dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. juuni 2020
Viit
1.15-5/2020/3766-1
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Johann Peetre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. juuli 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf186 KB
  • 📎Vesinik Raudteele - ettepanek.pdf88 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ain Laidoja <[email protected]> Saadetud: 04.06.2020 09:04 Adressaat: Taavi Aas <[email protected]>; <[email protected]>; Martin Helme <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Ettepanek vesinikutehnoloogia kasutamiseks Eesti raudteeinvesteeringutes Manused: Vesinik Raudteele - ettepanek.pdf Tere Teeme ettepaneku vesinikutehnoloogia kasutamiseks Eesti raudteeinvesteeringutes. Lugupidamisega Ain Laidoja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevjuht +3725017615 Majandus- ja taristuminister Keskkonnaminister Rahandusminister Riigikogu esimees 04.06.2020 ETTEPANEK vesinikutehnoloogia kasutamiseks Eesti raudteeinvesteeringutes Eesti Vabariik on seadnud eesmärgi saavutada ​süsinikneutraalsus aastaks 2050 ja kavandanud selle saavutamise üheks meetmeks vähendada raudteetaristult õhku paisatavaid süsinikuheitmeid. Valitsuse tellitud “​Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs​” tegi raudtee kui keskkonnasäästliku transpordiviisi arendamiseks ja raudteevedude konkurentsivõime tõstmiseks vaid ühe ettepaneku – raudtee elektrifitseerimise eeldatava maksumusega 428 miljonit eurot, millega ● soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet; ● panustatakse taastuvenergia eesmärgi täitmisesse transpordisektoris. Toetame omavalitsuste raudtee teemalist 20.05.2020 ​ühispöördumist​. Nõustume selles esitatud üleskutsega viia läbi kompleksne kliimameetmete analüüs ning tehtud ettepanekuga pidada raudteesse tehtava investeeringu juures silmas vajadust reisirongide liikumiskiiruse suurenemise võimaluste tagamiseks. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu poolt läbiviidud uuringu tulemuste põhjal, kus analüüsiti viite erinevat alternatiivi raudtee kliimaeesmärkide saavutamiseks, jõuti tõdemusele, et ● Vesinikutehnoloogia rakendamine raudteel on kolm korda odavam kui raudtee elektrifitseerimine. ● Vesinikutehnoloogia täidab seatud kliimaeesmärki 3,3 korda odavamalt raudtee elektrifitseerimisest. ● Vesinikutehnoloogia täidab taastuvenergiaeesmärki 6,1 korda odavamalt raudtee elektrifitseerimisest. Raudtee elektrifitseerimise asemel vesinikutehnoloogia rakendamine annaks võimaluse hoida kokku kuni 350 miljonit eurot. Eesti raudteevõrgu elektrifitseerimisse investeerimine ei ole majanduslikult mõistlik, sest selle kasutustihedus on liiga madal. Lisaks on kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tehtav marginaalkulu (€/t​CO2​) liialt kõrge ühikmaksumusega. Vesiniktehnoloogia kasutuselevõtmine pakub kordades odavamat lahendust. Üleeuroopaliselt on jõutud seisukohale, et kaasamata rohelist vesinikku ja taastuvelektrit, ei ole võimalik kliimaeesmärke saavutada. Elektrifitseerimisele järgnev raudtee kasutustasu tõus seab surve alla raudtee konkurentsivõime ning suureneb reisijateveo subsideerimisvajadus. Teeme ettepanekud: ● Peatada raudtee elektrifitseerimiseks ettevalmistamine kuni võetakse analüüsil põhinev seisukoht raudteel vesinikutehnoloogia kasutusele võtmise võimaluste osas. ● Osaleda Roheleppe poolt pakutavates ​Euroopa Liidu finantsmeetmetes uue modernse ja uue põlvkonna taristu loomises. ● Säästetav raha suunata eelistatult raudteel reisiliikluse kiiruse tõstmiseks. ● Ehitada välja vesinikutaristu, mis hõlmaks lisaks raudteele ka maanteetransporti. Oleme valmis andma ettepaneku tausta ja sisu kohta täiendavat teavet ning tegema ettepanekute elluviimiseks igakülgset koostööd. Allakirjutanud: 1. Eesti Füüsika Selts 2. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia 3. Eesti Teaduskoda 4. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 5. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) 6. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut 7. Tartu Ülikooli Keemia Instituut Lugupidavalt Ain Laidoja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevjuht
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel