dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. juuni 2020
Viit
31
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Anastassia Batulin

Failid

  • 📎31 04.06.2020 Ministri määrus.bdoc1439 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja taristuministri 06.01.2016. a määrus nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused” Lisa (muudetud sõnastuses) Valikumetoodika Punktide hulk Kriteeriumid 0 punkti Maksimumpunktid/2 Maksimumpunktid Maksimumpunktid Soojustorustiku renoveerimine ja lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga (määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 4 1. nimetatud tegevuste elluviimiseks koostatud projekt) Projekti tulemusena renoveeritavas soojustorustiku lõigus kokku hoitud aastane soojusenergia kao vähenemine võrreldes 1.1 eelnenud kolme aasta keskmiste andmetega. <50% 50-70% >70% 30 Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suuremat kokkuhoidu saavutav 1.2 Kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides projekt saab maksimumpunktid ja kõige vähem kokkuhoidnud projekt saab 0 punkti. 1.3 Omafinantseeringu osakaal <55% 55 - 65% > 65% 10 Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust planeeritava soojustorustiku jooksva meetri kohta 1.4 > 450 eurot/m 350 - 450 eurot/m ≤ 349 eurot/m Enamus võrku ühendatud hooned on Enamus võrku ühendatud Rekonstrueeritud on 70% võrku 1.5 Projekti jätkusuutlikkus rekonstrueerimata. hooned on rekonstrueeritud. ühendatud hoonetest. 5 Taotleja valitud soojusettevõtja Taotleja valitud Taotleja valitud tegeleb soojusenergia tootmise soojusettevõtja ei ole varem soojusettevõtja tegeleb või edastamisega mitmes tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või kaugkütte piirkonnas või tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes aastane soojusenergia tootmise 1.6 Taotleja suutlikus projekti ellu viia valdkonnas. kaugkütte piirkonnas. maht on üle 50000MWh. 5 2. Soojuse tootmise seadme renoveerimine (määruse § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekt) Kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides renoveeritava või uue ehitatava soojuse Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suurema näitaja saavutav 2.1 tootmise seadme nominaalse võimsuse kohta projekt saab maksimumpunktid ja kõige väiksema näitajaga projekt saab 0 punkti. 25 2.2 Omafinantseeringu osakaal <55% 55 - 65% >65% Määruse § 14 lõike 2 punktis 7 nimetatud konkursi tulemusena selgunud toodetava soojusenergia hind või Konkurentsiameti 2.3 metoodika põhjal arvutatud tootmishoonest >50 40 - 50 <40 30 väljastatava soojusenergia hind (eurot/MWh). Projekti kuluefektiivsus, millega hinnatakse investeeringu maksumust katla nominaalse 2.4 võimsuse kohta. ≥ 600 000 eurot/MW 400 000 - 599 999 eurot/MW ≤ 399 999 eurot/MW Enamus võrku Enamus võrku ühendatud Rekonstrueeritud on 70% võrku 2.5 Projekti jätkusuutlikus ühendatud hooned on hooned on rekonstrueeritud. ühendatud hoonetest. 5 rekonstrueerimata. Taotleja valitud soojusettevõtja tegeleb soojusenergia tootmise 2.6 Taotleja suutlikkus projekti ellu viia Taotleja valitud Taotleja valitud või edastamisega mitmes 5 soojusettevõtja ei ole varem soojusettevõtja tegeleb kaugkütte piirkonnas või tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või aastane soojusenergia tootmise tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes maht on üle 50000MWh. valdkonnas kaugkütte piirkonnas 2.7 Katelseade on projekteeritud Katelseade on projekteeritud - töötama puiduhakkel ja töötama ühel kütusel turbakütusel või maagaasil ja vedelkütusel Varustuskindlus 3. Uue kaugküttesüsteemi rajamine (määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekt) Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suuremat kokkuhoidu saavutav 3.1 Kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides projekt saab maksimumpunktid ja kõige vähem kokkuhoidnud projekt saab 0 punkti. 20 3.2 Omafinantseeringu osakaal <55% 55 - 65% >65% Konkurentsiameti metoodika põhjal 20 3.3 arvutatud soojusenergia hind tarbijale ≥ 75 eurot/MWh 70 - 74 eurot/MWh ≤ 69 eurot/MWh Projekti jätkusuutlikus Enamus võrku ühendatud Enamus võrku ühendatud Rekonstrueeritud on 70% võrku 20 3.4 hooned on hooned on rekonstrueeritud ühendatud hoonetest. rekonstrueerimata. 3.5 Taotleja suutlikkus projekti ellu viia. Taotleja valitud Taotleja valitud Taotleja valitud soojusettevõtja 20 soojusettevõtja ei ole varem soojusettevõtja tegeleb tegeleb soojusenergia tootmise tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või või edastamisega mitmes tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes kaugkütte piirkonnas või valdkonnas. kaugkütte piirkonnas. aastane soojusenergia tootmise maht on üle 50000MWh. 28.05.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse peamised muudatused on seotud majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ rakendamise käigus esile kerkinud probleemide ja kitsaskohtadega, mida on täpsemalt selgitatud käesoleva seletuskirja vastavates punktides. Katelde ehitushind on kõrgeks läinud. Eriti on see tuntav väikesemahuliste katelde puhul. Seetõttu ei saa hakkama väikeste katelde käitajad enam endise toetuse suurusega ja ei tulnud taotlema ning taotlejaid olemasoleva eelarve kohta jäi väheks. Muudatused on vajalikud toetuse eesmärgi täitmiseks. Muudatused teevad määruse arusaadavamaks ja paremini rakendatavaks nii toetuse saajatele, taotlejatele kui ka rakendusüksusele (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus). Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6359, e-post: [email protected]) ja sama osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, viiest punktist ja lisast. Paragrahv 1 on määruse muudatused. Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 8 lõikega 11 ja sätestatakse, et tähtaeg projekti abikõlblike kulude elluviimisega alustamiseks algab hiljemalt kuus kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Kui isikud ei alusta ehitustööd hiljemalt 6 kuud pärast rahastamise otsuse kättesaamist, võib meetme vahendite õigeaegne kasutamine ohtu sattuda. Seetõttu on oluline sätestada, et töödega alustatakse hiljemalt kuue kuu jooksul alates positiivse rahastusotsuse tegemisest. Punktiga 2 muudetakse § 9 lõige 5 sõnastust, millega eristatakse toetuse suurus vastavalt tootmise seadme võimsusele. Tootmise seadme puhul, mille võimsus ületab 1 MW maksimaalne toetuse suurus on 300 000 eurot ühe nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides. Sõnastuse muudatus on tingitud sama paragrahvi lõike 51 lisamisest. Punktiga 3 sätestatakse kuni 1 MW (1.0 MW sealhulgas) soojusliku nominaalvõimsusega tootmisseadme maksimaalne toetuse suurus. Selleks on 400 000 eurot ühe nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides. Seni kehtinud 300 000 €/MW piirmäär on ajale jalgu jäänud. Ehitushinnad on võrreldes 2016. aastaga oluliselt kasvanud, mistõttu on oluline muuta ka toetuse piirmäärasid. Kuivõrd ka katelseadmete ehitamises kehtib nn mastaabiefekt, on ka suuremaid katlamaju suhteliselt odavam ehitada kui väiksemaid. Seetõttu on põhjendatud võimaldada väiksematele katlamajadele ka suuremat toetust. Punktiga 4 täiendatakse määrust 8. peatükiga ja §-ga 29, kus sätestatakse, et määruse § 8 lõiget 11 ja § 9 lõiget 51 ning määruse § 9 lõike 5 ja lisa „Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus 2020. a juunis, kohaldatakse taotlustele, mis esitati pärast 7. juunit 2020. a. KIK avab järgmise taotlusvooru 8. juunil 2020. a, mistõttu saab suuremat piirmäära rakendada ainult nendele taotlustele, mis laekuvad pärast 7.06.2020. Taotluste osas, mis olid esitatud enne 8. juunit 2020. a, kohaldatakse käesoleva määruse redaktsiooni, mis kehtis enne 2020. aasta juunis jõustunud muudatusi. Taotlejad, kes on juba saanud projekti osas positiivse rahastusotsuse ning on alustanud selle projekti puhul ehitustegevusega (s.h projekteerimisega), ei saa sama projekti osas uut taotlust esitada – sellisel juhul puuduks riigiabi kontekstis nõutud ergutav mõju. Punktiga 5 kehtestatakse uuesti määruse lisa valikumetoodika. Uues redaktsioonis täpsustatakse projekti kuluefektiivsuse hindamise vahemikke. Senise lahenduse puhul eksisteerivad vahemikud, mille puhul ei saa konkreetset hinnet panna. Nt väärtus 50,5% jääb kahe punkti vahele. Uus lähenemine lahendab selle probleemi. Paragrahv 2 on määruse jõustumisnorm. Määrus jõustub 8. juunil 2020. Järgmine taotlusvoor korraldatakse samuti 8. juuni 2020, mistõttu peavad käesolevas eelnõus toodud muudatused selleks hetkeks juba jõus olema. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281—288). 4. Määruse mõjud Määruse muudatused lihtsustavad nõuetest arusaamist, täpsustavad toetuse suurust ja projekti elluviimise alustamise tähtaega. Muudatused avaldavad positiivset mõju rahastusvahendite lõpuni kasutamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, rahalisi kulutusi ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Järgmine taotlusvoor korraldatakse 8. juuni 2020, mistõttu peavad käesolevas eelnõus toodud muudatused selleks hetkeks juba jõus olema. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu ilma märkusteta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ettepanekud on arvestatud. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing avaldas oma arvamust. Majandus- ja taristuministri … määrus nr … „Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Eelnõu Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside § 29 Eesti Jõujaamade ja Arusaamatu mida soovitakse lahendada määruse Arvestatud, eelnõu seletuskiri on muudetud. Kaugkütte Ühing seletuskirjas § 29-le toodud täiendusega – „eesmärk on välistada olukord, kus eelneva positiivse rahastusotsuse saanud projekt tuleb uue taotlusega suuremat toetuse piirmäära taotlema“. Soovitame selle ebavajaliku ning halduskoormust tõstva täienduse eemaldamist või siis paremini lahtiselgitamist. Tänases olukorras igasugune ebaselgus vähendab ettevõtete investeerimisjulgust. Eesti Jõujaamade ja Samuti soovitame täiendada sõnastust piirmäärade Arvestatud Kaugkütte Ühing osas. Peab tulema üheselt välja, et uus toetuse ülempiir hõlmab 1 MW katlamaju kaasaarvatult. Hetkel on sõnastus kaheti mõistetav ja tekitab segadust. Keskkonnainvesteeringute Õigem oleks kirja panna, et ei ole alustanud Keskus projektiga seotud tegevusi ega võtnud kohustusi (st Arvestatud osaliselt. sõlmitud lepinguid) projekti tegevuste elluviimiseks. Kui projekti osaks on ka Määruse § 8 lg 5 sätestab, et taotleja ei tohi projekteerimine, siis juba selle lepingu sõlmimine alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta tähendab, et enam ei saa abi summat või toetuse % kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks suurendada. Projekti eelarve väliseid kulusid võib enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Seega teha. on juba kaetud kõik tegevused ja kohustused Seega võivad ka juba rahastatud projektid esitada (sh projekteerimisega seotud ehitustegevus). taotluse toetuse summa suurendamiseks. Viimati Vastavalt KIKi märkusele eelnõu SK oli lugesin mai alguses alla 1 MW projektid kokku, neid täiendatud. oli 8, kus ei olnud veel lepinguid, Lisa 1 Keskkonnainvesteeringute KIKi ettepanek oli kõikide kriteeriumite punktide Arvestatud, valikumetoodika kehtestatakse uues Valikumetoodika Keskus vahemikud korrigeerida sarnaselt. redaktsioonis. MÄÄRUS 04.06.2020 nr 31 Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruses nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Projekti abikõlblikkuse periood algab hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.“; 2) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetust antakse maksimaalselt 300 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üle 1 MW.“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Toetust antakse maksimaalselt 400 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme võimsus on 1 MW või vähem.“; 4) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses: „8. peatükk Määruse rakendamine § 29. Rakendussäte (1) Käesoleva määruse § 8 lõiget 11 ja § 9 lõiget 51 ning käesoleva määruse § 9 lõike 5 ja lisa „Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus 8. juunil 2020. a, kohaldatakse taotluste osas, mis esitatakse pärast 7. juunit 2020. a. 2 (2) Taotluste osas, mis esitati enne 8. juunit 2020. a, kohaldatakse käesoleva määruse redaktsiooni, mis kehtis enne 2020. aasta 8. juunil jõustunud muudatusi.“; 5) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Käesolev määrus jõustub 8. juunil 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa Valikumetoodika
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel