Saatja: Ain Laidoja <
[email protected]>
Saadetud: 04.06.2020 09:04
Adressaat: Taavi Aas <
[email protected]>; <
[email protected]>; Martin Helme
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>
Teema: Ettepanek vesinikutehnoloogia kasutamiseks Eesti raudteeinvesteeringutes
Manused: Vesinik Raudteele - ettepanek.pdf
Tere
Teeme ettepaneku vesinikutehnoloogia kasutamiseks Eesti raudteeinvesteeringutes.
Lugupidamisega
Ain Laidoja
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevjuht
+3725017615
Majandus- ja taristuminister
Keskkonnaminister
Rahandusminister
Riigikogu esimees
04.06.2020
ETTEPANEK
vesinikutehnoloogia kasutamiseks
Eesti raudteeinvesteeringutes
Eesti Vabariik on seadnud eesmärgi saavutada süsinikneutraalsus aastaks 2050 ja
kavandanud selle saavutamise üheks meetmeks vähendada raudteetaristult õhku
paisatavaid süsinikuheitmeid. Valitsuse tellitud “Eesti kliimaambitsiooni tõstmise
võimaluste analüüs” tegi raudtee kui keskkonnasäästliku transpordiviisi arendamiseks ja
raudteevedude konkurentsivõime tõstmiseks vaid ühe ettepaneku – raudtee
elektrifitseerimise eeldatava maksumusega 428 miljonit eurot, millega
● soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet;
● panustatakse taastuvenergia eesmärgi täitmisesse transpordisektoris.
Toetame omavalitsuste raudtee teemalist 20.05.2020 ühispöördumist. Nõustume selles
esitatud üleskutsega viia läbi kompleksne kliimameetmete analüüs ning tehtud
ettepanekuga pidada raudteesse tehtava investeeringu juures silmas vajadust reisirongide
liikumiskiiruse suurenemise võimaluste tagamiseks.
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu poolt läbiviidud uuringu tulemuste põhjal, kus
analüüsiti viite erinevat alternatiivi raudtee kliimaeesmärkide saavutamiseks, jõuti
tõdemusele, et
● Vesinikutehnoloogia rakendamine raudteel on kolm korda odavam kui raudtee
elektrifitseerimine.
● Vesinikutehnoloogia täidab seatud kliimaeesmärki 3,3 korda odavamalt raudtee
elektrifitseerimisest.
● Vesinikutehnoloogia täidab taastuvenergiaeesmärki 6,1 korda odavamalt raudtee
elektrifitseerimisest.
Raudtee elektrifitseerimise asemel vesinikutehnoloogia rakendamine annaks võimaluse
hoida kokku kuni 350 miljonit eurot.
Eesti raudteevõrgu elektrifitseerimisse investeerimine ei ole majanduslikult mõistlik, sest
selle kasutustihedus on liiga madal. Lisaks on kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks
tehtav marginaalkulu (€/tCO2) liialt kõrge ühikmaksumusega. Vesiniktehnoloogia
kasutuselevõtmine pakub kordades odavamat lahendust.
Üleeuroopaliselt on jõutud seisukohale, et kaasamata rohelist vesinikku ja taastuvelektrit,
ei ole võimalik kliimaeesmärke saavutada.
Elektrifitseerimisele järgnev raudtee kasutustasu tõus seab surve alla raudtee
konkurentsivõime ning suureneb reisijateveo subsideerimisvajadus.
Teeme ettepanekud:
● Peatada raudtee elektrifitseerimiseks ettevalmistamine kuni võetakse analüüsil
põhinev seisukoht raudteel vesinikutehnoloogia kasutusele võtmise võimaluste
osas.
● Osaleda Roheleppe poolt pakutavates Euroopa Liidu finantsmeetmetes uue
modernse ja uue põlvkonna taristu loomises.
● Säästetav raha suunata eelistatult raudteel reisiliikluse kiiruse tõstmiseks.
● Ehitada välja vesinikutaristu, mis hõlmaks lisaks raudteele ka
maanteetransporti.
Oleme valmis andma ettepaneku tausta ja sisu kohta täiendavat teavet ning tegema
ettepanekute elluviimiseks igakülgset koostööd.
Allakirjutanud:
1. Eesti Füüsika Selts
2. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
3. Eesti Teaduskoda
4. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
5. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI)
6. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut
7. Tartu Ülikooli Keemia Instituut
Lugupidavalt
Ain Laidoja
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevjuht