maakonnas Võru vallas, Vastseliina alevikus. Pikendasime enne kehtivate lepingute lõppu mõlema juhatuse liikme lepingut veel järgmiseks viieks aastaks. Juhatus muutis hankes nõutud tagatiste korda pakkudes tagatiseks pangagarantiid ja vabastades seeläbi märkimisväärse osa sularaha garantiide alt. Kinnitasime tulemustasu süsteemi 2020. aastaks eesmärgiga suurendada kõikide ET töötajate fookust kasumi teenimisele. Lisaks oli päevakorras suurem investeering emulsioonitehase rajamisse ning sellega seotud läbirääkimised omaniku ja võimalike partneritega. Aasta esimese pooles kuulutati ka 2019. aastal välja suvised teedeehitushanked, andis juhatus mitmel koosolekul ülevaate ka ehitushangete hetkeseisust, analüüsiti võidetud ja kaotatud hangete finantsnäitajaid, arutati tulevaste hangete hinnapakkumiste kujundamist ja ET võimalusi hinnakujunduse muutmiseks ning eelseisvaid muudatusi. Ettevõte läbis 2019 aastal müügieelse finants- ja juriidilise auditi. Selle tulemusena on ET hetkel aktiivses müügifaasis. Kogu protsessi haldamiseks on juhatus teinud koostööd nõustajate ja audiitoritega võimalikult parima müügitulemuse saavutamiseks. Aasta teises pooles oli põhifookuses suviste ehitustööde tulemuslikkus. Juhatus andis mitmel koosolekul ülevaate ehitustööde hetkeseisust ning tulemuslikkusest. Aasta esimeses pooles jätkusid ettevalmistused emulsioonitootmisega tegeleva tütarettevõtte asutamiseks. Seoses müügiprotsessi sisenemisega otsustati siiski hetkel äriplaaniga mitte edasi liikuda. Lisaks vaadati üle 2020. a palgafond, läbirääkimised ja kokkulepped ametiühinguga, arutati talvise korrashoiu eelarvet ning valmisolekut 2019-2020 hooajaks. Nõukogu andis juhatusele ka ülevaate ET müügieelse auditi läbiviimisest ja müügiga seotud edasistest plaanidest. Nõukogu arutas mitmel korral 2019. a kinnitatud investeeringute kava täitmist ja planeeritud investeeringute ellu viimist. Samuti arutas nõukogu 2020. a investeeringute kava esmast projekt, ET 2020. a eesmärke ning eelarvet. Nõukogu kinnitas aruandeperioodil heaks ET 2018. a majandusaasta aruande. Auditikomitee tegevus Audiitortegevuse seaduse kohaselt peab ET kui avaliku huvi üksusel olema auditikomitee. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja –auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning nõukogu seaduslikkuse osas. Kuni 11. detsembrini 2019. a kuulusid auditikomiteesse Krista Nelson, Virge Aasa ja Sander Salmu (esimees). Kuivõrd alates 11. detsembrist muutus ET nõukogu koosseis (Sander Salmu kutsuti tagasi ja Indrek Laineveer nimetati) ning sellega seoses oli vaja valida ka uus auditikomitee, siis ET nõukogu 20. veebruari 2020. a otsuse kohaselt jätkab auditikomitee kolmeliikmelisena ning auditikomitee liikmeteks on valitud Virge Aasa, Krista Nelsoni ja Indrek Laineveer. Auditikomitee esimeheks on valitud Indrek Laineveer. 2019. a toimus auditikomiteel 3 eraldi koosolekut: 24. jaanuaril 2019. arutati 03.10-2018- 07.02.2019 läbi viidud AS Eesti Teed siseauditi aruande „Müügiprotsess“ tulemusi ning kinnitati 2019. aasta siseauditite plaan. 4. veebruaril 2019. a jätkus AS Eesti Teed siseauditi aruande „Müügiprotsess“ arutelu, millel osalesid ka nõukogu esimees Rain Vääna ning siseauditi teenuse osutaja KPMG Baltics OÜ siseauditi meeskond. 5. aprillil 2019. a toimunud auditikomitee koosolekul kohtuti AS Eesti Teed 2018. aasta majandusaasta aruande auditeerinud KPMG Baltics OÜ vandeaudiitoriga. Audiitorite kinnitusel oli koostöö auditeeritavaga väga ladus, lisaks dokumentide analüüsimisele käidi Tartumaal auditeerimas ka laovarusid. Audiitorid leidsid, et ettevõtte on hästi juhitud ning soovitusi või ettepanekuid auditikomiteel esitada ei olnud. Neljal korral oli auditikomitee koosolek ühendatud nõukogu koosolekuga. Siseauditi teenuse osutamiseks püsilepingut sõlmitud ei ole, tööd on otsustatud tellida auditipõhiselt. 2019. aastal oli auditikomitee fookus suunatud ET ehitusvaldkonna müügiprotsessi auditile, mille hulgas hinnati ka alltöövõtulepingutega seonduva toimimist ja protsesside korralduse, tegevuste võrreldavuse ja korratavusega seonduvat. Audit viidi läbi ajavahemikus 3. oktoober 2018–7. jaanuar 2019. a. Auditi käigus keskenduti valimi põhiselt 2018. a ehitusvaldkonna müügitegevustele, mille maksumus ületas 30 000 eurot. Valimi koostamisel võeti arvesse, et valimisse oleks kaasatud müügid nii erinevate piirkondade kui projektijuhtide osas. Samuti võeti valimisse projekte, mille käigus teostati allhankeid alates maksumusest 10 000 eurot. Auditi toimingute läbiviimise tulemusena jõudis audiitor järeldusele, et ET müügiprotsessi korraldust, tegevuste võrreldavust ja korratavust puudutav sisekontrollisüsteem on oluliselt parandamist vajav, muuhulgas tehti üks väga oluline ja viis olulist tähelepanekut. Tulenevalt auditi tulemustest, puuduste mõjust ET tulemustele ning auditi raames tehtud ettepanekute rakendamise tegevuskavast, otsustas auditikomitee tellida müügiprotsessi käsitleva järelauditi. Järelauditi käigus hinnati 2019. aastal ET poolt müügiprotsessis tehtud muudatuste tõhusust, keskendudes varasema müügiprotsessi auditi käigus tehtud tähelepanekute kõrvaldamisele ja soovituste rakendamisele ning seeläbi soovitud efekti saavutamisele. Järelaudit viidi läbi ajavahemikul 3. september -18. oktoober 2019. a. Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et müügiprotsessi sisekontrollisüsteem on parandamist vajav. Mitmeid varasema müügiprotsessi auditi tulemusena tehtud soovitusi oli rakendatud, mitme osas veel mitte täielikult. Ettepanekute rakendamise tegevuskavas on parendustegevused ära toodud ning täitmise tähtajad määratud. Siseaudiitorite poolt esitatud aruandeid arutati auditikomitee ja nõukogu koosolekutel. Valdav enamus audiitori poolt esitatud ettepanekutest rakendati juhatuse poolt koheselt või määrati tähtajad muudatuste elluviimiseks. Majandusaasta jooksul makstud tasud Aruandlusperioodi jooksul maksti kahele juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu ja tulemustasu summaarselt 127 252 (2018 aastal kolmele juhatuse liikmele – 242 523) eurot. Juhatuse esimehel (Andres Agukas) maksti juhatuse liikme tasu 71 000 eurot ja tulemustasu 2018 aasta eest 1430 eurot, hooldevaldkonna juhatuse liikmele (Tarmo Lood) maksti juhatuse liikme tasu 53 750 eurot ja tulemustasu 1072 eurot. Alates 9.01.2018. a on nõukogu esimehe Rain Vääna kuutasu 800 eurot ning aruandlusperioodil maksti talle tasu 9 600 eurot. Nõukogu liikmete Sander Salmu (kuni 11.12.2019), Virge Aasa ja Indrek Laineveeru (alates 11.12.2019) kuutasu on 400 eurot ning aruandlusperioodil maksti neile tasu vastavalt 4 800, 4 800 ja 0 eurot. Nõukogu liikmele auditi komitee koosolekul osalemise eest maksti täiendavaks tasuks 25% nõukogu liikmele määratud tasu suurusest ning auditikomitee esimehele täiendavalt 50% suuremat tasu. Sander Salmule maksti aruandlusperioodil 1 050 eurot ning Virge Aasale 700 eurot auditikomitees osalemise tasu. Kõikidele nõukogu liikmele maksti 2019. a tasu summaarselt 20 950 (2018 - 20 283,40) eurot, sh auditikomitees osalemise tasuks 1 750 eurot. Ettepanek üldkoosolekule 2019. a majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1 199 441 eurot. Koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga (2018. aasta lõpus 5 984 296 eurot) on ET jaotamisele kuuluv vaba kasum 31.12.2019 seisuga kokku 7 183 737 eurot. Juhatuse ettepanek on 2019. a eest aktsionärile maksta dividende summas 4 200 000 eurot, sealhulgas 776 605 eurot tulumaksu. ET dividendipoliitika järgib optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärki ehk dividendid makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri. Sellest lähtuvalt teeb nõukogu kasumi jaotamise osas üldkoosolekule ettepaneku maksta dividende summas 4 200 000 eurot, sealhulgas 776 605 eurot tulumaksu. Nõukogu esimees Rain Vääna Nõukogu liikmed : Indrek Laineveer Virge Aasa /allkirjastatud digitaalselt/ Kasumi jaotamise ettepanek (Eesti Teed AS) 33554427233530 47110085218 142445 926 1 31.12.2019 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 984 296 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 199 441 Kokku 7 183 737 Jaotamine Kohustusliku reservkapitali suurendamine (vähendamine) Teiste reservide suurendamine (vähendamine) Dividendideks 3 423 395 Ülekursi vähendamine Aktsiakapitali suurendamine (vähendamine) Täiendavad sissemaksed aktsiakapitali Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) 3 760 342 Kokku 3 760 342
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel