Majandus- ja taristuministri
06.01.2016. a määrus nr 3
„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused”
Lisa
(muudetud sõnastuses)
Valikumetoodika
Punktide hulk
Kriteeriumid 0 punkti Maksimumpunktid/2 Maksimumpunktid Maksimumpunktid
Soojustorustiku renoveerimine ja lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga (määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 4
1. nimetatud tegevuste elluviimiseks koostatud projekt)
Projekti tulemusena renoveeritavas
soojustorustiku lõigus kokku hoitud aastane
soojusenergia kao vähenemine võrreldes
1.1 eelnenud kolme aasta keskmiste andmetega. <50% 50-70% >70% 30
Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suuremat kokkuhoidu saavutav
1.2 Kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides projekt saab maksimumpunktid ja kõige vähem kokkuhoidnud projekt saab 0 punkti.
1.3 Omafinantseeringu osakaal <55% 55 - 65% > 65% 10
Projekti kuluefektiivsus, mille raames
hinnatakse investeeringu maksumust
planeeritava soojustorustiku jooksva meetri
kohta
1.4 > 450 eurot/m 350 - 450 eurot/m ≤ 349 eurot/m
Enamus võrku ühendatud
hooned on Enamus võrku ühendatud Rekonstrueeritud on 70% võrku
1.5 Projekti jätkusuutlikkus rekonstrueerimata. hooned on rekonstrueeritud. ühendatud hoonetest. 5
Taotleja valitud soojusettevõtja
Taotleja valitud Taotleja valitud tegeleb soojusenergia tootmise
soojusettevõtja ei ole varem soojusettevõtja tegeleb või edastamisega mitmes
tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või kaugkütte piirkonnas või
tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes aastane soojusenergia tootmise
1.6 Taotleja suutlikus projekti ellu viia valdkonnas. kaugkütte piirkonnas. maht on üle 50000MWh. 5
2. Soojuse tootmise seadme renoveerimine (määruse § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekt)
Kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides
renoveeritava või uue ehitatava soojuse Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suurema näitaja saavutav
2.1 tootmise seadme nominaalse võimsuse kohta projekt saab maksimumpunktid ja kõige väiksema näitajaga projekt saab 0 punkti. 25
2.2 Omafinantseeringu osakaal <55% 55 - 65% >65%
Määruse § 14 lõike 2 punktis 7 nimetatud
konkursi tulemusena selgunud toodetava
soojusenergia hind või Konkurentsiameti
2.3 metoodika põhjal arvutatud tootmishoonest >50 40 - 50 <40 30
väljastatava soojusenergia hind (eurot/MWh).
Projekti kuluefektiivsus, millega hinnatakse
investeeringu maksumust katla nominaalse
2.4 võimsuse kohta. ≥ 600 000 eurot/MW 400 000 - 599 999 eurot/MW ≤ 399 999 eurot/MW
Enamus võrku Enamus võrku ühendatud Rekonstrueeritud on 70% võrku
2.5 Projekti jätkusuutlikus ühendatud hooned on hooned on rekonstrueeritud. ühendatud hoonetest. 5
rekonstrueerimata.
Taotleja valitud soojusettevõtja
tegeleb soojusenergia tootmise
2.6 Taotleja suutlikkus projekti ellu viia Taotleja valitud Taotleja valitud või edastamisega mitmes 5
soojusettevõtja ei ole varem soojusettevõtja tegeleb kaugkütte piirkonnas või
tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või aastane soojusenergia tootmise
tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes maht on üle 50000MWh.
valdkonnas kaugkütte piirkonnas
2.7 Katelseade on projekteeritud
Katelseade on projekteeritud - töötama puiduhakkel ja
töötama ühel kütusel turbakütusel või maagaasil ja
vedelkütusel
Varustuskindlus
3. Uue kaugküttesüsteemi rajamine (määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekt)
Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suuremat kokkuhoidu saavutav
3.1 Kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides projekt saab maksimumpunktid ja kõige vähem kokkuhoidnud projekt saab 0 punkti. 20
3.2 Omafinantseeringu osakaal <55% 55 - 65% >65%
Konkurentsiameti metoodika põhjal 20
3.3 arvutatud soojusenergia hind tarbijale ≥ 75 eurot/MWh 70 - 74 eurot/MWh ≤ 69 eurot/MWh
Projekti jätkusuutlikus Enamus võrku ühendatud Enamus võrku ühendatud Rekonstrueeritud on 70% võrku 20
3.4 hooned on hooned on rekonstrueeritud ühendatud hoonetest.
rekonstrueerimata.
3.5 Taotleja suutlikkus projekti ellu viia. Taotleja valitud Taotleja valitud Taotleja valitud soojusettevõtja 20
soojusettevõtja ei ole varem soojusettevõtja tegeleb tegeleb soojusenergia tootmise
tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või või edastamisega mitmes
tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes kaugkütte piirkonnas või
valdkonnas. kaugkütte piirkonnas. aastane soojusenergia tootmise
maht on üle 50000MWh.
28.05.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a
määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse peamised muudatused on seotud majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a
määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ rakendamise käigus
esile kerkinud probleemide ja kitsaskohtadega, mida on täpsemalt selgitatud käesoleva
seletuskirja vastavates punktides.
Katelde ehitushind on kõrgeks läinud. Eriti on see tuntav väikesemahuliste katelde puhul.
Seetõttu ei saa hakkama väikeste katelde käitajad enam endise toetuse suurusega ja ei tulnud
taotlema ning taotlejaid olemasoleva eelarve kohta jäi väheks. Muudatused on vajalikud toetuse
eesmärgi täitmiseks.
Muudatused teevad määruse arusaadavamaks ja paremini rakendatavaks nii toetuse saajatele,
taotlejatele kui ka rakendusüksusele (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus).
Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625
6359, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna energiaturgude valdkonnajuht
Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang
(tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, viiest punktist ja lisast.
Paragrahv 1 on määruse muudatused.
Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 8 lõikega 11 ja sätestatakse, et tähtaeg projekti abikõlblike
kulude elluviimisega alustamiseks algab hiljemalt kuus kuud taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest. Kui isikud ei alusta ehitustööd hiljemalt 6 kuud pärast rahastamise otsuse
kättesaamist, võib meetme vahendite õigeaegne kasutamine ohtu sattuda. Seetõttu on oluline
sätestada, et töödega alustatakse hiljemalt kuue kuu jooksul alates positiivse rahastusotsuse
tegemisest.
Punktiga 2 muudetakse § 9 lõige 5 sõnastust, millega eristatakse toetuse suurus vastavalt
tootmise seadme võimsusele. Tootmise seadme puhul, mille võimsus ületab 1 MW
maksimaalne toetuse suurus on 300 000 eurot ühe nominaalvõimsuse ühiku kohta
megavattides. Sõnastuse muudatus on tingitud sama paragrahvi lõike 51 lisamisest.
Punktiga 3 sätestatakse kuni 1 MW (1.0 MW sealhulgas) soojusliku nominaalvõimsusega
tootmisseadme maksimaalne toetuse suurus. Selleks on 400 000 eurot ühe nominaalvõimsuse
ühiku kohta megavattides. Seni kehtinud 300 000 €/MW piirmäär on ajale jalgu jäänud.
Ehitushinnad on võrreldes 2016. aastaga oluliselt kasvanud, mistõttu on oluline muuta ka
toetuse piirmäärasid. Kuivõrd ka katelseadmete ehitamises kehtib nn mastaabiefekt, on ka
suuremaid katlamaju suhteliselt odavam ehitada kui väiksemaid. Seetõttu on põhjendatud
võimaldada väiksematele katlamajadele ka suuremat toetust.
Punktiga 4 täiendatakse määrust 8. peatükiga ja §-ga 29, kus sätestatakse, et määruse § 8 lõiget
11 ja § 9 lõiget 51 ning määruse § 9 lõike 5 ja lisa „Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus
2020. a juunis, kohaldatakse taotlustele, mis esitati pärast 7. juunit 2020. a.
KIK avab järgmise taotlusvooru 8. juunil 2020. a, mistõttu saab suuremat piirmäära rakendada
ainult nendele taotlustele, mis laekuvad pärast 7.06.2020. Taotluste osas, mis olid esitatud enne
8. juunit 2020. a, kohaldatakse käesoleva määruse redaktsiooni, mis kehtis enne 2020. aasta
juunis jõustunud muudatusi. Taotlejad, kes on juba saanud projekti osas positiivse
rahastusotsuse ning on alustanud selle projekti puhul ehitustegevusega (s.h projekteerimisega),
ei saa sama projekti osas uut taotlust esitada – sellisel juhul puuduks riigiabi kontekstis nõutud
ergutav mõju.
Punktiga 5 kehtestatakse uuesti määruse lisa valikumetoodika. Uues redaktsioonis
täpsustatakse projekti kuluefektiivsuse hindamise vahemikke. Senise lahenduse puhul
eksisteerivad vahemikud, mille puhul ei saa konkreetset hinnet panna. Nt väärtus 50,5% jääb
kahe punkti vahele. Uus lähenemine lahendab selle probleemi.
Paragrahv 2 on määruse jõustumisnorm.
Määrus jõustub 8. juunil 2020. Järgmine taotlusvoor korraldatakse samuti 8. juuni 2020,
mistõttu peavad käesolevas eelnõus toodud muudatused selleks hetkeks juba jõus olema.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 281—288).
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused lihtsustavad nõuetest arusaamist, täpsustavad toetuse suurust ja projekti
elluviimise alustamise tähtaega. Muudatused avaldavad positiivset mõju rahastusvahendite
lõpuni kasutamisele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, rahalisi kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Järgmine taotlusvoor korraldatakse 8. juuni 2020, mistõttu peavad käesolevas eelnõus toodud
muudatused selleks hetkeks juba jõus olema.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu ilma
märkusteta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ettepanekud on arvestatud. Eesti Jõujaamade
ja Kaugkütte Ühing avaldas oma arvamust.
Majandus- ja taristuministri … määrus nr …
„Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“
eelnõu seletuskirja lisa
Märkustega arvestamise tabel
Eelnõu
Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside
§ 29 Eesti Jõujaamade ja Arusaamatu mida soovitakse lahendada määruse Arvestatud, eelnõu seletuskiri on muudetud.
Kaugkütte Ühing seletuskirjas § 29-le toodud täiendusega – „eesmärk
on välistada olukord, kus eelneva positiivse
rahastusotsuse saanud projekt tuleb uue taotlusega
suuremat toetuse piirmäära taotlema“. Soovitame
selle ebavajaliku ning halduskoormust tõstva
täienduse eemaldamist või siis paremini
lahtiselgitamist. Tänases olukorras igasugune
ebaselgus vähendab ettevõtete investeerimisjulgust.
Eesti Jõujaamade ja Samuti soovitame täiendada sõnastust piirmäärade Arvestatud
Kaugkütte Ühing osas. Peab tulema üheselt välja, et uus toetuse
ülempiir hõlmab 1 MW katlamaju kaasaarvatult.
Hetkel on sõnastus kaheti mõistetav ja tekitab
segadust.
Keskkonnainvesteeringute Õigem oleks kirja panna, et ei ole alustanud
Keskus projektiga seotud tegevusi ega võtnud kohustusi (st Arvestatud osaliselt.
sõlmitud lepinguid) projekti tegevuste
elluviimiseks. Kui projekti osaks on ka Määruse § 8 lg 5 sätestab, et taotleja ei tohi
projekteerimine, siis juba selle lepingu sõlmimine alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta
tähendab, et enam ei saa abi summat või toetuse % kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks
suurendada. Projekti eelarve väliseid kulusid võib enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Seega
teha. on juba kaetud kõik tegevused ja kohustused
Seega võivad ka juba rahastatud projektid esitada (sh projekteerimisega seotud ehitustegevus).
taotluse toetuse summa suurendamiseks. Viimati Vastavalt KIKi märkusele eelnõu SK oli
lugesin mai alguses alla 1 MW projektid kokku, neid täiendatud.
oli 8, kus ei olnud veel lepinguid,
Lisa 1 Keskkonnainvesteeringute KIKi ettepanek oli kõikide kriteeriumite punktide Arvestatud, valikumetoodika kehtestatakse uues
Valikumetoodika Keskus vahemikud korrigeerida sarnaselt. redaktsioonis.
MÄÄRUS
04.06.2020 nr 31
Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a
määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute
toetamise tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruses nr 3 „Kaugküttesüsteemide
investeeringute toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Projekti abikõlblikkuse periood algab hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest.“;
2) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetust antakse maksimaalselt 300 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise
seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üle 1
MW.“;
3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Toetust antakse maksimaalselt 400 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise
seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme võimsus on 1 MW või vähem.“;
4) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses:
„8. peatükk
Määruse rakendamine
§ 29. Rakendussäte
(1) Käesoleva määruse § 8 lõiget 11 ja § 9 lõiget 51 ning käesoleva määruse § 9 lõike 5 ja lisa
„Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus 8. juunil 2020. a, kohaldatakse taotluste osas, mis
esitatakse pärast 7. juunit 2020. a.
2
(2) Taotluste osas, mis esitati enne 8. juunit 2020. a, kohaldatakse käesoleva määruse redaktsiooni,
mis kehtis enne 2020. aasta 8. juunil jõustunud muudatusi.“;
5) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Käesolev määrus jõustub 8. juunil 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Valikumetoodika